21994A0827(01)

Koostööleping

Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel partnerlusese ja arengu kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

ühelt poolt ja

INDIA VALITSUS

teiselt poolt,

ARVESTADES Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide (edaspidi "ühendus") ja India Vabariigi ("edaspidi India") väga häid suhteid ja traditsioonilisi sõprussidemeid;

TUNNISTADES ühenduse ja India sidemete tugevdamise ja partnerluse tõhustamise tähtsust;

VÕTTES ARVESSE aluseid tihedaks koostööks, mis sätestati 17. detsembril 1973. aastal alla kirjutatud esimese India ja ühenduse lepinguga ning mida arendati edasi kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla 23. juunil 1981;

MÄRKIDES rahuldustundega nende lepingutega saavutatud tulemusi;

KINNITADES VEEL KORD Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja tähtsust ning austust demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste vastu;

INNUSTATUNA ühisest soovi konsolideerida, süvendada ning mitmekesistada lepinguosaliste võrdsusel, mittediskrimineerimisel ja mõlemapoolsel kasul rajanevaid suhteid vastastikku huvi pakkuvates valdkondades;

TUNNISTADES majanduse kaasajastamiseks Indias läbiviidavate majandusreformide protsessi positiivset mõju India ja ühenduse kaubandus- ja majandussuhete tõhustamisele;

SOOVIDES luua soodsaid tingimusi oluliseks arenguks ning kaubanduse ja tööstuse mitmekesistamiseks ühenduse ja India vahel dünaamilisema suhte raames, mida nii India kui ühendus soovivad, mis mõlema huvides ja vastavuses nende arenguvajadustega soodustab investeeringute vooge, kaubandus- ja majanduskoostööd teadust ja tehnoloogiat hõlmavates vastastikku huvi pakkuvates valdkondades ning edendab kultuurikoostööd;

VÕTTES ARVESSE vajadust toetada India jõupingutusi majandusarenguks, eelkõige vaeste elamistingimuste parandamiseks;

VÕTTES ARVESSE tähtsust, mida ühendus ja India omistavad keskkonnakaitsele ülemaailmsel ja kohaliku tasandil ja loodusvarade säästvale majandamisele ning tõdedes keskkonna ja arengu vahelisi seoseid,

VÕTTES ARVESSE nende liikmesolekut üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT), selle põhimõtete tähtsust ja vajadust pidada kinni eeskirjadest, mis soodustavad vaba ja takistamata kaubavahetust stabiilsel, arusaadaval ja mittediskrimineerival viisil, ning ja tugevdada neid;

USKUDES, et nendevahelised suhted on arenenud üle 1981. aastal sõlmitud leppe raamide;

ON OTSUSTANUD lepinguosalistena sõlmida käesoleva lepingu ja on selleks nimetanud oma täievolilisteks esindajateks:

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU:

Belgia Kuningriigi välisministri,

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Willy claesi,

Euroopa Ühenduste Komisjoni liikme

Manuel marini,

INDIA VALITSUS:

kaubandusministri

Pranab mukherjee,

KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Alus ja eesmärgid

1. Demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine on lepinguosaliste koostöö ja käesoleva lepingu sätete alus ning käesoleva lepingu oluline osa.

2. Käesoleva lepingu peamine eesmärk on dialoogi ja partnerluse kaudu soodustada ja arendada erinevaid koostööaspekte lepinguosaliste vahel tihedamate ja paremate suhete saavutamiseks.

Koostöö keskendub eelkõige järgmisele:

- kaubanduse ja investeeringute edasine arendamine ja mitmekesistamine vastastikustes huvides, võttes arvesse nende majandusolukorda,

- parema vastastikuse mõistmise soodustamine ja sidemete tugevdamine kahe piirkonna vahel tehnilises, majandus- ja kultuuriküsimustes,

- India majanduspotentsiaali parandamine tõhusama koostöö tarvis ühendusega,

- India majandusarengu tempo kiirendamine, India jõupingutuste toetamine majanduspotentsiaali ülesehitamisel ühenduse vahendite ja tehnilise abiga ühenduse koostööpoliitikate ja õigusnormide raames, eelkõige vaesemate elanikkonnakihtide elutingimuste parandamiseks,

- olemasolevate ja uute majanduskoostöö vormide arendamine vastastikustes huvides eesmärgiga edendada ja soodustada vahetusi ja sidemeid nende äriringkondade vahel, võttes arvesse majandusreformide läbiviimist Indias ja võimalusi sobiva investeerimiskeskkonna loomiseks,

- keskkonnakaitse ja loodusvarade säästva haldamise toetamine.

3. Lepinguosalised kinnitavad käesoleva lepingu eesmärke silmas pidades teineteisega konsulteerimise olulisust vastastikust huvi pakkuvates rahvusvahelistes, majandus- ja kaubandusküsimustes.

Artikkel 2

Enamsoodustusrežiim

Ühendus ja India kohaldavad kaubavahetuse osas vastastikust enamsoodustusrežiimi kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) sätetega.

Artikkel 3

Kaubandus ja kaubanduskoostöö

1. Uute sidemete dünaamilise ja üksteist täiendava tugevdamise huvides, seeläbi vastastikust tulu saades, kohustuvad lepinguosalised arendama ja mitmekesistama oma kaubanduslikke vahetusi ja täiustama võimalikult suures ulatuses turulepääsu oma majandusolukorrale sobivalt.

2. Lepinguosalised seovad end poliitikaga, mille eesmärgiks on parandada toodete üksteise turgudele pääsu tingimusi. Sellega seoses annavad nad üksteisele suurima võimaliku impordi- ja ekspordivabaduse, mida nad üldiselt kolmandate riikide suhtes rakendavad, ning lepivad kokku uurida omavaheliste kaubandustõkete, eelkõige mittetariifsete tõkete kaotamise võimalusi ja vahendeid, võttes arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide poolt selles valdkonnas juba tehtud tööd.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad teabevahetust vastastikuselt kasulikest turuvõimalustest ja peavad konstruktiivses vaimus nõu tariifsete, mittetariifsete, teenindus-, tervishoiu-, ohutus- või keskkonnameetmete ja tehniliste nõuete üle.

4. Lepinguosalised lepivad kokku, et täiustavad tolliküsimuste alast koostööd asjaomaste asutuste vahel, eriti ametialase koolituse, tolliprotseduuride lihtsustamise ja ühtlustamise ning tollieeskirjade rikkumise ennetamise, uurimise ja vähendamise alal.

5. Lepinguosalised kohustuvad ka kumbki vastavalt oma seadustele kaaluma tollimaksudest, maksudest ja muudest lõivudest vabastuse rakendamist kaupadele, mis imporditakse nende territooriumidele ajutiselt sellele järgnevaks reekspordiks muutmata kujul, või kaupadele, mis uuesti sisenevad nende territooriumidele pärast sellist töötlemist teises lepinguosalises riigis, millest ei piisa kaupade käsitlemiseks selle lepinguosalise riigi territooriumilt pärit olevatena.

6.1. Lepinguosalised lepivad kokku, et peavad üksteisega nõu mis tahes vaidluste korral, mis võivad tekkida kaubavahetusega seoses. Kui ühendus või India sellist nõupidamist taotlevad, leiab see aset esimesel võimalusel. Lepinguosaline, kes taotleb nõupidamist, esitab teisele lepinguosalisele kogu teabe, mida on vaja olukorraga üksikasjalikuks tutvumiseks. Selliste nõupidamiste kaudu üritatakse lahendada kaubandusvaidlused võimalikult kiiresti.

6.2. Dumpingu või toetustega seotud juurdluste puhul kohustub kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise esildised läbi vaatama ja teatama asjast huvitatud osapooltele tähtsad asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal tuleb teha otsus. Enne lõplike dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist teevad lepinguosalised kõik endast oleneva, et leida küsimusele konstruktiivne lahendus.

6.3. Paragrahvi 6 lõigetega 1 ja 2 ei piirata lepinguosaliste õigusi ja kohustusi GATTi raames, mida kohaldatakse mistahes vastuolu korral.

Artikkel 4

Majanduskoostöö

1. Võttes arvesse vastastikust huvi ning kooskõlas poliitikate ja eesmärkidega kohustuvad lepinguosalised soodustama võimalikult ulatuslikku majanduskoostööd, et aidata kaasa majanduste ja arenguvajaduste avardumisele.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et majanduskoostöö hõlmab kolme laia tegevusvaldkonda:

a) India majanduskeskkonna arendamine, soodustades ligipääsu ühenduse oskusteabele ja tehnoloogiale;

b) ettevõtjate vaheliste sidemete soodustamine ja muud kaubavahetust ja investeeringuid soodustavad meetmeid;

c) vastastikuse arusaamise suurendamine lepinguosaliste majandus-, sotsiaal- ja kultuurikeskkonnast, mis on tõhusa koostöö alus.

3. Eespool kirjeldatud laiades valdkondades on eesmärgid eelkõige järgmised:

- parandada majanduskeskkonda ja ärikliimat,

- teha koostööd keskkonna ja loodusvarade kaitsmisel,

- teha koostööd energeetika ja energiatõhususe vallas,

- teha koostööd telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia vallas ning seonduvates küsimustes,

- teha koostööd tööstusstandardite ja intellektuaalomandi kõikides aspektides,

- kaasa aidata tehnoloogia siirdamisele muudes vastastikku kasulikes valdkondades,

- vahetada teavet rahandusküsimustes ja makromajandusliku keskkonna kohta,

- tugevdada ja mitmekesistada majandussuhteid kahe riigi vahel,

- soodustada ühenduse ja India vahelisi kahesuunalisi kaubandus- ja investeeringuvooge,

- aktiveerida tööstuskoostööd, sealhulgas agrotööstus,

- edendada koostööd põllumajanduse, kalanduse, kaevandamise, transpordi ja kommunikatsiooni, tervishoiu, panganduse ja kindlustuse, turismi ja muude teenuste arendamiseks,

- aidata kaasa tihedale koostööle mõlema piirkonna erasektorite vahel,

- edendada koostööd tööstus- ja linnaökoloogia valdkonnas,

- edendada tuge ettevõtlusele kaubavahetuse soodustamise ja turu arendamisega,

- edendada teaduslikku ja tehnoloogilist arengut,

- edendada koolitust ja konkreetseid koolitusprogramme,

- teha teabe- ja kultuurialast koostööd.

Koostööd terves reas eespool nimetatud sektorites on üksikasjalikumalt kirjeldatud artiklites 5–15 (k.a).

4. Lepinguosalised kaaluvad nende eesmärkide saavutamiseks eelkõige järgmisi vahendeid:

- teabe- ja ideevahetus,

- uuringute ettevalmistamine,

- tehniline abi osutamine,

- koolitusprogrammid,

- sidemete loomine uuringu- ja koolituskeskuste, spetsialiseeritud asutuste ja äriorganisatsoonide vahel,

- investeeringute ja ühisettevõtete edendamine,

- avalike ja eraasutuste ning asjaajamise institutsiooniline arendamine,

- pääs üksteise olemasolevate andmebaaside juurde ja uute loomine,

- õpitoad ja seminarid,

- ekspertide vahetus.

5. Lepinguosalised määravad ühiselt ning mõlemapoolset kasu silmas pidades kindlaks majanduskoostöö programmide ning meetmete valdkonnad ja prioriteedid vastavalt oma pikaajalistele eesmärkidele. Pidades silmas ühenduse ja India vahelise koostöö pikaajalist edendamist, ei välistata majanduskoostöös aprioorselt ühtki sektorit.

Artikkel 5

Tööstus ja teenindus

1. Lepinguosalised lepivad kokku:

a) teha kindlaks tööstussektorid, millele koostöö keskendub, ja vahendid tugeva tehnoloogilise kallakuga tööstuskoostöö edendamiseks;

b) soodustada India tootmisbaasi laienemist ja mitmekesistumist tööstus- ja teenindussektoris, sealhulgas avaliku sektori moderniseerimine ja reform, suunata koostöötegevused eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning võtta meetmeid nende juurdepääsu hõlbustamiseks kapitali allikatele, turgudele ja tehnoloogiale, mis on suunatud eeskätt kaubanduse edendamisele lepinguosaliste vahel, aga ka kolmandate riikidega.

2. Lepingosalised hõlbustavad asjakohaste olemasolevate eeskirjade raames juurdepääsu olemasolevale teabele ja kapitalivahenditele, et ergutada firmade vahel koostööd edendavaid projekte ja tegevusi, nagu ühisettevõtted, alltöövõtt, tehnoloogiasiire, litsentsid, rakenduslikud uuringud ja frantsiisid.

Artikkel 6

Erasektor

Lepingupartnerid lepivad kokku edendada nendevahelise majandus- ja tööstuskoostöö tugevdamiseks erasektori kaasatust koostööprogrammidesse.

Lepinguosalised võtavad meetmeid selleks, et:

a) ergutada mõlema geograafilise piirkonna erasektoreid leidma tõhusaid viise ühisteks konsultatsioonideks, mille tulemused seejärel võiks saata käesoleva lepingu artiklis 22 viidatud ühiskomisjonile vajalikeks järelmeetmeteks;

b) kaasata lepinguosaliste erasektorid käesoleva lepingu raames arendatud tegevustesse.

Artikkel 7

Energeetika

Lepinguosalised tunnustavad energiasektori olulisust majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks ning kohustuvad tugevdama koostööd energia tootmise, säästmise ja tõhusa kasutamise valdkonnas. Selline täiustatud koostöö hõlmab planeerimistööd energeetika, mittekonventsionaalse energia vallas, sealhulgas päikeseenergia, ja selle keskkonnamõjude arvessevõtmist.

Artikkel 8

Telekommunikatsioon, elektroonika ning info- ja satelliittehnoloogiad

Lepinguosalised tunnustavad koostöö tähtsust majandusarengu ja kaubavahetuse hoogustumisele kaasa aitavates telekommunikatsiooni, elektroonika ja infotehnoloogiate valdkondades. Selline koostöö võib hõlmata:

a) standardimine, katsetamine ja sertifitseerimine;

b) maal ja kosmoses paiknevad sidevahendid;

c) elektroonika ja mikroelektroonika;

d) informatsioon ja automatiseerimine;

e) peeneralduslik televisioon;

f) uute infotehnoloogiate ja telekommunikatsiooniga seotud uurimis- ja arendustegevus;

g) investeeringute ja ühisinvesteeringute edendamine.

Artikkel 9

Standardid

Ilma et see piiraks nende rahvusvaheliste kohustuste täitmist, võtavad lepinguosalised oma volituste raames ja kooskõlas oma õigusaktidega meetmeid erinevuste vähendamiseks metroloogia, standardimise ja sertifitseerimise osas, edendades ühilduvate standardi- ja sertifitseerimissüsteemide kasutamist. Sel eesmärgil toetavad nad eelkõige:

- sidemete loomist ekspertide vahel teabevahetuse ja uuringute edendamiseks metroloogia, standardite ning kvaliteedikontrolli, edendamise ja sertifitseerimise vallas,

- vahetuse ja kontaktide ergutamist organite ja asutuste vahel neis valdkondades, sealhulgas konsultatsioonid eesmärgiga tagada, et standardid ei kujutaks endast kaubandusbarjääri,

- meetmete edendamist kvaliteedi tõendamise süsteemide vastastikuse tunnustamise saavutamiseks,

- tehnilise abi arendamist seoses metroloogia, standardite ja sertifitseerimisega ning seoses kvaliteediedendusprogrammidega,

- tehnilise abi pakkumine institutsiooniliseks arenguks eesmärgiga ajakohastada standardid ja kvaliteedi sertifitseerimise organisatsioonid, samuti vastavushindamise riikliku akrediteerimisskeemi loomiseks Indias.

Artikkel 10

Intellektuaalomand

Lepinguosalised kohustuvad tagama intellektuaalomandi õiguste asjakohase ja tõhusa kaitse oma seaduste, õigusnormide ja poliitikate raames, sealhulgas patendid, kauba- või teenindusmärgid, autoriõigus ja muud sarnased õigused, geograafilised nimetused (sealhulgas päritolumärgid), tööstusdisainilahendused ja mikrolülituse topoloogiad, seda kaitset soovikohastes valdkondades tugevdades. Samuti kohustuvad nad võimaluse korral hõlbustama juurdepääsu intellektuaalomandi organisatsioonide andmebaasidele.

Artikkel 11

Investeerimine

1. Lepinguosalised soodustavad vastastikku kasulike investeeringute kasvu, luues erainvesteeringuteks soodsa kliima, sealhulgas paremad tingimused kapitali ülekandmiseks ja investeerimisvõimaluste kohta teabe vahetamiseks.

2. Võttes arvesse selles valdkonnas asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel tehtud tööd ja tunnustades eriti, et India hiljuti kirjutas alla Mitmepoolse Investeeringute Tagamise Agentuuri (MIGA) konventsioonile, lepivad lepinguosalised kokku toetada investeeringute edendamist ja kaitset ühenduse liikmesriikide ja India vahel mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttel.

3. Lepinguosalised kohustuvad soodustama koostööd oma vastavate finantsasutuste vahel.

Artikkel 12

Põllumajandus ja kalandus

Lepinguosalised lepivad kokku edendada koostööd põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas, sealhulgas aiandus ja toiduainete töötlemine. Selleks kohustuvad lepinguosalised uurima:

a) võimalusi põlumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise hoogustamiseks;

b) tervishoidu, taimede ja loomade tervishoidu, keskkonnameetmeid ja neist tulenevaid võimalike takistusi kaubavahetusele;

c) põllumajanduse ja maakeskkonna omavahelisi seoseid;

d) põllumajandus- ja kalandusuuringuid.

Artikkel 13

Turism

Lepinguosalised lepivad kokku toetada turismi valdkonnas tehtavat koostööd erimeetmete abil, sealhulgas:

a) teabevahetus ja uuringute läbiviimine;

b) koolitusprogrammid;

c) investeeringute ja ühisettevõtete edendamine.

Artikkel 14

Teadus ja tehnika

1. Lepinguosalised edendavad kooskõlas oma vastastikuste huvide ja arengustrateegia eesmärkidega selles valdkonnas teaduslikku ja tehnoloogilist koostööd, sealhulgas kõrgtaseme valdkondades nagu bioteadused, biotehnoloogia, uued materjalid ning geo- ja merendusteadused, et:

a) kaasa aidata oskusteabe edasiandmisele ja stimuleerida innovatsiooni;

b) levitada teaduse ja tehnoloogia alast teavet ja eriteadmisi;

c) luua võimalusi tulevaseks majandus-, tööstus- ja kaubanduskoostööks.

Koostööd tehakse järgmiselt:

a) ühised uuringuprojektid lepinguosaliste uuringukeskuste ja muude asjakohaste asutuste vahel;

b) teadlaste ja uurijate vahetus ja koolitus, toetades eriti püsisidemete loomist lepinguosaliste teadus- ja tehniliste ringkondade vahel;

c) teadusinformatsiooni vahetamine.

2. Lepinguosalised kohustuvad sisse seadma asjakohased menetlused selleks, et hõlbustada oma teadlaste ja uuringukeskuste võimalikult suures ulatuses osalemist eespool nimetatud koostöös.

Artikkel 15

Informatsioon ja kultuur

Lepinguosalised teevad koostööd informatsiooni ja kultuuri valdkonnas paremaks üksteisemõistmiseks ja kultuurisidemete tugevdamiseks kahe piirkonna vahel. Selline koostöö võib hõlmata:

a) teabevahetust kultuuriliselt huvipakkuvates küsimustes;

b) esialgseid uuringuid ja tehnilist abi kultuuripärandi säilitamise eesmärgil;

c) koostööd massiteabevahendite ning audiovisuaalse toodangu valdkonnas;

d) kultuurisündmuste ja -vahetuse organiseerimist.

Artikkel 16

Arengukoostöö

1. Ühendus tunnustab India arenguabi vajadust ning on valmis tugevdama ja tõhustama koostööd, et toetada India enda jõupingutusi säästva majandusarengu ning rahva sotsiaalse arengu saavutamiseks konkreetsete projektide ja programmide kaudu. Ühenduse abi on kooskõlas ühenduse poliitikate, õigusnormide ja koostööks kättesaadavate finantsvahendite seatud piirangutega, samuti välja töötatud arengustrateegiaga.

2. Projektid ja programmid suunatakse vaesematele elanikkonnakihtidele. Erilist tähelepanu pööratakse maaelu arengule, kaasates sihtrühmad ja vajaduse korral pädevad valitsusvälised organisatsioonid. Selle valdkonna koostöös kavandatakse ka edendada tööhõivet maa-asulates ja naiste rolli arengus, asjakohase rõhuga nende haridusel ja perekonna heaolul.

3. Hõlmatud on ka rahvatervis, eriti esimese etapi arstiabi vormis, sealhulgas kontroll nakkus- ja mittenakkushaiguste üle. Eesmärgiks on tõsta tervishoiu kvaliteeti Indias kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnakihtide jaoks nii linna- kui maapiirkondades.

4. Koostöös keskendutakse vastastikku kokkulepitud prioriteetidele ning taotletakse projektide ja programmide tõhusust ning säästvust ja keskkonnaaustust.

Artikkel 17

Keskkond

1. Lepinguosalised tunnustavad vajadust arvestada keskkonnakaitset majandus- ja arengukoostöö olulise osana. Lisaks sellele rõhutavad nad keskkonnaprobleemide olulisust ja oma tahet alustada koostööd keskkonna kaitsmisel ja arendamisel, erilise rõhuga vee-, pinnase- ja õhusaastel, erosioonil, raadamisel ja loodusvarade säästval haldamisel, võttes arvesse rahvusvahelistel foorumitel tehtud tööd.

Erilist tähelepanu pööratakse:

a) metsade ökosüsteemide säästvale haldamisele;

b) looduslike metsade kaitsele ja säilitamisele;

c) metsandusasutuste tugevdamisele;

d) maapiirkondade energiaprobleemidele praktiliste lahenduste leidmisele;

e) tööstussaaste vältimisele;

f) linnakeskkonna kaitsele.

2. Koostöö selles valdkonnas keskendub:

a) keskkonnakaitseasutuste tugevdamisele ja täiustamisele;

b) õigusaktide väljatöötamisele ja standardite ajakohastamisele;

c) uuringutele, koolitusele ja teabele;

d) uuringute ja pilootprogrammide läbiviimisele ja tehnilise abi osutamisele.

Artikkel 18

Inimressursi arendamine

Lepinguosalised tunnustavad inimressursi arendamise olulisust majandusarengu ja ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnakihtide elutingimuste parandamisel. Inimressursid ja sotsiaalne areng peavad olema majandus- ja arengukoostöö oluline osa.

Vastastikustes huvides tuleks eelkõige pöörata tähelepanu koostöö arendamisele ühenduse ja India kõrgharidus- ja koolitusasutuste vahel.

Artikkel 19

Kontroll narkootikumide kuritarvitamise üle

1. Lepinguosalised kinnitavad oma otsust vastavalt oma pädevusele muuta tõhusamaks oma poliitikad ja meetmed eesmärgiga võidelda narkootikumide ja psühhotroopsete ainete pakkumise ja levitamise vastu ning narkootikumide kuritarvitamise vältimiseks ja vähendamiseks, võttes arvesse selles suhtes rahvusvaheliste organite poolt tehtud tööd.

2. Lepinguosaliste koostöö hõlmab järgmist:

a) koolitamine, harimine, tervishoiu edendamine ja sõltlaste võõrutusravi, sealhulgas projektid sõltlaste taasintegreerimiseks töö- ja sotsiaalkeskkonda;

b) meetmed alternatiivsete majandusvõimaluste soodustamiseks;

c) tehniline, finants- ja administratiivabi lähteainekaubanduse järelevalve ning narkootikumide kuritarvitamise ennetamise, ravi ja vähendamise osas;

d) asjakohase teabe, sealhulgas rahapesuga seotud teabe vahetus.

Artikkel 20

Lõunapoolsel suunal toimuv ja piirkondlik koostöö

Lepinguosalised tunnustavad vastastikust huvi majandus- ja kaubandussidemete arendamiseks teiste arengumaadega piirkondliku ja lõunapoolsel suunal toimuva koostöö raames.

Artikkel 21

Koostöö teostamise vahendid

Lepinguosalised teevad oma olemasolevate finantsvahendite piires ning asjakohaseid menetlusi ja vahendeid arvestades kättesaadavaks rahalised vahendid käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise hõlbustamiseks eriti majanduskoostöö osas.

Arenguabi osas ning Aasia ja Ladina-Ameerika (ALA) maade programmi raames toetab ühendus India arenguprogramme otseülekannete kaudu, samuti institutsiooniliste ja muude finantsallikate kaudu vastavalt ühenduse selliste asutuste reeglitele ja tavadele.

Artikkel 22

Ühiskomisjon

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et säilitatakse 1981. aasta kaubandus- ja majanduskoostöö lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud ühiskomisjon.

2. Ühiskomisjonil tuleb eelkõige:

a) tagada lepingu nõuetekohane täitmine ja rakendamine;

b) anda sobivaid soovitusi käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks;

c) kehtestada prioriteedid seoses lepingu eesmärkidega;

d) uurida lepingu valdkondades partnerluse ja arenduskoostöö tõhustamise teid ja viise.

Ühiskomisjoni kuuluvad mõlema lepinguosalise piisavalt kõrgetasemelised esindajad. Ühiskomisjon tuleb tavaliselt kokku igal aastal kordamööda Brüsselis ja New Dehlis vastastikku kokkulepitud kuupäeval. Lepinguosaliste kokkuleppel võib kokku kutsuda ka erakorralisi koosolekuid.

Ühiskomisjon võib moodustada erialaseid töögruppe, mis aitavad tal täita ülesandeid ning kooskõlastada käesoleva lepingu kohaste projektide ja programmide koostamist ja rakendamist.

Ühiskomisjoni kohtumiste päevakord määratakse kindlaks lepinguosaliste kokkuleppega.

Lepinguosalised nõustuvad, et ühiskomisjoni ülesandeks on ka tagada võimalike ühenduse ja India vahel sõlmitud või sõlmitavate valdkondlike kokkulepete nõuetekohane toimimine.

Artikkel 23

Konsultatsioonid

Lepinguosalised peavad sõbralikke konsultatsioone lepinguga hõlmatud valdkondades, kui ühiskomisjoni kohtumiste vaheaegadel peaks tekkima probleeme. Nendega tegelevad erialased töörühmad oma vastutuse alusel või korraldatakse erakorralised konsultatsioonid.

Artikkel 24

Edasine areng

1. Koostöö edendamiseks võivad lepinguosalised vastastikkusel nõusolekul käesolevat lepingut laiendada ning teha sellesse täiendusi konkreetseid sektoreid või valdkondi käsitlevate kokkulepete kaudu.

2. Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva lepingu raames esitada ettepanekuid koostöö laiendamiseks, võttes arvesse lepingu kohaldamisel saadud kogemusi.

Artikkel 25

Muud lepingud

Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste asutamislepingute asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega ükski selle alusel võetud meede mingil viisil ühenduste liikmesriikide õigust kahepoolseteks tegevusteks Indiaga majanduskoostöö vallas või vajaduse korral uute majanduskoostöölepingute sõlmimiseks Indiaga.

Artikkel 26

Soodustused

Käesoleva lepingu kohase koostöö soodustamiseks annavad India asutused ühenduse ametiisikutele ja ekspertidele nende ülesannete täitmiseks vajalikud tagatised ja soodustused. Üksikasjalikud sätted nähakse ette eraldi kirjavahetuse teel.

Artikkel 27

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt India vabariigi territooriumi suhtes.

Artikkel 28

Lisa

Käesoleva lepingu lisa moodustab selle lahutamatu osa.

Artikkel 29

Jõustumine ja kehtivuse pikendamine

Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud üksteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Jõustumisel asendab ta 17. detsembril 1973. aastal ja 23. juunil 1981. aastal sõlmitud koostöölepingud.

Käesolev leping on sõlmitud viieks aastaks. Selle kehtivust pikendatakse automaatselt ühe aasta kaupa, kui üks lepinguosaline ei ole seda kuus kuud enne kehtivuse lõppemist denonsseerinud.

Artikkel 30

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa, taani ja hindi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

+++++ TIFF +++++

En fe de lo cual, los plenipotenciarios abajo firmantes suscriben el presente AcuerdoTil bekræftelse heraf har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne aftaleZu Urkunde dessen haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter dieses Abkommen gesetztΣε πίστωση των ανωτέρω, σι υπογράφοντες πληρεξούσιοι έθεσαν την υπογραφή τους στην παρούσα συμφωνίαIn witness whereof the undersigned Plenipotentiaries have signed this AgreementEn foi de quoi, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas du présent accordIn fede di che, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto le proprie firme in calce al presente accordoTen blijke waarvan de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder deze Overeenkomst hebben gesteldEm fé do que, os plenipotenciários abaixo assinados apuseram as suas assinaturas no final do presente acordo

+++++ TIFF +++++

Hecho en Bruselas, el veinte de diciembre de mil novecientos noventa y tresUdfærdiget i Bruxelles den tyvende december nitten hundrede og treoghalvfemsGeschehen zu Brüssel am zwanzigsten Dezember neunzehnhundertdreiundneunzigΈγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι Δεκεμβρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα τρίαDone at Brussels on the twentieth day of December in the year one thousand nine hundred and ninety-threeFait à Bruxelles, le vingt décembre mil neuf cent quatre-vingt-treizeFatto a Bruxelles, addģ venti dicembre millenovecentonovantatréGedaan te Brussel, de twintigste december negentienhonderd drieënnegentigFeito em Bruxelas, em vinte de Dezembro de mil novecentos e noventa e três

Por el Consejo de la Unión EuropeaFor Rådet for den Europæiske UnionFür den Rat der Europäischen UnionΓια το Συμβούλιο της Ευρωραϊκής ΈνωσηςFor the Council of the European UnionPour le Conseil de ľUnion européenePer il Consiglio delľUnione europeaVoor de Raad van de Europese UniePelo Conseiho da União Europeia

+++++ TIFF +++++

For el Gobierno de la IndiaFor regeringen for IndienFür die Regierung IndiensΓια την κυβέρνηση της ΙνδίαςFor the Government of IndiaPour le gouvernement de ľIndePer il governo delľIndiaVoor de Regering van IndiaPelo Governo da Índia

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

LISA

Ühenduse deklaratsioon tariifide korrigeerimise kohta

Ühendus kinnitab veelkord 23. juunil 1981 sõlmitud koostöölepingule lisatud deklaratsiooni üldisest soodustussüsteemist (GSP), mille Euroopa Majandusühendus 1968. aastal toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teise kaubandus- ja arengukonverentsi resolutsiooni 21 (II) alusel 1. juulil 1971 ühepoolselt kehtestas.

Ühendus kohustub samuti tutvuma päritolureeglitega seotud ettepanekute või probleemidega, mida India esitab, eesmärgiga võimaldada Indial käesoleva süsteemiga loodud võimalused kõige paremal viisil ära kasutada.

Ühendus väljendab samuti tahet korraldada Indias töökoosolekuid süsteemi avalikele ja erakasutajatele selle maksimaalse kasutamise tagamiseks.

Ühenduse ja India deklaratsioonid

Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahelise partnerluse ja arengu alase koostöölepingu läbirääkimiste käigus deklareeris ühendus, et vastavalt käesoleva lepingu artikli 25 sätetele asendavad käesoleva lepingu sätted ühenduse liikmesriikide ja India vahel sõlmitud lepingute neid sätteid, mis ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas või mis on samasisulised.

Edasi kinnitas ühendus koostöölepingu sõlmimisel 23. juunil 1981. aastal deklareeritut:

a) et ei kavatse välja jätta džuudist ja kookoskiust tooteid, millele praegu kehtib nulltariif üldises soodustussüsteemis, mille ühendus 1968. aastal toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teise kaubandus- ja arengukonverentsi resolutsiooni 21 (II) alusel 1. juulil 1971 ühepoolselt kehtestas, ning ei kavatse neid ettenähtavas tulevikus GSPst välja jätta;

b) et on valmis üldise soodustussüsteemi täiustamise püüdlustes arvesse võtma India huve ühendusega kaubandussidemete laiendamisel ja tugevdamisel.

India võttis ühenduse deklaratsioonid teadmiseks.

--------------------------------------------------