(1)

COVID-19 pandeemial on liikmesriikides inimestele, äriühingutele, tervishoiusüsteemidele, majandusele ja finantssüsteemidele ränk mõju. Oma 27. mai 2020. aasta teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ rõhutas komisjon, et likviidsus ja juurdepääs rahastusele on jätkuvalt probleemiks. Seetõttu on väga tähtis aidata kaasa COVID-19 pandeemia põhjustatud suurest majandusšokist taastumisele, tehes liidu kehtivates finantsteenuste valdkonna õigusaktides piiratud sihtotstarbelisi muudatusi. Muudatuste üldine eesmärk peaks seega olema tarbetu bürokraatia kaotamine ja hoolikalt kavandatud meetmete võtmine, mis võiksid tulemuslikult leevendada majanduse ebastabiilsust. Vältida tuleks muudatusi, mis sektori halduskoormust suurendavad, ja keerukad seadusandlikud küsimused tuleks jätta lahendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (3) kavandatud läbivaatamise käigus. Need muudatused moodustavad meetmepaketi ja võetakse vastu nimetusega „Kapitaliturgude taastepakett“.

(2)

Direktiiv 2014/65/EL võeti vastu 2014. aastal vastuseks 2007. ja 2008. aasta finantskriisile. Nimetatud direktiiv on liidu finantssüsteemi oluliselt tugevdanud ja taganud kõikjal liidus heal tasemel investorite kaitse. Kaaluda võiks regulatiivse keerukuse ja investeerimisühingute vastavuskulude vähendamist ning konkurentsimoonutuste kaotamist, tingimusel et samal ajal võetakse piisavalt arvesse investorite kaitset.

(3)

Investorite kaitsmiseks kehtestatud nõuete puhul ei ole direktiiviga 2014/65/EL täielikult saavutatud eesmärki võtta meetmeid nii, et arvestataks piisavalt iga investorite kategooria eripäraga, st jaeklientide, kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte eripäraga. Mõni neist nõuetest ei ole alati investorite kaitset suurendanud, vaid vahel hoopis takistanud investeerimisotsuste sujuvat täitmist. Seetõttu tuleks teatavaid direktiivis 2014/65/EL sätestatud nõudeid muuta, et lihtsustada investeerimisteenuste osutamist ja investeerimist, kusjuures need muudatused tuleks teha tasakaalustatud viisil, mis täielikult kaitseb investoreid.

(4)

Võlakirjade emiteerimine on kapitali kaasamiseks ja COVID-19 kriisist ülesaamiseks väga oluline. Tootejuhtimisnõuded võivad takistada võlakirjade müüki. Võlakirju, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel, peetakse tavaliselt turvalisteks lihttoodeteks, mis sobivad jaeklientidele. Kui võlakiri, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel, lunastatakse enne tähtaega, kaitsevad varasema lunastamise klauslid investoreid kahjumi eest, sest tagavad investoritele sellise summa tasumise, mis võrdub järelejäänud kupongimaksete nüüdispuhasväärtuse summa ja võlakirja põhisummaga, mille nad oleksid saanud, kui võlakirja ei oleks tagasi ostetud. Seetõttu ei tohiks tootejuhtimisnõudeid enam kohaldada võlakirjade suhtes, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel. Lisaks loetakse, et võrdsetel vastaspooltel on piisavad teadmised finantsinstrumentide kohta. Seepärast on põhjendatud võrdsete vastaspoolte vabastamine tootejuhtimisnõuetest, mida kohaldatakse üksnes nende turustatavate või levitatavate finantsinstrumentide suhtes.

(5)

Nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (4) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“) kutse esitada tõendeid direktiivi 2014/65/EL kohaste hüvede ning kulude ja tasude avalikustamise nõuete mõju kohta kui ka komisjoni korraldatud avalik konsultatsioon andsid mõlemad kinnituse, et kutselised kliendid ega võrdsed vastaspooled ei vaja kohustuslikku standardset kuluteavet, sest saavad vajaliku teabe teenuseosutajaga läbirääkimisi pidades. Kutselistele klientidele ja võrdsetele vastaspooltele antav teave on kohandatud nende vajadustele ja sageli üksikasjalikum. Kutselistele klientidele ja võrdsetele vastaspooltele osutatavad teenused peaksid seega olema kulude ja tasude avaldamise nõuete kohaldamisalast väljas, välja arvatud investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise teenuste korral, sest investeerimisnõustamise või portfelli valitsemise teenuse kasutamisel ei pruugi kutselistel klientidel olla piisavalt oskusi ega teavet, et need teenused võiksid jääda nende nõuete kohaldamisalast välja.

(6)

Kestva ärisuhte puhul peavad investeerimisühingud praegu tegema teatud portfellitegevuste kohta kulude-tulude analüüsi, kui on kavas finantsinstrumendi vahetus. Selleks peavad investeerimisühingud küsima klientidelt vajalikku teavet ja suutma tõendada, et vahetuse tulu on kuludest suurem. Kuna kutseliste klientide jaoks, kes kalduvad sageli finantsinstrumente vahetama, on see kord liiga koormav, tuleks neile osutatavad teenused sellest nõudest vabastada. Kutselised kliendid säilitaksid siiski võimaluse selle korra kasuks otsustada. Kuna aga jaekliendid peavad olema väga hästi kaitstud, peaks see erand piirduma vaid kutselistele klientidele osutatavate teenustega.

(7)

Kliendid, kellel on investeerimisühinguga kestev ärisuhe, saavad kohustuslikke teenusaruandeid kas perioodiliselt või teatavate asjaolude korral. Investeerimisühingud, nende kutselised kliendid ega ka võrdsed vastaspooled ei pea selliseid aruandeid kasulikuks. Eriti kasutuks on need osutunud väga volatiilsetel turgudel tegutsevate kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte jaoks, sest sellisel juhul saadetakse aruandeid väga sageli ja palju. Kutselised kliendid ja võrdsed vastaspooled sageli ei loegi neid või otsustavad pikaajalise investeerimise strateegia asemel kiirete investeerimisotsuste kasuks. Niisiis ei peaks võrdsed vastaspooled kohustuslikke teenusaruandeid enam saama. Ka kutselised kliendid ei peaks neid aruandeid enam saama, neil peaks aga olema võimalus otsustada nende saamise kasuks.

(8)

Vahetult COVID-19 pandeemia järgses olukorras vajavad emitendid, eelkõige väikese või keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingud, tugeva kapitalituru toetust. Väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga emitentide kohta analüüside koostamine on oluline, et aidata emitentidel investoritega ühendust võtta. Analüüsid suurendavad emitentide nähtavust ja tagavad seega piisava investeeringute ja likviidsuse taseme. Investeerimisühingutel tuleks lubada analüüside koostamise ja korralduste täitmise teenuse eest ühiselt maksta, kui teatavad tingimused on täidetud. Üks tingimus peaks olema, et analüüse tehakse emitentide kohta, kelle turukapitalisatsioon ei ületanud aastalõpunoteeringute kohaselt viimase36 kuu jooksul enne analüüsi koostamist 1 miljardit eurot. Kõnealust turukapitalisatsiooniga seonduvat tingimust tuleks tõlgendada nii, et see hõlmab nii börsil noteeritud kui ka noteerimata äriühinguid, tingimusel et viimaste puhul ei ületanud omakapitali bilansikirje 1 miljardi euro künnist. Samuti tuleks märkida, et hiljuti börsil noteeritud äriühingud ja noteerimata äriühingud, mis on asutatud vähem kui 36 kuud tagasi, kuuluvad kohaldamisalasse, kui nad suudavad tõendada, et nende turukapitalisatsioon ei ületanud 1 miljardi euro künnist, lähtudes nende noteerimise järgsetest aastalõpunoteeringutest või omavahenditest majandusaastatel, mil nad ei ole või mil nad ei olnud noteeritud. Tagamaks, et äsja asutatud äriühingud, mis on tegutsenud vähem kui 12 kuud, saaksid vabastusest võrdselt kasu, piisab sellest, et nad ei ole asutamise kuupäevast alates ületanud 1 miljardi euro künnist.

(9)

Direktiiviga 2014/65/EL kehtestati kauplemiskohtade, süsteemsete täitjate ja muude täitmiskohtade jaoks nõue esitada aruandeid tehingukorralduste kliendile kõige soodsamatel tingimustel täitmise kohta. Tulemuseks on tehnilised aruanded, mis sisaldavad palju põhjalikku kvantitatiivset teavet täitmiskoha, finantsinstrumendi, hinna, kulude ja täitmise tõenäosuse kohta. Neid loetakse harva, mida tõendab see, et aruandeid on kauplemiskohtade, süsteemsete täitjate ja muude täitmiskohtade veebisaitidel väga vähe vaadatud. Kuna aruannetes esitatud andmed ei aita investoritel ega muudel kasutajatel asjalikke võrdlusi teha, tuleks nende avaldamine ajutiselt peatada.

(10)

Et investeerimisühingute ja nende klientide vahelist suhtlust ja seega investeerimist tervikuna lihtsustada, ei tuleks investeerimisteavet enam esitada paberil, vaid vaikevalikuna elektrooniliselt. Jaeklientidel peaks aga olema võimalus nõuda seda teavet paberil.

(11)

Direktiivi 2014/65/EL kohaselt saavad turuosalised, kes kauplevad kutseliselt kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, kasutada erandit investeerimisühingu tegevusloa saamise nõudest, kui selline kauplemine on nende põhitegevuse suhtes kõrvaltegevus. Praegu peavad kõrvaltegevuse erandit taotlevad isikud igal aastal pädevat asutust teavitama, et nad seda erandit kasutavad, ja esitama kahe kvantitatiivse kõrvaltegevuse testi jaoks vajaliku teabe. Esimeses testis võrreldakse üksuse spekulatiivse kauplemise mahtu kogu kauplemismahuga liidus varaklassiti. Teises testis võrreldakse üksuse spekulatiivse kauplemise mahtu (kõik varaklassid koos) kogu tema finantsinstrumentidega kauplemise mahuga kontserni tasandil. Teisel testil on ka alternatiiv, milles võrreldakse spekulatiivse kauplemise jaoks kasutatud kapitali hinnangulist suurust selle kapitali suurusega, mida kasutatakse kontserni tasandil põhitegevuseks. Et kindlaks teha, millal peetakse tegevust kõrvaltegevuseks, peaks pädevatel asutustel olema võimalik selgelt kindlaks määratud tingimustel toetuda kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabe kombinatsioonile. Komisjonil peaks olema õigus anda suuniseid asjaolude kohta, mille korral riiklikud asutused võivad kohaldada kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid lävekriteeriume kombineerivat lähenemisviisi ning töötada kriteeriumide kohta välja delegeeritud õigusakt. Kõrvaltegevuse erandit on õigus saada isikutel (sh turutegijatel), kes kauplevad oma arvel või osutavad oma põhitegevusala klientidele või tarnijatele investeerimisteenuseid, mis on seotud kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, oma arvel kauplemata. Erandit peaks saama kasutada kõigil neil juhtudel eraldi ja koos, kui tegu on kontserni tasandil kõrvaltegevusega. Kõrvaltegevuse erandit ei tohiks saada isikud, kes kasutavad algoritmipõhist välkkauplemist või kuuluvad kontserni, mille põhitegevus on investeerimis- või pangandusteenuste osutamine, või kes tegutsevad kaubatuletisinstrumentide turutegijana.

(12)

Praegu peavad pädevad asutused seadma kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide ja majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute netopositsiooni suuruse piirangud ja neid kohaldama. Kuna positsioonipiirangute kord on osutunud uute kaubaturgude arenguks ebasoodsaks, tuleks tekkivad kaubaturud positsioonipiirangu korra kohaldamisalast välja jätta. Selle asemel tuleks positsioonipiiranguid kohaldada vaid kriitilise tähtsusega või oluliseks peetavatele kaubatuletisinstrumentidele, millega kaubeldakse kauplemiskohtades, ning nendega majanduslikult samaväärsetele börsivälistele lepingutele. Kriitilise tähtsusega või olulised tuletisinstrumendid on kaubatuletisinstrumendid, mille avatud kogupositsioon on aastas vähemalt 300 000 partiid. Kuna põllumajandustoore on kodanikele kriitilise tähtsusega, jäävad positsioonipiirangud kehtima põllumajandustoorme tuletisinstrumentidele ja majanduslikult samaväärsetele börsivälistele lepingutele.

(13)

Direktiiviga 2014/65/EL ei lubata riskimaanduserandeid ühelegi finantsettevõtjale. Mitu peamiselt finantssektori välise äriga tegelevat kontserni, kes asutasid oma kauplemistegevuse jaoks finantsettevõtte, leidsid end olukorrast, kus see finantsettevõte ei saanud teha kontserni eest kogu kauplemist, sest finantsettevõtjad riskimaanduserandit kasutada ei saa. Seetõttu tuleks finantsettevõtjatele kehtestada kitsalt piiritletud riskimaanduserand. Seda peaks olema võimalik kasutada siis, kui peamiselt finantssektori välise äriga tegelevas kontsernis registreeritakse üks isik investeerimisühinguna, kes kaupleb kogu kontserni nimel. Et riskimaanduserand piirduks nende finantsettevõtjatega, kes kauplevad peamiselt finantssektori välise äriga tegelevas kontsernis finantssektoriväliste üksuste nimel, tuleks erandit kohaldada ainult sellise finantsettevõtja nende positsioonide suhtes, mis on objektiivselt mõõdetavalt käsitletavad kontserni finantssektoriväliste üksuste äritegevusega seotud riskide maandamisena.

(14)

Ka likviidsete lepingute puhul tegutseb tavaliselt vaid mõni turuosaline kaubaturutegijana. Kui need turuosalised peavad kohaldama positsioonipiiranguid, ei saa nad olla sama tulemuslikud kui turutegijad. Sellepärast tuleks finantssektorisiseste ja -väliste vastaspoolte jaoks kehtestada erand positsioonipiirangu korrast sellistest tehingutest tulenevatele positsioonidele, mis tehti likviidsuse tagamise nõude täitmiseks.

(15)

Positsioonipiirangu korra muudatuste eesmärk on toetada uute energialepingute väljatöötamist, mitte leevendada põllumajandustoorme tuletisinstrumentide korda.

(16)

Praeguses positsioonipiirangu korras ei arvestata ka väärtpaberistatud tuletisinstrumentide ainulaadsusega. Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid on vabalt võõrandatavad väärtpaberid direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti c tähenduses. Väärtpaberistatud tuletisinstrumentide turgu iseloomustab suur hulk eri emissioone, millest igaüks on väärtpaberite keskdepositooriumis registreeritud teatava suurusega, ning mis tahes võimalik suurenemine toimub asjaomase pädeva asutuse poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud erimenetluse kohaselt. See on vastuolus kaubatuletisinstrumentide lepingutega, mille puhul avatud kogupositsiooni summa ja seega positsiooni suurus võib olla piiramatu. Emiteerimise ajal kuulub emitendile või emissiooni turustamise eest vastutavale vahendajale 100 % emissioonist, mis seab kahtluse alla positsioonipiirangute korra kohaldamise. Lisaks kuulub enamik väärtpaberistatud tuletisinstrumente lõpuks suurele hulgale jaeinvestoritele, mis ei tekita samasugust turgu valitseva seisundi kuritarvitamise riski ega nõuetekohaste hinnakujundus- ja arveldustingimustega seotud riski nagu kaubatuletisinstrumentide lepingute puhul. Ka ei kohaldata väärtpaberistatud tuletisinstrumentide suhtes hetkekuu ja muude kuude mõistet, mille suhtes tuleb direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 3 kohaselt seada positsioonipiirangud. Seetõttu tuleks väärtpaberistatud tuletisinstrumendid positsioonipiirangute ja aruandlusnõuete kohaldamisest välja jätta.

(17)

Direktiivi 2014/65/EL jõustumisest saati ei ole tuvastatud ühtegi sama kaubatuletislepingut. Direktiivis määratletud sama kaubatuletislepingu mõiste tõttu on teiste kuude positsioonipiirangu määramise arvutusmeetod kahjulik vähemlikviidse turu kauplemiskohale, kui kauplemiskohad konkureerivad kaubatuletisinstrumentide pärast, millel on sama alusvara ja samad omadused. Seetõttu tuleks direktiivist 2014/65/EL viide samale lepingule välja jätta. Pädevad asutused peaksid saama kokku leppida, et nende kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide alusvara on sama ja samad on ka nende omadused; sel juhul peaks positsioonipiirangu kehtestama keskne pädev asutus direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 6 esimese lõigu tähenduses.

(18)

See, kuidas liidu kauplemiskohtades positsioone hallatakse, on väga erinev. Seetõttu tuleks vajaduse korral tugevdada positsioonihalduse kontrollimist.

(19)

Et tagada eurodes nomineeritud kaubaturgude edasine areng liidus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgneva kohta: kord, mille alusel isikud saavad taotleda likviidsuse tagamise nõude täitmiseks tehtud tehingutest tulenevate positsioonide jaoks erandit; kord, mille alusel peamiselt finantssektori välise äriga tegelevasse kontserni kuuluvad finantsettevõtjad saavad taotleda riskimaanduserandit oma positsioonidele, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel nimetatud peamiselt finantssektori välise äriga tegeleva kontserni finantssektoriväliste üksuste äritegevusega otseselt seotud riske; positsioonihalduse kontrollimehhanismide sisu täpsustamine ning kriteeriumide väljatöötamine, mille alusel määratakse kindlaks, millal tegevust tuleb pidada põhitegevusala kõrvaltegevuseks kontserni tasandil. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(20)

ELi heitkogustega kauplemise süsteem on liidu olulisim poliitika, mille alusel saavutada majanduse CO2-heite vähendamine kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega. Lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega kauplemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ja määrust (EL) nr 600/2014 (6) ning see on liidu CO2-turu tähtis osa. Direktiivis 2014/65/EL sätestatud kõrvaltegevuse erandi kohaselt saavad mõned turuosalised osaleda lubatud heitkoguste väärtpaberitega kauplemise turgudel investeerimisühingu tegevusluba omamata, kui on täidetud teatavad tingimused. Arvestades, kui oluline on finantsturgude korrakohasus, hea reguleeritus ja järelevalve, kui tähtis on heitkogustega kauplemise süsteem liidu kestlikkuseesmärkide saavutamiseks ning milline on hästi toimiva lubatud heitkoguste väärtpaberite järelturu roll heitkogustega kauplemise süsteemi toimimisel, tuleb kõrvaltegevuse erand kindlasti sobivalt piiritleda, et see aitaks kaasa nende eesmärkide saavutamisele. See on eriti oluline siis, kui lubatud heitkoguste väärtpaberitega kaubeldakse kolmanda riigi kauplemiskohtades. Et oleksid kaitstud liidu finantsstabiilsus, turu usaldusväärsus ja investorid, kõigil oleksid võrdsed tingimused ning et oleks tagatud heitkogustega kauplemise süsteemi jätkuvalt läbipaistev ja usaldusväärne toimimine, mis tagab kulutõhusa heitkoguste vähendamise, peaks komisjon jälgima lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega kauplemist nii liidus kui ka kolmandates riikides, hindama kõrvaltegevuse erandi mõju heitkogustega kauplemise süsteemile ning esitama vajaduse korral selle erandi kohaldamisala ja kohaldamise muutmise ettepanekud.

(21)

Et tagada täiendav õigusselgus, mitte tekitada liikmesriikidele tarbetut halduskoormust ja tagada ühtne õigusraamistik investeerimisühingutele, mis kuuluvad alates 26. juunist 2021 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (7) kohaldamisalasse, on asjakohane lükata edasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/878 (8) ülevõtmise kuupäev seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate meetmetega. Et tagada direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 67 sätestatud, investeerimisühingute suhtes kohaldatava õigusraamistiku järjepidev kohaldamine, tuleks direktiivi (EL) 2019/878 investeerimisühingute suhtes ülevõtmise tähtaega pikendada 26. juunini 2021.

(22)

Et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2013/36/EL (9) ja (EL) 2019/878 muudatustega taotletavate eesmärkide saavutamine ja eelkõige vältida häirivat mõju liikmesriikidele, on asjakohane sätestada, et kõnealuseid muudatusi hakatakse kohaldama alates 28. detsembrist 2020. Muudatuste tagasiulatuva kohaldamise sätestamisel austatakse ühtlasi asjaomaste isikute õiguspäraseid ootusi, kuna muudatused ei riiva ettevõtjate ega üksikisikute õigusi ja kohustusi.

(23)

Seepärast tuleks direktiive 2013/36/EL, 2014/65/EL ja (EL) 2019/878 vastavalt muuta.

(24)

Käesoleva muutmisdirektiivi eesmärk on täiendada liidu olemasolevat õigust, mistõttu on selle eesmärki kõige parem saavutada liidu tasandil, mitte riiklike eraldi algatustega. Finantsturud on oma olemuselt piiriülesed ja muutuvad selliseks üha enam. Sellise lõimituse tõttu oleks liikmesriikide eraldi sekkumine palju vähem tõhus ning killustaks turge, mis omakorda viiks õigusliku arbitraažini ja konkurentsi moonutamiseni.

(25)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt täpsustada liidu kehtivaid õigusakte, mis tagavad kogu liidu investeerimisühingutele ühtsete ja sobivate nõuete kohaldamise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(26)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (10) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja liikmesriigi ülevõtvate õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(27)

Pidades silmas vajadust kehtestada COVID-19 kriisist majanduse taastumise toetamiseks võimalikult kiiresti sihipärased meetmed, peaks käesolev määrus kiireloomulisuse tõttu jõustuma päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,