EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32021R0341
Commission Regulation (EU) 2021/341 of 23 February 2021 amending Regulations (EU) 2019/424, (EU) 2019/1781, (EU) 2019/2019, (EU) 2019/2020, (EU) 2019/2021, (EU) 2019/2022, (EU) 2019/2023 and (EU) 2019/2024 with regard to ecodesign requirements for servers and data storage products, electric motors and variable speed drives, refrigerating appliances, light sources and separate control gears, electronic displays, household dishwashers, household washing machines and household washer-dryers and refrigerating appliances with a direct sales function (Text with EEA relevance)
Komisjoni määrus (EL) 2021/341, 23. veebruar 2021, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/424, (EL) 2019/1781, (EL) 2019/2019, (EL) 2019/2020, (EL) 2019/2021, (EL) 2019/2022, (EL) 2019/2023 ja (EL) 2019/2024 seoses serverite ja andmesalvestustoodete, elektrimootorite ja sagedusmuundurite, jahutus-külmutusseadmete, valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste, kuvarite, kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate, kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite ning otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuetega (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni määrus (EL) 2021/341, 23. veebruar 2021, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/424, (EL) 2019/1781, (EL) 2019/2019, (EL) 2019/2020, (EL) 2019/2021, (EL) 2019/2022, (EL) 2019/2023 ja (EL) 2019/2024 seoses serverite ja andmesalvestustoodete, elektrimootorite ja sagedusmuundurite, jahutus-külmutusseadmete, valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste, kuvarite, kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate, kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite ning otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuetega (EMPs kohaldatav tekst)
C/2021/923
ELT L 68, 26.2.2021, p. 108–148
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
26.2.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 68/108 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/341,
23. veebruar 2021,
millega muudetakse määrusi (EL) 2019/424, (EL) 2019/1781, (EL) 2019/2019, (EL) 2019/2020, (EL) 2019/2021, (EL) 2019/2022, (EL) 2019/2023 ja (EL) 2019/2024 seoses serverite ja andmesalvestustoodete, elektrimootorite ja sagedusmuundurite, jahutus-külmutusseadmete, valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste, kuvarite, kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate, kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite ning otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artiklit 15,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiiviga 2009/125/EÜ antakse komisjonile õigus kehtestada energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded. |
(2) |
Serverite ja andmesalvestustoodete, elektrimootorite ja sagedusmuundurite, jahutus-külmutusseadmete, valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste, kuvarite, kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate, kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite ning otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete ökodisaini käsitlevad sätted kehtestati komisjoni määrustega (EL) 2019/424, (2) (EL) 2019/1781, (3) (EL) 2019/2019, (4) (EL) 2019/2020, (5) (EL) 2019/2021, (6) (EL) 2019/2022, (7) (EL) 2019/2023, (8) ja (EL) 2019/2024 (9) (edaspidi „muudetud määrused“). |
(3) |
Selleks et vältida tootjatele ja riiklikele turujärelevalveasutustele segaduse tekitamist seoses tehnilisse dokumentatsiooni lisatavate väärtustega ning seoses kontrollimisel lubatud hälvetega, tuleks muudetud määrustesse lisada esitatud väärtuste määratlus. |
(4) |
Selleks et parandada tootepõhiste määruste mõjusust ja usaldatavust ning kaitsta tarbijaid, ei tohiks lubada turule lasta tooteid, mis on võimelised kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid ja katseaegset toimimist automaatselt muutma, et saavutada parem tase ükskõik millise näitaja puhul, mis on täpsustatud kõnealustes määrustes, lisatud tehnilisse dokumentatsiooni või muusse esitatud dokumentatsiooni. |
(5) |
Toodete asjakohaste näitajate mõõtmisel või arvutamisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neis meetodeis tuleks arvesse võtta üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas, kui need on olemas, harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 I lisas (10). |
(6) |
Valgusallikaid sisaldavaid tooteid, millest neid valgusallikaid ei saa kontrollimiseks eemaldada üht või mitut neist kahjustamata, tuleks vastavuse hindamiseks ja kontrollimiseks katsetada valgusallikatena. |
(7) |
Kuvarite ning serverite ja andmesalvestustoodete jaoks ei ole harmoneeritud standardeid veel välja töötatud ning asjakohased olemasolevad standardid ei hõlma kõiki vajalikke reguleeritud näitajaid, eelkõige seoses kuvarite laiendatud heledusvahemiku ja automaatse heleduse kontrollimisega ning serverite ja andmesalvestustoodete töötingimuste klassiga. Kuni Euroopa standardiasutused ei ole kõnealust tooterühma käsitlevaid harmoneeritud standardeid vastu võtnud, tuleks mõõtmiste ja arvutuste võrreldavuse tagamiseks kasutada käesolevas määruses sätestatud üleminekumeetodeid või muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud tehnilist taset. |
(8) |
Kuvaritel, mida kasutatakse kutsetöös, näiteks videomontaažiks, raalprojekteerimiseks ja -joonistamiseks või ringhäälingus, on parem pildikvaliteet ja väga spetsiifilised funktsioonid, millega tavaliselt kaasneb küll suurem energiakulu, kuid nende seadmete suhtes ei tuleks kohaldada tavalisemate toodete sisselülitatud seisundi kohta kehtestatud energiatõhususnõudeid. Tööstuslikel kuvaritel, mis on ette nähtud kasutamiseks rasketes mõõtmis-, katsetamis- või protsessi seire- ja kontrollitingimustes, on spetsiifilised ja ranged nõuded, näiteks standardis EN 60529 määratletud tolmu jms sissetungimise vastasele kaitseastmele (IP) vähemalt 65 vastavad nõuded, ning nende suhtes ei tohiks kohaldada ökodisaini nõudeid, mis on kehtestatud toodete jaoks, mis on ette nähtud kasutamiseks äri- või kodukeskkonnas. |
(9) |
Loomuliku konvektsiooniga mitteläbipaistvate ustega püstkülmikud on tööstuslikud jahutus-külmutusseadmed, mille määratlus on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2015/1095, (11) ning seetõttu tuleks need määrusest (EL) 2019/2024 välja jätta. |
(10) |
Määruste selguse ja järjepidevuse parandamiseks tuleks teha lisamuudatusi. |
(11) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmeid arutati nõuandefoorumil kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 18. |
(12) |
Määrusi (EL) 2019/424, (EL) 2019/1781, (EL) 2019/2019, (EL) 2019/2020, (EL) 2019/2021, (EL) 2019/2022, (EL) 2019/2023 ja (EL) 2019/2024 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
(13) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2019/424 muutmine
Määrust (EL) 2019/424 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise jaoks esitatakse tehnilistes dokumentides käesoleva määruse II lisa punkti 3.4 kohaselt esitatud tooteteabe koopia ning III lisa ja vajaduse korral II.2 lisa kohased üksikasjad ja arvutustulemused.“ |
2) |
Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Kõrvalehoidmine Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid (näiteks katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada parem tulemus mingi näitaja osas, mis on esitatud tehnilistes dokumentides või tootele lisatud dokumentides.“ |
3) |
I, III ja IV lisa muudetakse ning lisatakse IIIa lisa vastavalt käesoleva määruse I lisas sätestatule. |
Artikkel 2
Määruse (EL) 2019/1781 muutmine
Määrust (EL) 2019/1781 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
|
4) |
I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale. |
Artikkel 3
Määruse (EL) 2019/2019 muutmine
Määrust (EL) 2019/2019 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 2 punkt 28 asendatakse järgmisega:
|
2) |
Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Kõrvalehoidmine ja tarkvara ajakohastused Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid (näiteks katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada parem tulemus mingi näitaja osas, mis on esitatud tehnilistes dokumentides või tootele lisatud dokumentides. Toote energiatarbimine ei tohi suureneda ega muud näitajad halveneda pärast toote tark- või püsivara ajakohastamist, kui mõõtmisel kasutatakse sama standardkatset, mida kasutati vastavustunnistuse otstarbel, välja arvatud enne ajakohastamist lõpptarbijalt saadud kindla nõusoleku korral. Ajakohastusest keeldumise tulemusel ei tohi muutuda seadme toimimine. Tarkvara ajakohastamine ei tohi kaasa tuua toote toimimise sellist muutumist, mille tagajärjel toode ei vasta enam vastavustunnistuse puhul kehtivatele ökodisaininõuetele.“ |
3) |
Lisatakse artikkel 11: „Artikkel 11 Nõuetele vastavuse võrdväärsus üleminekuperioodil Kui ühtegi samasse mudelisse kuuluvat eksemplari või samaväärseid mudeleid ei ole enne 1. novembrit 2020 turule lastud, loetakse ajavahemikul 1. novembrist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 turule lastud mudelite eksemplarid, mis vastavad käesoleva määruse sätetele, komisjoni määruse (EÜ) nr 643/2009 nõuetele vastavaks.“ |
4) |
I–IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale. |
Artikkel 4
Määruse (EL) 2019/2020 muutmine
Määrust (EL) 2019/2020 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 2 punkt 4 asendatakse järgmisega:
|
2) |
Artikli 4 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Põhitoodete tootjad, importijad või volitatud esindajad tagavad, et valgusallikaid ja eraldiseisvaid talitlusseadisi on võimalik turujärelevalveasutuste tehtava kontrolli eesmärgil eemaldada püsivat kahjustust tekitamata Tehnilises dokumentatsioonis esitatakse juhised, kuidas seda teha.“ |
3) |
Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Kõrvalehoidmine ja tarkvara ajakohastused Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid (näiteks katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada parem tulemus mingi näitaja osas, mis on esitatud tehnilistes dokumentides või tootele lisatud dokumentides. Toote energiatarbimine ei tohi suureneda ega muud näitajad halveneda pärast toote tark- või püsivara ajakohastamist, kui mõõtmisel kasutatakse sama standardkatset, mida kasutati vastavustunnistuse otstarbel, välja arvatud enne ajakohastamist lõpptarbijalt saadud kindla nõusoleku korral. Ajakohastusest keeldumise tulemusel ei tohi muutuda seadme toimimine. Tarkvara ajakohastamine ei tohi kaasa tuua toote toimimise sellist muutumist, mille tagajärjel toode ei vasta enam vastavustunnistuse puhul kehtivatele ökodisaininõuetele.“ |
4) |
Lisatakse artikkel 12: „Artikkel 12 Nõuetele vastavuse võrdväärsus üleminekuperioodil Kui ühtegi samasse mudelisse kuuluvat eksemplari või samaväärseid mudeleid ei ole enne 1. juulit 2021 turule lastud, loetakse ajavahemikul 1. juulist 2021 kuni 31. augustini 2021 turule lastud mudelite eksemplarid, mis vastavad käesoleva määruse sätetele, komisjoni määruste (EÜ) nr 244/2009, (EÜ) nr 245/2009 ja (EL) nr 1194/2012 nõuetele vastavaks.“ |
5) |
I–IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale. |
Artikkel 5
Määruse (EL) 2019/2021 muutmine
Määrust (EL) 2019/2021 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 1 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohase vastavushindamise jaoks tuleb tehnilistes dokumentides esitada põhjus, miks teatavad plastosad, kui on selliseid, on vastavalt II lisa punkti D alapunkti 2 kohastele eranditele märgistamata, ning üksikasjad ja arvutustulemused vastavalt käesoleva määruse II ja III lisale.“ |
4) |
Artikli 6 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Toote energiatarbimine ei tohi suureneda ega muud näitajad halveneda pärast toote tark- või püsivara ajakohastamist, kui mõõtmisel kasutatakse sama standardkatset, mida kasutati vastavustunnistuse otstarbel, välja arvatud enne ajakohastamist lõpptarbijalt saadud kindla nõusoleku korral. Ajakohastusest keeldumise tulemusel ei tohi muutuda seadme toimimine. Tarkvara ajakohastamine ei tohi kaasa tuua toote toimimise sellist muutumist, mille tagajärjel toode ei vasta enam vastavustunnistuse puhul kehtivatele ökodisaininõuetele.“ |
5) |
Lisatakse artikkel 12: „Artikkel 12 Nõuetele vastavuse võrdväärsus üleminekuperioodil Kui ühtegi samasse mudelisse kuuluvat eksemplari või samaväärseid mudeleid ei ole enne 1. novembrit 2020 turule lastud, loetakse ajavahemikul 1. novembrist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 turule lastud mudelite eksemplarid, mis vastavad käesoleva määruse sätetele, komisjoni määruse (EÜ) nr 642/2009 nõuetele vastavaks.“ |
6) |
I–IV lisa muudetakse ning lisatakse IIIa lisa vastavalt käesoleva määruse V lisale. |
Artikkel 6
Määruse (EL) 2019/2022 muutmine
Määrust (EL) 2019/2022 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Kõrvalehoidmine ja tarkvara ajakohastused Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid (näiteks katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada parem tulemus mingi näitaja osas, mis on esitatud tehnilistes dokumentides või tootele lisatud dokumentides. Toote energiatarbimine ei tohi suureneda ega muud näitajad halveneda pärast toote tark- või püsivara ajakohastamist, kui mõõtmisel kasutatakse sama standardkatset, mida kasutati vastavustunnistuse otstarbel, välja arvatud enne ajakohastamist lõpptarbijalt saadud kindla nõusoleku korral. Ajakohastusest keeldumise tulemusel ei tohi muutuda seadme toimimine. Tarkvara ajakohastamine ei tohi kaasa tuua toote toimimise sellist muutumist, mille tagajärjel toode ei vasta enam vastavustunnistuse puhul kehtivatele ökodisaininõuetele.“ |
2) |
Lisatakse artikkel 13: „Artikkel 13 Nõuetele vastavuse võrdväärsus üleminekuperioodil Kui ühtegi samasse mudelisse kuuluvat eksemplari või samaväärseid mudeleid ei ole enne 1. novembrit 2020 turule lastud, loetakse ajavahemikul 1. novembrist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 turule lastud mudelite eksemplarid, mis vastavad käesoleva määruse sätetele, komisjoni määruse (EÜ) nr 1016/2010 nõuetele vastavaks.“ |
3) |
I, III ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VI lisale. |
Artikkel 7
Määruse (EL) 2019/2023 muutmine
Määrust (EL) 2019/2023 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 2 punkt 12 asendatakse järgmisega:
|
2) |
Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Kõrvalehoidmine ja tarkvara ajakohastused Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid (näiteks katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada parem tulemus mingi näitaja osas, mis on esitatud tehnilistes dokumentides või tootele lisatud dokumentides. Toote energiatarbimine ei tohi suureneda ega muud näitajad halveneda pärast toote tark- või püsivara ajakohastamist, kui mõõtmisel kasutatakse sama standardkatset, mida kasutati vastavustunnistuse otstarbel, välja arvatud enne ajakohastamist lõpptarbijalt saadud kindla nõusoleku korral. Ajakohastusest keeldumise tulemusel ei tohi muutuda seadme toimimine. Tarkvara ajakohastamine ei tohi kaasa tuua toote toimimise sellist muutumist, mille tagajärjel toode ei vasta enam vastavustunnistuse puhul kehtivatele ökodisaininõuetele.“ |
3) |
Lisatakse artikkel 13: „Artikkel 13 Nõuetele vastavuse võrdväärsus üleminekuperioodil Kui ühtegi samasse mudelisse kuuluvat eksemplari või samaväärseid mudeleid ei ole enne 1. novembrit 2020 turule lastud, loetakse ajavahemikul 1. novembrist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 turule lastud mudelite eksemplarid, mis vastavad käesoleva määruse sätetele, komisjoni määruse (EÜ) nr 1015/2010 nõuetele vastavaks.“ |
4) |
I, III, IV ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VII lisale. |
Artikkel 8
Määruse (EL) 2019/2024 muutmine
Määrust (EL) 2019/2024 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 1 lõike 3 alapunkt e asendatakse järgmisega:
|
2) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
I, III ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VIII lisale. |
Artikkel 9
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 1 lõiget 3, artikli 3 lõiget 4, artikli 5 lõiget 6, artikli 6 lõiget 3, artikli 7 lõiget 4 ja artikli 8 lõiget 3 kohaldatakse alates 1. maist 2021. Artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 4 kohaldatakse alates 1. juulist 2021. Artikli 4 lõikeid 1, 2 ja 5 kohaldatakse alates 1. septembrist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. veebruar 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.
(2) Komisjoni 15. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/424, millega kehtestatakse serverite ja andmesalvestustoodete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 617/2013 (ELT L 74, 18.3.2019, lk 46–66).
(3) Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1781, millega kehtestatakse elektrimootorite ja sagedusmuundurite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse määrust (EÜ) nr 641/2009 seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 640/2009 (ELT L 272, 25.10.2019, lk 74).
(4) Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2019, millega kehtestatakse jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 643/2009 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 187).
(5) Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2020, millega kehtestatakse valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 244/2009, (EÜ) nr 245/2009 ja (EL) nr 1194/2012 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 209).
(6) Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2021, millega kehtestatakse kuvarite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 241).
(7) Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2022, millega kehtestatakse kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1016/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 267).
(8) Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2023, millega kehtestatakse kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1015/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 285).
(9) Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2024, millega kehtestatakse otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ (ELT L 315, 5.12.2019, lk 313).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
(11) Komisjoni 5. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/1095, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tööstuslike külmsäilitusseadmete, kiirjahutuskappide, kondensatsiooniseadmete ja protsessijahutite ökodisaini nõuetega (ELT L 177, 8.7.2015, lk 19).
I LISA
Määruse (EL) 2019/424 I, III ja IV lisa muudetakse ning lisatakse IIIa lisa.
1) |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
2) |
III lisasse lisatakse teine lõik: „Olemasolevate asjakohaste standardite puudumisel ja kuni asjakohaste harmoneeritud standardite viidete avaldamiseni Euroopa Liidu Teatajas kasutatakse IIIa lisas sätestatud ülemineku katsemeetodeid või muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud tehnika taset.“ |
3) |
Lisatakse IIIa lisa: „IIIa LISA Üleminekumeetodid Tabel 1 Viited ja nõuetele vastavuse märkused serverite kohta
Tabel 2 Viited ja nõuetele vastavuse märkused andmesalvestustoodete kohta
|
4) |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
(1) See on vajalik, kuna turul on väga erinevaid APA kaarte ja kuna SERTi vahend ei sisalda APAsid kasutavaid tööke. Seetõttu ei kajastaks SERTi tõhususe tulemused nende serverite puhul, millel on APA laienduse kaardid või muud lisakaardid, serveri jõudlust/võimsussuutlikkust.
(2) Serverite puhul, mis on esitatud serveri tootepere osana, on määruse (EL) 2019/424 IV lisa punktis 1 ette nähtud, et liikmesriigi ametiasutused võivad katsetada vähima jõudlusega konfiguratsiooniga või suurima jõudlusega konfiguratsiooniga ning kooskõlas I lisa mõistetega 21 ja 22 täidetakse nende konfiguratsioonide puhul kõik mälukanalid samasuguse konstruktsiooni ja võimsusega DIMM-RAW kaartidega.
II LISA
Määruse (EL) 2019/1781 I, II ja III lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
2) |
II lisa 1. osas asendatakse teine lõik järgmisega: „I lisa 2. osa punktis 13 nimetatud seitsme tööpunkti kaod määratakse siiski kindlaks kas otsese sisendi-väljundi mõõtmise või arvutuste teel.“ |
3) |
III lisa muudetakse järgmiselt:
|
III LISA
Määruse (EL) 2019/2019 I–IV lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisale lisatakse järgmine punkt 38:
|
2) |
II lisa punktis 2 asendatakse alapunkt f järgmisega:
|
3) |
III lisa muudetakse järgmiselt:
|
4) |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
(1) Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.“
IV LISA
Määruse (EL) 2019/2020 I–IV lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisa punkt 52 asendatakse järgmisega:
|
2) |
II lisa muudetakse järgmiselt:
|
3) |
III lisa muudetakse järgmiselt:
|
4) |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
(*1) Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1).“;“
V LISA
Määruse (EL) 2019/2021 I–IV lisa muudetakse järgmiselt ning lisatakse IIIa lisa.
1) |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
2) |
II lisa punkti A.1 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
III lisa muudetakse järgmiselt:
|
4) |
Lisatakse järgmine IIIa lisa: „IIIa LISA Üleminekumeetodid 1. TÄIENDAVAD MÕÕTMIS- JA ARVUTUSELEMENDID Tabel 3b Katseseadmete nõuded ja katsetatava seadme (*1)konfiguratsioon
1.1. Katsetamise järjekorra kokkuvõte
1.2. Katsetamise üksikasjad 1.2.1. Katsetatava seadme (kuvari) ja mõõtevahendite seadistamine
Joonis 1. Kuvari ja ümbritseva keskkonna valgusallika füüsiline seadistamine Heleduse automaatse reguleerimise funktsiooni olemasolul ja kui katsetataval seadmel on alus, kinnitatakse see kuvariosa külge ning katsetatav seade asetatakse horisontaalsele lauale või platvormile, mis on vähemalt 0,75 meetri kõrgune ja mis on kaetud musta vähese peegeldusvõimega materjaliga (tüüpilised materjalid on vilt, fliis või puldanmaterjalist teatri lavariie). Kõik aluse osad peavad jääma avatuks. Kuvarid, mis on ette nähtud peamiselt seinale paigaldamiseks, paigaldatakse juurdepääsu hõlbustamiseks raamile nii, et kuvari alumine serv oleks vähemalt 0,75 meetri kaugusel põrandast. Põrandapind kuvari all ja kuni 0,5 meetrit kuvari ees ei tohi olla hästi peegeldav ning peaks ideaaljuhul olema kaetud musta, väikese peegeldusvõimega materjaliga. Katsetatava seadme heleduse automaatse reguleerimise anduri füüsiline asukoht määratakse kindlaks ja märgitakse üles selle asukoha koordinaadid väljaspool katsetatavat seadet asuva fikseeritud punkti suhtes. Mõõtmiste korratavuse hõlbustamiseks tuleb märkida kaugused H ja D ning projektori valgusvihu nurk (vt joonis 1). Olenevalt valgusallika valgustustiheduse taseme nõuetest peavad kaugused H ja D olema tavaliselt ± 5 mm ja need peavad olema vahemikus 1,5–3 m. Projektori valgusvihu kaldenurga reguleerimiseks võib heleduse automaatse reguleerimise anduri juures fokuseerimiseks kasutada musta slaidi väikese valge keskel oleva kastiga ning tekitada kitsa valgusvihu nurga mõõtmiseks. Kui heleduse automaatse reguleerimise andur on projekteeritud töötama optimaalselt valgusvihu kaldenurgaga väljaspool soovitatavat 45°, võib kasutada seda eelistatavat nurka ja andmed registreerida. Kui valgusallika jaoks kasutatakse kontaktivaba (eemal asuvat) heleduse mõõtjat väikese kiirgusnurgaga, tuleb hoolitseda selle eest, et valgusallikas ei peegelduks heleduse mõõtmiseks kasutatavas kuvari alas. Valgustustihedusmõõtur paigaldatakse heleduse automaatse reguleerimise andurile võimalikult lähedale, rakendades ettevaatusabinõusid, et vältida ümbritseva valguse peegeldumist andurisse siseneva mõõturi korpuselt. Seda võib saavutada mitme meetodi kombineerimisega, sealhulgas kattes valgustustihedusmõõturi musta vildiga ning kasutades reguleeritavat mehaanilist kinnitusalust, mis ei võimalda mõõturi korpusel heleduse automaatse reguleerimise anduri esiosast väljapoole ulatuda. Heleduse automaatse reguleerimise anduri valgustustiheduse tasemete täpseks ja korratavaks registreerimiseks võimalikult väheste mehaanilise kinnitamisega seonduvate probleemidega on soovitatav kasutada järgmist järeleproovitud protseduuri. See protseduur võimaldab korrigeerida valgustustiheduse vigu, mis tulenevad sellest, et üheaegseks valgustamiseks on praktiliselt võimatu kinnitada valgustustihedusmõõturit täpselt samasse füüsilisse asendisse kui heleduse automaatse reguleerimise andurit. Seega võimaldab see protseduur heleduse automaatse reguleerimise anduri ja valgustustihedusmõõturi samaaegset valgustatust ilma katsetatava seadme ja mõõturi füüsilise häirimiseta pärast nende paigaldamist. Asjakohase logimistarkvaraga saab vajalikke valgustustiheduse astmelisi muutusi sünkroniseerida sisselülitatud seisundi võimsuse mõõtmise ja kuvari heleduse mõõtmisega, et heleduse automaatset reguleerimist automaatselt registreerida ja profiilida. Valgustustiheduse mõõtur peab asuma heleduse automaatse reguleerimise andurist mõne sentimeetri kaugusel, tagamaks, et projektori valgusvihu otsesed peegeldused mõõturi korpuselt ei siseneks heleduse automaatse reguleerimise andurisse. Valgustustiheduse mõõturi detektori horisontaaltelg peab asetsema samal horisontaalteljel kui heleduse automaatse reguleerimise andur, kusjuures mõõturi vertikaaltelg peaks olema kuvari vertikaaltasapinnaga rangelt paralleelne. Tuleb mõõta ja üles märkida mõõturi kinnituspunkti füüsilised koordinaadid fikseeritud välispunkti suhtes, mida kasutatakse heleduse automaatse reguleerimise anduri füüsilise asukoha registreerimiseks. Projektor paigaldatakse nii, et selle projitseeritud valgusvihu telg on joondatud kuvari pinnaga risti oleva vertikaalse tasapinnaga ning läbib heleduse automaatse reguleerimise anduri vertikaaltelge (vt joonis 1). Projektori platvormi kõrgust, kallet ja kaugust katsetatavast seadmest tuleb kohandada nii, et võimaldada täisraami tippvalge projitseeritud kujutise fokuseerimist heleduse automaatse reguleerimise andurit ja valgustustihedusmõõturit katvale alale, tagades samal ajal anduri juures katsetamiseks vajaliku maksimaalse ümbritseva valgustatuse taseme (luks). Sellega seoses tuleb märkida, et mõnel digitaalsel infoekraanil toimib heleduse automaatne reguleerimine ümbrusvalguses kuni 20 000 luksist kuni vähem kui 100 luksini. Kuvari heleduse mõõtmiseks kasutatav kontaktheledusmõõtur tuleb üles seada nii, et see joonduks katsetatava seadme ekraani keskosaga. Projitseeritud valgustustiheduse kujutis, mis katab horisontaalset pinda katsetatava seadme kuvari all, ei tohi ulatuda kaugemale kuvari vertikaalsest tasapinnast, välja arvatud juhul, kui peegeldav alus tungib sellest suuremale alale ettepoole, millisel juhul tuleb kujutise serv joondada aluse äärtega (vt joonis 1). Projitseeritud kujutise ülemine horisontaalne serv peab olema vähemalt 1 cm allpool kontaktheledusmõõturi kesta alumisest servast. Selle saavutamiseks võib projektorit optiliselt reguleerida või füüsiliselt paigutada, tehes seda nõutava 45° valgusvihu nurga ja heleduse automaatse reguleerimise anduri juures nõutava maksimaalse valgustustiheduse piires. Kui katsetatava seadme ja valgustustihedusmõõturi asukohakoordinaadid on üles märgitud ning projektor tekitab mõõdetavas vahemikus stabiilse valgustustiheduse (tavaliselt saavutatakse stabiilsus mõne minuti jooksul alates pooljuht-valgusmootorite sisselülitamisest), tuleb katsetatavat seadet piisavalt liigutada, et võimaldada valgustustihedusmõõturi esikülje ja detektori keskpunkti joondamist katsetatava seadme heleduse automaatse reguleerimise anduri kohta üles märgitud füüsiliste asukohakoordinaatidega. Selles punktis mõõdetud valgustustihedus tuleb üles märkida ja mõõtur koos katsetatava seadmega algsesse paigaldusasendisse tagasi viia. Valgustustihedust tuleb uuesti mõõta paigaldusasendis. Mõlemas katseasendis mõõdetud valgustustiheduse protsentuaalset erinevust (kui see esineb) võib lõplikus aruandes kasutada parandustegurina kõigi edasiste valgustustiheduse mõõtmiste puhul (see paranduskoefitsient valgustustiheduse tasemega ei muutu). See annab täpse andmekogumi heleduse automaatse reguleerimise anduri juures oleva valgustustiheduse kohta, isegi kui lukside mõõtevahend ei asu selles punktis, ning võimaldab kuvari heleduse, võimsuse ja valgustustiheduse üheaegset kujutamist heleduse automaatse reguleerimise täpseks profiilimiseks. Katse korralduses ei tohi teha täiendavaid füüsilisi muudatusi. Erinevalt televiisoritest võib digitaalsetel infoekraanidel olla rohkem kui üks ümbrusvalguse andur. Katsetamiseks määrab tehnik ühe anduri, mida katsetamisel kasutatakse, ja kõrvaldab teised valgusandurid, varjates need läbipaistmatu kleepribaga. Soovimatud andurid võib samuti välja lülituda, kui selleks on olemas juhtseadis. Enamikul juhtudel on kõige sobivam andur see, mis on ette suunatud. Mitme valgusanduriga digitaalsete infoekraanide mõõtmismeetodeid võib täiendavalt uurida katsemeetodi täiustamisena, et neid saaks kvalifitseerida ühtlustatud standardis. Katselaborite puhul, mis eelistavad kirjeldatud katse ülesseadmisel kasutada projektorvalgusallika asemel hämardatavat lambiallikat, kehtivad järgmised lambi spetsifikatsioonid ja lambi mõõdetud näitajad registreeritakse. Valgusallikas, mida kasutatakse heleduse automaatse reguleerimise anduri valgustamiseks konkreetsele valgustustiheduse tasemele, peab kasutama hämardatavat LED-peegellampi ja selle läbimõõt peab olema 90 ± 5 mm. Lambi nimikiirgusnurk peab olema 40 ° ± 5 °. Lähim nimivärvustemperatuur (CCT) peab kogu valgustustiheduse vahemikus 12 luksi kuni katsetamiseks nõutava maksimaalse valgustatuseni olema 2700 ± 300 K. Nimivärviesitusindeks (CRI) peab olema 80 ± 3. Lambi esipind peab olema puhas (st ei tohi olla värvitud ega kaetud spektrit muutva materjaliga) ja sellel võib olla sile või krobeline esipind; ühtlasele valgele pinnale valgustades peab hajumismuster tunduma palja silmaga vaadates sile. Lambikoost ei tohi muuta LED-allika spektrit, sealhulgas infrapunakiirguse ja UV-kiirguse lainepikkuseid. Valguse omadused ei tohi kogu heleduse automaatse reguleerimise katse jaoks vajaliku hämardamisulatuse ulatuses erineda. 1.2.2. „Tavaseadistuse“ ja energiamõju hoiatuste nõuetekohase rakendamise kontroll. Vaatluseks tuleb katsetatava seadmega ühendada võimsusmõõtur ja lisada vähemalt üks videosignaali allikas. Selle katse ajal tuleb kinnitada heleduse automaatse reguleerimise püsivust kõigis muudes varem määratletud seadistustes, välja arvatud „poeseadistuses“. 1.2.3. Heliseadistus Vaja on audiot ja videot sisaldavat sisendsignaali (1 kHz toon SDRi video võimsuse katsematerjalil on ideaalne). Heli tugevuse seadistust tuleb vähendada nullkuvanäidikuni või sisse lülitada hääletuksmuutmise juhtimine. Tuleb kinnitada, et hääletuksmuutmise juhtimise sisselülitamine ei mõjuta „tavaseadistuse“ pildi näitajaid. 1.2.4. Valge tippheleduse mudeli kindlakstegemine valge tippheleduse mõõtmiseks Kui katsetatav seade kuvab valge tippheleduse mudelit, võib kuvar esimeste sekundite jooksul kiiresti hämarduda ja järk-järgult hämarduda kuni muutub stabiilseks. See muudab võimatuks võimsuse ja heleduse väärtuste järjepideva ja korratava mõõtmise vahetult pärast kujutise kuvamist. Korratavate mõõtmiste tegemiseks tuleb saavutada teatav stabiilsus. Katsed kuvaritel, mille puhul kasutatakse praegust tehnoloogiat, näitavad, et 30 sekundit on piisav aeg, et võimaldada tippvalge kujutise heleduse stabiilsust. Praktiline tähelepanek – see ajavahemik võimaldab ka ekraanile kuvatud olekuekraanil kaduda. Praegustel kuvaritoodetel on sageli sisseehitatud elektroonika ja kuvari draiveri tarkvara, et kaitsta kuvari toiteallikat ülekiirenduse eest ning ekraani järelhelenduse eest (sissepõlemine), piirates kuvari energiaga varustatust. See võib põhjustada piiratud heledust ja piiratud elektritarbimist, kui kuvatakse näiteks suurt osa valgest dünaamilisest häälestustabelist. Käesolevas katsemeetodis mõõdetakse tippheledust 100 % valget dünaamilist katsetabelit kuvades, kuid kaitsemehhanismide käivitumise vältimiseks on valge ala empiiriliselt piiratud. Asjakohane dünaamiline häälestustabel määratakse kindlaks, kuvades kaheksat „kasti ja kontuuri“ dünaamilist häälestustabelit, mis põhinevad VESA „L“ dünaamilistel häälestustabelitel alates väikseimast (L 10) kuni suurimani (L 80), salvestades samal ajal võimsuse ja ekraani heleduse. Võimsuse ja ekraani heleduse graafik vs. L-mudel aitab kindlaks määrata, kas ja millal esineb kuvari draiveri piiramine. Näiteks kui elektritarbimine suureneb L 10-lt L 60-le, samas kui heledus kas suureneb või püsib muutumatuna (mitte ei vähene), ei näi need mudelid piiramist põhjustavat. Kui dünaamiline häälestustabel L 70 näitab, et elektritarbimine või heledus ei suurene (kui varasemate L-mudelite puhul esines suurenemine), näitaks see, et piiramine esineb L 70 juures või L 70 ja L 60 vahel. Samuti võib juhtuda, et piiramine on esinenud L 50 ja L 60 vahel ning et L60 juures olid graafiku punktid tegelikult allapoole kaldu. Seetõttu on suurim mudel, mille puhul oleme kindlad, et ei esine piiramist, L 50 ja see on õige mudel, mida tippheleduse mõõtmiseks kasutada. Kui tuleb esitada suhteline heledus, valitakse heleduse mudel heledaimas eelseadistatud seadistuses. Kui on teada, et katsetataval seadmel on kuvari ajami omadused, mis ei võimalda eespool kirjeldatud valikuprotseduuri abil valida optimaalset valge tippheleduse dünaamilist häälestustabelit, võib kasutada järgmist lihtsustatud valikuprotsessi. Kuvarite puhul, mille diagonaal on 15,24 cm (6 tolli) või rohkem ja väiksem kui 30,48 cm (12 tolli), kasutatakse signaali L 40 PeakLumMotion. Kuvarite puhul, mille diagonaal on 30,48 cm (12 tolli) või üle selle, kasutatakse signaali L 20 PeakLumMotion. Emma-kumma protseduuriga valitud dünaamiline valge tippheleduse dünaamiline häälestustabel deklareeritakse ja seda kasutatakse kõikides heleduse katsetes. 1.2.5. Heleduse automaatse reguleerimise ümbrusvalguse reguleerimisvahemiku määramine ja heleduse automaatse reguleerimise toimingu latentsusaeg. Määruse (EL) 2019/2021 kohaldamisel on heleduse automaatse reguleerimise võimsuse hälve EEI deklaratsioonis ette nähtud juhul, kui heleduse automaatse reguleerimise omadus vastab kuvari heleduse reguleerimise erinõuetele ümbrusvalguse tasemete 100 luksi ja 12 luksi vahel, mille aluspunktid on 60 luksi ja 35 luksi. Kuvari heleduse muutus ümbrusvalguse muutumisel 100 luksi ja 12 luksi vahel peab vähendama kuvari voolutarvet vähemalt 20 %, et tagada vastavus määrusega lubatud heleduse automaatse reguleerimise võimsuse hälbele. Heleduse automaatse reguleerimise nõuetele vastavuse hindamiseks kasutatavat dünaamilist heleduse „L“ dünaamilist häälestustabelit võib samal ajal kasutada ka võimsuse vähendamise nõuetele vastavuse hindamiseks. Digitaalsete infoekraanide puhul võib kasutada palju laiemat heleduse automaatse reguleerimise vahemikku koos valgustustiheduse muutusega ning siin kirjeldatud katsemetoodikat võib laiendada, et koguda andmeid määruse tulevasteks läbivaatamisteks. 1.2.5.1. Heleduse automaatse reguleerimise latentsusaja profiilimine Heleduse automaatse reguleerimise funktsiooni latentsusaeg on heleduse automaatse reguleerimise detektoris täheldatava ümbrusvalguse muutuse ja sellest tuleneva katsetatava seadme kuvari heleduse muutuse vaheline ajavahemik. Katseandmed on näidanud, et see viivitus võib olla kuni 60 sekundit ja seda tuleb heleduse automaatse reguleerimise profiilimisel arvesse võtta. Latentsusaja hindamiseks lülitatakse stabiilse kuvari heleduse korral 100 luksi slaid (vt punkt 1.2.5.2) 60 luksi slaidile ja pannakse kirja ajavahemik, mis on vajalik kuvari stabiilse madalama heleduse taseme saavutamiseks. Madalamal stabiilsel heleduse tasemel lülitatakse 60-luksiline slaid 100-luksilisele slaidile ja märgitakse üles ajavahemik stabiilse kõrgema heleduse taseme saavutamiseks. Latentsusaja saamiseks kasutatakse ajavahemiku kõrgemat väärtust, lisades sellele oma äranägemise järgi 10 sekundit. See salvestatakse iga slaidi jaoks slaidiseansi projitseerimise ajavahemikuna. 1.2.5.2. Valgusallika valgustustiheduse reguleerimine Heleduse automaatse reguleerimise profiilimiseks kuvatakse katsetataval seadmel punktis 1.2.4 määratletud tippvalge dünaamiline häälestustabel, kuna valgusallika heledust muudetakse valgelt läbi paljude hallide slaidide, et simuleerida ümbrusvalgustuse muutusi. Valgustatuse taseme reguleerimiseks muudetakse esimese slaidi halli läbipaistvust, et saavutada profiilimise lähtepunkt (nt 120 luksi), mõõtes luksitaset valgustustiheduse mõõturi juures. Slaid salvestatakse ja kopeeritakse. Koopiale seadistatakse uus halli läbipaistvuse tase, mis vastab nõutavale aluspunktile 100 luksi, ning slaid salvestatakse ja kopeeritakse. Protsessi korratakse 60 luksi, 35 luksi ja 12 luksi aluspunktide puhul. Andmete kujutamise sümmeetria saamiseks võib siia lisada musta (0 % läbipaistvusega) valgustatusega slaidi ning aluspunkti slaidid kopeerida ja sisestada kasvavas valgustuse järjekorras tagasi 120 luksini. 1.2.5.3. Valgusallika värvustemperatuuri reguleerimine Lisanõue on määrata projitseeritava valguse valge punkti värvustemperatuur, et tagada katseandmete korratavus, kui kontrollimiseks kasutatakse teist projektorvalgusallikat. Käesoleva katsemeetodi puhul on varasemates katsestandardites heleduse automaatse reguleerimise metoodikale vastavuse tagamiseks kindlaks määratud valge punkti 2700 ± 300 K. See valge punkt pannakse kergesti ükskõik millisesse suuremasse arvutirakendusse slaidide loomiseks, kasutades sobivat pidevat värvitäidet (nt punast/oranži) ja läbipaistvuse kohandamist. Nende tööriistade abil võib tavaliselt külmemat projektori valget punkti kohandada soovitatud 2700 K-le, muutes valitud värvuse läbipaistvust, mõõtes samal ajal värvustemperatuuri valgustustiheduse mõõturi funktsiooni abil. Kui nõutud temperatuur on saavutatud, rakendatakse seda kõigile slaididele. 1.2.5.4. Andmete salvestamine Heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetakse ja registreeritakse slaidiseansi ajal elektritarbimist, ekraani heledust ja valgustustihedust. Need andmed peavad olema ajaga vastavuses. Kolme näitaja andmepunktid tuleb registreerida, et seostada elektritarbimine kuvari heledusega ja valgustustihedusega heleduse automaatse reguleerimise anduri juures. Andmete suure detailsuse tagamiseks saab olemasoleva katseaja piires aluspunktide vahele luua mis tahes arvu slaide. Kui digitaalne infoekraan on ette nähtud töötamiseks väga erinevates ümbrusvalguse tingimustes, saab heleduse automaatse reguleerimise töövahemiku kuvari heleduse osas käsitsi kindlaks määrata musta läbipaistvuse juhtseadisega, mis töötab ühel projitseeritud tippvalge slaidil, mis on varem seadistatud nõutavale värvustemperatuurile. Kasutajamenüüst valitakse digitaalse infoekraani soovitatav eelseadistatud seadistus erinevateks ümbrusvalguse tingimusteks. Stabiilses kuvari heleduse punktis lülitatakse projitseeritud slaid 0 %-lt 100 % mustale läbipaistvusele, et määrata kindlaks latentsusaeg. Seejärel kohaldatakse seda slaidi halli läbipaistvuse astmetele mustast kuni punktini, kus kuvari heledus ei muutu, et teha kindlaks heleduse automaatse reguleerimise töövahemik. Seejärel saab luua sellise detailsusega slaidiseansi, nagu on vaja selle vahemiku profiilimiseks. 1.2.6. Kuvari heleduse mõõtmised Kui heleduse automaatse reguleerimise funktsioon on aktiveeritud ja valgustustiheduse mõõturi juures mõõdetud valgustustihedus on 100 luksi, näitab katsetatav seade valitud valget tippheleduse mudelit (vt punkt 1.2.4) stabiilse heleduse juures. Määrusega vastavuses olemiseks peab heleduse mõõtmine kinnitama, et kuvari heleduse tase on 220 cd/m2 või rohkem kõigi kuvarite kategooriate puhul, välja arvatud arvutikuvarid. Arvutikuvarite puhul on nõutav vastavustase 150 cd/m2 või rohkem. Heleduse automaatse reguleerimise funktsioonita kuvarite või seadmete puhul, mis ei taotle heleduse automaatse reguleerimise lubatud hälvet, võib mõõtmised teha ilma katsestendi ümbrisvalguse osata. Nende kuvarite puhul, mille esitatud valge tippheleduse tase on tavaseadistuses disainilahenduse kohaselt väiksem kui vastavusnõue 220 cd/m2 või 150 cd/m2, nagu on kohaldatav, tehakse valge tippheleduse lisamõõtmine varem kindlaksmääratud vaateseadistuses, mis tagab suurima mõõdetud valge tippheleduse. Määrusele vastavuse tagamiseks peab tavapärase vaateseadistuse valge tippheleduse mõõtmise ja kõrgeima valge tippheleduse mõõtmise arvutatud suhe olema 65 % või suurem. See on esitatud „suhtelise heledusena“. Katsetatavate seadmete puhul, kus heleduse automaatse reguleerimise saab välja lülitada, tuleb teha täiendav vastavuskatse tavakonfiguratsiooni juures. Stabiliseeritud valge tippheleduse mudel tuleb kuvada mõõdetud 100 luksi ümbrusvalgustatuse tingimustes. Tuleb kinnitada, et katsetatava seadme voolutarve, mis on mõõdetud sisse lülitatud heleduse automaatse reguleerimise korral, on sama või väiksem kui vooluvajadus, mis on mõõdetud stabiliseeritud heleduse puhul siis, kui heleduse automaatne reguleerimine on välja lülitatud. Kui mõõdetud võimsus ei ole sama, kasutatakse sisselülitatud seisundis suurimat mõõdetud võimsust andvat seisundit. 1.2.7. Võimsuse mõõtmine sisselülitatud seisundis Iga allpool käsitletud katsetatava seadme toitesüsteemi SDRi võimsust tuleb mõõta tavaseadistuses, kasutades 10 minuti pikkuse SDRi dünaamilise video võimsuse katse faili HD-versiooni, välja arvatud juhul, kui sisendsignaali ühilduvus piirdub SDga. Tuleb kinnitada, et faili allikas ja katsetatava seadme sisendliides suudavad edastada täismusta ja täisvalge videoandmete tasemeid. HD video eraldusvõime suurendamist katsetatava seadme loomulikule eraldusvõimele peab töötlema katsetatav seade, mitte väline seade, kui katsetatav seade seda võimaldab. Kui katsetatava seadme loomuliku eraldusvõime saavutamiseni skaleerimiseks tuleb kasutada välist seadet, registreeritakse selle seadme andmed ja selle liides katsetatava seadmega. Võimsuse deklaratsioon on keskmine võimsus, mis määratakse kindlaks täieliku 10-minutilise faili taasesitusel. Kus see funktsioon kehtib, mõõdetakse HDRi võimsust, kasutades kahte viieminutilist HDRi faili „HDR-HLG-võimsus“ ja „HDR-HDR10-võimsus“. Kui ühte neist HDR-režiimidest ei toetata, tuleb HDR-võimsus deklareerida toetatava režiimi kohta. Asjakohastes standardites kirjeldatud katseseadmete karakteristikuid ja katsetingimusi kohaldatakse kõikide võimsuskatsete suhtes. Toote soojenemine praeguse katsetatava seadme kuvamistehnoloogia puhul ei pea olema pikaajaline ning seda on kõige mugavam teha dünaamilise valge tippheleduse dünaamilise häälestustabeliga, mis on määratletud eespool punktis 1.2.4. Kui võimsuse näidud on stabiilsed, kui katsetatav seade kuvab seda mudelit, võib alustada mõõtmisi SDRi ja HDRi dünaamiliste video võimsuse katsefailidega. Kui tootel on heleduse automaatse reguleerimise funktsioon, tuleb see välja lülitada. Kui seda ei saa välja lülitada, tuleb toodet katsetada punktis 1.2.5 kirjeldatud 100-luksise mõõdetud ümbritseva valguse tingimustes. Vahelduvvooluvõrkudes, sealhulgas standardse alalisvoolusisendiga, kuid koos katsetatava seadmega kaasas oleva välise toiteallikaga kasutamiseks ette nähtud katsetatava seadme sisselülitatud seisundi võimsust tuleb mõõta vahelduvvoolu toitepunktis.
Metoodika kohaldamisel kasutatakse järgmisi norme: Täielikult laetud aku. Punkt laadimise ajal, kui tootja juhiste kohaselt ei pea toodet enam indikaatori või ajavahemiku põhjal laadima. Hilisemaks viitamiseks tuleb seda punkti visuaalselt kirjeldada, kasutades võimsusmõõturi laadimislogi graafilist kujutist, mis on tehtud ühesekundilise detailsusega võimsuse mõõtmisega 30 minuti jooksul enne ja pärast täielikult laetud punkti. Täielikult tühjenenud aku. Punkt sisselülitatud seisundis, kui katsetatav seade on välisest toiteallikast lahti ühendatud, kus kuvar lülitub automaatselt välja (mitte automaatse ooteseisundi funktsiooni kaudu) või lõpetab töötamise kujutise kuvamise ajal. Kui puudub näidik või kindlaksmääratud laadimisaeg, tuleb aku täielikult tühjendada. Seejärel tuleb aku uuesti laadida nii, et kõik kuvari kasutaja juhitavad funktsioonid on välja lülitatud. Sisendvõimsus ajas, mille granulaarsus ei ole väiksem kui üks näit sekundis, tuleb automaatselt registreerida. Kui logis on kujutatud väikese tarbimisvõimsusega lameda joonega aku hooldusrežiimi algust või väga väikese energiatarbega ajavahemiku algust, kus teatud vahemike järel on energiatarbe järsk suurenemine, tuleb põhilaadimisajana käsitada sellesse punkti logitud aega alates aku laadimistsükli algusest. Aku ettevalmistamine. Kõik kasutamata liitiumioonakud tuleb enne katsetatava seadmega esimese katse tegemist üks kord täielikult laadida ja täielikult tühjendada. Kõik muu keemia/tehnoloogia tüübiga kasutamata akud tuleb enne katsetatava seadmega esimese katse tegemist kolm korda täielikult laadida ja täielikult tühjendada. Meetod Valmistage katsetatav seade ette kõigi asjakohaste katsete jaoks, nagu on kirjeldatud käesolevas katsemetoodikat käsitlevas dokumendis. Vahelduv- või alalisvoolu võimsuse mõõtmise deklaratsiooni valimiseks kasutage eespool nimetatud nõudeid toitele. Kõik dünaamilised katsetoimingute järjestused, mis hõlmavad võimsuse mõõtmist määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja deklareerimiseks, tuleb teha nii, et toote aku on täielikult laetud ja väline toiteallikas on lahti ühendatud. Täislaetud olekut tuleb kinnitada võimsusmõõturi logi laadimisoleku graafikuga. Toode tuleb lülitada nõutavasse mõõtmise olekusse ja katsetoimingute järjestust tuleb alustada viivitamata. Pärast dünaamilise katsetoimingute järjestuse lõpetamist tuleb toode välja lülitada ja alustada logitud laadimisjärjestust. Kui laadimislogi olek näitab täielikult laetud olekut, võetakse alates logitud laadimise algusest kuni logitud täielikult laetud oleku alguseni registreeritud keskmine võimsus aluseks, et arvutada määruse nõude täitmiseks registreeritav võimsus. Ooteseisundis, võrguühendusega ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis (kui see on asjakohane) on vaja pikki aku laadimise ajavahemikke, et saada taaslaadimise keskmise võimsuse kohta hea andmete korratavus (nt 48 tundi väljalülitatud seisundis või ooteseisundis ja 24 tundi võrguühendusega ooteseisundis). Heleduse mõõtmiseks ja heleduse automaatse reguleerimisega heleduse profiilimiseks võib väline toiteallikas jääda ühendatuks. Heleduse automaatse reguleerimise võimsuse vähendamise katseks tuleb asjakohast dünaamilist tippheleduse järjestust pidevalt esitada 30 minutit 12 luksi ümbrusvalguse tingimustes. Aku tuleb viivitamata uuesti laadida ja keskmine võimsus üles märkida. Sama tuleb korrata 100 luksi ümbrusvalguse tingimustes ja kinnitada, et erinevus keskmiste taaslaadimise võimsuste vahel on 20 % või rohkem. 1.2.8. Mõõda voolutarvet väikese tarbimisvõimsusega seisundis ja väljalülitatud seisundis Asjakohastes standardites kirjeldatud katseseadmeid ja katsetingimusi kohaldatakse kõikide võimsuse katsete suhtes väikese tarbimisvõimsusega seisundis ja väljalülitatud seisundis. Kohaldatakse punktis 1.2.7 nimetatud vahelduv- või alalisvoolu võimsuse mõõtmise nõudeid ning vajaduse korral tuleb kasutada punktis 1.2.7 nimetatud akutoitega kuvarite spetsiaalset katse käiku. |
5) |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
(*1) Katsetatav seade (Unit Under Test)
VI LISA
Määruse (EL) 2019/2022 I, III ja IV lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisale lisatakse punkt 19:
|
2) |
III lisa muudetakse järgmiselt:
|
3) |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
VII LISA
Määruse (EL) 2019/2023 I, III, IV ja VI lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisale lisatakse punkt 29:
|
2) |
III lisa muudetakse järgmiselt:
|
3) |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
4) |
VI lisa punkt h asendatakse järgmisega:
|
(*1) Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme lisaeksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme lisaeksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.“
VIII LISA
Määruse (EL) 2019/2024 I, III ja IV lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisa punkt 22 asendatakse järgmisega:
|
2) |
III lisa muudetakse järgmiselt:
|
3) |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|