This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012DC0209
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS EU State Aid Modernisation (SAM)
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi riigiabi ajakohastamine
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi riigiabi ajakohastamine
/* COM/2012/0209 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi riigiabi ajakohastamine /* COM/2012/0209 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi riigiabi ajakohastamine (EMPs kohaldatav tekst) 1. Sissejuhatus. Riigiabi
kontroll praeguses keskkonnas 1. „Euroopa 2020” on käesoleva
aastakümne kasvustrateegia. Muutuvas maailmas suunab Euroopa Komisjon oma
poliitika Euroopa muutmisele arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduseks.
Need kolm vastastikku toetavat eesmärki peaksid aitama ELil ja selle
liikmesriikidel saavutada tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse kõrge
taseme. 2. Seda arvestades on ühtne turg
Euroopa olulisim vahend jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks. Tõhus siseturg
nõuab kahe meetme võtmist: esiteks määrust ühe integreeritud ja riigipiirideta
turu loomise kohta ja teiseks riigiabi kontrolli hõlmavat
konkurentsipoliitikat, et vältida siseturu toimimise moonutamist ettevõtjate
või liikmesriikide konkurentsivastase käitumise läbi, mis eelistaks ühtesid
ettevõtjaid teistele. Konkurents on oluline majanduskasvu edendaja; see
stimuleerib ettevõtjaid, k.a uusi turule tulema ja uuenduslik olema,
suurendades tootlikkust ja konkurentsivõimet globaalsel tasandil. Konkurents on
ka kulutõhus poliitika, sest seda saab rakendada ilma vähimagi riigi- või
erasektori poolse kuluta. Seega mängib riigiabi kontroll kui
konkurentsipoliitika vahend tähtsat rolli ühtse turu kaitsmisel ja
tugevdamisel. 3. Majandus- ja finantskriis on
ähvardanud lõhkuda ühtse turu terviklikkuse ja suurendanud konkurentsivastaste
reaktsioonide võimalikkust. Samal ajal on kriis suurendanud nõudlust riigi
rolli suurendamise järele ühiskonna kõige haavatavamate liikmete kaitsel ja
majanduse elavdamise edendamisel. Kuid see koormab liikmesriikide eelarveid,
nõudes eelarve konsolideerimist ja nappide vahendite tõhusamat kasutamist. Peale
selle on kriis suurendanud liikmesriikide poliitika rahastamisvõimaluste
ebavõrdsust. 4. Euroopa kasvupotentsiaali
saab suurendada, suunates paremini riigi kulutusi ja luues sobivad tingimused
majanduse elavdamiseks selliselt, et see ka kestaks. Eelkõige peaks riigi
kulutused muutuma tõhusamaks,[1]
tulemuslikumaks ja suunatuks majanduskasvu edendavale poliitikale, mis aitaks
saavutada Euroopa ühiseid eesmärke. 5. Osa riigi kulutustest tehakse
riigiabina,[2]
olgu selleks otsesed kulutused, maksusoodustused, riiklikud garantiid või muu. Rangem
ja paremini suunatud riigiabi kontroll võib innustada kujundama tulemuslikumat
majanduskasvu edendavat poliitikat; see võib ja vähendada konkurentsipiiranguid
nii, et siseturg jääb konkurentsile avatuks. Samuti võib see parandada riigi
rahanduse kvaliteeti. Paremini suunatud raamistik võimaldab liikmesriikidel
aidata paremini kaasa nii jätkusuutliku kasvu strateegia „Euroopa 2020”
rakendamisele kui ka eelarve konsolideerimisele. 6. Riigiabi kontrolli on vaja
ajakohastada selleks, et tõsta komisjonipoolse järelevalve kvaliteeti ja
kujundada temast riigi vara aruka, kasvule suunatud poliitika jaoks kasutamise
ning siseturul võrdseid võimalusi õõnestavate konkurentsimoonutuste vähendamise
vahend. Sisuliste eeskirjade ja menetlusraamistiku praegune keerukus nii
väiksemate kui ka suuremate juhtumite puhul on riigiabi kontrolli jaoks
probleeme. 7. Muud asjaolud toetavad
vajadust ulatuslikult ajakohastada kogu ELi riigiabipoliitikat: enne 2013. aasta
lõppu lõpeb mitmete peamiste riigiabimeetmete kehtivus, käimas on ELi
mitmeaastase finantsraamistiku ja ELi struktuurifondide eeskirjade
ettevalmistamine aastateks 2014–2020 ning peale selle majanduse ja eelarve
järelevalvesüsteemi tugevdamine ELi poolaasta raames. 8. Seega on riigiabi kontrolli
ajakohastamise eesmärke kolm: i) edendada jätkusuutlikku, arukat ja kaasavat
majanduskasvu konkurentsivõimelisel siseturul; ii) keskendada komisjoni
eelkontroll nendele juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule, tugevdades
samal ajal liikmesriikide koostööd riigiabi eeskirjade jõustamisel; iii)
ühtlustada eeskirju ja võimaldada kiiremat otsustamist. 9. Käesolevas teatises
kirjeldatakse integreeritud reformistrateegiat nimetatud eesmärkide
saavutamiseks, mis on omavahel tihedasti seotud ja mida tuleb võtta ühtse
reformipaketi integreeritud osadena. 2. Riigiabi ajakohastamise
eesmärgid ja nende saavutamise vahendid 2.1. Majanduskasvu toetamine
tugevdatud, dünaamilisel ja konkurentsivõimelisel siseturul 10. Kasvustrateegia „Euroopa 2020”
tunnistab riigiabi vajalikkust majanduskasvu jaoks ja selle võimet „aktiivselt
ja positiivselt kaasa aidata ka riigiabipoliitika, mille abil käivitatakse ja
toetatakse algatusi innovaatilisema, tõhusama ja loodussäästlikuma tehnoloogia
loomiseks, ning hõlbustatakse samal ajal riikliku toetuse saamist
investeeringuteks, riskikapitaliks ning teadus- ja arendustegevuse
rahastamiseks”[3].
11. Strateegia „Euroopa 2020”
eesmärkide saavutamise poliitika võib aidata jõudsalt kaasa kriisi lõpetamisele
ja anda uut hoogu jätkusuutlikule majanduskasvule. Liikmesriigid ja liit seavad
esikohale sellesuunalised eelarvekulutused, millest osad sisaldavad riigiabi. 12. Ajakohastatud riigiabi
kontroll peaks hõlbustama hallata hästi kavandatud, tuvastatud turuhäiretele ja
ühiseesmärkidele suunatud ning konkurentsi minimaalselt moonutavat abi („head
abi”). See peaks tagama, et riigiabi stimuleeriks uuendustegevust,
keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid, inimkapitali arendamist, väldiks keskkonna
kahjustamist ning edendaks majanduskasvu, tööhõivet ja ELi konkurentsivõimet. Selline
abi aitab kõige paremini kaasa majanduskasvule siis, kui see on suunatud
turuhäirete kõrvaldamisele ja seega täiendab, kuid ei asenda, erasektori
kulutusi. Riigiabi aitab saavutada soovitud riikliku poliitika eesmärke üksnes
siis, kui sel on stimuleeriv mõju, st see innustab abisaajat tegevusele, mida
ta ilma abita ei oleks ette võtnud. Riigiabi mõjutab majanduskasvu enim üksnes
siis, kui see on kavandatud konkurentsimoonutusi piiravana ning hoiab siseturu
konkurentsivõimelise ja avatuna. Seepärast on riigiabi kontroll väga oluline
riigiabi sisaldavate riiklike kulutuste tõhususe ja tulemuslikkuse
parandamiseks, üldeesmärgiga kannustada enam majanduskasvu siseturul, mille
eeltingimuseks on konkurentsi arendamine. Riigiabi, mis ei ole suunatud
turuhäirete kõrvaldamisele ja millel ei ole stimuleerivat mõju, ei ole mitte
üksnes riigi vahendite raiskamine, vaid see pärsib ka majanduskasvu,
halvendades konkurentsitingimusi siseturul. 13. Riigiabi kontroll toetab juba
praegu strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusi. Näiteks on lairibasuunistes
sätestatud tõhusa riigiabi tingimused lairibaühenduse kasutuselevõtmiseks ja
Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärkide toetamiseks. Riigi toetus on väga
oluline ka arukate, ajakohastatud ja omavahel täielikult ühendatud transpordi-
ja energiavõrkude taristu väljaarendamiseks vastavalt juhtalgatuses
„Ressursitõhus Euroopa” ettenähtule. Teaduse, arenduse ja innovatsiooni
riigiabi raamistik hõlbustab „Innovatiivse liidu” ja „Üleilmastumise ajastu uus
tööstuspoliitika” eesmärkide saavutamist. Juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa”
rakendamise üks vahendeid on „saastaja maksab” põhimõtte elluviimine ja
võimalus anda abi, et innustada ettevõtjaid tegutsema rangemate standardite
kohaselt kui keskkonnaabi suunistes sätestatud ELi keskkonnastandardid või
edendama energiatõhusust. „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” eesmärke
aitab saavutada võimalus toetada koolitust riigi vahenditega. Pääste- ja
ümberkorraldamisabi suunised võimaldavad anda riigiabi raskustesse sattunud
ettevõtjatele üksnes rangetel tingimustel, ja kui selle tulemusel taastatakse
nende pikaajaline eluvõime, innustades nii ebatõhusaid ettevõtjaid turult
lahkuma ja valmistades ettevõtjaid ette ülemaailmse konkurentsi jaoks, siis
aidatakse sellega kaasa juhtalgatuse „Üleilmastumise ajastu uus
tööstuspoliitika” eesmärkide saavutamisele. Tuleks arendada edasi seost ühelt
poolt strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja juhtalgatuste ning teiselt poolt
riigiabi eeskirjade vahel, et ühtlustada komisjoni vahendeid ja innustada
liikmesriike suunama napid vahendid ühistele prioriteetidele. 14. Asetades rõhu riigi toetuse
kvaliteedile ja tõhususele, võib riigiabi kontroll aidata ka liikmesriikidel
muuta eelarvedistsipliini rangemaks ja parandada riigi rahanduse kvaliteeti.
Tulemuseks on maksumaksja raha parem kasutamine. See on eriti oluline eelarve
aruka konsolideerimise jaoks, ühendades sihtotstarbeliste riiklike kulutuste
rolli majanduskasvu tagamisel vajadusega tagada kontroll eelarvete üle. Seepärast
on vaja kaasata ELi poolaasta menetlusse riigiabi kontroll ja üldisemad
konkurentsikaalutlused. 15. Range riigiabi kontroll on
samuti oluline hästitoimiva ühtse turu tagamisel. Selline range kontroll
käib käsikäes ELi siseturu eeskirjade tulemusliku rakendamisega ja on eriti
oluline nendel turgudel, mis on hiljuti avanenud ja kus suured turguvalitsevad
operaatorid, kes saavad riigiabi, täidavad endiselt keskset rolli, näiteks
transpordi, postiteenuste või, mõningatel juhtudel, energeetika valdkonnas. Riigiabi
ajakohastamine võib parandada siseturu toimimist tõhusama poliitika abil, mis
on suunatud konkurentsimoonutuste piiramisele, võrdsete võimaluste
säilitamisele ja võitlusele protektsionismiga. Riigiabi kontroll on muutumas
tähtsamaks nüüd, kui meil on vaja mobiliseerida majanduskasvu saavutamiseks
kogu siseturu potentsiaal. 16. Üleilmne keskkond seab Euroopa
ettevõtjate ette lahendamiseks probleeme, kuid pakub ka kinnihaaramiseks
võimalusi. Maailmas on erinevaid konkurentsieeskirjade süsteeme. ELi riigiabi
eeskirjad pakuvad nendega võrreldes läbipaistvamat, ühtsemat ja majanduskasvule
sihitud raamistikku, võimaldades samal ajal võrreldavat abi[4]. ELi ajakohastatud riigiabi
raamistiku süvenev keskendumine majanduskasvu suurendamise eesmärkidele,
tagades samal ajal siseturu korraliku toimimise, peaks suurendama ELi
ettevõtjate konkurentsivõimet, k.a väljaspool ELi. 17. Eriolukordade puhuks, kui
kolmanda riigi antud toetus moonutaks konkurentsi, pakuvad WTO eeskirjad
alusraamistikku, mis aitab vältida ebaseaduslike välismaiste toetuste
spetsiifilisi tagajärgi ELi ettevõtjate jaoks. Peale selle võivad ka ELi
kahepoolsed vabakaubanduslepingud kolmandate riikidega sisaldada toetusi
reguleerivaid eeskirju erijuhtumiteks, mis ei ole hõlmatud WTO raamistikuga
(näiteks vabakaubandusleping Koreaga). Nende sätete rakendamiseks saab kasutada
kaubanduspoliitika vahendeid. 18. Majanduskasvu eesmärgile kaasa
aitavad ettepanekud riigiabi kontrolli ajakohastamiseks on järgmised: (a)
teha kindlaks ja määratleda ühised põhimõtted,
mida komisjon kohaldab kõikide abimeetmete kokkusobivuse hindamisel; sellistes
horisontaalsetes põhimõtetes täpsustataks, kuidas komisjon hindab ühiseid
tegureid, mida praegu ei käsitleta ühtselt kõikide suuniste ja raamistike
puhul. Need põhimõtted peaksid olema võimalikult kasutuskõlblikud ning peaksid
käsitlema tõeliste turuhäirete määratlemist ja hindamist, samuti riigi
sekkumise ergutavat ja pärssivat mõju, sealhulgas arutlusi abi üldise mõju üle.
(b)
vaadata läbi ja lihtsustada riigiabi suuniseid, et viia need paremini kooskõlla nimetatud ühiste põhimõtetega. Läbivaatamine
toimub üldise lähenemisviisi kohaselt, mis põhineb siseturu tugevdamisel,
riiklike kulutuste tulemuslikkuse edendamisel (riigiabi kasutamine vaid siis,
kui see pakub tõelist lisaväärtust). Kõrvaldamist vajavate turuhäirete selgem
määratlemine ja abi stimuleeriva mõju põhjalikum uurimine mängib selles
kontekstis olulist rolli raha tulusama kasutamise ja moonutuste vältimise
tagamisel. Samuti on vaja süsteemsemalt hinnata riigiabi võimalikke
negatiivseid mõjusid – eelkõige ressursside jaotamise ja dünaamilise
efektiivsuse moonutamise, võistutoetamise ja turujõu kontekstis. Seega muutuvad
näiteks finantssektoriväliseid ettevõtjaid käsitlevad päästmise ja
restruktureerimise läbivaadatud suunised väga oluliseks vahendiks, millega
kontrollida sellist konkurentsi tugevalt moonutavat abi, et tagada, et riik
sekkuks turult lahkumise peatamiseks üksnes juhul, kui see on tõepoolest
õigustatud. Samamoodi, kui turutingimused võimaldavad, kehtestatakse
kriisijärgse keskkonna jaoks uued finantsasutuste päästmise ja
restruktureerimise eeskirjad, mis on kooskõlas tulevaste ettepanekutega kriisi
haldamise ja lahendamise kohta ELis. Peale selle peaks parimate tavade
tuvastamine seoses strateegia „Euroopa 2020” kuluprioriteetidega võimaldama
tasuvat ja majanduskasvu stimuleerivat riigiabi kiiresti vormistada. Ajakohastamise
esimeses etapis ehk 2013. aasta lõpuks võiks
ühtlustada ja võimaluse korral konsolideerida ühiste põhimõtete alusel mitmed
suunised, sh piirkondliku abi, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni,
keskkonna ja riskikapitali suunised (abi liigid, mis moodustavad üle kahe
kolmandiku ELis antavast abist). Seeläbi võib olla võimalik otsida ka koosmõjusid
erinevate abikavade vahel ja saavutada erinevaid eesmärke. Suunised võetakse vastu eraldi järk-järgult ja viivitusteta selle ajavahemiku jooksul. Seejärel
ühildataks ja konsolideeritaks järgemööda muud suunised. 2.2. Jõustamise keskendamine
juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule 19. Püüe tõhusama kulutamise
suunas ei peaks tooma kaasa kõigi riiklike kulutuste luubi alla võtmist, vaid
pigem ühtset turgu enim mõjutava abi, näiteks suuremahuliste ja
potentsiaalselt moonutavate abimeetmete, k.a maksualase abi, prioriteetide
seadmise ja rangema järelevalve. Samal ajal tuleks lihtsustada kohalikuma
iseloomuga ja kaubandust vähem mõjutavate juhtumite analüüsi. Selle tulemuse
võiks saavutada, sõnastades eeskirjad proportsionaalsemalt ja diferentseeritumalt
ning ajakohastades riigiabi kontrollimenetlusi, asetades suurema vastutuse
abimeetmete väljatöötamise ja rakendamise eest liikmesriikidele. See nõuab
komisjonilt piisava ühtse turuga kokkusobivuse tagamiseks eeskirjade selgemat
sõnastamist ja põhjalikumat järelkontrolli. Samuti vähendaksid väiksemad
abisummad see riiklike ametiasutuste ja abisaajate halduskoormust. 20. Prioriteetide seadmise
eesmärgile kaasa aitavad ettepanekud riigiabi kontrolli ajakohastamiseks on
järgmised: (a)
vähese tähtsusega abi määruse võimalik läbivaatamine üksikasjaliku mõjuhinnangu alusel, võttes
arvesse olukorda kõigis liikmesriikides ja siseturul tervikuna, samuti sellise
läbivaatamise mõju eelarvele, et uurida, kas kehtiv künnis vastab ikka veel
turutingimustele; (b)
nõukogu võimaldamismääruse võimalik
muutmine, et komisjon saaks kuulutada teatavad abikategooriad siseturuga
kokkusobivaks ja vabastada need seega etteteatamiskohustusest. See võimaldaks
omakorda suurendada neid abiliike, mille puhul võiks komisjoni kogemuste alusel
piirduda lihtsustatud kontrolliga, ilma et see nõrgendaks komisjoni tõhusat
järelevalve ja järelseiret. Võimaldamismäärusega hõlmatud uued abiliigid
võiksid olla näiteks: kultuurile antav abi, loodusõnnetuste tekitatud kahju
korvamiseks antav abi, (osaliselt) ELi poolt rahastatavatele projektidele
(näiteks JESSICA) antav abi ja muud; (c)
üldise grupierandi määruse läbivaatamine ja reguleerimisala võimalik laiendamine läbivaadatud
võimaldamismäärusega hõlmatud abikategooriatele, et paremini suunata riigi vahendeid
konkreetsete eesmärkide saavutamisele, lihtsustades samal ajal suhteliselt
väikeste abisummadega seotud, hästi kavandatud meetmete haldusjuhtimist. 21. Kui komisjon peaks otsustama
suurendad teatamiskohustusest vabastatud abimeetmete suurust ja ulatust, suureneks
liikmesriigi vastutus riigiabi eeskirjade nõuetekohase kohaldamise tagamise
eest. Kui teatamiskohustusest vabastatakse rohkem abimeetmeid, siis peavad
liikmesriigid ette tagama vähese tähtsusega abimeetmete ning grupierandiga
hõlmatud abikavade ja juhtumite kokkusobivuse siseturuga – rangelt
koordineeritult komisjoniga, kes jätkab selliste meetmete järelkontrolli. Komisjon
eeldab liikmesriikidelt paremat koostööd teabe esitamise ja teatiste
ettevalmistamise kvaliteedi ja õigeaegsuse, samuti tõhusate riiklike süsteemide
osas (k.a täitmise tagamine eraõiguse kaudu), mis peavad tagama
etteteatamiskohustusest vabastatud riigiabimeetmete vastavuse liidu õigusele. Halduskoormust
saab kergendada teatamiskohustuste vähendamise kaudu üksnes juhul, kui
riiklikud ametiasutused suhtuvad riigiabieeskirjade järgimisse ja rakendamisse
suurema kohusetundega. Sellest johtuvalt on vaja suurendada komisjoni
järelkontrolli, mh seepärast, et praegused grupierandiga hõlmatud meetmete
liikmesriikide poolse seire tulemused näitavad riigiabi eeskirjade sagedasi
rikkumisi. Sel moel saab tagada jõustamise tulemuslikkuse. 2.3. Ühtsemad eeskirjad ja
kiiremad otsused 22. Aja jooksul on riigiabi
eeskirjad muutunud keerukaks õigusraamistikuks. Eeskirju on võimalik selgemaks muuta
ja lihtsustada, suurendada nende siduvust ja ajakohastada hindamisprotsessi. Riigiabi
mõisteid tuleb paremini selgitada ja meie horisontaalsed ja sisulised eeskirjad
konsolideerida. 23. Komisjonil on kohustus uurida
kõiki väiteid, mis on seotud võimaliku abiga, ilma et tal oleks võimalik
kindlaks määrata kaebuste käsitlemise prioriteete. Sellele lisaks ei saa
komisjon osapooltelt alati täielikku ja täpset teavet, mis võib menetlusi
venitada. Menetlusi tuleb tihedas koostöös liikmesriikidega ajakohastada ja
reformida, et otsuseid saaks teha ettevõtlust silmas pidades mõistliku aja
jooksul. Selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitava reformipaketi osad on: (d)
riigiabi mõiste täpsustamine
ja parem seletamine: abi mõiste on objektiivne kontseptsioon, mis on otseselt
määratletud aluslepingu artiklis 107 kui igasugune riigipoolne või riigi
ressursside abil teostatav sekkumine, mis võib kahjustada liikmesriikide
vahelist kaubandust, annab abisaajale eelise ja kahjustab või ähvardab
kahjustada konkurentsi. Komisjoni roll piirdub siinkohal selle selgitamisega,
kuidas ta mõistab ja kohaldab aluslepingute sätteid, nii nagu neid on
tõlgendanud Euroopa Kohus. Neid piiranguid silmas pidades täpsustab komisjon
rakendamise lihtsustamise eesmärgil täiendavalt abi mõistega seotud
põhikäsitusi; (e)
riigiabi menetlusmääruse ajakohastamine kaebuste käsitlemise ja turuteabe vahendite osas, et
võimaldada komisjonil keskendada oma tegevus paremini siseturu jaoks kõige
olulisematele juhtumitele. Selleks peab andma komisjonile võimaluse määrata
kaebuste käsitlemise prioriteedid, et järjestada väited võimaliku abi kohta
prioriteedi alusel, mille mõju konkurentsile ja kaubavahetusele siseturul on
suur. Samal ajal tuleks tõhustada vahendeid, mis aitaksid komisjonil koguda
turuosalistelt õigeaegselt kogu vajaliku teabe, et ta suudaks tulemuslikult
uurida märkimisväärse mõjuga abi juhtumeid, et teha otsuseid ettevõtjate
seisukohast mõistliku aja jooksul. Selline menetluste ajakohastamine võimaldaks
komisjonil läbi viia rohkem siseturgu häirivate oluliste konkurentsimoonutuste
omaalgatuslikke uurimisi. See peaks võimaldama ka kiiresti veenduda abimeetmete
mõjus turule, mis võimaldaks kiiremat otsustamist. 3. Edasised sammud 24. Eespool kirjeldatud riigiabi
ajakohastamise tulemusena peaks tekkima selgem ja ühtsem riigiabi kontrolli
struktuur. Eespool kirjeldatud võimalikud meetmed on ühtse tervikliku
reformipaketi koostisosad. 25. Ülalkirjeldatud võimalikud
meetmed toimivad seega suurte eesmärkide saavutamisel koos – need toetavad
üksteist vastastikku ja sõltuvad üksteisest. Näiteks võimaldaksid eespool
väljapakutud menetluslikud meetmed kiirendada otsuste tegemist ja komisjonil
keskenduda jõustamisel sellele, mis on ELi tasandil kõige olulisem. Samasugust
loogikat kohaldatakse üldise grupierandi määruse reguleerimisala laiendamisele
võimaldamismääruse muutmise abil. 26. Võttes arvesse eesmärkide ja
reformipaketi osade vastastikust sõltuvust ning et maksimeerida riigiabi
ajakohastamise tulemused, on soovitav, et reformi põhielemendid jõustuksid samaaegselt.
Seepärast käivituvad käesoleva teatise vastuvõtmisel eri protsessid, ja
reformipaketi põhilised õigusaktid, sh nõukogu omad, tuleks vastu võtta 2013.
aasta lõpuks. 27. Selle eesmärgi saavutamiseks
tuleks komisjoni ettepanekud menetlus- ja võimaldamismääruse kohta võtta vastu
2012. aasta sügisel. Komisjon püüab reformipaketti järgneva kuue kuu jooksul
edasi arendada, et jõuda järk-järgult 2013. aasta lõpuks lõpule komisjoni
peamiste õigusaktide läbivaatamise ja ajakohastamisega. Komisjon kavatseb konsulteerida
liikmeriikidega ja alustada avatud dialoogi Euroopa Parlamendi ja muude
sidusrühmadega, et koguda teavet arutelu jaoks riigiabi ajakohastamise
ettepanekute üle. [1] See tähendab ka selliste toetuste järkjärgulist
kaotamist, mis põhjustavad vahendite ebatõhusat kasutamist või keskkonna
kahjustamist, kooskõlas komisjoni teatisega „Ressursitõhusa Euroopa
tegevuskava”, KOM(2011) 571 (lõplik), lk 10. [2] Ülevaate riiklikest kuludest riigiabile võib leida
komisjoni dokumendis „Riigiabi tulemustabel – ELi liikmesriikide antud riigiabi
käsitlev aruanne”, KOM(2011) 848 (lõplik). [3] Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal: aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, KOM (2010) 2020 (lõplik),
3.3.2010, lk 20. [4] WTO 2006. aasta võrdlusanalüüsist nähtub, et
liikmesriikide antud abi tase on võrreldav ELi peamiste kaubanduspartnerite
antuga (toetused protsendina SKPst). Vt Maailma Kaubandusorganisatsiooni
2006. aasta aruanne „Exploring the links between subsidies, trade and the
WTO”. http://www.wto.org/english/res_e/booksp_e/anrep_e/world_trade_report06_e.pdf.
Vt II jagu „Subsidies, Trade and the WTO”, peatükk E „The incidence
of Subsidies”.