29.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/45

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/29/EL,

26. veebruar 2014,

lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/105/EÜ lihtsate surveanumate kohta (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega (5), on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta (6) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 2009/105/EÜ tuleks kohandada seda otsust silmas pidades.

(4)	Käesolevas direktiivis käsitletakse lihtsaid surveanumaid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued. See tähendab seda, et need on kas uued lihtsad surveanumad, mille on valmistanud liidus asutatud tootja, või uued või kasutatud lihtsad surveanumad, mis on imporditud kolmandast riigist.

(5)	Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(6)	Liikmesriigid peaksid tagama oma territooriumil inimeste tervise ja ohutuse ning koduloomade ja vara kaitse seoses lihtsate surveanumate lekkimisest või lõhkemisest tulenevate ohtudega.

(7)	Kooskõlas oma rolliga turustusahelas peaksid ettevõtjad peaksid vastutama, et lihtsad surveanumad vastavad käesolevale direktiivile, et tagada selliste avalike huvide kaitse kõrge tase, nagu inimeste tervis ja ohutus ning koduloomade ja vara kaitse, ning tagada õiglane konkurents liidu turul.

(8)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga vastavuses olevaid lihtsaid surveanumaid. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(9)	Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja lõppkasutajate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile ka veebiaadressi.

(10)	Lihtsate surveanumate projekteerimise ja tootmisprotsessiga detailselt kursis olev tootja on kõige sobivamaks vastavushindamismenetluse korraldajaks. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(11)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad lihtsad surveanumad oleksid vastavuses käesoleva direktiiviga ja eelkõige, et tootjad oleksid lihtsate surveanumate suhtes rakendanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate lihtsate surveanumate vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule lihtsaid surveanumaid, mis kõnealustele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada, et importijad peavad tagama, et on läbitud vastavushindamismenetlused ja et toote märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(12)	Lihtsa surveanuma turule laskmisel peaks iga importija märkima lihtsale surveanumale oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui lihtsa surveanuma laad seda ei võimalda.

(13)	Levitaja teeb lihtsa surveanuma turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et lihtsa surveanuma käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt toote nõuetelevastavust.

(14)	Kui ettevõtja laseb lihtsa surveanuma turule oma nime või kaubamärgi all või muudab lihtsat surveanumat selliselt, et see võiks mõjutada toote vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda pidada tootjaks ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(15)	Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase lihtsa surveanumaga seotud kogu vajaliku teabe.

(16)

Lihtsa surveanuma jälgitavuse tagamine kogu turustusahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhusa jälgitavussüsteemi abil on turujärelevalveasutustel hõlpsam teha kindlaks ettevõtjad, kes on nõuetele mittevastavad lihtsad surveanumad turul kättesaadavaks teinud. Käesoleva direktiivi kohaselt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile lihtsa surveanuma tarninud või kellele nemad on tarninud lihtsa surveanuma.

(17)

Käesolevas direktiivis tuleks esitada üksnes olulised ohutusnõuded. Selleks et hõlbustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda lihtsad surveanumad, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (7), eesmärgiga üksikasjalikult kirjeldada kõnealuste nõuete tehnilisi spetsifikatsioone.

(18)	Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei täida täielikult käesoleva direktiivi nõudeid.

(19)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtavate lihtsate surveanumate vastavust olulistele ohutusnõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt ohu tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse tagamise ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetluse valik teha kõnealuste moodulite hulgast.

(20)	Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et anda käesoleva direktiivi kohaselt nõutavat teavet lihtsa surveanuma vastavuse kohta käesolevale direktiivile ja muudele asjakohastele liidu ühtlustamisaktidele.

(21)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühes ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib üks ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(22)

CE-vastavusmärgis ehk lihtsa surveanuma nõuetelevastavuse näitaja on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-vastavusmärgist ja selle suhet muudesse märgistesse käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolevas direktiivis peaksid olema sätestatud eeskirjad CE-vastavusmärgise tootele kinnitamise kohta.

(23)	Lõppkasutajate ja kolmandate isikute tõhusaks kaitseks on vaja kontrollida vastavust asjakohastele olulistele ohutusnõuetele.

(24)	Käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teatatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(25)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 2009/105/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad, et tagada teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeline toimimine kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad olla teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(26)	Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesoleva direktiivi asjaomastele nõuetele.

(27)	Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja nende järelevalvesse kaasatud asutused.

(28)	Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleks täiendada akrediteerimise süsteemiga, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 765/2008. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamismenetluses.

(29)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab vastavustunnistuste usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidu riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on olemas asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsuse tagamiseks tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(30)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastavate lihtsate surveanumate nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samu nõudeid kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(31)	Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige tuleb seda kohandada uute tehnoloogiatega, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(32)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaksid teised liikmesriigid ja komisjon saama võimaluse esitada teavitatud asutuste kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(33)

Konkurentsivõime huvides on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise kohaldamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(34)

Õiguskindluse tagamiseks on vajalik selgitada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka lihtsate surveanumate suhtes. Käesolev direktiiv ei peaks takistama liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(35)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et lihtsaid surveanumaid oleks võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Lihtsaid surveanumaid tuleks käsitada käesolevas direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele mittevastavatena ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja kergesti prognoositavast käitumisest.

(36)

Direktiivis 2009/105/EÜ on juba sätestatud kaitsemeetmete menetlus, mis võimaldab komisjonil kontrollida liikmesriigi poolt mittevastavaks tunnistatud lihtsate surveanumate vastu võetud meetme põhjendatust. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(37)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud osapooltel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale ohtu kujutavate lihtsate surveanumatega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste lihtsate surveanumate suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.

(38)	Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(39)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8).

(40)	Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikud parandusmeetmed teavitatud asutuste suhtes, mis ei vasta või ei vasta enam teavituse aluseks olnud nõuetele.

(41)	Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmisel seoses nõuetele vastavate lihtsate surveanumatega, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele.

(42)	Komisjon peaks vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud inimeste tervisele või ohutusele ning loomadele ja varale ohtu kujutavate, nõuetele vastavate lihtsate surveanumatega.

(43)	Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(44)	Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(45)	Komisjon peaks sedastama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate lihtsate surveanumate suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse nende eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(46)	Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad kooskõlas käesoleva direktiiviga vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade jõustamise. Sätestatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(47)

On vaja sätestada mõistlik üleminekukord, mis võimaldab, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate riigisiseste meetmete kohaldamise kuupäeva turul kättesaadavaks ja võtta kasutusele lihtsaid surveanumaid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 2009/105/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud lihtsaid surveanumaid, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas enne käesoleva direktiivi riigisiseste ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäeva.

(48)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on tagada, et turul olevad lihtsad surveanumad täidavad nõudeid, mis tagavad inimeste tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse ning koduloomade ja vara kaitse ning samal ajal ka siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(49)	Käesoleva direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(50)	Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi seoses V lisa B osas esitatud direktiivide ettenähtud aja jooksul riigisisesesse õigusse ülevõtmise ja nende kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse seeriaviisiliselt toodetud lihtsate surveanumate (edaspidi „surveanumad”) suhtes, millel on järgmised omadused:

a)	surveanum on keevisliitega anum, mis on ette nähtud suurema kui 0,5-baarise siserõhu jaoks ning sisaldama õhku või lämmastikku ega ole ette nähtud leegiga kuumutamiseks;

b)	anuma survestatud osad ja koostud valmistatakse kas legeerimata kvaliteetterasest, legeerimata alumiiniumist või mittevanandatud alumiiniumisulamitest;

c)	surveanum koosneb järgmistest elementidest: i) kas ümmarguse ristläbilõikega silindrilisest osast, mis suletakse silindrilise osaga ühise telje ümber pöörlevate kumerate ja/või lamedate põhjadega; ii) või kahest ümber sama telje pöörlevast kumerast põhjast;

d)	surveanuma maksimaalne töörõhk ei ületa 30 baari ning selle rõhu (baarides) ja anuma mahutavuse (liitrites, l) korrutis (PS × V) ei ületa 10 000 baar.l;

e)	minimaalne töötemperatuur ei lange alla - 50 °C ja maksimaalne töötemperatuur ei tõuse üle 300 °C terasest ja üle 100 °C alumiiniumist või alumiiniumisulamitest anumate puhul.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)	spetsiaalselt tuumakasutuseks konstrueeritud surveanumatele, mille purunemine võib põhjustada radioaktiivse lekke;

b)	spetsiaalselt laevadele ja õhusõidukitele paigaldamiseks või nende tõukejõuga varustamiseks mõeldud surveanumatele;

c)	tulekustutitele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „turul kättesaadavaks tegemine”– surveanuma tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

2)   „turule laskmine”– surveanuma liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine;

3)   „tootja”– iga füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab surveanuma või kes laseb surveanuma projekteerida või valmistada ja kes turustab seda surveanumat oma nime või kaubamärgi all;

4)   „volitatud esindaja”– iga liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

5)   „importija”– iga liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb kolmandast riigist pärit surveanuma liidu turule;

6)   „levitaja”– iga turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb surveanuma turul kättesaadavaks;

7)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

8)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette surveanumale esitatavad tehnilised nõuded;

9)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud tähenduses;

10)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

11)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

12)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas surveanumaga seotud käesoleva direktiivi olulised ohutusnõuded on täidetud;

13)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis viib läbi vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli;

14)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi surveanum, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

15)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva surveanuma turul kättesaadavaks tegemist;

16)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustamistingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

17)   „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et surveanum vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 3

Turul kättesaadavaks tegemine ja kasutuselevõtt

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et surveanumaid võib turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust kehtestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada töötajate kaitstus surveanumate kasutamisel, tingimusel et see ei eelda anumate muutmist käesolevas direktiivis määratlemata viisil.

Artikkel 4

Olulised nõuded

1.   Anum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, peab vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

2.   Anum, mille rõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, peab olema projekteeritud ja valmistatud kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga.

Artikkel 5

Vaba liikumine

Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist ja kasutuselevõttu oma territooriumil.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Tootjate kohustused

1.   Selliste surveanumate turule laskmisel, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tagavad tootjad, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega.

Selliste surveanumate turule laskmisel, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, tagavad tootjad, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga.

2.   Selliste surveanumate jaoks, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, koostavad tootjad II lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teevad või lasevad teha artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud sellise surveanuma vastavus asjakohastele nõuetele, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise ja III lisa punktis 1 osutatud pealdised.

Tootjad tagavad, et surveanumatele, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, on kinnitatud III lisa punktis 1 sätestatud pealdised.

3.   Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi surveanumate konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal surveanuma vastavust kinnitati.

Kui seda peetakse surveanumast tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad pisteliselt lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveanumaid, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate surveanumate ja surveanumate tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

5.   Tootjad tagavad, et surveanumatel, mille nad on turule lasknud, on tüübi- ja seeria- või partiitähis, mis võimaldab neid identifitseerida.

6.   Tootjad märgivad surveanumale oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Tootjad tagavad, et surveanumaga on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud lõppkasutajad. Sellised juhised ja ohutusalane teave ning igasugune märgistus peavad olema selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia surveanum nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle surveanuma käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud surveanumate põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 7

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 osutatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)	säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist;

b)	esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu surveanuma vastavust tõendav teave ja dokumentatsioon;

c)	teha pädevate riiklike asutustega viimaste taotlusel koostööd kõigis volitatud esindaja volitusega hõlmatud surveanumate põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 8

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad liidu turule üksnes nõuetele vastavaid surveanumaid.

2.   Enne sellise surveanuma turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tagavad importijad, et tootja on läbi viinud artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et surveanum kannab CE-vastavusmärgist ja III lisa punktis 1 sätestatud pealdiseid ja et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei lase ta surveanumat turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui surveanum kujutab endast ohtu.

Enne sellise surveanuma turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, tagavad importijad, et see on projekteeritud ja toodetud kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga, kannab III lisa punktis 1.2 sätestatud pealdiseid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi surveanumale või, kui see ei ole võimalik, surveanumaga kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et surveanumaga on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud lõppkasutajad.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

6.   Kui seda peetakse surveanumast tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad pisteliselt lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveanumaid, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate surveanumate ja surveanumate tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia surveanum nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad säilitavad kümne aasta jooksul pärast sellise surveanuma turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, turujärelevalveasutustele esitamiseks ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon esitatakse kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle surveanuma käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud surveanumate põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 9

Levitajate kohustused

1.   Surveanumat turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne sellise surveanuma turul kättesaadavaks tegemist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, kontrollivad levitajad, et surveanum kannab CE-vastavusmärgist ja III lisa punktis 1 sätestatud pealdisi, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul surveanum kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei tee ta surveanumat turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui surveanum kujutab endast ohtu.

Enne sellise surveanuma, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et surveanum kannab III lisa punktis 1.2 sätestatud pealdisi, et sellega on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul surveanum kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia surveanum nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu surveanuma vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud surveanumate põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 10

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb surveanuma turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud surveanumat viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile.

Artikkel 11

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)	iga ettevõtja, kes on neile surveanumaid tarninud;

b)	iga ettevõtja, kellele nemad on surveanumaid tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui surveanum neile tarniti, ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise surveanuma tarnisid.

3.   PEATÜKK

SURVEANUMATE, MILLE TÖÖRÕHU PS JA MAHU V KORRUTIS ON SUUREM KUI 50 baar.l, NÕUETELEVASTAVUS

Artikkel 12

Vastavuse eeldamine selliste surveanumate puhul, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l

Surveanumad, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l ja mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 13

Vastavushindamismenetlused

1.   Surveanumatele, mille rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tehakse enne nende valmistamist II lisa punktis 1 ette nähtud ELi tüübihindamine (Moodul B) järgmiselt:

a)

surveanumate puhul, mis on toodetud kooskõlas artiklis 12 osutatud harmoneeritud standarditega, tootja valikul ühel järgmistest viisidest: i) surveanuma tehnilise konstruktsiooni vastavuse hindamine tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ilma prototüüpi kontrollimata (moodul B – konstruktsiooni tüüp); ii) surveanuma tehnilise konstruktsiooni vastavuse hindamine tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ja kavandatud tootmisele representatiivse surveanuma lõpliku prototüübi hindamine (moodul B – toote tüüp);

b)

surveanumate puhul, mida toodetakse mittevastavuses või ainult osalises vastavuses artiklis 12 osutatud harmoneeritud standarditega, esitab tootja hindamiseks kavandatud tootmisele representatiivse surveanuma lõpliku prototüübi ning tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavad tõendid, et kontrollida ja hinnata surveanuma vastavust konstruktsiooninõuetele (moodul B – toote tüüp).

2.   Enne nende turule laskmist kohaldatakse surveanumate suhtes järgmisi menetlusi:

a)	kui rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 3 000 baar.l, tüübivastavust, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (moodul C1), mis on ette nähtud II lisa punktis 2;

b)

kui rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 3 000 baar.l, kuid on suurem kui 200 baar.l, tootja valikul üht järgmistest: i) tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (moodul C1), mis on ette nähtud II lisa punktis 2; ii) tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud surveanuma kontrollidel (moodul C2), mis on ette nähtud II lisa punktis 3.

c)

kui rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 200 baar.l, kuid on suurem kui 50 baar.l, tootja valikul üht järgmistest: i) tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (moodul C1), mis on ette nähtud II lisa punktis 2; ii) tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil (moodul C), mis on esitatud II lisa punktis 4.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud vastavushindamismenetlustega seotud protokollid ja kirjavahetus koostatakse selle liikmesriigi keeles, kus teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt aktsepteeritavas keeles.

Artikkel 14

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised ohutusnõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus surveanum turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui surveanuma suhtes kohaldatakse enam kui üht liidu õigusakti, milles nähakse ette ELi vastavusdeklaratsioon, koostatakse üks kõiki selliseid liidu õigusakte arvestav ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende õigusaktide avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse surveanuma vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 15

CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted

CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 16

CE-vastavusmärgise ja pealdiste kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-vastavusmärgis ja III lisa punktis 1 osutatud pealdised kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil surveanumale või selle andmeplaadile.

2.   CE-vastavusmärgis kinnitatakse surveanumale enne selle turule laskmist.

3.   CE-vastavusmärgise järele märgitakse tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri paigaldab asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

4.   CE-vastavusmärgise ja teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

5.   Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 17

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 18

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artikli 23 sätete täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 19 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel asutusel olema kokkulepped oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 19

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädevate isikute poolt, kes ei viinud läbi hindamist.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda vastavushindamisasutuste poolt tehtavaid tegevusi ega osutada nõustamisteenuseid ärimajanduslikul eesmärgil ega vastavushindamisasutuste teenustega konkureerides.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 20

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon avalikustab kõnealuse teabes.

Artikkel 21

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema õigusvõimeline isik.

3.   Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või surveanumast, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud selliste surveanumate projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava surveanuma projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega ühegi nimetatud osapoole esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud surveanumate kasutamist ega nende surveanumate kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada sellega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale I lisa punkti 3.2 ja II lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses peavad olema alati ja kõigile surveanumate liikidele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad järgmised vahendid:

a)	töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)	menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)	menetlused tegevuseks, mille raames võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse toote tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused:

a)	põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)	piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused;

c)	I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja riigisiseste õigusnormide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)	oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute läbiviimist.

8.   Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt riigisisesele õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud I lisa punkti 3.2 ja II lisa alusel või nende rakendamiseks kehtestatud riigisisese õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning kohaldavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 22

Nõuetelevastavuse eeldamine teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et teavitatud asutus vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 23

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või teeb need ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et alltööettevõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad.

3.   Alltöövõtjaid või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavatele asutustele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd I lisa punkti 3.2 ja II lisa alusel.

Artikkel 24

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamise taotlusele lisatakse sellis(t)e vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja surveanuma või surveanumate kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

Artikkel 25

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 21 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus annab täieliku ülevaate vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest surveanumast või surveanumatest ning asjakohase pädevuse kinnitusest.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 24 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 21 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 26

Identifitseerimisnumber ja teavitatud asutuste loetelu

1.   Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri isegi siis, kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon avalikustab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja tegevusi, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

Artikkel 27

Teavituse muutmine

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 21 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 28

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 29

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas II lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata.

Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse surveanuma tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada surveanuma vastavus käesolevale direktiivile.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi ohutusnõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavustunnistust.

4.   Kui teavitatud asutus avastab pärast tunnistuse väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et surveanum ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab tunnistuse.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab tunnistust, peatab või tühistab selle.

Artikkel 30

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)	tunnistuse andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)	teavituse sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)	turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)	nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade surveanumatega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 32

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste töö koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl, mis toimub valdkondlike teavitatud asutuste rühma või rühmade vormis.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otse või määratud esindajate vahendusel.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE SURVEANUMATE KONTROLL JA LIIDU KAITSEMENETLUS

Artikkel 34

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate surveanumate kontroll

Käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud surveanumate suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 35

Menetlus surveanumate jaoks, mis kujutavad endast ohtu liikmesriigi tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et mõni käesoleva direktiiviga hõlmatud surveanum kujutab endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, viivad nad läbi asjaomase surveanuma hindamise, lähtudes kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjaomastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et surveanum ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed surveanuma vastavusse viimiseks nimetatud nõuetega, kõrvaldaks surveanuma turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud surveanumate suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata surveanuma kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, surveanum turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava surveanuma tuvastamiseks vajalikku teavet, surveanuma päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjuseks on:

a)	surveanuma mittevastavus käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust, koduloomade või vara kaitset; või

b)	esinevad puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase surveanuma mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase surveanuma suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse surveanum turult.

Artikkel 36

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 35 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et nimetatud riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava surveanuma kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole põhjendatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.

3.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning surveanuma mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 35 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 37

Vastavuses olevad surveanumad, mis kujutavad endast ohtu

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 35 lõike 1 kohase hindamise läbiviimist, et surveanum, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et selline surveanum ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades määrab.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud surveanumate suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave peab sisaldama kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava surveanuma tuvastamiseks vajalikku teavet, surveanuma päritolu ja turustusahelat, kaasneva riski laadi ning võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud riigisisestele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisesed meetmed on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse või koduloomade või vara kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 39 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 38

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)	CE-vastavusmärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 30 või käesoleva direktiivi artikli 16 sätteid rikkudes;

b)	CE-vastavusmärgist ei ole kinnitatud;

c)	tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 16 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud;

d)	III lisa punktis 1 osutatud pealdisi ei ole kinnitatud või need on kinnitatud artikli 16 või III lisa punkti 1 sätteid rikkudes;

e)	ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

f)	ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

g)	tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

h)	artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 osutatud teave puudub, on vale või puudulik;

i)	mõni muu artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud rikkumine jätkub, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid surveanuma turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult.

6.   PEATÜKK

KOMITEE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab lihtsate surveanumate komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 5.

5.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada esimees või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 40

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 41

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista selliste direktiivi 2009/105/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutuselevõttu, mis vastab kõnealusele direktiivile ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

Volitatud kontrolliasutuste poolt direktiivi 2009/105/EÜ alusel välja antud tunnistused kehtivad käesoleva direktiivi kohaldamisel.

Artikkel 42

Riigisisesesse õigusesse ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 19. aprillil 2016 artikli 2, artiklite 6–41, II lisa ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 43

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2009/105/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas nimetatud määrusega, tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja nende kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 44

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1, 3, 4 ja 5 ning I ja III lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 45

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 27, 3.2.2009, lk 41.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  ELT L 264, 8.10.2009, lk 12. Direktiiviga 2009/105/EÜ kodifitseeritakse nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/404/EMÜ lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 8.8.1987, lk 48).

(4)  Vt V lisa A osa.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(6)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(7)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(8)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

---

---

---

---

---

---

---

---