3.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/5

—

Euroopa Ülemkogu 7.–9. detsembril 2000 toimunud kohtumisel vastuvõetud järeldustele lisatud avaldust, milles märgitakse, et sport on fundamentaalsetel sotsiaalsetel, haridusalastel ja kultuurilistel väärtustel põhinev inimtegevus ning integratsiooni, sotsiaalses elus osalemist, tolerantsust, erinevuste aktsepteerimist ja eeskirjade järgimist soodustav tegur (1);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta otsust 291/2003/EÜ, millega pannakse alus Euroopa aastale 2004 „Haridus spordi kaudu” (2);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta otsust nr 1098/2008/EÜ vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta (3);

—

asjaolu, et tulenevalt Lissaboni lepingu (4) jõustumisest 1. detsembril 2009 on Euroopa Liit omandanud pädevuse spordi valdkonnas ning et sellest tulenevalt tuleb Euroopa mõõdet spordi vallas edasi arendada, võttes eelkõige arvesse spordi sotsiaalset ja haridusalast funktsiooni;

—

Euroopa Komisjoni kavatsust võtta enne 2010. aasta lõppu vastu Lissaboni lepingut ja sporti käsitlev teatis;

1.

sellised ühised prioriteedid nagu suurem tööhõive, sotsiaalne kaasamine, sooline võrdõiguslikkus, võrdne juurdepääs rajatistele ja teenustele, põlvkondadevaheline solidaarsus ja kultuuridevaheline dialoog vajavad tugevamat toetust kogu Euroopa Liidus, sh spordi valdkonnas;

2.

spordil on oluline koht paljude ELi kodanike elus ning see täidab tugevat sotsiaalset rolli, millel on suur potentsiaal edendada sotsiaalset kaasamist spordis ja spordi kaudu, mis tähendab, et spordis osalemine või füüsiline tegevus aitab mitmel viisil kaasa ühiskonda kaasamisele; seejuures on spordis osalemine kombinatsioon kontseptsioonist „sport kõigile”, võrdsest juurdepääsust spordile, võrdsetest võimalustest spordis ning erinevatest nõudlusel põhinevatest spordivõimalustest ja spordirajatistest, ning seejuures sotsiaalne kaasamine spordi kaudu hõlmab kaasavat osalemist ühiskonnas, kogukonna arengut ja tugevamat sotsiaalset ühtekuuluvust;

3.

spordiliikumine saab anda olulise panuse selliste üldsusele huvi pakkuvate küsimuste nagu sotsiaalne kaasamine käsitamisel. Seda arvestades on profi- ja amatöörsportlased ning spordiklubid ühiskonnas eelkõige noortele eeskujuks ning muud spordiorganisatsioonid ja spordiga kokkupuutuvad kodanikuühiskonna organisatsioonid aitavad samuti kaasa sotsiaalsele kaasamisele spordis ja spordi kaudu;

4.

juurdepääs spordile ja spordi mitmesugustes aspektides osalemine on tähtis individuaalse arengu, isiku identiteeditunde ja kuuluvuse, füüsilise ja vaimse heaolu, sõltumatuse, sotsiaalsete pädevuste ja võrgustike, kultuuridevahelise suhtlemise ja tööalase konkurentsivõime jaoks;

5.

13.–14. oktoobril Belgias Leuvenis toimunud Euroopa konverentsil, millel käsitleti spordis osalemist kohalikul tasandil, sotsiaalset kaasamist ja vaesuse vastu võitlemist (European Conference on Local Sports Participation: social inclusion and combating poverty), näidati, et spordil on oluline roll ebasoodsates oludes olevate inimrühmade sotsiaalsel kaasamisel, eriti kohalikul tasandil;

4.1.

toetada võrdsete võimaluste põhimõttele tuginevat põhimõtet „sport kõigile”, tehes selleks järgmist:

4.2.

kasutada paremini ära spordi potentsiaali toetada kogukondade kujundamist, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasavat majanduskasvu, tehes selleks järgmist:

4.3.

toetada riikidevahelist teabevahetust strateegiate ja meetodite kohta, et kasutada paremini ära spordi potentsiaali suurendada sotsiaalset kaasamist riigi ja Euroopa tasandil, tehes selleks järgmist:

1.

edendada spordialast koostööd seoses põhimõttega „sport kõigile”, lähtudes võrdsel alusel juurdepääsust ja võrdsetest võimalustest, eelkõige seoses füüsiliselt mitteaktiivsete inimestega, järgides prioriteeti sotsiaalne kaasatus spordis ja spordi kaudu;

2.

innustada tegevusi, milles esineb tugev seos spordi ja sotsiaalse kaasamise küsimusega tegelevate sektorite vahel, ning suurendada huvi spordi vastu füüsiliselt mitteaktiivsete inimeste hulgas;

3.

innustada ja edendada ebasoodsama taustaga inimeste osalemist spordis, samal ajal tagades nende kaasamise ühiskonda spordi kaudu, tutvustades neile uusi sotsiaalvõrgustikke ja andes neile uusi oskusi;

4.

edendada kultuuridevahelist dialoogi, kaasates spordi abil erineva kultuurilise taustaga inimesi ühiskonda;

5.

edendada meetmeid, mis on seotud puuetega inimeste sotsiaalse kaasamisega spordis ja spordi kaudu, muuhulgas parandades infrastruktuuri ja juurdepääsu spordirajatistele ja spordisündmuste toimumiskohtadele, ning samuti spordi erivarustusega seotud teadusuuringuid, ja pidada sporti prioriteetseks teemaks;

6.

edendada meetmeid, mis on seotud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete, eelkõige otsustustasandi ametikohtadele soopõhiselt võrdse juurdepääsu põhimõtte integreerimisega spordiga seotud tegevustesse, ning käsitlema sporti seoses soorollidega, nagu on sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse alastes strateegias (2010–2015) (5);

7.

kujundada suhtlus- ja koostöökanalid teiste asjaomaste poliitikavaldkondadega ja üksustega nii ELi institutsioonides kui ka nende vahel ning liikmesriikides, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuivõrd positiivset mõju avaldab sport sotsiaalsele kaasamisele, ning integreerida spordi teema sellistesse asjaomastesse tegevuskavadesse nagu sotsiaalse kaasamise tegevuskavad ja vaesuse vastu võitlemise tegevuskavad;

8.

soodustada, seoses jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga, spordi kaudu toimuva mitteametliku õppe tunnustamist, mis täiendab ametlikku haridust tööalase konkurentsivõime jaoks vajalike konstruktiivsete oskuste ja pädevuste omandamise kaudu;

9.

suurendada teadlikkust vabatahtlikust tegevusest spordis ja rõhutada selle tähtsust, eriti kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kontekstis, osutades sellele, et vabatahtlik tegevus spordis on nii sotsiaalse kaasamise element kui ka võimalus omandada oskusi tööalase konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse parandamiseks;

10.

edendada ja toetada vastastikuse õppimise vahendeid, distsipliinidevahelisi teadusuuringuid, mille eesmärk on analüütiline tõenditel põhinev raamistik, ning teadmiste ja parimate tavade vahetamist, nt kõrgetasemeliste seminaride või ekspertrühmade kohtumiste korraldamise kaudu, millel käsitletakse spordi ja sotsiaalse kaasamisega seotud teemasid, ning tagada, et selliste tegevuste tulemusi levitatakse tõhusalt ja võetakse reaalsetes tegevustes arvesse;

11.

kasutama suurimal võimalikul määral ära spordi kaudu tekkivat toetust aruka, püsiva ja kaasava majanduskasvu alase Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele, eriti oma suurprojektide sh Euroopa vaesusevastase võitluse platvormi kaudu;

12.

innustada koostöös asjaomaste sidusrühmadega looma eeskuju sotsiaalse kaasamise läbiviimiseks, luues seose spordi ja sotsiaalse kaasamise alaste projektide vahel, pöörates erilist tähelepanu kohalikele organisatsioonidele, kellel on kodanikega tihe kontakt;

13.

innustada koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega tõhusalt ära kasutama ELis kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas seoses võimalike tulevaste spordiprogrammidega, et toetada protsessi „sotsiaalne kaasamine spordis ja spordi kaudu”;

1.

lisama teema „sotsiaalne kaasamine spordis ja spordi kaudu” spordivaldkonnas tehtava koostöö prioriteetide hulka, eelkõige peatselt esitatavas Euroopa Komisjoni teatises, milles käsitletakse Lissaboni lepingut ja sporti;

2.

tagama, et sotsiaalset kaasamist spordis ja spordi kaudu käsitletakse ühe prioriteedina võimalikes edaspidistes ettepanekutes ELi spordiprogrammide kohta ning uurima võimalusi kasutada ära olemasolevaid fonde nagu Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ning programme nagu „Aktiivsed noored” ja „Elukestev õpe”, et toetada spordi valdkonnas võetavaid meetmeid;

3.

hindama sotsiaalse kaasamise valdkonnas ettevalmistavate meetmetega toetatavate ELi tasandil võetavate meetmete tõhusust.