LISA

1.   LENNUJAAMA JULGESTUS

1.0.   ÜLDSÄTTED

1.0.1.   Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

1.0.2.   Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse lennujaama osana õhusõidukit, bussi, pagasikäru või muud transpordivahendit ning jalgteed ja maabumissilda.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „turvatud pagas” läbivaadatud väljuvat registreeritud pagasit, mis on füüsiliselt kaitstud, et takistada mis tahes esemete lisamist.

1.0.3.   Ilma et see piiraks komisjoni määruse (EÜ) nr 272/2009 (1) lisa K osas sätestatud erandite tegemise kriteeriumide kohaldamist, võib pädev asutus lubada julgestusalaste erinõuete või erandite kohaldamist lennujaama lennuala kaitseks ja julgestuseks päevadel, mil lennujaamas ei ole rohkem kui kaheksa planeeritud väljuvat lendu, tingimusel et igal ajahetkel toimub julgestuspiiranguala kriitilises osas või punkti 1.1.3 reguleerimisalast välja jäävas lennujaamas üksnes ühe õhusõiduki peale- või mahalaadimine, pardaleminek või pardalt mahaminek.

1.0.4.   Käesoleva lisa kohaldamisel tähendavad muude isikute kui reisijatega kaasas olevad esemed esemeid, mis on ette nähtud neid kaasas kandva isiku isiklikuks kasutamiseks.

1.0.5.   Käesolevas peatükis ja vajaduse korral komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005 (final) (2) leiduvad viited kolmandatele riikidele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist.

1.1.   LENNUJAAMADE PLANEERIMISNÕUDED

1.1.1.   Piirid

1.1.1.1.   Avatud alade, lennualade, julgestuspiirangualade, kriitiliste osade ja nende kohaldamise korral piiritletud alade vahelised piirid peavad olema igas lennujaamas selgelt tuvastatavad, et võimaldada asjakohaste julgestusmeetmete rakendamist kõigil neil aladel.

1.1.1.2.   Avatud ala ja lennuala vaheline piir peab olema füüsiline takistus, mis on üldsusele selgelt nähtav ja ei võimalda inimestele volitusteta juurdepääsu.

1.1.2.   Julgestuspiirangualad

1.1.2.1.   Julgestuspiirangualad hõlmavad vähemalt selliseid lennujaama osi:

a)	kuhu pääsevad läbivaadatud väljuvad reisijad ja

b)	mille kaudu võib liikuda läbivaadatud väljuv registreeritud pagas või kus seda võib hoida, välja arvatud juhul, kui tegemist on turvatud pagasiga, ja

c)	mis on ette nähtud õhusõidukite parkimiseks pardalemineku või pealelaadimise eesmärgil.

1.1.2.2.   Lennujaama osa loetakse julgestuspiirangualaks vähemalt punktis 1.1.2.1 osutatud toimingute ajal.

Julgestuspiiranguala kehtestamisel tehakse vahetult enne sellise ala kehtestamist nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.2.3.   Kui volitamata isikud võivad olla pääsenud julgestuspiirangualale, tuleb niipea kui võimalik teha nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.3.   Julgestuspiiranguala kriitilised osad

1.1.3.1.   Kriitilised osad kehtestatakse lennujaamades, kus vähemalt 40 inimesel on lennujaama läbipääsuluba, mis annab juurdepääsu julgestuspiirangualadele.

1.1.3.2.   Kriitilised osad hõlmavad vähemalt kõiki selliseid lennujaama osi:

a)	kuhu pääsevad läbivaadatud väljuvad reisijad ja

b)	mille kaudu võib liikuda läbivaadatud väljuv registreeritud pagas või kus seda võib hoida, välja arvatud juhul, kui tegemist on turvatud pagasiga.

Lennujaama osa loetakse kriitiliseks osaks vähemalt punktis a või b osutatud toimingute ajal.

1.1.3.3.   Kriitilise osa kehtestamisel tehakse vahetult enne sellise osa kehtestamist nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.3.4.   Kui läbivaatamata isikud või muudest kui liites 4-B loetletud kolmandatest riikidest saabuvad reisijad ja lennumeeskonna liikmed võivad olla pääsenud kriitilistesse osadesse, tuleb võimalikult kiiresti läbi otsida need osad, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid.

Esimeses lõigus sätestatud nõuded loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui kriitilistesse osadesse on pääsenud punkti 1.3.2 või punkti 4.1.1.7 alla kuuluvad isikud.

Muudest kui liites 4-B loetletud kolmandatest riikidest saabuvate reisijate või lennumeeskonna liikmete puhul kohaldatakse esimest lõiku ainult nende kriitiliste osade suhtes, mille on läbinud selline läbivaadatud registreeritud pagas ja/või mida on kasutanud sellised läbivaadatud väljuvad reisijad, mis/kes ei lahku sama õhusõidukiga kui eespool nimetatud reisijad ja meeskonnaliikmed.

1.2.   JUURDEPÄÄSU KONTROLL

1.2.1.   Juurdepääs lennualadele

1.2.1.1.   Juurdepääsu lennualale võib lubada üksnes juhul, kui isikutel ja sõidukitel on selleks põhjendatud vajadus. Lennujaamas volitatud isikute saatel toimuva ekskursiooni liige loetakse isikuks, kellel on lennualale pääsuks põhjendatud vajadus.

1.2.1.2.   Juurdepääsu saamiseks lennualale peab isikul olema luba.

1.2.1.3.   Juurdepääsu saamiseks lennualale peab sõidukil olema nähtaval kohal sõidukiluba.

1.2.1.4.   Lennualal viibivad isikud peavad nõudmise korral esitama oma loa kontrollimiseks.

1.2.2.   Juurdepääs julgestuspiirangualadele

1.2.2.1.   Juurdepääsu julgestuspiirangualadele võib anda üksnes juhul, kui isikutel ja sõidukitel on selleks põhjendatud vajadus. Lennujaamas volitatud isikute saatel toimuva ekskursiooni liige loetakse isikuks, kellel on julgestuspiirangualadele pääsuks põhjendatud vajadus.

1.2.2.2.   Juurdepääsu saamiseks julgestuspiirangualadele peab isik esitama ühe järgmistest lubadest:

a)	kehtiv pardakaart või sellega samaväärne dokument või

b)	kehtiv meeskonnaliikme tunnistus või

c)	kehtiv lennujaama läbipääsuluba või

d)	riigi pädeva asutuse väljastatud kehtiv läbipääsuluba või

e)	järelevalveasutuse väljastatud ja riigi pädeva asutuse tunnustatud kehtiv läbipääsuluba.

Juurdepääsu võib anda ka pärast seda, kui isik on biomeetriliste andmete kontrollimisega tuvastatud.

1.2.2.3.   Juurdepääsu saamiseks julgestuspiirangualadele peab sõidukil olema nähtaval kohal sõidukiluba.

1.2.2.4.   Punkti 1.2.2.2 alapunktis a osutatud pardakaarti või sellega samaväärset dokumenti kontrollitakse enne isikule julgestuspiirangualadele juurdepääsu lubamist, et tagada mõistlikkuse piires selle kehtivus.

Punkti 1.2.2.2 alapunktides b–e osutatud tunnistust või läbipääsuluba kontrollitakse enne isikule julgestuspiirangualadele juurdepääsu lubamist, tagamaks mõistlikkuse piires, et see on kehtiv ja kuulub selle omanikule.

Biomeetrilise tuvastamise puhul tuleb kontrollida, kas julgestuspiirangualale juurdepääsu taotleval isikul on mõni punktis 1.2.2.2 loetletud luba ja kas see luba kehtib ega ole blokeeritud.

1.2.2.5.   Julgestuspiirangualadele loata juurdepääsu vältimiseks kontrollitakse juurdepääsupunkte:

a)	elektroonilise süsteemi abil, mis võimaldab korraga juurdepääsu ühele isikule, või

b)	volitatud isikute teostatava juurdepääsukontrolli abil.

Pädev asutus võib oma riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks määrata, et punktis a osutatud nõuet, millega nähakse ette juurdepääsu võimaldamine korraga vaid ühele isikule, ei kohaldata selliste juurdepääsupunktide suhtes, mida kasutavad ainult korrakaitseametnikud.

1.2.2.6.   Sõidukiluba kontrollitakse enne sõiduki lubamist julgestuspiirangualadele, tagamaks et see on kehtiv ja vastab sõidukile.

1.2.2.7.   Julgestuspiirangualadele juurdepääsu suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.2.3.   Liidu meeskonnaliikme tunnistustele ja lennujaama läbipääsulubadele esitatavad nõuded

1.2.3.1.   Liidu lennuettevõtja juures töötava meeskonnaliikme tunnistuse ja lennujaama läbipääsuloa võib väljastada üksnes isikule, kes vajab seda tööülesannete täitmisel ja kes on edukalt läbinud punkti 11.1.3 kohase taustakontrolli.

1.2.3.2.   Meeskonnaliikme tunnistus ja lennujaama läbipääsuluba väljastatakse kuni viieks aastaks.

1.2.3.3.   Kui isik ei läbi taustakontrolli, tunnistatakse tema tunnistus või läbipääsuluba viivitamata kehtetuks.

1.2.3.4.   Meeskonnaliikme tunnistust või läbipääsuluba tuleb alati kanda nähtaval kohal vähemalt siis, kui selle omanik viibib julgestuspiirangualal.

Punkti 1.5.1 alapunkti c rakendamise eest vastutavad isikud peavad isiku, kes ei kanna oma meeskonnaliikme tunnistust või läbipääsuluba nähtaval kohal julgestuspiirangualal, välja arvatud seal, kus viibivad reisijad, kinni pidama ja temast vajaduse korral teatama.

1.2.3.5.   Meeskonnaliikme tunnistus või läbipääsuluba tagastatakse viivitamata selle väljastanud üksusele, kui:

a)	väljastanud üksus seda nõuab, või

b)	töösuhe lõpetatakse, või

c)	tööandja vahetub, või

d)	muutub vajadus saada juurdepääs aladele, mille jaoks luba on antud, või

e)	tunnistus või läbipääsuluba aegub, või

f)	tunnistus või läbipääsuluba tunnistatakse kehtetuks.

1.2.3.6.   Meeskonnaliikme tunnistuse või läbipääsuloa kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest tuleb viivitamata teatada selle väljastanud üksusele.

1.2.3.7.   Elektrooniline tunnistus või läbipääsuluba blokeeritakse selle tagastamise, aegumise või kehtetuks tunnistamise korral või selle kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest teatamise korral viivitamata.

1.2.3.8.   Liidu meeskonnaliikme tunnistustele ja lennujaama läbipääsulubadele kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.2.4.   Liidu meeskonnaliikme tunnistustele esitatavad lisanõuded

1.2.4.1.   Liidu lennuettevõtja juures töötava meeskonnaliikme tunnistusel peab olema:

a)	omaniku nimi ja foto; ja

b)	lennuettevõtja nimi; ja

c)	sõna „crew” inglise keeles; ja

d)	aegumiskuupäev.

1.2.5.   Lennujaama läbipääsulubadele esitatavad lisanõuded

1.2.5.1.   Lennujaama läbipääsuloal peab olema:

a)	omaniku nimi ja foto ja

b)	omaniku tööandja nimi, välja arvatud juhul, kui see on elektrooniliselt programmeeritud, ja

c)	väljastanud üksuse või lennujaama nimi ja

d)	alad, millele juurdepääs on omanikule lubatud, ja

e)	aegumiskuupäev, välja arvatud juhul, kui see on elektrooniliselt programmeeritud.

Nimed ja juurdepääsualad võib asendada samaväärsete tunnusandmetega.

1.2.5.2.   Lennujaama läbipääsulubade väärkasutuse vältimiseks peab olema kasutusel süsteem, mis tagab mõistlikkuse piires, et kaotatud, varastatud või tagastamata kaartide kasutamise katsed avastatakse. Sellise avastamise korral tuleb võtta asjakohased meetmed.

1.2.6.   Sõidukilubadele esitatavad nõuded

1.2.6.1.   Sõidukiloa võib väljastada üksnes juhul, kui on tehtud kindlaks tööalane vajadus.

1.2.6.2.   Sõidukiluba peab olema seotud konkreetse sõidukiga ning sellele peavad olema märgitud:

a)	alad, millele juurdepääs on sõidukile lubatud, ja

b)	aegumiskuupäev.

Elektroonilistel sõidukilubadel ei pea olema märgitud alad, millele juurdepääs on sõidukile lubatud, ega aegumiskuupäev, kui see teave on elektrooniliselt loetav ja seda kontrollitakse elektrooniliselt enne julgestuspiirangualadele lubamist.

1.2.6.3.   Elektrooniline sõidukiluba peab olema kinnitatud sõidukile viisil, mis tagab, et seda ei saa üle anda.

1.2.6.4.   Sõidukiluba peab olema nähtaval kohal alati, kui sõiduk viibib lennualal.

1.2.6.5.   Sõidukiluba tagastatakse viivitamata selle väljastanud üksusele, kui:

a)	väljastanud üksus seda nõuab, või

b)	sõidukit ei kasutata enam pääsemiseks lennualale, või

c)	luba aegub, välja arvatud juhul, kui luba muutub automaatselt kehtetuks.

1.2.6.6.   Sõidukiloa kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest tuleb viivitamata teatada selle väljastanud üksusele.

1.2.6.7.   Elektrooniline sõidukiluba blokeeritakse tagastamise, aegumise või kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest teatamise korral viivitamata.

1.2.6.8.   Sõidukilubade väärkasutuse vältimiseks peab olema kasutusel süsteem, mis tagab mõistlikkuse piires, et kaotatud, varastatud või tagastamata sõidukilubade kasutamise katsed avastatakse. Sellise avastamise korral tuleb võtta asjakohased meetmed.

1.2.6.9.   Punkte 1.2.6.2–1.2.6.8 ei kohaldata ainult selliste lennualal kasutatavate sõidukite suhtes, millega ei ole lubatud sõita avalikel teedel, tingimusel et nende välispinnal on selge märge selle kohta, et tegemist on asjaomases lennujaamas kasutatavate sõidukitega.

1.2.7.   Juurdepääs saatjaga

1.2.7.1.   Meeskonnaliikmetel, välja arvatud neil, kellel on kehtiv lennujaama läbipääsuluba, peavad alati olema saatjad, kui nad viibivad julgestuspiirangualadel, välja arvatud:

a)	aladel, kus võivad viibida reisijad, ja

b)	selle õhusõiduki vahetus läheduses, millega nad saabusid või millega nad lahkuvad; ja

c)	meeskondadele ette nähtud aladel, ja

d)	vahemaa terminali või juurdepääsupunkti ja selle õhusõiduki vahel, millega meeskonnaliikmed saabusid või millega nad lahkuvad.

1.2.7.2.   Isiku võib erandjuhul vabastada punkti 1.2.5.1 nõuete täitmisest ja taustakontrollist, tingimusel et tal on julgestuspiirangualadel viibides alati saatja. Isiku võib vabastada saatja olemasolu nõudest, kui ta kannab nähtaval kohal vastavasisulist volitust ja isikule on väljastatud kehtiv lennujaama läbipääsuluba.

1.2.7.3.   Saatja peab:

a)	omama punkti 1.2.2.2 alapunktis c, d või e osutatud kehtivat läbipääsuluba, ja

b)	olema volitatud tegutsema saatjana julgestuspiirangualadel, ja

c)	hoidma saadetavat isikut või saadetavaid isikuid kogu aeg otsenähtavuses, ja

d)	tagama mõistlikkuse piires, et saadetav isik või saadetavad isikud ei paneks toime julgestusalaseid rikkumisi.

1.2.7.4.   Sõiduki võib vabastada punkti 1.2.6 nõuete täitmisest, tingimusel et sellel on lennualal viibimise ajal alati saatja.

1.2.7.5.   Kui reisija vedu ei toimu sellise lennutranspordilepingu alusel, mis hõlmab pardakaardi või samaväärse dokumendi väljastamist, võib asjaomast reisijat saatva meeskonnaliikme vabastada punkti 1.2.7.3 alapunktis a sätestatud nõude täitmisest.

1.2.8.   Muud erandid

Muude erandite suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 sätteid.

1.3.   MUUDE ISIKUTE KUI REISIJATE JA NENDEGA KAASAS OLEVATE ESEMETE LÄBIVAATUS

1.3.1.   Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatus

1.3.1.1.   Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatusel kasutatakse üht järgmistest meetoditest või seadmetest:

a)	käsitsi läbivaatus;

b)	metallidetektorväravate (WTMD) läbimine;

c)	pommikoerad;

d)	lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seade;

e)	turvaskannerid, mille puhul ei kasutata ioniseerivat kiirgust;

f)	lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seade kombineeritult käsimetallidetektoriga (HHMD).

1.3.1.2.   Muude isikute kui reisijate läbivaatuse suhtes kohaldatakse punkte 4.1.1.3–4.1.1.6 ja punkte 4.1.1.10–4.1.1.11.

1.3.1.3.   Pommikoeri ja lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet kasutatakse üksnes muude isikute kui reisijate täiendava läbivaatusmeetodina või pistelise valiku põhimõttel kohaldatava alternatiivina kombineeritult käsitsi läbivaatuse, metallidetektorvärava (WTMD) või turvaskanneri kasutamisega.

1.3.1.4.   Muude isikute kui reisijatega kaasas olevate esemete läbivaatusel kasutatakse üht järgmistest meetoditest ja seadmetest:

a)	käsitsi läbivaatus;

b)	läbivalgustusseade;

c)	lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seade.

d)	pommikoerad;

e)	lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seade.

1.3.1.5.   Muude isikute kui reisijatega kaasas olevate esemete läbivaatuse suhtes kohaldatakse punkte 4.1.2.4–4.1.2.7 ja punkti 4.1.2.11.

1.3.1.6.   Pommikoeri ja lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet kasutatakse üksnes muude isikute kui reisijatega kaasas olevate esemete täiendava läbivaatusmeetodina või pistelise valiku põhimõttel kohaldatava alternatiivina kombineeritult käsitsi läbivaatuse, läbivalgustusseadme või lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadme kasutamisega.

1.3.1.7.   Kui muud isikud kui reisijad ja nendega kaasas olevad esemed tuleb läbi vaadata korduva pistelise valiku põhimõttel, kehtestab pädev asutus riskianalüüsi alusel kontrollisageduse.

1.3.1.8.   Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.3.2.   Erandid ja eriläbivaatus

1.3.2.1.   Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel lubada muude isikute kui reisijate vabastamist läbivaatusest või kohaldada nende puhul eriläbivaatust, tingimusel et neid saadab isik, kes on volitatud tegutsema saatjana vastavalt punktile 1.2.7.3.

1.3.2.2.   Muud isikud kui reisijad, kes on läbi vaadatud ja kes lahkuvad ajutiselt kriitilistest osadest, võib vabastada nende naasmisel läbivaatusest, tingimusel et volitatud isikud on neid pidevalt jälginud piisaval määral, tagamaks mõistlikkuse piires, et nad ei too kõnealustesse kriitilistesse osadesse keelatud esemeid.

1.3.2.3.   Erandite ja eriläbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.4.   SÕIDUKITE KONTROLL

1.4.1.   Kriitilistesse osadesse sisenevad sõidukid

1.4.1.1.   Kõiki sõidukeid kontrollitakse enne kriitilistesse osadesse sisenemist. Neid kaitstakse pärast kontrolli loata juurdepääsu eest kuni julgestuspiiranguala kriitilistesse osadesse sisenemiseni.

1.4.1.2.   Juht ega muud sõitjad ei tohi kontrollimise ajal sõidukis viibida. Neilt nõutakse, et nad võtaksid oma isiklikud esemed sõidukist läbivaatuseks endaga kaasa.

1.4.1.3.   Kontrollitavate osade valiku juhuslikkuse tagamiseks tuleb kasutada kindlaksmääratud meetodeid.

1.4.1.4.   Kriitilistesse osadesse sisenevate sõidukite suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.4.2.   Muudesse kui julgestuspiiranguala kriitilistesse osadesse sisenevad sõidukid

1.4.2.1.   Juht ega muud sõitjad ei tohi kontrollimise ajal sõidukis viibida. Neilt nõutakse, et nad võtaksid oma isiklikud esemed sõidukist läbivaatuseks endaga kaasa.

1.4.2.2.   Nii kontrollitavate sõidukite kui ka nende osade valiku juhuslikkuse tagamiseks tuleb kasutada kindlaksmääratud meetodeid.

1.4.2.3.   Muudesse kui julgestuspiiranguala kriitilistesse osadesse sisenevate sõidukite suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.4.3.   Kontrollimeetodid

1.4.3.1.   Käsitsi läbivaatus hõlmab valitud osade, sealhulgas nende sisu põhjalikku käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et neis ei leidu keelatud esemeid.

1.4.3.2.   Järgmiseid meetodeid võib kasutada üksnes täiendava vahendina:

a)	pommikoerad ja

b)	lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seade.

1.4.3.3.   Kontrollimeetodite suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.4.4.   Erandid ja erikontroll

1.4.4.1.   Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel lubada sõidukite vabastamist kontrollist või kohaldada nende suhtes erikontrolli, tingimusel et neid saadab isik, kes on volitatud tegutsema saatjana vastavalt punktile 1.2.7.3.

1.4.4.2.   Erandite ja erikontrolli suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

1.5.   JÄRELEVALVE, PATRULLID JA MUU FÜÜSILINE KONTROLL

1.5.1.   Järelevalvet ja patrullimist teostatakse selleks, et jälgida:

a)	avatud alade, lennualade, julgestuspiirangualade, kriitiliste osade ja nende kohaldamise korral piiritletud alade vahelisi piire, ja

b)	terminali alasid ning selle läheduses asuvaid alasid, mis on üldsusele juurdepääsetavad, sealhulgas parklaid ja teid, ning

c)	isikute läbipääsulubade kandmist nähtaval kohal ja kehtivust julgestuspiirangualadel, välja arvatud seal, kus viibivad reisijad ja

d)	sõidukilubade nähtaval kohal olekut ja kehtivust lennualal, ja

e)	kriitilistes osades pealelaadimist ootavat registreeritud pagasit, kaupa ja posti, pardavarusid ning lennuettevõtja posti ja saadetisi.

1.5.2.   Järelevalve ja patrullimise sagedus ning viis põhineb riskianalüüsil ning need kiidab heaks pädev asutus. Arvesse võetakse järgmist:

a)	lennujaama suurus, sealhulgas toimingute arv ja laad ja

b)	lennujaama plaan, eelkõige lennujaamas kehtestatud alade omavaheline suhe ja

c)	järelevalve ja patrullimise meetodite võimalikkus ja piirangud.

Järelevalve teostamise ja patrullimise sageduse ja viisidega seotud riskianalüüsi osad esitatakse nõudmise korral kirjalikult nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

1.5.3.   Järelevalve ja patrullimine ei tohi toimuda ennustatava korrapärasusega. Läbipääsulubade kehtivust kontrollitakse pistelise valiku põhimõttel.

1.5.4.   Kasutusel peavad olema meetmed, mis hoiavad ära isikute julgestusalaseid rikkumisi julgestuspiiranguala kontrollpunktides ning võimaldavad sellise rikkumise esinemise korral rikkumise ja selle tagajärjed kiirelt kõrvaldada.

1.6.   KEELATUD ESEMED

1.6.1.   Muudel isikutel kui reisijatel ei ole lubatud viia julgestuspiirangualadele liites 1-A loetletud esemeid.

1.6.2.   Erandi punktist 1.6.1 võib teha tingimusel, et asjaomane isik on volitatud keelatud esemeid julgestuspiirangualadele viima, et täita ülesandeid, mis on olulised lennujaamarajatiste või õhusõidukite käitamiseks või kohustuste täitmiseks lennu ajal.

1.6.3.   Üht või mitut liites 1-A loetletud eset kaasa viima volitatud isiku vastavuse kontrollimiseks:

a)

peab isikul olema kaasas vastav luba. Luba võib olla kas märge läbipääsuloal, mis võimaldab pääsu julgestuspiirangualadele, või eraldi kirjalik dokument. Loal peavad olema märgitud kaasa võtta lubatud ese(med) kategooriana või konkreetse esemena. Kui loaks on märge läbipääsuloal, peab see olema äratuntav teadmisvajadusest lähtuvalt, või

b)	julgestuspiiranguala kontrollpunktis peab kasutusel olema süsteem, mis näitab, millistel isikutel on lubatud kaasa võtta milliseid esemeid, kas kategooriana või konkreetse esemena.

1.6.4.   Vastavust tuleb kontrollida enne, kui isikul lubatakse viia asjaomased esemed julgestuspiirangualale või õhusõiduki pardale, või punkti 1.5.1 alapunkti c alusel järelevalvet või patrulli teostavate isikute nõudmisel.

1.6.5.   Liites 1-A loetletud esemeid võib ladustada julgestuspiirangualal, tingimusel et neid hoitakse turvalises kohas. Liite 4-C alapunktides c, d ja e loetletud esemeid võib ladustada julgestuspiirangualal, tingimusel et need ei ole reisijatele juurdepääsetavad.

LIIDE 1-A

MUUD ISIKUD KUI REISIJAD

KEELATUD ESEMED

a)

Püssid, tulirelvad ja muud lendkehasid tulistavad seadmed – seadmed, mida on või näib olevat võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks lendkehasid tulistades, sealhulgas: — iga liiki tulirelvad, näiteks püstolid, revolvrid, vintpüssid, haavlipüssid; — mängupüssid, tulirelvade mulaažid ja jäljendatud tulirelvad, mida on võimalik ekslikult pidada pärisrelvadeks; — tulirelvade koostisosad, välja arvatud teleskoopsihikud; — suruõhu- ja CO2-püssid, näiteks püstolid, õhupüssid, vintpüssid ning vedrupüssid ja -püstolid; — raketipüstolid ja stardipüstolid; — vibud, ammud ja nooled; — harpuun- ja allveepüssid; — kadad ja katapuldid;

b)

uimastusvahendid – seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud uimastamiseks või liikumisvõimetuks tegemiseks, sealhulgas: — elektrišokivahendid, näiteks elektripüstolid, elektrišoki noolepüstolid ja elektrinuiad; — vahendid loomade uimastamiseks ja tapmiseks; — tegutsemisvõimetuks muutvad kemikaalid, gaasid ja pihustusained, näiteks ärritavad gaasid, pipragaasid, pisargaasid, happegaasid ja loomatõrjevahendid;

c)

lõhke- ja süüteained ning lõhke- ja süüteseadeldised – lõhke- ja süüteained ning -seadeldised, mida on või näib olevat võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks või õhusõiduki turvalisuse ohustamiseks, sealhulgas: — laskemoon, — sütikud; — detonaatorid ja süütenöörid; — lõhkeseadeldiste mulaažid või jäljendatud lõhkeseadeldised; — miinid, granaadid ja muu sõjaväe lahingumoon; — ilutulestik ja muu pürotehnika; — suitsupadrunid ja suitsupommid; — dünamiit, must püssirohi ja plastilised lõhkeained;

d)	mis tahes muu ese, mida on võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks ja mida julgestuspiirangualadel tavaliselt ei kasutata, näiteks võitlusspordivarustus, mõõgad, saablid jne.

2.   LENNUJAAMADE PIIRITLETUD ALAD

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

3.   ÕHUSÕIDUKI JULGESTUS

3.0.   ÜLDSÄTTED

3.0.1.   Lennuettevõtja tagab käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise oma õhusõidukite puhul, kui ei ole sätestatud teisiti.

3.0.2.   Liites 3-B on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks õhusõidukite julgestuse suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

3.0.3.   Õhusõiduki julgestuskontroll ei ole kohustuslik. Õhusõidukis tuleb teostada õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine vastavalt punktile 3.1.

3.0.4.   Taotluse korral teavitab lennujaama käitaja lennuettevõtjat, kas tema õhusõiduk asub kriitilises osas või mitte. Kui see ei ole selge, siis eeldatakse, et õhusõiduk asub muus kui kriitilises osas.

3.0.5.   Kui ala ei loeta julgestusstaatuse muutuse tõttu enam kriitiliseks osaks, teavitab lennujaama käitaja sellest asjaomaseid lennuettevõtjaid.

3.0.6.   Käesolevas peatükis ja vajaduse korral komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005 (final) leiduvad viited kolmandatele riikidele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist.

3.1.   ÕHUSÕIDUKI JULGESTUSOTSTARBELINE LÄBIOTSIMINE

3.1.1.   Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kohaldamine

3.1.1.1.   Õhusõidukile tuleb teha õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine alati, kui on alust arvata, et sellele võivad olla juurde pääsenud volitamata isikud.

3.1.1.2.   Õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine hõlmab komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005 sätestatud õhusõiduki määratletud osade kontrolli.

3.1.1.3.   Õhusõiduk, mis saabub kriitilisse ossa liites 3-B loetlemata kolmandast riigist, otsitakse julgestusotstarbel läbi mis tahes ajal pärast reisijate lahkumist läbiotsitavast õhusõiduki osast ja/või lastiruumi tühjaks laadimist.

3.1.1.4.   Õhusõiduk, mis saabub liikmesriigist, kus see oli läbisõidul pärast saabumist liites 3-B loetlemata kolmandast riigist, loetakse kolmandast riigist saabuvaks õhusõidukiks.

3.1.1.5.   Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kohaldatavuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

3.1.2.   Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise viis

Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise viisi suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

3.1.3.   Teave õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kohta

Väljuva lennu õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kohta salvestatakse järgmine teave ja seda säilitatakse mujal kui õhusõidukis lennu kestuse jooksul või 24 tundi, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem:

a)	lennu number ja

b)	eelmise lennu lähtekoht.

Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise korral salvestatakse ka järgmine teave:

c)	õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kuupäev ja kellaaeg, ja

d)	õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise teostamise eest vastutava isiku nimi ja allkiri.

3.2.   ÕHUSÕIDUKI KAITSE

3.2.1.   Õhusõiduki kaitse – üldnõuded

3.2.1.1.   Olenemata õhusõiduki parkimise kohast lennujaamas kaitstakse selle kõiki välisuksi loata juurdepääsu eest järgmiselt:

a)	tagades, et loata juurdepääsu üritavad isikud peetakse viivitamata kinni, või

b)	hoides õhusõiduki välisuksed suletuna. Kui õhusõiduk asub julgestuspiiranguala kriitilises osas, loetakse maapinnalt juurdepääsmatud välisuksed suletuks, kui juurdepääsu abivahendid on eemaldatud ning paigutatud õhusõidukist piisavalt kaugele, et mõistlikkuse piires vältida juurdepääsu, või

c)	kasutades elektroonilisi vahendeid, mis viivitamata avastavad loata juurdepääsu, või

d)

kasutades kõikidel sildtrapi ustel, mis viivad otse õhusõiduki avatud ukseni, lennujaama läbipääsuloaga seotud elektroonilist juurdepääsukontrolli süsteemi, mis võimaldab juurdepääsu ainult isikutele, kes on saanud punkti 11.2.3.7 kohase koolituse. Sellised isikud peavad kõnealuste uste kasutamise ajal tagama, et need oleksid kaitstud loata juurdepääsu eest.

3.2.1.2.   Punkti 3.2.1.1 ei kohaldata õhusõiduki suhtes, mis on pargitud lukustatud või muul viisil loata juurdepääsu eest kaitstud angaari.

3.2.2.   Suletud välisustega õhusõiduki täiendav kaitse muus kui kriitilises osas

3.2.2.1.   Kui välisuksed on suletud ja õhusõiduk asub muus kui kriitilises osas, peavad lisaks:

a)	olema juurdepääsu abivahendid eemaldatud, või

b)	välisuksed olema pitseeritud, või

c)	välisuksed olema lukustatud, või

d)	välisuksed olema järelevalve all.

Punkti a ei kohaldata selliste uste suhtes, mis on maapinnalt juurdepääsetavad.

3.2.2.2.   Kui maapinnalt juurdepääsmatutelt õhusõiduki ustelt eemaldatakse juurdepääsu abivahendid, tuleb need paigutada õhusõidukist piisavalt kaugele, et mõistlikkuse piires vältida juurdepääsu.

3.2.2.3.   Kui välisuksed on lukustatud, peavad neid saama avada üksnes isikud, kellel on selleks tööalane vajadus.

3.2.2.4.   Kui välisuksed on järelevalve all, peab järelevalve tagama õhusõidukile loata juurdepääsu viivitamata avastamise.

3.2.2.5.   Muus kui kriitilises osas asuva suletud välisustega õhusõiduki kaitse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

LIIDE 3-A

ÕHUSÕIDUKI JULGESTUSOTSTARBELINE LÄBIOTSIMINE

Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005.

LIIDE 3-B

ÕHUSÕIDUKI JULGESTUS

KOLMANDAD RIIGID NING ÜLEMEREMAAD JA -TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

Õhusõidukite julgestusega seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike ning muid riike ja -territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist, ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid kohaldavana:

Ameerika Ühendriigid

Fääri saared (Vagari lennujaam)

Gröönimaa (Kangerlussuaqi lennujaam)

Guernesey

Jersey

Mani saar

Komisjon teavitab pädevaid asutusi viivitamata, kui ta saab teavet, mis viitab sellele, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavad julgestusstandardid, mis mõjutavad oluliselt ELi üldist lennundusjulgestustaset, ei ole enam samaväärsed ühiste lennundusjulgestuse põhistandarditega.

Liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui komisjonil on sellist teavet meetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavate asjakohaste lennundusjulgestusstandardite samaväärsus on taastatud.

4.   REISIJAD JA KÄSIPAGAS

4.0.   ÜLDSÄTTED

4.0.1.   Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

4.0.2.   Liites 4-B on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseteks reisijate ja käsipagasi suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

4.0.3.   Sellisest liikmesriigist saabuvad reisijad ja nende käsipagas, kus õhusõiduk oli läbisõidul pärast saabumist liites 4-B loetlemata kolmandast riigist, loetakse kolmandast riigist saabuvateks reisijateks ja käsipagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et reisijad ja nende käsipagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi.

4.0.4.   Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „vedelikud, aerosoolid ja geelid”– pastad, kosmeetilised vedelikud, vedelad/kuivad segud ja survestatud mahutite sisu, nt hambapasta, juuksegeel, joogid, supid, siirupid, parfüümid, habemeajamisvaht ja muud samalaadse konsistentsiga esemed;

b)   „avamist tuvastada võimaldav kott”– kott, mis vastab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni soovitatud julgestuskontrollisuunistele;

c)   „vedela lõhkeaine avastamissüsteemi (LEDS) seade”– seade, mille abil on võimalik avastada ohtlikke materjale ja mis vastavad komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisa punkti 12.7 sätetele.

4.0.5.   Käesolevas peatükis ja vajaduse korral komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005 (final) leiduvad viited kolmandatele riikidele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist.

4.1.   REISIJATE JA KÄSIPAGASI LÄBIVAATUS

4.1.1.   Reisijate läbivaatus

4.1.1.1.   Mantlid ja pintsakud võetakse enne läbivaatust seljast ning vaadatakse läbi käsipagasina. Läbivaatuse teostaja võib reisijalt vajaduse korral nõuda täiendavat esemete eemaldamist.

4.1.1.2.   Reisijad vaadatakse läbi vähemalt ühe järgmise meetodi abil:

a)

käsitsi;

b)	metallidetektorvärava (WTMD) abil;

c)	pommikoeri kasutades;

d)	lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadme abil;

e)	turvaskanneri abil, mille puhul ei kasutata ioniseerivat kiirgust;

f)	lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadme abil kombineeritult käsimetallidetektoriga (HHMD).

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas reisija kannab keelatud esemeid või mitte, keelatakse reisijal juurdepääs julgestuspiirangualale või ta vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

4.1.1.3.   Käsitsi läbivaatuse korral tehakse seda viisil, mis mõistlikkuse piires tagab, et isikul ei ole kaasas keelatud esemeid.

4.1.1.4.   Kui metallidetektorvärav annab häire, tuleb häire põhjus kindlaks teha.

4.1.1.5.   Käsimetallidetektorit (HHMD) võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina. See ei asenda käsitsi läbivaatust.

4.1.1.6.   Kui õhusõiduki salongi lubatakse viia elusloom, vaadatakse see läbi kas reisija või käsipagasina.

4.1.1.7.   Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada reisijate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse eriläbivaatust või keda võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

4.1.1.8.   Reisijate läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

4.1.1.9.   Pommikoeri ja lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina.

4.1.1.10.   Kui reisijate läbivaatuseks kasutatakse punkti 12.11.1 teise lõigu kohast turvaskannerit koos kujutist analüüsiva töötajaga, peavad täidetud olema kõik järgmised nõuded:

a)

turvaskannerid ei säilita, kopeeri, prindi ega taasta kujutisi. Läbivaatuse käigus loodud kujutist võib siiski säilitada nii kaua, kui kujutist analüüsival töötajal kulub selle analüüsimiseks, ning see kustutatakse niipea, kui reisija on läbivaatuse läbinud. Volitusteta juurdepääs kujutisele ja selle volitusteta kasutamine on keelatud ning selle ärahoidmiseks võetakse meetmeid;

b)	kujutist analüüsiv töötaja asub eraldi kohas, nii et ta ei näe läbivaadatavat reisijat;

c)	mis tahes tehnilisi seadmeid, mis võimaldavad kujutiste säilitamist, kopeerimist või pildistamist või muul moel jäädvustamist, ei lubata kujutise analüüsimiseks ettenähtud eraldi kohta;

d)	kujutist ei seostata läbivaadatavat isikut puudutava mis tahes teabega ning tema identiteet jääb anonüümseks;

e)	reisija võib paluda, et tema keha kujutist analüüsiks töötaja, kes on tema soovitud soost;

f)	kujutis muudetakse hägusaks või uduseks, et reisija nägu ei oleks võimalik identifitseerida.

Punkte a ja d kohaldatakse ka ohtlike esemete automaatse avastamise funktsiooniga turvaskannerite puhul.

Reisijatel on õigus keelduda turvaskanneriga läbivaatusest. Sel juhul kasutatakse reisijate läbivaatuseks alternatiivset läbivaatusmeetodit, mis hõlmab vähemalt käsitsi läbivaatust kooskõlas komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 liitega 4-A. Kui turvaskanner annab häire, tuleb häire põhjus kindlaks teha.

Enne kui reisija vaadatakse läbi turvaskanneriga, teavitatakse teda kasutatavast tehnoloogiast, selle kasutamistingimustest ning võimalusest keelduda turvaskanneriga läbivaatusest.

4.1.1.11.   Lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet kombineeritult käsimetallidetektoriga (HHMD) võib kasutada üksnes juhul, kui läbivaatuse teostaja peab isiku teatava osa käsitsi läbivaatust ebatõhusaks ja/või soovimatuks.

4.1.2.   Käsipagasi läbivaatus

4.1.2.1.   Sülearvutid ja muud suured elektriseadmed tuleb enne läbivaatust käsipagasist välja võtta ja eraldi läbi vaadata, välja arvatud juhul, kui käsipagas vaadatakse läbi lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadmega, mis vastab vähemalt standardile C2.

4.1.2.2.   Enne julgestuspiirangualale lubamist vaatab iga lennujaama asjakohane üksus läbi vähemalt sellised vedelikud, aerosoolid ja geelid, mis on saadud lennujaamast või õhusõiduki pardalt ja suletud avamist tuvastada võimaldavasse kotti, milles on nähtaval kohal piisav tõend selle kohta, et asjaomane vedelik, aerosool või geel on ostetud lennujaama lennualalt või õhusõiduki pardalt, samuti sellised vedelikud, aerosoolid ja geelid, mis on ette nähtud kasutamiseks reisi jooksul ja vajalikud kas meditsiinilisel näidustusel või eridieedi jaoks, sealhulgas imikutoit.

Vedelikud, aerosoolid ja geelid võetakse enne läbivaatust käsipagasist välja ja vaadatakse teistest käsipagasi hulgas olevatest esemetest eraldi läbi, välja arvatud juhul, kui käsipagasi läbivaatuseks kasutatavate seadmetega on võimalik läbi vaadata mitu suletud vedeliku-, aerosooli- ja geelipakendit pagasi sees.

Kui vedelikud, aerosoolid ja geelid on käsipagasist välja võetud, esitab reisija:

a)	kõik vedelikud, aerosoolid ja geelid, mis asuvad kuni 100-milliliitrises või samaväärse mahutavusega üksikpakendis, läbipaistvas korduvsuletavas kuni üheliitrise mahutavusega plastkotis selliselt, et sisu mahub korralikult plastkotti ja kott on täielikult suletud ning

b)	kõik muud vedelikud, aerosoolid ja geelid, kaasa arvatud avamist tuvastada võimaldavasse kotti suletud vedelikud, aerosoolid ja geelid.

Asjaomased asutused, lennuettevõtjad ja lennujaama käitajad annavad reisijatele asjakohast teavet vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatuse kohta asjaomases lennujaamas.

4.1.2.3.   Käsipagas vaadatakse läbi vähemalt ühe järgmise meetodi abil:

a)

käsitsi;

b)	läbivalgustusseadme abil;

c)	lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadme abil;

d)	pommikoeri kasutades kombineeritult punkti a kohaldamisega;

e)	lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadme abil.

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas käsipagas sisaldab keelatud esemeid või mitte, ei lubata seda kaasa võtta või vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

4.1.2.4.   Käsipagasi käsitsi läbivaatus hõlmab pagasi, sealhulgas selle sisu käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et selles ei leidu keelatud esemeid.

4.1.2.5.   Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamise korral vaatleb läbivaatuse teostaja iga kujutist või kujutist analüüsitakse automaattuvastuse tarkvara (ACS) abil.

4.1.2.6.   Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamisel lahendatakse kõik häired läbivaatuse teostajat rahuldavalt, tagamaks mõistlikkuse piires, et julgestuspiirangualale või õhusõiduki pardale ei viida keelatud esemeid.

4.1.2.7.   Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamisel võetakse pagasist välja esemed, mille tihedus vähendab läbivaatuse teostaja suutlikkust analüüsida käsipagasi sisu. Kott vaadatakse uuesti läbi ja asjaomane ese vaadatakse käsipagasina eraldi läbi.

4.1.2.8.   Kõik kotid, milles tuvastatakse suur elektriseade, tuleb ilma kõnealuse seadmeta uuesti läbi vaadata ja elektriseade tuleb eraldi läbi vaadata, välja arvatud juhul, kui käsipagas vaadati läbi EDS-seadmega, mis vastab vähemalt standardile C2.

4.1.2.9.   Pommikoeri ja lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina.

4.1.2.10.   Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada käsipagasi kategooriad, millele kohaldatakse eriläbivaatust või mida võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

4.1.2.11.   Isikud, kes teostavad käsipagasi läbivaatust läbivalgustus- või EDS-seadme abil, ei tohi üldjuhul kujutisi pidevalt vaadelda kauem kui 20 minutit. Pärast 20-minutilist kujutiste vaatlemist peab läbivaatuse teostaja pidama vahet vähemalt kümme minutit. Nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui seadme poolt esitatud kujutiste voog on pidev.

Käsipagasi läbivaatajate eest vastutab järelevaataja, kes tagab töötajate optimaalse koosseisu, töö kvaliteedi, koolituse korraldamise ning töötajate abistamise ja hindamise.

4.1.2.12.   Käsipagasi läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

4.1.3.   Vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatus

4.1.3.1.   Reisijatel kaasas oleva vedeliku, aerosooli ja geeli võib vedela lõhkeaine avastamise süsteemi (LEDS) seadmega enne julgestuspiirangu alale lubamist läbivaatusest vabastada, kui need:

a)	on kuni 100-milliliitrises või samaväärse mahutavusega üksikpakendites, mis on ühes läbipaistvas korduvsuletavas kuni üheliitrise mahutavusega plastkotis selliselt, et sisu mahub korralikult plastkotti ja kott on täielikult suletud;

b)	see on suletud spetsiaalsesse avamist tuvastada võimaldavasse kotti ja ostetud sama lennujaama lennualalt;

c)	see on pärit mõnest teisest ELi lennujaamast või mõne teise ELi lennuettevõtja õhusõiduki pardalt ja pakitud spetsiaalsesse avamist tuvastada võimaldavasse kotti ning enne asjaomase lennujaama julgestuspiirangualalt väljaviimist uuesti suletud spetsiaalsesse avamist tuvastada võimaldavasse kotti;

d)	see on asjaomase lennujaama lennualal vedela lõhkeaine avastamise süsteemi (LEDS) seadmega läbi vaadatud ning seejärel suletud spetsiaalsesse avamist tuvastada võimaldavatesse kotti.

Punktides c ja d osutatud erandid kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2015.

4.1.3.2.   Punkti 4.1.3.1 alapunktides b–d osutatud spetsiaalne avamist tuvastada võimaldav kott vastab järgmistele nõuetele:

a)	see on selgelt äratuntav kui asjaomases lennujaamas kasutatav avamist tuvastada võimaldav kott ja

b)	kotis on nähtaval kohal tõend selle kohta, et asjaomane vedelik, aerosool või geel on eelneva kolme tunni jooksul samast lennujaamast ostetud või samas lennujaamas uuesti suletud ja

c)	kõnealuse koti suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

4.1.3.3.   Vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

4.2.   REISIJATE JA KÄSIPAGASI KAITSE

Reisijate ja käsipagasi kaitse suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 sätteid.

4.3.   POTENTSIAALSET OHTU KUJUTAVAD REISIJAD

4.3.1.   Asjaomane asutus teavitab lennuettevõtjat kirjalikult ette kavast saata tema õhusõiduki pardale potentsiaalselt ohtlik reisija.

4.3.2.   Teates märgitakse järgmised andmed:

a)	isiku identiteet ja sugu, ja

b)	transportimise põhjus, ja

c)	saatjate kasutamise korral nende nimed ja ametinimetused, ning

d)	pädeva asutuse riskianalüüs, sealhulgas saatjate kasutamise või kasutamata jätmise põhjused, ja

e)	vajaduse korral esialgne istekohtade plaan, ja

f)	olemasolevate reisidokumentide laad.

Lennuettevõtja teeb kõnealuse teabe enne reisijate pardaleminekut õhusõiduki kaptenile kättesaadavaks.

4.3.3.   Pädev asutus tagab, et seaduslikult kinnipeetud isikutel on alati saatja.

4.4.   KEELATUD ESEMED

4.4.1.   Reisijatel ei ole lubatud viia julgestuspiirangualadele või õhusõiduki pardale liites 4-C loetletud esemeid.

4.4.2.   Erandi punktist 4.4.1 võib teha tingimusel, et:

a)	pädev asutus on andnud nõusoleku eseme kaasaviimiseks, ja

b)	lennuettevõtjat on teavitatud reisijast ja esemest, mille ta kaasa võtab, enne reisijate minekut õhusõiduki pardale, ja

c)	järgitakse kohaldatavaid ohutuseeskirju.

Kõnealused esemed paigutatakse õhusõiduki pardal turvalisse kohta.

4.4.3.   Lennuettevõtja tagab, et reisijaid teavitatakse liites 4-C loetletud keelatud esemetest enne lennule registreerimist.

LIIDE 4-A

KÄSITSI LÄBIVAATUSE NÕUDED

Käsitsi läbivaatuse üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005.

LIIDE 4-B

REISIJAD JA KÄSIPAGAS

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA -TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

Reisijate ja käsipagasiga seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike ning muid riike ja -territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist, ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid kohaldavana.

Ameerika Ühendriigid

Fääri saared (Vagari lennujaam)

Gröönimaa (Kangerlussuaqi lennujaam)

Guernesey

Jersey

Mani saar

Komisjon teavitab pädevaid asutusi viivitamata, kui ta saab teavet, mis viitab sellele, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavad julgestusstandardid, mis mõjutavad oluliselt liidu üldist lennundusjulgestustaset, ei ole enam samaväärsed ühiste lennundusjulgestuse põhistandarditega.

Liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui komisjonil on sellist teavet meetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavate asjakohaste lennundusjulgestusstandardite samaväärsus on taastatud.

LIIDE 4-C

REISIJAD JA KÄSIPAGAS

KEELATUD ESEMED

Ilma et see piiraks kehtivate ohutuseeskirjade kohaldamist, ei ole reisijatel lubatud viia julgestuspiirangualadele ja õhusõiduki pardale järgmisi esemeid:

a)    püssid, tulirelvad ja muud lendkehasid tulistavad seadmed – seadmed, mida on või näib olevat võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks lendkehasid tulistades, sealhulgas:

—	iga liiki tulirelvad, näiteks püstolid, revolvrid, vintpüssid, haavlipüssid;

—	mängupüssid, tulirelvade mulaažid ja jäljendatud tulirelvad, mida on võimalik ekslikult pidada pärisrelvadeks;

—	tulirelvade koostisosad, välja arvatud teleskoopsihikud;

—	suruõhu- ja CO2-püssid, näiteks püstolid, õhupüssid, vintpüssid ning vedrupüssid ja -püstolid;

—	raketipüstolid ja stardipüstolid;

—	vibud, ammud ja nooled;

—	harpuun- ja allveepüssid;

—	kadad ja katapuldid;

b)    uimastusvahendid – seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud uimastamiseks või liikumisvõimetuks tegemiseks, sealhulgas:

—	elektrišokivahendid, näiteks elektripüstolid, elektrišoki noolepüstolid ja elektrinuiad;

—	vahendid loomade uimastamiseks ja tapmiseks;

—	tegutsemisvõimetuks muutvad kemikaalid, gaasid ja pihustusained, näiteks ärritavad gaasid, pipragaasid, pisargaasid, happegaasid ja loomatõrjevahendid;

c)    terava otsa või terava servaga esemed – terava otsa või terava servaga esemed, mida on võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks, sealhulgas:

—	raiumiseks mõeldud esemed, näiteks kirved ja lihunikunoad;

—	jääkirved, -kirkad ja -noad;

—	žiletiterad;

—	kartonginoad;

—	noad pikema teraga kui 6 cm;

—	käärid pikema teraga kui 6 cm mõõdetuna alates ühenduspunktist;

—	terava otsa või terava servaga võitlusspordivarustus;

—	mõõgad ja saablid;

d)    tööriistad – tööriistad, mida on võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks või õhusõiduki turvalisuse ohustamiseks, sealhulgas:

—	raudkangid;

—	puurid/trellid ja nende osad, sealhulgas kaasaskantavad juhtmeta elektritrellid;

—	tööriistad pikema tera või varrega kui 6 cm, mida saab kasutada relvana, näiteks kruvikeerajad ja peitlid;

—	saed, sealhulgas kaasaskantavad juhtmeta elektrisaed;

—	leeklambid;

—	naela- ja needipüstolid;

e)    nürid instrumendid – esemed, millega lüües on võimalik tekitada tõsine vigastus, sealhulgas:

—	pesapalli ja pehmepalli (softball) kurikad;

—	kurikad ja nuiad, näiteks kumminuiad;

—	võitlusspordivarustus;

f)    lõhke- ja süüteained ning lõhke- ja süüteseadeldised – lõhke- ja süüteained ning -seadeldised, mida on või näib olevat võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks või õhusõiduki turvalisuse ohustamiseks, sealhulgas:

—	laskemoon;

—

sütikud;

—	detonaatorid ja süütenöörid;

—	lõhkeseadeldiste mulaažid või jäljendatud lõhkeseadeldised;

—	miinid, granaadid ja muu sõjaväe lahingumoon;

—	ilutulestik ja muu pürotehnika;

—	suitsupadrunid ja suitsupommid;

—	dünamiit, must püssirohi ja plastilised lõhkeained.

5.   REGISTREERITUD PAGAS

5.0.   ÜLDSÄTTED

5.0.1.   Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.0.2.   Liites 5-A on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseteks registreeritud pagasi suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

5.0.3.   Sellisest liikmesriigist saabuv registreeritud pagas, kus õhusõiduk oli läbisõidul pärast saabumist liites 5-A loetlemata kolmandast riigist, loetakse kolmandast riigist saabuvaks registreeritud pagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et see registreeritud pagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi.

5.0.4.   Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „turvatud pagas” läbivaadatud väljuvat registreeritud pagasit, mis on füüsiliselt kaitstud, et takistada mis tahes esemete lisamist.

5.0.5.   Käesolevas peatükis ja vajaduse korral komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005 (final) leiduvad viited kolmandatele riikidele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist.

5.1.   REGISTREERITUD PAGASI LÄBIVAATUS

5.1.1.   Registreeritud pagasi läbivaatusel kasutatakse eraldi või koos järgmisi meetodeid:

a)	käsitsi läbivaatus, või

b)	läbivalgustusseade, või

c)	lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seade, või

d)	lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seade, või

e)	pommikoerad.

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas registreeritud pagas sisaldab keelatud esemeid või mitte, ei lubata seda läbi või vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

5.1.2.   Registreeritud pagasi käsitsi läbivaatus hõlmab pagasi, sealhulgas kogu selle sisu põhjalikku käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et selles ei leidu keelatud esemeid.

5.1.3.   Läbivalgustus- või lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadme kasutamisel vaadatakse esemed, mille tihedus vähendab läbivaatuse teostaja suutlikkust analüüsida pagasi sisu, läbi muu läbivaatusmeetodi abil.

5.1.4.   Läbivaatus lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadme abil hõlmab pagasi seest ja väljast ning selle sisult võetud proovide analüüsimist. Sisu võib ka käsitsi läbi vaadata.

5.1.5.   Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada registreeritud pagasi kategooriad, mille suhtes kohaldatakse eriläbivaatust või mida võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

5.1.6.   Käsipagasi läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

5.1.7.   Isikud, kes teostavad registreeritud pagasi läbivaatust läbivalgustus- või lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadme abil, ei tohi üldjuhul kujutisi pidevalt vaadelda kauem kui 20 minutit. Pärast 20-minutilist kujutiste vaatlemist peab läbivaatuse teostaja pidama vahet vähemalt kümme minutit. Nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui seadme poolt esitatud kujutiste voog on pidev.

Registreeritud pagasi läbivaatajate eest vastutab järelevaataja, kes tagab töötajate optimaalse koosseisu, töö kvaliteedi, koolituste korraldamise ning töötajate abistamise ja hindamise.

5.2.   REGISTREERITUD PAGASI KAITSE

5.2.1.   Reisijatele ei tohi võimaldada juurdepääsu läbivaadatud registreeritud pagasile, välja arvatud juhul, kui see on nende endi pagas ja neid jälgitakse, tagamaks et:

a)	registreeritud pagasisse ei panda liites 5-B loetletud keelatud esemeid, või

b)	registreeritud pagasist ei eemaldata liites 4-C loetletud keelatud esemeid ega viida julgestuspiirangualadele või õhusõiduki pardale.

5.2.2.   Registreeritud pagas, mis ei ole loata juurdepääsu eest kaitstud, vaadatakse uuesti läbi.

5.2.3.   Käsipagasi läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

5.3.   PAGASI VASTAVUSE KONTROLL

5.3.1.   Registreeritud pagasi identifitseerimine

5.3.1.1.   Lennuettevõtja tagab pardalemineku ajal, et reisija esitab kehtiva pardakaardi või sellega samaväärse dokumendi, mis vastab tema registreeritud pagasile.

5.3.1.2.   Lennuettevõtja tagab, et kasutusel on menetlus selliste reisijate registreeritud pagasi identifitseerimiseks, kes ei läinud pardale või lahkusid pardalt enne õhusõiduki väljumist.

5.3.1.3.   Kui reisija ei ole õhusõiduki pardal, käsitatakse tema pardakaardile või samaväärsele dokumendile vastavat registreeritud pagasit saatjata pagasina.

5.3.1.4.   Lennuettevõtja tagab, et iga saatjata pagasiühik on selgelt identifitseeritav lennutranspordi jaoks lubatud pagasina.

5.3.2.   Reisijast mitteolenevad tegurid

5.3.2.1.   Enne pagasi laadimist õhusõidukisse registreeritakse pagasi saatjata pagasiks muutumise põhjused, välja arvatud punktis 5.3.3 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamisel.

5.3.2.2.   Üksikasjalikud lisasätted reisijast mitteolenevate tegurite kohta on sätestatud komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005.

5.3.3.   Saatjata pagasi puhul kohased julgestuskontrolli meetmed

5.3.3.1.   Punktiga 5.3.2 hõlmamata saatjata registreeritud pagas vaadatakse läbi ühe punktis 5.1.1 sätestatud meetodi abil ning kohaldades vajaduse korral komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

5.3.3.2.   Registreeritud pagas, mis muutub saatjata pagasiks muudel kui punktis 5.3.2.2 osutatud põhjustel, eemaldatakse õhusõidukist ja vaadatakse läbi enne selle uuesti pealelaadimist.

5.3.3.3.   Üksikasjalikud lisasätted saatjata registreeritud pagasi puhul kohaste julgestuskontrolli meetodite kohta on sätestatud komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005.

5.4.   KEELATUD ESEMED

5.4.1.   Reisijatel ei tohi registreeritud pagasis olla liites 5-B loetletud esemeid.

5.4.2.   Erandi punktist 5.4.1 võib teha tingimusel, et:

a)	pädev asutus kohaldab riiklikke eeskirju, mis annavad loa eseme kaasaviimiseks, ja

b)	järgitakse kohaldatavaid ohutuseeskirju.

5.4.3.   Reisijaid teavitatakse liites 5-B loetletud keelatud esemetest enne lennule registreerimist.

LIIDE 5-A

REGISTREERITUD PAGAS

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA -TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

Käsipagasiga seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike ning muid riike ja -territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist, ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid kohaldavana:

Ameerika Ühendriigid

Fääri saared (Vagari lennujaam)

Gröönimaa (Kangerlussuaqi lennujaam)

Guernesey

Jersey

Mani saar

Komisjon teavitab pädevaid asutusi viivitamata, kui ta saab teavet, mis viitab sellele, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavad julgestusstandardid, mis mõjutavad oluliselt liidu üldist lennundusjulgestustaset, ei ole enam samaväärsed ühiste lennundusjulgestuse põhistandarditega.

Liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui komisjonil on sellist teavet meetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavate asjakohaste lennundusjulgestusstandardite samaväärsus on taastatud.

LIIDE 5-B

REGISTREERITUD PAGAS

KEELATUD ESEMED

Reisijatel ei tohi registreeritud pagasis olla järgmisi esemeid:

lõhke- ja süüteained ning lõhke – ja süüteseadeldised – lõhke- ja süüteained ning -seadeldised, mida on võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks või õhusõiduki turvalisuse ohustamiseks, sealhulgas:

—	laskemoon,

—

sütikud;

—	detonaatorid ja süütenöörid;

—	miinid, granaadid ja muu sõjaväe lahingumoon;

—	ilutulestik ja muu pürotehnika,

—	suitsupadrunid ja suitsupommid;

—	dünamiit, must püssirohi ja plastilised lõhkeained.

6.   KAUP JA POST

6.0.   ÜLDSÄTTED

6.0.1.   Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab käesolevas peatükis määratletud ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus.

6.0.2.   Komplekteeritud lõhke- ja süüteseadeldisi, mida ei veeta vastavalt kohaldatavatele ohutuseeskirjadele, käsitatakse kauba- ja postisaadetiste puhul keelatud esemetena.

6.0.3.   Käesolevas peatükis ja vajaduse korral komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005 (final) leiduvad viited kolmandatele riikidele hõlmavad muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist.

6.1.   JULGESTUSKONTROLLI MEETMED – ÜLDSÄTTED

6.1.1.   Kokkuleppeline esindaja vaatab kogu kauba ja posti enne õhusõidukisse laadimist läbi, välja arvatud juhul, kui:

a)	kokkuleppeline esindaja on kohaldanud saadetise suhtes nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid ja saadetis on pärast kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kuni pealelaadimiseni olnud kaitstud loata juurdepääsu eest, või

b)	tuntud saatja on kohaldanud saadetise suhtes nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid ja saadetis on pärast kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kuni pealelaadimiseni olnud kaitstud loata juurdepääsu eest, või

c)	kõnealuse saadetise suhtes on nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid kohaldanud esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja ning saadetis on olnud loata juurdepääsu eest kaitstud alates kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest kuni pealelaadimiseni ja seda ei veeta reisilennukil, või

d)	saadetis on läbivaatusest vabastatud ning on olnud loata juurdepääsu eest kaitstud alates hetkest, kui sellest sai identifitseeritav lennukaup või identifitseeritav lennupost, kuni pealelaadimiseni.

6.1.2.   Kui on põhjust uskuda, et saadetis, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, on rikutud või et seda ei ole pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kaitstud loata juurdepääsu eest, vaatab kokkuleppeline esindaja selle enne õhusõidukisse laadimist uuesti läbi. Saadetisi, millel on selgeid märkimisväärseid märke rikkumisest või mis on muud moodi kahtlased, käideldakse kõrge riskitasemega kauba või postina (HRCM) vastavalt punktile 6.7.

6.1.3.   Isik, kes pääseb saatjata juurde identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, peab olema edukalt läbinud kas taustakontrolli või töölevõtmise-eelse kontrolli vastavalt punktile 11.1.

6.2.   LÄBIVAATUS

6.2.1.   Läbivaatus

6.2.1.1.   Kauba või posti läbivaatusel:

a)	kasutatakse vahendit või meetodit, mille abil on saadetise laadi arvesse võttes kõige tõenäolisem avastada keelatud esemeid, ja

b)	kasutatav vahend või meetod peab vastama standardile, mis on piisav selle tagamiseks, et saadetisse ei ole peidetud keelatud esemeid.

6.2.1.2.   Kui läbivaatuse teostaja ei suuda mõistlikkuse piires kindlaks teha, et saadetis ei sisalda keelatud esemeid, ei lubata saadetist läbi või see vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

6.2.1.3.   Kauba ja posti läbivaatuse suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

6.2.1.4.   Isikud, kes teostavad kauba läbivaatust läbivalgustus- või EDS-seadme abil, ei tohi üldjuhul kujutisi pidevalt vaadelda kauem kui 20 minutit. Pärast 20-minutilist kujutiste vaatlemist peab läbivaatuse teostaja pidama vahet vähemalt kümme minutit. Nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui seadme poolt esitatud kujutiste voog on pidev.

6.2.1.5.   Kaup ja post vaadatakse kooskõlas liitega 6-J läbi vähemalt ühe järgmise meetodi abil:

a)	käsitsi läbivaatus;

b)	läbivalgustusseade;

c)	lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seade;

d)	pommikoerad;

e)	lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seade;

f)	visuaalne kontroll;

g)	metallidetektorid (MDE).

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas kaup või post sisaldab keelatud esemeid või mitte, ei lubata seda kaasa võtta või see vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldaval viisil uuesti läbi.

6.2.1.6.   Muid asjakohaseid julgestuskontrolli meetmeid võib kasutada üksnes juhul, kui saadetise laadi tõttu ei ole võimalik kasutada muid punktis 6.2.1.5 täpsustatud vahendeid ja meetodeid, pädev asutus on andunud asjakohase loa ja sellest on teatatud komisjonile.

6.2.2.   Läbivaatusest vabastamine

Läbivaatusest vabastamise nõuded on sätestatud komisjoni rakendusotsuses C(2015) 8005.

6.3.   KOKKULEPPELISED ESINDAJAD

6.3.1.   Kokkuleppelise esindaja tunnustamine

6.3.1.1.   Kokkuleppelise esindaja tunnustab pädev asutus.

Kokkuleppelise esindaja tunnustamine on tegevuskohaspetsiifiline.

Iga üksus, kes kohaldab punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrollimeetmeid, peab olema tunnustatud kokkuleppelise esindajana. Kõnealune nõue hõlmab kolmandatest isikutest logistikateenuse osutajaid, kes vastutavad integreeritud lao- ja transporditeenuste eest, lennuettevõtjaid ja käitlusteenuse osutajaid.

Kokkuleppeline esindaja võib sõlmida alltöövõtulepingu ühe või mitme järgmise toimingu jaoks:

a)	punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmete jaoks teise kokkuleppelise esindajaga;

b)	punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmete jaoks teise üksusega, kui kontrollimeetmeid kohaldatakse kokkuleppelise esindaja tegevuskohas või lennujaamas ja kui need meetmed on kaetud kokkuleppelise esindaja või lennujaama julgestusprogrammiga;

c)	punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmete jaoks teise üksusega, kui kontrollimeetmeid kohaldatakse mujal kui kokkuleppelise esindaja tegevuskohas või lennujaamas ning kui pädev asutus on asjaomase üksuse vastavate teenuste pakkujana sertifitseerinud või tunnustanud ning nimekirja kandnud;

d)	saadetiste kaitse ning transpordi jaoks punkti 6.6 nõuetele vastava veoettevõtjaga.

6.3.1.2.   Kokkuleppelise esindaja tunnustamiseks kohaldatakse järgmist menetlust.

a)

Taotleja esitab taotluse tunnustuse saamiseks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asuvad taotlusega hõlmatud tegevuskohad. Taotleja esitab asjaomasele pädevale asutusele julgestusprogrammi. Programmis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida kokkuleppeline esindaja peab järgima, et täita määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõudeid. Samuti kirjeldatakse programmis seda, kuidas esindaja ise kontrollib kõnealuste meetodite ja menetluste järgimist. Lennuettevõtja julgestusprogrammi, milles kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida lennuettevõtja peab järgima, et täita määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõudeid, käsitatakse kokkuleppelise esindaja julgestusprogrammi käsitleva nõude täitmisena. Taotleja peab esitama ka liites 6-A sisalduva dokumendi „Kohustuste deklaratsioon – kokkuleppeline esindaja”. Sellele deklaratsioonile kirjutab alla kas taotleja seaduslik esindaja või julgestuse eest vastutav isik. Allkirjastatud deklaratsiooni säilitab asjaomane pädev asutus.

b)

Pädev asutus või tema nimel tegutsev ELi lennundusjulgestuse valideerija vaatab julgestusprogrammi läbi ning kontrollib seejärel kindlaksmääratud tegevuskohti kohapeal, et hinnata, kas taotleja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele. Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (3) artiklile 14n taotleja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, kui see toimus vähemalt kolm aastat enne kuupäeva, mil taotleja taotleb tunnustamist kokkuleppelise esindajana, välja arvatud punktis 6.2 sätestatud nõuete puhul. Taotleja tagab, et volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaat ja tolliameti asjakohase hindamise tulemused on kättesaadavad edasiseks kontrollimiseks.

c)

Kui pädev asutus jääb punktide a ja b kohaselt esitatud teabega rahule, tagab ta esindaja kohta vajalike andmete sisestamise liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi hiljemalt järgmisel tööpäeval. Andmebaasi kannet tehes omistab pädev asutus igale heakskiidetud tegevuskohale kordumatu tähtnumbrilise tunnuse standardses vormingus. Kui pädev asutus ei jää punktide a ja b kohaselt esitatud teabega rahule, teatatakse selle põhjustest viivitamata kokkuleppelise esindajana tunnustamist taotlevale üksusele;

d)	kokkuleppelist esindajat ei loeta tunnustatuks enne, kui tema andmed on kantud liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi.

6.3.1.3.   Kokkuleppeline esindaja määrab iga tegevuskoha jaoks vähemalt ühe isiku, kes vastutab esitatud julgestusprogrammi rakendamise eest. Kõnealune isik peab olema edukalt läbinud punkti 11.1 kohase taustakontrolli.

6.3.1.4.   Kokkuleppelise esindaja korduv kontrollimine peab toimuma kuni viieaastaste korrapäraste ajavahemike järel. See peab hõlmama kohapealset kontrolli, et hinnata, kas kokkuleppeline esindaja vastab endiselt määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Kohapealse kontrollina võib käsitada eelnevalt läbi viidud inspekteerimisi kokkuleppelise esindaja valdustes, mida pädev asutus on teostanud vastavalt oma riiklikule lennundusjulgestuse järelevalve programmile, tingimusel et need hõlmavad kõiki tunnustamiseks vajalikke nõudeid.

Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 14n kokkuleppelise esindaja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, välja arvatud punktis 6.2 sätestatud nõuete puhul.

6.3.1.5.   Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et kokkuleppeline esindaja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele, tühistab ta kokkuleppelise esindaja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades).

Kui üksusel ei ole enam määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaati või kui see on kõnealuse määruse artikli 14k nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, võtab pädev asutus vajalikke meetmeid, et veenduda kokkuleppelise esindaja vastavuses määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele.

Üksus teavitab pädevat asutust kõikidest muudatustest, mis on seotud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadiga.

Vahetult pärast kehtetuks tunnistamist ning mitte hiljem kui 24 tunni jooksul tagab pädev asutus, et endise kokkuleppelise esindaja staatuse muutumise kohta tehakse märge liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasis.

6.3.1.6.   Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6, on käesoleva lisa punkti 6.3 kohaselt tunnustatud kokkuleppeline esindaja tunnustatud kõigis liikmesriikides.

6.3.1.7.   Punkti 6.3.1 nõudeid, välja arvatud punkti 6.3.1.2 alapunkti d nõue, ei kohaldata, kui pädev asutus ise kinnitatakse kokkuleppeliseks esindajaks.

6.3.1.8.   Pädev asutus teeb tolliasutusele kättesaadavaks kogu kokkuleppelise esindaja staatusega seotud teabe, mis võib olla asjakohane määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi omamise seisukohalt. See teave hõlmab uute kokkuleppeliste esindajate tunnustamist, kokkuleppelise esindaja staatuse kehtetuks tunnistamist, staatuse/tunnustuse pikendamist ja inspekteerimist, kavandatavaid kontrollkäike ja kõnealuste kontrollkäikude tulemuste hindamist.

Pädev asutus ja riiklikud tolliasutused peavad kokku leppima eespool kirjeldatud teabevahetuse üksikasjad.

6.3.2.   Kokkuleppelise esindaja kohaldatavad julgestuskontrolli meetmed

6.3.2.1.   Saadetist vastu võttes teeb kokkuleppeline esindaja kindlaks, kas üksus, kellelt ta saadetise saab, on kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja või mitte ükski eespool nimetatutest.

6.3.2.2.   Saadetist kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale kättetoimetav isik esitab isikutunnistuse, passi, juhiloa või muu dokumendi, millel on tema foto ja mille on väljastanud või mida tunnustab riigi ametiasutus. Seda tunnistust või dokumenti kasutatakse saadetist kättetoimetava isiku tuvastamiseks.

6.3.2.3.   Kokkuleppeline esindaja peab tagama, et saadetised, mille suhtes ei ole eelnevalt kõiki nõutavaid julgestuskontrollimeetmeid kohaldatud

a)	vaadatakse läbi vastavalt punktile 6.2 või

b)

lubatakse kokkuleppelise esindaja ainuvastutusel ladustada kui saadetis, mis ei ole enne valimist identifitseeritav õhusõidukil vedamiseks lubatud saadetisena, ja see valitakse autonoomselt ilma kauba saatja või mis tahes muu isiku või üksuse (välja arvatud kokkuleppelise esindaja määratud ja vastava väljaõppe saanud isik või üksus) sekkumiseta.

Punkti b võib kohaldada ainult juhul, kui kauba saatja ei ole eelnevalt teadlik sellest, et saadetist transporditakse õhuteed pidi.

6.3.2.4.   Pärast käesoleva määruse punktides 6.3.2.1–6.3.2.3 ja komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 punktis 6.3 osutatud julgestuskontrollimeetmete kohaldamist tagab kokkuleppeline esindaja, et:

a)	saatjata juurdepääs kõnealustele saadetistele on ainult volitatud isikutel, ja

b)

kõnealused saadetised on loata juurdepääsu eest kaitstud kuni hetkeni, mil need antakse üle teisele kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale. Julgestuspiiranguala kriitilises osas asuvad kauba- ja postisaadetised loetakse loata juurdepääsu eest kaitstuks. Lennujaama muudes osades kui julgestuspiiranguala kriitilises osas asuvad kauba- ja postisaadetised tuleb paigutada kokkuleppelise esindaja valduste sellistesse osadesse, mille suhtes kohaldatakse juurdepääsukontrolli meetmeid, või kui asjaomased kauba- ja postisaadetised asuvad väljaspool eespool nimetatud valduste osi, kohaldatakse kõnealuste kauba- ja postisaadetiste suhtes järgmist: — need on füüsiliselt kaitstud viisil, mis takistab keelatud eseme lisamist, või — neid ei jäeta järelevalveta ning neile pääsevad juurde üksnes kauba õhusõidukisse laadimise eest vastutavad isikud.

6.3.2.5.   Pärast punktides 6.3.2.1–6.3.2.4 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamist tagab kokkuleppeline esindaja, et lennuettevõtjale või teisele kokkuleppelisele esindajale edastatavale saadetisele oleks lisatud vajalik elektrooniline või kirjalik dokument kas lennusaatelehe või eraldi deklaratsiooni kujul.

6.3.2.6.   Punktis 6.3.2.5 osutatud dokument peab olema pädeva asutuse kontrolliks kättesaadav mis tahes punktis enne saadetise laadimist õhusõidukisse ja pärast seda lennu vältel või 24 tunni jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem, ning sisaldama kogu järgmist teavet:

a)	pädeva asutuse poolt kokkuleppelisele esindajale antud kordumatu tähtnumbriline tunnus;

b)	saadetise kordumatu tunnus, näiteks (ettevõtjasisese või koond-) lennusaatelehe number;

c)	saadetise sisu, v.a komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 punkti 6.2.1 alapunktides d ja e loetletud saadetiste puhul;

d)

saadetise julgestusstaatus, milles on märgitud: —   „SPX”– turvaline reisi-, kauba- ja postilennukite jaoks, või —   „SCO”– turvaline üksnes kauba- ja postilennukite jaoks, või —   „SHR”– turvaline reisi-, kauba- ja postilennukite jaoks vastavalt kõrge riskitasemega kauba ja posti suhtes kohaldatavatele nõuetele;

e)

julgestusstaatuse määramise põhjus, milles on märgitud: — „KC” – saadud tuntud saatjalt, või — „AC” – saadud esindaja teenuseid kasutavalt kaubasaatjalt, või — „RA” – kokkuleppelise esindaja poolt valitud, või — kasutatud läbivaatusvahend või -meetod, või — saadetise läbivaatusest vabastamise põhjused,

f)	julgestusstaatuse määranud isiku nimi või sellega samaväärsed tunnusandmed ning määramise kuupäev ja kellaaeg;

g)	saadetisele teise kokkuleppelise esindaja määratud julgestusstaatuse aktsepteerinud kokkuleppelisele esindajale pädeva asutuse poolt antud kordumatu tunnus.

Saadetisi teisele kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale üleandev kokkuleppeline esindaja võib otsustada edastada üksnes alapunktides a kuni e ja alapunktis g nõutava teabe ning säilitada alapunktis f nõutav teave lennu/lendude vältel või 24 tunni jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.

6.3.2.7.   Koondsaadetiste puhul loetakse punktide 6.3.2.5 ja 6.3.2.6 nõuded täidetuks järgmistel juhtudel:

a)	koondsaadetisega tegelev kokkuleppeline esindaja säilitab punkti 6.3.2.6 alapunktides a–g nõutava teabe iga konkreetse saadetise kohta lennu/lendude vältel või 24 tunni jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem; ning

b)	koondsaadetisega kaasas olevad dokumendid sisaldavad koondsaadetisega tegeleva kokkuleppelise esindaja tähtnumbrilist tunnust, koondsaadetise kordumatut tunnust ja selle julgestusstaatust.

Alapunkti a nõuded ei kehti selliste koondsaadetiste kohta, mis vastavalt komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 punkti 6.2.1 alapunktidele d ja e vaadatakse alati läbi või mis on alati läbivaatusest vabastatud, tingimusel et kokkuleppeline esindaja annab koondsaadetisele kordumatu tunnuse, näitab ära selle julgestusstaatuse ning esitab ainsa põhjenduse konkreetse julgestusstaatuse määramise kohta.

6.3.2.8.   Võttes vastu saadetise, mille suhtes ei ole kõiki nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid eelnevalt kohaldatud, võib kokkuleppeline esindaja otsustada mitte kohaldada punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmeid, vaid anda saadetis kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamise tagamiseks üle teisele kokkuleppelisele esindajale.

6.3.2.9.   Kokkuleppeline esindaja peab tagama, et kõik julgestuskontrollimeetmeid kohaldavad isikud võetakse tööle ja neid koolitatakse vastavalt 11. peatüki nõuetele ja kõik töötajad, kellel on juurdepääs identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile, mille suhtes kohaldatakse julgestuskontrollimeetmeid, võetakse tööle ja tagatakse nende julgestusvalmidusalane väljaõpe vastavalt 11. peatüki nõuetele.

Kokkuleppelise esindaja kohaldatavate julgestuskontrolli meetmete suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 lisasätteid.

6.4.   TUNTUD SAATJAD

6.4.1.   Tuntud saatja tunnustamine

6.4.1.1.   Tuntud saatja tunnustab pädev asutus.

Tuntud saatja tunnustamine on tegevuskohaspetsiifiline.

6.4.1.2.   Tuntud saatja tunnustamisel kohaldatakse järgmist menetlust.

a)	Taotleja esitab taotluse tunnustuse saamiseks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asub tema tegevuskoht. Taotlejale antakse liite 6-B dokument „Suunised tuntud saatjatele” ja liite 6-C dokument „Tuntud saatjate valideerimisel kasutatav kontrollkaart”.

b)

Pädev asutus või tema nimel tegutsev ELi lennundusjulgestuse valideerija kontrollib kindlaksmääratud tegevuskohti kohapeal, et hinnata, kas taotleja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele. Selleks et hinnata taotleja vastavust eespool nimetatud nõuetele, kasutab pädev asutus või tema nimel tegutsev ELi lennundusjulgestuse valideerija liites 6-C esitatud tuntud saatjate valideerimisel kasutatavat kontrollkaarti. Kõnealune kontrollkaart sisaldab kohustuste deklaratsiooni, mille allkirjastab kas taotleja seaduslik esindaja või asjaomases tegevuskohas julgestuse eest vastutav isik. Pärast valideerimisel kasutatud kontrollkaardi täitmist käsitletakse selles sisalduvat teavet piiratud juurdepääsuga teabena. Allkirjastatud deklaratsiooni säilitab asjaomane pädev asutus või ELi lennundusjulgestuse valideerija, kes esitab selle nõudmise korral asjaomasele pädevale asutusele.

c)

kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 14n taotleja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, kui see toimus vähemalt kolm aastat enne kuupäeva, mil taotleja taotleb tunnustamist tuntud saatjana. Sellistel juhtudel peab taotleja esitama liites 6-C esitatud tuntud saatjate valideerimisel kasutatava kontrollkaardi 1. osas nõutava teabe ja saatma selle pädevale asutusele koos kohustuste deklaratsiooniga, millele kirjutab alla kas taotleja seaduslik esindaja või asjaomases tegevuskohas julgestuse eest vastutav isik. Taotleja tagab, et volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaat ja tolliameti asjakohase hindamise tulemused on kättesaadavad edasiseks kontrollimiseks. Allkirjastatud deklaratsiooni säilitab asjaomane pädev asutus või ELi lennundusjulgestuse valideerija, kes esitab selle nõudmise korral asjaomasele pädevale asutusele.

d)

Kui pädev asutus jääb rahule teabega, mis on esitatud vastavalt kas punktide a ja b või punktide a ja c kohaselt, tagab ta saatja kohta vajalike andmete sisestamise liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi hiljemalt järgmisel tööpäeval. Andmebaasi kannet tehes omistab pädev asutus igale heakskiidetud tegevuskohale kordumatu tähtnumbrilise tunnuse standardses vormingus. Kui pädev asutus ei jää rahule teabega, mis on esitatud vastavalt kas punktide a ja b või punktide a ja c kohaselt, teatatakse selle põhjustest viivitamata tuntud saatjana tunnustust taotlevale üksusele.

e)	Tuntud saatjat ei käsitata tunnustatuna enne, kui tema andmed on kantud liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi.

6.4.1.3.   Tuntud saatja määrab iga tegevuskoha jaoks vähemalt ühe isiku, kes vastutab julgestuskontrolli meetmete kohaldamise ja nende rakendamise järelevalve eest. Kõnealune isik peab olema edukalt läbinud punkti 11.1 kohase taustakontrolli.

6.4.1.4.   Tuntud saatja korduv kontrollimine peab toimuma kuni viieaastaste korrapäraste ajavahemike järel. See peab hõlmama kohapealset kontrolli, et hinnata, kas tuntud saatja vastab endiselt määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Kohapealse kontrollina võib käsitada eelnevalt läbi viidud inspekteerimisi kokkuleppelise esindaja valdustes, mida pädev asutus on teostanud vastavalt oma riiklikule lennundusjulgestuse järelevalve programmile, tingimusel et need hõlmavad kõiki liite 6-C kontrollkaardil toodud osasid.

Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 14n tuntud saatja asukohas tehtud kohapealset kontrolli.

6.4.1.5.   Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et tuntud saatja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele, tühistab ta tuntud saatja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades).

Kui üksusel ei ole enam määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaati või kui see on kõnealuse määruse artikli 14k nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, võtab pädev asutus vajalikke meetmeid, et veenduda tuntud saatja vastavuses määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele.

Üksus teavitab pädevat asutust kõikidest muudatustest, mis on seotud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadiga.

Vahetult pärast kehtetuks tunnistamist ning mitte hiljem kui 24 tunni jooksul tagab pädev asutus, et tuntud saatja staatuse muutumise kohta tehakse märge liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasis.

6.4.1.6.   Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6, on käesoleva lisa punkti 6.4 kohaselt tunnustatud tuntud saatja tunnustatud kõigis liikmesriikides.

Käesoleva lisa punkti 6.4.1.2 alapunkti d kohaselt tunnustatud tuntud saatja suhtes kohaldatakse ka komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 punktis 6.4 sätestatud lisasätteid.

6.4.1.7.   Pädev asutus teeb tolliasutusele kättesaadavaks kogu tuntud saatja staatusega seotud teabe, mis võib olla asjakohane määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi omamise seisukohalt. See teave hõlmab uute tuntud saatjate tunnustamist, tuntud saatja staatuse kehtetuks tunnistamist, staatuse/tunnustuse pikendamist ja inspekteerimist, kavandatavaid kontrollkäike ja kõnealuste kontrollkäikude tulemuste hindamist.

Pädev asutus ja riiklikud tolliasutused peavad kokku leppima eespool kirjeldatud teabevahetuse üksikasjad.

6.4.2.   Tuntud saatja kohaldatavad julgestuskontrolli meetmed

6.4.2.1.   Tuntud saatja tagab, et:

a)	tegevuskoha või valduste julgestus on piisav selleks, et kaitsta identifitseeritavat lennukaupa ja identifitseeritavat lennuposti loata juurdepääsu eest, ja

b)

kõik julgestuskontrollimeetmeid kohaldavad isikud võetakse tööle ja neid koolitatakse vastavalt peatüki 11 nõuetele ning kõik töötajad, kellel on juurdepääs identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, võetakse tööle ja tagatakse nende julgestusvalmidusalane väljaõpe vastavalt peatüki 11 nõuetele, ja

c)	identifitseeritav lennukaup ja identifitseeritav lennupost on vastavalt vajadusele kas tootmise, pakendamise, ladustamise ja/või transpordi ajal kaitstud loata juurdepääsu või esemete lisamise eest.

Kui kõnealuseid julgestuskontrollimeetmeid ei ole saadetise suhtes mis tahes põhjusel kohaldatud või kui saadetist ei ole saatnud tuntud saatja enda nimel, peab tuntud saatja selle kokkuleppelise esindaja jaoks selgelt ära märkima, et saaks kohaldada punkti 6.3.2.3 sätteid.

6.4.2.2.   Tuntud saatja peab olema nõus sellega, et saadetised, mille suhtes ei ole kohaldatud asjakohaseid julgestuskontrollimeetmeid, vaadatakse läbi vastavalt punktile 6.2.1.

6.5.   ESINDAJA TEENUSEID KASUTAVAD KAUBASAATJAD

6.5.1.   Esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja määrab kokkuleppeline esindaja.

6.5.2.   Esindaja teenuseid kasutavaks kaubasaatjaks määramisel kohaldatakse järgmist korda:

a)

kokkuleppeline esindaja annab üksusele liite 6-D dokumendid „Lennundusjulgestuse juhised esindaja teenuseid kasutavatele kaubasaatjatele” ja „Kohustuste deklaratsioon – esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja”. Kokkuleppeline esindaja saab kõnealused juhised ja deklaratsiooni asukohaliikmesriigi pädevalt asutuselt;

b)

üksus esitab liite 6-D dokumendi „Kohustuste deklaratsioon – esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja” allkirjastatuna kokkuleppelisele esindajale, välja arvatud juhul, kui üksusel on komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaat. Samuti määrab kõnealune üksus vähemalt ühe isiku, kes vastutab tema valdustes julgestuse eest, ning teatab kokkuleppelisele esindajale asjaomase isiku nime ja kontaktandmed. Kokkuleppeline esindaja säilitab vajaduse korral allkirjastatud deklaratsiooni ja esitab selle nõudmise korral asjaomasele pädevale asutusele. Kui kohustuste deklaratsiooni esitamise nõudest on volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi tõttu loobutud, teavitab esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja viivitamata kokkuleppelist esindajat, kui tal sellist sertifikaati enam ei ole.

c)

Kokkuleppeline esindaja teostab valideerimise, tehes esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse taotleja kohta kindlaks järgmised andmed: — ettevõtja andmed, sealhulgas tegevuskoha aadress (bona fide), ja — äritegevuse laad, ja — kontaktandmed, sealhulgas julgestuse eest vastutava(te) isiku(te) kontaktandmed, ja — käibemaksukohustuslase number või ettevõtja registreerimisnumber, ja — punkti 6.5.2 alapunkti b kohase erandi kohaldamise korral volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi number.

d)	Kui kokkuleppeline esindaja jääb punktide b ja c kohaselt esitatud teabega rahule, võib ta asjaomase üksuse määrata esindaja teenuseid kasutavaks kaubasaatjaks.

6.5.3.   Kokkuleppeline esindaja haldab punkti 6.5.2 alapunktis c osutatud teavet sisaldavat andmebaasi. Kõnealune andmebaas peab olema pädevale asutusele kontrollimiseks kättesaadav.

6.5.4.   Kui esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja nimel ei tehta kahe aasta jooksul ühtegi kauba või posti lennutranspordiga seotud toimingut, aegub esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatus.

6.5.5.   Kui pädev asutus või kokkuleppeline esindaja ei ole enam veendunud, et esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja järgib liites 6-D esitatud juhiseid, tunnistab kokkuleppeline esindaja viivitamata esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse kehtetuks.

6.5.6.   Kui dokumendis „Lennundusjulgestuse juhised esindaja teenuseid kasutavatele kaubasaatjatele” ette nähtud julgestuskontrolli meetmeid ei ole saadetise suhtes mis tahes põhjusel kohaldatud või kui saadetist ei ole saatnud esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja enda nimel, peab esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja selle kokkuleppelise esindaja jaoks selgelt ära märkima, et saaks kohaldada punkti 6.3.2.3.

6.6.   KAUBA JA POSTI KAITSE

6.6.1.   Kauba ja posti kaitse transpordi ajal

6.6.1.1.   Selle tagamiseks, et saadetised, mille suhtes on kohaldatud nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid, oleksid transpordi ajal kaitstud loata juurdepääsu eest:

a)	pakib või pitseerib kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja saadetised selliselt, et oleks võimalik tuvastada saadetise avamist; kui see ei ole võimalik, võetakse koondsaadetise terviklikkuse tagamiseks alternatiivsed kaitsemeetmed, ja

b)	saadetise transportimiseks kasutatava sõiduki kaubaruum lukustatakse või pitseeritakse ja riidest seintega sõidukid kindlustatakse TIR-nööridega selliselt, et oleks võimalik tuvastada saadetise avamist; lahtise veokastiga sõidukite koorma-ala hoitakse pideva piisava järelevalve all, ja

c)

kui veoettevõtja ei ole tunnustatud kokkuleppelise esindajana, esitab kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutava kaubasaatjana transpordilepingu sõlminud veoettevõtja allkirjastatult liites 6-E esitatud veoettevõtja deklaratsiooni. Kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja, kellele veoettevõtja transporditeenust osutab, säilitab allkirjastatud deklaratsiooni. Allkirjastatud deklaratsiooni koopia esitatakse nõudmise korral ka kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale, kellele saadetis saadetakse, või asjaomasele pädevale asutusele.

Alternatiivina punktile c võib veoettevõtja esitada kokkuleppelisele esindajale, tuntud saatjale või esindaja teenuseid kasutavale kaubasaatjale, kellele ta transporditeenust osutab, tõendid selle kohta, et pädev asutus on ta sertifitseerinud või tunnustanud.

Nimetatud tõendid peavad hõlmama liites 6-E esitatud nõudeid ning nende koopiad säilitab asjaomane kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja. Koopia esitatakse nõudmise korral ka kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale, kellele saadetis saadetakse, või teisele pädevale asutusele.

6.6.1.2.   Punkti 6.6.1.1 alapunkte b ja c ei kohaldata lennualal toimuva transpordi suhtes.

6.6.2.   Õhusõiduki pardale viidava kauba ja posti kaitse lennujaamas

6.6.2.1.   Kriitilises osas asuvaid kauba- ja postisaadetisi loetakse loata juurdepääsu eest kaitstuks.

6.6.2.2.   Muudes osades kui julgestuspiiranguala kriitilises osas asuvad kauba- ja postisaadetised tuleb paigutada kokkuleppelise esindaja valduste sellistesse osadesse, mille suhtes kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid, või kui asjaomased kauba- ja postisaadetised asuvad väljaspool eespool nimetatud valduste osi, käsitatakse neid loata juurdepääsu eest kaitstuna järgmistel juhtudel:

a)	need on füüsiliselt kaitstud viisil, mis takistab keelatud esemete lisamise, või

b)	neid ei jäeta järelevalveta ning neile pääsevad juurde üksnes kauba ja posti õhusõidukisse laadimise eest vastutavad isikud.

6.7.   KÕRGE RISKITASEMEGA KAUP JA POST (HRCM)

Kõrge riskitasemega kauba ja posti suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 sätteid.

6.8.   KOLMANDATEST RIIKIDEST LIITU VEETAVA KAUBA JA POSTI KAITSE

6.8.1.   Lennuettevõtjate määramine

6.8.1.1.   Lennuettevõtja, kes veab kaupa või posti liites 6-Fi või 6-Fii loetlemata kolmanda riigi lennujaamast, et anda kõnealune kaup või post üle mõnes määruse (EÜ) nr 300/2008 reguleerimisalasse kuuluvas lennujaamas või kõnealusest lennujaamast selline kaup või post läbi vedada või seal maha laadida, määrab kolmanda riigi lennujaamast lennukaupa või -posti liitu vedavaks lennuettevõtjaks (ACC3) olenevalt asjaoludest üks järgmistest asutustest:

a)	selle liikmesriigi pädev asutus, kes väljastas lennuettevõtjale lennuettevõtja sertifikaadi (AOC);

b)	liikmesriigi väljastatavat lennuettevõtja sertifikaati mitteomavate lennuettevõtjate puhul selle liikmesriigi pädev asutus, mis on märgitud komisjoni määruse (EÜ) nr 748/2009 (4) lisas;

c)

liikmesriigi väljastatavat lennuettevõtja sertifikaati mitteomavate ja määruse (EÜ) nr 748/2009 lisas loetlemata lennuettevõtja puhul selle liikmesriigi pädev asutus, kus on lennuettevõtja põhiline tegevuskoht ELis, või kõnealuse pädeva asutusega sõlmitud kokkuleppe kohaselt ELi mis tahes muu pädev asutus.

6.8.1.2.   Lennuettevõtjale ACC3 staatuse andmine seoses kauba ja posti veoga, mida ta teostab lennujaamast, mille puhul on nõutav ACC3 staatus (edaspidi „asjaomane kaubavedu”), põhineb järgmisel:

a)	sellise isiku nimetamine, kes kaubaga seotud asjakohase tegevusega seoses üldiselt vastutab lennuettevõtja nimel kauba või posti julgestamist käsitlevate sätete rakendamise eest, ja

b)	ELi lennundusjulgestuse valideerimise aruanne, millega kinnitatakse julgestusmeetmete rakendamist.

6.8.1.3.   Pädev asutus omistab ACC3 staatuse andmisel lennuettevõtjale kordumatu tähtnumbrilise standardvormis tunnuse, millega identifitseeritakse lennuettevõtjat ja kolmanda riigi lennujaama, kust lennuettevõtja on määratud vedama ELi kaupa või posti.

6.8.1.4.   Kõnealune staatus kehtib kuni viis aastat alates kuupäevast, mil pädev asutus sisestas ACC3 andmed liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi.

6.8.1.5.   ACC3, kelle andmed on kantud liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi, tunnustatakse kõikides liikmesriikides kolmanda riigi lennujaamast ELi suunatud kogu tegevuse puhul.

6.8.2.   ELi lennundusjulgestuse valideerimine ACC3 puhul

6.8.2.1.   ELi lennundusjulgestuse valideerimine lennuettevõtja poolt teostatava asjaomase kaubaveo puhul koosneb järgmisest:

a)	lennuettevõtja julgestusprogrammi kontrollimine, millega tagatakse kõneluse programmi asjakohasus ja terviklikkus liites 6-G esitatud kõigi punktide osas; ja

b)	kontrollimine, et asjaomase kaubaveo suhtes rakendatakse julgestusmeetmeid, kasutades liites 6-C3 esitatud kontrollkaarti.

6.8.2.2.   Kohapealset kontrolli viiakse ELi lennundusjulgestuse valideerimise käigus läbi järgmises ulatuses.

1)

Lennujaamas, kust lennuettevõtja teostab asjaomast kaubavedu, enne kui kõnealuse lennujaama puhul võib talle omistada ACC3 staatuse. Kui ELi lennundusjulgestuse valideerimise käigus tehakse seejärel kindlaks liites 6-C3 esitatud kontrollkaardil märgitud ühe või mitme eesmärgi rakendamata jätmine, ei omista pädev asutus lennuettevõtjale ACC3 staatust asjaomase kaubaveo puhul, kui lennuettevõtja ei esita tõendeid, et kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks on rakendatud meetmeid.

2)

Sellise esindusliku hulga lennujaamade puhul, kus lennuettevõtja teostab asjaomast kaubavedu, enne kui kõnealusele lennuettevõtjale antakse ACC3 staatus kõigi selliste lennujaamade puhul, kus ta teostab asjaomast kaubavedu, kohaldatakse järgmisi tingimusi: a) selle võimaluse kasutamist taotleb mitut asjaomast kaubavedu teostav lennuettevõtja, ja b) pädev asutus peab olema kindlaks teinud, et lennuettevõtja kohaldab ettevõttesisest lennundusjulgestuse kvaliteediprogrammi, mis on võrdväärne ELi lennundusjulgestuse valideerimisega, ja c) esinduslik hulk on vähemalt kolm lennujaama või 5 %, olenevalt sellest, kumb arv on suurem, ning see hõlmab kõiki lennujaamu, mis on määratud kui kõrge riskitasemega lähtekohti, ja d) pädev asutus on kokku leppinud tegevuskava, millega tagatakse ELi lennundusjulgestuse valideerimine igal staatusega hõlmatud aastal täiendavates lennujaamades, millele omistatakse ACC3 staatus, või seni, kuni kõik lennujaamad on valideeritud. Kõnealuseid valideerimisi tehakse igal aastal vähemalt punktiga c nõutaval arvul. Tegevuskavas põhjendatakse täiendavate lennujaamade valimise põhjuseid, ja e) kõigi ACC3 staatuste kehtivus lõppeb samal päeval, ja f) kui tegevuskavas kokku lepitud ELi lennundusjulgestuse valideerimise käigus tehakse kindlaks, et täitmata on vähemalt üks liite 6-C3 kontrollkaardil esitatud eesmärk, nõuab staatust omistav pädev asutus tõendeid, et kõnealuses lennujaamas rakendatakse meetmeid puuduste kõrvaldamiseks, ja sõltuvalt puuduse raskusastmest nõuab järgmist: — ELi lennundusjulgestuse valideerimine kõigis lennujaamades, mille puhul ACC3 staatus on nõutav kooskõlas punkti 6.8.2.2 alapunktiga 1, pädeva asutuse kehtestatud tähtaja jooksul või — punkti d kohaste ELi lennundusjulgestuse valideerimiste kahekordne arv ACC3 staatuse kehtivusaja igal järelejäänud aastal.

6.8.2.3.   Pädev asutus võib heaks kiita kolmanda riigi vastavale üksusele ACC3 staatuse andmiseks koostatud ELi lennundusjulgestusalase valideerimisaruande juhul, kui kõnealune üksus teostab ACC3 nimel kõik lennukaubaga seotud toimingud, sh selle laadimise õhusõiduki lastiruumi, ning ELi lennundusjulgestusalase valideerimise aruanne hõlmab kõiki neid toiminguid.

6.8.2.4.   Kui ELi lennundusjulgestuse valideerimist ei olnud võimalik teha lennuettevõtjast sõltumatutel objektiivsetel põhjustel, võib pädev asutus omistada lennuettevõtjale ACC3 staatuse piiratud ajaks, mis lõpeb hiljemalt 30. juunil 2016. Kui kõnealune staatus antakse rohkem kui kuueks kuuks, peab pädev asutus olema kontrollinud, et lennuettevõtja kohaldab ettevõttesisest lennundusjulgestuse kvaliteediprogrammi, mis on võrdväärne ELi lennundusjulgestuse valideerimisega.

6.8.2.5.   ELi lennundusjulgestuse valideerimise tulemused märgitakse valideerimisaruandesse, mis koosneb vähemalt liites 6-H1 esitatud kohustuste deklaratsioonist, liites 6-C3 esitatud kontrollkaardist ja liite 11-A kohasest ELi lennundusjulgestuse valideerija deklaratsioonist. ELi lennundusjulgestuse valideerija esitab pädevale asutusele valideerimisaruande ja valideeritud lennuettevõtjale selle koopia.

6.8.3.   Kolmandast riigist saabuva kauba ja posti julgestuskontroll

6.8.3.1.   ACC3 tagab ELi lennujaamas üleandmiseks, sealt läbivedamiseks või seal mahalaadimiseks toimetatud kogu kauba ja posti läbivaatamise, v.a järgmistel juhtudel:

a)	ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja on kohaldanud saadetise suhtes nõutavaid julgestuskontrollimeetmeid ja saadetis on pärast kõnealuste kontrollimeetmete kohaldamist kuni pealelaadimiseni olnud kaitstud loata juurdepääsu eest, või

b)	ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud tuntud saatja on kohaldanud saadetise suhtes nõutavaid julgestuskontrollimeetmeid ja saadetis on pärast kõnealuste kontrollimeetmete kohaldamist kuni pealelaadimiseni olnud kaitstud loata juurdepääsu eest, või

c)

kõnealuse saadetise suhtes on nõutavaid julgestuskontrollimeetmeid kohaldanud esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja ACC3 või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja vastutusel ning saadetis on olnud loata juurdepääsu eest kaitstud alates kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest kuni pealelaadimiseni ja saadetist ei veeta reisilennukil, või

d)	saadetis vabastatakse läbivaatusest punkti 6.1.1 alapunkti d kohaselt ning see on loata juurdepääsu eest kaitstud alates hetkest, kui sellest sai identifitseeritav lennukaup või identifitseeritav lennupost, kuni pealelaadimiseni.

6.8.3.2.   ELi veetav kaup ja post vaadatakse läbi, kasutades punktis 6.2.1 loetletud vahenditest või meetoditest üht vahendit või meetodit, mis on piisav mõistlikkuse piires tagamiseks, et kaup ega post ei sisalda keelatud esemeid.

6.8.3.3.   ACC3 peab tagama:

a)

transfeer- ja transiitkauba või -posti puhul, et ta ise või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud üksus on lähtekohas või tarneahela muus osas kohaldanud punkti 6.8.3.2 kohast läbivaatust või julgestuskontrolli meetmeid ning et selline saadetis on kaitstud loata juurdepääsu eest alates kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest kuni saadetise pealelaadimiseni, ja

b)

kõrge riskitasemega kauba ja posti puhul, et ta ise või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud üksus on lähtekohas või tarneahela muus osas kohaldanud punkti 6.7 kohast läbivaatust või julgestuskontrolli meetmeid ning et sellisele saadetisele on märgitud „SHR” ja see on kaitstud loata juurdepääsu eest alates kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest kuni saadetise pealelaadimiseni.

6.8.3.4.   ACC3 kordumatu tähtnumbriline tunnus ja saadetise julgestusstaatus, millele on osutatud punkti 6.3.2.6 alapunktis d ja mille on andnud ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja, märgitakse kas elektrooniliselt või kirjalikult saatedokumentidesse, milleks on kas lennusaateleht, samaväärne postidokument või eraldi deklaratsioon.

6.8.3.5.   Punktis 6.8.4 osutatud kokkuleppelise esindaja puudumise korral võib julgestusstaatusega deklaratsiooni esitada ACC3 või liites 6-Fi või 6-Fii loetletud kolmandast riigist saabuv lennuettevõtja.

6.8.4.   Kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate valideerimine

6.8.4.1.   ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja staatuse saamiseks valideeritakse kolmandate riikide üksuseid kahest järgmisest võimalusest ühe alusel ja nad kantakse selle ACC3 andmebaasi, kellele nad kaupa või posti ELi vedamiseks vahetult kätte toimetavad:

a)

ACC3 julgestusprogrammis on üksikasjalikult esitatud julgestuskontrolli meetmed, mida tema eest on rakendanud kolmanda riigi üksused, kellelt ta võtab vahetult vastu kaupa või posti ELi vedamiseks. ACC3 puhul valideeritakse ELi lennundusjulgestusega seoses kõnealuste üksuste kohaldatud julgestuskontrollimeetmed, või

b)

kolmanda riigi üksused lasevad asjakohaste kauba käitlemise toimingute suhtes kohaldada ELi lennundusjulgestuse valideerimist kuni viie aasta tagant ja esitavad ACC3-le valideerimisaruande koopia. Valideerimisaruanne peab kolmanda riigi kokkuleppeliste esindajate puhul koosnema liites 6-H2 esitatud kohustuste deklaratsioonist ja liites 6-C2 esitatud kontrollkaardist ning kolmanda riigi tuntud saatjate puhul liites 6-H3 esitatud kohustuste deklaratsioonist ja liites 6-C4 esitatud kontrollkaardist. Valideerimisaruanne peab sisaldama ka ELi lennundusjulgestuse valideerija deklaratsiooni, mis on esitatud liites 11-A.

6.8.4.2.   Kui punkti 6.8.4.1 alapunkti b kohase ELi lennundusjulgestuse valideerimise käigus järeldatakse, et kõnealune üksus:

a)

on täitnud asjaomasel kontrollkaardil osutatud eesmärgid, märgitakse valideerimisaruandes, et kõnealusele üksusele antakse ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja staatus. Valideerija esitab valideeritud üksusele valideerimisaruande originaali;

b)	ei ole täitnud asjaomasel kontrollkaardil osutatud eesmärke, ei lubata kõnealusel üksusel tegeleda ELi veetava kaubaga. Ta saab koopia täidetud kontrollkaardist, millel on märgitud puudused.

6.8.4.3.   ACC3 peab andmebaasi, milles on esitatud vähemalt järgmised andmed iga sellise kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja kohta, kelle suhtes on kohaldatud ELi lennundusjulgestuse valideerimist kooskõlas punktiga 6.8.4.1 ja kellelt ta võtab vahetult vastu kaupa või posti liitu vedamiseks:

a)	ettevõtja andmed, sh tegevuskoha aadress (bona fide), ja

b)	äritegevuse laad, v.a tundlik äriteave, ja

c)	kontaktandmed, sh julgestuse eest vastutava(te) isiku(te) kontaktandmed, ja

d)	ettevõtja registreerimisnumber, kui see on asjakohane, ja

e)	võimaluse korral valideerimisaruanne.

Andmebaas peab olema ACC3 kontrollimiseks kättesaadav.

Sellist andmebaasi võivad pidada ka teised ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud üksused.

6.8.4.4.   Lennukauba või -postiga tegelev üksus, kes haldab kolmandates riikides asuvatest eri tegevuskohtadest koosnevat võrku, võib saada ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja staatuse, mis hõlmab võrgu kõiki tegevuskohti, järgmistel tingimustel:

a)	võrgu asjakohaseid lennundusjulgestusalased toiminguid, sealhulgas transporditeenuste osutamist eri tegevuskohtade vahel, käsitletakse ühes julgestusprogrammis või standarditud julgestusprogrammides, ja

b)	julgestusprogrammi(de) rakendamise korral kohaldatakse üht ettevõtjasisest lennundusjulgestuse kvaliteediprogrammi, mis on võrdväärne ELi lennundusjulgestuse valideerimisega, ja

c)

enne võrgule ELi lennundusjulgestuse kokkuleppelise esindaja staatuse andmist tuleb kohaldada ELi lennundusjulgestuse valideerimist üksuse järgmistes tegevuskohtades: i) tegevuskohad, kust kaup või post toimetatakse otse ACC3-le, ja ii) vähemalt kaks võrgu tegevuskohta või 20 % võrgu tegevuskohtadest (olenevalt sellest, kumb arv on suurem), kust kaup või post edastatakse punktis i nimetatud tegevuskohta(desse), ja iii) kõik komisjoni rakendusotsuse C(2015) 8005 liites 6-I loetletud riikides asuvad tegevuskohad.

Selleks et võrgu puhul säilitada ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppelise esindaja staatus kõikide tegevuskohtade osas, mis ei ole hiljemalt 30. juuniks 2018 veel valideeritud, tuleb igal aastal kohaldada ELi lennundusjulgestuse valideerimist veel vähemalt kahes võrgu tegevuskohas või võrgu sellistest tegevuskohtadest 20 % (sõltuvalt sellest, kumb arv on suurem), kust kaup või post edastatakse punkti 6.8.4.4 alapunkti c alapunktis i nimetatud tegevuskohtadesse, kuni kõik tegevuskohad on valideeritud.

ELi lennundusjulgestuse valideerija kehtestab tegevuskava, mis sisaldab igal aastal valideeritavate tegevuskohtade loetelu, mis on koostatud pistelise valiku põhimõttel. Tegevuskava kehtestatakse võrku käitavast üksusest sõltumatult ja kõnealune üksus ei saa tegevuskava muuta. Tegevuskava moodustab lahutamatu osa valideerimisaruandest, mille põhjal asjaomasele võrgule antakse ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindaja staatus.

Kui võrgu tegevuskoha suhtes on kohaldatud ELi lennundusjulgestusalast valideerimist, käsitatakse kõnealust tegevuskohta vastavalt punkti 6.8.4.2 alapunktile a ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindajana.

6.8.4.5.   Kui punkti 6.8.4.4 alapunkti c alapunktis ii osutatud võrgu tegevuskohas toimuva ELi lennundusjulgestusalase valideerimise käigus selgub, et asjaomane tegevuskoht ei ole täitnud liites 6-C2 osutatud kontrollkaardil nimetatud eesmärke, vaadatakse kõnealusest tegevuskohast pärit kaup ja post läbi tegevuskohas, mis on valideeritud kooskõlas punkti 6.8.4.2 alapunktiga a seni, kuni ELi lennundusjulgestusalase valideerimise tulemused kinnitavad, et kõnealuses kontrollnimekirjas sätestatud eesmärgid on täidetud.

6.8.4.6.   Punktid 6.8.4.4–6.8.4.6 kaotavad kehtivuse 30. juunil 2018.

6.8.5.   ACC3 staatuse nõuetele mittevastavus ja staatuse tühistamine

6.8.5.1.   Nõuete rikkumine

1.

Kui komisjon või pädev asutus tuvastab sellise tõsise puuduse ACC3 tegevuses, millel arvatakse olevat märkimisväärne mõju kogu liidu lennundusjulgestusele, teeb ta järgmist: a) teavitab kohe asjaomast ACC3, palub esitada omapoolsed selgitused ja asjakohased meetmed, millega kõrvaldatakse tõsised puudused, ja b) teavitab kohe komisjoni ja teisi liikmesriike.

2.

Kui pädev asutus ei ole suutnud puudusi kõrvaldada, võib komisjon pärast määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 19 lõike 1 kohaselt loodud tsiviillennundusjulgestuse komiteega konsulteerimist otsustada, et lennuettevõtjal ei ole enam ACC3 staatust kas kolmandatest riikidest liitu saabuva konkreetse marsruudi või kõigi marsruutide puhul. Sel juhul kustutatakse kõnealuse ACC3 andmed liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasist.

3.

Lennuettevõtjat, kellelt on võetud ACC3 staatus vastavalt punktile 6.8.5.1.2, ei ennistata ega lisata liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi seni, kuni ELi lennundusjulgestuse valideerimine on kinnitanud, et tõsine puudus on kõrvaldatud, ja asjakohane pädev asutus on sellest teatanud tsiviillennundusjulgestuse komiteele.

6.8.5.2.   Staatuse tühistamine

ACC3 staatuse andnud pädev asutus vastutab selle eest, et ACC3 kõrvaldatakse liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasist:

a)	asjaomase lennuettevõtja taotlusel või tema nõusolekul, või

b)	juhul, kui ACC3 ei teosta asjaomast kaubavedu ega vasta päringutele või muul viisil takistab lennundusega seotud ohtude hindamist.

LIIDE 6-A

KOHUSTUSTE DEKLARATSIOON – KOKKULEPPELINE ESINDAJA

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 300/2008, (5) mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju, ja selle rakendusaktidega,

kinnitan, et

—	mulle teadaolevatel andmetel on ettevõtja julgestusprogrammis sisalduv teave tõene ja täpne,

—	ettevõtja julgestusprogrammis sätestatud toiminguid ja protseduure rakendatakse ja järgitakse kõigis programmiga hõlmatud tegevuskohtades,

—	ettevõtja julgestusprogrammi muudetakse ja kohandatakse, et see oleks kooskõlas kõigi tulevikus liidu õigusaktidesse tehtavate oluliste muudatustega, välja arvatud juhul, kui [ettevõtja nimi] teatab [pädeva asutuse nimi], et ei soovi enam tegutseda kokkuleppelise esindajana;

—

[ettevõtja nimi] teatab [pädeva asutuse nimi] kirjalikult: a) väiksematest muudatustest julgestusprogrammis (näiteks ettevõtja nimi, julgestuse eest vastutav isik või kontaktandmed, liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasile juurdepääsu vajava isiku vahetus) viivitamata vähemalt kümne tööpäeva jooksul ja b) suurematest kavandatavatest muudatustest (näiteks uus läbivaatuse kord, suuremad ehitustööd, mis võivad mõjutada tema vastavust asjakohastele liidu õigusaktidele, või tegevuskoha/aadressi muutus) vähemalt 15 tööpäeva enne nende alustamist/kavandatavat muudatust;

—	selleks et tagada vastavus asjakohastele liidu õigusaktidele, teeb [ettevõtja nimi] kõigi inspekteerimiste puhul täielikku nõutavat koostööd ning annab inspektoritele juurdepääsu kõigile nõutavatele dokumentidele;

—	[ettevõtja nimi] teatab [pädeva asutuse nimi] kõigist tõsistest julgestusalastest rikkumistest ja kõigist kahtlastest asjaoludest, mis võivad olla lennukauba või -posti julgestuse seisukohast olulised, eelkõige katsetest varjata saadetistes keelatud esemeid,

—	[ettevõtja nimi] tagab, et kõik asjaomased töötajad saavad rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa 11. peatüki kohase väljaõppe ning on teadlikud ettevõtja julgestusprogrammist tulenevatest kohustustest, ja

—	[ettevõtja nimi] teatab [pädeva asutuse nimi], kui ta: a) lõpetab tegevuse; b) ei tegele enam lennukauba/-postiga või c) ei suuda enam täita asjakohaste liidu õigusaktide nõudeid.

Võtan käesoleva deklaratsiooni eest täieliku vastutuse.

Nimi:

Ametikoht ettevõtjas:

Kuupäev:

Allkiri:

LIIDE 6-B

SUUNISED TUNTUD SAATJATELE

Käesolevad suunised aitavad hinnata, kas olemasolev julgestuskorraldus vastab tuntud saatjaid käsitlevatele nõutavatele kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008 (6) ja selle rakendusaktides. Suuniste abil peaks olema võimalik tagada nõuetele vastavus enne ametliku kohapealse valideerimise korraldamist.

On oluline, et valideerija kohtuks valideerimise ajal õigete isikutega (nt julgestuse eest ja personali töölevõtmise eest vastutavad isikud). Valideerija hinnangute koostamisel kasutatakse ELi kontrollkaarti. Pärast valideerimisel kasutatud kontrollkaardi täitmist käsitletakse selles sisalduvat teavet piiratud juurdepääsuga teabena.

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ELi kontrollkaardis on kaht liiki küsimusi: 1) küsimused, millele eitava vastuse andmine tähendab automaatselt, et teid ei saa tunnustada tuntud saatjana, ja 2) küsimused, mille abil koostatakse teie julgestusmeetmetest ülevaade, mis võimaldab valideerijal teha üldised järeldused. Järgnevalt esitatakse poolpaksus kirjas valdkonnad, mille puhul on tulemuseks automaatselt „mitte läbinud”. Kui poolpaksus kirjas esitatud nõuete täitmata jätmise tulemuseks on „mitte läbinud”, teatatakse teile põhjused ja antakse nõu valideerimise läbimiseks vajalike kohanduste kohta.

Kui te olete määruse (EMÜ) nr 2454/93 (7) artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi omanik (nn AEOF- ja AEOS-sertifikaadid) ja kui tegevuskoht, mille puhul te taotlete tuntud saatja staatust, on edukalt läbinud tolliasutuste kontrolli vähemalt kolm aastat enne tuntud saatja staatuse taotlemist, palutakse teil täita ja seadusjärgse esindaja poolt allkirjastada 1. osa, mis käsitleb teie töökorraldust ja kohustusi, ning kohustuste deklaratsioon, mis on lisatud tuntud saatjate valideerimisel kasutatavale kontrollkaardile, mis on esitatud liites 6-C.

Sissejuhatus

Kaup peab pärinema teie ettevõtja tegevuskohast, kus toimub kohapealne inspekteerimine. See hõlmab kohapealset tootmist ning valimis- ja pakkimistoiminguid, kui esemed loetakse lennukaubaks alles siis, kui need valitakse välja tellimuse täitmiseks. (Vt ka märkus.)

Te peate kindlaks määrama, millisest etapist alates on kauba- või postisaadetis identifitseeritav lennukaubana/lennupostina, ja tõendama, et on võetud asjakohased meetmed selle kaitsmiseks loata juurdepääsu või esemete lisamise eest. See hõlmab ka tootmise, pakendamise, ladustamise ja/või lähetamisega seotud informatsiooni.

Organisatsioon ja kohustused

Te peate esitama üksikasjalikud andmed oma organisatsiooni kohta (nimetus, käibemaksukohustuslase number, kaubanduskoja number või ettevõtja registreerimisnumber (kui see on olemas), volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaadi number ja vajaduse korral kuupäev, mil tolliasutus asjaomast tegevuskohta viimati kontrollis), valideeritava tegevuskoha aadress ja organisatsiooni põhiaadress (kui see erineb valideeritava tegevuskoha aadressist). Nõutav on eelmise valideerimise kuupäev ja viimane kordumatu tähtnumbriline tunnus (kui see on olemas), samuti äritegevuse laad, tegevuskoha töötajate ligikaudne arv, lennukauba/-posti julgestuse eest vastutava isiku nimi ja ametinimetus ning kontaktandmed.

Personali töölevõtmise kord

Esitada tuleb töölevõtmise korra üksikasjad kõikide selliste töötajate kohta (alalised, ajutised või renditud töötajad, autojuhid), kellel on juurdepääs identifitseeritavale lennukaubale/-postile. Töölevõtmise kord hõlmab töölevõtmise-eelset kontrolli või taustakontrolli vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa punktile 11.1. Kohapealne valideerimine hõlmab intervjuud personali töölevõtmise eest vastutava isikuga. Kõnealune isik peab esitama ettevõtjas kasutatava töölevõtmise korra kohta tõendeid (nt täitmata vormid). Kõnealust korda kohaldatakse selliste töötajate suhtes, kes võeti tööle pärast 29. aprilli 2010.

Personali julgestusalase väljaõppe kord

Tuleb tõendada, et kõik sellised töötajad (alalised, ajutised või renditud töötajad, autojuhid), kellel on juurdepääs lennukaubale/-postile, on saanud asjakohase julgestusvalmidusalase koolituse. Koolitus toimub vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa punktile 11.2.7. Töötajate väljaõppega seotud andmed tuleks säilitada. Lisaks sellele tuleb tõendada, et kõik julgestuskontrollimeetmeid kohaldavad asjaomased töötajad on läbinud rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa 11. peatüki kohase koolituse või korduvkoolituse.

Füüsiline julgeolek

Tuleb tõendada, kuidas teie tegevuskoht on kaitstud (nt aed või tõke), ning et kasutatakse asjakohaseid juurdepääsukontrolli meetmeid. Vajaduse korral palutakse esitada üksikasjad võimalike häire- ja/või videovalvesüsteemide kohta. Oluline on, et kontrollitakse juurdepääsu aladele, kus lennukaupa/-posti töödeldakse või ladustatakse. Kõik lennukaubale/-postile juurdepääsu võimaldavad uksed, aknad ja muud juurdepääsupunktid peavad olema kaitstud või nende suhtes tuleb kohaldada juurdepääsukontrolli meetmeid.

Tootmine (kohaldamise korral)

Tuleb tõendada, et juurdepääsu tootmisalale kontrollitakse ja tootmisprotsessi jälgitakse. Kui toodet saab tootmise käigus määratleda kui lennukaupa/-posti, tuleb tõendada, et on võetud meetmed lennukauba/-posti kaitsmiseks loata juurdepääsu või esemete lisamise eest kõnealuses etapis.

Pakendamine (kohaldamise korral)

Tuleb tõendada, et juurdepääsu pakendamisalale kontrollitakse ja pakendamisprotsessi jälgitakse. Kui toodet saab pakendamise käigus määratleda kui lennukaupa/lennuposti, tuleb tõendada, et on võetud meetmed lennukauba/-posti kaitsmiseks loata juurdepääsu või esemete lisamise eest kõnealuses etapis.

Tuleb esitada pakendamisprotsessi üksikasjad ja tõendada, et kõiki valmistooteid kontrollitakse enne pakendamist.

Tuleb kirjeldada lõplikku välispakendit ja tõendada, et see on vastupidav. Samuti tuleb tõendada, kuidas on võimalik tuvastada lõpliku välispakendi rikkumist, näiteks kasutades nummerdatud turvakleebiseid, turvateipi, eritempleid või teibiga suletud pappkasti. Tõendada tuleb ka seda, et turvakleebiseid, turvateipi ja eritempleid hoitakse turvaliselt, kui neid ei kasutata, ja et nende väljaandmist kontrollitakse.

Ladustamine (kohaldamise korral)

Tuleb tõendada, et juurdepääsu ladustamisalale kontrollitakse. Kui toodet saab ladustamise ajal määratleda kui lennukaupa/lennuposti, tuleb tõendada, et on võetud meetmed lennukauba/-posti kaitsmiseks loata juurdepääsu või esemete lisamise eest kõnealuses etapis.

Lõpuks tuleb tõendada, et lõplikku pakendatud lennukaupa/-posti kontrollitakse enne lähetamist.

Lähetamine (kohaldamise korral)

Tuleb tõendada, et juurdepääsu lähetamisalale kontrollitakse. Kui toodet saab lähetamise käigus määratleda kui lennukaupa/lennuposti, tuleb tõendada, et on võetud meetmed lennukauba/-posti kaitsmiseks loata juurdepääsu või esemete lisamise eest kõnealuses etapis.

Transport

Kokkuleppelisele esindajale tuleb esitada üksikasjad kauba/posti transportimise meetodi kohta.

Kui kasutate oma transporti, tuleb tõendada, et autojuhid on läbinud nõutaval tasemel koolituse. Kui teie ettevõtja kasutab alltöövõtjat, peate te tagama, et a) te pitseerite või pakite lennukauba/-posti nii, et oleks tagatud mis tahes esemete lisamise tuvastamine, ja b) et veoettevõtja on allkirjastanud rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa liites 6-E esitatud veoettevõtja deklaratsiooni.

Kui teie vastutate lennukauba/-posti transportimise eest, tuleb tõendada, et transpordivahendid on turvatavad kas võimaluse korral turvakleebiste kasutamisega või mis tahes muu meetodi abil. Kui kasutatakse nummerdatud turvakleebiseid, tuleb tõendada, et juurdepääsu turvakleebistele kontrollitakse ja et numbrid märgitakse üles; muude meetodite kasutamise korral tuleb tõendada, kuidas on kauba/posti puhul võimalik tuvastada esemete lisamist ja/või kuidas seda hoitakse turvatuna. Lisaks sellele tuleb tõendada, et kasutatakse meetmeid lennukaupa/-posti vedavate sõidukijuhtide isiku kontrollimiseks. Samuti tuleb tõendada, et te tagate, et kaup/post on turvatud, kui see lahkub teie valdustest. Tuleb tõendada, et lennukaup/-post on transportimise ajal kaitstud loata juurdepääsu eest.

Te ei pea esitama tõendeid autojuhi väljaõppe kohta ega veoettevõtja deklaratsiooni koopiat, kui lennukauba/-posti transportimise teie valdustest on korraldanud kokkuleppeline esindaja.

Saatja kohustused

Te peate kinnitama, et olete nõus pädeva asutuse inspektorite poolt kõnealuste standardite järgimise kontrollimiseks tehtavate etteteatamata inspekteerimistega.

Samuti peate kinnitama, et teatate [pädeva asutuse nimetus] asjakohased üksikasjad viivitamata vähemalt kümne tööpäeva jooksul, kui:

a)	üldine julgestusalane vastutus on määratud muule kui nimetatud isikule;

b)	valdusi või protseduure on muudetud viisil, mis omab tõenäoliselt märkimisväärset mõju julgestusele;

c)	teie ettevõtja lõpetab tegevuse, ei tegele enam lennukaubaga/-postiga või ei täida enam asjakohaste liidu õigusaktide nõudeid.

Lisaks peate kinnitama, et säilitate julgestusstandardid kuni järgmise kohapealse valideerimise ja/või inspekteerimiseni.

Seejärel peate võtma kinnituse eest täieliku vastutuse ja allkirjastama valideerimisdokumendi.

MÄRKUSED

Lõhke- ja süüteseadeldised

Komplekteeritud lõhke- ja süüteseadeldised võivad olla kaubasaadetises, kui on täielikult järgitud kõiki ohutuseeskirjade nõudeid.

Saadetised muudest allikatest

Tuntud saatja võib toimetada kokkuleppelisele esindajale muudest allikatest pärinevaid saadetisi, tingimusel et:

a)	need on eraldatud temalt pärinevatest saadetistest ja

b)	päritolu on selgelt märgitud saadetisele või sellega kaasas olevatele dokumentidele.

Kõik sellised saadetised tuleb enne õhusõidukisse laadimist läbi vaadata.

LIIDE 6-C

TUNTUD SAATJATE VALIDEERIMISEL KASUTATAV KONTROLLKAART

Täitmisega seotud märkused

Käesoleva vormi täitmisel tuleks pöörata tähelepanu järgmisele.

—	Tärniga * tähistatud väljade täitmine on KOHUSTUSLIK.

—	Kui vastus mis tahes poolpaksus kirjas küsimusele on EI, PEAB valideerimise kohta tegema märke MITTE LÄBINUD. Seda ei tehta juhul, kui küsimust vastaja suhtes ei kohaldata.

—	Üldise hindamise tulemus võib olla LÄBINUD alles pärast seda, kui saatja on allkirjastanud viimasel leheküljel oleva kohustuste deklaratsiooni.

—	Kohustuste deklaratsiooni originaal peab olema pädeva asutuse valduses või pädevale asutusele kättesaadav kuni valideerimise kehtivuse lõpuni. Deklaratsiooni koopia tuleks anda ka saatjale.

1. OSA

Organisatsioon ja kohustused

1.1. Valideerimise kuupäev *
pp/kk/aaaa
1.2. Eelmise valideerimise kuupäev ja kordumatu tunnus (kui see on olemas)
pp/kk/aaaa
Kordumatu tunnus
1.3. Valideeritava organisatsiooni nimetus *
Nimi Käibemaksukohustuslase number/kaubanduskoja number/ettevõtja registreerimisnumber (kui see on olemas)
1.4. Teave AEOF- või AEOS-sertifikaadi kohta (kui see on olemas)
AEO sertifikaadi number
Kuupäev, mil tolliasutus asjaomast tegevuskohta viimati kontrollis
1.5. Valideeritava tegevuskoha aadress *
Number/üksus/hoone
Tänav
Linn
Sihtnumber
Riik
1.6. Organisatsiooni põhiaadress (kui see erineb valideeritava tegevuskoha aadressist, tingimusel et see asub samas riigis)
Number/üksus/hoone
Tänav
Linn
Sihtnumber
Riik
1.7. Äritegevus(t)e laad – töödeldava kauba liigid
1.8. Kas taotleja vastutusvaldkond on:
a) tootmine b) pakendamine c) ladustamine d) lähetamine e) muu, palun täpsustage
1.9. Tegevuskoha töötajate ligikaudne arv
1.10. Lennukauba/-posti julgestuse eest vastutava isiku nimi ja ametinimetus *
Nimi
Ametinimetus
1.11. Kontakttelefon
Telefoninumber
1.12. E-posti aadress *
E-post

2. OSA

Identifitseeritav lennukaup/-post

Eesmärk: teha kindlaks punkt (või koht), kust alates saab kaupa/posti identifitseerida lennukaubana/lennupostina.

2.1. Tootmise, pakendamise, ladustamise, valimise, lähetamise ja mis tahes muu asjakohase etapi inspekteerimise abil tehakse kindlaks, kus ja kuidas muutub lennukaup/-post sellisena identifitseeritavaks. Kirjeldus:

NB! 5.–8. osas tuleks esitada üksikasjalik teave identifitseeritava lennukauba/-posti kaitsmise kohta loata juurdepääsu või esemete lisamise eest.

3. OSA

Personali töölevõtmine ja väljaõpe

Eesmärk: tagada, et kõik sellised töötajad, kellel on juurdepääs identifitseeritavale lennukaubale/-postile (alalised, ajutised, renditud töötajad, autojuhid), on läbinud nõuetekohase töölevõtmise-eelse kontrolli ja/või taustakontrolli ning on saanud rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa punkti 11.2.7 kohase koolituse. Lisaks tuleb tagada, et kõik lennukauba/lennuposti suhtes julgestuskontrolli meetmeid kohaldavad töötajad on saanud rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa peatüki 11 kohase koolituse.

See, kas punktides 3.1 ja 3.2 esitatud küsimused on poolpaksus kirjas (mis tähendab, et vastus EI toob kaasa mitteläbimise), oleneb selle riigi kohaldatavatest siseriiklikest eeskirjadest, kus tegevuskoht asub. Vähemalt üks nendest kahest küsimusest peab siiski olema poolpaksus kirjas, mistõttu peaks olema lubatud, et kui taustakontroll on tehtud, siis töölevõtmise-eelset kontrolli ei ole enam vaja teha. Julgestuskontrollimeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul tuleb alati teha taustakontroll.

3.1. Kas on kehtestatud töölevõtmise kord, mille kohaselt identifitseeritavale lennukaubale/-postile juurdepääsu omav isik on läbinud rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa punkti 11.1.4 kohase töölevõtmise-eelse kontrolli? Seda kohaldatakse töötajate suhtes, kes võeti tööle pärast 29. aprilli 2010.
JAH või EI
Kui JAH, siis milline
3.2. Kas kõnealune töölevõtmise kord hõlmab ka rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa punkti 11.1.3 kohast taustakontrolli, sealhulgas karistusregistri kontrollimist? Seda kohaldatakse töötajate suhtes, kes võeti tööle pärast 29. aprilli 2010.
JAH või EI
Kui JAH, siis milline
3.3. Kas tegevuskohas julgestuskontrollimeetmete kohaldamise ja järelevalve eest vastutatava isiku ametisse nimetamise menetlus hõlmab rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa punkti 11.1.3 kohast taustakontrolli, sealhulgas karistusregistri kontrollimist?
JAH või EI
Kui JAH, lisage kirjeldus
3.4. Kas töötajad, kellel on juurdepääs identifitseeritavale lennukaubale/-postile, on saanud rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa punkti 11.2.7 kohase julgestusvalmidusalase koolituse, enne kui neile antakse juurdepääs identifitseeritavale lennukaubale/-postile? Kas lennukauba/lennuposti suhtes julgestuskontrollimeetmeid kohaldavad töötajad on saanud rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa 11. peatüki kohase koolituse?
JAH või EI
Kui JAH, lisage kirjeldus
3.5. Kas (eespool osutatud) töötajad saavad korduvkoolitust vastavalt selle kohta kehtestatud sagedusele?
JAH või EI
3.6. Hinnang: kas meetmed on piisavad selle tagamiseks, et kõik töötajad, kellel on juurdepääs identifitseeritavale lennukaubale/-postile, ja töötajad, kes kohaldavad julgestuskontrollimeetmeid, on nõuetekohaselt tööle võetud ja on saanud rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa 11. peatüki kohase koolituse?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjused

4. OSA

Füüsiline julgeolek

Eesmärk: teha kindaks, kas tegevuskoha või valduste (füüsiline) julgestus on piisav selleks, et kaitsta identifitseeritavat lennukaupa/-posti loata juurdepääsu eest.

4.1. Kas tegevuskoht on kaitstud aia või tõkkega?
JAH või EI
4.2. Kas kõikide tegevuskoha juurdepääsupunktide suhtes kohaldatakse juurdepääsukontrolli?
JAH või EI
4.3. Kui JAH, siis kas juurdepääsupunktid on …?
Mehitatud
Käsitsi kontrollitavad
Automaatsed
Elektroonilised
Muu (täpsustage)
4.4. Kas hoone on tugeva konstruktsiooniga?
JAH või EI
4.5. Kas hoonel on tõhus häiresüsteem?
JAH või EI
4.6. Kas hoonel on tõhus videovalvesüsteem?
JAH või EI
4.7. Kui jah, siis kas videovalvepilti salvestatakse?
JAH või EI
4.8. Kas kõik identifitseeritavale lennukaubale/-postile juurdepääsu võimaldavad uksed, aknad ja muud juurdepääsupunktid on kaitstud või kohaldatakse nende puhul juurdepääsukontrolli?
JAH või EI
4.9. Kui ei, esitage põhjused
4.10. Hinnang: kas organisatsiooni võetud meetmed on piisavad, et takistada loata juurdepääsu tegevuskoha ja valduste nendele osadele, kus identifitseeritavat lennukaupa/-posti töödeldakse või ladustatakse?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjused

5. OSA

Tootmine

Eesmärk: kaitsta identifitseeritavat lennukaupa/-posti loata juurdepääsu või esemete lisamise eest.

Vastake neile küsimustele, kui toodet võib tootmisprotsessi jooksul identifitseerida lennukaubana/-postina.

5.1. Kas juurdepääsu tootmisalale kontrollitakse?
JAH või EI
5.2. Kui JAH, siis kuidas?
5.3. Kas tootmisprotsessi jälgitakse?
JAH või EI
5.4. Kui JAH, siis kuidas?
5.5. Kas on sisse seatud kontrollimeetmed volitusteta juurdepääsu takistamiseks tootmisetapis?
JAH või EI
Kui JAH, lisage kirjeldus
5.6. Hinnang: kas organisatsiooni võetud meetmed on piisavad, et kaitsta identifitseeritavat lennukaupa/-posti loata juurdepääsu või esemete lisamise eest tootmise ajal?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjused

6. OSA

Pakendamine

Eesmärk: kaitsta identifitseeritavat lennukaupa/-posti loata juurdepääsu või esemete lisamise eest.

Vastake neile küsimustele, kui toodet võib pakendamisprotsessi jooksul identifitseerida lennukaubana/-postina.

6.1. Kas pakendamisprotsessi jälgitakse?
JAH või EI
6.2. Kui JAH, siis kuidas?
6.3. Lõpliku välispakendi kirjeldus:
a) Kas lõplik välispakend on vastupidav?
JAH või EI Kirjeldus:
b) Kas lõpliku välispakendi puhul on võimalik tuvastada esemete lisamist?
JAH või EI
Kirjeldus:
6.4. a) Kas kasutatakse nummerdatud turvakleebiseid, turvateipi, eritempleid või teibiga suletud pappkaste, et lennukaubale/-postile esemete lisamist oleks võimalik tuvastada?
JAH või EI
Kui JAH, siis:
6.4. b) Kas turvakleebiseid, turvateipi või eritempleid hoitakse turvaliselt, kui neid ei kasutata?
JAH või EI
Kirjeldus:
6.4. c) Kas nummerdatud turvakleebiste, turvateibi või eritemplite väljaandmist kontrollitakse?
JAH või EI
Kirjeldus:
6.5. Kui vastus küsimusele 6.4.a on JAH, siis kuidas seda kontrollitakse?
6.6. Hinnang: kas pakendamismenetlus on piisav, et kaitsta identifitseeritavat lennukaupa/-posti loata juurdepääsu ja/või esemete lisamise eest?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjused

7. OSA

Ladustamine

Eesmärk: kaitsta identifitseeritavat lennukaupa/-posti loata juurdepääsu või esemete lisamise eest.

Vastake neile küsimustele, kui toodet võib ladustamisprotsessi jooksul identifitseerida lennukaubana/-postina.

7.1. Kas lõplikku ja pakendatud lennukaupa/-posti ladustatakse turvaliselt ja kas seda kontrollitakse volitusteta juurdepääsu tuvastamiseks?
JAH või EI
7.2. Hinnang: kas ladustamismenetlus on piisav, et kaitsta identifitseeritavat lennukaupa/lennuposti loata juurdepääsu ja/või esemete lisamise eest?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjused

8. OSA

Lähetamine

Eesmärk: kaitsta identifitseeritavat lennukaupa/-posti loata juurdepääsu või esemete lisamise eest.

Vastake neile küsimustele, kui toodet võib lähetamisprotsessi jooksul identifitseerida lennukaubana/-postina.

8.1. Kas lähetamisalale pääsu kontrollitakse?
JAH või EI
8.2. Kui JAH, siis kuidas?
8.3. Kellel on juurdepääs lähetamisalale?
Töötajatel?
JAH või EI
Autojuhtidel?
JAH või EI
Külastajatel?
JAH või EI
Alltöövõtjatel?
JAH või EI
8.4. Hinnang: kas lennukaup/-post on lähetamisalal piisavalt kaitstud loata juurdepääsu või esemete lisamise eest?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjused

8A OSA

Saadetised muudest allikatest

Eesmärk: määrata kindlaks menetlused turvamata saadetistega tegelemiseks.

Vastake neile küsimustele ainult juhul, kui võetakse lennutranspordiga saatmiseks vastu teistelt ettevõtjatelt saabuvaid saadetisi.

8A.1. Kas ettevõtja võtab vastu lennutranspordiga saatmiseks teistelt ettevõtjatelt saabuvaid kaubasaadetisi?
JAH või EI
8A.2. Kui JAH, siis kuidas hoitakse neid ettevõtja kaubast eraldi ja kuidas need identifitseeritakse kokkuleppelise esindaja/veoettevõtja jaoks?

9. OSA

Transport

Eesmärk: kaitsta identifitseeritavat lennukaupa/-posti loata juurdepääsu või esemete lisamise eest.

9.1. Kuidas toimetatakse lennukaup/-post kokkuleppelisele esindajale?
a) Kokkuleppelise esindaja poolt või tema nimel?
JAH või EI
b) Saatja transpordivahendiga?
JAH või EI
c) Saatja poolt kasutatava alltöövõtja abil?
JAH või EI
9.2. Kui saatja kasutab alltöövõtjat: — kas lennukaup/-post on enne transportimist pitseeritud või pakitud nii, et oleks tagatud mis tahes esemete lisamise või loata juurdepääsu tuvastamine? ja — kas veoettevõtja on allkirjastanud veoettevõtja deklaratsiooni?
JAH või EI
Järgmistele küsimustele vastake vaid juhul, kui kohaldatakse punkti 9.1 alapunkti b või c. 9.3. Kas transpordivahendi kaubaruum on turvatav?
JAH või EI
Kui JAH, siis kuidas …
9.4. a) Kui transpordivahendi kaubaruum on turvatav, siis kas kasutatakse nummerdatud turvakleebiseid?
JAH või EI
b) Kui kasutatakse nummerdatud turvakleebiseid, siis kas juurdepääsu turvakleebistele kontrollitakse ja nende numbrid märgitakse väljaandmisel üles?
JAH või EI
Kui JAH, siis kuidas …
9.5. Kui transpordivahendi kaubaruum ei ole turvatav, siis kas lennukaubale/-postile esemete lisamist on võimalik tuvastada?
JAH või EI
9.6. Kui JAH, siis milliseid avamise tuvastamise vahendeid kasutatakse?
9.7. Kui EI, siis kuidas seda hoitakse turvatuna?
9.8. Hinnang: kas meetmed on piisavad, et kaitsta lennukaupa/-posti loata juurdepääsu eest transpordi ajal?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjused

KOHUSTUSTE DEKLARATSIOON

Kinnitan, et:

—	olen nõus pädeva asutuse inspektorite poolt kõnealuste standardite järgimise kontrollimiseks tehtavate etteteatamata inspekteerimistega. Kui inspektorid avastavad tõsise julgestusalase rikkumise, võib see kaasa tuua minu kui tuntud saatja staatuse tühistamise;

—

teatan [pädeva asutuse nimetus] asjakohased üksikasjad viivitamata vähemalt kümne tööpäeva jooksul, kui: — üldine julgestusalane vastutus on määratud muule kui punktis 1.10 nimetatud isikule; — valdusi või protseduure on muudetud viisil, mis omab tõenäoliselt märkimisväärset mõju julgestusele; ja — ettevõtja lõpetab tegevuse, ei tegele enam lennukaubaga/-postiga või ei täida enam asjakohaste liidu õigusaktide nõudeid;

—	säilitan julgestusstandardid kuni järgmise kohapealse valideerimiseni ja/või inspekteerimiseni.

—	Võtan käesoleva deklaratsiooni eest täieliku vastutuse.

Allkirjastanud
Ametikoht ettevõtjas

Hindamine (ja teavitamine)

Läbinud/mitte läbinud
Kui üldise hindamise tulemus on „mitte läbinud”, loetleda allpool valdkonnad, kus saatja ei ole saavutanud nõutavat julgestustaset või kus on ilmnenud konkreetsed haavatavused. Lisaks sellele tuleb esitada soovitused nõutava taseme saavutamiseks ja hindamise läbimiseks vajalike kohanduste kohta.
Allkirjastanud
(Valideerija nimi)

LIIDE 6-C2

EUROOPA LIIDU POOLT LENNUNDUSJULGESTUSE VALDKONNAS VALIDEERITUD KOLMANDA RIIGI KOKKULEPPELISTE ESINDAJATE VALIDEERIMISE KONTROLLKAART

Kolmanda riigi üksustel on võimalus liituda ACC3 (kolmanda riigi lennujaamast lennukaupa või -posti liitu vedav lennuettevõtja) turvalise tarneahelaga, taotledes ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindaja (RA3) staatust. RA3 on kolmandas riigis asuv kaupa käitlev üksus, mis on ELi lennundusjulgestuse valideerimise eeskirjade kohaselt valideeritud ja ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindajana heaks kiidetud.

RA3 peab tagama, et Euroopa Liitu suunduvate saadetiste suhtes on rakendatud julgestuskontrolli meetmeid, sealhulgas vajaduse korral läbivaatust, ning saadetisi on loata juurdepääsu eest kaitstud alates julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest, kuni saadetise laadimiseni õhusõiduki pardale või muul viisil ACC3-le või teisele RA3-le üleandmiseni.

Rakendusmääruses (EL) 2015/1998 on sätestatud eeltingimused lennukauba või -posti vedamiseks ELi (8) või Islandile, Norrasse ja Šveitsi.

Kontrollkaart on vahend, mida ELi lennundusjulgestuse valideerija kasutab RA3 staatust taotleva üksuse poolt või tema vastutusel veetava ELi/EMPsse suunduva lennukauba või lennuposti (9) julgestustaseme hindamisel. Kontrollkaarti kasutatakse üksnes rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa punkti 6.8.4.1 alapunktis b kindlaks määratud juhtudel. Kõnealuse lisa punkti 6.8.4.1 alapunktis a kindlaks määratud juhtudel kasutab ELi lennundusjulgestuse valideerija ACC3 kontrollkaarti.

Kui üksus on ELi lennundusjulgestuse valideerija hinnangul täitnud asjaomasel kontrollkaardil osutatud eesmärgid, esitatakse valideeritud üksusele valideerimisaruanne. Kõnealuses valideerimisaruandes märgitakse, et üksusele on antud ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindaja (RA3) staatus. RA3 saab aruannet kasutada ärisuhetes mis tahes ACC3-ga. Valideerimisaruande lahutamatuks osaks on vähemalt kõik järgmised dokumendid:

a)	ELi lennundusjulgestuse valideerija allkirjastatud täidetud kontrollkaart (rakendusmääruse (EL) 2015/1998 liide 6-C2) ja vajaduse korral valideeritud üksuse märkused selle kohta;

b)	kohustuste deklaratsioon (rakendusmääruse (EL) 2015/1998 liide 6-H2), mille on allkirjastanud valideeritud üksus;

c)	valideeritud üksusest sõltumatuse deklaratsioon (rakendusmääruse (EL) 2015/1998 liide 11-A), mille on allkirjastanud ELi lennundusjulgestuse valideerija.

Valideerimisaruande terviklikkust tõendatakse lehekülgede nummerdamisega, ELi lennundusjulgestuse valideerimise kuupäevaga ning valideerija ja valideeritud üksuse initsiaalidega igal leheküljel. Valideerimisaruanne koostatakse inglise keeles, kui ei ole teisiti kokku lepitud.

5. osa (läbivaatus) ja 6. osa (kõrge riskitasemega kaup või post (HRCM)) hinnatakse rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa punktides 6.7 ja 6.8 esitatud nõuete alusel. Selliste osade puhul, mida ei saa hinnata rakendusmääruse (EL) 2015/1998 nõuete alusel, on põhistandarditeks rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 17 standardid ja soovituslikud tavad ning ICAO lennundusjulgestuse käsiraamatus sisalduvad juhendmaterjalid (piiratud kasutusega dokument nr 8973).

Kui ELi lennundusjulgestuse valideerija otsustab, et üksus ei ole täitnud asjaomasel kontrollkaardil osutatud eesmärke, esitatakse kõnealusele üksusele täidetud kontrollkaardi koopia, millel on märgitud puudused.

Täitmisega seotud märkused

1)	Kontrollkaardi kõik osad peavad olema täidetud. Teabe puudumist tuleb selgitada.

2)	Iga osa järel teeb ELi lennundusjulgestuse valideerija järelduse, kas ja mis ulatuses selle osa eesmärgid on täidetud.

1. OSA

Valideeritud üksuse ja valideerija identifitseerimine

1.1. Valideerimise kuupäev(ad)
Palun kasutage täpset kuupäevaformaati, nt 1.10.2012 kuni 2.10.2012
pp/kk/aaaa
1.2. Varasema valideerimise kuupäev, kui see on asjakohane
pp/kk/aaaa
Võimaluse korral varasem RA3 registreerimisnumber
Võimaluse korral AEO sertifikaat/C-TPAT staatus/muud sertifikaadid
1.3. Teave lennundusjulgestuse valideerija kohta
Nimi
Äriühing/organisatsioon/ametiasutus
Kordumatu tähtnumbriline tunnus (UAI)
E-posti aadress:
Telefoninumber koos rahvusvaheliste koodidega
1.4. Üksuse nimi
Nimi
Ettevõtja number (nt äriregistri registreerimisnumber, kui see on asjakohane)
Number/üksus/hoone
Tänav
Linn
Sihtnumber
Osariik (kui see on asjakohane)
Riik
Postkontori postkasti aadress, kui see on asjakohane
1.5. Organisatsiooni põhiaadress (kui see erineb valideeritava tegevuskoha aadressist)
Number/üksus/hoone
Tänav
Linn
Sihtnumber
Osariik (kui see on asjakohane)
Riik
Postkontori postkasti aadress, kui see on asjakohane
1.6. Äritegevuse liik – äritegevuse liike võib olla rohkem kui üks
a) ainult lennukaup b) õhutransport ja muud transpordiliigid c) kaubaruumidega ekspediitor d) kaubaruumideta ekspediitor e) käitleja f) muu
1.7. Kas taotleja …?
a) võtab vastu kaupa mõnelt teiselt kolmanda riigi kokkuleppeliselt esindajalt
b) võtab vastu kaupa kolmanda riigi tuntud saatjalt
c) võtab vastu kaupa kolmanda riigi esindaja teenuseid osutavalt kaubasaatjalt
d) võtab vastu läbivaatusest vabastatud kaupa
e) kohaldab kauba suhtes läbivaatust
f) ladustab kaupa
g) muu, palun täpsustage
1.8. Tegevuskoha töötajate ligikaudne arv
Number
1.9. Kolmandast riigist pärineva lennukauba/-posti julgestuse eest vastutava isiku nimi ja ametinimetus
Nimi
Ametinimetus
E-posti aadress:
Telefoninumber koos rahvusvaheliste koodidega

2. OSA

ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindaja töökorraldus ja kohustused

Eesmärk: mis tahes lennukaupa ega -posti ei veeta ELi/EMPsse ilma julgestuskontrolli meetmeid kohaldamata. RA3 poolt ACC3-le või teisele RA3-le kätte toimetatud kaupa ja posti võib julgestatud kauba või postina vastu võtta üksnes juhul, kui RA3 rakendab asjakohaseid julgestuskontrolli meetmeid. Selliste meetmete üksikasjad on esitatud käesoleva kontrollkaardi järgmistes osades.

RA3 kehtestab korra, millega tagatakse, et kogu ELi/EMPsse suunduva lennukauba ja -posti suhtes kohaldatakse asjakohaseid julgestuskontrolli meetmeid ning julgestatud kaup või post on kaitstud kuni ACC3-le või teisele RA3-le üleandmiseni. Julgestuskontrolli meetmete võtmisel kohaldatakse üht järgmistest:

a)	füüsiline läbivaatus, mis vastab standardile, mis on piisav selle tagamiseks, et saadetisse ei ole peidetud keelatud esemeid;

b)	muud julgestuskontrolli meetmed, mis on tarneahela julgestamise korra osa, millega tagatakse mõistlikkuse piires, et saadetisse ei ole peidetud keelatud esemeid, ning mida on kohaldanud teine RA3, KC3 või RA3 poolt määratud AC3.

Viide: punkt 6.8.3.

2.1. Kas üksus on kindlaks määranud julgestusprogrammi?
JAH või EI
Kui EI, liikuge kohe punkti 2.5 juurde
2.2. Üksuse julgestusprogramm
Kuupäev – kasutage täpset kuupäevaformaati pp/kk/aaaa
Versioon
Kas julgestusprogramm on üksuse asukohariigi pädevale asutusele esitatud ja/või sellelt heakskiidu saanud? Kui JAH, lisage kõnealuse korra kirjeldus
2.3. Kas julgestusprogramm hõlmab piisaval määral kontrollkaardil nimetatud elemente (osad 3–9)?
JAH või EI
Kui EI, kirjeldage, miks, ja esitage põhjused
2.4. Kas julgestusprogramm on lõplik, usaldusväärne ja terviklik?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjused
2.5. Kas üksus on seadnud sisse korra, millega tagatakse, et enne ACC3-le või teisele RA3-le üleandmist kohaldatakse lennukauba või -posti suhtes asjakohaseid julgestuskontrolli meetmeid?
JAH või EI
Kui JAH, lisage kõnealuse korra kirjeldus
2.6. Kas üksus on seadnud sisse juhtimissüsteemi (nt vahendid, juhised), et tagada nõutavate julgestuskontrollimeetmete rakendamine?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage juhtimissüsteemi ja selgitage, kas pädev asutus on süsteemi heaks kiitnud, seda kontrollinud või osutab seda teenust.
Kui EI, selgitage, kuidas üksus tagab julgestuskontrollimeetmete rakendamise nõutaval viisil.
2.7. Järeldused ja üldised märkused kõnealuse korra usaldusväärsuse kohta.
Üksuse märkused
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

3. OSA

Personali töölevõtmine ja väljaõpe

Eesmärk: selleks et tagada nõutavate julgestuskontrolli meetmete rakendamine, teeb RA3 lennukauba või -posti julgestamise ülesandeks usaldusväärsetele ja pädevatele töötajatele. Julgestatud lennukaubale juurdepääsu omavatel töötajatel peab olema oma ülesannete täitmiseks vajalik pädevus ja asjakohane koolitus.

Selleks kehtestab RA3 korra, millega tagatakse, et kõik töötajad (alalised, ajutised, renditud töötajad, autojuhid jne), kellel on vahetu ja saatjata juurdepääs sellisele lennukaubale/-postile, mille suhtes kohaldatakse või on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid,

a)	on läbinud esmase ja korduva töölevõtmise-eelse kontrolli ja/või taustakontrolli, mis vastavad vähemalt valideeritud RA3 valduse asukohajärgsete kohalike ametiasutuste nõuetele; ja

b)	on läbinud esmase ja korduva julgestusalase koolituse ning on teadlikud oma julgestusülesannetest kooskõlas valideeritud RA3 valduse asukohajärgsete kohalike ametiasutuste nõuetega.

Märkus

—

Taustakontroll tähendab isikusamasuse kindlakstegemist ja tema varasema tegevuse, sealhulgas võimalike kriminaalkaristuste kontrolli (kui see on seadusega lubatud), mis on osa hinnangust isiku sobivusele rakendada julgestuskontrolli meetmeid ja/või pääseda saatjata julgestuspiirangualadele (ICAO lisa 17 määratlus).

—

Töölevõtmise-eelse kontrolli käigus tehakse isikut tõendava dokumendi alusel kindlaks isikusamasus, vaadeldakse isiku töökogemust, haridust ja lünki eelneva viie aasta kohta ja nõutakse isikult sellise deklaratsiooni allkirjastamist, milles on märgitud andmed mis tahes kriminaalkaristuste kohta kõigis elukohariikides vähemalt viimasel viiel aastal (liidu määratlus).

Viide: punkt 6.8.3.1.

3.1. Kas on kehtestatud kord, millega tagatakse, et kõik töötajad, kellel on vahetu ja saatjata juurdepääs julgestatud lennukaubale/-postile, läbivad töölevõtmise-eelse kontrolli, mille käigus hinnatakse isiku tausta ja pädevust?
JAH või EI
Kui JAH, märkige töölevõtmise-eelse kontrolli käigus arvesse võetavate aastate arv ja kontrolli tegev üksus.
3.2. Kas selline kord hõlmab järgmist?
☐ Taustakontroll ☐ Töölevõtmise-eelne kontroll ☐ Karistusregistri kontrollimine ☐ Intervjuud ☐ Muu (esitage andmed) Selgitage kõnealuseid elemente, näidake, milline üksus viib neid ellu, ja vajaduse korral märkige eelnev arvessevõetav ajavahemik.
3.3. Kas on kehtestatud kord, millega tagatakse, et julgestuskontrolli meetmete kohapealse kohaldamise ja rakendamise järelevalve eest vastutav isik on läbinud töölevõtmise-eelse kontrolli, mille käigus on hinnatud isiku tausta ja pädevust?
JAH või EI
Kui JAH, märkige töölevõtmise-eelse kontrolli käigus arvesse võetavate aastate arv ja kontrolli tegev üksus.
3.4. Kas selline kord hõlmab järgmist?
☐ Taustakontroll ☐ Töölevõtmise-eelne kontroll ☐ Karistusregistri kontrollimine ☐ Intervjuud ☐ Muu (esitage andmed) Selgitage kõnealuseid elemente, näidake, milline üksus viib neid ellu, ja vajaduse korral märkige eelnev arvessevõetav ajavahemik.
3.5. Kas töötajad, kellel on vahetu ja saatjata juurdepääs julgestatud lennukaubale/-postile, läbivad julgestusalase koolituse, enne kui nad saavad juurdepääsu julgestatud lennukaubale/-postile?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage väljaõppe elemente ja kestust
3.6. Kas töötajad, kes võtavad lennukaupa/-posti vastu, kohaldavad selle suhtes läbivaatust ja/või tagavad saadetise puhul kaitsemeetmete rakendamise, on läbinud töökohaspetsiifilise koolituse?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage koolituse elemente ja kestust
3.7. Kas punktides 3.5 ja 3.6 osutatud töötajad saavad korduvkoolitust?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage korduvkoolituse elemente ja sagedust
3.8. Järeldus: kas töötajate töölevõtmise ja koolitusega tagatakse, et kõik julgestatud lennukaubale/-postile juurdepääsu omavad töötajad on nõuetekohaselt tööle võetud ja saanud koolituse tasemel, mis on piisav selleks, et nad teaksid oma julgestusalaseid kohustusi?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjused
Üksuse märkused
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

4. OSA

Saadetiste vastuvõtmise kord

Eesmärk: RA3 võib kaupa või posti vastu võtta teiselt RA3-lt, KC3-lt, AC3-lt või tundmatult saatjalt. RA3 seab sisse kauba ja posti vastuvõtmise korra, et teha kindlaks, kas saadetis tuleb turvalisest tarneahelast ning eeltoodust sõltuvalt tagab saadetise suhtes julgestusmeetmete kohaldamise.

RA3 võib pidada andmebaasi, milles on esitatud vähemalt järgmised andmed iga sellise kokkuleppelise esindaja või tuntud saatja kohta, kelle suhtes on kohaldatud ELi lennundusjulgestuse valideerimist kooskõlas punktiga 6.8.4.1 ja kellelt ta võtab ACC3-le kättetoimetamiseks vahetult vastu liitu veetavat kaupa või posti:

a)	ettevõtja andmed, sealhulgas tegevuskoha aadress (bona fide);

b)	äritegevuse laad, v.a tundlik äriteave;

c)	kontaktandmed, sealhulgas julgestuse eest vastutava(te) isiku(te) kontaktandmed;

d)	ettevõtja registreerimisnumber, kui see on asjakohane;

e)	võimaluse korral valideerimisaruanne.

Viide: punktid 6.8.3.1 ja 6.8.4.3.

Märkus. RA3 võib AC3 staatust omavalt ettevõtjalt julgestatud lennukaupa vastu võtta üksnes juhul, kui kõnealune RA3 on kõnealusele saatjale ise AC3 staatuse andnud ja vastutab asjaomase saatja kättetoimetatud kauba eest.

4.1. Kas saadetist vastu võttes teeb üksus kindlaks, kas see tuleb teiselt RA3-lt, KC3-lt AC3-lt või tundmatult saatjalt?
JAH või EI
Kui JAH, siis kuidas?
4.2. Kas üksus on loonud ja peab andmebaasi, mis sisaldab teavet iga RA3, KC3 ja AC3 kohta, kellelt ta võtab vahetult vastu lennukaupa või -posti ACC3-le kättetoimetamiseks ja õhuteed pidi ELi vedamiseks?
JAH või EI
Kui JAH, täpsustage, millist teavet andmebaas sisaldab.
Kui EI, siis kuidas teab üksus, et kaup tuleb teiselt RA3-lt, KC3-lt või AC3-lt?
4.3. Kas üksus annab kaubasaatjatele AC3 staatuse?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage kõnealust korda ja seda, missuguseid tagatisi üksus kaubasaatjalt nõuab
4.4. Kas saadetist vastu võttes teeb üksus kindlaks, kas see suundub ELi/EMP lennujaama?
JAH või EI – selgitage
4.5. Kui JAH, kas üksus kohaldab kogu lennukauba või -posti suhtes samu julgestuskontrolli meetmeid, kui see suundub ELi/EMP lennujaama?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage kõnealust korda
4.6. Kas saadetist vastu võttes teeb üksus kindlaks, kas seda tuleb käsitada kõrge riskitasemega lennukauba ja -postina (HRCM) (vt määratlus 6. osas), sh selliste saadetiste puhul, mis toimetatakse kätte muud kui õhutransporti kasutades?
JAH või EI
Kui JAH, siis kuidas? Kirjeldage kõnealust korda
4.7. Kas julgestatud saadetise vastuvõtmisel teeb valideeritud üksus kindlaks, kas see on olnud kaitstud loata juurdepääsu ja/või esemete lisamise eest?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage (turvakleebised, lukud, kontroll jne)
4.8. Kas saadetist kätte toimetav isik peab esitama fotoga ametliku isikut tõendava dokumendi?
JAH või EI
4.9. Kas on sisse seatud kord läbivaatust vajavate saadetiste identifitseerimiseks?
JAH või EI
Kui JAH, siis kuidas?
4.10. Järeldus: kas vastuvõtmiskord on piisav, et teha kindlaks, kas ELi/EMP lennujaama suunduv lennukaup/-post tuleb turvalisest tarneahelast või tuleb selle suhtes kohaldada läbivaatust?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjused
Üksuse märkused
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

5. OSA

Läbivaatus

Eesmärk: kui RA3 võtab vastu kaupa ja posti, mis ei tule turvalisest tarneahelast, peab RA3 kõnealuste saadetiste suhtes kohaldama asjakohast läbivaatust enne, kui need ACC3-le julgestatud kaubana kätte toimetada võib. RA3 kehtestab korra, millega tagatakse, et ELi/EMPsse suunduv lennukaup ja -post, mis on ette nähtud ELi lennujaamas üleandmiseks, sealt läbi vedamiseks või seal maha laadimiseks, vaadatakse läbi liidu õigusaktides osutatud vahendeid või meetodeid kasutades piisaval määral, millega tagatakse mõistlikkuse piires, et kaup ega post ei sisalda keelatud esemeid.

Kui lennukauba või -posti vaatab läbi kolmanda riigi pädev asutus, märgib RA3 selle asjaolu ära ja täpsustab, kuidas nõuetekohane läbivaatus tagatakse.

Viide: punkt 6.8.3.

5.1. Kas läbivaatust teeb üksuse nimel muu üksus?
JAH või EI
Kui JAH, siis: kirjeldage selliste üksuste olemust ja esitage järgmised üksikasjad: — eraettevõtja (teenuseosutaja) — riigiettevõte — riiklik läbivaatusüksus või -organ — muu Kirjeldage valideeritud üksuse ja tema nimel läbivaatust tegeva üksuse vahelise kokkuleppe/lepingu olemust.
5.2. Milliseid lennukauba ja -posti läbivaatuse meetodeid kasutatakse?
Täpsustage, sh lisage lennukauba ja -posti läbivaatuseks kasutatavate seadmete üksikasjad (nt valmistaja, tüüp, tarkvaraversioon, standard, seerianumber jne) kõigi kasutatavate meetodite puhul.
5.3. Kas kasutatavad seadmed või meetodid (nt pommikoerad) on esitatud ELi, Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) või USA Sisejulgeolekuministeeriumi Transpordijulgestuse Ameti (TSA) kõige hiljutisemas nõuetele vastavuse loetelus?
JAH või EI
Kui JAH, esitage üksikasjad
Kui EI, esitage seadmete heakskiitmise üksikasjad ja kuupäev ning mis tahes tõendid, et need vastavad ELis kehtivatele seadmestandarditele
5.4. Kas seadmeid kasutatakse vastavalt tootja kasutuskontseptsioonile (CONOPS) ning testitakse ja hooldatakse korrapäraselt?
JAH või EI
Kui JAH, lisage kõnealuse korra kirjeldus
5.5. Kas läbivaatuse käigus võetakse arvesse saadetise laadi?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage, kuidas tagatakse, et valitud läbivaatusmeetodit kasutatakse tasemel, millega tagatakse mõistlikkuse piires, et saadetisse ei ole peidetud keelatud esemeid
5.6. Kas on kehtestatud läbivaatusseadmete häire põhjuse kindlakstegemise kord? (Teatavate seadmete puhul (nt läbivalgustusseadmed) käivitab häire seadme kasutaja.)
JAH või EI
Kui JAH, siis kirjeldage häire põhjuse kindlakstegemise korda, millega mõistlikkuse piires tagatakse keelatud esemete puudumine saadetisest.
Kui EI, kirjeldage, mis juhtub saadetisega.
5.7. Kas mõned saadetised on julgestusläbivaatusest vabastatud?
JAH või EI
5.8. Kas on erandeid, mis ei vasta liidu loetelus toodule?
JAH või EI
Kui JAH, lisage üksikasjad
5.9. Kas juurdepääsu läbivaatusalale kontrollitakse selliselt, et üksnes volitustega ja koolitatud töötajatel on sellele juurdepääs?
JAH või EI
Kui JAH, lisage kirjeldus
5.10. Kas on kehtestatud kvaliteedi- ja/või julgestusmeetmete testimise kord?
JAH või EI
Kui JAH, lisage kirjeldus
5.11. Järeldus: kas lennukaup/-post vaadatakse läbi rakendusmääruse (EL) 2015/1998 punktis 6.2.1 loetletud vahendite või meetoditega piisaval tasemel, millega tagatakse mõistlikkuse piires, et kaup ega post ei sisalda keelatud esemeid?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjus
Üksuse märkused
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

6. OSA

Kõrge riskitasemega kaup või post (HRCM)

Eesmärk: saadetisi, mis on pärit kohtadest või mis antakse üle kohtades, mida EL käsitab kõrge riskitasemega kohana, või millel esineb nähtavaid rikkumise märke, käsitatakse kõrge riskiga kauba ja postina (HRCM). Sellised saadetised tuleb läbi vaadata vastavalt konkreetsetele juhistele. RA3 kehtestab korra, millega tagatakse, et ELi/EMPsse suunduv kõrge riskitasemega kaup ja post (HRCM) identifitseeritakse ja selle suhtes kohaldatakse asjakohaseid liidu õigusaktides kindlaks määratud julgestuskontrolli meetmeid.

ACC3, kellele RA3 lennukauba või -posti transportimiseks kätte toimetab, on volitatud edastama RA3-le värskeimat asjakohast teavet kõrge riskitasemega lähtekohtade kohta.

RA3 kohaldab samu julgestusmeetmeid, olenemata sellest, kas ta võtab vastu kõrge riskitasemega kaupa või posti lennuettevõtjalt või muude transpordiliikide kaudu.

Viide: punkt 6.7.

Märkus. Kõrge riskitasemega kaubale ja postile (HRCM), mis on läbinud julgestuskontrolli ELi/EMPsse vedamiseks, antakse julgestusstaatus „SHR” – turvaline reisi-, kauba- ja postilennukite jaoks vastavalt kõrge riskitasemega kauba ja posti suhtes kohaldatavatele nõuetele.

6.1. Kas julgestuskontrolli meetmete rakendamise eest vastutavad lennuettevõtja töötajad teavad, millist lennukaupa ja -posti tuleb käidelda kõrge riskitasemega kauba ja postina (HRCM)?
JAH või EI
Kui JAH, lisage kirjeldus
6.2. Kas üksus on kehtestanud korra kõrge riskitasemega kauba ja posti identifitseerimiseks?
JAH või EI
Kui JAH, lisage kirjeldus
6.3. Kas kõrge riskitasemega kauba ja posti (HRCM) suhtes kohaldatakse kõrge riskitasemega kauba ja posti läbivaatamise korda vastavalt liidu õigusaktidele?
JAH või EI
Kui EI, kirjeldage kohaldatavat korda
6.4. Kas pärast läbivaatust annab asjaomane üksus saadetisele julgestusstaatuse SHR ja märgib selle saadetisega kaasas olevatele dokumentidele või lisab eraldi deklaratsiooniga?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage, kuidas saadetisele julgestusstaatus antakse ja millise dokumendiga
6.5. Järeldus: kas üksuse kehtestatud kord on asjakohane ja piisav, et tagada kõrge riskitasemega kauba ja posti nõuetekohane käitlemine enne õhusõiduki pardale laadimist?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjus
Üksuse märkused
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

7. OSA

Julgestatud lennukauba ja -posti kaitsmine

Eesmärk: RA3 kehtestab korra, millega tagatakse, et ELi/EMPsse suunduvat lennukaupa ja/või -posti kaitstakse loata juurdepääsu ja/või mis tahes esemete lisamise eest alates julgestusläbivaatusest või muude julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest või alates läbivaatusele või julgestuskontrolli meetmete kohaldamisele järgnevast vastuvõtmisest kuni õhusõidukisse laadimiseni või ACC3-le või teisele RA3-le üleandmiseni. Kui varem julgestatud lennukauba ja -posti suhtes hiljem kaitsemeetmeid ei rakendata, ei või asjaomast saadetist õhusõiduki pardale laadida ega julgestatud lennukauba või -postina ACC3-le või teisele RA3-le üle anda.

Kaitse saab tagada eri viisil, nt füüsiliselt (tõkked, lukustatud ruumid jne), inimeste (patrullid, väljaõpetatud personal jne) ja tehniliste lahenduste abil (videovalve, alarmsüsteemid jne).

ELi/EMPsse suunduv julgestatud lennukaup või -post tuleb eraldada julgestamata lennukaubast või -postist.

Viide: punkt 6.8.3.1.

7.1. Kas julgestatud lennukauba ja -posti suhtes tagab kaitsemeetmete rakendamise valideeritud üksuse nimel muu üksus?
JAH või EI
Kui JAH, siis: kirjeldage selliste üksuste olemust ja esitage järgmised üksikasjad: — eraettevõtja (teenuseosutaja) — riigiettevõtja — riiklik läbivaatusüksus või -organ — muu
7.2. Kas on kehtestatud julgestuskontrolli meetmed ja kaitse, et hoida ära rikkumine läbivaatuse käigus?
JAH või EI
Kui JAH, lisage kirjeldus Kirjeldage, millist (milliseid) kaitsemeedet (-meetmeid) kasutatakse: — füüsilised meetmed (tara, tõke, tugeva konstruktsiooniga hoone jne); — inimestepõhised meetmed (patrullid jne); — tehnilised lahendused (videovalve, alarmsüsteem jne) ja kirjeldage, kuidas need korraldatud on.
7.3. Kas julgestatud lennukaubale/-postile pääsevad ligi ainult selleks volitatud isikud?
JAH või EI
Kui JAH, lisage kirjeldus Kirjeldage, kuidas kõiki identifitseeritava ja julgestatud lennukauba/-posti juurdepääsupunkte (sh uksi ja aknaid) kontrollitakse.
7.4. Kas on kehtestatud kord selle tagamiseks, et ELi/EMPsse suunduv julgestatud lennukaup/-post on kaitstud loata juurdepääsu eest alates sellele julgestusstaatuse andmise hetkest kuni õhusõidukisse laadimiseni või ACC3-le või teisele RA3-le üleandmiseni?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage kaitsemeetmeid (füüsilised, inimpõhised, tehnilised jne). Täpsustage võimaluse korral samuti, kas hoone on tugeva konstruktsiooniga ja milliseid materjale on kasutatud.
Kui EI, esitage põhjused
7.5. Järeldus: kas saadetiste suhtes rakendatavad kaitsemeetmed on piisavalt usaldusväärsed, et hoida ära ebaseaduslik sekkumine?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjus
Üksuse märkused
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

8. OSA

Dokumendid

Eesmärk: saadetise julgestusstaatus märgitakse kas elektrooniliselt või kirjalikult saatedokumentidesse, milleks on kas lennusaateleht, samaväärne postidokument või eraldi deklaratsioon. Julgestusstaatuse määrab RA3.

Viide: punkti 6.3.2.6 alapunkt d, punkt 6.8.3.4.

Märkus. Esineda võivad järgmised julgestusstaatused:

—   „SPX”– urvaline reisi-, kauba- ja postilennukite jaoks, või

—   „SCO”– turvaline üksnes kauba- ja postilennukite jaoks, või

—   „SHR”– turvaline reisi-, kauba- ja postilennukite jaoks vastavalt kõrge riskitasemega kauba ja posti suhtes kohaldatavatele nõuetele.

8.1. Kas üksus kirjeldab saatedokumentides (nt lennusaatelehel) kauba staatust ja seda, kuidas see määrati?
JAH või EI
Kui EI, selgitage põhjuseid
8.2. Järeldus: kas dokumenteerimise kord on piisav selle tagamiseks, et kauba või postiga on kaasas nõuetekohased saatedokumendid, milles on märgitud korrektne julgestusstaatus?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjus
Üksuse märkused
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

9. OSA

Transport

Eesmärk: lennukaup ja -post peab olema kaitstud loata juurdepääsu või esemete lisamise eest alates sellele julgestusstaatuse andmise hetkest kuni õhusõiduki pardale laadimiseni või ACC3-le või teisele RA3-le üleandmiseni. See hõlmab saadetise kaitset selle transportimisel õhusõiduki pardale või ACC3-le või teisele RA3-le kättetoimetamiseks. Kui julgestatud lennukauba ja -posti suhtes transpordi ajal kaitsemeetmeid ei rakendata, ei või asjaomast kauba- või postisaadetist õhusõidukisse laadida ega julgestusstaatusega saadetisena ACC3-le või teisele RA3-le üle anda.

Ohusõidukisse transportimise või ACC3-le või teisele RA3-le kättetoimetamise ajal vastutab julgestusmeetmetele allutatud saadetiste suhtes kaitsemeetmete rakendamise eest RA3. Kõnealune vastutus kehtib ka olukorras, kus RA3 nimel hoolitseb transpordi eest muu üksus, näiteks ekspediitor. Vastutus ei kehti olukorras, kus saadetiste transpordi eest vastutab ACC3 või teine RA3.

Viide: punkt 6.8.3.

9.1. Kuidas lennukaup/-post ACC3-le/teisele RA3-le kätte toimetatakse? a) Kas valideeritud üksus transpordib saadetist ise?
JAH või EI
b) Kas saadetist transpordib teine RA3/ACC3?
JAH või EI
c) Kas valideeritud üksus kasutab alltöövõtja teenuseid?
JAH või EI
9.2. Kas lennukauba/-posti pakendi puhul on võimalik tuvastada esemete lisamist?
JAH või EI
Kui JAH, siis kuidas?
9.3. Kas sõiduk pitseeritakse või lukustatakse enne transporti?
JAH või EI
Kui JAH, siis kuidas?
9.4. Kui kasutatakse nummerdatud turvakleebiseid, siis kas juurdepääsu turvakleebistele kontrollitakse ja kas kleebiste numbrid märgitakse üles?
JAH või EI
Kui JAH, siis kuidas?
9.5. Kas asjaomane veoettevõtja allkirjastab vajaduse korral veoettevõtja deklaratsiooni?
JAH või EI
9.6. Kas kaupa transportiva isiku suhtes kohaldatakse konkreetseid julgestuskontrolli meetmeid ja kas ta saab julgestusvalmidusalase koolituse, enne kui talle antakse luba julgestatud lennukauba ja/või -posti transportimiseks?
JAH või EI
Kui JAH, kirjeldage julgestuskontrolli meetmeid (töölevõtmise-eelne kontroll, taustakontroll jne) ja koolitust (julgestusvalmidusalane koolitus jne).
9.7. Järeldus: kas meetmed on piisavad, et kaitsta lennukaupa/-posti loata juurdepääsu eest transpordi ajal?
JAH või EI
Kui EI, esitage põhjused
Üksuse märkused
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused

10. OSA

Nõuete täitmine

Eesmärk: pärast käesoleva kontrollkaardi 1.–9. osa hindamist peab ELi lennundusjulgestuse valideerija otsustama, kas kohapealse kontrolli tulemused kinnitavad julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kooskõlas käesoleval kontrollkaardil ELi/EMPsse suunduva lennukauba/-posti puhul loetletud eesmärkidega.

Võimalik on jõuda kahe erineva järelduseni. Kui ELi lennundusjulgestuse valideerija otsustab, et kõnealune üksus:

a)	on täitnud asjaomasel kontrollkaardil osutatud eesmärgid, esitab valideerija valideeritud üksusele valideerimisaruande originaali ja märgib aruandes, et kõnealusele üksusele antakse ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindaja staatus;

b)	ei ole täitnud asjaomasel kontrollkaardil osutatud eesmärke, ei lubata kõnealusel üksusel toimetada ELi/EMPsse suunduvat julgestatud lennukaupa ja -posti ACC3-le või teisele RA3-le. Ta saab koopia täidetud kontrollkaardist, millel on märgitud puudused.

Üldiselt peab ELi lennundusjulgestuse valideerija otsustama, kas valideeritud üksus käitleb kaupa ja posti nii, et asjaomased saadetised võib ACC3-le või teisele RA3-le kättetoimetamise hetkel turvaliseks lugeda ning kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega õhuteed pidi ELi/EMPsse vedada.

ELi lennundusjulgestuse valideerija peab meeles pidama, et hindamine lähtub üldisest eesmärgipõhisest järelevalvemetoodikast.

10.1. Üldine järeldus:
Hindamine (ja teavitamine) (märkige õige variant) Kui hinnang on „LÄBINUD”, siis käsitatakse üksust ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kolmanda riigi kokkuleppelise esindajana (RA3).	Läbinud/mitte läbinud
Kui üldise hindamise tulemuseks on „mitte läbinud”, tuleb allpool loetleda valdkonnad, mille puhul saatja ei ole saavutanud nõutavat julgestustaset või kus on ilmnenud konkreetsed puudujäägid. Lisaks sellele tuleb esitada soovitused nõutava taseme saavutamiseks ja hindamise läbimiseks vajalike kohanduste kohta.
ELi lennundusjulgestuse valideerija märkused
Üksuse märkused

Valideerija nimi:

Kuupäev:

Allkiri:

---

(1)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 272/2009, 2. aprill 2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (ELT L 91, 3.4.2009, lk 7).

(2)  Komisjoni rakendusotsus C(2015) 8005 (final), millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 18 punktis a osutatud teavet sisaldavate lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks 13. aprilli 2010. aasta otsus (2010) 774.

(3)  Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(4)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 748/2009, 5. august 2009, nimekirja kohta õhusõiduki käitajatest, kes teostasid direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud lennutegevusi 1. jaanuaril 2006 või pärast seda, millega täpsustatakse iga õhusõiduki käitajat haldav liikmesriik (ELT L 219, 22.8.2009, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 300/2008, 11. märts 2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 300/2008, 11. märts 2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72).

(7)  Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(8)  Euroopa Liidu liikmesriigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

(9)  ELi/EMPsse saabuvat lennukaupa/-posti vedav õhusõiduk tähendab käesoleval valideerimise kontrollkaardil ELi, Islandile, Norrasse ja Šveitsi saabuvat lennukaupa/-posti vedavat õhusõidukit.