This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 22002A0430(04)
Agreement between the European Community and the Swiss Confederation on trade in agricultural products - Final Act - Joint Declarations - Information relating to the entry into force of the seven Agreements with the Swiss Confederation in the sectors free movement of persons, air and land transport, public procurement, scientific and technological cooperation, mutual recognition in relation to conformity assessment, and trade in agricultural products
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe
EÜT L 114, 30.4.2002, p. 132–368
(ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/01/2023
ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2002/309(4)/oj
Euroopa Liidu Teataja L 114 , 30/04/2002 Lk 0132 - 0368
Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi "ühendus", ja ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi "Šveits", edaspidi koos "lepinguosalised", OLLES OTSUSTANUD kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu vabakaubanduspiirkondade sätetega kaotada järk-järgult takistused olulises osas teineteise kaubanduse suhtes, 22. juulil 1972 sõlmitud vabakaubanduslepingu artiklis 15 deklareerivad lepinguosalised valmisolekut arendada oma põllumajanduspoliitika raames harmoonilist kauplemist nende põllumajandustoodetega, mille suhtes käesolevat lepingut ei kohaldata, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: Artikkel 1 Eesmärk 1. Käesoleva kokkuleppe eesmärgiks on lepinguosaliste vaheliste vabakaubandussuhete tugevdamine, võimaldades vastastikku paremat juurdepääsu teineteise põllumajandustoodete turule. 2. "Põllumajandustooted" tähistab rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni gruppides 1 kuni 24 nimetatud tooteid. Käesoleva kokkuleppe 1., 2. ja 3. lisa kohaldamisel ei kuulu nende hulka harmoneeritud süsteemi grupi 3 ja rubriikide 16.04 ja 16.05 tooted ning tooted CN-koodiga 05119110, 05119190, 19022010 ja 23012000. 3. Käesolevat kokkulepet ei kohaldata vabakaubanduslepingu 2. protokolliga hõlmatud toodete suhtes, välja arvatud kokkuleppe 1. ja 2. lisas antavad soodustused. Artikkel 2 Tariifsed soodustused 1. Ilma et see piiraks 3. lisas sätestatud soodustuste kohaldamist, on Šveitsi poolt ühendusele antavad soodustused loetletud käesoleva kokkuleppe 1. lisas. 2. Ilma et see piiraks 3. lisas sätestatud soodustuste kohaldamist, on ühenduse poolt Šveitsile antavad soodustused loetletud käesoleva kokkuleppe 2. lisas. Artikkel 3 Soodustused juustudele Erisätted, mida kohaldatakse juustuga kauplemisele, on esitatud käesoleva kokkuleppe 3. lisas. Artikkel 4 Päritolureeglid Päritolureeglid, mis sätestatakse vastastikku käesoleva kokkuleppe 1., 2. ja 3. lisas, on esitatud vabakaubanduslepingu 3. protkollis. Artikkel 5 Tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamine 1. Viis, kuidas vähendada tehnilisi takistusi põllumajandustoodetega kauplemise erinevates valdkondades, on sätestatud käesoleva kokkuleppe lisades alljärgnevalt: - 4. lisa: taimetervis, - 5. lisa: loomatoit, - 6. lisa: seemned, - 7. lisa: veinisektori toodetega kauplemine, - 8. lisa: piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookide nimetuste vastastikune tunnustamine ja kaitse, - 9. lisa: mahepõllundustooted ja –toiduained, - 10. lisa: puu- ja köögiviljade turustusstandarditele vastavuse hindamise tunnustamine, - 11. lisa: loomatervishoiu- ja zootehnilised meetmed, mida kohaldatakse elusloomade ja loomsete saadustega kauplemisel. 2. Käesoleva lepingu artikli 1 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 6, 7, 8 ja 10–13 ei kohaldata 11. lisa suhtes. Artikkel 6 Ühine põllumajanduskomitee 1. Lepinguosaliste esindajate poolt moodustatakse ühiskomitee (edaspidi "komitee"). 2. Komitee vastutab käesoleva kokkuleppe haldamise eest ning kindlustab selle laitmatu toimimise. 3. Komisjonil on õigus teha otsuseid vastavalt käesolevas kokkuleppes ning selle lisades sätestatule. Lepinguosalised viivad neid otsuseid ellu oma menetluste kohaselt. 4. Komitee kehtestab ise oma töökorra. 5. Komitee tegutseb omavahelise kokkuleppe alusel. 6. Kindlustamaks kokkuleppe nõuetekohast rakendamist, konsulteerivad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotluse korral ühiskomitees. 7. Komitee moodustab töörühmad, mis on vajalikud käesoleva kokkuleppe lisade haldamiseks. Oma töökorras täpsustab komitee eelkõige töörühmade liikmelisuse ja nende tegutsemisviisi. Artikkel 7 Vaidluste lahendamine Kumbki lepinguosaline võib pöörduda käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusküsimusega komitee poole. Viimane püüab vaidlust lahendada. Komiteele esitatakse kõik andmed, mis võivad osutuda vajalikuks olukorra põhjalikul uurimisel, et leida vastuvõetav lahendus. Sel eesmärgil teeb Komitee kindlaks kõik käesoleva kokkuleppe laitmatu toimimise säilitamise võimalused. Artikkel 8 Teabevahetus 1. Lepinguosalised vahetavad kogu asjakohast informatsiooni, mis käsitleb käesoleva kokkuleppe rakendamist ja kohaldamist. 2. Kumbki lepinguosaline teavitab teist kavatsetavatest muudatustest õigusnormides, mis puudutavad käesoleva kokkuleppega hõlmatud valdkondi ning teatab teisele lepinguosalisele uutest sätetest niipea kui võimalik. Artikkel 9 Konfidentsiaalsus Lepinguosaliste usaldusisikud, eksperdid ja muud esindajad ei tohi ka pärast oma ülesannete täitmise lõpetamist avalikustada teavet, mis on saadud käesoleva kokkuleppe raames ja mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Artikkel 10 Kaitsemeetmed 1. Juhul, kui ühelt lepinguosaliselt pärinevate toodete import põhjustab või võib põhjustada tõsiseid häireid teise lepinguosalise turgudel seoses käesoleva lepingu 1., 2. ja 3. lisa kohaldamisega ja arvestades lepinguosaliste põllumajandusturgude erilist tundlikkust, peavad osapooled viivitamatult konsulteerima, et leida sobivat lahendust. Kuni lahendust ei ole leitud, võib asjaomane lepinguosaline võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks. 2. Kui on võetud lõikes 1 või teistes käesoleva kokkuleppe lisades sätestatud kaitsemeetmed: a) kohaldatakse erisätete puudumisel alljärgnevaid menetlusi: - kui üks lepinguosaline kavatseb rakendada kaitsemeetmeid osa või kogu teise territooriumi suhtes, teavitab ta viimast sellest ette, tuues ära oma põhjendused, - kui üks lepinguosaline kavatseb rakendada kaitsemeetmeid osa või kogu oma või mõne kolmanda riigi territooriumi suhtes, teavitab ta teist sellest nii kiiresti kui võimalik, - piiramata võimalust viia kavandatavad meetmed ellu viivitamatult, konsulteerivad lepinguosalised nii kiiresti kui võimalik, et leida sobivaid lahendusi, - kui mõni ühenduse liikmesriik võtab kaitsemeetmeid Šveitsi, mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi suhtes, teavitab ühendus Šveitsi sellest nõuetekohaselt nii kiiresti kui võimalik; b) eelistada tuleb meetmeid, mis häirivad kõige vähem käesoleva kokkuleppe toimimist. Artikkel 11 Muudatused Komitee või otsustada 1. ja 2. lisa ning käesoleva kokkuleppe teiste lisade juurde kuuluvate liidete muutmise üle. Artikkel 12 Kontrollimine 1. Kui üks lepinguosaline soovib käesoleva kokkuleppe uuesti läbivaatamist, esitab ta põhjendatud taotluse teisele. 2. Lepinguosalised võivad teha komiteele ülesandeks taotlus läbi vaadata ning teha vajaduse korral ettepanekuid eelkõige läbirääkimiste pidamiseks. 3. Lepinguosalised peavad lõikes 2 nimetatud läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepped ratifitseerima või heaks kiitma oma menetluste kohaselt. Artikkel 13 Arengut käsitlev klausel 1. Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised jätkama tööd omavahelise põllumajandus-saadustega kauplemise järk-järguliseks liberaliseerimiseks. 2. Sel eesmärgil vaatavad lepinguosalised komitees korrapäraselt läbi tingimused, mis hõlmavad nendevahelist põllumajandussaadustega kauplemist. 3. Silmas pidades nende läbivaatamiste tulemusi ja nende vastavaid põllumajanduspoliitikaid ning arvestades põllumajandusturgude tundlikkust, võivad lepinguosalised alustada käesoleva kokkuleppe raames läbirääkimisi, et vähendada edaspidi takistusi vastastikusel ja vastastikku kasulikul põllumajandussaadustega kauplemisel. 4. Lepinguosalised peavad lõikes 3 nimetatud läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepped ratifitseerima või heaks kiitma oma menetluste kohaselt. Artikkel 14 Kokkuleppe rakendamine 1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks. 2. Nad hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist. Artikkel 15 Lisad Käesoleva kokkuleppe lisad, k.a nende juurde kuuluvad liited, moodustavad selle lahutamatu osa. Artikkel 16 Territoriaalne kohaldamisala Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes. Artikkel 17 Jõustumine ja kehtivusaeg 1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks oma menetluste kohaselt. See jõustub järgmise seitsme kokkuleppe ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise või kinnitamise kohta viimase teate saatmisele järgneva ülejärgmise kuu esimesel päeval: põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe, isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe, õhutranspordi alane kokkulepe, kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe, vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe, riigihangete teatavaid aspekte käsitlev kokkulepe, teadus- ja tehnikaalase koostöö kokkulepe. 2. Käesolev kokkulepe on sõlmitud esialgu seitsmeks aastaks. Seda pikendatakse piiramatult, kui ühendus või Šveits ei teata teisele lepinguosalisele pikendamata jätmisest enne esialgse tähtaja lõppu. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4. 3. Euroopa Ühendus või Šveits võivad kokkuleppe lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4. 4. Lõikes 1 nimetatud seitsme kokkuleppe kohaldamine lõpetatakse kuus kuud pärast lõikes 2 nimetatud pikendamata jätmisest teatamist või lõikes 3 nimetatud kokkuleppe lõpetamist. Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve, en dos ejemplares en las lenguas alemana, danesa, española, finesa, francesa, griega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa y sueca, siendo cada uno de estos textos igualmente auténtico.Udfærdiget i Luxembourg, den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfemsi to eksemplarer på dansk, engelsk, finsk, fransk, græsk, italiensk, nederlandsk, portugisisk, spansk, svensk og tysk, idet hver af disse tekster har samme gyldighed.Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig in zweifacher Ausfertigung in dänischer, deutscher, englischer, finnischer, französischer, griechischer, italienischer, niederländischer, portugiesischer, spanischer und schwedischer Sprache, wobei jeder dieser Wortlaute gleichermaßen verbindlich ist.Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα, σε δύο ατνίτυπα στην αγγλική, γαλλική, γερμανική, δανική, ελληνική, ισπανική, ιταλική, ολλανδική, πορτογαλική, σουηδική και φινλανδική γλώσσα, όλα δε τα κείμενα αυτά είναι εξίσου αυθεντικά.Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-nine, in duplicate in the Spanish, Danish, German, Greek, English, French, Italian, Dutch, Portuguese, Finnish and Swedish languages, each text being equally authentic.Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf, en double exemplaire, en langues allemande, anglaise, danoise, espagnole, finnoise, française, grecque, italienne, néerlandaise, portugaise et suédoise, chacun de ces textes faisant également foi.Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove, in duplice esemplare, in lingua danese, finnica, francese, greca, inglese, italiana, olandese, portoghese, spagnola, svedese e tedesca. Ciascuna delle versioni linguistiche fa parimenti fede.Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig, in twevoud, in de Deense, de Duitse, de Engelse, de Finse, de Franse, de Griekse, de Italiaanse, de Nederlandse, de Portugese, de Spaanse en de Zweedse taal, zijnde alle talen gelijkelijk authentiek.Feito no Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove, em dois exemplares, nas línguas alemã, dinamarquesa, espanhola, finlandesa, francesa, grega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa e sueca, fazendo igualmente fé qualquer dos textos.Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän kahtena kappaleena englannin, espanjan, hollannin, italian, kreikan, portugalin, ranskan, ruotsin, saksan, suomen ja tanskan kielellä, ja jokainen teksti on yhtä todistusvoimainen.Utfärdat i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio i två exemplar på det danska, engelska, finska, franska, grekiska, italienska, nederländska, portugisiska, spanska, svenska och tyska språket, vilka samtliga texter är giltiga. Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή ΚοινότηταFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaPå Europeiska gemenskapens vägnar +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ Por la Confederación SuizaFor Det Schweiziske EdsforbundFür der Schweizerischen EidgenossenschaftΓια την Ελβετική ΣυνομοσπονδίαFor the Swiss ConfederationPour la Confédération suissePer la Confederazione svizzeraVoor de Zwitserse BondsstaatPela Confederação SuíçaSveitsin valaliiton puolestaPå Schweiziska Edsförbundets vägnar +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ -------------------------------------------------- SISUKORD | | | | 1. LISA: | Šveitsi poolt antavad soodustused | 2. LISA: | Ühenduse poolt antavad soodustused | 3. LISA: | Soodustused juustudele | 1. liide: | Ühenduse poolt antavad soodustused | 2. liide: | Šveitsi poolt antavad soodustused | 3. liide: | Nimekiri Italico-tüüpi juustudest, mida on lubatud importida Šveitsi | 4. liide: | Juustude kirjeldused | 4. LISA: | Taimetervis | (Liited 1 kuni 4 koostatakse) | 5. liide: | Teabevahetus | 5. LISA: | Loomatoit | (Liide 1 koostatakse) | 2. liide: | Artiklis 9 osutatud õigusnormide loetelu | 6. LISA: | Seemned | 1. liide: | Õigusaktid | 2. liide: | Seemnekontrolli ja seemnete sertifitseerimist teostavad asutused | 3. liide: | Šveitsi poolt lubatavad ühenduse erandid | 4. liide: | Kolmandate riikide loetelu | 7. LISA: | Veinisektori toodetega kauplemine | 1 liide: | Artiklis 4 osutatud juriidiliste dokumentide loetelu, mis käsitleb veinisektori tooteid | 2. liide: | Artiklis 6 osutatud kaitstud nimetused | 3. liide: | seotud artiklitega 6 ja 25 | 8. LISA: | Piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookide nimetuste vastastikune tunnustamine ja kaitse | 1. liide: | Ühendusest pärinevate piiritusjookide kaitstud nimetused | 2. liide: | Šveitsist pärinevate piiritusjookide kaitstud nimetused | 3. liide: | Ühendusest pärinevate aromatiseeritud veinijookide kaitstud nimetused | 4. liide: | Šveitsist pärinevate aromatiseeritud veinijookide kaitstud nimetused | 9. LISA: | Mahepõllundustooted ja -toiduained | 1. liide: | Kohaldatavate eeskirjade loetelu | 2. liide: | Kohaldamiseeskirjad | 10. LISA: | Puu- ja köögiviljade turustusstandarditele vastavuse hindamise tunnustamine | Liide: | Šveitsi kontrolliasutused, kellel on õigus välja anda kontrollisertifikaate vastavalt 10. lisa artiklile 3 | 11. LISA: | Loomatervishoiu- ja zootehnilised meetmed, mida kohaldatakse elusloomade ja loomsete saadustega kauplemisel | 1. liide: | Tõrjeabinõud/haigustest teatamine | 2. liide: | Loomade tervishoid: kaubandus ja turuleviimine | 3. liide: | Elusloomade ning teatavate loomsete saaduste import kolmandatest riikidest | 4. liide: | Zootehnilised sätted, k.a need, mis käsitlevad importi kolmandatest riikidest | 5. liide: | Kontrollid ja lõivud | 6. liide: | Loomsed saadused | 7. liide: | Vastutavad ametiasutused | 8. liide: | Piirkondlike tingimustega kohandamine | 9. liide: | Kontrollide läbiviimise korra suunised | 10. liide: | Piirikontrollid ja inspekteerimislõivud | 11. liide: | Kontaktasutused | -------------------------------------------------- LISA 1 ŠVEITSI POOLT ANTAVAD SOODUSTUSED Allpool sätestatud tariifsed soodustused antakse Šveitsi poolt alljärgnevatele ühendusest pärinevatele toodetele ja kohaldatakse, kui võimalik, iga-aastasetele kogustele. Šveitsi tariifirubriik | Kirjeldus | Kohaldatav tollimaks (CHF/100 kg brutomassi kohta) | Aastane kogus (netotonnides) | ex02101191 | Sea (v.a metssea) kondiga tagaosa ja selle jaotustükid, kuiv- või märgsoolatud, kuivatatud või suitsutatud | Tollimaksuvaba | | ex02101991 | Sea (v.a metssea) kondita tagaosa ja selle jaotustükid, kuiv- või märgsoolatud, kuivatatud või suitsutatud | Tollimaksuvaba | 1000 | 02102010 | Kuivatatud veiseliha | Tollimaksuvaba | 200 | 06021000 | Juurdumata pistikud ja pookoksad | Tollimaksuvaba | Piiramata | | Taimed õunviljaliste pookealustena (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud): | Tollimaksuvaba | | 06022011 | – poogitud, paljasjuursed | 06022019 | – poogitud, juurepalliga | 06022021 | – pookimata, paljasjuursed | 06022029 | – pookimata, juurepalliga | | Taimed luuviljaliste pookealusena (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud): | Tollimaksuvaba | | 06022031 | – poogitud, paljasjuursed | 06022039 | – poogitud, juurepalliga | 06022041 | – pookimata, paljasjuursed | 06022049 | – pookimata, juurepalliga | | Taimed õun- või luuviljaliste pookealusena (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud), mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid: | Tollimaksuvaba | Piiramata | 06022051 | – paljasjuursed | 06022059 | – muud kui paljasjuursed | | Puud ja põõsad, mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid, paljasjuursed: | | | 06022071 | – õunvilju kandvad | | | 06022072 | – luuvilju kandvad | Tollimaksuvaba | | 06022079 | – muud kui õun- või luuvilju kandvad | Tollimaksuvaba | Piiramata | | Puud ja põõsad, mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid, juurepalliga: | | | 06022081 | – õunvilju kandvad | | | 06022082 | – luuvilju kandvad | Tollimaksuvaba | | 06022089 | – muud kui õun- või luuvilju kandvad | Tollimaksuvaba | Piiramata | 06023000 | Rododendronid ja asalead, poogitud või pookimata | Tollimaksuvaba | Piiramata | | Roosid, poogitud või pookimata: | Tollimaksuvaba | Piiramata | 06024010 | – kibuvitsad ja kibuvitsavarred | | – muud kui kibuvitsad ja kibuvitsavarred: | 06024091 | – paljasjuursed | 06024099 | – muud kui paljasjuursed, juurepalliga | | Kasulikud taimed (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud); seeneniidistik: | Tollimaksuvaba | Piiramata | 06029011 | – seemikud ja siirdmuru | 06029012 | – seeneniidistik | 06029019 | – muu kui seemikud, siirdmuru ja seeneniidistik | | Muud elustaimed (sh nende juured): | Tollimaksuvaba | Piiramata | 06029091 | – paljasjuursed | 06029099 | – muud kui paljasjuursed, juurepalliga | 06031031 | Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikenelgid, 1. maist 25. oktoobrini | Tollimaksuvaba | 1000 | 06031041 | Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikeroosid, 1. maist 25. oktoobrini | | Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikelilled ja õiepungad (v.a nelgid ja roosid), 1. maist 25. oktoobrini: | 06031051 | – puitunud varrega | 06031059 | – muud kui puitunud varrega | 06031071 | Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõiketulbid, 26. oktoobrist 30. aprillini | Tollimaksuvaba | Piiramata | | Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikelilled ja õiepungad (v.a tulbid ja roosid), 26. oktoobrist 30. aprillini: | Tollimaksuvaba | Piiramata | 06031091 | – puitunud varrega | 06031099 | – muud kui puitunud varrega | | Tomatid, värsked või jahutatud: | Tollimaksuvaba | 10000 | | – kirsstomatid: | 07020010 | –21. oktoobrist 30. aprillini | | – pikergused tomatid: | 07020020 | –21. oktoobrist 30. aprillini | | – muud tomatid, läbimõõduga 80 mm või enam (lihatomatid): | 07020030 | –21. oktoobrist 30. aprillini | | – muud: | 07020090 | –21. oktoobrist 30. aprillini | 07051111 | Jääsalat, välimiste lehtedeta: | Tollimaksuvaba | 2000 | | –1. jaanuarist veebruari lõpuni | 07052110 | Salatsigur, värske või jahutatud: | Tollimaksuvaba | 2000 | | –21. maist 30. septembrini | | Baklažaanid, värsked või jahutatud: | Tollimaksuvaba | 1000 | 07093010 | –16. oktoobrist 31. maini | 07095100 | Seened, värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | Piiramata | 07096011 | Paprika, värske või jahutatud: | 2,5 | Piiramata | | –1. novembrist 31. märtsini | | Kabatšokid (k.a kabatšokiõied), värsked või jahutatud: | Tollimaksuvaba | 2000 | 07099050 | –31. oktoobrist 19. aprillini | ex07108090 | Külmutatud seened (kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud) | Tollimaksuvaba | Piiramata | | Sarapuupähklid (Corylus spp.), värsked või kuivatatud: | Tollimaksuvaba | Piiramata | 08022190 | – koorega, muud kui söödana või õli valmistamiseks kasutatavad | 08022290 | – kooritud, muud kui söödana või õli valmistamiseks kasutatavad | ex08029090 | Piiniapähklid, värsked või kuivatatud | Tollimaksuvaba | Piiramata | 08051000 | Apelsinid, värsked või kuivatatud | Tollimaksuvaba | Piiramata | 08052000 | Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid, värsked või kuivatatud | Tollimaksuvaba | Piiramata | 08071100 | Arbuusid, värsked | Tollimaksuvaba | Piiramata | 08071900 | Melonid (v.a arbuusid), värsked | Tollimaksuvaba | Piiramata | | Aprikoosid, värsked, lahtiselt pakitud: | Tollimaksuvaba | 2000 | 08091011 | –1. septembrist 30. juunini | | Muul viisil pakitud: | 08091091 | –1. septembrist 30. juunini | 08101010 | Värsked maasikad: | Tollimaksuvaba | 10000 | | –1. septembrist 14. maini | 08105000 | Värsked kiivid | Tollimaksuvaba | Piiramata | 09102000 | Safran | Tollimaksuvaba | Piiramata | | Neitsioliiviõli, muu kui söödana kasutatav: | | | 15091091 | – klaasnõudes mahuga 2 liitrit ja vähem | 60,60 | Piiramata | 15091099 | – klaasnõudes mahuga 2 liitrit ja enam või muudes nõudes | 86,70 | Piiramata | | Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, muu kui söödana kasutatav: | | | 15099091 | – klaasnõudes mahuga 2 liitrit ja vähem | 60,60 | Piiramata | 15099099 | – klaasnõudes mahuga 2 liitrit ja enam või muudes nõudes | 86,70 | Piiramata | | Tomatid, terved või tükkidena, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta: | | | 20021010 | – nõudes massiga üle 5 kg | 2,50 | Piiramata | 20021020 | – nõudes massiga 5 kg ja vähem | 4,50 | Piiramata | 20029010 | Tomatid, töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, v.a terved või tükeldatud: | Tollimaksuvaba | Piiramata | | – nõudes massiga üle 5 kg | 20029021 | Tomatipulp, -püree ja –kontsentraat tomatitest ja veest ning võib-olla ka soolast ja muudest maitseainetest, kuivainesisaldusega 25 % ja enam massist, hermeetiliselt suletavates nõudes massiga 5 kg ja vähem | Tollimaksuvaba | Piiramata | 20029029 | Tomatid, töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, v.a terved või tükeldatud ja v.a tomatipulp, -püree ja –kontsentraat: | Tollimaksuvaba | Piiramata | | – nõudes massiga 5 kg ja vähem | | Artišokid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigi 2006 tooted: | | | ex20049018 | – nõudes massiga üle 5 kg | 17,50 | Piiramata | ex20049049 | – nõudes massiga 5 kg ja vähem | 24,50 | Piiramata | | Spargel, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigi 2006 tooted: | Tollimaksuvaba | Piiramata | 20056010 | – nõudes massiga üle 5kg | 20056090 | – nõudes massiga 5 kg ja vähem | | Oliivid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigi 2006 tooted: | Tollimaksuvaba | Piiramata | 20057010 | – nõudes massiga üle 5 kg | 20057090 | – nõudes massiga 5 kg ja vähem | | Kapparid ja artišokid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigi 2006 tooted: | | | ex20059011 | – nõudes massiga üle 5 kg | 17,5 | Piiramata | ex20059040 | – nõudes massiga 5 kg ja vähem | 24,5 | Piiramata | 20083090 | Tsitrusviljad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata | Tollimaksuvaba | Piiramata | 20085010 | Aprikoosipulp, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata | 10 | Piiramata | 20085090 | Aprikoosid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata | 15 | Piiramata | 20087010 | Virsikupulp, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata | Tollimaksuvaba | Piiramata | 20087090 | Virsikud, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata | Tollimaksuvaba | Piiramata | | Muu tsitrusvilja kui apelsini, greipfruudi või pomelo mahl, kääritamata, piirituselisandita: | | | ex20093019 | – suhkru- või muu magusainelisandita, kontsentreeritud | 6 | Piiramata | ex20093020 | – suhkru- või muu magusainelisandiga, kontsentreeritud | 14 | Piiramata | | Magusad veinid, erivalmistised ja mistel anumates: | | | 22042150 | – mahuga 2 liitrit ja vähem | 8,5 | Piiramata | 22042950 | – mahuga üle 2 liitri | 8,5 | Piiramata | ex22042150 | Portvein, nõudes mahuga 2 liitrit ja vähem, nagu kirjeldatud | Tollimaksuvaba | 1000 hl | ex22042121 | Retsina (Kreeka valge vein) nõudes mahuga 2 kg ja vähem, nagu kirjeldatud | Tollimaksuvaba | 500 hl | | Retsina (Kreeka valge vein) nõudes mahuga üle 2 liitri, nagu kirjeldatud, alkoholisisaldusega mahust: | | | ex22042921 | – üle 13 % | | | ex22042922 | –13 % või vähem | | | -------------------------------------------------- LISA 2 ÜHENDUSE POOLT ANTAVAD SOODUSTUSED Allpool sätestatud tariifsed soodustused antakse ühenduse poolt alljärgnevatele Šveitsist pärinevatele toodetele ja kohaldatakse, kui võimalik, iga-aastastele kogustele. CN-kood | Kirjeldus | Kohaldatav tollimaks (EUR/100 kg netomassi kohta) | Aastane kogus (netotonnides) | ex02102090 | Veiseliha, kontideta, kuivatatud | Tollimaksuvaba | 1200 | ex040130 | Koor, rasvasisaldusega üle 6 % massist | Tollimaksuvaba | 2000 | 040310 | Jogurt | | | 04022911ex04049083 | Spetsiaalne imikupiim hermeetilistes pakendites netomassiga kuni 500 g ja rasvasisaldusega üle 10 % massist | 43,8 | Piiramata | 0602 | Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik | Tollimaksuvaba | Piiramata | 060310 | Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikelilled ja lillepungad | Tollimaksuvaba | Piiramata | 07011000 | Seemnekartul, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 4000 | 070200 | Tomatid, värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 | 0703101907039000 | Sibul, v.a seemnesibul, laugud ja muud sibulköögiviljad, värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | 5000 | 070410070490 | Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas jms söödavad ristõielised (v.a rooskapsas), värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | 5500 | 0705110705190007052900 | Salat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), v.a salatsigur (Cichorium intypus var. foliosum), värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 3000 | 07061000 | Porgand ja naeris, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 5000 | 07069005070690110706901707069090 | Punapeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, v.a mädarõigas (Cochlearia armoracia), värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 3000 | 07070005 | Kurk, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 | 070820 | Aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.), värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 | 07093000 | Baklažaanid, värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | 500 | 07094000 | Seller, v.a juurseller, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 500 | 070951 | Seened, värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | Piiramata | 07095200 | Trühvlid, värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | Piiramata | 07097000 | Spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 | 07099010 | Salatitaimed, v.a salat (Lactuca sativa) ja sigurid (Cichorium spp.), värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 | 07099050 | Harilik apteegitill, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 | 07099070 | Kabatšokk, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 | 07099090 | Muud köögiviljad, värsked või jahutatud: | Tollimaksuvaba | 1000 | 0710806107108069 | Seened (kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud), külmutatud | Tollimaksuvaba | Piiramata | 071290 | Kuivatatud köögiviljad, terved, tükeldatud, viilutatud, purustatud või pulbrina, keedetud köögiviljadest või mitte, muul viisil töötlemata, v.a sibulad, seened ja trühvlid | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex08081020ex08081050ex08081090 | Õunad, välja arvatud siidriõunad, värsked | Tollimaksuvaba | 3000 | 080820 | Värsked pirnid ja aivad | Tollimaksuvaba | 3000 | 08091000 | Värsked aprikoosid | Tollimaksuvaba | 500 | 08092095 | Kirsid, v.a hapukirsid (Prunus cerasus), värsked | Tollimaksuvaba | 1500 | 080940 | Ploomid ja laukaploomid, värsked | Tollimaksuvaba | 1000 | 08102010 | Värsked vaarikad | Tollimaksuvaba | 100 | 08102090 | Murakad, mooruspuumarjad ja pamplid, värsked | Tollimaksuvaba | 100 | 11063010 | Banaanijahu ja -pulber | Tollimaksuvaba | 5 | 11063090 | Grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex20029090 | Tomatipulber, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | 20031080 | Seened (v.a perekonda Agaricus kuuluvad), toiduks valmistatud või konserveeritud äädika või äädikhappeta | Tollimaksuvaba | Piiramata | 07101000 | Kartul, kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud, külmutatud | Tollimaksuvaba | 3000 | 2004101020041099 | Kartul, töödeldud või konserveeritud, kuid mitte äädika või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriigi 2006 tooted ning jahu või helbed | 20052080 | Kartul, töödeldud või konserveeritud, kuid mitte äädika või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriigi 2006 tooted, jahu või helbed ja õhukesteks viiludeks lõigatud, praetud või küpsetatud tooted, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks | ex200590 | Pulbrilised valmistised köögiviljadest ja köögiviljasegudest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex200830 | Helbed või pulber tsitrusviljadest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex200840 | Helbed või pulber pirnidest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex200850 | Helbed või pulber aprikoosidest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | 200860 | Kirsid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata | Tollimaksuvaba | 500 | ex08119019ex08119039 | Kirsid, värsked, aurutatud või keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga | 08119080 | Kirsid, v.a hapukirsid (Prunus cerasus), kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma | ex200870 | Helbed või pulber virsikutest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex200880 | Helbed või pulber maasikatest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex200899 | Helbed või pulber puuviljadest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex200919 | Apelsinimahlapulber, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex200920 | Greibimahlapulber, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex200930 | Mahlapulber muudest tsitrusviljadest, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex200940 | Ananassimahlapulber, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex200970 | Õunamahlapulber, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex200980 | Pirnimahlapulber, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex200980 | Mahlapulber muudest puu- või köögiviljadest, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata | -------------------------------------------------- LISA 3 SOODUSTUSED JUUSTUDELE 1. Käesolevaga kohustuvad ühendus ja Šveits järk-järgult liberaliseerima omavahelist kauplemist harmoneeritud süsteemi rubriigi 0406 juustude osas viie aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest, 2. Liberaliseerimisprotsess toimub alljärgnevalt: a) import ühendusse Esimesel aastal pärast kokkuleppe jõustumist kõrvaldab ühendus imporditollimaksud Šveitsist pärinevatele juustudele või kaotab need järk-järgult, võimaluse korral vastavalt iga-aastastele kogustele. Erinevate juustuliikide tollimaksu baasmäärad ja iga-aastased põhikogused sätestatakse käesoleva lisa 1. liites. i) ühendus vähendab 1. liite tabelis toodud tollimaksu baasmäärasid 20 % võrra aastas. Esimene vähendamine toimub ühe aasta möödumisel kokkulepe jõustumisest. ii) ühendus suurendab 1. liite tabelis toodud tariifikvooti 1250 t võrra aastas. Esimene suurendamine toimub ühe aasta möödumisel kokkuleppe jõustumisest. Kaubanduse täielik liberaliseerimine toimub kuuenda aasta alguseks. iii) Šveits vabastatakse nõudmisest järgida vaba hinda piiril, mis on sätestatud ühise tollitariifistiku CN-koodiga 0406 hõlmatud toiduainete kirjelduses. b) eksport ühendusest Ühendus ei kohalda Šveitsi eksporditavate, harmoneeritud süsteemi rubriiki 0406 kuuluvate juustude suhtes eksporditoetusi. c) import Šveitsi Esimesel aastal pärast kokkuleppe jõustumist kõrvaldab Šveits imporditollimaksud ühendusest pärinevatele juustudele või kaotab need järk-järgult, võimaluse korral vastavalt iga-aastastele kogustele. Erinevate juustuliikide tollimaksu baasmäärad ja iga-aastased põhikogused sätestatakse käesoleva lisa 2. liite punktis a. i) Šveits vähendab 2. liite punktis a toodud tollimaksu baasmäärasid 20 % võrra aastas. Esimene vähendamine toimub ühe aasta möödumisel kokkuleppe jõustumisest. ii) Šveits suurendab kõiki 2. liite punkti a tabelis toodud tariifikvoote 2500 t võrra aastas. Esimene suurendamine toimub ühe aasta möödumisel kokkuleppe jõustumisest. Vähemalt neli kuud enne iga aasta algust määrab ühendus juustusordi või –sordid, mille suhtes suurendamist kohaldatakse. Kaubanduse täielik liberaliseerimine toimub kuuenda aasta alguseks. d) eksport Šveitsist Esimese lepingu jõustumisele järgneva aasta jooksul kaotab Šveits järk-järgult ekspordisubsiidiumid ühendusse saadetavatele juustupartiidele alljärgnevalt: i) summad, millel vähendamisprotsess põhineb, [1] esitatakse käesoleva lisa 2. liite punktis b. ii) neid põhisummasid vähendatakse alljärgnevalt: - üks aasta pärast kokkuleppe jõustumist 30 % võrra, - kaks aastat pärast kokkuleppe jõustumist 55 % võrra, - kolm aastat pärast kokkuleppe jõustumist 80 % võrra - neli aastat pärast kokkuleppe jõustumist 90 % võrra, - viis aastat pärast kokkuleppe jõustumist 100 % võrra. 3. Ühendus ja Šveits võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et impordilitsentse antakse välja viisil, mis kindlustab regulaarse impordi, võttes arvesse turunõudlust. 4. Ühendus ja Šveits tagavad, et muud importi ja eksporti käsitlevad meetmed ei kahjustaks soodustusi, mida nad teineteisele teevad. 5. Kui emma-kumma lepinguosalise turul tekkivad takistused seoses hindade ja/või impordi muutumisega, konsulteeritakse lepinguosalise nõudmisel sobiva lahenduse leidmiseks niipea kui võimalik käesoleva lepingu artikli 6 alusel moodustatud komitees. Sellega seoses lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad korrapäraselt informatsiooni hindade ja muu asjakohase teabe kohta kohapeal toodetavate ja imporditavate juustude turul. [1] Põhisummasid arvutatakse lepinguosaliste ühise kokkuleppe alusel kokkuleppe jõustumise hetkel tõenäoliselt kehtiva institutsionaalse piimahinna erinevuse põhjal, millele on liidetud lisasumma juustuks töödeldava piima eest, mis on arvestatud kõnesolevate juustude valmistamiseks vajaliku piimakoguse põhjal, ning millest on maha arvestatud (v.a kvoodi alla kuuluvate juustude puhul) ühenduse poolt kohaldatav tollimaksuvähendus. Subsiidiume saab anda ainult juustudele, mis on valmistatud eranditult Šveitsi territooriumil toodetud piimast. -------------------------------------------------- 1. liide Ühenduse poolt antavad soodustused Import ühendusse CN-kood | Kirjeldus | Tollimaksu baasmäär (EUR/100 kg netomassi kohta | Aastane põhikogus (tonnides) | ex040620 | Riivitud juust või juustupulber veesisaldusega mitte üle 400 g kilogrammi juustu kohta | Tollimaksuvaba | Piiramata | 040630 | Sulatatud juust | Tollimaksuvaba | Piiramata | 0406900204069003040690040406900504069006040690130406901504069017 | Emmental, Gruyère, Sbrinz, Bergkäse ja Appenzell | 6,58 | Piiramata | 04069018 | Fromage Friburgeois, Vacherin Mont d'Or ja Tête de Moine | Tollimaksuvaba | Piiramata | 04069019 | Glarusi ürdijuust (tuntud nimetuse Schabziger all) | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex04069087 | Fromage des Grisons | Tollimaksuvaba | Piiramata | 04069025 | Tilsit | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex0406 | Eespool nimetamata juustud | Tollimaksuvaba | 3000 | -------------------------------------------------- 2. liide Šveitsi poolt antavad soodustused a) import Šveitsi Šveitsi tollitariifistiku number | Kirjeldus | Tollimaksu baasmäär (CHF/ 100 kg brutomassi kohta | Aastane põhikogus (tonnides) | 04061010 | Mascarpone ja ricotta, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex040620 | Riivitud juust või juustupulber veesisaldusega mitte üle 400 g kilogrammi juustu kohta | Tollimaksuvaba | Piiramata | 040640 | – Danish Blue, Gorgonzola ja rokfoor, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale – päritolutõendiga rokfoor, mis ei vasta Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale – sinihallitusjuust (v.a Danish Blue, Gorgonzola ja rokfoor) | Tollimaksuvaba | Piiramata | 04069011 | Brie, Camembert, Crescenza, Italico, Pont l'Eveque, Reblochon, Robbiola ja Stracchino, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex04069019 | Feta, vastavalt kirjeldusele 4. liites | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex04069019 | Soolvees säilitatav lambapiimast toorjuust, vastavalt kirjeldusele 4. liites | Tollimaksuvaba | Piiramata | 04069021 | Ürdijuustud mitterasvaine veesisaldusega kuni 65 % | Tollimaksuvaba | Piiramata | 0406903104069039 | Caciocavallo, Canestrato (Pecorino Siciliano), Aostaler Fontina, Parmigiano Reggiano, Grana Padano, Pecorino (Pecorino Romano, Fiore Sardo, muu Pecorino) ja Provolone, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale | Tollimaksuvaba | Piiramata | 0406905104069059 | – Asiago, Bitto, Bra, Fontal, Montasio, Saint-Paulin (Port Salut) ja Saint-Nectaire, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale | Tollimaksuvaba | 5000 | ex04069091 | – Raclette-tüüpi juustud, vastavalt kirjeldusele 4. liites | 04069060 | Cantal, mis vastab Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex04069091ex04069099 | Manchego, Idiazabal ja Roncal, vastavalt kirjeldusele 4. liites | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex04069099 | Parmigiano Reggiano ja Grana Padano, tükkidena, koorikuga või ilma, pakendil on vähemalt juustu nimi, rasvasisaldus, pakendaja nimi ja tootjamaa, kuivaine rasvasisaldusega vähemalt 32 % Parmigiano Reggiano, veesisaldusega kuni 32 % Grana Padano, veesisaldusega kuni 33,2 % | Tollimaksuvaba | Piiramata | ex04061090 | Mozzarella-tüüpi juustud, mis ei vasta Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale | Tollimaksuvaba | 500 | ex04069091ex04069099 | Provolone-tüüpi juustud, mis ei vasta Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale, mitterasvaine veesisaldusega kuni 65 % | Tollimaksuvaba | 500 | ex0406 | Kõvad ja poolkõvad juustud (v.a ülalpool loetletud), mitterasvaine veesisaldusega kuni 65 % | Tollimaksuvaba | 5000 | ex0406 | Muud kui ülalpool loetletud juustud | Tollimaksuvaba | 1000 | 04061020 | Mozzarella, mis vastab Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale, säilitusvedelikus, vastavalt kirjeldusele 4. liite. | 185 | Piiramata | 040630 | Sulatatud juust, riivimata, pulbristamata | 180,55 | Piiramata | 04069051 | Asiago, Bitto, Fontal, Saint-Paulin (Port Salut) ja Saint-Nectaire, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale, 5000-tonnise aastakvoodi väliselt | 289 | Piiramata | 04069091 | Muud poolkõvad juustud mitterasvaine veesisaldusega üle 54 %, kuid mitte üle 65 % | 315 | Piiramata | Šveitsi tollitariifistiku number | Kirjeldus | Maksimaalne ekspordiabi (CHF/100 kg netomassi kohta) | 040630 | Sulatatud juust, riivimata, pulbristamata | 0 | 040620 | Riivitud juust või juustupulber | 0 | ex04069019 | Vacherin Mont d'Or | 204 | 04069021 | Glarusi ürdijuust | 139 | ex04069099 | Emmental | 343 | ex04069091 | Fromage fribourgeois (Vacherin fribourgeois) | 259 | ex04069091 | Fromage des Grisons | 259 | ex04069091 | Tilsit | 113 | ex04069091 | Tete de Moine | 259 | ex04069091 | Appenzell | 274 | ex04069091ex04069099 | Bergkäse | 343 | ex04069099 | Gruyère | 343 | ex04069099 | Sbrinz | 384 | ex0406 | Muud kui ülalpool loetletud juustud | | – värsked juustud ja pehmed juustud | 219 | – poolkõvad juustud | 274 | – kõvad ja väga kõvad juustud | 343 | -------------------------------------------------- 3. liide Nimekiri Italico-tüüpi juustudest, mida on lubatud importida Šveitsi Bel Piano Lombardo Stella Alpina Cerriolo Italcolombo Tre Stelle Cacio Giocondo Il Lombardo Stella d'Oro Bel Mondo Bick Pastorella Cacio Reale Valsesia Casoni Lombardi Formaggio Margherita Formaggio Bel Paese Monte Bianco Metropoli L'Insuperabile Universal Fior d'Alpe Alpestre Primavera Italico Milcosa Caciotto Milcosa Italia Reale La Lombarda Codogno Il Novarese Mondo Piccolo Bel Paesino Primula Gioconda Alfiere Costino Montagnino Lombardo Lagoblu Imperiale Antica Torta Cascina S. Anna Torta Campagnola Martesana Caciotta Casalpiano -------------------------------------------------- 4. liide Juustude kirjeldused Allpool loetletud juustude suhtes kohaldatakse kokkuleppelist tollimaksumäära üksnes sel juhul, kui nad vastavad alltoodud kirjeldusele, neil on ettenähtud tüüpilised omadused ning nad on imporditud vastava nimetuse all. 1.Feta Nimi | Feta | Tootmispiirkonnad | Traakia, Makedoonia, Tessaalia, Epeiros, Kreeka mandriosa, Peloponnesos ja Lesbos (Kreeka) | Kuju ja suurus | Erineva suurusega kuubikud või täisnurksed plaadid | Omadused | Koorikuta pehme juust; valge, pehme, kuid kompaktne ja kergelt mureneva konsistentsiga, kergelt teravhapuka ja teravsoolase maitsega; valmistatud eranditult lambapiimast või lisatud kuni 30 % kitsepiima, valminud vähemalt kaks kuud | Kuivaine rasvasisaldus | vähemalt 43 % | Kuivainesisaldus | vähemalt 44 % | 2.Soolvees säilitatav lambapiimast toorjuust Kirjeldus | Toorjuust lambapiimast, päritolumaa, soolvees, valmistatud eranditult lambapiimast või toorjuust lambapiimast, päritolumaa, soolvees, valmistatud lamba- ja kitsepiimast | Tootmispiirkond | Euroopa liidu liikmesriigid | Kuju ja suurus | Erineva suurusega kuubikud või täisnurksed plaadid | Omadused | Koorikuta pehme juust; valge, pehme, kuid kompaktne ja kergelt mureneva konsistentsiga, kergelt teravhapuka ja teravsoolase maitsega. Eranditult lambapiimast või kuni 10 % lisatud kitsepiimaga valmistatud juust, valminud vähemalt kaks kuud | Kuivaine rasvasisaldus | vähemalt 43 % | Kuivainesisaldus | vähemalt 44 % | Juustu suhtes kohaldatakse kokkuleppelist tollimaksumäära üksnes juhul, kui iga artikli pakendil on tootja täielik aadress ning kinnitus, et juust on toodetud eranditult lambapiimast või, kui asjakohane, et sellele on lisatud kitsepiima. | 3.Manchego Nimi | Manchego | Tootmispiirkonnad | Castilla-La Mancha autonoomne kogukond (Albacete, Ciudad Reali, Cuenca ja Toledo provintsid) | Ühe juustu kuju, suurus ja kaal | Silindrikujulised juustud peaaegu lameda üla- ja alaosaga. Kõrgus: 7–12 cm. Läbimõõt: 9–22 cm. Ühe juustu kaal: 1–3,5 kg | Omadused | Tugev kahvatukollane või rohekas koorik; tugev, kompaktne konsistents, värvus valgest kollaka elevandiluuni, võib esineda väikseid, ebaühtlaselt jaotunud auke; iseloomulik lõhn ja maitse. Kõva või poolkõva juust, valmistatud eranditult Manchega-tõugu lammaste piimast, toorest või pastöriseeritust, mida on soojendatud 45–60 minutit temperatuuril 28–30°C ning kalgendatud laabi vm lubatud kalgendava ensüümiga; valminud vähemalt 60 päeva | Kuivaine rasvasisaldus | vähemalt 50 % | Kuivainesisaldus | vähemalt 55 % | 4.Idiazabal Nimi | Idiazabal | Tootmispiirkonnad | Guipuzcoa, Navarra, Alava ja Vizcaya provintsid | Ühe juustu kuju, suurus ja kaal | Silindrikujulised juustud peaaegu lameda üla- ja alaosaga. Kõrgus: 8–12 cm. Läbimõõt: 10–30 cm. Ühe juustu kaal: 1–3 kg. | Omadused | Tugev kahvatukollane või tumepruun (kui juust on suitsutatud) koorik; tugev, kompaktne konsistents, värvus valgest kollaka elevandiluuni, võib esineda väikseid, ebaühtlaselt jaotunud auke; iseloomulik lõhn ja maitse. Juust, mis on valmistatud eranditult Lacha ja Carranzana-tõugu lammaste piimast, mida on soojendatud 20–45 minutit temperatuuril 28–32oC ning kalgendatud laabi vm lubatud kalgendava ensüümiga; valminud vähemalt 60 päeva | Kuivaine rasvasisaldus | vähemalt 45 % | Kuivainesisaldus | vähemalt 55 % | 5.Roncal Nimi | Roncal | Tootmispiirkonnad | Roncali org (Navarra) | Ühe juustu kuju, suurus ja kaal | Silindrikujulised juustud peaaegu lameda üla- ja alaosaga. Kõrgus: 8–12 cm. Erineva läbimõõdu ja kaaluga | Omadused | Kõva, teraline ja rasvane, õlgkollane koorik; tugev, kompaktne konsistents, poorne, kuid aukudeta, värvus valgest kollaka elevandiluuni; iseloomulik lõhn ja maitse. Kõva ja poolkõva juust, mis on valmistatud eranditult lambapiimast, mida on soojendatud temperatuuril 32–37°C ja kalgendatud laabi vm lubatud kalgendava ensüümiga | Kuivaine rasvasisaldus | vähemalt 50 % | Kuivainesisaldus | vähemalt 60 % | 6.Raclette-tüüpi juust Kirjeldus | Päritolumaa järgi, nt Saksamaa raclette-tüüpi juustud või Prantsusmaa raclette-tüüpi juustud | Tootmispiirkond | Euroopa liidu liikmesriigid | Ühe juustu kuju, suurus ja kaal | Terved juustud või juustuplokid. Kõrgus: 5,5–8 cm; läbimõõt: 28–42 cm või laius: 28–36 cm. Ühe juustu kaal: 4,5–7,5 kg. | Omadused | Poolkõva juust kompaktse, kuldkollase kuni helepruuni koorikuga, millel võivad olla hallikad laigud; mahe juust, sobiv sulatamiseks, värvus elevandiluukarva või kollakas, kompaktne, võivad esineda mõned augud; iseloomulik lõhn ja maitse, mis võib ulatuda mahedast tugevani; valmistatud pastöriseeritud, kuumtöödeldud või toorest lehmapiimast, kalgendatud piimhappebakterite vm koagulantidega. Kalgend pressitakse; üldjuhul kalgend pestakse. Valminud vähemalt kaheksa nädalat. | Kuivaine rasvasisaldus | vähemalt 45 % | Kuivainesisaldus | vähemalt 55 % | 7.Mozarella säilitusvedelikus Juustule rakendatakse kokkuleppelist tollimaksumäära ainult juhul, kui juustud või juustutükid on vees ja hermeetiliselt suletud pakendites. Vesi peab moodustama vähemalt 25 % kogukaalust, mis koosneb juustudest või juustutükkidest, vedelikust ja kontaktpakendist. | -------------------------------------------------- LISA 4 TAIMETERVIS Artikkel 1 Eesmärk Käesoleva lisa eesmärk on lihtsustada lepinguosaliste vahelist kauplemist taimede, taimsete saaduste ja muude taimetervisemeetmetega seotud toodetega, mis pärinevad nende territooriumilt või mis on imporditud kolmandatest riikidest ning loetletud 1. liites, mis on koostatud komitee poolt kooskõlas käesoleva kokkuleppe artikliga 11. Artikkel 2 Põhimõtted 1. Lepinguosalised märgivad, et neil on ühesugused taimede, taimsete saaduste või muude toodete abil levivate kahjulike organismide sissetoomise ja levimise vastaseid kaitsemeetmeid käsitlevad õigusaktid, millel on samaväärne toime vastavalt artiklile 1 sätestatud 1. liites toodud taimede ja taimsete saaduste kaitsmiseks kahjulike organismide sissetoomise ja leviku eest. Sama kehtib ka kolmandatest riikidest sissetoodavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes võetavate taimetervisemeetmete kohta. 2. Lõikes 1 osutatud õigusaktid loetletakse komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatavas 2. liites. 3. Lepinguosalised tunnustavad vastastikku komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatavas 3. liites loetletud organisatsioonide poolt väljaantavaid taimepasse. Need passid peavad olema vastavuses lõikega 2 sätestatud 2. liites loetletud õigusaktidega ning vastama nendes kehtestatud nõuetele taimede, taimsete saadust jt artikliga 1 sätestatud 1. liites loetletud toodete liikumise kohta lepinguosaliste territooriumidel. 4. Kauplemisel taimede, taimsete saaduste jt artikliga 1 sätestatud 1. liites loetletud toodetega, mille kohta ei kehti kahe lepinguosalise territooriumidel kauplemisel rakendatav taimepasside kord, pole vajalik taimepass, vaid ainult muud lepinguosaliste õigusaktidega ette nähtud dokumendid, eriti need, mis võimaldavad nende taimede, taimsete saaduste ja muude toodete päritolu kindlakstegemist. Artikkel 3 1. Taimede, taimseta saaduste ja muude toodetega, mida ei ole artikliga 1 sätestatud 1. liites selgelt nimetatud ning mis ei kuulu kummagi lepinguosalise taimetervisemeetmete alla, võib kaubelda ilma taimetervisemeetmetega seotud dokumentide, identsuse ja taimetervise kontrollita. 2. Kui üks lepinguosaline kavatseb võtta taimetervisemeetmeid lõikes 1 osutatud taimede, taimsete saaduste või muude toodete osas, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele. 3. Lähtuvalt artikli 10 lõikest 2 hindab taimetervise töörühm vastavalt lõikele 2 tehtud muudatuste mõju käesolevale lisale, et vajaduse korral teha ettepanekuid asjakohaste liidete muutmiseks. Artikkel 4 Piirkondlikud nõuded 1. Kumbki lepinguosaline võib sarnaste kriteeriumide põhjal kehtestada erinõuded taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumisele, sõltumata päritolust, oma territooriumi aladel või aladele, kui seda tingib nende alade taimetervise olukord. 2. Komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatud 4. liide määratleb lõikes 1 osutatud alad ning nendega seotud erinõuded. Artikkel 5 Impordikontrollid 1. Kumbki lepinguosaline teostab pistelisi taimetervise kontrolle määral, mis ei ületa teatavat protsenti vastavalt artiklile 1 sätestatud 1. liites loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete partiidest. See protsendimäär, mille kohta teeb ettepaneku taimetervise töögrupp ja mille kehtestab komitee, määratakse iga taime, taimse saaduse ja muu toote puhul vastavalt fütosanitaarohule. Käesoleva lisa jõustumise tähtajal on see protsendimäär 10 %. 2. Vastavalt käesoleva lisa artikli 10 lõikele 2 võib komitee otsustada taimetervise töögrupi ettepanekul vähendada lõikes 1 sätestatud kontrollide määra. 3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ainult taimetervise kontrollide kohta kauplemisel taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega lepinguosaliste vahel. 4. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kokkuleppe artikli 11 ja käesoleva lisa artiklite 6 ja 7 kohaselt. Artikkel 6 Kaitsemeetmed Kaitsemeetmeid võetakse vastavalt kokkuleppe artikli 10 lõikes 2 sätestatud korrale. Artikkel 7 Erandid 1. Kui üks lepinguosaline kavatseb kohaldada erandeid teise lepinguosalise territooriumi osa või kogu territooriumi suhtes, teatab ta sellest teisele eelnevalt ning põhjendab oma otsust. Piiramata võimalust viia kavandatavad erandid ellu viivitamatult, konsulteerivad lepinguosalised nii kiiresti kui võimalik, et leida sobivaid lahendusi. 2. Kui üks lepinguosaline kohaldab erandeid oma territooriumi osa või mõne kolmanda riigi suhtes, teatab ta sellest teisele eelnevalt ning põhjendab oma otsust. Piiramata võimalust viia kavandatavad erandid ellu viivitamatult, konsulteerivad lepinguosalised nii kiiresti kui võimalik, et leida sobivaid lahendusi. Artikkel 8 Ühiskontrollid 1. Lepinguosalised nõustuvad ühiskontrollidega, mida teostatakse teise lepinguosalise nõudmisel, hindamaks taimetervise olukorda ning meetmeid, millel on samaväärne mõju artiklis 2 sätestatutega 2. "Ühiskontroll" tähistab kontrolli, mida teostatakse piiril, et kontrollida emma-kumma lepinguosalise saadetise vastavust taimetervise nõuetele. 3. Selliseid kontrolle viiakse läbi vastavalt taimetervise töögrupi ettepanekul komitee poolt vastu võetud korrale. Artikkel 9 Teabevahetus 1. Vastavalt kokkuleppe artiklile 8 vahetavad lepinguosalised kogu asjakohast informatsiooni oma õigus- ja haldusnormide rakendamise ja kohaldamise kohta, mis on hõlmatud käesoleva lisa ja 5. liites osutatud teatistega. 2. Et kindlustada käesoleva lisaga hõlmatud õigusaktide üksikasjalike rakenduseeskirjade kohaldamise samaväärsust, nõustub kumbki lepinguosaline teise taotlusel viimase ekspertide külastustega oma territooriumil, mida korraldatakse koostöös kõnesoleva territooriumi eest vastutava taimekaitseasutusega. Artikkel 10 Taimetervise töörühm 1. Taimetervise töörühm (edaspidi "töörühm"), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi. 2. Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kohandamise ja kaasajastamise kohta. -------------------------------------------------- 5. liide Teabevahetus Artikli 9 lõikes 1 osutatud teatised on järgmised: - teatised kolmandatest riikidest või lepinguosaliste territooriumi osadest pärinevate saadetiste ja kahjulike organismide, mis põhjustavad otsest ohtu taimetervisele vastavalt direktiivis 94/3/EMÜ sätestatule, kinnipidamise kohta, - teatised vastavalt direktiivi 77/93/EMÜ artiklis 15 sätestatule. -------------------------------------------------- LISA 5 LOOMATOIT Artikkel 1 Eesmärk 1. Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised ühtlustama oma loomatoitu käsitlevaid õigusakte, et lihtsustada omavahelist kauplemist nende toodete osas. 2. Toodete ja tooterühmade nimekiri, mille puhul lepinguosaliste õigusaktide rakendamine lepinguosaliste hinnangul samaväärset mõju omab, ning vajadusel viimaste hinnangul samaväärset mõju omavate õigusnormide nimekiri, esitatakse komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatud 1. liites. 3. Lepinguosalised kaotavad piirikontrollid lõikes 2 nimetatud 1. liite toodete ja tootegruppide osas. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: a) toode – loomatoit või selles kasutatav aine; b) ettevõte – üksus, mis valmistab toodet ja mille valduses on toode vaheetapil (k.a töötlemine ja pakendamine) enne selle suundumist vabasse ringlusse või mis turustab toodet; c) pädev asutus – loomatoidu ametliku kontrollimise eest vastutav lepinguosalise asutus. Artikkel 3 Teabevahetus Vastavalt kokkulepe artiklile 8 saadavad lepinguosalised teineteisele: - üksikasjad pädeva asutuse või pädevate asutuste, nende tegevuspiirkonna ja pädevusala kohta, - kontrollanalüüse läbiviivate laborite loetelu, - vajadusel nimekirja punktide kohta, mille kaudu erinevad tooted nende territooriumile sisenevad, - oma kontrolliprogrammid, mis kindlustavad toodete vastavuse nende loomatoitu käsitlevate õigusaktidega. Neljandas taandes nimetatud programmid peavad arvestama iga lepinguosalise olukorraga ja eelkõige määrama regulaarsete kontrollide läbiviimise viisi ja sageduse. Artikkel 4 Kontrollide üldsätted Lepinguosalised astuvad vajalikke samme, et kindlustada teisele lepinguosalisele tarnitavatele toodetele sama hoolikas kontroll kui oma territooriumil turustatavatele toodetele; nad tagavad eelkõige, et: - kontrolle teostatakse eeskirjade rikkumise kahtluse korral regulaarselt, kasutades vahendeid, mis on proportsioonis soovitud tulemustega ning eelkõige pidades silmas olemasolevat riski ja saadud kogemusi, - kontrollimised hõlmavad tootmise kõiki etappe, turustamiseelseid vaheetappe, turustamist, sealhulgas importimist, ja toodete kasutamist, - kontrolle teostatakse kõige sobivamal etapil, arvestades nende eesmärki, - kontrolle teostatakse üldjuhul ette teatamata, - kontrollimised hõlmavad ka loomatoidus keelatud aineid. Artikkel 5 Kontrollid päritolukohas 1. Lepinguosalised tagavad, et pädevad asutused viivad läbi kontrolle ettevõtetes, tagamaks, et need täidavad oma kohustusi ning turule viidavad tooted vastavad vastavalt artiklile 1 kehtestatud 1. liites loetletud õigusnormidele. 2. Kui on põhjust kahtlustada, et nõudeid ei ole täidetud, viib pädev asutus läbi vajalikud kontrollimised ja kui kahtlus leiab kinnitust, võtab vastavad meetmed. Artikkel 6 Kontrollimine sihtkohas 1. Sihtriigiks oleva lepinguosalise pädevad asutused võivad sihtkohas kontrollida tooteid mittediskrimineerivate pisteliste kontrollidega, tagamaks nende vastavust käesoleva lisaga hõlmatud sätetele. 2. Kui sihtkohaks oleva lepinguosalise pädeval asutusel on teavet, mis lubab kahtlustada rikkumist, võib kontrollimisi läbi viia ka toodete vedamise ajal tema territooriumil. 3. Kui asjaomase lepinguosalise pädevad asutused täheldavad saadetise kontrollimisel sihtkohas või vedamise ajal, et tooted ei vasta käesoleva lisaga hõlmatud sätetele, võtavad nad vajalikke meetmeid ja nõuavad kaubasaatjalt, kaubasaajalt või mõnelt muult asjaomaselt osapoolelt, et: - tooted viidaks vastavusse määratud tähtaja jooksul, või - need puhastataks saastatusest, kui vajalik, või - neid töödeldaks sobival viisil, või - neid kasutataks muul eesmärgil, või - tooted saadetaks tagasi lepinguosalisele lähteriigile, informeerides eelnevalt viimase pädevat asutust, või - tooted hävitataks. Artikkel 7 Väljastpoolt lepinguosaliste territooriumi pärit toodete kontroll 1. Olenemata artikli 4 lõikest 1 võtavad lepingupooled kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende tolliterritooriumile mujalt kui kokkuleppe artiklis 16 määratletud territooriumidelt saabunud tooted läbivad pädevate asutuste dokumendikontrolli iga partii puhul ja pistelise identsuskontrolli, et kontrollida nende: - liiki, - päritolu, - geograafilist sihtkohta, neile kohaldatava tolliprotseduuri kindlaksmääramiseks. 2. Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada pisteliste füüsiliste kontrollidega toodete eeskirjadele vastavus enne nende lubamist vabasse ringlusse. Artikkel 8 Koostöö rikkumiste korral 1. Lepinguosalised toetavad teineteist käesolevas lisas sätestatud viisil ja tingimustel. Nad tagavad, et loomatoidus kasutatavaid tooteid käsitlevaid õigusnorme kohaldataks nõuetekohaselt, eelkõige vastastikuses koostöös ja nimetatud sätete rikkumise tuvastamise ja uurimise teel. 2. Käesolevas artiklis sätestatud abi ei mõjuta kriminaalmenetlust ning lepinguosaliste poolt kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitlevaid sätteid. Artikkel 9 Eelluba vajavad tooted 1. Lepinguosalised püüavad tagada, et nende 2. liites loetletud õigusnormidega hõlmatud toodete nimekirjad on identsed. 2. Lepinguosalised teavitavad teineteist lõikes 1 nimetatud toodete loataotluste kohta. Artikkel 10 Konsultatsioonid ja kaitsemeetmed 1. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine ei ole täitnud käesoleva lisa järgset kohustust, konsulteerivad lepinguosalised. 2. Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mida on vaja kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks. 3. Kaitsemeetmeid vastavalt tooteid ja tootegruppe käsitlevatele õigusnormidele, mis on loetletud vastavalt artiklile 1 koostatud 1. liites, võetakse kooskõlas kokkuleppe artikli 10 lõikes 2 sätestatud korrale. 4. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 1 ja kokkuleppe artikli 10 lõike 2 punktis a sätestatud konsultatsioonide järel kokkuleppele, võib lepinguosaline, kes taotles konsultatsioone või kes võttis lõikes 3 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid, et tagada käesoleva lisa kohaldamist. Artikkel 11 Loomatoidu töörühm 1. Loomatoidu töörühm (edaspidi "töörühm"), mis on moodustatud artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi. Ta vastutab ka käesoleva lisaga sätestatud ülesannete eest 2. Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud siseriiklike õigusaktide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kaasajastamise kohta. Artikkel 12 Konfidentsiaalsus 1. Mistahes käesolevast lisast tulenev teave on konfidentsiaalne. Kõnealuse teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele neid saava lepinguosalise siseriiklike õigusaktide kohaselt. 2. Lõikes 1 nimetatud konfidentsiaalsuse põhimõtet ei kohaldata artiklis 3 osutatud teabele. 3. Lepinguosaline, kelle õigusaktid või haldustavad sätestavad käesolevas lisas sätestatutest rangemad piirangud tööstus- ja kaubandussaladustele, ei ole kohustatud esitama teavet, kui teine lepinguosaline ei pea nimetatud rangematest piirangutest kinni. 4. Saadud teavet võib lepinguosaline kasutada ainult käesoleva lisa raames; muudel eesmärkidel võib seda kasutada üksnes teabe esitanud haldusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul, järgides kõiki selle asutuse kehtestatud piiranguid. Lõige 1 ei välista teabe kasutamist üldise karistusõiguse rikkumise kohta algatatud kohtu- või haldusmenetlustes, kui seda saadi rahvusvahelise õigusalase koostöö teel. 5. Lepinguosalised võivad käesoleva artikli kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes. -------------------------------------------------- 2. liide Artiklis 9 osutatud õigusnormide loetelu Ühenduse sätted: nõukogu direktiiv 70/524/EMÜ, 23. november 1970, mis käsitleb söödalisandeid (EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1); viimati muudetud direktiiviga 98/19/EÜ (EÜT L 96, 28.3.1998, lk 39), nõukogu direktiiv 82/471/EMÜ, 30. juuni 1982, teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta (EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8); viimati muudetud direktiiviga 96/25/EÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 35). Šveitsi sätted: föderaalnõukogu korraldus söötade tootmise ja turustamise kohta, 26. jaanuar 1994, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 312), föderaalse rahvamajandusministeeriumi korraldus söötade, söödalisandite ja silokonservantide kohta, 1. märts 1995, viimati muudetud 10. jaanuaril 1996 (RO 1996 208). -------------------------------------------------- LISA 6 SEEMNED Artikkel 1 Eesmärk 1. Käesolev lisa hõlmab põllumajandus-, köögivilja-, puuvilja- ja ilutaimede liike ning viinapuid. 2. Käesolevas lisas tähistab "seemned" kogu paljundus- ning istutusmaterjali. Artikkel 2 Õigusaktide vastavuse tunnustamine 1. Lepinguosalised tunnustavad, et käesoleva lisa 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktides sätestatud nõudmised on samaväärse mõjuga. 2. Lepinguosalised võivad omavahel kaubelda lõikes 1 osutatud õigusaktides määratletud liikide seemnetega ja neid mõlema lepinguosalise territooriumil vabalt turustada, ilma et see piiraks artiklite 5 ja 6 kohaldamist. Ainuke nõutav kahe lepinguosalise seaduste vastavust kinnitav dokument on etikett vm dokument, mis on vajalik kauplemiseks kooskõlas nimetatud seadustega. 3. Vastavuskontrolli eest vastutavad asutused on loetletud 2. liites. Artikkel 3 Sertifikaatide vastastikune tunnustamine 1. Kumbki lepinguosaline tunnustab 1. liite 2. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide seemnete sertifikaate vastavalt lõikele 2, mis on koostatud kooskõlas teise lepinguosalise õigusaktidega 2. liites loetletud asutuste poolt. 2. Lõikes 1 tähistab "sertifikaat" lepinguosaliste seadustega nõutavaid dokumente, mida kohaldatakse seemnete impordil vastavalt 1. liite 2. jaole. Artikkel 4 Seaduste ühtlustamine 1. Lepinguosalised püüavad ühtlustada 1. liite 2. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud ja 1. lisa 1. ja 2. jaos loetletud õigusaktidega hõlmamata liikide seemnetega kauplemist käsitlevaid seadusi. 2. Kui üks lepinguosaline võtab vastu uued õigusnormid, kohustuvad lepinguosalised hindama võimalust käesoleva lisa rakendusala laiendamiseks, et kaasata uus sektor vastavalt kokkuleppe artiklites 11 ja 12 kehtestatud korrale. 3. Kui üks lepinguosaline muudab mõne käesoleva lisaga hõlmatud sektoriga seotud õigusnorme, kohustuvad mõlemad lepinguosalised hindama niisuguse muudatuse tagajärgi vastavalt kokkuleppe artiklites 11 ja 12 kehtestatud korrale. Artikkel 5 Sordid 1. Šveits võimaldab oma territooriumil ühenduse ühises põllumajandustaimesortide kataloogis loetletud liikide seemnetega kauplemist 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide puhul. 2. Ühendus võimaldab oma territooriumil Šveitsi riiklikus põllumajandustaimesortide kataloogis loetletud liikide seemnetega kauplemist 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide puhul. 3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata geneetiliselt muundatud sortide puhul. 4. Lepinguosalised teavitavad teineteist sordi heakskiitmise taotluste esitamisest ja tagasivõtmisest, uute sortide riiklikku kataloogi kandmisest ja kataloogi muutmisest. Nad esitavad vastava taotluse korral vastastikku oluliste näitajate lühikirjelduse iga uue sordi kasutamise kohta ja näitajad, mille poolest sorti saab eristada teistest tuntud sortidest. Kumbki lepinguosaline hoiab teise jaoks kättesaadavana toimikut, mis sisaldab iga heakskiidetud sordi kirjeldust ja selget kokkuvõtet kõikidest heakskiitmise aluseks olnud põhjustest. Geneetiliselt muundatud sortide puhul informeerivad lepinguosalised teineteist selliste sortide keskkonda viimise kohta tehtud riskianalüüside tulemustest. 5. Lepinguosalised võivad pidada tehnilisi konsultatsioone, et hinnata kriteeriume, millel nende poolt teatava sordi heakskiitmine põhineb. Vajadusel teavitatakse nende konsultatsioonide tulemustest seemnete töörühma. 6. Lepinguosalised kasutavad olemasolevaid elektroonilisi teabevahetussüsteeme või lõikes 4 osutatud süsteeme, mis on arendatud teabevahetuse hõlbustamiseks. Artikkel 6 Erandid 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide seemnetega kauplemisel lubavad Šveits ja ühendus 3. liites loetletud, ühenduse ja Šveitsi poolt lubatud erandeid. 2. Lepinguosalised teavitavad teineteist kõigist eranditest seemnete trustamisel, mida nad kavatsevad oma territooriumil või selle osal rakendada. Lühiajaliste erandite puhul või erandite puhul, mis peavad jõustuma viivitamata, piisab tagantjärele teatamisest. 3. Olenemata artikli 5 lõikest 1 võib Šveits otsustada keelata oma territooriumil ühenduse ühises põllumajandustaimesortide kataloogis heakskiidetud sortide seemnete turustamise. 4. Olenemata artikli 5 lõikest 2 võib ühendus otsustada keelata oma territooriumil Šveitsi riiklikus põllumajandustaimesortide kataloogis heakskiidetud sortide seemnete turustamise. 5. Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse 1. liite 1. jaos loetletud lepinguosaliste õigusaktides ettenähtud juhtudel. 6. Mõlemad lepinguosalised võivad lõiget 3 ja 4 rakendada: - enne käesoleva lisa jõustumist ühenduse ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi ja Šveitsi riiklikku põllumajandustaimesortide kataloogi kantud sortide puhul käesoleva lisa jõustumisele järgneva kolme aasta jooksul, - pärast käesoleva lisa jõustumist ühenduse ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi ja Šveitsi riiklikku põllumajandustaimesortide kataloogi kantud sortide puhul kolme aasta jooksul pärast artikli 5 lõikes 4 osutatud teabe kättesaamist. 7. Pärast käesoleva lisa jõustumist kohaldatakse vastavalt artiklile 4 1. liite 1. jao loetellu lisatud sätetega hõlmatud liikide sortide suhtes analoogia põhjal lõiget 6. 8. Lepinguosalised võivad pidada tehnilisi konsultatsioone, et hinnata lõigetes 1–4 osutatud erandite mõju käesolevale lisale. 9. Lõiget 8 ei kohaldata juhul, kui 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktide erandite kohta otsuse langetamise eest vastutavad ühenduse liikmesriigid Lõiget 8 ei kohaldata ka Šveitsi poolt sarnastel juhtudel vastu võetud erandite puhul. Artikkel 7 Kolmandad riigid 1. Piiramata artikli 10 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat lisa ka mõlema lepinguosalise territooriumil turustatava seemne suhtes, mis ei pärine ühenduse liikmesriigist või Šveitsist ning mida mõlemad lepinguosalised tunnustavad. 2. Lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide loetelu, vastavad liigid ja sellise tunnustuse ulatus sätestatakse 4. liites Artikkel 8 Võrdluskatsed 1. Võrdluskatseid tehakse mõlema lepinguosalise territooriumil turustatavatest partiidest võetud seemneproovide järelkontrolliks. Šveits osaleb ühenduse võrdluskatsetel. 2. Seemnete töörühm hindab lepinguosaliste poolt läbiviidavate võrdluskatsete korraldust. Artikkel 9 Seemnete töörühm 1. Seemnete töörühm (edaspidi "töörühm"), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi. 2. Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud valdkondade õigusnormide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kohaldamise ja kaasajastamise kohta. Artikkel 10 Kokkulepped teiste riikidega Osapooled lepivad kokku, et nende poolt kolmandate riikidega sõlmitud vastastikuse tunnustamise kokkulepped ei tohi mingil tingimusel tekitada teisele osapoolele kohustust tunnustada nende kolmandate riikide vastavushindamisasutuste poolt välja antud ettekandeid, sertifikaate, lubasid või markeeringuid, kui osapooled pole selles vormikohaselt kokku leppinud. -------------------------------------------------- 1. liide Õigusaktid 1. jagu (õigusaktide vastavuse tunnustamine) A. ÜHENDUSE SÄTTED 1. Põhilised õigusaktid - nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ, 14. juuni 1966, teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66), viimati muudetud direktiiviga 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10); - nõukogu direktiiv 66/403/EMÜ, 14. juuni 1966, seemnekartuli turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2320/66), viimati muudetud komisjoni otsusega 98/111/EÜ (EÜT L 28, 4.2.1998, lk 42); - nõukogu direktiiv 70/457/EMÜ, 29. september 1970, põllumajanduskultuuride üldise sordikataloogi kohta (EÜT L 225, 12.10.1970, lk 1); viimati muudetud 1994.a. ühinemisaktiga. [1] 2. Rakendussätted [2] - komisjoni direktiiv 72/180/EMÜ, 14. aprill 1972, milles määratakse kindlaks tunnused ja miinimumtingimused põllumajandustaimesortide kontrollimiseks (EÜT L 108, 8.5.1972, lk 8); - komisjoni direktiiv 74/268/EMÜ, 2. mai 1974, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist söödakultuuri- ja teraviljaseemnes (EÜT L 141, 24.5.1974, lk 19); viimati muudetud direktiiviga 78/511/EMÜ (EÜT L 157, 16.6.1978, lk 34); - komisjoni otsus 80/755/EMÜ, 17. juuli 1980, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult teraviljaseemne pakenditele (EÜT L 207, 9.8.1980, lk 37); viimati muudetud otsusega 81/109/EMÜ (EÜT L 64, 11.3.1981, lk 13); - komisjoni otsus 81/675/EMÜ, 28. juuli 1981, millega nähakse ette, et teatavad sulgemissüsteemid on "ühekordselt kasutatavad süsteemid" nõukogu direktiivide 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 69/208/EMÜ ja 70/458/EMÜ tähenduses (EÜT L 246, 29.8.1981, lk 26); viimati muudetud otsusega 86/563/EMÜ (EÜT L 327, 22.11.1986, lk 50); - komisjoni otsus 86/110/EMÜ, 27. veebruar 1986, erandite kohta tingimustest, mis keelavad EMÜ etikettide kasutamise kolmandates riikides toodetud seemnete pakendite taassulgemisel või –sildistamisel (EÜT L 93, 8.4.1986, lk 23); - komisjoni direktiiv 93/17/EMÜ, 30. märts 1993, mis määrab ühenduse eliitseemnekartuli klassid koos neile klassidele kohaldatavate tingimuste ja määratlustega (EÜT L 106, 30.4.1993, lk 7); - komisjoni otsus 94/650/EÜ, 9. september 1994, ajutise katse korraldamise kohta seemnete hulgiturustamiseks lõpptarbijale (EÜT L 252, 28.9.1994, lk 15), viimati muudetud otsusega 98/174/EÜ (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 31); - komisjoni otsus 98/320/EÜ, 27. aprill 1998, ajutise katse korraldamise kohta seemneproovide võtmiseks ja seemnekontrolliks vastavalt nõukogu direktiividele 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ ja 69/208/EMÜ (EÜT L 140, 12.5.1998, lk 14). B. ŠVEITSI SÄTTED [3] - põllumajandust käsitlev föderaalseadus, 29. aprill 1998 (RO 1998 3033); - korraldus taimse paljundusmaterjali tootmise ja vabasse ringlusse lubamise kohta, 7. detsember 1998 (RO 1999 420); - DFE korraldus põllukultuuride ja söödataimede seemnete ning seemikute kohta, 7. detsember 1998 (RO 1999 781); - OFAG korraldus teravilja-, kartuli-, söödataime- ja kanepisortide kataloogi kohta (RO 1999 429). [4] 2. jagu (sertifikaatide vastastikune tunnustamine) A. ÜHENDUSE SÄTTED 1. Põhilised õigusaktid - nõukogu direktiiv 66/400/EMÜ, 14. juuni 1966, peediseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2290/66); viimati muudetud direktiiviga 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1976, lk 10); - nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ, 14. juuni 1966, söödakultuuride seemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66); viimati muudetud direktiiviga 96/72/EC (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10); - nõukogu direktiiv 69/208/EMÜ, 30. juuni 1969, õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta (EÜT L 169, 10.7.1966, lk 3); viimati muudetud direktiiviga 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10). 2. Rakendussätted [5] - komisjoni direktiiv 75/502/EMÜ, 25. juuli 1975, millega piiratakse aasnurmika seemne (Poa pratensis L.) turustamist niisuguste seemnetega, mis on ametlikult sertifitseeritud kui eliitseeme või sertifitseeritud seeme (EÜT L 228, 29.8.1975, lk 26); - komisjoni otsus 81/675/EMÜ, 28. juuli 1981, millega nähakse ette, et teatavad sulgemissüsteemid on "ühekordselt kasutatavad süsteemid" nõukogu direktiivide 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 69/208/EMÜ ja 70/458/EMÜ tähenduses (EÜT L 246, 29.8.1981, lk 26); viimati muudetud otsusega 86/583/EMÜ (EÜT L 327, 22.11.1986, lk 50); - komisjoni direktiiv 86/109/EMÜ, 27. veebruar 1986, millega piiratakse söödakultuuride seeme ning õli- ja kiudtaimede seeme turustamist niisuguste seemnega, mis on ametlikult sertifitseeritud kui eliitseeme või sertifitseeritud seeme (EÜT L 93, 8.4.1986, lk 21); viimati muudetud direktiiviga 91/376/EMÜ (EÜT L 203, 26.7.1991, lk 108); - komisjoni otsus 86/110/EMÜ, 27. veebruar 1986, erandite kohta tingimustest, mis keelavad EMÜ etikettide kasutamise kolmandates riikides toodetud seemnete pakendite taassulgemisel või –sildistamisel (EÜT L 93, 8.4.1996, lk 23); - komisjoni otsus 87/309/EMÜ, 2. juuni 1987, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult teatavate söödakultuuri liikide pakenditele (EÜT L 155, 16.6.1987, lk 26); viimati muudetud otsusega 97/125/EÜ (EÜT L 48, 19.2.1997, lk 35); - komisjoni otsus 92/195/EMÜ, 17. märts 1992, nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ alusel ajutise katse korraldamise kohta söödataimede seemne turustamisel seoses seemnepartii maksimummassi suurendamisega (EÜT L 88, 3.4.1992, lk 59), viimati muudetud otsusega 96/203/EÜ (EÜT L 65, 15.3.1996, lk 41); - komisjoni otsus 94/650/EMÜ, 9. september 1994, ajutise katse korraldamise kohta seemnete hulgiturustamiseks lõpptarbijale (EÜT L 252, 28.9.1994, lk 15), viimati muudetud otsusega 98/174/EÜ (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 3); - komisjoni otsus 95/232/EÜ, 27. juuni 1995, nõukogu direktiivi 69/208/EMÜ alusel ajutise katse korraldamise kohta rapsi ja rüpsi hübriidseemne ja seemnesegude vastavustingimuste kinnitamiseks (EÜT L 154, 5.7.1995, lk 22), viimati muudetud otsusega 98/173/EÜ (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 30); - komisjoni otsus 96/202/EÜ, 4. märts 1996, ajutise katse korraldamise kohta inertse materjali maksimumsisalduse määramiseks sojaoa seemnetes (EÜT L 65, 15.3.1996, lk 39); - komisjoni otsus 97/125/EÜ, 24. jaanuar 1997, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult õli- ja kiudtaimede seemne pakenditele ja muudetakse otsust 87/309/EMÜ, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult teatavate söödakultuuri liikide pakenditele (EÜT L 48, 19.2.1997, lk 35); - komisjoni otsus 98/320/EÜ, 27. aprill 1998, ajutise katse korraldamise kohta seemneproovide võtmiseks ja seemnekontrolliks vastavalt nõukogu direktiividele 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ ja 69/208/EMÜ (EÜT L 140, 12.5.1998, lk 14) B. ŠVEITSI SÄTTED - põllumajandust käsitlev föderaalseadus, 29. aprill 1998 (RO 1998 3033); - korraldus taimse paljundusmaterjali tootmise ja vabasse ringlusse lubamise kohta, 7. detsember 1998 (RO 1999 420); - DFE korraldus põllukultuuride ja söödataimede seemnete ning seemikute kohta, 7. detsember 1998 (RO 1998 781); - DFEP seemnekataloog, 6. juuni 1974, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 408). C. IMPORDIKS NÕUTAVAD SERTIFIKAADID a) Euroopa Ühenduse poolt: dokumendid vastavalt nõukogu otsusele 95/514/EÜ (EÜT L 296, 9.12.1995, lk 34), viimati muudetud otsusega 98/162/EÜ (EÜT L 53, 24.2.1998, lk 21). b) Šveitsi poolt: ametlikud EÜ või OECD etiketid, mis on välja antud käesoleva lisa 2. liites loetletud ametiasutuste poolt ning oranžid või rohelised ISTA sertifikaadid vms seemneanalüüsi sertifikaadid iga seemnepartii kohta. [1] Võimalusel ainult teraviljaseemne ja seemnekartulite osas. [2] Võimalusel ainult teraviljaseemne ja seemnekartulite osas. [3] Ei hõlma Šveitsis turustamiseks lubatud kohalikke sorte. [4] Võimalusel ainult teraviljaseemne ja seemnekartulite osas. [5] Võimalusel teraviljaseeme ja seemnekartulid välja arvata. -------------------------------------------------- 2. liide Seemnekontrolli ja seemnete sertifitseerimist teostavad asutused A. Euroopa Ühendus | Belgia | Ministère des Classe Moyennes et de l'AgricultureService Matériel de ReproductionBrussels | | Taani | Ministeriet for Fødevarer, Landborg og Fiskeri (Élelmiszerügyi, Mezőgazdasági és Halászati Minisztérium)Plantedirektoratet (Dán Növénytermesztési Igazgatóság)Lyngby | | Saksamaa | Senatsverwaltung für Wirtschaft und BetriebeReferat Ernährung und Landwirtschaft— Abteilung IV E 3 —Berlin | B | Der Direktor der Landwirtschaftskammer Rheinland als LandesbeauftraterSaatenanerkennungsstelleBonn | BN | Regierungspräsidium Freiburg— Abt. III, Referat 34 —Freiburg i. Br. | FR | Bayerische Landesanstalt für Bodenkultur und Pflanzenbau — Amtliche Saatenanerkennungfür landwirtsch. Saatgut —Freising | FS | Landwirtschaftskammer HannoverReferat 32Hannover | H | Regierungspräsidium HalleAbteilung 5, Dezernat 51Samenprüf- und AnerkennungsstelleHalle | HAL | Der Senator für Frauen, Gesundheit, Jugend, Soziales und UmweltschutzReferat 33Bremen | HB | WirtschaftsbehördeAm Wirtschaft u. LandwirtschaftAbt. Land- und ErnährungswirtschaftHamburg | HH | Landesforschungsanstalt für Landwirtschaft und Fischerei Mecklenburg-VorpommernLandesanerkennungsstelle für Saat- und PflanzgutRostock | HRB | Thüringer Landesanstalt für LandwirtschaftSachgebiet 270Jena | J | Regierungspräsidium Karlsruhe— Referat 34 —Karlsruhe | KA | Landwirtschaftskammer Rheinland-Pfalz— Amtliche Saatanerkennung —Bad Kreuznach | KH | Landwirtschaftskammer Schleswig-HolsteinLUFA-ITLKiel | KI | Hessische Landesamt für Regionalentwicklung und LandwirtschaftDez. 23Kassel | KS | Sächsisches Landesamt für LandwirtschaftFachbereich 5, Sortenprüfung und FelversuchswesenSaatenanerkennungNossen | MEI | Der Direktor der Landwirtschaftskammer-Westfalen-Lippe als LandesbeauftragterGruppe 31 LandbauMünster | MS | Landwirtschaftskammer Weser-EmsInstitut für Pflanzenbau und PflanzenschutzReferet P4Oldenburg | OL | Landesamt für Ernährung, Landwirtschaft und FlurneuordnungStaatenanerkennungsstelle PotsdamPotsdam | P | Regierungspräsidium StuttgartReferat 34 aStuttgart | S | Landwirtschaftskammer für das SaarlandSaarbrücken | SB | Regierungspräsidium TübingenReferat 34Tübingen | TÜ | Regierung von Unterfranken— Anerkennungs- und Nachkontrollstelle für Gemüsesaatgut in Bayern —Würzburg | WÜ | Regierung von UnterfrankenAbteilung Landwirtschaft— Sachgebiet Weinbau —Würzburg | WÜ | Kreeka | Ministry of AgricultureDirectorate of Inputs of Crop ProductionAthén | | Hispaania | Ministerio de Agricultura Pesca y AlimentaciónDirección General de Producciones y Mercados AgrícolaSubdireccion General de Semillas y Plantas de VivienMadrid Generalidad de CataluñaDepartamento de Agricultura, Ganadería y PescaBarcelona Comunidad Autónoma de Pais VascoDepartamento de Industria, Agricultura y PescaVitoria Junta de GaliciaConsejería de Agriculltura, Ganadería y MontesSantiago de Compostela Diputación Regional de CantabriaConsejería de Ganadería, Agricultura y PescaSantander Principado de AsturiasConsejería de AgriculturaOviedo Junta de AndalucíaConsejería de Agricultura y PescaSevilla Comunidad Autonoma de la Región de MurciaConsejería de Medio Ambiente, Agricultura y PescaMurcia Diputacion General de AragónConsejería de Agricultura í Medio AmbienteZaragoza Junta de Communidades de Castilla-La ManchaConsejería de Agricultura y Medio AmbienteToledo Generalidad ValencianaConsejería de Agricultura y Medio AmbienteValencia Comunidad Autónom de La RiojaConsejería de Agricultura, Ganaderiía y Desarrollo RuralLogroño Junta de ExtremaduraConsejería de Agricultura y ComercioMérida Comunidad Autónoma de CanariasConsejería de Agricultura, Pesca y AlimentaciónSanta Cruz de Tenerife Junta de Castillay LeónConsejería de Agricultura y GanaderíaValladolid Comunidad Autonóma de Jas Islas BalearesConsejería de Agricultura, Comercio e IndustriaPalma de Mallorca Comunidad de MadridConsejería de Economía y EmpleoMadrid Diputación Foral de NavarraDepartamento de Agricultura, Gandería y AlimentaciónPamplona | | Prantsusmaa | Ministère de l'Agriculture, de la Pêche et de l'AlimentationService Officiel de Contrôle et de Certification (SOC)Paris | | Iirimaa | The Department of Agriculture, Food and ForestryAgriculture HouseDublin | | Itaalia | Ente Nazionale Sementi Elette (ENSE)Milano | | Luksemburg | L'Administration des Services Techniques de l'agriculture (ASTA)Service de la Production VégétaleLuxemburg | | Austria | Bundesamt und Forschungszentrum für LandwirtschaftWien Bundesamt für AgrarbiologieLinz | | Madalmaad | Nederlandse Algemene Keuringsdienst voor zaaizaad en pootged van landbouwgesassen (NAK)Ede | | Portugal | Ministério da Agricultura, do Desenvolvimento Rural e das PescasDirecção Geral de Protecção das CulturaLisbon | | Soome | Kasvintuotannon tarkastuskeskus (KTTK) Kontroll-centralen för växproduktionSiementarkastusosasto FrökontrollavdelingenLoimaa | | Rootsi | a)seemned, v.a seemnekartul:Statens utsädeskontroll (SUK)(Svéd vetőmagminőségvizsgáló és minősítő intézet)SvalövFrökontrollen Mellansverige ABLinköpingFrökontrollen Mellansverige ABÖrebrob)seemnekartul:Statens usädeskontroll (SUK)(Svéd vetőmagvizsgáló és minősítő intézet)Svalöv | | Ühendkuningriik | Inglismaa ja Wales:a)seemned, v.a seemnekartul:Ministry of Agriculture, Fisheries and FoodSeeds BranchCambridgeb)seemnekartul:Ministry of Agriculture, Fisheries and FoodPlant Health DivisionYorkŠotimaa:Scottish OfficeAgriculture Fisheries and Environment DepartmentEdinburghPõhja-Iiri:Department of Agriculture for Northern IrelandSeeds BranchBelfast | | B. Šveits: | Service des Semences et PlantsRAC ChanginsNyon Dienst für Saat- unf PflanzgutFAI. ReckenholzZürich | | -------------------------------------------------- 3. liide Šveitsi poolt lubatavad ühenduse erandid [1] a) mis vabastavad teatud liikmesriigid kohustusest kohaldada nõukogu direktiivi 66/402/EMÜ teatavat sorti teraviljaseemnete turustamise kohta: - komisjoni otsus 69/270/EMÜ (EÜT L 220, 1.9.1969, lk 8); - komisjoni otsus 69/271/EMÜ (EÜT L 220, 1.9.1969, lk 9); - komisjoni otsust 69/272/EMÜ (EÜT L 220, 1.9.1969, lk 10); - komisjoni otsus 70/47/EMÜ (EÜT L 13, 19.1.1970, lk 26), viimati muudetud otsusega 80/301/EÜ (EÜT L 68, 14.3.1980, lk 30); - komisjoni otsus 74/5/EMÜ (EÜT L 12, 15.1.1974, lk 13); - komisjoni otsus 74/361/EMÜ (EÜT L 196, 19.7.1974, lk 19); - komisjoni otsus 74/532/EMÜ (EÜT L 299, 7.11.1974, lk 14); - komisjoni otsus 80/301/EÜ (EÜT L 68, 14.3.1980, lk 30); - komisjoni otsus 86/153/EMÜ (EÜT L 115, 3.5.1986, lk 26); - komisjoni otsus 89/101/EMÜ (EÜT L 38, 10.2.1989, lk 37). b) mis lubavad teatavatel liikmesriikidel piirata teatavate teravilja- ja seemnekartulisortide turustamist (vt ühine põllumajandustaimesortide kataloog, 20. tervikväljaanne, veerg 4 (EÜT C 264 A, 30.8.1997, lk 1). c) mis lubavad teatavatel liikmesriikidel vastu võtta rangemad sätted tuulekaera esinemise suhtes teraviljaseemnetes: - komisjoni otsus 74/269/EMÜ (EÜT L 141, 24.5.1974, lk 20), viimati muudetud otsusega 78/512/EÜ (EÜT L 157, 15.6.1978, lk 35); [2] - komisjoni otsus 74/531/EMÜ (EÜT L 299, 7.11.1974, lk 13); - komisjoni otsus 95/75/EÜ (EÜT L 60, 18.3.1995, lk 30); - komisjoni otsus 96/334/EÜ (EÜT L 127, 25.5.1996, lk 39). d) mis lubavad teatavatel liikmesriikidel seemnekartuli turustamisel kogu oma territooriumil või osal sellest vastu võtta rangemad sätted kui nõukogu direktiivi 66/403/EMÜ 1. ja 2. lisas sätestatud: - komisjoni otsus 93/231/EMÜ (EÜT L 106, 30.4.1993, lk 11), muudetud otsustega: - 95/21/EÜ (EÜT L 28, 7.2.1995, lk 13) - 95/76/EÜ (EÜT L 60, 18.3.1995, lk 31) - 96/332/EÜ (EÜT L 127, 25.5.1996, lk 31). [1] Võimalusel ainult teraviljaseemne ja seemnekartuli sortide osas. [2] Võimalusel ainult teraviljaseemne ja seemnekartuli osas. -------------------------------------------------- 4. liide Kolmandate riikide loetelu [1] Argentiina Austraalia Bulgaaria Kanada Tšiili Horvaatia Tšehhi Vabariik Ungari Iisrael Maroko Uus-Meremaa Norra Poola Rumeenia Slovakkia Sloveenia Lõuna-Aafrika Vabariik Türgi Ameerika Ühendriigid Uruguay [1] Tunnustamine põhineb nõukogu otsusel 95/514/EÜ (EÜT L 296, 9.12.1995, lk 34), viimati muudetud otsusega 98/162/EÜ (EÜT L 53, 24.2.1998, lk 21) seemnekultuuride põldtunnustamise ja toodetud seemnete kontrolli kohta ning nõukogu otsusel 97/788/EÜ (EÜT L 322, 25.11.1998, lk 39) sordi säilitamise tavasid käsitleva kontrolli kohta. Norra puhul kehtib Euroopa Majanduspiirkonna leping. -------------------------------------------------- LISA 7 VEINISEKTORI TOODETEGA KAUPLEMINE Artikkel 1 Lepinguosalised lepivad mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttest lähtudes hõlbustada ja edendada oma territooriumidelt pärit veinidega kauplemist käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustel. Artikkel 2 Käesolevat lisa kohaldatakse veinisektori toodetele, nagu on kindlaks määratud: - ühenduse osas: nõukogu määruses (EMÜ) nr 822/87, [1] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1627/98, [2] ning mis kuuluvad CN-koodide 200960 ja 2204 alla, - Šveitsi osas: toiduaineid käsitleva korralduse, 1. märts 1995, 36. peatükis ning mis kuuluvad Šveitsi tollitariifistiku numbrite 200960 ja 2204 alla. Artikkel 3 Käesolevas lepingus, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, kasutatakse järgmisi mõisteid: a) pärit veinitoode, millele eelneb ühe lepinguosalise nimi, tähistab artiklis 2 osutatud toodet, mis on toodetud asjaomase lepinguosalise territooriumil üksnes tema territooriumil koristatud viinamarjadest vastavalt käesolevale lisale; b) geograafiline tähis – mis tahes tähis, kaasa arvatud "päritolunimetus" intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi "TRIPS-lepingu") artikli 22 tähenduses, mida tunnustatakse lepinguosalise õigusnormide kohaselt artiklis 2 määratletud ja lepinguosalise territooriumilt pärit veinitoote kirjeldamiseks ja esitlemiseks; c) traditsiooniline märge – traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis viitab eelkõige artiklis 2 kindlaksmääratud veinisektori toote tootmismeetodile või kvaliteedile, värvile või liigile ning mida tunnustatakse lepinguosalise õigusnormide kohaselt selle lepinguosalise territooriumilt pärit toote kirjeldamiseks ja esitlemiseks; d) kaitstud nimetus – käesoleva lepinguga kaitstud geograafiline tähis või traditsiooniline märge vastavalt lõike b või c tähenduses; e) kirjeldus – nimetused, mida kasutatakse artiklis 2 kindlaksmääratud veinisektori toodete märgistuses, veo- või äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja saatelehtedel, ning reklaamis; f) märgistus – kõik kirjeldused ja muud märkused, märgid, sümbolid, illustratsioonid või kaubamärgid, mis eristavad artiklis 2 kindlaksmääratud veinisektori toodet teistest ning mis on esitatud mahutil, sealhulgas sulguril, mahutile kinnitatud ripatsil ja pudelikaelasiltidel; g) esitusviis – nimetused, mida kasutatakse mahutitel, sh sulguril, märgistuses ja pakenditel; h) pakend – kaitsev ümbris, näiteks paber, iga liiki õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või mitme mahuti transportimisel ja/või esitlemiseks, et müüa tooted lõpptarbijale. I JAOTIS IMPORDILE JA MÜÜGILE KOHALDATAVAD SÄTTED Artikkel 4 1. Lepinguosaliste vaheline kauplemine nende territooriumilt pärinevate artiklis 2 kindlaksmääratud veinisektori toodetega toimub kooskõlas käesolevas lisas toodud tehniliste sätetega. "Tehnilised sätted" tähistab kõiki 1. liites loetletud veinisektori toodete määratlemist, veinivalmistustavasid, nimetatud toodete koostist ja transpordi- ning turustuseeskirju käsitlevaid sätteid. 2. Komitee võib otsustada laiendada lõikega 1 hõlmatud valdkondi. 3. 1. liites loetletud õigusaktide sätteid, mis puudutavad nende jõustumist või rakendamist, ei kohaldata käesoleva lisa suhtes. 4. Käesolev lisa ei piira siseriiklike ega ühenduse maksustamiseeskirjade või samaväärsete kontrollimeetmete kohaldamist. II JAOTIS ARTIKLIS 2 KINDLAKSMÄÄRATUD VEINISEKTORI TOODETE NIMETUSTE VASTASTIKUNE KAITSE Artikkel 5 1. Lepinguosalised astuvad kooskõlas käesoleva lisaga vajalikke samme artiklis 6 toodud ja artiklis 2 kindlaksmääratud, teineteise territooriumilt pärit veinisektori toodete nimetuste vastastikuseks kaitsmiseks. Selleks kehtestab iga lepinguosaline asjakohased õiguslikud vahendid, mis tagavad geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste märgete tõhusa kaitse ja välistavad selle, et neid kasutatakse nende tähiste ja kirjeldustega hõlmamata veinide tähistamiseks. 2. Lepinguosaliste kaitstud nimetused on reserveeritud eranditult lepinguosalise territooriumilt pärit toodete jaoks, mida nad tähistavad ning neid võib kasutada üksnes selle lepinguosalise õigusnormides sätestatud tingimustel. 3. Lõikes 1 ja 2 osutatud kaitse välistab eelkõige artiklis 2 määratletud veinisektori toodete kaitstud nimetuste kasutamise, kui need tooted ei pärine kõnesolevast geograafilisest piirkonnast, isegi kui: - näidatakse ära toote tegelik päritolu, - kõnealust geograafilist tähist kasutatakse tõlkes, - nimetusele on lisatud sõnu nagu "liik", "tüüp", "laad", "imitatsioon", "meetod" või muid selliseid väljendeid. 4. Homonüümsete geograafilise tähiste puhul: a) kui käesoleva lisaga kaitstud kaks tähist on homonüümsed, tagatakse kaitse mõlemale, tingimusel et tarbijat ei eksitata veinisektori toote tegeliku päritolu osas; b) kui käesoleva lisaga kaitstud tähis on homonüümne väljaspool lepinguosaliste territooriume asuva geograafilise piirkonna nimega, võib niisugust nimetust kasutada, et kirjeldada ja esitleda veinisektori toodet, mis on toodetud selles geograafilises piirkonnas, millele nimetus osutab, tingimusel et seda nimetust on traditsiooniliselt ja järjepidevalt kasutatud, selle vastavat kasutamist reguleerib päritolumaa ning tarbijates ei ole tekitatud vale arusaama, nagu pärineks see vein asjaomase lepinguosalise territooriumilt. 5. Homonüümsete traditsiooniliste märgete puhul: a) kui käesoleva lisaga kaitstud kaks tähist on homonüümsed, tagatakse kaitse mõlemale, tingimusel et tarbijat ei eksitata veinisektori toote tegeliku päritolu osas; b) kui käesoleva lisaga kaitstud märge on homonüümne nimetusega, mida kasutatakse veinisektori toote kohta, mis ei pärine lepinguosaliste territooriumidelt, võib niisugust nimetust veinisektori toote kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutada, tingimusel et seda on kasutatud traditsiooniliselt ja järjepidevalt, selle vastavat kasutamist reguleerib päritolumaa ning tarbijates ei ole tekitatud vale arusaama, nagu pärineks see vein asjaomase lepinguosalise territooriumilt. 6. Komitee võib vajadusel oma otsusega kindlaks määrata tegelikud kasutamistingimused, et võimaldada lõigetes 4 ja 5 nimetatud homonüümsete tähiste ja märgete eristamist, pidades silmas asjaomaste tootjate õiglast kohtlemist ja tarbijate eksitamise vältimist. 7. Lepinguosalised loobuvad õigusest TRIPS-lepingu artikli 24 lõigetele 4–7 tuginedes keelduda teise lepinguosalise tootenimetuste kaitsmisest. 8. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud erakorralist kaitset kohaldatakse käesoleva lisa 2. liite ühenduse nimekirjas oleva nimetuse "Champagne" suhtes. Kaheaastase üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva lisa jõustumisest ei piira erakorraline kaitse siiski nimetuse "Champagne" kasutamist Šveitsi Vaudi kantonist pärinevate teatavate veinide kirjeldamisel ja esitlemisel, kui neid veine ei turustata ühenduse territooriumil ja tarbijat ei ole eksitatud veini tegeliku päritolu osas. Artikkel 6 Kaitstud on järgmised nimetused: a) ühendusest pärit veinisektori tooted: - märge liikmesriigi kohta, kust toode pärineb; - 2. liites nimetatud ühenduse erimärked; - 2. liites nimetatud geograafilised tähised ja traditsioonilised erimärked; b) Šveitsist pärit veinisektori tooted: - märked "Suisse", "Schweiz", "Svizzera", "Svizra" ja kõik muud nimetused, mis tähistavad seda maad; - 2. liites nimetatud Šveitsi erimärked; - 2. liites nimetatud geograafilised tähised ja traditsioonilised erimärked. Artikkel 7 1. Artiklis 2 määratletud tähenduses veinisektori toote marginime, mis koosneb käesoleva lisaga kaitstud geograafilisest tähisest või traditsioonilisest erimärkest või sisaldab neid, ei registreerita või selle registreerimine tühistatakse asjaomase poole taotlusel, kui kõnesolev toode ei pärine: - kohast, millele geograafiline tähis osutab või - kohast, kus traditsioonilist erimärget kasutatakse. 2. Hiljemalt 15. aprilliks 1995 registreeritud kaubamärki võib siiski kasutada 15. aprillini 2005, eeldusel et seda on registreerimisest alates tegelikult järjepidevalt kasutatud. Artikkel 8 Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks, et juhtudel, kus lepingupooltelt pärit, artiklis 2 määratletud tähenduses veinisektori tooteid eksporditakse ja turustatakse väljaspool nende territooriumi, ei kasutata ühelt lepinguosaliselt pärit toote kirjeldamiseks ja esitlemiseks teise lepinguosalise käesoleva lisaga kaitstud nimetusi. Artikkel 9 Lepinguosaliste asjakohaste õigusaktidega lubatud määral laieneb käesoleva lisaga kehtestatud kaitsesoodustus füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning tootjate, ettevõtjate ja tarbijate liitudele, ühingutele ja organisatsioonidele, mille peakontor asub teise lepinguosalise territooriumil. Artikkel 10 1. Kui veinisektori toote kirjelduse või esitlusviisiga, eelkõige märgistuses, ametlikes või äridokumentides või reklaamis, rikutakse käesolevast lisast tulenevaid õigusi, kohaldavad lepinguosalised vajalikke haldusmeetmeid või algatavad kohtumenetluse, et võidelda kõlvatu konkurentsi vastu või hoida muul viisil ära kaitstud nimetuse väärkasutamist. 2. Lõikes 1 sätestatud meetmed võetakse ja menetlused algatatakse eelkõige järgmistel juhtudel: a) kui ühenduse või Šveitsi õigusaktidega ettenähtud kirjelduste tõlkimisel teise lepinguosalise ühte keelde saadakse sõnakuju, mis võiks tekitada segadust sel viisil kirjeldatud või esitletud veinisektori toote päritolu osas; b) kui tähised, kaubamärgid, nimetused, märkused või illustratsioonid, mis annavad otseselt või kaudselt ebaõiget või eksitavat teavet toote lähtekoha, päritolu, liigi ja oluliste omaduste kohta, on esitatud käesoleva lisaga kaitstud nimetusi kandvate toodete mahutil, pakendil, reklaamis või nendega seotud ametlikes või äridokumentides; c) kui pakendina kasutatakse mahuteid või pakendeid, mis on veini päritolu suhtes eksitavad. Artikkel 11 Käesolev lisa ei piira lepinguosaliste õigust kehtestada käesoleva lisaga kaitstud kirjelduste suhtes oma siseriiklike õigusaktide või muude rahvusvaheliste kokkulepete alusel ulatuslikumat kaitset. III JAOTIS AMETLIKE KONTROLLIASUTUSTE VAHELINE VASTASTIKUNE ABI I alajaotis Eelsätted Artikkel 12 Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid: a) veinisektori toodetega kauplemise eeskirjad – kõik käesoleva lisaga hõlmatud sätted; b) pädev asutus – kõik lepinguosaliste poolt määratud asutused või talitused, mis vastutavad veinisektori toodetega kauplemise eeskirjade kohaldamise eest; c) kontaktasutus – ühe lepinguosalise poolt määratud ametiasutus või pädev asutus, mis vastutab asjakohase ühenduse pidamise eest teise lepinguosalise kontaktasutusega; d) taotluse esitanud asutus – lepinguosalise poolt määratud pädev asutus, mis esitab taotluse abi saamiseks käesoleva jaotisega hõlmatud valdkondades; e) taotluse saanud asutus – lepinguosalise poolt määratud ametiasutus või pädev asutus, mis võtab vastu taotluse abi saamiseks käesoleva jaotisega hõlmatud valdkondades; f) rikkumine – iga veinisektori toodetega kauplemise eeskirjade rikkumine või rikkumiskatse. Artikkel 13 1. Lepinguosalised toetavad teineteist käesolevas jaotises sätestatud viisil ja tingimustel. Nad tagavad, et veinisektori toodetega kauplemise eeskirju kohaldatakse nõuetekohaselt, eelkõige teineteisele vastastikust abi osutades ning õigusaktide rikkumisi tuvastades ja uurides. 2. Käesolevas jaotises sätestatud abi ei mõjuta kriminaalmenetlust ning lepinguosaliste poolt kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitlevaid sätteid. II alajaotis Lepinguosaliste poolt läbiviidavad kontrollid Artikkel 14 1. Lepinguosalised astuvad vajalikke samme, et tagada artiklis 13 sätestatud abi sobivate kontrollimeetmete teel. 2. Need kontrollid viiakse läbi süstemaatiliselt või pisteliselt. Pisteliste kontrollide puhul tagavad lepinguosalised, et need oleksid tüüpilised oma arvu, laadi ja sageduse poolest. 3. Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et hõlbustada oma pädevate asutuste ametnike tööd, eelkõige tagades, et neil: - on juurdepääs viinamarjaistandustesse, veinisektori toodete tootmis-, ettevalmistus-, ladustamis- ja töötlemiskohtadele ning nende toodete transpordivahenditele; - on juurdepääs nende isikute müügi- ja laoruumidele ja transpordivahenditele, kes valdab, müüb või transpordib veinisektori tooteid või tooteid, mida võidakse nende valmistamiseks kasutada; - on võimalus teha inventuuri veinisektori toodetele ja ainetele või toodetele, mida võidakse nende valmistamiseks kasutada; - on võimalik võtta proove müügiks hoitavatest, müüdavatest või transporditavatest veinisektori toodetest; - on võimalik tutvuda raamatupidamisandmetega ja muude kontrollide puhul asjakohaste dokumentidega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid; - on võimalus võtta sobivaid kaitsemeetmeid veinisektori toodete või selliste toodete valmistamiseks kasutatavate toodete tootmise, ettevalmistamise, ladustamise, transpordi, kirjeldamise, esitlemise, teisele lepinguosalisele eksportimise ning turustamise suhtes, kui on alust arvata, et käesolevat lisa on tõsiselt rikutud, eelkõige toodete võltsimise või terviseohu puhul. Artikkel 15 1. Kui üks lepinguosaline määrab mitu pädevat asutust, peab ta tagama nendevahelise koostöö. 2. Iga lepinguosaline määrab ühe kontaktasutuse. See asutus: - edastab teise lepinguosalise kontaktasutusele koostöötaotluse käesoleva jaotise kohaldamiseks; - võtab vastu sedalaadi taotlusi nimetatud asutuselt ja edastab neid asjaosalise lepingupoole pädevale asutusele või pädevatele asutustele; - esindab seda lepinguosalist III alajaotises osutatud koostöö raames, - teavitab teist lepinguosalist vastavalt artiklile 14 võetud meetmetest. III alajaotis Järelevalveasutuste vastastikune abi Artikkel 16 1. Taotluse esitanud asutuse nõudel peab taotluse saanud asutus andma talle kõikvõimalikku kasulikku teavet, mis võimaldab tal kontrollida veinisektori toodetega kauplemise eeskirjade nõuetekohast kohaldamist ning eelkõige teavet olemasolevate või kavandatavate toimingute kohta, mis rikuvad või võiksid rikkuda neid reegleid. 2. Kui taotlejaasutus esitab põhjendatud taotluse, viib taotluse saanud asutus püstitatud eesmärkide saavutamiseks läbi erijärelevalve või erikontrolli või võtab sellise järelevalve läbiviimise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud taotluse saanud asutus tegutseb enda nimel või mõne oma riigi asutuse taotlusel. 4. Kokkuleppel taotluse saanud asutusega võib taotluse esitanud asutus määrata enda või lepinguosalise mõne teise pädeva asutuse teenistuses oleva ametiisiku, keda ta volitab: - koguma veinisektori toodetega kauplemise eeskirjade nõuetekohast kohaldamist käsitlevat teavet selle liikmesriigi pädevate asutuste valdustes, kus taotluse saanud asutus asub, või kontrollima toiminguid ja tegema koopiaid transpordi- jt dokumentidest ja registrikannetest; - võtma osa vastavalt lõikele 2 taotletud meetmetest. Esimeses taandes osutatud koopiaid võib teha ainult kokkuleppel taotluse saanud asutusega. 5. Taotluse esitanud asutus, kes soovib saata teise lepinguosalise juurde vastavalt lõike 4 esimesele lõigule määratud ametiisiku osa võtma nimetatud lõigu teises taandes osutatud kontrollimenetlustest, peab taotluse saanud asutust sellest aegsasti enne nende menetluste algust teavitama. Taotluse saanud asutuse ametiisikud vastutavad kontrollide läbiviimise eest. Taotluse esitanud asutuse ametiisikud: - esitavad kirjaliku volituse, kuhu on märgitud isikuandmed ja ametikoht, - omavad vastavalt piirangutele, mille taotluse saanud asutusele kohaldatavad õigusaktid kehtestavad oma ametiisikutele kõnesolevate kontrollimenetluste läbiviimisel: - õigusi juurdepääsuks vastavalt artikli 14 lõikele 3, - õigust taotluse saanud asutuse ametiisikute poolt vastavalt artikli 14 lõikele 3 teostatu kontrolli tulemusi käsitlevale informatsioonile, - järgivad kontrollimisel eeskirju ja käitumislaadi, mis on kohustuslik selle lepinguoalise ametiisikutele, kelle territooriumil kontrollimenetlust läbi viiakse. 6. Käesoleva artikliga sätestatud põhjendatud taotlused asjaomase lepingupoole taotluse saanud asutusele edastatakse selle lepinguosalise kontaktasutuse kaudu. Sama korda kohaldatakse: - selliste taotluste vastuste suhtes, - lõigete 2, 4 ja 5 kohaldamist käsitleva teabe suhtes. Vaatamata esimesele lõikele võivad lepinguosalised omavahelise koostöö tulemuslikkuse ja kiiruse parandamiseks vajadusel lubada pädevatel asutustel: - saata põhjendatud taotlusi ja teavet otse teise lepinguosalise pädevatele asutustele, - vastata otse teisel lepinguosalise pädevate asutuste põhjendatud taotlustele ja teabele. Sel juhul peavad need pädevad asutused viivitamata informeerima asjaomase lepinguosalise kontaktasutust. Artikkel 17 Kui ühe lepinguosalise pädeval asutusel on põhjendatud kahtlus või ta saab teada, et: - veinisektori toode ei vasta veinisektori toodetega kauplemise eeskirjadele või selle toote tootmine või turustamine on seotud pettusega ning et - selline mittevastavus on eelkõige ühe lepinguosalise huvides ja võib kaasa tuua haldusmeetmete võtmise või kohtumenetluse, teavitab ta viivitamatult kõnesoleva lepinguosalise kontaktastust oma kontaktasutuse kaudu. Artikkel 18 1. Käesolevas jaotises sätestatud taotlused tehakse kirjalikult. Neile lisatakse sellele vastamiseks vajalikud dokumendid. Vajadusel võidakse suulisi taotlusi vastu võtta, kuid need tuleb viivitamatult kirjalikult kinnitada. 2. Lõikes 1 nimetatud taotlustele lisatakse järgmine teave: - taotluse esitanud asutuse nimetus, - taotletav meede, - taotluse eesmärk või põhjus, - asjakohased õigusnormid, - võimalikult täpne ja täielik teave uuritava füüsilise või juriidilise isiku kohta, - asjaolude kokkuvõte. 3. Taotlused esitatakse ühes lepinguosaliste ametlikest keeltest. 4. Kui taotlused ei vasta vorminõuetele, võib taotluse esitanud asutuselt nõuda selle parandamist või täiendamist; sellest hoolimata võib alati võtta ajutisi kaitsemeetmeid. Artikkel 19 1. Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutusele uurimistulemused dokumentide, nende tõestatud ärakirjade, aruannete jms kujul. 2. Lõikes 1 sätestatud dokumente võib asendada ükskõik millises elektroonilises vormis oleva teabega, mis on koostatud samal eesmärgil. Artikkel 20 1. Lepinguosaline, kellele taotluse saanud asutus allub, võib keelduda käesolevas jaotises sätestatud abist, kui see abi võib osutada negatiivset mõju selle lepinguosalise suveräänsusele, avalikule korrale, julgeolekule või muudele elulistele huvidele. 2. Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata. 3. Kui abist keeldutakse, tuleb otsusest ja selle põhjustest viivitamata teatada taotluse esitanud asutusele. Artikkel 21 1. Artiklites 16 ja 17 osutatud teabele lisatakse asjakohased dokumendid või muu tõendusmaterjal ja haldusmeetmete või kohtumenetluste üksikasjad ning see peab eelkõige käsitlema: - kõnealuse veinisektori toote koostist ja organoleptilisi omadusi, - selle kirjeldust ja esitusviisi; - tootmis-, ettevalmistus- ja turustamiseeskirjadele vastavust. 2. Asjaomased kontaktasutused, kelle initsiatiivil artiklites 16 ja 17 sätestatud vastastikuse abi menetlus algatati, teavitavad teineteist viivitamatult: - uurimise käigust, eelkõige ettekannete ja muude dokumentide või teabeallikate kaudu, - kõigist kõnesoleva toimingu suhtes algatatud haldus- või kohtumenetlustest. 3. Käesoleva jaotise kohaldamisega tekkinud lähetuskulud kannab lepinguosaline, kes määras ametiisiku artikli 16 lõigetes 2 ja 4 sätestatud meetmete võtmiseks. 4. Käesolev artikkel ei mõjuta kohtuliku uurimise konfidentsiaalsust hõlmavaid siseriiklikke norme. IV alajaotis Üldsätted Artikkel 22 1. II ja III alajaotise kohaldamiseks võib ühe lepinguosalise pädev asutus taotleda teise lepinguosalise pädevalt asutuselt, et see võtaks proove kooskõlas sellele lepinguosalisele kohaldatavate sätetega. 2. Taotluse saanud asutus säilitab vastavalt lõikele 1 võetud proovid ja määrab labori, kuhu need kontrollimiseks saadetakse. Taotluse esitanud asutus võib määrata teise labori, et viia läbi proovide paralleelne analüüs. Sel otstarbel peab taotluse saanud asutus saatma taotluse esitanud asutusele sobiva koguse proove. 3. Kui taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus ei jõua kokkuleppele lõikes 2 osutatud analüüside tulemuste osas, teeb ühiselt määratud labor otsustava analüüsi. Artikkel 23 1. Mistahes käesolevast jaotisest tulenev teave on konfidentsiaalne. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja sellele laieneb kaitse, mis samalaadsele teabele on ette nähtud seda saava lepinguosalise asjakohastes õigusnormides või ühenduse ametiasutuste suhtes kohaldatavates vastavates sätetes. 2. Kui ühe lepinguosalise õigusaktid või haldustavad sätestavad käesolevas jaotises sätestatutest rangemad piirangud tööstus- ja kaubandussaladustele, ei ole ta kohustatud esitama teavet, kui taotluse esitanud lepinguosaline ei pea nimetatud rangematest piirangutest kinni. 3. Saadud teavet kasutatakse ainult käesoleva jaotise kohaldamisel; seda teavet võib muudel eesmärkidel kasutada ainult teabe esitanud haldusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul, järgides kõiki selle asutuse kehtestatud piiranguid. 4. Lõige 1 ei välista teabe kasutamist üldise karistusõiguse rikkumisest tulenevates kohtu- või haldusmenetlustes, kui see saadi rahvusvahelise õigusalase koostöö kaudu. 5. Lepinguosalised võivad käesoleva jaotise kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes. Artikkel 24 Füüsilised ja juriidilised isikud ja selliste isikute ühendused, kelle kaubandustegevuse suhtes võidakse kohaldada käesolevas jaotises osutatud kontrolle, ei tohi kontrollide tegemist takistada ja peavad nende läbiviimisele alati kaasa aitama. IV JAOTIS Üldsätted Artikkel 25 I ja II jaotist ei kohaldata artiklis 2 määratletud veinisektori toodete kohta, mis: a) viiakse transiitveosena läbi ühe lepinguosalise territooriumi või b) on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt ja millega kaubeldakse väikestes kogustes 3. liites kehtestatud tingimustel ja korras. Artikkel 26 Lepinguosalised: a) saadavad teineteisele käesoleva lisa jõustumise kuupäeval: - oma nimekirja asutustest, kes on pädevad koostama veinisektori toodete veo saatedokumente vastavalt artikli 4 lõikele 1, - oma nimekirja asutustest, kes on pädevad tõendama veinisektori toote päritolunimetust selliste toodete veo saatedokumentides vastavalt artikli 4 lõikele 1, - oma nimekirja pädevatest asutustest ja kontaktasutustest vastavalt artikli 12 lõigetele b ja c, - oma nimekirja laboritest, kes tohivad teha analüüse kooskõlas artikli 22 lõikega 2, b) konsulteerivad ja teavitavad teineteist seoses käesoleva lisa kohaldamisega võetud meetmest. Eelkõige saadavad nad teineteisele oma kohaldatavad sätted ja haldus- ja kohtuotsuste kokkuvõtted, mis on eriti olulised selle nõuetekohasel kohaldamisel. Artikkel 27 1. Veinisektori toodete töörühm (edaspidi "töörühm"), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi. 2. Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kohaldamise ja kaasajastamise kohta. Artikkel 28 1. Olenemata artikli 5 lõikest 8 võib veinisektori tooteid, mis käesoleva lisa jõustumise ajaks on toodetud, välja töötatud, kirjeldatud ja esitletud vastavalt lepinguosaliste siseriiklikele õigusnormidele, kuid mis on käesoleva lisaga keelatud, võib müüa kuni varude lõppemiseni. 2. Nende veinide turustamist, mis on toodetud, välja töötatud, kirjeldatud ja esitletud vastavalt käesolevale lisale, kuid mille tootmine, väljatöötamine, kirjeldamine ja esitusviis ei ole lisa muutmise tõttu enam sellega kooskõlas, võib jätkata kuni varude lõppemiseni, kui komitee ei ole sätestanud teisiti. Artikkel 29 1. Lepinguosalised alustavad konsultatsioone, kui üks neist leiab, et teine ei ole täitnud mõnda käesoleva lisaga ettenähtud kohustust. 2. Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mida on vaja kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks. 3. Kui mis tahes viivitus võiks ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast nimetatud meetmete võtmist. 4. Kui lepinguosalised ei jõua lõigetes 1 ja 3 sätestatud konsultatsioonide järel kokkuleppele, võib lepinguosaline, kes taotles konsultatsioone või kes võttis lõikes 3 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis võimaldavad käesolevat lepingut nõuetekohaselt kohaldada. Artikkel 30 Käesoleva lisa kehtimise ajaks peatatakse ühenduse ja Šveitsi vahel 15. oktoobril 1984 Brüsselis sõlmitud veinide ametliku kontrolli alast koostööd käsitleva kirjavahetuse kohaldamine. [1] EÜT L 84, 27.3.1987, lk 1. [2] EÜT L 210, 28.7.1998, lk 8. -------------------------------------------------- 1. liide Artiklis 4 osutatud juriidiliste dokumentide loetelu, mis käsitleb veinisektori tooteid A. Juriidilised dokumendid, mida kohaldatakse ühendusest pärit veinisektori toodete importimisel Šveitsi ja nende turustamisel seal JURIIDILISED DOKUMENDID, MILLELE VIIDATAKSE [1] 1. 373 R 2805: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2805/73, 12. oktoober 1973, millega määratakse kindlaks määratletud piirkonnas valmistatud valgete kvaliteetveinide ja teatava vääveldioksiidisisaldusega imporditud valgete kvaliteetveinide nimekiri ning kehtestatakse teatavad üleminekusätted enne 1. oktoobrit 1973 toodetud veinide vääveldioksiidisisalduse kohta (EÜT L 289, 16.10.1973, lk 21); viimati muudetud järgmise aktiga: - 377 R 0966 : komisjoni määrus (EMÜ) nr 966/77 (EÜT L 115, 6.5.1977, lk 77) 2. 374 R 2319: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2319/74, 10. september 1974, millega täpsustatakse teatavad viinamarjakasvatuspiirkonnad, kus võib toota lauaveine maksimaalse alkoholisisaldusega 17o (EÜT L 248, 11.9.1974, lk 7) 3. 375 L 0106: nõukogu direktiiv 75/106/EMÜ, 19. detsember 1974, teatavate toodete mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.02.75, lk 1), viimati muudetud järgmise aktiga: - 389 L 0676: nõukogu direktiiv 89/676/EMÜ (EÜT L 398, 30.12.1989, lk 18) 4. 376 L 0895: nõukogu direktiiv 76/895/EMÜ, 23. november 1976, mis käsitleb puu- ja köögiviljades sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide piirnormide kehtestamist (EÜT L 340, 9.12.1976, lk 26), viimati muudetud järgmise aktiga: - 397 L 0041: nõukogu direktiiv 97/41/EÜ (EÜT L 184, 12.7.1997, lk 33) 5. 378 R 1972: komisjoni määrus (EMÜ) nr 1972/78, 16. august 1978, milles sätestatakse veinivalmistustavasid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 226, 17.8.1978, lk 11), viimati muudetud järgmise aktiga: - 380 R 0045: komisjoni määrus (EMÜ) nr 45/80 (EÜT L 7, 11.1.1980, lk 12) 6. 379 L 0700: komisjoni direktiiv 79/700/EMÜ, 24. juuli 1979, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid puuviljades ja köögiviljades sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 207, 15.8.1979, lk 26) 7. 384 R 2394: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2394/84, 20. august 1984, milles sätestatakse 1984/85. ja 1985/86. viinamarjakasvatusaastaks ioonivahetusvaikude kasutustingimused ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde valmistamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 224, 21.8.1984, lk 8), viimati muudetud järgmise aktiga: - 386 R 2751: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2751/86 (EÜT L 253, 5.9.1986, lk 11) 8. 385 R 3804: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3804/85, 20. detsember 1985, milles koostatakse teatavate Hispaania piirkondade viinamarjakasvatusalade nimekiri, kus lauaveini tegelik alkoholisisaldus võib olla ühenduse nõuetest madalam (EÜT L 367, 31.12.1985, lk 37) 9. 386 R 0305: komisjoni määrus (EMÜ) nr 305/86, 12. veebruar 1986, enne 1. septembrit 1986 toodetud ühendusest pärineva veini ja üleminekuperioodi jooksul imporditud veini maksimaalse üldvääveldioksiidisisalduse kohta (EÜT L 38, 13.2.1986, lk 13) 10. 386 R 1888: komisjoni määrus (EMÜ) nr 1888/86, 18. juuni 1986, enne 1. septembrit 1986 valmistatud ja ühendusest pärinevate veinide ning üleminekuperioodi jooksul imporditud vahuveinide maksimaalse üldvääveldioksiidisisalduse kohta (EÜT L 163, 19.6.1986, lk 19) 11. 386 R 2094: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2094/86, 3. juuli 1986, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad viinhappe kasutamiseks vööndi A teatavate piirkondade määratletud veinitoodete happesuse vähendamiseks (EÜT L 180, 4.7.1986, lk 17), viimati muudetud järgmise aktiga: - 386 R 2736: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2736/86 (EÜT L 252, 4.9.1986, lk 15) 12. 387 R 0822: nõukogu määrus (EMÜ) nr 822/87, 16. märts 1987, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 84, 27.3.1987, lk 1), viimati muudetud järgmise aktiga: - 398 R 1627: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1627/98 (EÜT L 210, 28.7.1998, lk 8) 13. 387 R 0823: nõukogu määrus (EMÜ) nr 823/87, 16. märts 1987, millega nähakse ette erisätted määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinide kohta (EÜT L 84, 27.3.1987, lk 59), viimati muudetud järgmise aktiga: - 206 R 1426: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1426/96 (EÜT L 184, 24.7.1996, lk 1) 14. 388 R 3377: komisjoni määrus (EMÜ) nr 3377/88, 28. oktoober 1988, millega antakse Ühendkuningriigile õigus teatavatel tingimustel lubada täiendavalt tõsta teatavate lauaveinide alkoholisisaldust (EÜT L 296, 29.10.1988, lk 69) 15. 388 R 4252: nõukogu määrus (EMÜ) nr 4252/88, 21. detsember 1988, ühenduses toodetud liköörveinide valmistamise ja turustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1988, lk 59), viimati muudetud järgmise aktiga: - 398 R 1629: nõukogu määrus (EÜ) nr 1629/98 (EÜT L 210, 28.7.1998, lk 11) 16. 389 L 0107: nõukogu direktiiv 89/107/EMÜ, 21. detsember 1988, inimtarbimiseks ettenähtud toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27), muudetud järgmise aktiga: - 394 L 0034: nõukogu direktiiv 94/34/EMÜ (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 1) 17. 389 L 0109: nõukogu direktiiv 89/109/EMÜ, 21. detsember 1988, toiduainetega kokkupuutuvaid materjale ja tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 38), parandatud EÜT L 347, 28.11.1989, lk 37 18. 389 L 0396: nõukogu direktiiv 89/396/EMÜ, 14. juuni 1989, toidukaubapartiide tähistamise ja märgistamise kohta (EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21), viimati muudetud järgmise aktiga: - 392 L 0011: nõukogu direktiiv 92/11/EMÜ (EÜT L 65, 11.3.1992, lk 32) 19. 389 R 2202: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2202/89, 20. juuli 1989, milles määratletakse terminid "kupaaž", "veiniks muutmine", "villija" ja "villimine" (EÜT L 209, 21.7.1989, lk 31) 20. 389 R 2392: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2392/87, 24. juuli 1989, milles sätestatakse veinide ja viinamarjavirrete kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 232, 9.8.1989, lk 13), viimati muudetud järgmise aktiga: - 396 R 1427: nõukogu määrus (EÜ) nr 1427/96 (EÜT L 184, 24.7.1996, lk 3) 21. 390 L 0642: nõukogu direktiiv 90/642/EMÜ, 27. november 1990, taimset päritolu toiduainetes, kaasa arvatud puu- ja köögiviljades sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta (EÜT L 350, 14.12.1990, lk 26), viimati muudetud järgmise aktiga: - 397 L 0071: komisjoni direktiiv 97/71/EÜ (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 42) 22. 390 R 2676: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2676/90, 17. september 1990, millega nähakse ette ühenduse veinianalüüsi meetodid (EÜT L 272, 3.10.1990, lk 1), viimati muudetud järgmise aktiga: - 397 R 0822: komisjoni määrus (EÜ) nr 822/97 (EÜT L 117, 7.5.1997, lk 10) 23. 390 R 3201: komisjoni määrus (EMÜ) nr 3201/90, 16. oktoober 1990, milles sätestatakse veinide ja viinamarjavirrete kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 309, 8.11.1990, lk 1), viimati muudetud järgmise aktiga: - 398 R 0847: komisjoni määrus (EÜ) nr 847/98 (EÜT L 120, 23.4.1998, lk 14) Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis: artikli 9 lõike 2 teist lõiku ja artikli 9 lõiget 3 ei kohaldata. 24. 390 R 3220: komisjoni määrus (EMÜ) nr 3220/90, 7. november 1990, milles sätestatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 822/87 ettenähtud teatavate veinivalmistustavade kasutamise tingimused (EÜT L 308, 8.11.1990, lk 22), viimati muudetud: - 397 R 2053: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2053/97 (EÜT L 287, 21.10.1997, lk 15) 25. 391 R 3223: komisjoni määrus (EMÜ) nr 3223/91, 5. november 1991, millega antakse Ühendkuningriigile õigus teatavatel tingimustel lubada täiendavalt tõsta teatavate lauaveinide alkoholisisaldust (EÜT L 305, 6.11.1991, lk 14) 26. 391 R 3895: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3895/91, 11. detsember 1991, milles sätestatakse eriveinide kirjeldamise ja esitlemise eeskirjad (EÜT L 368, 31.12.1991, lk 1) 27. 391 R 3901: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3901/91, milles sätestatakse eriveinide kirjeldamise ja esitlemise teatavad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 368, 31.12.1991, lk 15) 28. 392 R 1238: komisjoni määrus (EMÜ) nr 1238/92, 8. mai 1992, milles määratakse kindlaks ühenduse meetodid, mida kohaldatakse veinisektoris neutraalse alkoholi analüüsimiseks (EÜT L 130, 15.5..1992, lk 13) 29. 392 R 2332: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2332/92, 13. juuli 1992, ühenduses toodetud vahuveinide kohta (EÜT L 231, 13.8.1992, lk 1), viimati muudetud: - 398 R 1629: komisjoni määrus (EMÜ) nr 1629/98 (EÜT L 210, 28.7.1998, lk 11) 30. 392 R 2333: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2333/92, 13. juuli 1992, milles sätestatakse vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 231, 13.8.1992, lk 9), viimati muudetud: - 396 R 1429: nõukogu määrus (EÜ) nr 1429/96 (EÜT L 184, 24.7.1996, lk 9) 31. 392 R 3459: komisjoni määrus (EMÜ) nr 3459/92, 30. november 1992, millega antakse Ühendkuningriigile õigus lubada täiendavalt tõsta määratletud piirkonnas toodetud lauaveinide ja kvaliteetveinide alkoholisisaldust (EÜT L 350, 1.12.1992, lk 60) 32. 393 R 0315: nõukogu määrus (EMÜ) nr 315/93, 8. veebruar 1993, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1) 33. 393 R 586: komisjoni määrus (EMÜ) nr 586/93, 12. märts 1993, millega nähakse ette erand teatavate veinide lenduvate hapete sisalduse suhtes (EÜT L 61, 13.3.1993, lk 39), viimati muudetud: - 396 R 0693: komisjoni määrus (EÜ) nr 693/96 (EÜT L 97, 18.4.1996, lk 17) 34. 393 R 2238: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2238/93, 26. juuli 1993, veinitoodete veo saatedokumentide ning asjakohaste registrite pidamise kohta (EÜT L 200, 10.8.1993, lk 10), parandatud EÜT L 301, 8.12.1993, lk 29 Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis: a) kui saatedokumenti loetakse päritolunimetust tõendavaks dokumendiks vastavalt määruse artiklis 7 sätestatule, tõendatakse märkeid artikli 7 lõike 1 punkti c esimese taandega hõlmatud juhtudel: - määruses (EMÜ) nr 2719/92 osutatud dokumendi puhul koopiatel 1, 2 ja 4 või - määruses (EMÜ) nr 3649/92 osutatud dokumendi puhul koopiatel 1 ja 2; b) artikli 8 lõikes 2 osutatud vedudel kohaldatakse järgmisi eeskirju: i) määruses (EMÜ) nr 2719/92 osutatud dokumendi puhul: - on koopia 2 tootega kaasas lähtekohast mahalaadimiskohani Šveitsis ning antakse kaubasaajale või tema esindajale, - kaubasaaja esitab koopia 4 või selle tõestatud koopia pädevatele Šveitsi asutustele; ii) määruses (EMÜ) nr 3649/92 osutatud dokumendi puhul: - on koopia 2 tootega kaasas lähtekohast mahalaadimiskohani Šveitsis ning antakse kaubasaajale või tema esindajale, - kaubasaaja esitab koopia 2 tõestatud koopia pädevatele Šveitsi asutustele; c) lisaks artiklis 3 sätestatud teabele peab dokument kooskõlas nõukogu direktiiviga 89/396/EMÜ (EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21) sisaldama üksikasju, mis võimaldavad tuvastada partiid, kuhu veinisektori tooted kuuluvad. 35. 393 R 3111: komisjoni määrus (EÜ) nr 3111/93, 10. november 1993, millega esitatakse määruse (EMÜ) nr 4252/88 artiklites 3 ja 12 osutatud määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetliköörveinide nimekirjad (EÜT L 278, 11.11.1993, lk 48), muudetud: - 398 R 0693: komisjoni määrus (EÜ) nr 693/98 (EÜT L 96, 28.3.1998, lk 17) 36. 394 L 0036: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/36/EÜ, 30. juuni 1994, toiduainetes kasutatavate värvainete kohta (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 13), parandatud EÜT L 252, 4.10.1996, lk 23 37. 394 R 2733: komisjoni määrus (EÜ) nr 2733/94, 9. november 1994, millega antakse Ühendkuningriigile õigus lubada täiendavalt tõsta määratletud piirkonnas toodetud lauaveinide ja kvaliteetveinide alkoholisisaldust (EÜT L 289, 10.11.1994, lk 5) 38. 394 R 3299: komisjoni määrus (EÜ) nr 3299/94, 21. detsember 1994, Austria viinamarjakasvatussektoris kohaldatavate üleminekumeetmete kohta (EÜT L 341, 30.12.1994, lk 37), muudetud: - 395 R 0670: komisjoni määrus (EÜ) nr 670/95 (EÜT L 70, 30.3.1995) 39. 395 L 0002: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/2/EMÜ, 20. veebruar 1995, toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta (EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1), muudetud: - 396 L 0085: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/85/EÜ (EÜT L 86, 28.3.1997, lk 4) 40. 395 R 0554: komisjoni määrus (EÜ) nr 554/95, 13. märts 1995, millega kehtestatakse vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 56, 14.3.1995, lk 3), muudetud: - 396 R 1915: komisjoni määrus (EÜ) nr 1915/96 (EÜT L 252, 4.10.1996, lk 10) 41. 395 R 0593: komisjoni määrus (EÜ) nr 593/95, 17. märts 1995, milles sätestatakse Hispaania lauaveinide kupaaži üleminekumeede 1995. aastaks (EÜT L 60, 18.3.1995, lk 3) 42. 395 R 0594: komisjoni määrus (EÜ) nr 594/95, 17. märts 1995, milles sätestatakse Hispaanias ja Portugalis toodetud ja nendes liikmesriikides turule lubatud lauaveinide üldhappelisuse üleminekumeede 1995. aastaks (EÜT L 60, 18.3.1995, lk 5) 43. 395 R 0878: komisjoni määrus (EÜ) nr 878/95, 21. aprill 1995, milles sätestatakse erand Itaalia Verona ja Piacenza provintsides 1994/95 toodetud rikastatud veinide hapestamist käsitlevast määrusest (EMÜ) nr 822/87 (EÜT L 91, 22.4.1995, lk 1) 44. 395 R 2729: komisjoni määrus (EÜ) nr 2729/95, 27. november 1995, 1995./96. veiniaastal toodetud "Prosecco di Conegliano Valdobbiadene" ja "Prosecco del Montello e dei Colli Asolani" naturaalse alkoholisisalduse kohta mahuprotsentides ja nende valmistamiseks kasutatud kuveede väikseima üldalkoholisisalduse kohta mahuprotsentides (EÜT L 284, 28.11.1995, lk 5) 45. 396 R 1128: komisjoni määrus (EÜ) nr 1128/96, 24. juuni 1996, milles sätestatakse Hispaania lauaveinide kupaaži üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 150, 25.6.1996, lk 13) 46. 398 R 0881: komisjoni määrus (EÜ) nr 881/98, 24. aprill 1998, milles sätestatakse määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini (mpv-kvaliteetvein) teatavate tüüpide märgistamisel kasutatavate täiendavate traditsiooniliste nimetuste kaitse üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 124, 25.4.1998, lk 22) JURIIDILISED DOKUMENDID, MIDA LEPINGUOSALISED ARVESSE VÕTAVAD Lepinguosalised võtavad arvesse järgmiste juriidiliste dokumentide sisu: B. Juriidilised dokumendid, mida kohaldatakse Šveitsist pärit veinisektori toodete importimisel ühendusse ja nende turustamisel seal JURIIDILISED DOKUMENDID, MILLELE VIIDATAKSE [2] 1. Põllumajandust käsitlev föderaalseadus, 29. aprill 1998 (RO 1998 3033) 2. Korraldus viinamarjakasvatuse ja veiniimpordi kohta, 7. detsember 1998 (RO 199986) 3. OFAG korraldus viinamarjasortide föderaalse nimekirja ja kultivaride kontrolli kohta, 7. detsember 1998 (RO 1999 535) 4. Toiduaineid ja tarbeesemeid käsitlev föderaalseadus (toiduaineteseadus, LDA1), 9. oktoober 1992, viimati muudetud 29. aprillil 1998 (RO 1998 3033) 5. Toiduaineid käsitlev korraldus (ODA1), 1. märts 1995, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 303) Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis: a) vastavalt artiklitele 11–16 lubatakse alljärgnevaid veinivalmistustavasid ja –menetlusi: 1) gaseerimine või vahustamine argooni, lämmastikku või hapnikku kasutades; 2) kuumutamine; 3) veatu ja lahustamata, kuivade veinide hiljutise valmimise tulemusel pärmseeni sisaldava värske veinisette kasutamine kuivades veinides, koguses mitte üle 5 % pärmseeni; 4) tsentrifuugimine ja filtreerimine inertse filtreerimisainega või ilma, tingimusel et nii töödeldud toodetesse ei jää soovimatuid jääke; 5) pärmseente kasutamine veinivalmistamiseks; 6) pärmseenepreparaatide kasutamine maksimaalselt 40 g/hl; 7) polüvinüülpolüpürrolidooni kasutamine maksimaalselt 80 g/hl; 8) piimhappebakterite kasutamine hõljumit sisaldavas veinis; 9) ühe või mitme järgmise aine lisamine pärmseente kasvu kiirendamiseks: - diammooniumfosfaat või ammooniumsulfaat kuni 0,3 g/l, - diammooniumfosfaat või ammooniumsulfaat kuni 0,2 g/l. Neid tooteid võib kasutada ka koos koguses kuni 0,3 g/l, ilma et see piiraks eelpool nimetatud kogust 0,2 g/l; - tiamiinhüdrokloriidi lisamine tiamiinis väljendatuna, kuni 0,6 g/l; 10) süsinikdioksiidi, argooni või lämmastiku kasutamine kas omaette või koos ainult selleks, et luua inertne atmosfäär ja käsitseda toodet õhukindlalt; 11) süsinikdioksiidi lisamine, tingimusel et nii töödeldud veini süsinikdioksiidisisaldus ei ületaks 2 g/l; 12) Šveitsi eeskirjadega ettenähtud määral vääveldioksiidi, kaaliumbisulfiti või kaaliummetabisulfiti, teiste nimetustega kaaliumdisulfiti või kaaliumpürosulfiti kasutamine; 13) sorbiinhappe või kaaliumsorbaadi lisamine juhul, kui töödeldud toote joogina turule lubamisel ei ületa lõplik sorbiinhappesisaldus 200 mg/l; 14) L-askorbiinhappe lisamine koguses kuni 150 mg/l; 15) sidrunhappe lisamine veini tasakaalustamiseks, juhul kui selle lõplik sisaldus töödeldud veinis ei ületa 1 g/l; 16) viinhappe kasutamine hapestamiseks, tingimusel et esialgset happesisaldust ei suurendata rohkem kui 2,5 g/l viinhappes väljendatuna; 17) ühe või mitme järgmise aine kasutamine happesuse vähendamiseks: - neutraalne kaaliumtartraat, - kaaliumbikarbonaat, - kaltsiumkarbonaat, mis võib sisaldada väikestes kogustes L (+) viinhappe ja L (–) õunhappe kaltsium-kaksiksoola, - kaltsiumtartraat või viinhape, - homogeenne viinhappe ja kaltsiumkarbonaadi preparaat, mis sisaldab neid aineid pulbristatuna võrdses koguses; 18) selitamine ühe või mitme järgmise veinivalmistuses kasutatava ainega: - toiduželatiin, - kalaliim, - kaseiin ja kaaliumkaseinaat, - loomne albumiin, - bentoniit, - silikoondisoksiid geeli või kolloidlahusena, - kaoliin, - tanniin, - pektinolüütilised ensüümid, - polüvinüülpolüpürrolidooni kasutamine maksimaalselt 3 g/hl; 19) tanniini lisamine; 20) töötlemine veinivalmistuses kasutatava söega (aktiivsüsi) koguses kuni 100 g kuivainet hl kohta; 21) töötlemine: - valgete ja rosé-veinide töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga, - punaste veinide töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga või kaltsiumfütaadiga, juhul kui töödeldav vein sisaldab jääkrauda; 22) metaviinhappe lisamine koguses kuni 100 mg/l; 23) akaatsia kasutamine; 24) DL-viinhappe (tuntud ka ratseemilise happe nime all) või selle neutraalse kaaliumsoola kasutamine liigse kaltsiumi sadestamiseks; 25) järgmiste ainete kasutamine pudelis kääritatud vahuveinide valmistamiseks, mille sete eraldatakse dégorgement-meetodil: - kaltsiumalginaat või - kaaliumalginaat; 26) vasksulfaadi kasutamine veini maitse- või lõhnadefektide kõrvaldamiseks maksimaalselt 1 g/hl, tingimusel et sel viisil töödeldud veini vasesisaldus ei ole suurem kui 1 mg/l; 27) kaaliumbitartraadi lisamine viinakivi sadestamiseks; 28) karamelli lisamine, et intensiivistada liköörveinide värvi; 29) kaltsiumsulfaadi kasutamine liköörveinide valmistamisel, juhul kui sel viisil töödeldud veini sulfaadisisaldus väljendatuna kaaliumsulfaadis ei ole suurem kui 2 g/l; 30) veini elektrodialüüstöötlemine viinhappelise stabiliseerimise tagamiseks Rahvusvahelise Veiniameti (IWO) eeskirjadele vastavatel tingimustel; 31) ureaasi kasutamine veini uureasisalduse vähendamiseks Rahvusvahelise Veiniameti (IWO) eeskirjadele vastavatel tingimustel; 32) veini, kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkoholi või veinist saadud neutraalse alkoholi lisamine liköörveinide valmistamisel vastavalt Šveitsi eeskirjadega ettenähtud eritingimustele; 33) sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine viinamarjade, viinamarjavirde või veini naturaalse alkoholisisalduse suurendamiseks vastavalt Šveitsi eeskirjadega ettenähtud eritingimustele; 34) viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine veini magustamiseks vastavalt Šveitsi eeskirjadega ettenähtud eritingimustele. b) olenemata korralduse artiklist 371 on keelatud Šveitsi veinide kupaaž eri päritolu veinidega: - 1. ja 2. kategooria (päritolunimetuse ja päritolumärgistusega veinid) roosade ja punaste veinide puhul alates käesoleva lisa jõustumisele järgneva neljanda aasta 1. jaanuarist, - 1. ja 2. kategooria (päritolunimetuse ja päritolumärgistusega veinid) veinide (v.a esimeses taandes nimetatute) puhul alates käesoleva lisa jõustumisest. c) olenemata ülalnimetatud korralduse artiklist 373 kehtivad veinide kirjeldamisel ja esitlemisel järgmistes määrustes osutatud eeskirjad, mida kohaldatakse kolmandatest riikidest imporditavatele toodetele: 1) 389 R 2392: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2392/87, 24. juuli 1989, milles sätestatakse veinide ja viinamarjavirrete kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 232, 9.8.1989, lk 13), viimati muudetud: - 396 R 1427: komisjoni määrus (EÜ) nr 1427/96 (EÜT L 184, 24.7.1996, lk 3) Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis: aa) kui Šveitsi vein on pandud kuni 60-liitrise nominaalmahuga mahutitesse, võib importija nime vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktile c ja artikli 26 lõike 1 punktile c asendada Šveitsi tootja, veinikeldri, veinikaupmehe või villija nimega; bb) olenemata määruse artikli 2 lõike 3 punktis i, artikli 28 lõikest 1 ja artikli 43 lõike 1 punktist b võib märget "lauavein" koos märke "vin de pays" võimaliku lisamisega kasutada päritolumärgistusega Šveitsi veinide (2. kategooria veinide) puhul Šveitsi eeskirjades kehtestatud tingimustel; cc) olenemata määruse artikli 30 lõike 1 punktist b võib kasutada ühe või mitme viinamarjasordi nime, kui nimetatud sort või sordid moodustavad vähemalt 85 % Šveitsi veini valmistamisel kasutatud viinamarjadest. Kui nimetatakse mitut viinamarjasorti, loetletakse need kahanevas koguselises järjekorras; dd) olenemata määruse artikli 31 lõike 1 punktist a on aastakäigu märkimine lubatud 1. ja 2. kategooria veinide puhul, kui vähemalt 85 % veini valmistamiseks kasutatud viinamarjadest on koristatud nimetatud aastal; 2) 390 R 3201: komisjoni määrus (EMÜ) nr 3201/90, 16. oktoober 1990, milles sätestatakse veinide ja viinamarjavirrete kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 309, 8.11.1990, lk 1), viimati muudetud: - 398 R 0847: komisjoni määrus (EÜ) nr 847/98 (EÜT L 120, 23.4.1998, lk 14) Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis: aa) olenemata määruse artikli 9 lõikest 1 võib alkoholisisaldust esitada mahuprotsendi-ühikutes kümnendikprotsentides; bb) olenemata artikli 14 lõikest 7 võib märked "demi-sec" ja "moelleux" asendada märgetega "légèrement doux" and "demi-doux"; 3) 392 R 2333: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2333/92, 13. juuli 1992, milles sätestatakse vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 231, 13.8.1992, lk 9), viimati muudetud: - 396 R 1429: nõukogu määrus (EÜ) nr 1429/96 (EÜT L 184, 24.7.1996, lk 9) Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis: viidet "tootjaliikmesriigid" artikli 6 lõikes 2 laiendatakse ka Šveitsile; 4) 395 R 0554: komisjoni määrus (EÜ) nr 554/95, 13. märts 1995, millega kehtestatakse vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT 56, 14.3.1995, lk 3), muudetud: - 396 R 1915: komisjoni määrus (EÜ) nr 1915/96 (EÜT L 252, 4.10.1996, lk 10) Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis: olenemata määruse artikli 2 esimesest lõigust võib alkoholisisaldust esitada mahuprotsendi-ühikutes kümnendikprotsentides. 6. Korraldus toiduainetes lubatud lisaainete kohta, 26. juuni 1995, viimati muudetud 30. jaanuaril 1998 (RO 1998530) 7. Korraldus võõrkehade ja toiduainete koostisosade kohta, 26. juuni 1995, viimati muudetud 30. jaanuaril 1998 (RO 1998273) 8. 375 L 0106: nõukogu direktiiv 75/106/EMÜ, 19. detsember 1974, teatavate toodete mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.2.1975, lk 1), viimati muudetud: - 389 L 0676: nõukogu direktiiv 89/676/EMÜ (EÜT L 398, 30.12.1989, lk 18) 9. 393 R 2238: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2238/93, 26. juuli 1993, veinitoodete veo saatedokumentide ning asjakohaste registrite pidamise kohta (EÜT L 200, 10.8.1993, lk 10), parandatud EÜT L 301, 8.12.1993, lk 29 Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis: a) kõikide Šveitsist pärit veinisektori toodete importimisel ühendusse tuleb esitada vastavalt määrusele koostatud saatedokument. Olenemata artiklist 4 peab saatedokument olema koostatud kooskõlas määruse III lisas esitatud näidisega. Lisaks artiklis 3 sätestatud andmetele peab dokument sisaldama ka üksikasju, mis võimaldavad kindlaks määrata partiid, kuhu veinisektori toode kuulub; b) punktis a nimetatud saatedokument asendab komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3590/85, 18. detsember 1985, veini, viinamarjamahla ja viinamarjavirde impordil nõutava tõendi ja analüüsiaruande kohta (EÜT L 343, 20.12.1985, lk 20), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 960/98, 7. mai 1998 (EÜT L 135, 8.5.1998, lk 4), sätestatud impordidokumenti; c) määruse viiteid "liikmesriik/liikmesriigid" või "riiklikud või ühenduse sätted" laiendatakse ka Šveitsile ja Šveitsi õigusaktidele. JURIIDILISED DOKUMENDID, MIDA LEPINGUOSALISED ARVESSE VÕTAVAD Lepinguosalised võtavad arvesse järgmiste juriidiliste dokumentide sisu: [1] Ühenduse õigusaktide puhul, 1998. aasta 1. augusti seisuga; Šveitsi õigusaktide puhul, 1999. aasta 1. jaanuari seisuga. [2] Ühenduse õigusaktide puhul, 1998. aasta 1. augusti seisuga; Šveitsi õigusaktide puhul, 1999. aasta 1. jaanuari seisuga. -------------------------------------------------- 2. liide Artiklis 6 osutatud kaitstud nimetused A. Ühendusest pärit veinisektori toodete kaitstud nimetused I. Ühenduse traditsioonilised erinimetused 1.1. Nõukogu määruses (EMÜ) nr 823/87, [1] 16. märts 1987, millega kehtestatakse sätted määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinide kohta, viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1426/96, [2] nimetatud järgmised märked: i) märked "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid", "mpv-kvaliteetveinid" ja vastavad terminid ja lühendid muudes ühenduse keeltes; ii) märge "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetvahuveinid", sealhulgas lühend "mpv-kvaliteetvahuveinid" ja vastavad märked ja lühendid muudes ühenduse keeltes, samuti Sekt bestimmter Anbaugebiete või Sekt b.A; iii) märge "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetpoolvahuveinid", sealhulgas lühend "mpv-kvaliteetpoolvahuveinid" ja vastavad märked ja lühendid muudes ühenduse keeltes; iv) märge "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetliköörveinid", sealhulgas lühend "mpv-kvaliteetliköörveinid" ja vastavad mõisted ja lühendid muudes ühenduse keeltes. 1.2. Nõukogu määruses (EMÜ) nr 4252/88, [3] 21. detsember 1988, mis käsitleb ühenduses toodetud liköörveinide valmistamist ja turustamist, viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1629/98, [4] nimetatud järgmised märked: - "οίνος φυσικός γλυκύς" ("vin doux naturel") - "vino generoso" - "vino generoso de licor" - "vinho generoso" - "vino dulce natural" - "vino dolce naturale" - "vinho doce natural" - "vin doux naturel". 1.3. märge "Crémant". II. Geograafilised tähised ja traditsioonilised märked liikmesriikide kaupa I Saksamaalt pärit veinid II Prantsusmaalt pärit veinid III Hispaaniast pärit veinid IV Kreekast pärit veinid V Itaaliast pärit veinid VI Luxembourgist pärit veinid VII Portugalist pärit veinid VIII Ühendkuningriigist pärit veinid IX Austriast pärit veinid I. SAKSAMAA LIITVABARIIGIST PÄRIT VEINID A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid ("Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete") 1.1. Määratletud piirkondade nimed - Ahr - Baden - Franken - Hessische Bergstraße - Mittelrhein - Mosel-Saar-Ruwer - Nahe - Pfalz - Rheingau - Rheinhessen - Saale-Unstrut - Sachsen - Württemberg 1.2. Alampiirkondade, haldusüksuste ja haldusüksuste osade nimed 1.2.1. Määratletud piirkond Ahr a) alampiirkonnad: Bereich Walporzheim/Ahrtal b) Grosslage: Klosterberg c) Einzellagen: Blume Burggarten Goldkaul Hardtberg Herrenberg Laacherberg Mönchberg Pfaffenberg Sonnenberg Steinkaul Übigberg d) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Ahrbrück Ahrweiler Altenahr Bachem Bad Neuenahr-Ahrweiler Dernau Ehlingen Heimersheim Heppingen Lohrsdorf Marienthal Mayschoss Neuenahr Pützfeld Rech Reimerzhoven Walporzheim 1.2.2. Määratletud piirkond Hessische Bergstraße a) alampiirkonnad: Bereich Starkenburg Bereich Umstadt b) Grosslagen: Rott Schlossberg Wolfsmagen c) Einzellagen: Eckweg Fürstenlager Guldenzoll Hemsberg Herrenberg Höllberg Kalkgasse Maiberg Paulus Steingeröll Steingerück Steinkopf Stemmler Streichling d) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Alsbach Bensheim Bensheim-Auerbach Bensheim-Schönberg Dietzenbach Erbach Gross-Umstadt Hambach Heppenheim Klein-Umstadt Rossdorf Seeheim Zwingenberg 1.2.3. Määratletud piirkond Mittelrhein a) alampiirkonnad: Bereich Loreley Bereich Siebengebirge b) Grosslagen: Burg-Hammerstein Burg Rheinfels Gedeonseck Herrenberg Lahntal Loreleyfelsen Marxburg Petersberg Schloss Reichenstein Schloss Schönburg Schloss Stahleck c) Einzellagen: Brünnchen Fürstenberg Gartenlay Klosterberg Römerberg Schloß Stahlberg Sonne St. Martinsberg Wahrheit Wolfshöhle d) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Ariendorf Bacharach Bacharach-Steeg Bad Ems Bad Hönningen Boppard Bornich Braubach Breitscheid Brey Damscheid Dattenberg Dausenau Dellhofen Dörscheid Ehrenbreitstein Ehrental Ems Engenhöll Erpel Fachbach Filsen Hamm Hammerstein Henschhausen Hirzenach Kamp-Bornhofen Karthaus Kasbach-Ohlenberg Kaub Kestert Koblenz Königswinter Lahnstein Langscheid Leubsdorf Leutesdorf Linz Manubach Medenscheid Nassau Neurath Niederburg Niederdollendorf Niederhammerstein Niederheimbach Nochern Oberdiebach Oberdollendorf Oberhammerstein Obernhof Oberheimbach Oberwesel Osterspai Patersberg Perscheid Rheinbreitbach Rheinbrohl Rheindiebach Rhens Rhöndorf Sankt-Goar Sankt-Goarshausen Schloss Fürstenberg Spay Steeg Trechtingshausen Unkel Urbar Vallendar Weinähr Wellmich Werlau Winzberg 1.2.4. Määratletud piirkond Mosel-Saar-Ruwer a) üldosa: Mosel Moseltaler Ruwer Saar b) alampiirkonnad: Bereich Bernkastel Bereich Moseltor Bereich Obermosel Bereich Saar-Ruwer Bereich Zell c) Grosslagen: Badstube Gipfel Goldbäumchen Grafschaft Köningsberg Kurfürstlay Münzlay Nacktarsch Probstberg Römerlay Rosenhang Sankt Michael Scharzlay Schwarzberg Schwarze Katz Vom heissem Stein Weinhex d) Einzellagen: Abteiberg Adler Altarberg Altärchen Altenberg Annaberg Apotheke Auf der Wiltingerkupp Blümchen Bockstein Brauneberg Braunfels Brüderberg Bruderschaft Burg Warsberg Burgberg Burglay Burglay-Felsen Burgmauer Busslay Carlsfelsen Doctor Domgarten Domherrenberg Edelberg Elzhofberg Engelgrube Engelströpfchen Euchariusberg Falkenberg Falklay Felsenkopf Fettgarten Feuerberg Frauenberg Funkenberg Geisberg Goldgrübchen Goldkupp Goldlay Goldtröpfchen Grafschafter Sonnenberg Großer Herrgott Günterslay Hahnenschrittchen Hammerstein Hasenberg Hasenläufer Held Herrenberg Herrenberg Herzchen Himmelreich Hirschlay Hirtengarten Hitzlay Hofberger Honigberg Hubertusberg Hubertuslay Johannisbrünnchen Juffer Kapellchen Kapellenberg Kardinalsberg Karlsberg Kätzchen Kehrnagel Kirchberg Kirchlay Klosterberg Klostergarten Klosterkammer Klosterlay Klostersegen Königsberg Kreuzlay Krone Kupp Kurfürst Lambertuslay Laudamusberg Laurentiusberg Lay Leiterchen Letterlay Mandelgraben Marienberg Marienburg Marienburger Marienholz Maximiner Maximiner Burgberg Maximiner Meisenberg Monteneubel Moullay-Hofberg Mühlenberg Niederberg Niederberg-Helden Nonnenberg Nonnengarten Osterlämmchen Paradies Paulinsberg Paulinslay Pfirsichgarten Quiriniusberg Rathausberg Rausch Rochusfels Römerberg Römergarten Römerhang Römerquelle Rosenberg Rosenborn Rosengärtchen Rosenlay Roterd Sandberg Schatzgarten Scheidterberg Schelm Schießlay Schlagengraben Schleidberg Schlemmertröpfchen Schloß Thorner Kupp Schloßberg Sonnenberg Sonnenlay Sonnenuhr St. Georgshof St. Martin St. Matheiser Stefanslay Steffensberg Stephansberg Stubener Treppchen Vogteiberg Weisserberg Würzgarten Zellerberg e) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Alf Alken Andel Avelsbach Ayl Bausendorf Beilstein Bekond Bengel Bernkastel-Kues Beuren Biebelhausen Biewer Bitzingen Brauneberg Bremm Briedel Briedern Brodenbach Bruttig-Fankel Bullay Burg Burgen Cochem Cond Detzem Dhron Dieblich Dreis Ebernach Ediger-Eller Edingen Eitelsbach Ellenz-Poltersdorf Eller Enkirch Ensch Erden Ernst Esingen Falkenstein Fankel Fastrau Fell Fellerich Filsch Filzen Fisch Flussbach Franzenheim Godendorf Gondorf Graach Grewenich Güls Hamm Hatzenport Helfant-Esingen Hetzerath Hockweiler Hupperath Igel Irsch Kaimt Kanzem Karden Kasel Kastel-Staadt Kattenes Kenn Kernscheid Kesten Kinheim Kirf Klotten Klüsserath Kobern-Gondorf Koblenz Köllig Kommlingen Könen Konz Korlingen Kövenich Köwerich Krettnach Kreuzweiler Kröv Krutweiler Kues Kürenz Langsur Lay Lehmen Leiwen Liersberg Lieser Löf Longen Longuich Lorenzhof Lörsch Lösnich Maring-Noviand Maximin Grünhaus Mehring Mennig Merl Mertesdorf Merzkirchen Mesenich Metternich Metzdorf Meurich Minheim Monzel Morscheid Moselkern Moselsürsch Moselweiss Müden Mühlheim Neef Nehren Nennig Neumagen-Dhron Niederemmel Niederfell Niederleuken Niedermennig Nittel Noviand Oberbillig Oberemmel Oberfell Obermennig Oberperl Ockfen Olewig Olkenbach Onsdorf Osann-Monzel Palzem Pellingen Perl Piesport Platten Pölich Poltersdorf Pommern Portz Pünderich Rachtig Ralingen Rehlingen Reil Riol Rivenich Riveris Ruwer Saarburg Scharzhofberg Schleich Schoden Schweich Sehl Sehlem Sehndorf Sehnhals Senheim Serrig Soest Sommerau St. Aldegund Staadt Starkenburg Tarforst Tawern Temmels Thörnich Traben-Trarbach Trarbach Treis-Karden Trier Trittenheim Ürzig Valwig Veldenz Waldrach Wasserliesch Wawern Wehlen Wehr Wellen Wiltingen Wincheringen Winningen Wintersdorf Wintrich Wittlich Wolf Zell Zeltingen-Rachtig Zewen-Oberkirch 1.2.5. Määratletud piirkond Nahe a) alampiirkonnad: Bereich Kreuznach Bereich Schloss Böckelheim Bereich Nahetal b) Grosslagen: Burgweg Kronenberg Paradiesgarten Pfarrgarten Rosengarten Schlosskapelle Sonnenborn c) Einzellagen: Abtei Alte Römerstraße Altenberg Altenburg Apostelberg Backöfchen Becherbrunnen Berg Bergborn Birkenberg Domberg Drachenbrunnen Edelberg Felsenberg Felseneck Forst Frühlingsplätzchen Galgenberg Graukatz Herrenzehntel Hinkelstein Hipperich Hofgut Hölle Höllenbrand Höllenpfad Honigberg Hörnchen Johannisberg Kapellenberg Karthäuser Kastell Katergrube Katzenhölle Klosterberg Klostergarten Königsgarten Königsschloß Krone Kronenfels Lauerweg Liebesbrunnen Löhrer Berg Lump Marienpforter Mönchberg Mühlberg Narrenkappe Nonnengarten Osterhöll Otterberg Palmengarten Paradies Pastorei Pastorenberg Pfaffenstein Ratsgrund Rheingrafenberg Römerberg Römerhelde Rosenberg Rosenteich Rothenberg Saukopf Schloßberg Sonnenberg Sonnenweg Sonnnenlauf St. Antoniusweg St. Martin Steinchen Steyerberg Straußberg Teufelsküche Tilgesbrunnen Vogelsang Wildgrafenberg d) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Alsenz Altenbamberg Auen Bad Kreuznach Bad Münster-Ebernburg Bayerfeld-Steckweiler Bingerbrück Bockenau Boos Bosenheim Braunweiler Bretzenheim Burg Layen Burgsponheim Cölln Dalberg Desloch Dorsheim Duchroth Ebernburg Eckenroth Feilbingert Gaugrehweiler Genheim Guldental Gutenberg Hargesheim Heddesheim Hergenfeld Hochstätten Hüffelsheim Ippesheim Kalkofen Kirschroth Langenlonsheim Laubenheim Lauschied Lettweiler Mandel Mannweiler-Cölln Martinstein Meddersheim Meisenheim Merxheim Monzingen Münster Münster-Sarmsheim Münsterappel Niederhausen Niedermoschel Norheim Nussbaum Oberhausen Obermoschel Oberndorf Oberstreit Odernheim Planig Raumbach Rehborn Roxheim Rüdesheim Rümmelsheim Schlossböckelheim Schöneberg Sobernheim Sommerloch Spabrücken Sponheim St. Katharinen Staudernheim Steckweiler Steinhardt Schweppenhausen Traisen Unkenbach Wald Erbach Waldalgesheim Waldböckelheim Waldhilbersheim Waldlaubersheim Wallhausen Weiler Weinsheim Windesheim Winterborn Winzenheim 1.2.6. Määratletud piirkond Rheingau a) alampiirkond: Bereich Johannisberg b) Grosslagen: Burgweg Daubhaus Deutelsberg Erntebringer Gottesthal Heiligenstock Honigberg Mehrhölzchen Steil Steinmacher c) Einzellagen: Dachsberg Doosberg Edelmann Fuschsberg Gutenberg Hasensprung Hendelberg Herrnberg Höllenberg Jungfer Kapellenberg Kilzberg Klaus Kläuserweg Klosterberg Königin Langenstück Lenchen Magdalenenkreuz Marcobrunn Michelmark Mönchspfad Nußbrunnen Rosengarten Sandgrub Schönhell Schützenhaus Selingmacher Sonnenberg St. Nikolaus Taubenberg Viktoriaberg d) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Assmannshausen Aulhausen Böddiger Eltville Erbach Flörsheim Frankfurt Geisenheim Hallgarten Hattenheim Hochheim Johannisberg Kiedrich Lorch Lorchhausen Mainz-Kostheim Martinsthal Massenheim Mittelheim Niederwalluf Oberwalluf Oestrich Rauenthal Reichartshausen Rüdesheim Steinberg Vollrads Wicker Wiesbaden Wiesbaden-Dotzheim Wiesbaden-Frauenstein Wiesbaden-Schierstein Winkel 1.2.7. Määratletud piirkond Rheinhessen a) alampiirkonnad: Bereich Bingen Bereich Nierstein Bereich Wonnegau b) Grosslagen: Abtey Adelberg Auflangen Bergkloster Burg Rodenstein Domblick Domherr Gotteshilfe Güldenmorgen Gutes Domtal Kaiserpfalz Krötenbrunnen Kurfürstenstück Liebfrauenmorgen Petersberg Pilgerpfad Rehbach Rheinblick Rheingrafenstein Sankt Alban Sankt Rochuskapelle Spiegelberg Sybillinenstein Vögelsgärten c) Einzellagen: Adelpfad Äffchen Alte Römerstraße Altenberg Aulenberg Aulerde Bildstock Binger Berg Blücherpfad Blume Bockshaut Bockstein Bornpfad Bubenstück Bürgel Daubhaus Doktor Ebersberg Edle Weingärten Eiserne Hand Engelsberg Fels Felsen Feuerberg Findling Frauenberg Fraugarten Frühmesse Fuchsloch Galgenberg Geiersberg Geisterberg Gewürzgärtchen Geyersberg Goldberg Goldenes Horn Goldgrube Goldpfad Goldstückchen Gottesgarten Götzenborn Hähnchen Hasenbiß Hasensprung Haubenberg Heil Heiligenhaus Heiligenpfad Heilighäuschen Heiligkreuz Herrengarten Herrgottspfad Himmelsacker Himmelthal Hipping Hoch Hochberg Hockenmühle Hohberg Hölle Höllenbrand Homberg Honigberg Horn Hornberg Hundskopf Johannisberg Kachelberg Kaisergarten Kallenberg Kapellenberg Katzebuckel Kehr Kieselberg Kirchberg Kirchenstück Kirchgärtchen Kirchplatte Klausenberg Kloppenberg Klosterberg Klosterbruder Klostergarten Klosterweg Knopf Königsstuhl Kranzberg Kreuz Kreuzberg Kreuzblick Kreuzkapelle Kreuzweg Leckerberg Leidhecke Lenchen Liebenberg Liebfrau Liebfrauenberg Liebfrauenthal Mandelbaum Mandelberg Mandelbrunnen Michelsberg Mönchbäumchen Mönchspfad Moosberg Morstein Nonnengarten Nonnenwingert Ölberg Osterberg Paterberg Paterhof Pfaffenberg Pfaffenhalde Pfaffenkappe Pilgerstein Rheinberg Rheingrafenberg Rheinhöhe Ritterberg Römerberg Römersteg Rosenberg Rosengarten Rotenfels Rotenpfad Rotenstein RotesKreuz Rothenberg Sand Sankt Georgen Saukopf Sauloch Schelmen Schildberg Schloß Schloßberg Schloßberg-Schwätzerchen Schloßhölle Schneckenberg Schönberg Schützenhütte Schwarzenberg Schloß Hammerstein Seilgarten Silberberg Siliusbrunnen Sioner Klosterberg Sommerwende Sonnenberg Sonnenhang Sonnenweg Sonnheil Spitzberg St. Annaberg St. Julianenbrunnen St. Georgenberg St. Jakobsberg Steig Steig-Terassen Stein Steinberg Steingrube Tafelstein Teufelspfad Vogelsang Wartberg Wingertstor Wißberg Zechberg Zellerweg am schwarzen Herrgott d) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Abenheim Albig Alsheim Alzey Appenheim Armsheim Aspisheim Badenheim Bechenheim Bechtheim Bechtolsheim Bermersheim Bermersheim vor der Höhe Biebelnheim Biebelsheim Bingen Bodenheim Bornheim Bretzenheim Bubenheim Budenheim Büdesheim Dalheim Dalsheim Dautenheim Dexheim Dienheim Dietersheim Dintesheim Dittelsheim-Hessloch Dolgesheim Dorn-Dürkheim Drais Dromersheim Ebersheim Eckelsheim Eich Eimsheim Elsheim Engelstadt Ensheim Eppelsheim Erbes-Büdesheim Esselborn Essenheim Finthen Flomborn Flonheim Flörsheim-Dalsheim Framersheim Freilaubersheim Freimersheim Frettenheim Friesenheim Fürfeld Gabsheim Gau-Algesheim Gau-Bickelheim Gau-Bischofshei Gau-Heppenheim Gau-Köngernheim Gau-Odernheim Gau-Weinheim Gaulsheim Gensingen Gimbsheim Grolsheim Gross-Winternheim Gumbsheim Gundersheim Gundheim Guntersblum Hackenheim Hahnheim Hangen-Weisheim Harxheim Hechtsheim Heidesheim Heimersheim Heppenheim Herrnsheim Hessloch Hillesheim Hohen-Sülzen Horchheim Horrweiler Ingelheim Jugenheim Kempten Kettenheim Klein-Winterheim Köngernheim Kriegsheim Laubenheim Leiselheim Lonsheim Lörzweiler Ludwigshöhe Mainz Mauchenheim Mettenheim Mölsheim Mommenheim Monsheim Monzernheim Mörstadt Nack Nackenheim Neu-Bamberg Nieder-Flörsheim Nieder-Hilbersheim Nieder-Olm Nieder-Saulheim Nieder-Wiesen Nierstein Ober-Flörsheim Ober-Hilbersheim Ober-Olm Ockenheim Offenheim Offstein Oppenheim Osthofen Partenheim Pfaffen-Schwabenheim Spiesheim Sponsheim Sprendlingen Stadecken-Elsheim Stein-Bockenheim Sulzheim Tiefenthal Udenheim Uelversheim Uffhofen Undenheim Vendersheim Volxheim Wachenheim Wackernheim Wahlheim Wallertheim Weinheim Weinolsheim Weinsheim Weisenau Welgesheim Wendelsheim Westhofen Wies-Oppenheim Wintersheim Wolfsheim Wöllstein Wonsheim Worms Wörrstadt Zornheim Zotzenheim 1.2.8. Määratletud piirkond Pfalz a) alampiirkonnad: Bereich Mittelhaardt Deutsche Weinstrasse Bereich südliche Weinstrasse b) Grosslagen: Bischofskreuz Feuerberg Grafenstück Guttenberg Herrlich Hochmess Hofstück Höllenpfad Honigsäckel Kloster Liebfrauenberg Kobnert Königsgarten Mandelhöhe Mariengarten Meerspinne Ordensgut Pfaffengrund Rebstöckel Schloss Ludwigshöhe Schnepfenpflug vom Zellertal Schnepfenpflug an der Weinstrasse Schwarzerde Trappenberg c) Einzellagen: Abtsberg Altenberg Altes Löhl Baron Benn Berg Bergel Bettelhaus Biengarten Bildberg Bischofsgarten Bischofsweg Bubeneck Burgweg Doktor Eselsbuckel Eselshaut Forst Frauenländchen Frohnwingert Fronhof Frühmeß Fuchsloch Gässel Geißkopf Gerümpel Goldberg Gottesacker Gräfenberg Hahnen Halde Hasen Hasenzeile Heidegarten Heilig Kreuz Heiligenberg Held Herrenberg Herrenmorgen Herrenpfad Herrgottsacker Hochbenn Hochgericht Höhe Hohenrain Hölle Honigsack Im Sonnenschein Johanniskirchel Kaiserberg Kalkgrube Kalkofen Kapelle Kapellenberg Kastanienbusch Kastaniengarten Kirchberg Kirchenstück Kirchlöh Kirschgarten Klostergarten Klosterpfad Klosterstück Königswingert Kreuz Kreuzberg Heidegarten Heilig Kreuz Heiligenberg Held Herrenberg Herrenmorgen Herrenpfad Herrgottsacker Hochbenn Hochgericht Martinshöhe Michelsberg Münzberg Musikantenbuckel Mütterle Narrenberg Neuberg Nonnengarten Nonnenstück Nußbien Nußriegel Oberschloß Ölgassel Oschelskopf Osterberg Paradies Pfaffenberg Reiterpfad Rittersberg Römerbrunnen Römerstraße Römerweg Roßberg Rosenberg Rosengarten Rosenkranz Rosenkränzel Roter Berg Sauschwänzel Schäfergarten Schloßberg Schloßgarten Schwarzes Kreuz Seligmacher Silberberg Sonnenberg St. Stephan Steinacker Steingebiß Steinkopf Stift Venusbuckel Vogelsang Vogelsprung Wolfsberg Wonneberg Zchpeter d) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Albersweiler Albisheim Albsheim Alsterweiler Altdorf Appenhofen Asselheim Arzheim Bad Dürkheim Bad Bergzabern Barbelroth Battenberg Bellheim Berghausen Biedesheim Billigheim Billigheim-Ingenheim Birkweiler Bischheim Bissersheim Bobenheim am Berg Böbingen Böchingen Bockenheim Bolanden Bornheim Bubenheim Burrweiler Colgenstein-Heidesheim Dackenheim Dammheim Deidesheim Diedesfeld Dierbach Dirmstein Dörrenbach Drusweiler Duttweiler Edenkoben Edesheim Einselthum Ellerstadt Erpolzheim Eschbach Essingen Flemlingen Forst Frankenthal Frankweiler Freckenfeld Freimersheim Freinsheim Freisbach Friedelsheim Gauersheim Geinsheim Gerolsheim Gimmeldingen Gleisweiler Gleiszellen-Gleishorbach Göcklingen Godramstein Gommersheim Gönnheim Gräfenhausen Gronau Grossfischlingen Grosskarlbach Grossniedesheim Grünstadt Haardt Hainfeld Hambach Harxheim Hassloch Heidesheim Heiligenstein Hergersweiler Herxheim am Berg Herxheim bei Landau Herxheimweyher Hessheim Heuchelheim Heuchelheim bei Frankental Heuchelheim-Klingen Hochdorf-Assenheim Hochstadt Ilbesheim Immesheim Impflingen Ingenheim Insheim Kallstadt Kandel Kapellen Kapellen-Drusweiler Kapsweyer Kindenheim Kirchheim an der Weinstrasse Kirchheimbolanden Kirrweiler Kleinfischlingen Kleinkarlbach Kleinniedesheim Klingen Klingenmünster Knittelsheim Knöringen Königsbach an der Weinstrasse Lachen/Speyerdorf Lachen Landau in der Pfalz Laumersheim Lautersheim Leinsweiler Leistadt Lustadt Maikammer Marnheim Mechtersheim Meckenheim Mertesheim Minfeld Mörlheim Morschheim Mörzheim Mühlheim Mühlhofen Mussbach an der Weinstrasse Neuleiningen Neustadt an der Weinstrasse Niederhorbach Niederkirchen Niederotterbach Niefernheim Nussdorf Oberhausen Oberhofen Oberotterbach Obersülzen Obrigheim Offenbach Ottersheim/Zellerthal Ottersheim Pleisweiler Pleisweiler-Oberhofen Queichheim Ranschbach Rechtenbach Rhodt Rittersheim Rödersheim-Gronau Rohrbach Römerberg Roschbach Ruppertsberg Rüssingen Sausenheim Schwegenheim Schweigen Schweigen-Rechtenbach Schweighofen Siebeldingen Speyerdorf St. Johann St. Martin Steinfeld Steinweiler Stetten Ungstein Venningen Vollmersweiler Wachenheim Walsheim Weingarten Weisenheim am Berg Weyher in der Pfalz Winden Zeiskam Zell Zellertal 1.2.9. Määratletud piirkond Franken a) alampiirkonnad: Bereich Bayerischer Bodensee Bereich Maindreieck Bereich Mainviereck Bereich Steigerwald b) Grosslagen: Burgweg Ewig Leben Heiligenthal Herrenberg Hofrat Honigberg Kapellenberg Kirchberg Markgraf Babenberg Ölspiel Ravensburg Renschberg Rosstal Schild Schlossberg Schlosstück Teufelstor c) Einzellagen: Abtsberg Abtsleite Altenberg Benediktusberg Berg Berg-Rondell Bischofsberg Burg Hoheneck Centgrafenberg Cyriakusberg Dabug Dachs Domherr Eselsberg Falkenberg Feuerstein First Fischer Fürstenberg Glatzen Harstell Heiligenberg Heroldsberg Herrgottsweg Herrrenberg Herrschaftsberg Himmelberg Hofstück Hohenbühl Höll Homburg Johannisberg Julius-Echter-Berg Kaiser Karl Kalb Kalbenstein Kallmuth Kapellenberg Karthäuser Katzenkopf Kelter Kiliansberg Kirchberg Königin Krähenschnabel Kreuzberg Kronsberg Küchenmeister Lämmerberg Landsknecht Langenberg Lump Mainleite Marsberg Maustal Paradies Pfaffenberg Ratsherr Reifenstein Rosenberg Scharlachberg Schloßberg Schwanleite Sommertal Sonnenberg Sonnenleite Sonnenschein Sonnenstuhl St. Klausen Stein Stein/Harfe Steinbach Stollberg Storchenbrünnle Tannenberg Teufel Teufelskeller Trautlestal Vögelein Vogelsang Wachhügel Weinsteig Wölflein Zehntgaf d) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Abtswind Adelsberg Adelshofen Albertheim Albertshofen Altmannsdorf Alzenau Arnstein Aschaffenburg Aschfeld Astheim Aub Aura an der Saale Bad Windsheim Bamberg Bergrheinfeld Bergtheim Bibergau Bieberehren Bischwind Böttigheim Breitbach Brück Buchbrunn Bullenheim Bürgstadt Castell Dampfach Dettelbach Dietersheim Dingolshausen Donnersdorf Dorfprozelten Dottenheim Düttingsfeld Ebelsbach Eherieder Mühle Eibelstadt Eichenbühl Eisenheim Elfershausen Elsenfeld Eltmann Engelsberg Engental Ergersheim Erlabrunn Erlasee Erlenbach bei Marktheidenfeld Erlenbach am Main Eschau Escherndorf Euerdorf Eussenheim Fahr Falkenstein Feuerthal Frankenberg Frankenwinheim Frickenhausen Fuchstadt Gädheim Gaibach Gambach Gerbrunn Germünden Gerolzhofen Gnötzheim Gössenheim Grettstadt Greussenheim Greuth Grossheubach Grosslangheim Grossostheim Grosswallstadt Güntersleben Haidt Hallburg Hammelburg Handthal Hassfurt Hassloch Heidingsfeld Helmstadt Hergolshausen Herlheim Herrnsheim Hesslar Himmelstadt Höchberg Hoheim Hohenfeld Höllrich Holzkirchen Holzkirchhausen Homburg am Main Hösbach Humprechtsau Hundelshausen Hüttenheim Ickelheim Iffigheim Ingolstadt Iphofen Ippesheim Ipsheim Kammerforst Karlburg Karlstadt Karsbach Kaubenheim Kemmern Kirchschönbach Kitzingen Kleinheubach Kleinlangheim Kleinochsenfurt Klingenberg Knetzgau Köhler Kolitzheim Königsberg in Bayern Krassolzheim Krautheim Kreuzwertheim Krum Külsheim Laudenbach Leinach Lengfeld Lengfurt Lenkersheim Lindac Lindelbach Lülsfeld Machtilshausen Mailheim Mainberg Mainbernheim Mainstockheim Margetshöchheim Markt Nordheim Markt Einersheim Markt Erlbach Marktbreit Marktheidenfeld Marktsteft Martinsheim Michelau Michelbach Michelfeld Miltenberg Mönchstockheim Mühlbach Mutzenroth Neubrunn Neundorf Neuses am Berg Neusetz Nordheim am Main Obereisenheim Oberhaid Oberleinach Obernau Obernbreit Oberntief Oberschleichach Oberschwappach Oberschwarzach Obervolkach Ochsenfurt Ottendorf Pflaumheim Possenheim Prappach Prichsenstadt Prosselsheim Ramsthal Randersacker Remlingen Repperndorf Retzbach Retzstadt Reusch Riedenheim Rimbach Rimpar Rödelsee Rossbrunn Rothenburg ob der Tauber Rottenberg Rottendorf Röttingen Rück Rüdenhausen Rüdisbronn Rügshofen Saaleck Sand am Main Schallfeld Scheinfeld Schmachtenberg Schnepfenbach Schonungen Schwanfeld Schwarzach Schwarzenau Schweinfurt Segnitz Seinsheim Sickershausen Sommerach Sommerau Sommerhausen Staffelbach Stammheim Steigerwald Steinbach Stetten Sugenheim Sulzfeld Sulzheim Sulzthal Tauberrettersheim Tauberzell Theilheim Thüngen Thüngersheim Tiefenstockheim Tiefenthal Traustadt Triefenstein Trimberg Uettingen Uffenheim Ullstadt Unfinden Unterdürrbach Untereisenheim Unterhaid Unterleinach Veitshöchheim Viereth Vogelsburg Vögnitz Volkach Waigolshausen Waigolsheim Walddachsbach Wasserlos Wässerndorf Weigenheim Weiher Weilbach Weimersheim Wenigumstadt Werneck Westheim Wiebelsberg Wiesenbronn Wiesenfeld Wiesentheid Willanzheim Winterhausen Wipfeld Wirmsthal Wonfurt Wörth am Main Würzburg Wüstenfelden Wüstenzell Zeil am Main Zeilitzheim Zell am Ebersberg Zell am Main Zellingen Ziegelanger 1.2.10. Määratletud piirkond Württemberg a) alampiirkonnad: Bereich Württembergischer Bodensee Bereich Kocher-Jagst-Tauber Bereich Oberer Neckar Bereich Remstal-Stuttgart Bereich Württembergisch Unterland b) Grosslagen: Heuchelberg Hohenneuffen Kirchenweinberg Kocherberg Kopf LindauerSeegarten Lindelberg Salzberg Schalkstein Schozachtal Sonnenbühl Stautenberg Stromberg Tauberberg Wartbühl Weinsteige Wunnenstein c) Einzellagen: Altenberg Berg Burgberg Burghalde Dachsberg Dachsteiger Dezberg Dieblesberg Eberfürst Felsengarten Flatterberg Forstberg Goldberg Grafenberg Halde Harzberg Heiligenberg Herrlesberg Himmelreich Hofberg Hohenberg Hoher Berg Hundsberg Jupiterberg Kaiserberg Katzenbeißer Katzenöhrle Kayberg Kirchberg Klosterberg König Kriegsberg Kupferhalde Lämmler Lichtenberg Liebenberg Margarete Michaelsberg Mönchberg Mönchsberg Mühlbächer Neckarhälde Paradies Propstberg Ranzenberg Rappen Reichshalde Rozenberg Sankt Johännser Schafsteige Schanzreiter Schelmenklinge Schenkenberg Scheuerberg Schloßberg Schloßsteige Schmecker Schneckenhof Sommerberg Sommerhalde Sonnenberg Sonntagsberg Steinacker Steingrube Stiftsberg Wachtkopf Wanne Wardtberg Wildenberg Wohlfahrtsberg Wurmberg Zweifelsberg d) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Abstatt Adolzfurt Affalterbach Affaltrach Aichelberg Aichwald Allmersbach Aspach Asperg Auenstein Baach Bad Mergentheim Bad Friedrichshall Bad Cannstatt Beihingen Beilstein Beinstein Belsenberg Bensingen Besigheim Beuren Beutelsbach Bieringen Bietigheim Bietigheim-Bisssingen Bissingen Bodolz Bönnigheim Botenheim Brackenheim Brettach Bretzfeld Breuningsweiler Bürg Burgbronn Cleebronn Cleversulzbach Creglingen Criesbach Degerloch Diefenbach Dimbach Dörzbach Dürrenzimmern Duttenberg Eberstadt Eibensbach Eichelberg Ellhofen Elpersheim Endersbach Ensingen Enzweihingen Eppingen Erdmannhausen Erlenbach Erligheim Ernsbach Eschelbach Eschenau Esslingen Fellbach Feuerbach Flein Forchtenberg Frauenzimmern Freiberg am Neckar Freudenstein Freudenthal Frickenhausen Gaisburg Geddelsbach Gellmersbach Gemmrigheim Geradstetten Gerlingen Grantschen Gronau Grossbottwar Grossgartach Grossheppach Grossingersheim Grunbach Güglingen Gündelbach Gundelsheim Haagen Haberschlacht Häfnerhaslach Hanweiler Harsberg Hausen an der Zaber Hebsack Hedelfingen Heilbronn Hertmannsweiler Hessigheim Heuholz Hirschau Hof und Lembach Hofen Hoheneck Hohenhaslach Hohenstein Höpfigheim Horkheim Horrheim Hösslinsülz Illingen Ilsfeld Ingelfingen Ingersheim Kappishäusern Kernen Kesselfeld Kirchberg Kirchheim Kleinaspach Kleinbottwar Kleingartach Kleinheppach Kleiningersheim Kleinsachsenheim Klingenberg Knittlingen Kohlberg Korb Kressbronn/Bodensee Künzelsau Langenbeutingen Laudenbach Lauffen Lehrensteinsfeld Leingarten Leonbronn Lienzingen Lindau Linsenhofen Löchgau Löwenstein Ludwigsburg Maienfels Marbach/Neckar Markelsheim Markgröningen Massenbachhausen Maulbronn Meimsheim Metzingen Michelbach am Wald Möckmühl Mühlacker Mühlhausen an der Enz Mülhausen Mundelsheim Münster Murr Neckarsulm Neckarweihingen Neckarwestheim Neipperg Neudenau Neuenstadt am Kocher Neuenstein Neuffen Neuhausen Neustadt Niederhofen Niedernhall Niederstetten Nonnenhorn Nordhausen Nordheim Oberderdingen Oberohrn Obersöllbach Oberstenfeld Oberstetten Obersulm Obertürkheim Ochsenbach Ochsenburg Oedheim Offenau Öhringen Ötisheim Pfaffenhofen Pfedelbach Poppenweiler Ravensburg Reinsbronn Remshalden Reutlingen Rielingshausen Riet Rietenau Rohracker Rommelshausen Rosswag Rotenberg Rottenburg Sachsenheim Schluchtern Schnait Schöntal Schorndorf Schozach Schützingen Schwabbach Schwaigern Siebeneich Siglingen Spielberg Steinheim Sternenfels Stetten im Remstal Stetten am Heuchelberg Stockheim Strümpfelbach Stuttgart Sülzbach Taldorf Talheim Tübingen Uhlbach Untereisesheim Untergruppenbach Unterheimbach Unterheinriet Unterjesingen Untersteinbach Untertürkheim Vaihingen Verrenberg Vorbachzimmern Waiblingen Waldbach Walheim Wangen Wasserburg Weikersheim Weiler bei Weinsberg Weiler an der Zaber Weilheim Weinsberg Weinstadt Weissbach Wendelsheim Wermutshausen Widdern Willsbach Wimmental Windischenbach Winnenden Winterbach Winzerhausen Wurmlingen Wüstenrot Zaberfeld Zuffenhausen 1.2.11. Määratletud piirkond Baden a) alampiirkonnad: Bereich Badische Bergstrasse Kraichgau Bereich Badisches Frankenland Bereich Bodensee Bereich Breisgau Bereich Kaiserstuhl Bereich Tuniberg Bereich Markgräflerland Bereich Ortenau b) Grosslagen: Attilafelsen Burg Lichteneck Burg Neuenfels Burg Zähringen Fürsteneck Hohenberg Lorettoberg Mannaberg Rittersberg Schloss Rodeck Schutterlindenberg Stiftsberg Stiftsberg Tauberklinge Tauberklinge Vogtei Rötteln Vogtei Rötteln Vulkanfelsen Vulkanfelsen c) Einzellagen: Abtsberg Alte Burg Altenberg Alter Gott Baßgeige Batzenberg Betschgräbler Bienenberg Bühl Burggraf Burgstall Burgwingert Castellberg Eckberg Eichberg Engelsberg Engelsfelsen Enselberg Feuerberg Fohrenberg Gänsberg Gestühl Haselstaude Hasenberg Henkenberg Herrenberg Herrenbuck Herrenstück Hex von Dasenstein Himmelreich Hochberg Hummelberg Kaiserberg Kapellenberg Käsleberg Katzenberg Kinzigtäler Kirchberg Klepberg Kochberg Kreuzhalde Kronenbühl Kuhberg Lasenberg Lerchenberg Lotberg Maltesergarten Mandelberg Mühlberg Oberdürrenberg Oelberg Ölbaum Ölberg Pfarrberg Plauelrain Pulverbuck Rebtal Renchtäler Rosenberg Roter Berg Rotgrund Schäf Scheibenbuck Schloßberg Schloßgarten Silberberg Sommerberg Sonnenberg Sonnenstück Sonnhalde Sonnhohle Sonnhole Spiegelberg St. Michaelsberg Steinfelsen Steingässle Steingrube Steinhalde Steinmauer Sternenberg Teufelsburg Ulrichsberg Weingarten Weinhecke Winklerberg Wolfhag d) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Achern Achkarren Altdorf Altschweier Amoltern Auggen Bad Bellingen Bad Rappenau Bad Krozingen Bad Mingolsheim Bad Mergentheim Baden-Baden Badenweiler Bahlingen Bahnbrücken Ballrechten-Dottingen Bamlach Bauerbach Beckstein Berghaupten Berghausen Bermatingen Bermersbach Berwangen Bickensohl Biengen Bilfingen Binau Binzen Bischoffingen Blankenhornsberg Blansingen Bleichheim Bodmann Bollschweil Bombach Bottenau Bötzingen Breisach Britzingen Broggingen Bruchsal Buchholz Buggingen Bühl Bühlertal Burkheim Dainbach Dattingen Denzlingen Dertingen Diedesheim Dielheim Diersburg Diestelhausen Dietlingen Dittigheim Dossenheim Durbach Dürrn Eberbach Ebringen Efringen-Kirchen Egringen Ehrenstetten Eichelberg Eichstetten Eichtersheim Eimeldingen Eisental Eisingen Ellmendingen Elsenz Emmendingen Endingen Eppingen Erlach Ersingen Erzingen Eschbach Eschelbach Ettenheim Feldberg Fessenbach Feuerbach Fischingen Flehingen Freiburg Friesenheim Gailingen Gemmingen Gengenbach Gerlachsheim Gissigheim Glottertal Gochsheim Gottenheim Grenzach Grossrinderfeld Grosssachsen Grötzingen Grunern Hagnau Haltingen Haslach Hassmersheim Hecklingen Heidelberg Heidelsheim Heiligenzell Heimbach Heinsheim Heitersheim Helmsheim Hemsbach Herbolzheim Herten Hertingen Heuweiler Hilsbach Hilzingen Hochburg Hofweier Höhefeld Hohensachsen Hohenwettersbach Holzen Horrenberg Hügelheim Hugsweier Huttingen Ihringen Immenstaad Impfingen Istein Jechtingen Jöhlingen Kappelrodeck Karlsruhe-Durlach Kembach Kenzingen Kiechlinsbergen Kippenhausen Kippenheim Kirchardt Kirchberg Kirchhofen Kleinkems Klepsau Klettgau Köndringen Königheim Königschaffhausen Königshofen Konstanz Kraichtal Krautheim Külsheim Kürnbach Lahr Landshausen Langenbrücken Lauda Laudenbach Lauf Laufen Lautenbach Lehen Leimen Leiselheim Leutershausen Liel Lindelbach Lipburg Lörrach Lottstetten Lützelsachsen Mahlberg Malsch Mauchen Meersburg Mengen Menzingen Merdingen Merzhausen Michelfeld Mietersheim Mösbach Mühlbach Mühlhausen Müllheim Münchweier Mundingen Münzesheim Munzingen Nack Neckarmühlbach Neckarzimmern Nesselried Neudenau Neuenbürg Neuershausen Neusatz Neuweier Niedereggenen Niederrimsingen Niederschopfheim Niederweiler Nimburg Nordweil Norsingen Nussbach Nussloch Oberachern Oberacker Oberbergen Obereggenen Obergrombach Oberkirch Oberlauda Oberöwisheim Oberrimsingen Oberrotweil Obersasbach Oberschopfheim Oberschüpf Obertsrot Oberuhldingen Oberweier Odenheim Ödsbach Offenburg Ohlsbach Opfingen Ortenberg Östringen Ötlingen Ottersweier Paffenweiler Rammersweier Rauenberg Rechberg Rechberg Reichenau Reichenbach Reichholzheim Renchen Rettigheim Rheinweiler Riedlingen Riegel Ringelbach Ringsheim Rohrbach am Gisshübel Rotenberg Rümmingen Sachsenflur Salem Sasbach Sasbachwalden Schallbach Schallstadt Schelingen Scherzingen Schlatt Schliengen Schmieheim Schriesheim Seefelden Sexau Singen Sinsheim Sinzheim Söllingen Stadelhofen Staufen Steinbach Steinenstadt Steinsfurt Stetten Stettfeld Sulz Sulzbach Sulzburg Sulzfeld Tairnbach Tannenkirch Tauberbischofsheim Tiefenbach Tiengen Tiergarten Tunsel Tutschfelden Überlingen Ubstadt Ubstadt-Weiler Uissigheim Ulm Untergrombach Unteröwisheim Unterschüpf Varnhalt agenstadt Waldangelloch Waldulm Wallburg Waltershofen Walzbachtal Wasenweiler Weiher Weil Weiler Weingarten Weinheim Weisenbach Weisloch Welmlingen Werbach Wertheim Wettelbrunn Wildtal Wintersweiler Wittnau Wolfenweiler Wollbach Wöschbach Zaisenhausen Zell-Weierbach Zeutern Zungweier Zunzingen e) muud: Affental/Affentaler Badisch Rotgold Ehrentrudis 1.2.12. Määratletud piirkond Saale-Unstrut a) alampiirkonnad: Bereich Schloß Neuenburg Bereich Thüringen b) Grosslagen: Blütengrund Göttersitz Kelterberg Schweigenberg c) Einzellagen: Hahnenberg Mühlberg Rappental d) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Bad Sulza Bad Kösen Burgscheidungen Domburg Dorndorf Eulau Freyburg Gleina Goseck Großheringen Großjena Gröst Höhnstedt Jena Kaatschen Kalzendorf Karsdorf Kirchscheidungen Klosterhäseler Langenbogen Laucha Löbaschütz Müncheroda Naumburg Nebra Neugönna Reinsdorf Rollsdorf Roßbach Schleberoda Schulpforte Seeburg Spielberg Steigra Vitzenburg Weischütz Weißenfels Werder/Havel Zeuchfeld Zscheiplitz 1.2.13. Määratletud piirkond Sachsen a) alampiirkonnad: Bereich Dresden Bereich Elstertal Bereich Meißen b) Grosslagen: Elbhänge Lößnitz Schloßweinberg Spaargebirge c) Einzellagen: Kapitelberg Heinrichsburg d) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Belgern Jessen Kleindröben Meißen Merbitz Ostritz Pesterwitz Pillnitz Proschwitz Radebeul Schlieben Seußlitz Weinböhla 1.2.14. Muud tähised Liebfraumilch Liebfrauenmilch 2. Geograafilise tähisega lauaveinid: Ahrtaler Landwein Altrheingauer Landwein Bayerischer Bodensee-Landwein Fränkischer Landwein Landwein der Ruwer Landwein der Saar Landwein der Mosel Mitteldeutscher Landwein Nahegauer Landwein Pfälzer Landwein Regensburger Landwein Rheinburgen-Landwein Rheinischer Landwein Saarländischer Landwein der Mosel Sächsischer Landwein Schwäbischer Landwein Starkenburger Landwein Südbadischer Landwein Taubertäler Landwein Unterbadischer Landwein B. Traditsioonilised märked Auslese Beerenauslese Deutsches Weinsiegel Eiswein Hochgewächs Kabinett Landwein Qualitätswein garantierten Ursprungs/Q.g.U. Qualitätsschaumwein garantierten Ursprungs/Q.g.U. Qualitätswein mit Prädikat/Q.b.A.m.Pr./Prädikatswein Schillerwein Spätlese Trockenbeerenauslese Weissherbst Winzersekt II PRANTSUSE VABARIIGIST PÄRIT VEINID A. Geograafilised tähised: 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid: 1.1. Määratletud piirkondade nimed 1.1.1. Alsace jt Ida-Prantsusmaa piirkonnad 1.1.1.1. Appellations d'origine contrôlées Alsace Alsace, millele järgneb paikkonna nimi ("lieu-dit"): - Altenberg de Bergbieten - Altenberg de Bergheim - Altenberg de Wolxheim - Brand - Bruderthal - Eichberg - Engelberg - Florimont - Frankstein - Froehn - Furstentum - Geisberg - Gloeckelberg - Goldert - Hatschbourg - Hengst - Kanzlerberg - Kastelberg - Kessler - Kirchberg de Barr - Kirchberg de Ribeauvillé - Kitterlé - Mambourg - Mandelberg - Marckrain - Moenchberg - Muenchberg - Ollwiller - Osterberg - Pfersigberg - Pfingstberg - Praelatenberg - Rangen - Rosacker - Saering - Schlossberg - Schoenenbourg - Sommerberg - Sonnenglanz - Spiegel - Sporen - Steingrubler - Steinert - Steinklotz - Vorbourg - Wiebelsberg - Wineck-Schlossberg - Winzenberg - Zinnkoepflé - Zotzenberg Côtes de Toul 1.1.1.2. Vins délimités de qualité supérieure Moselle 1.1.2. Champagne piirkond 1.1.2.1. Appellations d'origine contrôlées Champagne Coteaux Champenois Riceys 1.1.3. Burgundia piirkond 1.1.3.1. Appellations d'origine contrôlées Aloxe-Corton Auxey-Duresses Auxey-Duresses Côte de Beaune Bâtard-Montrachet Beaujolais Beaujolais, millele järgneb päritolukommuun: - Arbuisonnas - Beaujeu - Blacé - Cercié - Chânes - Charentay - Chenas - Chiroubles - Denicé - Durette - Emeringes - Fleurie - Juliénas - Jullié - La Chapelle-de-Guinchay - Lancié - Lantignié - Le Perréon - Les Ardillats - Leynes - Marchampt - Montmelas - Odenas - Pruzilly - Quincié - Regnié - Rivolet - Romanèche - Saint-Amour-Bellevue - Saint-Etienne-des-Ouillères - Saint-Etienne-la-Varenne - Saint-Julien - Saint-Lager - Saint-Symphorien-d'Ancelles - Saint-Vérand - Salles - Vaux - Vauxrenard - Villié Morgon Beaujolais-Villages Beaune Bienvenues Bâtard-Montrachet Blagny Blagny Côte de Beaune Bonnes Mares Bourgogne Bourgogne Aligoté Bourgogne või Bourgogne Clairet, millele võib järgneda alampiirkond: - Côte Chalonnaise - Côtes d'Auxerre - Hautes-Côtes de Beaune - Hautes-Côtes de Nuits - Vézélay Bourgogne või Bourgogne Clairet, millele võib järgneda päritolukommuun: - Chitry - Coulanges-la-Vineuse - Epineuil - Irancy Bourgogne või Bourgogne Clairet, millele võib järgneda: - Côte Saint-Jacques - En Montre-Cul - La Chapelle Notre-Dame - Le Chapitre - Montrecul - Montre-cul Bouzeron Brouilly Chablis Chablis, millele võib järgneda "Climat d'origine": - Blanchot - Bougros - Les Clos - Grenouilles - Preuses - Valmur - Vaudésir Chablis, millele võib järgneda "Climat d'origine" või üks järgmistest märgetest: - Mont de Milieu - Montée de Tonnerre - Chapelot - Pied d'Aloup - Côte de Bréchain - Fourchaume - Côte de Fontenay - L'Homme mort - Vaulorent - Vaillons - Chatains - Séchers - Beugnons - Les Lys - Mélinots - Roncières - Les Epinottes - Montmains - Forêts - Butteaux - Côte de Léchet - Beauroy - Troesmes - Côte de Savant - Vau Ligneau - Vau de Vey - Vaux Ragons - Vaucoupin - Vosgros - Vaugiraut - Les Fourneaux - Morein - Côte des Près-Girots - Côte de Vaubarousse - Berdiot - Chaume de Talvat - Côte de Jouan - Les Beauregards - Côte de Cuissy Chambertin Chambertin Clos de Bèze Chambolle-Musigny Chapelle-Chambertin Charlemagne Charmes-Chambertin Chassagne-Montrachet Chassagne-Montrachet Côte de Beaune Chenas Chevalier-Montrachet Chiroubles Chorey-lès-Beaune Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune Clos de la Roche Clos des Lambrays Clos de Tart Clos de Vougeot Clos Saint-Denis Corton Corton-Charlemagne Côte de Beaune Côte de Beaune-Villages Côte de Brouilly Côte de Nuits-Villages Côte Roannaise Criots Bâtard-Montrachet Echezeaux Fixin Fleurie Gevrey-Chambertin Givry Grands Echezeaux Griotte-Chambertin Juliénas La Grande Rue Ladoix Ladoix Côte de Beaune Latricières-Chambertin Mâcon Mâcon-Villages Mâcon, millele järgneb päritolukommuun: - Azé - Berzé-la-Ville - Berzé-le-Chatel - Bissy-la-Mâconnaise - Burgy - Bussières - Chaintres - Chânes - Chardonnay - Charnay-lès-Mâcon - Chasselas - Chevagny-lès-Chevrières - Clessé - Crèches-sur-Saône - Cruzilles - Davayé - Fuissé - Grévilly - Hurigny - Igé - La Chapelle-de-Guinchay - La Roche Vineuse - Leynes - Loché - Lugny - Milly-Lamartine - Montbellet - Peronne - Pierreclos - Prissé - Pruzilly - Romanèche-Thorins - Saint-Amour-Bellevue - Saint-Gengoux-de-Scissé - Saint-Symphorien-d'Ancelles - Saint-Vérand - Sologny - Solutré-Pouilly - Uchizy - Vergisson - Verzé - Vinzelles - Viré Maranges, millele võib järgneda "Climat d'origine" või üks järgmistest märgetest: - Clos de la Boutière - La Croix Moines - La Fussière - Le Clos des Loyères - Le Clos des Rois - Les Clos Roussots Maranges Côte de Beaune Marsannay Mazis-Chambertin Mazoyères-Chambertin Mercurey Meursault Meursault Côte de Beaune Montagny Monthélie Monthélie Côte de Beaune Montrachet Morey-Saint-Denis Morgon Moulin-à-Vent Musigny Nuits Nuits-Saint-Georges Pernand-Vergelesses Pernand-Vergelesses Côte de Beaune Petit Chablis, millele võib järgneda päritolukommuun: - Beine - Béru - Chablis - La Chapelle-Vaupelteigne - Chemilly-sur-Serein - Chichée - Collan - Courgis - Fleys - Fontenay - Lignorelles - Ligny-le-Châtel - Maligny - Poilly-sur-Serein - Préhy - Saint-Cyr-les-Colons - Villy - Viviers Pommard Pouilly-Fuissé Pouilly-Loché Pouilly-Vinzelles Puligny-Montrachet Puligny-Montrachet Côte de Beaune Régnié Richebourg Romanée (La) Romanée Conti Romanée Saint-Vivant Ruchottes-Chambertin Rully Saint-Amour Saint-Aubin Saint-Aubin Côte de Beaune Saint-Romain Saint-Romain Côte de Beaune Saint-Véran Santenay Santenay Côte de Beaune Savigny Savigny Côte de Beaune Savigny-lès-Beaune Savigny-lès-Beaune Côte de Beaune Tâche (La) Vin Fin de la Côte de Nuits Volnay Volnay Santenots Vosne-Romanée Vougeot 1.1.3.2. Vins délimités de qualité supérieure Côtes du Forez Saint Bris 1.1.4. Jura ja Savoy piirkonnad 1.1.4.1. Appellations d'origine contrôlées Arbois Arbois Pupillin Château Châlon Côtes du Jura Coteaux du Lyonnais Crépy Jura L'Etoile Macvin du Jura Savoie, millele järgneb: - Abymes - Apremont - Arbin - Ayze - Bergeron - Chautagne - Chignin - Chignin Bergeron - Cruet - Frangy - Jongieux - Marignan - Marestel - Marin - Monterminod - Monthoux - Montmélian - Ripaille - St-Jean de la Porte - St-Jeoire Prieuré Seyssel 1.1.4.2. Vins délimités de qualité supérieure Bugey Bugey, millele järgneb ühe järgmise cru nimi: - Anglefort - Arbignieu - Cerdon - Chanay - Lagnieu - Machuraz - Manicle - Montagnieu - Montagnieu - Virieu-le-Grand - Virieu-le-Grand 1.1.5. Côtes du Rhône'i piirkond 1.5.1.1. Appellations d'origine contrôlées Beaumes-de-Venise Château-Grillet Châteauneuf-du-Pape Châtillon-en-Diois Condrieu Cornas Côte Rôtie Coteaux de Die Coteaux de Pierrevert Coteaux du Tricastin Côtes du Lubéron Côtes du Rhône Côtes du Rhône Villages Côtes du Rhône Villages, millele järgneb päritolukommuun: - Beaumes de Venise - Cairanne - Chusclan - Laudun - Rasteau - Roaix - Rochegude - Rousset-les-Vignes - Sablet - Saint-Gervais - Saint-Maurice sur Eygues - Saint-Pantaléon-les-Vignes - Séguret - Valréas - Vinsobres - Visan Côtes du Ventoux Crozes-Hermitage Crozes Ermitage Die Ermitage Gigondas Hermitage Lirac Rasteau Saint-Joseph Saint-Péray Tavel Vacqueyras 1.1.5.2. Vins délimités de qualité supérieure Côtes du Vivarais Côtes du Vivarais, millele järgneb ühe järgmise cru nimi: - Orgnac-l'Aven - Saint-Montant - Saint-Remèze 1.1.6. Provence'i ja Korsika piirkonnad 1.1.6.1. Appellations d'origine contrôlées Ajaccio Bandol Bellet Cap Corse Cassis Corse, millele võib järgneda: - Calvi - Coteaux du Cap-Corse - Figari - Sartène - Porto Vecchio Coteaux d'Aix-en-Provence Les-Baux-de-Provence Coteaux Varois Côtes de Provence Palette Patrimonio Provence 1.1.7. Languedoc-Roussillon'i piirkond 1.1.7.1. Appellations d'origine contrôlées Banyuls Bellegarde Collioure Corbières Costières de Nīmes Coteaux du Languedoc Coteaux du Languedoc Picpoul de Pinet Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda üks järgmistest nimedest: - Cabrières - Coteaux de La Méjanelle - Coteaux de Saint-Christol - Coteaux de Vérargues - La Clape - La Méjanelle - Montpeyroux - Pic-Saint-Loup - Quatourze - Saint-Christol - Saint-Drézéry - Saint-Georges-d'Orques - Saint-Saturnin - Vérargues Côtes du Roussillon Côtes du Roussillon Villages Côtes du Roussillon Villages Caramany Côtes du Roussillon Villages Latour de France Côtes du Roussillon Villages Lesquerde Côtes du Roussillon Villages Tautavel Faugères Fitou Frontignan Languedoc, millele võib järgneda päritolukommuun: - Adissan - Aspiran - Le Bosc - Cabrières - Ceyras - Fontès - Lieuran-Cabrières - Nizas - Paulhan - Péret - Saint-André-de-Sangonis Limoux Lunel Maury Minervois Mireval Saint-Jean-de-Minervois Rivesaltes Roussillon Saint-Chinian 1.1.7.2. Vins délimités de qualité supérieure Cabardès Côtes du Cabardès et de l'Orbiel Côtes de la Malepère Côtes de Millau 1.1.8. Edelapiirkond 1.1.8.1. Appellations d'origine contrôlées Béarn Béarn-Bellocq Bergerac Buzet Cahors Côtes de Bergerac Côtes de Duras Côtes du Frontonnais Côtes du Frontonnais Fronton Côtes du Frontonnais Villaudric Côtes du Marmandais Côtes de Montravel Floc de Gascogne Gaillac Gaillac Premières Côtes Haut-Montravel Irouléguy Jurançon Madiran Marcillac Monbazillac Montravel Pacherenc du Vic-Bilh Pécharmant Rosette Saussignac 1.1.8.2. Vins délimités de qualité supérieure Côtes de Brulhois Côtes de Saint-Mont Tursan Entraygues Estaing Fel Lavilledieu 1.1.9. Bordeaux "piirkond" 1.1.9.1. Appellations d'origine contrôlées Barsac Blaye Bordeaux Bordeaux Clairet Bordeaux Côtes de Francs Bordeaux Haut-Benauge Bourg Bourgeais Côtes de Bourg Cadillac Cérons Côtes Canon-Fronsac Canon-Fronsac Côtes de Blaye Côtes de Bordeaux Saint-Macaire Côtes de Castillon Entre-Deux-Mers Entre-Deux-Mers Haut-Benauge Fronsac Graves Graves de Vayres Haut-Médoc Lalande de Pomerol Listrac-Médoc Loupiac Lussac Saint-Emilion Margaux Médoc Montagne Saint-Emilion Moulis Moulis-en-Médoc Néac Pauillac Pessac-Léognan Pomerol Premières Cotes de Blaye Premières Cotes de Bordeaux Premières Cotes de Bordeaux, millele järgneb päritolukommuun: - Bassens - Baurech - Béguey - Bouliac - Cadillac - Cambes - Camblanes - Capian - Carbon blanc - Cardan - Carignan - Cenac - Cenon - Donzac - Floirac - Gabarnac - Haux - Latresne - Langoiran - Laroque - Le Tourne - Lestiac - Lormont - Monprimblanc - Omet - Paillet - Quinsac - Rions - Saint-Caprais-de-Bordeaux - Saint-Eulalie - Saint-Germain-de-Graves - Saint-Maixant - Semens - Tabanac - Verdelais - Villenave de Rions - Yvrac Puisseguin Saint-Emilion Sainte-Croix-du-Mont Saint-Emilion Saint-Estèphe Sainte-Foy Bordeaux Saint-Georges Saint-Emilion Saint-Julien Sauternes 1.1.10. Loire'i piirkond 1.1.10.1. Appellations d'origine contrôlées Anjou Anjou Coteaux de la Loire Anjou-Villages Anjou-Villages Brissac Blanc Fumé de Pouilly Bourgueil Bonnezeaux Cheverny Chinon Coteaux de l'Aubance Coteaux du Giennois Coteaux du Layon Coteaux du Layon, millele järgneb päritolukommuun: - Beaulieu-sur Layon - Faye-d'Anjou - Rablay-sur-Layon - Rochefort-sur-Loire - Saint-Aubin-de-Luigné - Saint-Lambert-du-Lattay Coteaux du Layon Chaume Coteaux du Loir Coteaux de Saumur Cour-Cheverny Jasnières Loire Menetou Salon, millele võib järgneda päritolukommuun: - Aubinges - Menetou-Salon - Morogues - Parassy - Pigny - Quantilly - Saint-Céols - Soulangis - Vignoux-sous-les-Aix - Humbligny Montlouis Muscadet Muscadet Coteaux de la Loire Muscadet Sèvre-et-Maine Muscadet Côtes de Grandlieu Pouilly-sur-Loire Pouilly Fumé Quarts-de-Chaume Quincy Reuilly Sancerre Saint-Nicolas-de-Bourgueil Saumur Saumur Champigny Savennières Savennières-Coulée-de-Serrant Savennières-Roche-aux-Moines Touraine Touraine Azay-le-Rideau Touraine Amboise Touraine Mesland Val de Loire Vouvray 1.1.10.2. Vins délimités de qualité supérieure: Châteaumeillant Côteaux d'Ancenis Coteaux du Vendômois Côtes ďAuvergne, millele voib järgneda päritolukommuun: - Boudes - Chanturgue - Châteaugay - Corent - Madargues Fiefs-Vendéens, millele peab järgnema üks järgmistest nimedest: - Brem - Mareuil - Pissotte - Vix Gros Plant du Pays Nantais Haut Poitou Orléanais Saint-Pourçain Thouarsais Valençay 1.1.11. Cognac'i piirkond 1.1.11.1. Appellations d'origine contrôlées Charentes 2. "Vins de pays", mida kirjeldatakse geograafilise üksuse nimega: Vin de pays de l'Agenais Vin de pays d'Aigues Vin de pays de l'Ain Vin de pays de l'Allier Vin de pays d'Allobrogie Vin de pays des Alpes de Haute-Provence Vin de pays des Alpes Maritimes Vin de pays de l'Ardailhou Vin de pays de l'Ardèche Vin de pays d'Argens Vin de pays de l'Ariège Vin de pays de l'Aude Vin de pays de l'Aveyron Vin de pays des Balmes dauphinoises Vin de pays de la Bénovie Vin de pays du Bérange Vin de pays de Bessan Vin de pays de Bigorre Vin de pays des Bouches du Rhône Vin de pays du Bourbonnais Vin de pays de Cassan Vin de pays Catalans Vin de pays de Caux Vin de pays de Cessenon Vin de pays des Cévennes Vin de pays des Cévennes "Mont Bouquet" Vin de pays Charentais Vin de pays Charentais "Ile de Ré" Vin de pays Charentais "Saint-Sornin" Vin de pays de la Charente Vin de pays des Charentes-Maritimes Vin de pays du Cher Vin de pays de la cité de Carcassonne Vin de pays des collines de la Moure Vin de pays des collines rhodaniennes Vin de pays du comté de Grignan Vin de pays du comté tolosan Vin de pays des comtés rhodaniens Vin de pays de Corrèze Vin de pays de la Côte Vermeille Vin de pays des coteaux charitois Vin de pays des coteaux d'Enserune Vin de pays des coteaux de Besilles Vin de pays des coteaux de Cèze Vin de pays des coteaux de Coiffy Vin de pays des coteaux de Foncaude Vin de pays des coteaux de Glanes Vin de pays des coteaux de l'Ardèche Vin de pays des coteaux de l'Auxois Vin de pays des coteaux de la Cabrerisse Vin de pays des coteaux de Laurens Vin de pays des coteaux de Miramont Vin de pays des coteaux de Murviel Vin de pays des coteaux de Narbonne Vin de pays des coteaux de Peyriac Vin de pays des coteaux des Baronnies Vin de pays des coteaux des Fenouillèdes Vin de pays des coteaux du Cher et de l'Arnon Vin de pays des coteaux du Grésivaudan Vin de pays des coteaux du Libron Vin de pays des coteaux du Littoral audois Vin de pays des coteaux du Pont du Gard Vin de pays des coteaux du Quercy Vin de pays des coteaux du Salagou Vin de pays des coteaux du Verdon Vin de pays des coteaux et terrasses de Montauban Vin de pays des côtes catalanes Vin de pays des côtes de Gascogne Vin de pays des côtes de Lastours Vin de pays des côtes de Montestruc Vin de pays des côtes de Pérignan Vin de pays des côtes de Prouilhe Vin de pays des côtes de Thau Vin de pays des côtes de Thongue Vin de pays des côtes du Brian Vin de pays des côtes de Ceressou Vin de pays des côtes du Condomois Vin de pays des côtes du Tarn Vin de pays des côtes du Vidourle Vin de pays de la Creuse Vin de pays de Cucugnan Vin de pays des Deux-Sèvres Vin de pays de la Dordogne Vin de pays du Doubs Vin de pays de la Drôme Vin de pays du Duché d'Uzès Vin de pays de Franche Comté Vin de pays de Franche Comté "Coteaux de Champlitte" Vin de pays du Gard Vin de pays du Gers Vin de pays des gorges de l'Hérault Vin de pays des Hautes-Alpes Vin de pays de la Haute-Garonne Vin de pays de la Haute-Marne Vin de pays des Hautes-Pyrénées Vin de pays d'Hauterive Vin de pays d'Hauterive "Val d'Orbieu" Vin de pays d'Hauterive "Coteaux du Termenès" Vin de pays d'Hauterive "Côtes de Lézignan" Vin de pays de la Haute-Saône Vin de pays de la Haute-Vienne Vin de pays de la haute vallée de l'Aude Vin de pays de la haute vallée de l'Orb Vin de pays des hauts de Badens Vin de pays de l'Hérault Vin de pays de l'īle de Beauté Vin de pays de l'Indre et Loire Vin de pays de l'Indre Vin de pays de l'Isère Vin de pays du jardin de la France Vin de pays du jardin de la France "Marches de Bretagne" Vin de pays du jardin de la France "Pays de Retz" Vin de pays des Landes Vin de pays de Loire-Atlantique Vin de pays du Loir et Cher Vin de pays du Loiret Vin de pays du Lot Vin de pays du Lot et Garonne Vin de pays des Maures Vin de pays de Maine et Loire Vin de pays de la Meuse Vin de pays du Mont Baudile Vin de pays du Mont Caumes Vin de pays des Monts de la Grage Vin de pays de la Nièvre Vin de pays d'Oc Vin de pays du Périgord Vin de pays de la Petite Crau Vin de pays de Pézenas Vin de pays de la principauté d'Orange Vin de pays du Puy de Dôme Vin de pays des Pyrénées-Atlantiques Vin de pays des Pyrénées-Orientales Vin de pays des Sables du golfe du Lion Vin de pays de Saint-Sardos Vin de pays de Sainte Marie la Blanche Vin de pays de Saône et Loire Vin de pays de la Sarthe Vin de pays de Seine et Marne Vin de pays du Tarn Vin de pays du Tarn et Garonne Vin de pays des Terroirs landais Vin de pays des Terroirs landais "Coteaux de Chalosse" Vin de pays des Terroirs landais "Côtes de l'Adour" Vin de pays des Terroirs landais "sables fauves" Vin de pays des Terroirs landais "sables de l'océan" Vin de pays de Thézac-Perricard Vin de pays du Torgan Vin de pays d'Urfé Vin de pays du Val de Cesse Vin de pays du Val de Dagne Vin de pays du Val de Montferrand Vin de pays de la vallée du Paradis Vin de pays des vals d'Agly Vin de pays du Var Vin de pays du Vaucluse Vin de pays de la Vaunage Vin de pays de la Vendée Vin de pays de la Vicomté d'Aumelas Vin de pays de la Vienne Vin de pays de la Vistrenque Vin de pays de l'Yonne B. Traditsioonilised märked 1er cru Premier cru 1er cru classé Premier cru classé 1er grand cru classé Premier grand cru classé 2e cru classé Deuxième cru classé Appellation contrôlée/AC Appellation d'origine/AO Appellation d'origine contrôlée/AOC Clos Cru Cru artisan Cru bourgeois Cru classé Edelzwicker Grand cru Grand cru classé Schillerwein Sélection de grains nobles Vendange tardive Vin de paille Vin de pays Vin délimité de qualité supérieure/VDQS III. HISPAANIA KUNINGRIIGIST PÄRIT VEINID A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid ("Vino de calidad producido en región determinada") 1.1. Määratletud piirkondade nimed Abona Alella Alicante Almansa Ampurdán-Costa Brava Bierzo Binissalem-Mallorca Bullas Calatayud Campo de Borja Cariñena Cava Chacolí de Bizkaia-Bizkaiko txakolina Chacoli de Getaria-Getariako Txakolina Cigales Conca de Barbera Condado de Huelva Costers del Segre Hierro Jerez / Xérès / Sherry Jumilla Lanzarote Madrid Malaga Mancha Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda Méntrida Monterrei Montilla-Moriles Navarra Palma Penedés Priorato Rias Baixas Ribeiro Ribera del Duero Rioja (DO Ca) Rueda Somontano Tacoronte-Acentejo Tarragona Terra Alta Toro Utiel-Requena Valdeorras Valdepeñas Valencia Valle de Güímar Valle de la Orotava Ycoden-Daute-Isora Yecla 1.2. Alampiirkondade ja omavalitsusüksuste nimed 1.2.1. Määratletud piirkond Abona Adeje Vilaflor Arona San Miguel de Abona Granadilla de Abona Villa de Arico Fasnia 1.2.2. Määratletud piirkond Alella: Alella Argentona Cabrils Martorelles Masnou Mongat Montornés del Vallès Orrius Premià de Dalt Premià de Mar Roca del vallès San Fost de Campcentelles Santa Maria de Martorelles Teia Tiana Vallromanes Vilassar de Dalt Villanova del Vallès 1.2.3. Määratletud piirkond Alicante: a) Alicante Algueña Alicante Bañeres Benejama Biar Campo de Mirra Cañada Castalla Elda Hondón de los Frailes Hondón de las Nieves Ibi Mañán Monovar Onil Petrer Pinoso Romana Salinas Sax Tibi Villena b) La Marina Alcalali Beniarbeig Benichembla Benidoleig Benimeli Benissa Benitachell Calpe Castell de Castells Denia Gata de Gorgos Jalón Lliber Miraflor Murla Ondara Orba Parcent Pedreguer Sagra Sanet y Negrals Senija Setla y Mirarrosa Teulada Tormos Vall de Laguart Vergel Xabia 1.2.4. Määratletud piirkond Almansa Alpera Almansa Bonete Chinchilla de Monte-Aragón Corral-Rubio Higueruela Hoya Gonzalo Pétrola Villar de Chinchilla 1.2.5. Määratletud piirkond Ampurdán-Costa Brava Agullana Aviñonet de Puigventós Boadella Cabanes Cadaqués Cantallops Capmany Colera Darnius Espolla Figueres Garriguella Jonquera Llançà Llers Masarach Mollet de Perelada Palau-Sabardera Pau Pedret i Marsà Perelada Pont de Molins Port-Bou Port de la Selva Rabós Roses Riumors Sant Climent de Sescebes Selva de Mar Terrades Vilafant Vilajuïga Vilamaniscle Vilanant Viure 1.2.6. Määratletud piirkond Bierzo Arganza Bembibre Borrenes Cabañas Raras Cacabelos Camponaraya Carracedelo Carucedo Castropodame Congosto Corullón Cubillos del Sil Fresnedo Molinaseca Noceda Ponferrada Priaranza Puente de Domingo Flórez Sancedo Toral de los Vados Vega de Espinareda Villadecanes Villafranca del Bierzo 1.2.7. Määratletud piirkond Binissalem-Mallorca Binissalem Consell Santa María del Camí Sancellas Santa Eugenia 1.2.8. Määratletud piirkond Bullas Bullas Cehegín Mula Ricote Calasparra Caravaca Moratalla Lorca 1.2.9. Määratletud piirkond Calatayud Abanto Acered Alarba Alhama de Aragón Aniñón Ateca Belmonte de Gracián Bubierca Calatayud Cárenas Castejón de Alarba Castejón de las Armas Cervera de la Cañada Clarés de Ribota Codos Fuentes de Jiloca Godojos Ibdes Maluenda Mara Miedes Monterde Montón Morata de Jiloca Moros Munébrega Nuévalos Olvés Orera Paracuellos de Jiloca Ruesca Sediles Terrer Torralba de Ribota Torrijo de la Cañada Valtorres Villalba del Perejil Villalengua Villaroya de la Sierra Viñuela 1.2.10. Määratletud piirkond Campo de Borja Agón Ainzón Alberite de San Juan Albeta Ambel Bisimbre Borja Bulbuente Bureta Buste Fuendejalón Magallón Maleján Pozuelo de Aragón Tabuenca Vera de Moncayo 1.2.11. Määratletud piirkond Cariñena Aguarón Aladrén Alfamén Almonacid de la Sierra Alpartir Cariñena Cosuenda Encinacorba Longares Muel Mezalocha Paniza Tosos Villanueva de Huerva 1.2.12. Määratletud piirkond Cigales Cabezón de Pisuerga Cigales Corcos del Valle Cubillas de Santa Marta Dueñas Fuensaldaña Mucientes Quintanilla de Trigueros San Martín de Valveni Santovenia de Pisuerga Trigueros del Valle Valoria la Buena 1.2.13. Määratletud piirkond Conca de Barbera Barberà de la Conca Blancafort Conesa Forés Espluga de Francolí Montblanc Pira Rocafort de Queralt Sarral Senan Solivella Vallclara Vilaverd Vimbodí 1.2.14. Määratletud piirkond Condado de Huelva Almonte Beas Bollullos del Condado Bonares Chucena Hinojos Lucena del Puerto Manzanilla Moguer Niebla Palma del Condado Palos de la Frontera Rociana del Condado San Juan del Puerto Trigueros Villalba del Alcor Villarrasa 1.2.15. Määratletud piirkond Costers del Segre a) alampiirkond Raimat Lleida b) alampiirkond Artesa Alòs de Balaguer Artesa de Segre Foradada Penelles Preixens c) alampiirkond Valle del Rio Corb Belianes Ciutadilla Els Omells de na Gaia Granyanella Granyena de Segarra Guimerá Maldá Montoliu de Segarra Montornés de Segarra Nalec Preixana San Marti de Riucorb Tarrega Vallbona de les Monges Vallfogona de Riucorb Verdú d) alampiirkond Les Garrigues Arbeca Bellaguarda Cerviá de les Garrigues El Vilosell Els Omellons Fulleda Albi Espluga Calba La Floresta La Pobla de Cérvoles Tarrés Vinaixa 1.2.16. Määratletud piirkond Chacoli de Bizkaia/Bizkaiko Txakolina Bakio Balmaseda Barakaldo Derio Durango Elorrio Erandio Forua Galdames Gamiz-Fika Gatika Gernika Gordexola Gueñes Larrabetzu Lezama Lekeitio Markina Mendata Mendexa Morga Mungia Muskiz Muxika Orduña Sestao Sopelana Sopuerta Zalla Zamudio Zaratamo 1.2.17. Määratletud piirkond Chacoli de Getaria/Getariako Txakolina Aia Getaria Zarautz 1.2.18. Määratletud piirkond El Hierro Frontera Valverde 1.2.19. Määratletud piirkonnad Jerez-Xérès-Sherry ja Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda Chiclana de la Frontera Chipiona Jerez de la Frontera Lebrija Puerto de Santa Maria Puerto Real Rota Sanlúcar de Barrameda Trebujena 1.2.20. Määratletud piirkond Jumilla Albatana Fuente-Alamo Hellin Jumilla Montealegre del Castillo Ontur Tobarra 1.2.21. Määratletud piirkond Lanzarote Arrecife Hariá San Bartolomé Teguise Tías Tinajo Yaiza 1.2.22. Määratletud piirkond Málaga Alameda Alcaucin Alfarnate Alfarnatejo Algarrobo Alhaurín de la Torre Almachar Almogia Antequera Archez Archidona Arenas Benamargosa Benamocarra Borge Campillos Canillas de Albaida Canillas del Aceituno Casabermeja Casares Colmenar Comares Cómpeta Cuevas de San Marcos Cuevas Bajas Cutar Estepona Frigiliana Fuente Piedra Humilladero Iznate Macharaviaya Manilva Moclinejo Mollina Nerja Periana Rincón de la Victoria Riogordo Salares Sayalonga Sedella Sierra de Yeguas Torrox Totalán Velez-Málaga Villanueva del Trabuco Villanueva de Tapia Villanueva del Rosario Villanueva de Algaidas Viñuela 1.2.23. Määratletud piirkond La Mancha Acabrón Ajofrin Albaladejo Alberca de Záncara Alcázar de San Juan Alcolea de Calatrava Alconchel de la Estrella Aldea del Rey Alhambra Almagro Almarcha Almedina Almendros Almodovar del Campo Almonacid del Marquesado Almonacid de Toledo Arenas de San Juan Argamasilla de Alba Argamasilla de Calatrava Atalaya del Cañavate Ballesteros de Calatrava Barajas de Melo Belinchón Belmonte Bolañños de Calatrava Cabanas de Yepes Cabezamesada Calzada de Calatrava Campo de Criptana Camuñas Cañada de Calatrava Cañadajuncosa Cañavate Carrascosa de Haro Carríon de Calatrava Carrizosa Casas de Fernando Alonso Casas de Haro Casas de los Pinos Casas de Benitez Casas de Guijarro Castellar de Santiago Castillo de Garcimuñoz Cervera del Llano Chueca Ciruelos Ciudad Real Consuegra Corral de Almaguer Cortijos Cózar Daimiel Dosbarrios Fernancaballero Fuenllana Fuensanta Fuente el Fresno Fuente de Pedro Naharro Fuentelespino de Haro Granátula de Calatrava Guardia Herencia Hinojosa Hinojosos Honrubia Hontanaya Horcajo de Santiago Huelves Huerta de Valdecarábanos Labores Leganiel Lezuza Lillo Madridejos Malagon Manzanares Manzaneque Marjaliza Mascaraque Membrilla Mesas Miguel Esteban Miguelturra Minaya Monreal del Llano Montalbanejo Montalvos Montiel Mora Mota del Cuervo Munera Nambroca Noblejas Ocaña Olivares de Júcar Ontigola con Oreja Orgaz con Arisgotas Osa de la Vega Ossa de Montiel Pedernoso Pedro Muñoz Pedroñeras Picón Piedrabuena Pinarejo Poblete Porzuna Pozoamargo Pozorrubio Pozuelo de Calatrava Pozoamargo Provencio Puebla de Almoradiel Puebla del Principe Puebla de Almenara Puerto Lápice Quero Quintanar de la Orden Rada de Haro Roda Romeral Rozalén del Monte Saelices San Clemente Santa Cruz de la Zarza Santa Maria de los Llanos Santa Cruz de los Cañamos Santa Maria del Campo Sisante Socuéllamos Solana Sonseca con Casalgordo Tarancón Tarazona de la Mancha Tembleque Terrinches Toboso Tomelloso Torralba de Calatrava Torre de Juan Abad Torrubia del Campo Torrubia del Castillo Tresjuncos Tribaldos Turleque Uclés Urda Valenzuela de Calatrava Valverde de Jucar Vara de Rey Villa de Don Fadrique Villacañas Villaescusa de Haro Villafranca de los Caballeros Villahermosa Villamanrique Villamayor de Calatrava Villamayor de Santiago Villaminaya Villamuelas Villanueva de Alcardete Villanueva de Bogas Villanueva de los Infantes Villanueva de la Fuente Villar del Pozo Villar de la Encina Villanueva de los Infantes Villar del Pozo Villar de la Encina Villar de Cañas Villarejo de Fuentes Villares del Saz Villarrobledo Villarrubia de Santiago Villarrubia de los Ojos Villarrubio Villarta de San Juan Villasequilla de Yepes Villatobas Villaverde y Pasaconsol Yebénes Yepes Zarza del Tajo 1.2.24. Määratletud piirkond Mentrida Albarreal de Tajo Alcabón Aldea en Cabo Almorox Arcicóllar Barcience Burujón Camarena Camarenilla Carmena Carranque Casarrubios del Monte Castillo de Bayuela Cebolla Cedillo del Condado Cerralbos Chozas de Canales Domingo Pérez Escalona Escalonilla Fuensalida Gerindote Hinojosa de San Vincente Hormigos Huecas Lominchar Lucillos Maqueda Mentrida- Montearagón Nombela Novés Otero Palomeque Paredes Paredas de Escalona Pelahustán Portillo Real de San Vincente Recas Rielves Santa Olalla Santa Cruz del Retamar Torre de Esteban Hambrán Torrijos Val de Santo Domingo Valmojado Ventas de Retamosa Villamiel Viso Yunclillos 1.2.25. Määratletud piirkond Montilla-Moriles Aguilar de la Frontera Baena Cabra Castro del Rio Doña Mencia Espejo Fernán-Nuñez Lucena Montalbán Montemayor Montilla Monturque Moriles Nueva Carteya Puente Genil Rambla Santaella 1.2.26. Määratletud piirkond Navarra a) alampiirkond Ribera Baja Ablitas Arguedas Barillas Cascante Castejón Cintruénigo Corella Fitero Monteagudo Murchante Tudela Tulebras Valtierra b) alampiirkond Ribera Alta Artajona Beire Berbinzana Cadreita Caparroso Cárcar Carcastillo Falces Funes Larraga Lerin Lodosa Marcilla Mélida Milagro Miranda de Arga Murillo el Fruto Murillo el Cuende Olite Peralta Pitillas Sansoain Santacara Sesma Tafalla Villafranca c) alampiirkond Tierra Estella Aberin Allo Arcos Arellano Arróniz Ayeguí Barbarín Busto Desojo Discastillo Espronceda Estella Igúzquiza Lazagurria Luquín Mendaza Morentin Oteiza de la Solana Sansol Torralba del Rio Torres del Rio Valle de Yerri Villatuerta Villa mayor de Monjardín d) alampiirkond Valdizarbe Adios Añorbe Artazu Barásoain Biurrun Cirauqui Etxauri Enériz Garinoain Guirguillano Legarda Leoz Mañeru Mendigorria Muruzábal Obanos Orisoain Oloriz Puente la Reina Pueyo Tiebas-Muruarte de Reta Tirapu Ucar Unzué Uterga e) alampiirkond Baja Montaña Aibar Aoiz Cáseda Eslava Ezprogui Gallipienzo Javier Leache Lerga Llédena Lumbier Sada San Martin de Unx Sanguesa Ujué 1.2.27. Määratletud piirkond Penedès Abrera Aiguamurcia Albinyana Avinyonet Banyeres Begues Bellvei Bisbal del Penedès, La Bonastre Cabanyas Cabrera d'Igualada Calafell Canyelles Castellet i Gornal Castellvi Rosanes Castellvi de la Marca Cervelló Corbera de Llobregat Creixell Cubelles Cunit Font-rubí Gelida Granada Hostalets de Pierola Llacuna Llorenç del Penedès Martorell Mascefa Mediona Montmell Olèrdola Olesa de Bonesvalls Olivella Pacs del Penedès Piera Pla del Penedès Pontons Puigdálber Roda de Barà Sant Llorenç d'Hortons Sant Quinti de Mediona Sant Sadurni d'Anoia Sant Cugat Sesgarrigues Sant Esteve Sesrovires Sant Jaume dels Domenys Santa Margarida i els Monjos Santa Fe del Penedès Santa Maria de Miralles Santa Oliva Sant Jaume dels domenys Sant Marti Sarroca Sant Pere de Ribes Sant Pere de Riudebitlles Sitges Subirats Torrelavid Torrelles de Foix Vallirana Vendrell, El Vilafranca del Penedès Vilanova i la Geltrú Viloví 1.2.28. Määratletud piirkond Priorato Bellmunt del Priorat Gratallops Lloà Morera de Montsant Poboleda Porrerá Torroja del Priorat Vilella Alta Vilella Baixa 1.2.29. Määratletud piirkond Rias Baixas a) alampiirkond Val do Salnés Caldas de Reis Cambados Meaño Meis Portas Ribadumia Sanxenxo Vilanova de Arousa Villagracia de Arousa b) alampiirkond Condado do Tea A Cañiza Arbo As Neves Crecente Salvaterra de Miño c) alampiirkond O Rosal O Rosal Tomiño Tui 1.2.30. Määratletud piirkond Ribeiro Arnoia Beade Carballeda de Avia Castrelo de Miño Cenlle Cortegada Leiro Punxin Ribadavia 1.2.31. Määratletud piirkond Ribeira del Duero Adrada de Haza Aguilera Alcubilla de Avellaneda Aldehorno Anguix Aranda de Duero Baños de Valdearados Berlangas de Roa Boada de Roa Bocos de Duero Burgo de Osma Caleruega Campillo de Aranda Canalejas de Peñafiel Castillejo de Robledo Castrillo de la Vega Castrillo de Duero Cueva de Roa Curiel de Duero Fompedraza Fresnilla de las Dueñas Fuentecén Fuentelcésped Fuentelisendo Fuentemolinos Fuentenebro Fuentespina Gumiel del Mercado Gumiel de Hizán Guzmán Haza Honrubia de la Cuesta Hontangas Hontoria de Valdearados Horra Hoyales de Roa Langa de Duero Mambrilla de Castrejón Manzanillo Milagros Miño de san Esteban Montejo de la Vega de la Zerrezuela Moradillo de Roa Nava de Roa Olivares de Duero Olmedillo de Roa Olmos de Peñafiel Pardilla Pedrosa de Duero Peñafiel Peñaranda de Duero Pesquera de Duero Piñel de Abajo Piñel de Arriba Quemada Quintana del Pidio Quintanamanvirgo Quintanilla de Onésimo Quintanilla de Arriba Rábano Roa de Duero Roturas San Esteban de Gormaz San Juan del Monte San Martin de Rubiales Santa Cruz de la Salceda Sequera de Haza Sotillo de la Ribera Terradillos de Esgueva Torre de Peñafiel Torregalindo Tórtoles de Esgueva Tubilla del Lago Vadocondes Valbuena de Duero Valcabado de Roa Valdeande Valdearcos de la Vega Valdezate Vid Villaescusa de Roa Villalba de Duero Villalbilla de Gumiel Villatuelda Villaverde de Montejo Villovela de Esgueva Zazuar 1.2.32. Määratletud piirkond Rioja a) alampiirkond Rioja Alavena Baños de Ebro Barriobusto Cripán Elciego Elvillar de Alava Labastida Labraza Laguardia Lanciego Lapuebla de Labarca Leza Moreda de Alava Navaridas Oyón Salinillas de Buradon Samaniego Villanueva de Alava Yécora b) alampiirkond Rioja Alta Abalos Alesón Alesanco Anguciana Arenzana de Arriba Arenzana de Abajo Azofra Badarán Bañares Baños de Rio Tobía Baños de Rioja Berceo Bezares Bobadilla Briñas Briones Camprovín Canillas Cañas Cárdenas Casalarreina Castañares de Rioja Cellorigo Cenicero Cidamón Cihuri Cirueña Cordovín Cuzcurrita de Rio Tirón Daroca de Rioja Entrena Estollo Fonseca Fonzaleche Fuenmayor Galbárruli Gimileo Haro Herramélluri Hervias Hormilleja Hormilla Hornos de Moncalvillo Huércanos Lardero Leiva Logroño Manjarrés Matute Medrano Nájera Navarrete Ochándurí Ollaurí Rodezno Sajazarra San Millán de Yécora San Torcuato San Vicente de la Sonsierra San Asensio Santa Coloma Sojuela Sorzano Sotés Tirgo Tormantos Torrecilla Sobre Alesanco Torremontalbo Treviana Tricio Uruñuela Ventosa Villajero Villalba de Rioja Villar de Torre Zarratón (c) Subregion Rioja Baja Agoncillo Aguilar del río Alhama Albelda de Iregua Alberite Alcanadre Aldeanueva de Ebro Alfaro Andosilla Aras Arnedo Arrúbal Ausejo Autol Azagra Bargota Bergasa Bergasilla Calahorra Cervera del rio alhama Clavijo Corera Cornago Galilea Grávalos Herce Igea Lagunilla del Jubera Leza del Río Leza Mendavia Molinos de Ocón Murillo del Río Leza Nalda Ocón Pradejón Quel Redal Ribafrecha Rincón de Soto San Adrián Santa Engracia de Jubera Sartaguda Tudelilla Viana Villa de Ocón Villamediana de Iregua Villar de Arnedo 1.2.33. Määratletud piirkond Rueda Aguasal Alaejos Alcazarén Aldehuela del Codonal Almenara de Adaja Ataquines Bernuy de Coca Blasconuño de Matacabras Bobadilla del Campo Bócigas Brahojos de Medina Campillo Carpio del Campo Castrejón Castronuño Cervillego de la Cruz Codorniz Donhierro Fresno el Viejo Fuente Olmedo Fuente de Santa Cruz Fuente el sol Gomeznarro Hornillos Juarros de Voltoya Llano de Olmedo Llomoviejo Madrigal de las Altas Torres Matapozuelos Medina del Campo Mojados Montejo de Arévalo Montuenga Moraleja de Coca Moraleja de las Panaderas Muriel Nava del Rey Nava de La Asunción Nieva Nueva Villa de las Torres Olmedo Pollos Pozal de Gallinas Pozáldez Puras Ramiro Rapariegos Rodilana Rubi de bracamonte Rueda San Cristobal de la Vega Santuiste de San Juan Bautista Salvador de Zapardiel San Pablo de la Moraleja Seca Serrada Siete Iglesias de Travancos Tordesillas San Vicente del Palacio Torrecilla de la Orden Torrecilla de la Abadesa Torecilla del Valle Tolocirio Valdestillas Velascalvaro Ventosa de la Cuesta Villafranca de Duero Villagonzalo de Coca Villanueva de Duero Villaverde de Medina Zarza 1.2.34. Määratletud piirkond Somontano Abiego Adahuesca Angues Alcalá del Obispo Alquézar Antillón Argavieso Azara Azlor Barbastro Barbuñales Berbegal Bierge Blecua y Torres Capella Casbas de Huesca Castillazuelo Colungo Estada Estadilla Fonz Grado Graus Hoz y Costean Ibieca Ilche Laluenga Laperdiguera Lascellas-Ponzano Naval Olvena Peralta de Alcofea Peraltilla Perarrúa Pertusa Pozán de Vero Puebla de Castro Salas Altas Salas Bajas Santa Maria Dulcis Secastilla Siétamo Torres de Alcanadre 1.2.35. Määratletud piirkond Tacoronte-Acentejo El Sauzal Matanza de Acentejo Victoria de Acentejo Laguna Santa Úrsula Tacoronte Tegueste 1.2.36. Määratletud piirkond Tarragona a) alampiirkond Campo de Tarragona Alcover Aleixar Alforja Alió Almoster Altafulla Argentera Ascó Benisanet Borges del Camp Botarell Bràfim Cabra del Camp Cambrils Castellvell del Camp Catllar Colldejou Constantí Cornudella Duesaigües Figuerola del Camp Garcia Garidells Ginestar Masó Masllorens Maspujols Milà Miraver Montbrió del Camp Montferrí Mont-roig Mora d'Ebre Mora la Nova Morell Nou de Gaià Nulles Pallaresos Perafort Pla da Santa María Pobla de Montornès Pobla de Mafumet Puigpelat Renau Reus Riera de Gaià Riudecanyes Rodonyà Rourell Ruidecols Ruidoms Salomó Secuita Selva del Camp Tarragona Tivissa Torre del Espanyol Torredembarra Ulldemolins Vallmoll Valls Vespella Vila-rodona Vilabella Vilallonga del Camp Vilanova d'Escornalbou Vilaseca i Salou Vinebre Vinyols i els Arcs b) alampiirkond Falset Cabassers Capçanes Figuera Guiamets, Els, i Marça Masroig Pradell Torre de Fontaubella 1.2.37. Määratletud piirkond Terra Alta Arnés Batea Bot Pinell de Brai Caseres Corbera de Terra Alta Fatarella, Gandesa Horta de Sant Joan Pobla de Massalauca Prat de Comte Vilalba dels Arcs 1.2.38. Määratletud piirkond Toro Argujillo Bóveda de Toro Morales de Toro Pego Peleagonzalo Piñero San Román de Hornija San Miguel de la Ribera Sanzoles Toro Valdefinjas Venialbo Villabuena del Puente Villafranca de Duero 1.2.39. Määratletud piirkond Utiel-Requena Camporrobles Caudete Fuenterrobles Siete Aguas Sinarcas Utiel Venta del Moro Villagordo 1.2.40. Määratletud piirkond Valdeorras Barco Bollo Carballeda de Valdeorras Laroco Petín Rúa Rubiana Villamartin 1.2.41. Määratletud piirkond Valdepeñas Alcubillas Moral de Calatrava San Carlos del Valle Santa Cruz de Mudela Torrenueva Valdepeñas 1.2.42. Määratletud piirkond Valencia Camporrobles Caudete de las Fuentes Fuenterrobles Requena Sieteaguas Sinarcas Utiel Venta del Moro Villargordo del Cabriel a) alampiirkond Alto Turia Alpuente Aras de Alpuente Chelva La Yesa Titaguas Tuéjar b) alampiirkond Valentino Alborache Alcublas Andilla Bugarra Buñol Casinos Cheste Chiva Chulilla Domeño Estivella Gestalgar Godelleta Higueruelas Lliria Losa del Obispo Macastre Monserrat Montroy Montserrat Pedralba Real de Montroy Turís Villamarxant Villar del Arzobispo c) alampiirkond Moscatel de Valencia Catadau Cheste Chiva Godelleta Llombai Monserrat Montroy Real de Montroy Turis d) alampiirkond Clariano Adzaneta de Albaida Agullent Albaida Alfarrasí Ayelo de Malferit Ayelo de Rugat Bèlgida Bellús Beniatjar Benicolet Benigànim Bocairem Bufalí Castelló de Rugat Font la Figuera Fontanars dels Alforins Guadasequies L'Olleria La Pobla del Duc Llutxent Moixent Montaberner Montesa Montichelvo Ontinyent Otos Palomar Pinet Quatretonda Ràfol de Salem Sempere Terrateig Vallada 1.2.43. Määratletud piirkond Valle de Güimar Arafo Candelaria Güimar 1.2.44. Määratletud piirkond Valle de la Orotava La Orotava Puerto de la Cruz Los Realejos 1.2.45. Määratletud piirkond Vinos de Madrid a) alampiirkond Arganda Ambite Aranjuez Arganda del Rey Belmonte de Tajo Campo Real Carabaña Chinchon Colmenar de Oreja Fuentidueña de Tajo Getafe Loeches Mejorada del Campo Morata de Tajuña Orusco Perales de Tajuña Pezuela de las Torres Pozuelo del Rey Tielmes Titulcia Valdaracete Valdelaguna Valdilecha Villaconejos Villamanrique de Tajo Villar del Olmo Villarejo de Salvanés b) alampiirkond Navalcarnero Álamo Aldea del Fresno Arroyomolinos Batres Brunete Fuenlabrada Griñón Humanes de Madrid Moraleja de Enmedio Móstoles Navalcarnero Parla Serranillos del Valle Sevilla la Nueva Valdemorillo Villamanta Villamantilla Villanueva de la Cañada Villaviciosa de Odón c) alampiirkond San Martín del Valdeiglesias Cadalso de los Vidrios Cenicientos Chapinería Colmenar de Arroyo Navas del Rey Pelayos de la Presa Rozas de Puerto Real San Martín de Valdeiglesias Villa del Prado 1.2.46. Määratletud piirkond Ycoden-Daute-Isora San Juan de la Rambla La Guancha Icod de los vinos Garachico Los Silos Buenavista del Norte El Tanque Santiago del Teide Guía de Isora 1.2.47. Määratletud piirkond Yecla Yecla 2. Geograafilise tähisega lauaveinid Abanilla Bages Bajo Aragón Cádiz Campo de Cartagena Cañamero Cebreros Contraviesa-Alpujarra Fermoselle-Arribes del Duero Gálvez La Gomera Gran Canaria-El Monte Manchuela Matanegra Medina del Campo Montánchez Plà i Llevant de Mallorca Pozohondo Ribeira Sacra Ribera Alta del Guadiana Ribera Baja del Guadiana Sacedón-Mondéjar Sierra de Alcaraz Tierra de Barros Tierra del Vino de Zamora Tierra Baja de Aragón Valdejalón Valdevimbre-Los Oteros Valle del Cinca Valle del Miño-Ourense B. Traditsioonilised märked Amontillado Chacoli-Txakolina Criadera Criaderas y Soleras Crianza Denominacíon de Origen / DO Denominacíon de Origen calificada / DOCa Fino Fondillón Lagrima Oloroso Pajarete Palo cortado Raya Vendimia temprana Vendimia seleccionada Vino de la Tierra IV. KREEKA VABARIIGIST PÄRIT VEINID A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid: 1.1. Määratletud piirkondade nimed 1.1.1. Ονομασία προελεύσεως ελεγχομένη (appellation d'origine contrôlée) Σάμος (Samos) Πατρών (Patras) Ρίου Πατρών (Patras) Κεφαλληνίας (Cephalonie) Ρόδου (Rhodos) Λήμνου (Lemnos) 1.1.2. Ονομασία προελεύσεως ανωτέρας ποιότητας (appellation d'origine de qualité supérieure) Σητεία (Sitia) Νεμέα (Némée) Σαντορίνη (Santorin) Δαφνές (Dafnes) Ρόδος (Rhodos) Νάουσα (Naoussa) Κεφαλληνίας (Cephalonie) Ραψάνη (Rapsani) Μαντινεία (Mantinee) Πεζά (Peza) Αρχάνες (Archanes) Πάτραι (Patras) Ζίτσα (Zitsa) Αμύνταιον (Amynteon) Γουμένισσα (Gumenissa) Πάρος (Paros) Λήμνος (Lemnos) Αγχίαλος (Anchialos) Πλαγιές Μελίτωνα (Côtes de Meliton) Μεσενικόλα (Mesenicola) 2. Lauaveinid 2.1. Oνομασία κατά παράδοση (traditsiooniline nimetus) Αττικής (Attikis) Βοιωτίας (Viotias) Ευβοίας (Evias) Μεσογείων (Messoguion) Κρωπίας (Kropias) Κορωπίου (Koropiou) Μαρκοπούλου (Markopoulou) Μεγάρων (Megaron) Παιανίας (Peanias) Λιοπεσίου (Liopessiou) Παλλήνης (Pallinis) Πικερμίου (Pikermiou) Σπάτων (Spaton) Θηβών (Thivon) Γιάλτρων (Guialtron) Καρύστου (Karystou) Χαλκίδας (Halkidas) Ζακύνθου (Zante) 2.2. Τοπικός οίνος (kohalik vein) Τοπικός οίνος Τριφυλίας (Trifilia) Μεσημβριώτικος τοπικός οίνος (Messimvria) Επανωμίτικος τοπικός οίνος (Epanomie) Τοπικός οίνος Πλαγιών ορεινής Κορινθίας (côtes montagneuses de Korinthia) Τοπικός οίνος Πυλίας (Pylie) Τοπικός οίνος Πλαγιές Βερτίσκου (côtes de Vertiskos) Ηρακλειώτικος τοπικός οίνος (Heraklion) Λασιθιώτικος τοπικός οίνος (Lassithie) Πελοποννησιακός τοπικός οίνος (Peloponnèse) Μεσσηνιακός τοπικός οίνος (Messina) Μακεδονικός τοπικός οίνος (Macédonie) Κρητικός τοπικός οίνος (Crete) Θεσσαλικός τοπικός οίνος (Thessalia) Τοπικός οίνος Κισάμου (Kissamos) Τοπικός οίνος Τυρνάβου (Tyrnavos) Τοπικός οίνος πλαγιές Αμπέλου (côtes de Ampelos) Τοπικός οίνος Βίλλιζας (Villiza) Τοπικός οίνος Γρεβενών (Grevena) Τοπικός οίνος Αττικής (Attique) Αγιορείτικος τοπικός οίνος (Agioritikos) Δωδεκανησιακός τοπικός οίνος (Dodekanese) Aναβυσιωτικός τοπικός οίνος (de Anavyssiotikos) Παιανίτικος τοπικός οίνος (de Peanitikos) Τοπικός οίνος Δράμας (Drama) Κρανιώτικος τοπικός οίνος (Krania) Τοπικός οίνος πλαγιών Πάρνηθας (Côtes de Parnitha) Συριανός τοπικός οίνος (Syros) Θηβαϊκός τοπικός οίνος (Thiva) Τοπικός οίνος πλαγιών Κιθαιρώνα (côtes du Kitheron) Τοπικός οίνος πλαγιών Πετρωτού (côtes de Petrotou) Τοπικός οίνος Γερανίων (Gerania) Παλληνιώτικος τοπικός οίνος (Pallini) Αττικός τοπικός οίνος (Attique) Αγοριανός τοπικός οίνος (Agorianos) Τοπικός οίνος Κοιλάδας Αταλάντης (vallée de Atalanti) Τοπικός οίνος Αρκαδίας (Vin de pays de Arcadia) Παγγαιορείτικος τοπικός οίνος (Vin de pays de Paggeoritikos) Τοπικός οίνος Μεταξάτων (Vin de pays de Metaxata) Τοπικός οίνος Κλημέντι (Vin de pays de Klimenti) Τοπικός οίνος Ημαθίας (Vin de pays de Hemathia) Τοπικός οίνος Κέρκυρας (Vin de pays de Kerkyra (Corfu)) Τοπικός οίνος Σιθωνίας (Vin de pays de Sithonia) Τοπικός οίνος Μαντζαβινάτων (Vin de pays de Mantzavinata) Ισμαρικός τοπικός οίνος (Vin de pays d'Ismarikos) Τοπικός οίνος Αβδήρων (Vin de pays de Avdira) Τοπικός οίνος Ιωαννίνων (Vin de pays de Ioannina) Τοπικός οίνος Πλαγιές Αιγιαλείας (Vin de pays de côtes de Aigialieias) Τοπικός οίνος Πλαγιές του Αίνου (Vin de pays de côtes du Ainou) Θρακικός τοπικός οίνος (Vin de pays de Thrakie) Τοπικός οίνος Ιλιου (Vin de pays de Ilion) Μετσοβίτικος τοπικός οίνος (Vin de pays de Metsovon) Κορωπιότικος τοπικός οίνος (Vin de pays de Koropie) Τοπικός οίνος Θαψάνων (Vin de pays de Thapsanon) Σιατιστινός τοπικός οίνος (Vin de pays de Siatistinon) Τοπικός οίνος Ριτσώνας Αυλίδος (Vin de pays de Ritsona Avlidos) Τοπικός οίνος Λετρίνων (Vin de pays de Letrina) Τοπικός οίνος Τεγέας (Vin de pays de Tegeas) Αιγαιοπελαγίτικος τοπικός οίνος ή (Vin de pays de la Mer Egée) Τοπικός οίνος Αιγαίου Πελάγους (Vin de pays de Aigaion pelagos) Τοπικός οίνος Βορείων Πλαγιών Πεντελικού (Vin de pays de côtes nord de Penteli) Σπατανέικος τοπικός οίνος (Vin de pays de Spata) Μαρκοπουλιώτικος τοπικός οίνος (Vin de pays de Markopoulo) Τοπικός οίνος Ληλαντίου Πεδίου (Vin de pays de Lilantio Pedion) Τοπικός οίνος Χαλκιδικής (Vin de pays de Chalkidiki) Καρυστινός τοπικός οίνος (Vin de pays de Karystos) Τοπικός οίνος Χαλικούνας (Vin de pays de Chalikouna) Τοπικός οίνος Οπουντίας Λοκρίδος (Vin de pays de Opountia Lokrida) Τοπικός οίνος Πέλλας (Vin de pays de Pella) Ανδριανιώτικος τοπικός οίνος (Vin de pays de Andriani) Τοπικός οίνος Σερρών (Vin de pays de Serres) Τοπικός οίνος Στερεάς Ελλάδος (Vin de pays de Sterea Ellada) B. Traditsioonilised märked Ονομασία προελεύσεως ελεγχόμενη (appellation d'origine controlée) Ονομασία προελεύσεως ανωτέρας ποιότητας (appellation d'origine de qualité supérieure) Ονομασία κατά παράδοση Ρετσίνα (appellation traditionnelle Retsina) Ονομασία κατά παράδοση Βερντέα Ζακύνθου (appellation traditionnelle Verdea de Zante) Τοπικός οίνος (vin local, vin de pays) από διαλεκτούς αμπελώνες ("grand cru") Κάβα (Cava) Ρετσίνα (Retsina) Κτήμα (Ktima) Αρχοντικό (Archontiko) Αμπελώνες (Ampelones) Οίνος φυσικώς γλυκύς (vin naturellement doux) V. ITAALIA VABARIIGIST PÄRIT VEINID A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid ("vino di qualità prodotto in una regione determinata") 1.1. Mpv-kvaliteetveinid, mida kirjeldatakse märkega "Denominazione di origine controllata e garantita" Albana di Romagna Asti Barbaresco Barolo Brachetto d'Acqui Brunello di Montalcino Carmignano Chianti/Chianti Classico, millele võib olla lisatud üks järgmistest geograafilistest tähistest: - Montalbano - Rufina - Colli fiorentini - Colli senesi - Colli aretini - Colline pisane - Montespertoli Cortese di Gavi Franciacorta Gattinara Gavi Ghemme Montefalco Sagrantino Montepulciano Recioto di Soave Taurasi Torgiano Valtellina Valtellina Grumello Valtellina Inferno Valtellina Sassella Valtellina Valgella Vernaccia di San Gimignano Vermentino di Gallura 1.2. Mpv-kvaliteetveinid, mida kirjeldatakse märkega "Denominazione di origine controllata" 1.2.1. Piedmonte piirkond Alba Albugnano Alto Monferrato Acqui Asti Boca Bramaterra Caluso Canavese Cantavenna Carema Casalese Casorzo d'Asti Castagnole Monferrato Castelnuovo Don Bosco Chieri Colli tortonesi Colline novaresi Colline saluzzesi Coste della Sesia Diano d'Alba Dogliani Fara Gabiano Langhe monregalesi Langhe Lessona Loazzolo Monferrato Monferrato Casalese Ovada Piemonte Pinorelese Roero Sizzano Valsusa Verduno 1.2.2. Val d'Aosta piirkond Arnad-Montjovet Chambave Nus Donnas La Salle Enfer d'Arvier Morgex Torrette Valle d'Aosta Vallée d'Aoste 1.2.3. Lombardia piirkond Botticino Capriano del Colle Cellatica Garda Garda Colli Mantovani Lugana Mantovano Oltrepò Pavese Riviera del Garda Bresciano San Colombano al Lambro San Martino Della Battaglia Terre di Franciacorta Valcalepio 1.2.4. Trentino-Alto Adige piirkond Alto Adige Bozner Leiten Bressanone Brixner Buggrafler Burgraviato Caldaro Casteller Colli di Bolzano Eisacktaler Etschtaler Gries Kalterer Kalterersee Lago di Caldaro Meraner Hügel Meranese di collina Santa Maddalena Sorni St. Magdalener Südtirol Südtiroler Terlaner Terlano Teroldego Rotaliano Trentino Trento Val Venosta Valdadige Valle Isarco Vinschgau 1.2.5. Veneto piirkond Bagnoli di Sopra Bagnoli Bardolino Breganze Breganze Torcolato Colli Asolani Colli Berici Colli Berici Barbarano Colli di Conegliano Colli di Conegliano Fregona Colli di Conegliano Refrontolo Colli Euganei Conegliano Conegliano Valdobbiadene Conegliano Valdobbiadene Cartizze Custoza Etschtaler Gambellara Garda Lessini Durello Lison Pramaggiore Lugana Montello Piave San Martino della Battaglia Soave Valdadige Valdobbiadene Valpantena Valpolicella 1.2.6. Friuli-Venezia Giulia piirkond Carso Colli Orientali del Friuli Colli Orientali del Friuli Cialla Colli Orientali del Friuli Ramandolo Colli Orientali del Friuli Rosazzo Collio Collio Goriziano Friuli Annia Friuli Aquileia Friuli Grave Friuli Isonzo Friuli Latisana Isonzo del Friuli Lison Pramaggiore 1.2.7. Liguuria piirkond Albenga Albenganese Cinque Terre Colli di Luni Colline di Levanto Dolceacqua Finale Finalese Golfo del Tigullio Riviera Ligure di Ponente Riviera dei fiori 1.2.8. Emilia-Romagna piirkond Bosco Eliceo Castelvetro Colli Bolognesi Colli Bolognesi Classico Colli Bolognesi Colline di Riosto Colli Bolognesi Colline Marconiane Colli Bolognesi Colline Oliveto Colli Bolognesi Monte San Pietro Colli Bolognesi Serravalle Colli Bolognesi Terre di Montebudello Colli Bolognesi Zola Predosa Colli d'Imola Colli di Faenza Colli di Parma Colli di Rimini Colli di Scandiano e Canossa Colli Piacentini Colli Piacentini Monterosso Colli Piacentini Val d'Arda Colli Piacentini Val Nure Colli Piacentini Val Trebbia Reggiano Reno Romagna Santa Croce Sorbara 1.2.9. Toscana piirkond Barco Reale di Carmignano Bolgheri Bolgheri Sassicaia Candia dei Colli Apuani Carmignano Chianti Chianti classico Colli Apuani Colli dell'Etruria Centrale Colli di Luni Colline Lucchesi Costa dell'Argentario Elba Empolese Montalcino Montecarlo Montecucco Montepulciano Montereggio di Massa Marittima Montescudaio Parrina Pisano di San Torpè Pitigliano Pomino San Gimignano San Torpè Sant'Antimo Scansano Val d'Arbia Val di Cornia Val di Cornia Campiglia Marittima Val di Cornia Piombino Val di Cornia San Vincenzo Val di Cornia Suvereto Valdichiana Valdinievole 1.2.10. Umbria piirkond Assisi Colli Martani Colli Perugini Colli Amerini Colli Altotiberini Colli del Trasimeno Lago di Corbara Montefalco Orvieto Orvietano Todi Torgiano 1.2.11. Marche piirkond Castelli di Jesi Colli pesaresi Colli Ascolani Colli maceratesi Conero Esino Focara Matelica Metauro Morro d'Alba Piceno Roncaglia Serrapetrona 1.2.12. Lazio piirkond Affile Aprilia Capena Castelli Romani Cerveteri Circeo Colli albani Colli della Sabina Colli lanuvini Colli etruschi viterbesi Cori Frascati Genazzano Gradoli Marino Montecompatri Colonna Montefiascone Olevano romano Orvieto Piglio Tarquinia Velletri Vignanello Zagarolo 1.2.13. Abruzzo piirkond Abruzzo Abruzzo Colline teramane Controguerra Molise 1.2.14. Molise piirkond Biferno Pentro d'Isernia 1.2.15. Campania piirkond Avellino Aversa Campi Flegrei Capri Castel San Lorenzo Cilento Costa d'Amalfi Furore Costa d'Amalfi Ravello Costa d'Amalfi Tramonti Costa d'Amalfi Falerno del Massico Galluccio Guardiolo Guardia Sanframondi Ischia Massico Penisola Sorrentina Penisola Sorrentina-Gragnano Penisola Sorrentina-Lettere Penisola Sorrentina-Sorrento Sannio Sant "Agata de" Goti Solopaca Taburno Tufo Vesuvio 1.2.16. Apuulia piirkond Alezio Barletta Brindisi Canosa Castel del Monte Cerignola Copertino Galatina Gioia del Colle Gravina Leverano Lizzano Locorotondo Lucera Manduria Martinafranca Matino Nardò Ortanova Ostuni Puglia Salice salentino San Severo Squinzano Trani 1.2.17. Basilicata piirkond Vulture 1.2.18. Calabria piirkond Bianco Bivongi Cirò Donnici Lamezia Melissa Pollino San Vito di Luzzi Sant'Anna di Isola Capo Rizzuto Savuto Scavigna Verbicaro 1.2.19. Sitsiilia piirkond Alcamo Contea di Sclafani Contessa Entellina Delia Nivolalli Eloro Etna Faro Lipari Marsala Menfi Noto Pantelleria Sambuca di Sicilia Santa Margherita di Belice Sciacca Siracusa Vittoria 1.2.20. Sardiinia piirkond Alghero Arborea Bosa Cagliari Campidano di Terralba Mandrolisai Oristano Sardegna Sardegna-Capo Ferrato Sardegna-Jerzu Sardegna-Mogoro Sardegna-Nepente di Oliena Sardegna-Oliena Sardegna-Semidano Sardegna-Tempio Pausania Sorso Sennori Sulcis Terralba 2. Geograafilise tähisega lauaveinid 2.1. Abruzzi Alto tirino Colline Teatine Colli Aprutini Colli del sangro Colline Pescaresi Colline Frentane Histonium Terre di Chieti Valle Peligna Vastese 2.2. Basilicata Basilicata 2.3. Bolzano autonoomne provints Dolomiti Dolomiten Mitterberg Mitterberg tra Cauria e Tel Mitterberg zwischen Gfrill und Toll 2.4. Calabria Arghilla Calabria Condoleo Costa Viola Esaro Lipuda Locride Palizzi Pellaro Scilla Val di Neto Valdamato Valle dei Crati 2.5. Campania Colli di Salerno Dugenta Epomeo Irpinia Paestum Pompeiano Roccamonfina Terre del Volturno 2.6. Emilia – Romagna Castelfranco Emilia Bianco dei Sillaro Emilia Fortana del Taro Forli Modena Ravenna Rubicone Sillaro Terre die Veleja Val Tidone 2.7. Friul – Venezia Giulia Alto Livenza Venezia Giulia Venezie 2.8. Lazio Civitella d'Agliano Colli Cimini Frusinate Dei Frusinate Lazio Nettuno 2.9. Liguuria Colline Savonesi Val Polcevera 2.10. Lombardia Alto Mincio Benaco bresciano Bergamasca Collina del Milanese Montenetto di Brescia Mantova Pavia Quistello Ronchi di Brescia Sabbioneta Sebino Terrazze Retiche di Sondrio 2.11. Marche Marche 2.12. Molise Osco Rotae Terre degli Osci 2.13. Apuulia Daunia Murgia Puglia Salento Tarantino Valle d'Itria 2.14. Sardiinia Barbagia Colli del Limbara Isola dei Nuraghi Marmila Nuoro Nurra Ogliastro Parteolla Planargia Romangia Sibiola Tharros Trexenta Valle dei Tirso Valli di Porto Pino 2.15. Sitisiilia Camarro Colli Ericini Fontanarossa di Cerda Salemi Salina Sicilia Valle Belice 2.16. Toscana Alta Valle della Greve Colli della Toscano centrale Maremma toscana Orcia Toscana Toscano Val di Magra 2.17. Trento autonoomne provints Dolomiten Dolomiti Atesino Venezie Vallagarina 2.18. Umbria Allerona Bettona Cannara Narni Spello Umbria 2.19. Veneto Alto Livenza Colli Trevigiani Conselvano Dolomiten Dolomiti Venezie Marca Trevigiana Vallagarina Veneto Veneto orientale Verona Veronese B. Traditsioonilised märked Amarone Auslese Buttafuoco Cacc'e mmitte Cannellino Cerasuolo Denominazione di origine controllata / DOC / D.O.C Denominazione di origine controllata e garantita / DOCG / D.O.C.G. Est! Est!! Est!!! Fior d'arancio Governo all'uso Toscano Gutturnio Indicazione geografica tipica / IGT / I.G.T Lacrima Lacrima Christi Lambiccato Ramie Rebola Recioto Sangue di Guida Scelto Sciacchetrà Sforzato, Sfurzat Torcolato Vendemmia Tardiva Vin Santo Occhio di Pernice Vin Santo Vino nobile VI LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGIST PÄRIT VEINID A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid: 1.1. Määratletud piirkondade nimed Ahn Assel Bech-Kleinmacher Born Bous Burmerange Canach Ehnen Ellange Elvange Erpeldange Gostingen Greiveldange Grevenmacher Lenningen Machtum Mertert Moersdorf Mondorf Niederdonven Oberdonven Oberwormeldange Remerschen Remich Rolling Rosport Schengen Schwebsange Stadtbredimus Trintange Wasserbillig Wellenstein Wintringen Wormeldange 2. Geograafilise tähisega lauaveinid … B. Traditsioonilised märked Grand premier cru Marque nationale appellation contrôlée/AC Premier cru Vin de pays VII PORTUGALI VABARIIGIST PÄRIT VEINID A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid ("vinho de qualidade produzido em região determinada") 1.1. Määratletud piirkondade nimed Alcobaça Alenquer Almeirim Arruda Bairrada Biscoitos Borba Bucelas Carcavelos Cartaxo Castelo Rodrigo Chamusca Chaves Colares Coruche Cova da Beira Dão Douro Encostas da Nave Encostas de Aire Evora Graciosa Granja-Amareleja Lafões Lagoa Lagos Madeira/Madère/Madera Setúbal Moura Óbidos Palmela Pico Pinhel Planalto Mirandês Portalegre Portimão Porto/Port/Oporto/Portwein/Portvin/Portwijn Redondo Reguengos Santarém Tavira Tomar Torres Vedras Valpaços Varosa Vidigueira Vinho Verde Vinhos Verdes 1.2. Alampiirkondade nimed 1.2.1. Määratletud piirkond Dão Alva Besteiros Castendo Serra da Estrela Silgueiros Terras de Senhorim Terras de Azurara 1.2.3. Määratletud piirkond Douro Alijó Lamego Meda Sabrosa Vila Real 1.2.4. Alampiirkond Favaios 1.2.5. Määratletud piirkond Varosa Tarouca 1.2.6. Määratletud piirkond Vinhos Verdes Amarante Basto Braga Lima Monção Penafiel Vinho Verde 1.2.7. Muud Dão Nobre Setubal roxo 2. Geograafilise tähisega lauaveinid Alentejo Algarve Alta Estremadura Beira Litoral Beira Alta Beiras Estremadura Ribatejo Minho Terras Durienses Terras de Sico Terras do Sado Trás-os-Montes B. Traditsioonilised märked Colheita Seleccionada Denominação de Origem/DO Denominação de Origem Controlada/DOC Garrafeira Indicação de Proveniência Regulamentada/IPR Região demarcada Roxo Vinho leve Vinho regional Region Madeira Frasqueira Region Porto Crusted/Crusting Lágrima Late Bottled Vintage/LBV Ruby Tawny Vintage VIII ÜHENDKUNINGRIIGIST PÄRIT VEINID A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid: English Vineyards Welsh Vineyards 2. Geograafilise tähisega lauaveinid English Counties Welsh Counties B. Traditsioonilised märked Regional wine IX AUSTRIA LIITVABARIIGIST PÄRIT VEINID A. Geograafilised tähised 1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid ("Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete") 1.1. Viinamarjakasvatuspiirkondade nimed Burgenland Niederösterreich Steiermark Tirol Vorarlberg Viin 1.2. Määratletud piirkondade nimed 1.2.1. Määratletud piirkond Burgenland Neusiedlersee Neusiedlersee-Hügelland Mittelburgenland Südburgenland 1.2.2. Määratletud piirkond Niederösterreich Carnuntum Donauland Kamptal Kremstal Thermenregion Traisental Wachau Weinviertel 1.2.3. Määratletud piirkond Steiermark Süd-Oststeiermark Südsteiermark Weststeiermark 1.2.4. Määratletud piirkond Wien Wien 1.3. Haldusüksused, haldusüksuste osad, Großlagen, Riede, Flure, Einzellagen 1.3.1. Määratletud piirkond Neusiedlersee a) Großlage: Kaisergarten b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Altenberg Bauernaussatz Bergäcker Edelgründe Gabarinza Goldberg Hansagweg Heideboden Henneberg Herrnjoch Herrnsee Hintenaussere Weingärten Jungerberg Kaiserberg Kellern Kirchäcker Kirchberg Kleinackerl Königswiese Kreuzjoch Kurzbürg Ladisberg Lange Salzberg Langer Acker Lehendorf Neuberg Weidener Pohnpühl Prädium Rappbühl-Weingärten Römerstein Rustenäcker Sandflur Sandriegel Satz Seeweingärten Ungerberg Vierhölzer Weidener Zeiselberg Weidener Ungerberg Weidener Rosenberg c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Andau Apetlon Bruckneudorf Deutsch Jahrndorf Edelstal Frauenkirchen Gattendorf Gattendorf-Neudorf Gols Halbturn Illmitz Jois Kittsee Mönchhof Neudorf bei Parndorf Neusiedl am See Nickelsdorf Pamhagen Parndorf Podersdorf Potzneusiedl St. Andrä am Zicksee Tadten Wallern im Burgenland Weiden am See Winden am See Zurndorf 1.3.2. Määratletud piirkond Neusiedlersee-Hügelland a) Großlagen: Rosaliakapelle Sonnenberg Vogelsang b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Adler/Hrvatski vrh Altenberg Bergweinärten Edelgraben Fölligberg Gaisrücken Goldberg Großgebirge/Veliki vrh Hasenriegel Haussatz Hochkramer Hölzlstein Isl Johanneshöh Katerstein Kirchberg Kleingebirge/Mali vrh Kleinhöfleiner Hügel Klosterkeller Siegendorf Kogel Kogl/Gritsch Krci Kreuzweingärten Langäcker/Dolnj sirick Leithaberg Lichtenbergweingärten Marienthal Mitterberg Mönchsberg/Lesicak Purbacher Bugstall Reisbühel Ripisce Römerfeld Römersteig Rosenberg Rübäcker/Ripisce Schmaläcker St. Vitusberg Steinhut Wetterkreuz Wolfsbach Zbornje c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Antau Baumgarten Breitenbrunn Donnerskirchen Draßburg Draßburg-Baumgarten Eisenstadt Forchtenstein Forchtenau Großhöflein Hirm Hirm-Antau Hornstein Kleinhöflein Klingenbach Krensdorf Leithaprodersdorf Loipersbach Loretto Marz Mattersburg Mörbisch/See Müllendorf Neudörfl Neustift an der Rosalia Oggau Oslip Pöttelsdorf Pöttsching Purbach/See Rohrbach Rust St. Georgen St. Margarethen Schattendorf Schützengebirge Siegendorf Sigless Steinbrunn Steinbrunn-Zillingtal Stöttera Stotzing Trausdorf/Wulka Walbersdorf Wiesen Wimpassing/Leitha Wulkaprodersdorf Zagersdorf Zemendorf 1.3.3. Määratletud piirkond Mittelburgenland a) Großlage: Goldbachtal b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Altes Weingebirge Deideckwald Dürrau Gfanger Goldberg Himmelsthron Hochäcker Hochberg Hochplateau Hölzl Im Weingebirge Kart Kirchholz Pakitsch Raga Sandhoffeld Sinter Sonnensteig Spiegelberg Weingfanger Weislkreuz c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Deutschkreutz Frankenau Frankenau-Unterderpullendorf Girm Großmutschen Großwarasdorf Haschendorf Horitschon Kleinmutschen Kleinwarasdorf Klostermarienberg Kobersdorf Kroatisch Gerersdorf Kroatisch Minihof Lackenbach Lackendorf Lutzmannsburg Mannersdorf Markt St. Martin Nebersdorf Neckenmarkt Nikitsch Raiding Raiding-Unterfrauenhaid Ritzing Stoob Strebersdorf Unterfrauenheid Unterpetersdorf Unterpullendorf 1.3.4. Määratletud piirkond Südburgenland a) Großlagen: Pinkatal Rechnitzer Geschriebenstein b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Gotscher Rosengarten Schiller Tiefer Weg Wohlauf c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Bonisdorf Burg Burgauberg Burgauberg-Neudauberg Deutsch Tschantschendorf Deutschschützen-Eisenberg Deutsch Bieling Deutsch Ehrensdorf Deutsch Kaltenbrunn Deutsch-Schützen Eberau Edlitz Eisenberg an der Pinka Eltendorf Gaas Gamischdorf Gerersdorf-Sulz Glasing Großmürbisch Güssing Güttenbach Hackerberg Hagensdorf Hannersdorf Harmisch Hasendorf Heiligenbrunn Hoell Inzenhof Kalch Kirchfidisch Kleinmürbisch Kohfidisch Königsdorf Kotezicken Kroatisch Tschantschendorf Kroatisch Ehrensdorf Krobotek Krottendorf bei Güssing Krottendorf bei Neuhaus am Klausenbach Kukmirn Kulmhohe Gfang Limbach Luising Markt-Neuhodis Minihof-Liebau Mischendorf Moschendorf Mühlgraben Neudauberg Neumarkt im Tauchental Neusiedl Neustift Oberbildein Ollersdorf Poppendorf Punitz Rax Rechnitz Rehgraben Reinersdorf Rohr Rohrbrunn Schallendorf St Michael St Nikolaus St Kathrein Stadtschlaining Steinfurt Strem Sulz Sumetendorf Tobau Tschanigraben Tudersdorf Unterbildein Urbersdorf Weichselbaum Weiden bei Rechnitz Welgersdorf Windisch Minihof Winten Woppendorf Zuberbach 1.3.5. Määratletud piirkond Thermenregion a) Großlagen: Badener Berg Vöslauer Hauerberg Weißer Stein Tattendorfer Steinhölle (Stahölln) Schatzberg Kappellenweg b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Am Hochgericht Badener Berg Brunner Berg Dornfeld Goldeck Gradenthal Großriede Les'hanl Hochleiten Holzspur In Brunnerberg Jenibergen Kapellenweg Kirchenfeld Kramer Lange Bamhartstäler Mandl-Höh Mitterfeld Oberkirchen Pfaffstättner Kogel Prezessbühel Rasslerin Römerberg Satzing Steinfeld Weißer Stein c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Bad Fischau-Brunn Bad Vöslau Bad Fischau Baden Berndorf Blumau Blumau-Neurißhof Braiten Brunn am Gebirge Brunn/Schneebergbahn Brunnenthal Deutsch-Brodersdorf Dornau Dreitstetten Ebreichsdorf Eggendorf Einöde Enzesfeld Frohsdorf Gainfarn Gamingerhof Gießhübl Großau Gumpoldskirchen Günselsdsorf Guntramsdorf Hirtenberg Josefsthal Katzelsdorf Kottingbrunn Landegg Lanzenkirchen Leesodrf Leobersdorf Lichtenwörth Lindabrunn Maria Enzersdorf Markt Piesting Matzendorf Matzendorf-Hölles Mitterberg Mödling Möllersdorf Münchendorf Obereggendorf Oberwaltersdorf Oyenhausen Perchtoldsdorf Pfaffstätten Pottendorf Rauhenstein Reisenberg Schönau/Triesting Seibersdorf Siebenhaus Siegersdorf Sollenau Sooß St Veit Steinabrückl Steinfelden Tattendorf Teesdorf Theresienfeld Traiskirchen Tribuswinkel Trumau Vösendorf Wagram Wampersdorf Weigelsdorf Weikersdorf/Steinfeld Wiener Neustadt Wiener Neudorf Wienersdorf Winzendorf Winzendorf-Muthmannsdorf Wöllersdorf Wöllersdorf-Steinabrückl Zillingdorf 1.3.6. Määratletud piirkond Kremstal a) Großlagen: Göttweiger Berg Kaiser Stiege b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Ebritzstein Ehrenfelser Emmerlingtal Frauengrund Gartl Gärtling Gedersdorfer Kaiserstiege Goldberg Großer Berg Hausberg Herrentrost Hochäcker Im Berg Kirchbühel Kogl Kremsleithen Pellingen Pfaffenberg Pfennigberg Pulverturm Rammeln Reisenthal Rohrendorfer Gebling Sandgrube Scheibelberg Schrattenpoint Sommerleiten Sonnageln Spiegel Steingraben Tümelstein Weinzierlberg Zehetnerin c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Aigen Angern Brunn im Felde Droß Egelsee Eggendorf Furth Gedersdorf Gneixendorf Göttweig Höbenbach Hollenburg Hörfarth Imbach Krems Krems an der Donau Krustetten Landersdorf Meidling Neustift bei Schönberg Oberfucha Oberrohrendorf Palt Paudorf Priel Rehberg Rohrendorf bei Krems Scheibenhof Senftenberg Stein an der Donau Steinaweg-Kleinwien Stift Göttweig Stratzing Stratzing-Droß Thallern Tiefenfucha Unterrohrendorf Walkersdorf am Kamp Weinzierl bei Krems 1.3.7. Määratletud piirkond Kamptal a) Großlage: – b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Anger Auf der Setz Friesenrock Gaisberg Gallenberg Gobelsberg Heiligenstein Hiesberg Hofstadt Kalvarienberg Kremstal Loiser Berg Obritzberg Pfeiffenberg Sachsenberg Sandgrube Spiegel Stein Steinhaus Weinträgerin Wohra c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Altenhof Diendorf am Walde Diendorf/Kamp Elsarn im Straßertale Engabrunn Etsdorf am Kamp Etsdorf-Haitzendorf Fernitz Gobelsburg Grunddorf Hadersdorf am Kamp Hadersdorf-Kammern Haindorf Kammern am Kamp Kamp Langenlois Lengenfeld Mittelberg Mollands Obernholz Oberreith Plank/Kamp Peith Rothgraben Schiltern Schönberg am Kamp Schönbergneustift Sittendorf Stiefern Straß im Straßertale Thürneustift Unterreith Walkersdorf Wiedendorf Zöbing 1.3.8. Määratletud piirkond Donauland a) Großlagen: Klosterneuburger Weinberge Tulbinger Kogel Wagram-Donauland b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Altenberg Bromberg Erdpreß Franzhauser Fuchsberg Gänsacker Georgenberg Glockengießer Gmirk Goldberg Halterberg Hengsberg Hengstberg Himmelreich Hirschberg Hochrain Kreitschental Kühgraben Leben Ortsried Purgstall Satzen Schillingsberg Schloßberg Sonnenried Steinagrund Traxelgraben Vorberg Wadenthal Wagram Weinlacke Wendelstatt Wora c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Ahrenberg Abstetten Altenberg Ameisthal Anzenberg Atzelsdorf Atzenbrugg Baumgarten/Reidling Baumgarten/Wagram Baumgarten/Tullnerfeld Chorherrn Dietersdorf Ebersdorf Egelsee Einsiedl Elsbach Engelmannsbrunn Fels Fels/Wagram Feuersbrunn Freundorf Gerasdorf b.Wien Gollarn Gösing Grafenwörth Groß-Rust Großriedenthal Großweikersdorf Großwiesendorf Gugging Hasendorf Henzing Hintersdorf Hippersdorf Höflein an der Donau Holzleiten Hütteldorf Judenau-Baumgarten Katzelsdorf im Dorf Katzelsdorf/Zeil Kierling Kirchberg/Wagram Kleinwiesendorf Klosterneuburg Königsbrunn Königsbrunn/Wagram Königstetten Kritzendorf Landersdorf Michelhausen Michelndorf Mitterstockstall Mossbierbaum Neudegg Oberstockstall Ottenthal Pixendorf Plankenberg Pöding Reidling Röhrenbach Ruppersthal Saladorf Sieghartskirchen Sitzenberg-Reidling Spital St Andrä-Wördern Staasdorf Stettenhof Tautendorf Thürnthal Tiefenthal Trasdorf Tulbing Tulln Unterstockstall Wagram am Wagram Waltendorf Weinzierl bei Ollern Wipfing Wolfpassing Wördern Würmla Zaußenberg Zeißelmauer 1.3.9. Määratletud piirkond Traisental a) Großlage: Traismaurer Weinberge b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Am Nasenberg Antingen Brunberg Eichberg Fuchsenrand Gerichtsberg Grillenbühel Halterberg Händlgraben Hausberg In der Wiegn'n In der Leithen Kellerberg Kölbing Kreit Kufferner Steinried Leithen Schullerberg Sonnleiten Spiegelberg Tiegeln Valterl Weinberg Wiegen Zachling Zwirch c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Absdorf Adletzberg Ambach Angern Diendorf Dörfl Edering Eggendorf Einöd Etzersdorf Franzhausen Frauendorf Fugging Gemeinlebarn Getzersdorf Großrust Grünz Gutenbrunn Haselbach Herzogenburg Hilpersdorf Inzersdorf ob der Traisen Inzersdorf-Geztersdorf Kappeln Katzenberg Killing Kleinrust Kuffern Langmannersdorf Mitterndorf Neusiedl Neustift Nußdorf ob derTraisen Oberndorf am Gebirge Oberndorf in der Ebene Oberwinden Oberwölbing Obritzberg-Rust Ossarn Pfaffing Rassing Ratzersdorf Reichersdorf Ried Rottersdorf Schweinern St Andrä/Traisen St Pölten Statzendorf Stollhofen Thallern Theyern Traismauer Unterradlberg Unterwölbing Wagram an der Traisen Waldletzberg Walpersdorf Weidling Weißenkrichen/Perschling Wetzmannsthal Wielandsthal Wölbing 1.3.10. Määratletud piirkond Carnuntum a) Großlage: – b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Aubühel Braunsberg Dorfbrunnenäcker Füllenbeutel Gabler Golden Haidäcker Hausweinäcker Hausweingärten Hexenberg Kirchbergen Lange Letten Lange Weingärten Mitterberg Mühlbachacker Mühlweg Rosenberg Spitzerberg Steinriegl Tilhofen Ungerberg Unterschilling c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Arbesthal Au am Leithagebirge Bad Deutsch-Altenburg Berg Bruck an der Leitha Deutsch-Haslau Ebergassing Enzersdorf/Fischa Fischamend Gallbrunn Gerhaus Göttlesbrunn Göttlesbrunn-Arbesthal Gramatneusiedl Hainburg/Donau Haslau/Donau Haslau-Maria Ellend Himberg Hof/Leithaberge Höflein Hollern Hundsheim Mannersdorf/Leithagebirge Margarethen am Moos Maria Ellend Moosbrunn Pachfurth Petronell Petronell-Carnuntum Prellenkirchen Regelsbrunn Rohrau Sarasdorf Scharndorf Schloß Prugg Schönabrunn Schwadorf Sommerein Stixneusiedl Trautmannsdorf/Leitha Velm Wienerherberg Wildungsmauer Wilfleinsdorf Wolfsthal-Berg Zwölfaxing 1.3.11. Määratletud piirkond Wachau a) Großlage: Frauenweingärten b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Burgberg Frauengrund Goldbügeln Gottschelle Höhlgraben Im Weingebirge Katzengraben Kellerweingärten Kiernberg Klein Gebirg Mitterweg Neubergen Niederpoigen Schlucht Setzberg Silberbühel Singerriedel Spickenberg Steiger Stellenleiten Tranthal c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Aggsbach Aggsbach-Markt Baumgarten Bergern/Dunkelsteinerwald Dürnstein Eggendorf Elsarn am Jauerling Furth Groisbach Gut am Steg Höbenbach Joching Köfering Krustetten Loiben Mautern Mauternbach Mitterarnsdorf Mühldorf Oberarnsdorf Oberbergern Oberloiben Rossatz-Rührsdorf Schwallenbach Spitz St. Lorenz St. Johann St. Michael Tiefenfucha Unterbergern Unterloiben Vießling Weißenkirchen/Wachau Weißenkirchen Willendorf Willendorf in der Wachau Wösendorf/Wachau 1.3.12. Määratletud piirkond Weinviertel a) Großlagen: Bisamberg-Kreuzenstein Falkensteiner Hügelland Matzner Hügel Retzer Weinberge Wolkersdorfer Hochleithen b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Adamsbergen Altenberg Altenbergen Alter Kirchenried Altes Gebirge Altes Weingebirge Am Berghundsleithen Am Lehmim Am Wagram Antlasbergen Antonibergen Aschinger Auberg Auflangen Bergen Bergfeld Birthaler Bogenrain Bruch Bürsting Detzenberg Die alte Haider Ekartsberg Feigelbergen Fochleiten Freiberg Freybergen Fuchsenberg Fürstenbergen Gaisberg Galgenberg Gerichtsberg Geringen Goldberg Goldbergen Gollitschen Großbergen Grundern Haad Haidberg Haiden Haspelberg Hausberg Hauseingärten Hausrucker Heiligengeister Hermannschachern Herrnberg Hinter der Kirchen Hirschberg Hochfeld Hochfeld Hochstraß Holzpoint Hundsbergen Im Inneren Rain Im Potschallen In Aichleiten In den Hausweingärten In Hamert In Rothenpüllen In Sechsern In Trenken Johannesbergen Jungbirgen Junge Frauenberge Jungherrn Kalvarienberg Kapellenfeld Kirchbergen Kirchenberg Kirchluß Kirchweinbergen Kogelberg Köhlberg Königsbergen Kreuten Lamstetten Lange Ried Lange Vierteln Lange Weingärten Leben Lehmfeld Leitenberge Leithen Lichtenberg Ließen Lindau Lissen Martal Maxendorf Merkvierteln Mitterberge Mühlweingärten Neubergergen Neusatzen Nußberg Ölberg Ölbergen Platten Pöllitzern Preussenberg Purgstall Raschern Reinthal Reishübel Retzer Winberge Rieden um den Heldenberg Rösel Rosenberg Roseneck Saazen Sandbergen Sandriegl Satzen Sätzweingärten Sauenberg Sauhaut Saurüßeln Schachern Schanz Schatz Schatzberg Schilling Schmallissen Schmidatal Schwarzerder Sechterbergen Silberberg Sommerleiten Sonnberg Sonnen Sonnleiten Steinberg Steinbergen Steinhübel Steinperz Stöckeln Stolleiten Strassfeld Stuffeln Tallusfeld Veigelberg Vogelsinger Vordere Bergen Warthberg Weinried Weintalried Weisser Berg Zeiseln Zuckermandln Zuckermantel Zuckerschleh Züngel Zutrinken Zwickeln Zwiebelhab Zwiefänger c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Alberndorf im Pulkautal Alt Höflein Alt Ruppersdorf Altenmarkt im Thale Altenmarkt Altlichtenwarth Altmanns Ameis Amelsdorf Angern an der March Aschendorf Asparn an der Zaya Aspersdorf Atzelsdorf Au Auersthal Auggenthal Bad Pirawarth Baierdorf Bergau Bernhardsthal Bisamberg Blumenthal Bockfließ Bogenneusiedl Bösendürnbach Braunsdorf Breiteneich Breitenwaida Bruderndorf Bullendorf Burgschleinitz Burgschleinitz-Kühnring Deinzendorf Diepolz Dietersdorf Dietmannsdorf Dippersdorf Dobermannsdorf Drasenhofen Drösing Dürnkrut Dürnleis Ebendorf Ebenthal Ebersbrunn Ebersdorf an der Zaya Eggenburg Eggendorf am Walde Eggendorf Eibesbrunn Eibesthal Eichenbrunn Eichhorn Eitzersthal Engelhartstetten Engelsdorf Enzersdorf bei Staatz Enzersdorf im Thale Enzersfeld Erdberg Erdpreß Ernstbrunn Etzmannsdorf Fahndorf Falkenstein Fallbach Föllim Frättingsdorf Frauendorf/Schmida Friebritz Füllersdorf Furth Gaindorf Gaisberg Gaiselberg Gaisruck Garmanns Gars am Kamp Gartenbrunn Gaubitsch Gauderndorf Gaweinstal Gebmanns Geitzendorf Gettsdorf Ginzersdorf Glaubendorf Gnadendorf Goggendorf Goldgeben Göllersdorf Gösting Götzendorf Grabern Grafenberg Grafensulz Groißenbrunn Groß Ebersdorf Groß-Engersdorf Groß-Inzersdorf Groß-Schweinbarth Großharras Großkadolz Großkrut Großmeiseldorf Großmugl Großnondorf Großreipersdorf Großrußbach Großstelzendorf Großwetzdorf Grub an der March Grübern Grund Gumping Guntersdorf Guttenbrunn Hadres Hagenberg Hagenbrunn Hagendorf Hanfthal Hardegg Harmannsdorf Harrersdorf Hart Haselbach Haslach Haugsdorf Hausbrunn Hauskirchen Hausleiten Hautzendorf Heldenberg Herrnbaumgarten Herrnleis Herzogbirbaum Hetzmannsdorf Hipples Höbersbrunn Hobersdorf Höbertsgrub Hochleithen Hofern Hohenau an der March Hohenruppersdorf Hohenwarth Hohenwarth-Mühlbach Hollabrunn Hollenstein Hörersdorf Horn Hornsburg Hüttendorf Immendorf Inkersdorf Jedenspeigen Jetzelsdorf Kalladorf Kammersdorf Karnabrunn Kattau Katzelsdorf Kettlasbrunn Ketzelsdorf Kiblitz Kirchstetten Kleedorf Klein Hadersdorf Klein Riedenthal Klein Haugsdorf Klein-Harras Klein-Meiseldorf Klein-Reinprechtsdorf Klein-Schweinbarth Kleinbaumgarten Kleinebersdorf Kleinengersdorf Kleinhöflein Kleinkadolz Kleinkirchberg Kleinrötz Kleinsierndorf Kleinstelzendorf Kleinstetteldorf Kleinweikersdorf Kleinwetzdorf Kleinwilfersdorf Klement Kollnbrunn Königsbrunn Kottingneusiedl Kotzendorf Kreuttal Kreuzstetten Kronberg Kühnring Laa an der Thaya Ladendorf Langenzersdorf Lanzendorf Leitzersdorf Leobendorf Leodagger Limberg Loidesthal Loosdorf Magersdorf Maigen Mailberg Maisbirbaum Maissau Mallersbach Manhartsbrunn Mannersdorf Marchegg Maria Roggendorf Mariathal Martinsdorf Matzelsdorf Matzen Matzen-Raggendorf Maustrenk Meiseldorf Merkersdorf Michelstetten Minichhofen Missingdorf Mistelbach Mittergrabern Mitterretzbach Mödring Mollmannsdorf Mörtersdorf Mühlbach a. M. Münichsthal Naglern Nappersdorf-Kammersdorf Neubau Neudorf bei Staatz Neuruppersdorf Neusiedl/Zaya Nexingin Niederabsdorf Niederfellabrunn Niederhollabrunn Niederkreuzstetten Niederleis Niederrußbach Niederschleinz Niedersulz Nursch Oberdürnbach Oberfellabrunn Obergänserndorf Obergrabern Obergrub Oberhautzental Oberkreuzstetten Obermallebarn Obermarkersdorf Obernalb Oberolberndorf Oberparschenbrunn Oberravelsbach Oberretzbach Oberrohrbach Oberrußbach Oberschoderlee Obersdorf Obersteinabrunn Oberstinkenbrunn Obersulz Oberthern Oberzögersdorf Obritz Olbersdorf Olgersdorf Ollersdorf Ottendorf Ottenthal Paasdorf Palterndorf Palterndorf/Dobermannsdorf Paltersdorf Passauerhof Passendorf Patzenthal Patzmannsdorf Peigarten Pellendorf Pernersdorf Pernhofen Pettendorf Pfaffendorf Pfaffstetten Pfösing Pillersdorf Pillichsdorf Pirawarth Platt Pleißling Porrau Pottenhofen Poysbrunn Poysdorf Pranhartsberg Prinzendorf/Zaya Prottes Puch Pulkau Pürstendorf Putzing Pyhra Rabensburg Radlbrunn Raffelhof Rafing Ragelsdorf Raggendorf Rannersdorf Raschala Ravelsbach Reikersdorf Reinthal Retz Retz-Altstadt Retz-Stadt Retzbach Reyersdorf Riedenthal Ringelsdorf Ringelsdorf-Niederabsdorf Ringendorf Rodingersdorf Roggendorf Rohrbach Rohrendorf/Pulkau Ronthal Röschitz Röschitzklein Roseldorf Rückersdorf Rußbach Schalladorf Schleinbach Schletz Schönborn Schöngrabern Schönkirchen Schönkirchen-Reyersdorf Schrattenberg Schrattenthal Schrick Seebarn Seefeld Seefeld-Kadolz Seitzerdorf-Wolfpassing Senning Siebenhirten Sierndorf Sierndorf/March Sigmundsherberg Simonsfeld Sitzendorf an der Schmida Sitzenhart Sonnberg Sonndorf Spannberg St. Bernhard-Frauenhofen St. Ulrich Staatz Staatz-Kautzendorf Starnwörth Steinabrunn Steinbrunn Steinebrunn Stetteldorf/Wagram Stetten Stillfried Stockerau Stockern Stoitzendorf Straning Stranzendorf Streifing Streitdorf Stronsdorf Stützenhofen Sulz im Weinviertel Suttenbrunn Tallesbrunn Traunfeld Tresdorf Ulrichskirchen Ulrichskirchen-Schleinbach Ungerndorf Unterdürnbach Untergrub Unterhautzental Untermallebarn Untermarkersdorf Unternalb Unterolberndorf Unterparschenbrunn Unterretzbach Unterrohrbach Unterstinkenbrunn Unterthern Velm Velm-Götzendorf Viendorf Waidendorf Waitzendorf Waltersdorf Waltersdorf/March Walterskirchen Wartberg Waschbach Watzelsdorf Weikendorf Wetzelsdorf Wetzleinsdorf Weyerburg Wieselsfeld Wiesern Wildendürnbach Wilfersdorf Wilhelmsdorf Windisch-Baumgarten Windpassing Wischathal Wolfpassing an der Hochleithen Wolfpassing Wolfsbrunn Wolkersdorf/Weinviertel Wollmannsberg Wullersdorf Wultendorf Wulzeshofen Würnitz Zellerndorf Zemling Ziersdorf Zissersdorf Zistersdorf Zlabern Zogelsdorf Zwentendorf Zwingendorf 1.3.13. Määratletud piirkond Südsteiermark a) Großlagen: Sausal Südsteirisches Rebenland b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Altenberg Brudersegg Burgstall Czamillonberg/Kaltenegg Eckberg Eichberg Einöd Gauitsch Graßnitzberg Harrachegg Hochgraßnitzberg Karnerberg Kittenberg Königsberg Kranachberg Lubekogel Mitteregg Nußberg Obegg Päßnitzerberger Römerstein Pfarrweingarten Schloßberg Sernauberg Speisenberg Steinriegl Stermitzberg Urlkogel Wielitsch Wilhelmshöhe Witscheinberg Witscheiner Herrenberg Zieregg Zoppelberg c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Aflenz an der Sulm Altenbach Altenberg Arnfels Berghausen Brudersegg Burgstall Eckberg Ehrenhausen Eichberg-Arnfels Eichberg-Trautenburg Einöd Empersdorf Ewitsch Flamberg Fötschach Gamlitz Gauitsch Glanz Gleinstätten Goldes Göttling Graßnitzberg Greith Großklein Großwalz Grottenhof Grubtal Hainsdorf/Schwarzautal Hasendorf an der Mur Heimschuh Höch Kaindorf an der Sulm Kittenberg Kitzeck im Sausal Kogelberg Kranach Kranachberg Labitschberg Lang Langaberg Langegg Lebring — St. Margarethen Leibnitz Leutschach Lieschen Maltschach Mattelsberg Mitteregg Muggenau Nestelbach Nestelberg/Heimschuh Nestelberg/Großklein Neurath Obegg Oberfahrenbach Obergreith Oberhaag Oberlupitscheni Obervogau Ottenberg Paratheregg Petzles Pistorf Pößnitz Prarath Ratsch an der Weinstraße Remschnigg Rettenbach Rettenberg Retznei Sausal Sausal-Kerschegg Schirka Schloßberg Schönberg Schönegg Seggauberg Sernau Spielfeld St Andrä i.S. St Andrä-Höch St Johann im Saggautal St Nikolai im Sausal St Nikolai/Draßling St Ulrich/Waasen Steinbach Steingrub Steinriegel Sulz Sulztal an der Weinstraße Tillmitsch Unterfahrenbach Untergreith Unterhaus Unterlupitscheni Vogau Wagna Waldschach Weitendorf Wielitsch Wildon Wolfsberg/Schw. Zieregg 1.3.14. Määratletud piirkond Weststeiermark a) Großlagen: – b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Burgegg Dittenberg Guntschenberg Hochgrail St. Ulrich i. Gr. c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Aibl Bad Gams Deutschlandsberg Frauental an der Laßnitz Graz Greisdorf Groß St. Florian Großradl Gundersdorf Hitzendorf Hollenegg Krottendorf Lannach Ligist Limberg Marhof Mooskirchen Pitschgau Preding Schwanberg Seiersberg St Bartholomä St Martin i.S. St Stefan ob Stainz St Johann ob Hohenburg St Peter i.S. Stainz Stallhofen Straßgang Sulmeck-Greith Unterbergla Unterfresen Weibling Wernersdorf Wies 1.3.15. Määratletud piirkond Südoststeiermark a) Großlagen: Oststeirisches Hügelland Vulkanland b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Annaberg Buchberg Burgfeld Hofberg Hoferberg Hohenberg Hürtherberg Kirchleiten Klöchberg Königsberg Prebensdorfberg Rathenberg Reiting Ringkogel Rosenberg Saziani Schattauberg Schemming Schloßkogel Seindl Steintal Stradenberg Sulzberg Weinberg c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Aigen Albersdorf-Prebuch Allerheiligen bei Wildon Altenmarkt bei Fürstenfeld Altenmarkt bei Riegersburg Aschau Aschbach bei Fürstenfeld Auersbach Aug-Radisch Axbach Bad Waltersdorf Bad Radkersburg Bad Gleichenberg Bairisch Kölldorf Baumgarten bei Gnas Bierbaum am Auersbach Bierbaum Breitenfeld/Rittschein Buch-Geiseldorf Burgfeld Dambach Deutsch Goritz Deutsch Haseldorf Dienersdorf Dietersdorf am Gnasbach Dietersdorf Dirnbach Dörfl Ebersdorf Edelsbach bei Feldbach Edla Eichberg bei Hartmannsdorf Eichfeld Entschendorf am Ottersbach Entschendorf Etzersdorf-Rollsdorf Fehring Feldbach Fischa Fladnitz im Raabtal Flattendorf Floing Frannach Frösaugraben Frössauberg Frutten Frutten-Geißelsdorf Fünfing bei Gleisdorf Fürstenfeld Gabersdorf Gamling Gersdorf an der Freistritz Gießelsdorf Gleichenberg-Dorf Gleisdorf Glojach Gnaning Gnas Gniebing Goritz Gosdorf Gossendorf Grabersdorf Grasdorf Greinbach Großhartmannsdorf Grössing Großsteinbach Großwilfersdorf Grub Gruisla Gschmaier Gutenberg an der Raabklamm Gutendorf Habegg Hainersdorf Haket Halbenrain Hart bei Graz Hartberg Hartberg-Umgebung Hartl Hartmannsdorf Haselbach Hatzendorf Herrnberg Hinteregg Hirnsdorf Hochenegg Hochstraden Hof bei Straden Hofkirchen bei Hardegg Höflach Hofstätten Hofstätten bei Deutsch Hohenbrugg Hohenkogl Hopfau Ilz Ilztal Jagerberg Jahrbach Jamm Johnsdorf-Brunn Jörgen Kaag Kaibing Kainbach Lalch Kapfenstein Karbach Kirchberg an der Raab Klapping Kleegraben Kleinschlag Klöch Klöchberg Kohlgraben Kölldorf Kornberg bei Riegersburg Krennach Krobathen Kronnersdorf Krottendorf Krusdorf Kulm bei Weiz Laasen Labuch Landscha bei Weiz Laßnitzhöhe Leitersdorf im Raabtal Lembach bei Riegersburg Lödersdorf Löffelbach Loipersdorf bei Fürstenfeld Lugitsch Maggau Magland Mahrensdorf Maierdorf Maierhofen Markt Hartmannsdorf Marktl Merkendorf Mettersdorf am Saßbach Mitterdorf an der Raab Mitterlabill Mortantsch Muggendorf Mühldorf bei Feldbach Mureck Murfeld Nägelsdorf Nestelbach im Ilztal Neudau Neudorf Neusetz Neustift Nitscha Oberdorf am Hochegg Obergnas Oberkarla Oberklamm Oberspitz Obertiefenbach Öd Ödgraben Ödt Ottendorf an der Rittschein Penzendorf Perbersdorf bei St. Peter Persdorf Pertlstein Petersdorf Petzelsdorf Pichla bei Radkersburg Pichla Pirsching am Traubenberg Pischelsdorf in der Steiermark Plesch Pöllau Pöllauberg Pölten Poppendorf Prebensdorf Pressguts Pridahof Puch bei Weiz Raabau Rabenwald Radersdorf Radkersburg Umgebung Radochen Ragnitz Raning Ratschendorf Reichendorf Reigersberg Reith bei Hartmannsdorf Rettenbach Riegersburg Ring Risola Rittschein Rohr an der Raab Rohr bei Hartberg Rohrbach am Rosenberg Rohrbach bei Waltersdorf Romatschachen Ruppersdorf Saaz Schachen am Römerbach Schölbing Schönau Schönegg bei Pöllau Schrötten bei Deutsch-Goritz Schwabau Schwarzau im Schwarzautal Schweinz Sebersdorf Siebing Siegersdorf bei Herberstein Sinabelkirchen Söchau Speltenbach St Peter am Ottersbach St Johann bei Herberstein St Veit am Vogau St Kind St Anna am Aigen St Georgen an der Stiefing St Johann in der Haide St Margarethen an der Raab St Nikolai ob Draßling St Marein bei Graz St Magdalena am Lemberg Weinberg St Stefan im Rosental St Lorenzen am Wechsel Stadtbergen Stainz bei Straden Stang bei Hatzendorf Staudach Stein Stocking Straden Straß Stubenberg Sulz bei Gleisdorf Sulzbach Takern Tatzen Tautendorf Tiefenbach bei Kaindorf Tieschen Trautmannsdorf/Oststeiermark Trössing Übersbach Ungerdorf Unterauersbach Unterbuch Unterfladnitz Unterkarla Unterlamm Unterlaßnitz Unterzirknitz Vockenberg Wagerberg Waldsberg Walkersdorf Waltersdorf in der Oststeiermark Waltra Wassen am Berg Weinberg an der Raab Weinberg Weinburg am Sassbach Weißenbach Weiz Wetzelsdorf bei Jagerberg Wieden Wiersdorf Wilhelmsdorf Wittmannsdorf Wolfgruben bei Gleisdorf Zehensdorf Zelting Zerlach Ziegenberg 1.3.16. Määratletud piirkond Wien a) Großlagen: Bisamberg-Wien Georgenberg Kahlenberg Nußberg b) Rieden, Fluren, Einzellagen: Altweingarten Auckenthal Bellevue Breiten Burgstall Falkenberg Gabrissen Gallein Gebhardin Gernen Herrenholz Hochfeld Jungenberg Jungherrn Kuchelviertel Langteufel Magdalenenhof Mauer Mitterberg Oberlaa Preußen Reisenberg Rosengartl Schenkenberg Steinberg Wiesthalen c) haldusüksused ja haldusüksuste osad: Dornbach Grinzing Groß Jedlersdorf Heiligenstadt Innere Stadt Josefsdorf Kahlenbergerdorf Kalksburg Liesing Mauer Neustift Nußdorf Ober Sievering Oberlaa-Stadt Ottakring Pötzleinsdorf Rodaun Stammersdorf Strebersdorf Unter Sievering 1.3.17. Määratletud piirkond Vorarlberg a) Großlagen: – b) Rieden, Fluren, Einzellagen: – c) haldusüksused: Bregenz Röthis 1.3.18. Määratletud piirkond Tirol a) Großlagen: – b) Rieden, Fluren, Einzellagen: – c) haldusüksus: Zirl 2. Geograafilise tähisega lauaveinid Burgenland Niederösterreich Steiermark Tirol Vorarlberg Wien B. Traditsioonilised märked Ausbruchwein Auslese Auslesewein Beerenauslese Beerenauslesewein Bergwein Eiswein Heuriger Kabinett Kabinettwein Landwein Prädikatswein Qualitätswein besonderer Reife und Leseart Spätlese Spätlesewein Strohwein Sturm Trockenbeerenauslese B. Šveitsist pärit veinisektori toodete kaitstud nimetused I Geograafilised tähised 1. Kantonid Zürich Bern/Berne Luzern Uri Schwyz Nidwalden Glarus Fribourg/Freiburg Basel-Land Basel-Stadt Solothurn Schaffhausen Appenzell Innerrhoden Appenzell Ausserrhoden St. Gallen Graubünden Aargau Thurgau Ticino Vaud Valais/Wallis Neuchâtel Genève Jura 1.1. Zürich 1.1.1. Zürichsee Erlenbach - Mariahalde - Turmgut Herrliberg - Schipfgut Hombrechtikon - Feldbach - Rosenberg - Trüllisberg Küsnacht Kilchberg Männedorf Meilen - Appenhalde - Chorherren Richterswil Stäfa - Lattenberg - Sternenhalde - Uerikon Thalwil Uetikon am See Wädenswil Zollikon 1.1.2. Limmattal Höngg Oberengstringen Oetwil an der Limmat Weiningen 1.1.3. Züricher Unterland Bachenbülach Boppelsen Buchs Bülach Dielsdorf Eglisau Freienstein - Teufen - Schloss Teufen Glattfelden Hüntwangen Kloten Lufingen Niederhasli Niederwenigen Nürensdorf Oberembrach Otelfingen Rafz Regensberg Regensdorf Steinmaur Wasterkingen Wil Winkel Weiach 1.1.4. Weinland Adlikon Andelfingen - Heiligberg Benken Berg am Irchel Buch am Irchel Dachsen Dättlikon Dinhard Dorf - Goldenberg - Schloss Goldenberg - Schwerzenberg Elgg Ellikon Elsau Flaach - Worrenberg Flurlingen Henggart Hettlingen Humlikon - Klosterberg Kleinandelfingen - Schiterberg Marthalen Neftenbach - Wartberg Ossingen Pfungen Rheinau Rickenbach Seuzach Stammheim Trüllikon - Rudolfingen - Wildensbuch Truttikon Uhwiesen (Laufen-Uhwiesen) Volken Waltalingen - Schloss Schwandegg - Schloss Giersberg Wiesendangen Wildensbuch Winterthur-Wülflingen 1.2. Bern/Berne Biel/Bienne Erlach/Cerlier Gampelen/Champion Ins/Anet Neuenstadt/La Neuveville - Schafis/Chavannes Ligerz/Gléresse - Schernelz Oberhofen Sigriswil Spiez Tschugg Tüscherz/Daucher - Alfermée Twann/Douane - St Petersinsel/Ile St-Pierre Vignelz/Vigneule 1.3. Luzern Aesch Altwis Dagmersellen Ermensee Gelfingen Heidegg Hitzkirch Hohenrain Horw Meggen Weggis 1.4. Uri Bürglen Flüelen 1.5. Schwyz Altendorf Küssnacht am Rigi Leutschen Wangen Wollerau 1.6. Nidwalden Stans 1.7. Glarus Niederurnen Glarus 1.8. Fribourg/Freiburg Vully - Nant - Praz - Sugiez - Môtier - Mur Cheyres Font 1.9. Basel-Land Aesch - Tschäpperli Arisdorf Arlesheim Balstahl - Klus Biel-Benken Binningen Bottmingen Buus Ettingen Itingen Liestal Maisprach Muttenz Oberdorf Pfeffingen Pratteln Reinach Sissach Tenniken Therwil Wintersingen Ziefen Zwingen 1.10. Basel-Stadt Riehen 1.11. Solothurn Buchegg Dornach Erlinsbach Flüh Hofstetten Rodersdorf Witterswil 1.12. Schaffhausen Altdorf Beringen Buchberg Buchegg Dörflingen - Heerenberg Gächlingen Hallau Löhningen Oberhallau Osterfingen Rüdlingen Schaffhausen - Heerenberg - Munot - Rheinhalde Schleitheim Siblingen - Eisenhalde Stein am Rhein - Blaurock - Chäferstei Thayngen Trasadingen Wilchingen 1.13. Appenzell Innerrhoden Oberegg 1.14. Appenzell Ausserrhoden Lutzenberg 1.15. St Gallen Altstätten - Forst Amden Au - Monstein Ragaz - Freudenberg Balgach Berneck - Pfauenhalde - Rosenberg Bronchhofen Eichberg Flums Frümsen Grabs - Werdenberg Heerbrugg Jona Marbach Mels Oberriet Pfäfers Quinten Rapperswil Rebstein Rheineck Rorschacherberg Sargans Sax Sevelen St. Margrethen Thal - Buchberg Tscherlach Walenstadt Wartau Weesen Werdenberg Wil 1.16. Graubünden Bonaduz Cama Chur Domat/Ems Felsberg Fläsch Grono Igis Jenins Leggia Maienfeld - St. Luzisteig Malans Mesolcina Monticello Roveredo San Vittore Verdabbio Zizers 1.17. Aargau Auenstein Baden Bergdietikon - Herrenberg Biberstein Birmenstorf Böttstein Bözen Bremgarten - Stadtreben Döttingen Effingen Egliswil Elfingen Endingen Ennetbaden - Goldwand Erlinsbach Frick Gansingen Gebensdorf Gipf-Oberfrick Habsburg Herznach Hornussen - Stiftshalde Hottwil Kaisten Kirchdorf Klingnau Küttigen Lengnau Lenzburg - Goffersberg - Burghalden Magden Manndach Meisterschwanden Mettau Möriken Muri Niederrohrdorf Oberflachs Oberhof Oberhofen Obermumpf Oberrohrdorf Oeschgen Remigen Rüfnach - Bödeler - Rütiberg Schaffisheim Schinznach Schneisingen Seengen - Berstenberg - Wessenberg Steinbruck Spreitenbach Sulz Tegerfelden Thalheim Ueken Unterlunkhofen Untersiggenthal Villigen - Schlossberg - Steinbrüchler Villnachern Wallenbach Wettingen Wil Wildegg Wittnau Würenlingen Würenlos Zeiningen Zufikon 1.18. Thurgau 1.18.1. I tootmispiirkond Diessenhofen - St Katharinental Frauenfeld - Guggenhürli - Holderberg Herdern - Kalchrain - Schloss Herdern Hüttwilen - Guggenhüsli - Stadtschryber Niederneuenforn - Trottenhalde - Landvogt - Chrachenfels Nussbaumen - St Anna-Oelenberg - Chindsruet-Chardüsler Oberneuenforn - Farhof - Burghof Schlattingen - Herrenberg Stettfurt - Schloss Sonnenberg - Sonnenberg Uesslingen - Steigässli Warth - Karthause Ittingen 1.18.2. II tootmispiirkond Amlikon Amriswil Buchackern Götighofen - Buchenhalde - Hohenfels Griesenberg Hessenreuti Märstetten - Ottenberg Sulgen - Schützenhalde Weinfelden - Bachtobel - Scherbengut - Schloss Bachtobel Schmälzler Straussberg Sunnehalde Thurgut 1.18.3. III tootmispiirkond Berlingen Ermatingen Eschenz - Freudenfels Fruthwilen Mammern Mannenbach Salenstein - Arenenberg Steckborn 1.19. Ticino 1.19.1. Bellinzona Arbedo-Castione Bellinzona Cadenazzo Camorino Giubiasco Gnosca Gorduno Gudo Lumino Medeglia Moleno Monte Carasso Pianezzo Preonzo Robasacco Sanantonino Sementina 1.19.2. Blenio Corzoneso Dongio Malvaglia Ponte-Valentino Semione 1.19.3. Leventina Anzonico Bodio Giornico Personico Pollegio 1.19.4. Locarno Ascona Auressio Berzona Borgnone Brione s/Minusio Brissago Caviano Cavigliano Contone Corippo Cugnasco Gerra Gambarogno Gerra Verzasca Gordola Intragna Lavertezzo Locarno Loco Losone Magadino Mergoscia Minusio Mosogno Muralto Orselina Piazzogna Ronco s/Ascona San Nazzaro S. Abbondio Tegna Tenero-Contra Verscio Vira Gambarogno Vogorno 1.19.5. Lugano Agno Agra Aranno Arogno Astano Barbengo Bedano Bedigliora Bioggio Bironico Bissone Busco Luganese Breganzona Brusion Arsizio Cademario Cadempino Cadro Cagiallo Camignolo Canobbio Carabbia Carabietta Carona Caslano Cimo Comano Croglio Cureggia Cureglia Curio Davesco Soragno Gentilino Grancia Gravesano Iseo Lamone Lopagno Lugaggia Lugano Magliaso Manno Maroggia Massagno Melano Melide Mezzovico-Vira Miglieglia Montagnola Monteggio Morcote Muzzano Neggio Novaggio Origlio Pambio-Noranco Paradiso Pazallo Ponte Capriasca Porza Pregassona Pura Rivera Roveredo Rovio Sala Capriasca Savosa Sessa Sigirino Sonvico Sorengo Tesserete Torricella-Taverne Vaglio Vernate Vezia Vico Morcote Viganello Villa Luganese 1.19.6. Mendrisio Arzo Balerna Besazio Bruzella Caneggio Capolago Casima Castel San Pietro Chiasso Chiasso-Pedrinate Coldrerio Genestrerio Ligornetto Mendrisio Meride Monte Morbio Inferiore Morbio Superiore Novazzano Rancate Riva San Vitale Salorino Stabio Tremona Vacallo 1.19.7. Riviera Biasca Claro Cresciano Iragna Lodrino Osogna 1.19.8. Valle Maggia Aurigeno Avegno Cavergno Cevio Giumaglio Gordevio Lodano Maggia Moghegno Someo 1.20. Vaud 1.20.1. Région est de Lausanne Aigle Belmont-sur-Lausanne Bex Blonay Calamin Chardonne - Cure d'Attalens Chexbres Corbeyrier Corseaux Corsier-sur-Vevey Cully Dezaley Dezaley-Marsens Epesses Grandvaux Jongny La Tour-de-Peilz Lavey-Morcles Lutry - Savuit Montreux Ollon Paudex Puidoux Pully Riex Rivaz Roche St-Légier-La Chiésaz St-Saphorin - Burignon - Faverges Treytorrens Vevey Veytaux Villeneuve Villette - Châtelard Yvorne 1.20.2. Région ouest de Lausanne Aclens Allaman Arnex-sur-Nyon Arzier Aubonne Begnins Bogis-Bossey Borex Bougy-Villars Bremblens Buchillon Bursinel Bursins Bussigny-près-Lausanne Bussy-Chardonney Chigny Clarmont Coinsins Colombier Commugny Coppet Crans-près-Céligny Crassier Crissier Denens Denges Duillier Dully Echandens Echichens Ecublens Essertines-sur-Rolle Etoy Eysins Féchy Founex Genolier Gilly Givrins Gollion Gland Grens Lavigny Lonay Luins - Château de Luins Lully Lussy-sur-Morges Mex Mies Monnaz Mont-sur-Rolle Morges Nyon Perroy Prangins Préverenges Prilly Reverolle Rolle Romanel-sur-Morges Saint-Livres Saint-Prex Signy-Avenex St-Saphorin-sur-Morges Tannay Tartegnin Saint-Sulpice Tolochenaz Trélex Vaux-sur-Morges Vich Villars-Sainte-Croix Villars-sous-Yens Vinzel Vufflens-la-Ville Vufflens-le-Château Vullierens Yens 1.20.3. Côtes-de-l'Orbe Agiez Arnex-sur-Orbe Baulmes Bavois Belmont-sur-Yverdon Chamblon Champvent Chavornay Corcelles-sur-Chavornay Eclépens Essert-sous-Champvent La Sarraz Mathod Montcherand Orbe Orny Pompaples Rances Suscévaz Treycovagnes Valeyres-sous-Rances Villars-sous-Champvent Yvonand 1.20.4. Nord vaudois Bonvillars Concise Corcelles-près-Concise Fiez Fontaines-sur-Grandson Grandson Montagny-près-Yverdon Novalles Onnens Valeyres-sous-Montagny 1.20.5. Vully Bellerive Chabrey Champmartin Constantine Montmagny Mur Vallamand Villars-le-Grand 1.21. Valais/Wallis Agarn Ardon Ausserberg Ayent - Signèse Baltschieder Bovernier Bratsch Brig/Brigue Chablais Chalais Chamoson - Ravanay - Saint Pierre-de-Clage - Trémazières Charrat Chermignon - Ollon Chippis Collombey-Muraz Collonges Conthey Dorénaz Eggerberg Embd Ergisch Evionnaz Fully - Beudon - Branson - Châtaignier Gampel Grimisuat - Champlan - Molignon - Le Mont - Saint Raphaėl Grône Hohtenn Lalden Lens - Flanthey - Saint-Clément - Vaas Leytron - Grand-Brūlé - Montagnon - Montibeux - Ravanay Leuk/Loèche - Lichten Martigny - Coquempey Martigny-Combe - Plan Cerisier Miège Montana - Corin Monthey Nax Nendaz Niedergesteln Port-Valais - Les Evouettes Randogne - Loc Raron/Rarogne Riddes Saillon Saint-Léonard Saint-Maurice Salgesch/Salquenen Salins Saxon Savièse - Diolly Sierre - Champsabé - Crétaplan - Géronde - Goubing - Granges - La Millière - Muraz - Noės Sion - Batassé - Bramois - Châteauneuf - Châtroz - Clavoz - Corbassière - La Folie - Lentine - Maragnenaz - Molignon - Le Mont - Mont d'Or - Montorge - Pagane - Uvrier Stalden Staldenried Steg Troistorrents Turtmann/Tourtemagne Varen/Varone Venthône - Anchette - Darnonaz Vernamiège Vétroz - Balavaud - Magnot Veyras - Bernune Muzot Ravyre Vernayaz Vex Vionnaz Visp/Viège Visperterminen Vollèges Vouvry Zeneggen 1.22. Neuchâtel Auvernier Bevaix Bôle Boudry Colombier Corcelles Cormondrèche Cornaux Cortaillod Cressier Fresens Gorgier Hauterive Le Landeron Neuchâtel - Champréveyres - La Coudre Peseux Saint-Aubin Saint-Blaise Vaumarcus 1.23. Genève Aire-la-Ville Anières Avully Avusy Bardonnex - Charrot - Landecy Bellevue Bernex - Lully Cartigny Céligny ou Côte Céligny Chancy Choulex Collex-Bossy Collonge-Bellerive Cologny Confignon Corsier Dardagny - Essertines Genthod Gy Hermance Jussy Laconnex Meinier - Le Carre Meyrin Perly-Certoux Plans-les-Ouates Presinge Puplinges Russin Satigny - Bourdigny - Choully - Peissy Soral Troinex Vandoeuvres Vernier Veyrier 1.24. Jura Buix Soyhières II Šveitsi traditsioonilised märked Appellation d'origine Appellation d'origine contrôlée Attestierter Winzerwy Bondola Clos Cru Denominazione di origine Denominazione di origine controllata Dôle Dorin Fendant Goron Grand Cru Kontrollierte Ursprungsbezeichnung La Gerle Landwein Nostrano Perdrix Blanche Perlan Premier Cru Salvagnin Schiller Terravin Ursprungsbezeichnung Vin de pays Vinatura VITI Winzerwy [1] EÜT L 84, 27.3.1987, lk 59. [2] EÜT L 184, 24.7.1996, lk 1. [3] EÜT L 373, 31.12.1988, lk 59. [4] EÜT L 210, 28.7.1998, lk 11. -------------------------------------------------- 3. liide Seotud artiklitega 6 ja 25 I. Lisa artiklis 6 osutatud nimede kaitsmine ei takista järgmiste viinamarjasortide nimede kasutamist Šveitsist pärit veinide puhul, kui neid kasutatakse kooskõlas Šveitsi õigusaktidega ning koos geograafilise nimetusega, mis osutab selgelt veini päritolule: - Ermitage/Hermitage - Johannisberg II. Ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 20, mis käsitleb traditsiooniliste nimetuste kaitset ja Šveitsi poolt käesoleva lisa jõustumisele järgneva kolme aasta jooksul vastu võetavate vajalike õigusaktide, mis määratlevad allpool loetletud nimetusi traditsiooniliste erimärgetena vastavalt käesoleva lisa II jaotisele, vastuvõtmist, võib neid nimetusi kasutada Šveitsist pärit veinide kirjeldamiseks ja esitlemiseks, kui neid turustatakse väljaspool ühenduse territooriumi: - Auslese - Beerenauslese - Beerli - Beerliwein - Eiswein - Gletscherwein - OEil de Perdrix - Sélection de grain noble - Spätlese - Strohwein - Süssdruck - Trockenbeerenauslese - Vendange tardive - Vendemmia tardiva - Vin de gelée - Vin des Glaciers - Vin de paille - Vin doux naturel - Weissherbst Vastavalt määruse (EMÜ) nr 3201/90 I lisale võib nimetusi "Auslese", "Beerliwein" ja "Spätlese" kasutada ka turustamisel ühenduses. III. Kooskõlas artikli 25 lõikega b ning vastavalt transpordi saatedokumentide korra suhtes kohaldatavatele erisätetele ei kohaldata lisa veinisektori toodetele, mis: a) on reisijate isiklikus pagasis ning mõeldud nende enda eratarbimiseks; b) on saadetud ühe üksikisiku poolt teisele isiklikuks tarbimiseks; c) moodustavad osa kolivate üksikisikute eluruumides kasutatavatest tarbekaupadest või pärandvarast; d) imporditakse kuni ühe hektoliitri suurustes kogustes teaduslike ja tehniliste katsete läbiviimiseks; e) moodustavad osa diplomaatiliste ja konsulaaresinduste ja muude sarnaste asutuste tollimaksuvabastusest; f) moodustavad osa rahvusvahelistes transpordivahendites olevatest varudest. -------------------------------------------------- LISA 8 PIIRITUSJOOKIDE JA AROMATISEERITUD VEINIJOOKIDE NIMETUSTE VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE JA KAITSE Artikkel 1 Lepinguosalised lepivad mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttest lähtudes hõlbustada ja edendada omavahelist piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookidega kauplemist. Artikkel 2 Käesolevat lisa kohaldatakse järgmiste toodete suhtes: a) piiritusjoogid, mis on määratletud: - ühenduse jaoks määruses (EMÜ) nr 1576/89, viimati muudetud Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste aktiga, - Šveitsi jaoks toiduaineid käsitleva korralduse 39. peatükis, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 303), ning mis kuuluvad rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni koodi 2208 alla; b) aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veini põhjal valmistatud joogid ja aromatiseeritud veinitoodete kokteilid (edaspidi "aromatiseeritud joogid"), mis on määratletud: - ühenduse jaoks määrusega (EMÜ) nr 1601/91, viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2061/96, - Šveitsi jaoks toiduaineid käsitleva korralduse 36. peatükiga, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 303), ning kuuluvad rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni koodide 2205 ja ex2206 alla. Artikkel 3 Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid: a) pärit piiritusjook, millele eelneb lepinguosalise nimi – 1. või 2. liites loetletud ja selle lepinguosalise territooriumil valmistatud piiritusjook; b) pärit aromatiseeritud jook, millele eelneb lepinguosalise nimi – 3. või 4. liites loetletud ja selle lepinguosalise territooriumil valmistatud aromatiseeritud jook; c) kirjeldus – nimetused, mida kasutatakse kangete alkohoolsete jookide ja aromatiseeritud jookide märgistuses, veo- või äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja saatelehtedel, ning reklaamis; d) märgistus – kõik kirjeldused ja muud märkused, märgid, sümbolid, illustratsioonid või kaubamärgid, mis eristavad kõnealuseid piiritusjooke ja aromatiseeritud veinijooke teistest ning mis on esitatud mahutil, sealhulgas sulguril, mahutile kinnitatud ripatsil ja pudelikaelasiltidel; e) esitusviis – nimetused, mida kasutatakse mahutitel, sh sulguril, märgistuses ja pakenditel; f) pakend – kaitsev ümbris nagu paber, igasugused õlgvutlarid, papp-pakendid ja -karbid, mida kasutatakse ühe või enama mahuti transportimiseks. Artikkel 4 1. Kaitstud on järgmised nimetused: a) ühendusest pärit piiritusjookide puhul 1. liites loetletud nimetused; b) Šveitsist pärit piiritusjookide puhul 2. liites loetletud nimetused; c) ühendusest pärit aromatiseeritud jookide puhul 3. liites loetletud nimetused; d) Šveitsist pärit aromatiseeritud jookide puhul 4. liites loetletud nimetused. 2. Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1576/89 ja olenemata selle artikli 1 lõike 4 punkti f teisest lõigust, võib nimetuse "viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook" asendada nimetusega "grappa" Šveitsi itaaliakeelsetes piirkondades nendest piirkondadest pärit ja 2. liites loetletud viinamarjadest valmistatud piiritusjookide puhul. Artikkel 5 1. Šveitsis kaitstud ühenduse nimetused: - neid ei või kasutada muul viisil, kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel ja - nad on reserveeritud eranditult ühendusest pärit kangete alkohoolsete jookide ja aromatiseeritud jookide jaoks, mida nad tähistavad. 2. Ühenduses kaitstud Šveitsi nimetused: - neid ei või kasutada muul viisil, kui Šveitsi õigusnormides sätestatud tingimustel ja - nad on reserveeritud eranditult Šveitsist pärit kangete alkohoolsete jookide ja aromatiseeritud jookide jaoks, mida nad tähistavad. 3. Piiramata Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu lisas 1C sätestatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi "TRIPS-leping") artiklite 22 ja 23 kohaldamist, võtavad lepinguosalised kõik nimetatud lisa kohased vajalikud meetmed artiklis 4 osutatud ja lepinguosaliste territooriumidelt pärit kangeid alkohoolseid jooke ja aromatiseeritud jooke tähistavate nimetuste vastastikuseks kaitseks. Kumbki lepinguosaline tagab huvitatud isikutele õiguslikud vahendid takistamaks nimetuse kasutamist selliste piiritusjookide või aromatiseeritud jookide tähistamiseks, mis ei ole pärit kõnealuses nimetuses osutatud kohast või kohast, kus sellist nimetust on traditsiooniliselt kasutatud. 4. Lepinguosalised ei keela käesoleva artikliga sätestatud kaitset TRIPS-lepingu artikli 24 lõigetes 4, 5, 6 ja 7 määratletud juhtudel. Artikkel 6 Artikliga 5 ettenähtud kaitset kohaldatakse ka siis, kui piiritusjookide või aromatiseeritud jookide tõeline päritolu on märgitud või nimetus on esitatud tõlgituna, või kui neile on lisatud märge nagu "liik", "tüüp", "laad", "moodus", "imitatsioon", "meetod" või muu analoogne väljend, sh graafiline sümbol, mis võib tekitada segadust. Artikkel 7 Piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookide homonüümsete nimetuste korral rakendatakse kaitset mõlema nimetuse suhtes. Lepinguosalised kehtestavad kõnealuste homonüümsete nimetuste eristamise praktilised tingimused, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid õiglaselt ja vältida tarbijate eksitamist. Artikkel 8 Käesolev lisa ei tohi mingil viisil kahjustada ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, juhul kui seda nime ei kasutata viisil, mis tarbijaid eksitab. Artikkel 9 Vastavalt käesolevale lisale ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise tootenimetust, mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritolumaal, või mille kasutamisest sellel maal on loobutud. Artikkel 10 Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et lepinguosaliste territooriumidelt pärinevate piiritusjookide või aromatiseeritud jookide eksportimisel ja turustamisel väljaspool nende territooriumi ei kasutataks ühe lepinguosalise käesoleva lisaga kaitstud nimetusi teise lepinguosalise territooriumilt pärit piiritusjookide või aromatiseeritud jookide nimetamiseks ja esitlemiseks. Artikkel 11 Lepinguosaliste asjakohaste õigusaktidega lubatud määral laieneb käesoleva lisaga kehtestatud kaitsesoodustus füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning tootjate, ettevõtjate ja tarbijate liitudele, ühingutele ja organisatsioonidele, mille peakontor asub teise lepinguosalise territooriumil. Artikkel 12 Kui piiritusjoogi või aromatiseeritud joogi kirjelduse või esitlusviisiga, eelkõige märgistuses, ametlikes dokumentides, äridokumentides või reklaamis, rikutakse käesolevat kokkulepet, kohaldavad lepinguosalised vajalikke haldusmeetmeid või algatavad kohtumenetluse, et võidelda kõlvatu konkurentsi vastu või vältida muul viisil kaitstud nimetuse väärkasutamist. Artikkel 13 Käesolevat lisa ei kohaldata piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide suhtes, mis: a) viiakse transiitveosena läbi ühe lepinguosalise territooriumi või b) on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt ja saadetakse ühe lepinguosalise poolt teisele väikeste kogustena järgmisel viisil: aa) osana reisija isiklikust pagasist ning on ette nähtud tema enda eratarbimiseks; bb) saadetisena ühelt üksikisikult teisele isiklikuks tarbimiseks; cc) osana kolivate üksikisikute eluruumides kasutatavatest tarbekaupadest või pärandvarana; dd) impordituna kuni ühe hektoliitri suurustes kogustes teaduslike ja tehniliste katsete läbiviimiseks; ee) osana diplomaatiliste ja konsulaaresinduste ja muude sarnaste asutuste tollimaksuvabastusest; ff) osana rahvusvahelistes transpordivahendites olevatest varudest. Artikkel 14 1. Kumbki lepinguosaline määrab käesoleva lisa rakendamise eest vastutavad asutused. 2. Lepinguosalised teatavad teineteisele nende asutuste nimed ja aadressid hiljemalt kaks kuud pärast käesoleva lisa jõustumist. Nende asutuste vahel toimub tihe ja otsene koostöö. Artikkel 15 1. Kui ühel artiklis 14 osutatud asutusel on põhjust kahtlustada, et: a) artiklis 2 määratletud piiritusjook või aromatiseeritud veinijook, millega kaubeldakse või on kaubeldud Šveitsi ja ühenduse vahel, et ole kooskõlas käesoleva lisaga või ühenduse või Šveitsi piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide suhtes kohaldatavate õigusaktidega ja b) kõnealune rikkumine on eelkõige teise lepinguosalise huvides ja võib kaasa tuua haldusmeetmete võtmise või kohtumenetluse, teatab kõnealune asutus sellest viivitamata komisjonile ja teise lepinguosalise asjaomasele asutusele või asutustele. 2. Lõike 1 kohaselt esitatavale teabele lisatakse ametlikud, äri- või muud asjakohased dokumendid ja märge selle kohta, milliseid haldusmeetmeid võib vajaduse korral võtta või millise kohtumenetluse algatada. See teave sisaldab kõnealuse piiritusjoogi või aromatiseeritud joogi kohta eelkõige järgmisi üksikasju: a) piiritusjoogi või aromatiseeritud joogi tootja ja valdaja; b) kõnealuse joogi koostis; c) selle kirjeldus ja esitusviis; d) tootmis- ja turustamiseeskirjade rikkumise üksikasjad. Artikkel 16 1. Lepinguosalised alustavad konsultatsioone, kui üks neist leiab, et teine ei ole täitnud mõnda käesoleva lisaga ettenähtud kohustust. 2. Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mida on vaja kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks. 3. Kui mis tahes tähtaeg või viivitus võiks ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast nimetatud meetmete võtmist. 4. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 1 sätestatud konsultatsioonide järel kokkuleppele, võib lepinguosaline, kes taotles konsultatsioone või kes võttis lõikes 1 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis võimaldavad käesolevat lisa nõuetekohaselt kohaldada. Artikkel 17 1. Kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel moodustatud piiritusjookide töörühm (edaspidi "töörühm") tuleb kokku ühe lepinguosalise taotlusel vastavalt kokkuleppe rakendamise nõuetele vaheldumisi ühenduses ja Šveitsis. 2. Töörühm arutab kõiki küsimusi, mis võivad tekkida seoses käesoleva lisa rakendamisega. Eelkõige võib töörühm anda komiteele soovitusi, mis aitavad kaasa käesoleva lisa eesmärkide saavutamisele. Artikkel 18 Kui ühe lepinguosalise õigusakte muudetakse, et kaitsta käesoleva lisa liidetes loetlemata nimetusi, hõlmatakse need nimetused mõistliku aja jooksul pärast konsultatsioonide lõpetamist. Artikkel 19 1. Hulgimüüjad võivad piiritusjooke ja aromatiseeritud jooke, mis käesoleva lisa jõustumise ajal on seaduslikult toodetud, nimetatud ja esitletud, kuid mis on käesoleva lisa kohaselt keelatud, turustada ühe aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest ning jaemüüjad võivad neid turustada kuni varude ammendumiseni. Alates käesoleva lisa jõustumisest ei või lisaga hõlmatud piiritusjooke ja aromatiseeritud jooke toota väljaspool nende päritolupiirkondi. 2. Kui komitee ei otsusta teisiti, võib vastavalt käesolevale kokkuleppele toodetud, kirjeldatud ja esitletud piiritusjooke ja aromatiseeritud jooke, mille kirjeldus ja esitlus ei vasta enam käesolevale kokkuleppele pärast sellesse tehtud muudatusi, turustada kuni varude ammendumiseni. -------------------------------------------------- 1. liide Ühendusest pärinevate piiritusjookide kaitstud nimetused 1. Rumm Rhum de la Martinique Rhum de la Guadeloupe Rhum de la Réunion Rhum de la Guyane (nimetusele võib lisada termini "traditionnel") Ron de Málaga Ron de Granada Rum da Madeira 2. a) viski Scotch whisky Irish whisky Whisky español (neile nimetustele võib lisada termini "malt" või "grain") b) viski Irish whiskey Uisce Beatha Eireannach/Irish whiskey (neile nimetustele võib lisada termini "pot still") 3. Teraviljapiiritus Eau-de-vie de seigle de marque nationale luxembourgeoise Korn Kornbrand 4. Veinipiiritus Eau-de-vie de Cognac Eau-de-vie des Charentes Cognac (sellele nimetusele võib lisada ühe järgmistest terminitest: - Fine - Grande Fine Champagne, - Grande Champagne, - Petite Fine Champagne, - Fine Champagne, - Borderies, - Fins Bois, - Bons Bois) Fine Bordeaux Armagnac Bas-Armagnac Haut-Armagnac Ténarèse Eau-de-vie de vin de la Marne Eau-de-vie de vin originaire d'Aquitaine Eau-de-vie de vin de Bourgogne Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté Eau-de-vie de vin originaire du Bugey Eau-de-vie de vin de Savoie Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône Eau-de-vie de vin originaire de Provence Faugères or eau-de-vie de Faugères Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc Aguardente do Minho Aguardente do Douro Aguardente da Beira Interior Aguardente da Bairrada Aguardente do Oeste Aguardente do Ribatejo Aguardente do Alentejo Aguardente do Algarve 5. Brändi Brandy de Jerez Brandy del Penedès Brandy italiano Brandy of Attica Brandy of the Peloponnese Brandy of Central Greece Deutscher Weinbrand Wachauer Weinbrand, Weinbrand Dürnstein 6. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook Eau-de-vie de marc de Champagne or marc de Champagne Eau-de-vie de marc originaire d'Aquitaine Eau-de-vie de marc de Bourgogne Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté Eau-de-vie de marc originaire de Bugey Eau-de-vie de marc originaire de Savoie Marc de Bourgogne Marc de Savoie Marc d'Auvergne Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône Eau-de-vie de marc originaire de Provence Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc Marc d'Alsace Gewürztraminer Marc de Lorraine Bagaceira do Minho Bagaceira do Douro Bagaceira da Beira Interior Bagaceira da Bairrada Bagaceira do Oeste Bagaceira do Ribatejo Bagaceiro do Alentejo Bagaceira do Algarve Orujo gallego Grappa Grappa di Barolo Grappa piemontese or del Piemonte Grappa lombarda or di Lombardia Grappa trentina or del Trentino Grappa friulana or del Friuli Grappa veneta or del Veneto Südtiroler Grappa or dell'Alto Adige Tsikoudia of Crete Tsipouro of Macedonia Tsipouro of Thessaly Tsipouro of Tyrnavos Eau-de-vie de marc de marque nationale luxembourgeoise 7. Puuviljaviin Schwarzwälder Kirschwasser Schwarzwälder Himbeergeist Schwarzwälder Mirabellenwasser Schwarzwälder Williamsbirne Schwarzwälder Zwetschgenwasser Fränkisches Zwetschgenwasser Fränkisches Kirschwasser Fränkischer Obstler Mirabelle de Lorraine Kirsch d'Alsace Quetsch d'Alsace Framboise d'Alsace Mirabelle d'Alsace Kirsch de Fougerolles Südtiroler Williams/Williams dell'Alto Adige Südtiroler Aprikot or Südtiroler Marille/Aprikot dell'Alto Adige or Marille dell'Alto Adige Südtiroler Kirsch/Kirsch dell'Alto Adige Südtiroler Zwetschgeler/Zwetschgeler dell'Alto Adige Südtiroler Obstler/Obstler dell'Alto Adige Südtiroler Gravensteiner/Gravensteiner dell'Alto Adige Südtiroler Golden Delicious/Golden Delicious dell'Alto Adige Williams friulano or Williams del Friuli Sliwovitz del Veneto Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia Sliwovitz del Trentino-Alto Adige Distillato di mele trentino or del Trentino Williams trentino or del Trentino Sliwovitz trentino or del Trentino Aprikot trentino or del Trentino Medronheira do Algarve Medronheira do Buçaco Kirsch or Kirschwasser Friulano Kirsch or Kirschwasser Trentino Kirsch or Kirschwasser Veneto Aguardente de pèra da Lousa Eau-de-vie de pommes de marque nationale luxembourgeoise Eau-de-vie de poires de marque nationale luxembourgeoise Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise Wachauer Marillenbrand 8. Õunaviin ja pirniviin Calvados du Pays d'Auge Calvados Eau-de-vie de cidre de Bretagne Eau-de-vie de poiré de Bretagne Eau-de-vie de cidre de Normandie Eau-de-vie de poiré de Normandie Eau-de-vie de cidre du Maine Aguardiente de sidra de Asturias Eau-de-vie de poiré du Maine 9. Emajuureviin Bayerischer Gebirgsenzian Südtiroler Enzian/Genzians dell'Alto Adige Genziana trentina or del Trentino 10. Puuviljadest valmistatud piiritusjoogid Pacharán Pacharán navarro 11. Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid Ostfriesischer Korngenever Genièvre Flandre Artois Hasseltse jenever Balegemse jenever Péket de Wallonie Steinhäger Plymouth Gin Gin de Mahón 12. Köömnemaitselised piiritusjoogid Dansk Akvavit/Dansk Aquavit Svensk Aquavit/Svensk Akvavit/Swedish Aquavit 13. Aniisimaitselised piiritusjoogid Anis español Évoca anisada Cazalla Chinchón Ojén Rute Ouzo 14. Liköörid Berliner Kümmel Hamburger Kümmel Münchener Kümmel Chiemseer Klosterlikör Bayerischer Kräuterlikör Cassis de Dijon Cassis de Beaufort Irish Cream Palo de Mallorca Ginünha portuguesa Licor de Singevergs Benediktbeurer Klosterlikör Ettaler Klosterlikör Ratafia de Champagne Ratafia catalana Anis portuguès Finnish berry/fruit liqueur Grossglockner Alpenbitter Marizzeller Magenlikör Mariazeller Jagasaftl Puchheimer Bitter Puchheimer Schlossgeist Steinfelder Magenbitter Wachauer Marüllenlikör Jäsgertee, Jagertee, Jagatee 15. Piiritusjoogid Pommeau de Bretagne Pommeau du Maine Pommeau de Normandie Svensk punsch/Swedish punsch 16. Viin (vodka) Svensk vodka/Swedish vodka Suomalainen vodka/Finsk vodka/Vodka of Finland -------------------------------------------------- 2. liide Šveitsist pärinevate piiritusjookide kaitstud nimetused Veinipiiritus Eau-de-vie de vin du Valais Brandy du Valais Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook Baselbieter Marc Grappa del Ticino/Grappa Ticinese Grappa della Val Calanca Grappa della Val Bregaglia Grappa della Val Mesolcina Grappa della Valle di Poschiavo Marc d'Auvernier Marc de Dôle du Valais Puuviljaviin Aargauer Bure Kirsch Abricot du Valais Abricotine du Valais Baselbieterkirsch Baselbieter Zwetschgenwasser Bernbieter Kirsch Bernbieter Mirabellen Bernbieter Zwetschgenwasser Bérudges de Cornaux Canada du Valais Coing d'Ajoie Coing du Valais Damassine d'Ajoie Damassine de la Baroche Emmentaler Kirsch Framboise du Valais Freiämter Zwetschgenwasser Fricktaler Kirsch Golden du Valais Gravenstein du Valais Kirsch d'Ajoie Kirsch de la Béroche Kirsch du Valais Kirsch suisse Luzerner Kirsch Luzerner Zwetschgenwasser Mirabelle d'Ajoie Mirabelle du Valais Poire d'Ajoie Poire d'Orange de la Baroche Pomme d'Ajoie Pomme du Valais Prune d'Ajoie Prune du Valais Prune impériale de la Baroche Pruneau du Valais Rigi Kirsch Seeländer Pflümliwasser Urschwyzerkirsch Williams du Valais Zuger Kirsch Õunaviin ja pirniviin Bernbieter Birnenbrand Freiämter Theilerbirnenbrand Luzerner Birnenträsch Luzerner Theilerbirnenbrand Emajuureviin Gentiane du Jura Kadakamarjamaitseline piiritusjook Genièvre du Jura Liköörid Bernbieter Cherry Brandy Liqueur Bernbieter Griottes Liqueur Bernbieter Kirschen Liqueur Liqueur de poires Williams du Valais Liqueur d'abricot du Valais Liqueur de framboise du Valais Taimemaitselised kanged alkohoolsed joogid (piiritusjoogid) Bernbieter Kräuterbitter Eau-de-vie d'herbes du Jura Eau-de-vie d'herbes du Valais Genépi du Valais Gotthard Kräuterbrand Luzerner Chrüter (Kräuterbrand) Walliser Chrüter (Kräuterbrand) Muud Lie du Mandement Lie de Dôle du Valais Lie du Valais -------------------------------------------------- 3. liide Ühendusest pärinevate aromatiseeritud veinijookide kaitstud nimetused Clarea Sangria Nürnberger Glühwein Thüringer Glühwein Vermouth de Chambéry Vermouth di Torino -------------------------------------------------- 4. liide Šveitsist pärinevate aromatiseeritud veinijookide kaitstud nimetused Ei ole. -------------------------------------------------- LISA 9 MAHEPÕLLUNDUSTOOTED JA -TOIDUAINED Artikkel 1 Eesmärk Ilma et see piiraks nende kohustusi mujalt kui lepinguosaliste territooriumidelt pärit toodete suhtes või muid kehtivaid õigusnorme, kohustuvad lepinguosalised mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttest lähtuvalt arendada ühenduse ja Šveitsi mahepõllundustoodete ja –toiduainetega kauplemist kooskõlas 1. liites loetletud õigusnormidega. Artikkel 2 Ulatus 1. Käesolevat lisa kohaldatakse mahepõllumajanduslikult toodetud taimsetele saadustele ja toiduainetele kooskõlas 1. liites loetletud õigusnormidega. 2. Lepingupooled kohustuvad laiendama käesoleva lisa ulatust kariloomadele, loomsetele saadustele ja loomseid komponente sisaldavatele toiduainetele pärast vastavate õigusnormide vastuvõtmist. Komitee võib otsustada laiendada käesoleva lisa ulatust pärast nende õigusnormide samaväärseks tunnistamist kooskõlas artikliga 3 ja 1. liite muutmisega vastavalt artiklis 8 sätestatud korrale. Artikkel 3 Samaväärsuse põhimõte 1. Lepinguosalised tunnistavad käesoleva lisa 1. liites loetletud õigusnormid samaväärseteks. Lepinguosalised võivad kokku leppida teatavate aspektide või toodete välistamise samaväärsuse korra hulgast. See määratakse kindlaks 1. liites. 2. Lepinguosalised teevad kõik võimaliku, et tagada otseselt artiklis 2 osutatud tooteid käsitlevate õigusnormide arenemist samaväärsel viisil. Artikkel 4 Mahepõllundustoodete vaba liikumine Kooskõlas oma siseriiklike menetlustega sel alal kohustuvad lepinguosalised võtma vajalikke meetmeid, et oleks võimalik importida ja turule viia artiklis 2 osutatud ja lepinguosaliste 1. liites loetletud õigusnormidega kooskõlas olevaid tooteid. Artikkel 5 Märgistamine 1. Et edendada korda, mis väldiks käesoleva lisaga hõlmatud mahepõllundustoodete uuesti sildistamist, teevad lepinguosalised kõik võimaliku, tagamaks et nende õigusnormid sätestavad: - erinevates ametlikes keeltes mahetooteid kirjeldavate samade nimetuste kaitse, - samaväärstele tingimustele vastavate toodete etikettidel samade kohustuslike nimetuste kasutamise. 2. Lepinguosalised võivad täpsustada, et teineteiselt imporditud tooted vastavad 1. liites loetletud õigusnormides sätestatud märgistuseeskirjadele. Artikkel 6 Kolmandad riigid 1. Lepinguosalised teevad kõik võimaliku, tagamaks et kolmandatest riikidest pärit mahepõllundustoodete impordikord oleks samaväärne. 2. Et tagada samaväärsus kolmandate riikide tunnustamise osas praktikas, konsulteerivad lepinguosalised omavahel enne mõne kolmanda riigi tunnustamist ja lisamist nende õigusnormides sel otstarbel koostatud nimekirja. Artikkel 7 Teabevahetus Vastavalt kokkuleppe artiklile 8 saadavad lepinguosalised ja liikmesriigid üksteisele eelkõige järgmise teabe: - oma pädevate asutuste ja inspekteerimisasutuste loetelu ning nende koodnumbrid ja järelevalvearuanded asutustelt, kelle vastutusalasse nende koostamine kuulub, - halduskorras vastuvõetud otsuste loetelu, mis lubavad kolmandatest riikidest pärit mahepõllundustoodete importi, - 1. liites loetletud õigusnormide avastatud rikkumiste üksikasjad vastavalt määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 10a lõikes 1 sätestatud korrale. Artikkel 8 Mahepõllundustoodete töörühm 1. Mahepõllundustoodete töörühm (edaspidi "töörühm"), mis on moodustatud kokkulepe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi. 2. Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud vastavate õigusnormide seisukorra. Ta vastutab eelkõige: - lepinguosaliste õigusnormide samaväärsuse kontrolli eest, et kanda neid 1. liitesse, - selle eest, et soovitada vajadusel komiteele vajalike rakenduseeskirjade lülitamist 2. liitesse, et tagada käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide järjepidev rakendamine lepinguosaliste territooriumil, - selle eest, et soovitab komiteel käesoleva lisa ulatust laiendada ka muudele kui artikli 2 lõikega 1 hõlmatud toodetele. Artikkel 9 Kaitsemeetmed 1. Kui mõne viivituse tulemuseks on tõsine kahjustus, mida on raske heastada, võib eelnevate konsultatsioonideta võtta ajutisi kaitsemeetmeid, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast nimetatud meetemete võtmist. 2. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 1 sätestatud konsultatsioonide järel kokkuleppele, võib lepinguosaline, kes taotles konsultatsioone või võttis lõikes 1 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid, et tagada käesoleva lisa nõuetekohast kohaldamist. -------------------------------------------------- 1. liide Ühenduses kohaldatavad määrused: - nõukogu määrus (EMÜ) nr 2092/91, 24. juuni 1991, põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta (EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1), viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1900/98 (EÜT L 247, 5.9.1998, lk 6) - komisjoni määrus (EMÜ) nr 94/92, 14. jaanuar 1992, üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta, mis käsitlevad määruses (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta) sätestatud importimise korda kolmandatest riikidest (EÜT L 11, 17.1.1992, lk 14), viimati muudetud määrusega (EC) nr 1367/98 (EÜT L 185, 30.6.1998, lk 11) - komisjoni määrus (EMÜ) nr 3457/92, 30. november 1992, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta) kolmandatest riikidest ühendusse importimise puhul ettenähtud kontrollisertifikaadi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 350, 1.12.1992, lk 56) - komisjoni määrus (EMÜ) nr 207/93, 29. jaanuar 1993, millega määratletakse põllumajandustoodete mahepõllundustootmist ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavaid märgiseid käsitleva määruse (EMÜ) nr 2092/91 VI lisa sisu ning kehtestatakse artikli 5 lõike 4 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 25, 2.2.1993, lk 5), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 345/97 (EÜT L 58, 27.2.1997, lk 38) Šveitsis kohaldatavad korraldused: - mahepõllundust ja mahepõllunduslikult toodetud taimsete saaduste ja toiduainete märgistamist käsitlev korraldus (mahepõllundust käsitlev korraldus), 22. september 1997, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 399) - föderaalse rahvamajandusministeeriumi mahepõllundust käsitlev korraldus, 22. september 1997, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 292) Erandid samaväärsuse korrast: Šveitsi tooted, mis koosnevad mahepõllundustootmisele üleminekuaja toodetest. -------------------------------------------------- 2. liide Kohaldamiseeskirjad Kanded puuduvad -------------------------------------------------- LISA 10 PUU- JA KÖÖGIVILJADE TURUSTUSSTANDARDITELE VASTAVUSE HINDAMISE TUNNUSTAMINE Artikkel 1 Ulatus Käesolevat lisa kohaldatakse värskelt tarbitavale puu- ja köögiviljale (v.a tsitrusviljad), mille suhtes ühendus on kehtestanud turustusnormid määrusega (EÜ) nr 2200/96. Artikkel 2 Eesmärk 1. Artiklis 1 osutatud Šveitsist pärit või ühendusest pärit ja Šveitsist ühendusse reeksporditud toodete suhtes, millele on lisatud artiklile 3 vastavad kontrollisertifikaadid, ei viida ühenduses läbi vastavuskontrolle enne nende lubamist ühenduse tolliterritooriumile. 2. Föderaalne põllumajandusamet on asutus, kes vastutab Šveitsist pärit või ühendusest pärit ja Šveitsist ühendusse reeksporditud toodete ühenduse või teistele samaväärsetele standarditele vastavuse kontrollimise eest. Selleks võib nimetatud amet delegeerida oma volitusi sellistekontrollide läbiviimiseks liites loetletud asutustele järgmistel tingimustel: - föderaalne põllumajandusamet teavitab Euroopa Komisjoni kontrolle teostama volitatud asutustest, - need asutused annavad välja sertifikaate vastavalt artiklile 3, - volitatud asutustel peavad olema kontrollijad, kes on saanud föderaalse põllumajandusameti poolt heakskiidetud väljaõppe, rajatised ja seadmed, mis võimaldavad teha nõutavat kontrolli ja analüüse, ning asjakohased sidevahendid. 3. Kui Šveits peaks artiklis 1 osutatud toodetele kohaldama turustusnormidele vastavuse kontrolle enne nende toomist Šveitsi tolliterritooriumile, peab ta vastu võtma käesolevas lisas sätestatutega samaväärsed sätted, et vabastada ühendusest pärit tooted sellistest kontrollidest. Artikkel 3 Kontrollisertifikaadid 1. Käesolevas lisas tähendab mõiste "kontrollisertifikaat": - määruse (EMÜ) nr 2251/92 I lisas ette nähtud vormi või - värske puu- ja köögivilja, pähklite ja kuivatatud puuvilja standardimist käsitlevale Genfi protokollile lisatud UN/ECE vormi või - OECD nõukogu rahvusvaheliste puu- ja köögiviljastandardite rakendamise korda käsitlevale otsusele lisatud OECD vormi. 2. Šveitsist pärit või ühendusest pärit ja Šveitsist ühendusse reeksporditud toodete partiidele lisatakse kontrollisertifikaadid, kuni neid pole lubatud vabasse ringlusse ühenduse territooriumil. 3. Kontrollisertifikaatidel peab olema ühe käesoleva lisa liites loetletud asutuse tempel. 4. Kui mõni volitatud asutus jäetakse ilma artikli 2 lõikes 2 sätestatud delegeeritud volitustest, ei tunnustata selle asutuse poolt välja antud kontrollisertifikaate enam käesoleva lisa puhul. Artikkel 4 Teabevahetus 1. Vastavalt kokkuleppe artiklile 8 saadavad lepinguosalised teineteisele muuhulgas oma pädevate asutuste ja volitatud kontrolliasutuste nimekirjad. Euroopa Komisjon teavitab föderaalset põllumajandusametit kõigist Šveitsist pärit või ühendusest pärit ja Šveitsist ühendusse reeksporditud ja lisatud kontrollisertifikaatidega toodete partiide kehtivatele kvaliteedistandarditele vastavuse eiramistest või rikkumistest. 2. Et kontrollida vastavust artikli 2 lõike 2 kolmandale taandele, nõustub föderaalne põllumajandusamet Euroopa Komisjoni nõudel ühiskontrollidega volitatud asutuste valdustes. 3. Selliseid ühiskontrolle viiakse läbi vastavalt puu- ja köögiviljade töörühma ettepanekul komitee poolt vastu võetud korrale. Artikkel 5 Kaitseklausel 1. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine ei ole täitnud käesoleva lisa järgset kohustust, konsulteerivad lepinguosalised. 2. Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mida on vaja kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks. 3. Kui Šveitsist pärit või ühendusest pärit ja Šveitsist ühendusse reeksporditud ja lisatud kontrollisertifikaatidega toodete partiid ei vasta kehtivatele standarditele ning kui mis tahes tähtaeg või viivitus võiks kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust või moonutada konkurentsi, võib ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast nimetatud meetemete võtmist. 4. Kui lepinguosalised ei jõua kolme kuu jooksul alates lõigetes 1 ja 3 sätestatud konsultatsioonide algusest kokkuleppele, võib lepinguosaline, kes taotles konsultatsioone või võttis lõikes 3 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata ka käesoleva lisa osalist või täielikku peatamist. Artikkel 6 Puu- ja köögiviljade töörühm 1. Puu- ja köögiviljade töörühm (edaspidi "töörühm"), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi. Ta vaatab korrapärasel läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide seisukorra. 2. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liite kohaldamise ja kaasajastamise kohta. -------------------------------------------------- Liide Šveitsi kontrolliasutused, kellel on õigus välja anda kontrollisertifikaate vastavalt 10. lisa artiklile 3 1. Fruit-Union Suisse Baarer Str. 88 CH-6302 ZUG 2. Union Suisse du Légume Bahnhofstraße 87 CH-3232 INS -------------------------------------------------- LISA 11 LOOMATERVISHOIU- JA ZOOTEHNILISED MEETMED, MIDA KOHALDATAKSE ELUSLOOMADE JA LOOMSETE SAADUSTEGA KAUPLEMISEL Artikkel 1 1. Käesoleva lisa I jaotis hõlmab: - teatavate loomahaiguste tõrjemeetmeid ja nendest haigustest teatamist, - elusloomade, nende sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemist ning nende importi kolmandatest riikidest. 2. Käesoleva lisa II jaotis hõlmab loomsete saadustega kauplemist. I JAOTIS KAUPLEMINE ELUSLOOMADE, NENDE SPERMA, MUNARAKKUDE JA EMBRÜOTEGA Artikkel 2 1. Käesolevaga märgivad lepinguosalised, et neil on sarnased õigusaktid, millel on sama toime teatavate loomahaiguste tõrjemeetmete ja nendest haigustest teatamise osas. 2. Lõikes 1 osutatud õigusaktid määratletakse 1. liites. Neid õigusakte kohaldatakse vastavalt selles liites sätestatud erieeskirjadele ja korrale. Artikkel 3 Lepinguosalised lepivad kokku, et elusloomade, nende sperma, munarakkude ja embrüotega kaubeldakse kooskõlas 2. liites määratletud õigusaktidega. Neid õigusakte kohaldatakse vastavalt selles liites sätestatud erieeskirjadele ja korrale. Artikkel 4 1. Käesolevaga märgivad lepinguosalised, et neil on sarnased õigusaktid, millel on sama toime elusloomade, nende sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemise osas. 2. Lõikes 1 osutatud õigusaktid määratletakse 3. liites. Neid õigusakte kohaldatakse vastavalt selles liites sätestatud erieeskirjadele ja korrale. Artikkel 5 Lepinguosalised lepivad kokku 4. liite zootehnilisi aspekte käsitlevates sätetes. Artikkel 6 Lepinguosalised lepivad kokku, et elusloomade, nende sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemisel ja nende importimisel kolmandatest riikidest teostatakse kontrolle vastavalt 5. liite sätetele. II JAOTIS LOOMSETE SAADUSTEGA KAUPLEMINE Artikkel 7 Eesmärk Käesoleva jaotise eesmärgiks on lepinguosaliste vahelise loomsete saadustega kauplemise hõlbustamine, sätestades selleks lepinguosaliste poolt neile toodetele kohaldatavate loomatervishoiu meetmete võrdväärse tunnustamise mehhanismi, mis oleks kooskõlas inimeste ja loomade tervise kaitsmisega, ning parandada teabevahetust ja loomatervishoiu meetmeid käsitlevat koostööd. Artikkel 8 Mitmepoolsed kohustused Ükski käesoleva jaotise säte ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust ja selle lisadest, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingust (SPS). Artikkel 9 Ulatus 1. Käesoleva jaotise ulatus piirdub esialgu loomatervishoiumeetmetega, mida kumbki lepinguosaline kohaldab 6. liites loetletud loomsete saaduste suhtes. 2. Kui käesoleva jaotise liited ei sätesta teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 20 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat jaotist seoses toidulisanditega (kõik toidulisandid ja värvained, abiained ja essentsid), kiiritusega, saasteainetega (füüsikalised saasteained ja veterinaarravimijäägid), pakkematerjalidest eralduvatest ainetest pärit kemikaalidega, keelatud keemiliste ainetega (toidulisandid, abiained, keelatud veterinaarravimid jne) või toiduainete, ravimsöötade ja eelsegudega võetavatele loomatervishoiumeetmetele. Artikkel 10 Mõisted Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid: a) loomsd saadused – 6. liitega hõlmatud loomsed saadused; b) loomatervishoiu meetmed – loomseid saadusi käsitleva SPS-kokkuleppe A lisa lõikes 1 määratletud sanitaarmeetmed; c) loomatervishoiu kaitse vajalik tase – loomseid saadusi käsitleva SPS-kokkuleppe A lisa lõikes 5 määratletud kaitse vajalik tase; d) pädevad asutused: i) Šveits – 7. liite a osas osutatud asutused; ii) ühendus – 7. liite b osas osutatud asutused. Artikkel 11 Piirkondlike tingimustega kohandumine 1. Lepinguosaliste vahelisel kauplemisel kohaldatakse artiklis 2 osutatud meetmeid, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõiget 2. 2. Kui üks lepinguosalistest arvab, et tal on teatava haiguse suhtes loomatervishoiu-alane eristaatus, võib ta taotleda selle staatuse tunnustamist. Asjaomane lepinguosaline võib ka nõuda sellele staatusele vastavaid lisatagatisi loomsete saaduste impodi osas. Konkreetsete haiguste puhul esitatavad tagatised täpsustatakse 8. liites. Artikkel 12 Võrdväärsus 1. Võrdväärsuse tunnustamine eeldab järgnevate asjaolude hindamist ja heakskiitmist: - õigusaktid, normid ja kord, samuti ka programmid, et võimaldada kohapealset kontrolli ning tagada siseriiklike ja importivate riikide nõuete täitmine, - asjaomase pädeva asutuse/asjaomaste vastutavate asutuste dokumenteeritud struktuur, nende volitused, hierarhia, töömeetodid ja nende käsutuses olevad ressursid, - pädeva asutuse tegutsemine seoses kontrolliprogrammi ja antud tagatiste tasemega. Selles hinnangus võtavad lepinguosalised arvesse juba saadud kogemusi. 2. Samaväärsust kohaldatakse loomsete saaduste sektorites või sektorite osades kehtivatele loomatervishoiumeetmetele, õigusaktidele, kontrolli- ja inspekteerimissüsteemidele või nende osadele ja eriõigusnormidele ja kontrolli- ja/või hügieeninõuetele. Artikkel 13 Samaväärsuse kindlakstegemine 1. Määratledes, kas eksportiva lepinguosalise loomatervishoiu meede vastab importiva lepinguosalise loomatervishoiu kaitse tasemele, järgivad lepinguosalised menetlust, mis koosneb järgmistest etappidest: i) loomatervishoiu meetme identifitseerimine, mille jaoks samaväärsuse tunnustamist taotletakse; ii) importiv lepinguosaline selgitab oma loomatervishoiu meetme eesmärki, esitades sõltuvalt asjaoludest hinnangu ohu või ohtude kohta, mille eest meede peaks kaitsma; ta peab määratlema oma loomatervishoiu kaitse taseme; iii) eksportiv lepinguosaline tõendab, et tema loomatervishoiu meetmed on importiva lepinguosalise loomatervishoiu kaitse tasemega vastaval tasemel; iv) importiv lepinguosaline teeb kindlaks, kas eksportiva lepinguosalise loomatervishoiu meede vastab tema kaitsetasemele; v) importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise loomatervishoiu meetmeid samaväärsetena juhul, kui eksportiv lepinguosaline tõendab objektiivselt, et tema meede vastab importiva lepinguosalise kaitsetasemele. 2. Kui meetmete võrdväärsust ei tunnustata, võib kauplemine toimuda importiva lepinguosalise poolt esitatavatel tingimustel, et oleks võimalik saavutada 6. liites sätestatud kaitsetaset. Eksportiv lepinguosaline võib nõustuda importiva lepinguosalise tingimustega, ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud menetluste tulemuse kohaldamist. Artikkel 14 Sanitaarmeetmete tunnustamine 1. Sektorid või sektorite osad, mille loomatervishoiu meetmeid tunnustatakse kauplemisel samaväärsetena käesoleva lisa jõustumise kuupäeval, loetletakse 6. liites. Nende sektorite või sektorite osade puhul toimub loomsete saadustega kauplemine vastavalt 6. liites osutatud õigusaktidele. Neid õigusakte kohaldatakse vastavalt selles liites sätestatud erieeskirjadele ja korrale. 2. 6. liites loetletakse ka sektorid või sektorite osad, mille suhtes lepinguosalised kohaldavad teistsuguseid loomatervishoiu meetmeid. Artikkel 15 Piirikontrollid ja lõivude maksmine Loomsete saadustega kauplemise kontrollid ühenduse ja Šveitsi vahel viiakse läbi kooskõlas: a) 10. liite A osaga (samaväärsetena tunnustatud meetmed); b) 10. liite B osaga (meetmed, mida ei tunnustata samaväärsetena); c) 10. liite C osaga (erimeetmed); d) 10. liite D osaga (lõivude maksmine). Artikkel 16 Kontroll 1. Selleks, et suurendada usaldust käesoleva jaotise sätete tõhusa rakendamise suhtes, on mõlemal lepinguosalisel õigus läbi viia eksportiva lepinguosalise osas kontrolli- ja seireprotseduure, mis võivad hõlmata: a) pädevate asutuste kontrolliprogrammi hindamist tervikuna või osaliselt, sealhulgas vajaduse korral kontrolli- ja seirekavade uuesti läbi vaatamist; b) kohapealset kontrolli. Menetlused viiakse läbi 9. liite kohaselt. 2. Ühenduse osas: - ühendus viib läbi lõikes 1 sätestatud kontrolli- ja seireprotseduure, - liikmesriigid viivad läbi artiklis 15 sätestatud piirikontrolle. 3. Šveitsi puhul viivad lõikes 1 sätestatud kontrolli- ja seireprotseduure ning artiklis 15 sätestatud piirikontrolle läbi Šveitsi asutused. 4. Kumbki lepinguosaline või teise nõusolekul: a) jagada kontrolli- ja seireprotseduuride ning piirikontrollide tulemusi ja järeldusi riikidega, kes ei ole käesolevale lisale alla kirjutanud; b) kasutada nende riikide kontrolli- ja seireprotseduure ning piirikontrolle hõlmavaid tulemusi ja järeldusi, kes ei ole käesolevale lisale alla kirjutanud. Artikkel 17 Teavitamine 1. Käesolevat artiklit kohaldatakse, kui ei kohaldata artiklite 2 ja 20 asjakohaseid sätteid. 2. Lepinguosalised teavitavad teineteist: - olulistest muudatustest loomade tervishoius 24 tunni jooksul, - nii kiiresti kui võimalik lõikega 1 hõlmamata haiguste ja uute haiguste epidemioloogilistest leidudest, - kõikidest täiendavatest meetmetest, mis lisaks asjakohaste loomatervishoiu meetmete põhinõuetele on võetud haiguste tõrjeks ja/või likvideerimiseks või inimeste tervise kaitsmiseks, ja kõigist muudatustest ennetuseeskirjades, sealhulgas vaktsineerimiseeskirjades; 3. Lõikes 2 osutatud teave esitatakse kirjalikult 11. liites kehtestatud kontaktpunktidele. 4. Tõsise ja vahetu ohu korral inimeste või loomade tervisele teatatakse sellest suuliselt 11. liites kehtestatud kontaktpunktidele ning kinnitatakse 24 tunni jooksul kirjalikult. 5. Kui kumbki lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast loomade või inimeste tervisele, arutatakse olukorda tema taotlusel viivitamata ning igal juhul 14 päeva jooksul. Sellistes olukordades tagavad mõlemad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid osapooli rahuldava lahenduseni. Artikkel 18 Teabevahetus ning teadusuuringute ja andmete esitamine 1. Kindluse andmiseks, vastastikuse usalduse tekitamiseks ja kontrolliprogrammide tõhususe näitamiseks vahetavad lepinguosalised ühtselt ja süsteemselt käesoleva jaotise rakendamiseks asjakohast teavet. Vajaduse korral võib nende eesmärkide saavutamiseks läbi viia ametnike vahetusi. 2. Teabevahetus muudatuste kohta loomatervishoiu meetmetes ning muu asjassepuutuv teave sisaldab: - võimalust kaaluda ettepanekuid muuta reguleerivaid standardeid või nõudeid, mis võivad käesolevat jaotist mõjutada, enne nende ratifitseerimist. Kui vajalik, võib ühe lepinguosalise nõudmisel küsimused suunata ühisele veterinaarkomiteele; - infotunde loomsete saaduste kaubandust mõjutavate arengusuundumuste kohta; - teavet artikliga 16 ettenähtud kontrolliprotseduuride tulemuste kohta. 3. Lepinguosalised tagavad, et teaduslikud dokumendid või andmed, mis tõendavad nende seisukohti või nõudeid edastatakse asjaomastele teadusasutustele. Need asutused hindavad seda materjali viivitamatult ning edastavad oma hindamise tulemused mõlemale lepinguosalisele. 4. Kõnealuse teabevahetuse kontaktpunktid on sätestatud 11. liites. III JAOTIS ÜLDSÄTTED Artikkel 19 Ühine veterinaarkomitee 1. Lepinguosaliste esindajate poolt moodustatakse ühine veterinaarkomitee. Ta arutab kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi. Ta vastutab ka käesoleva lisaga sätestatud ülesannete eest. 2. Ühisel veterinaarkomiteel on õigus teha otsuseid käesolevas lisas sätestatud juhtudel. Ühise veterinaarkomitee poolt vastu võetud otsuseid viivad lepinguosalised ellu oma menetluste kohaselt. 3. Ühine veterinaarkomitee vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide seisukorra. Ta võib otsustada muuta selle liiteid, eelkõige nende kohaldamiseks ja kaasajastamiseks. 4. Ühine veterinaarkomitee tegutseb vastastikuse kokkuleppe alusel. 5. Ühine veterinaarkomitee kehtestab ise oma töökorra. Vajadusel võidakse ühine veterinaarkomitee kokku kutsuda ühe lepinguosalise nõudel. 6. Ühine veterinaarkomitee võib luua tehnilised töörühmad, mis koosnevad lepinguosaliste ekspertidest ning mis teevad kindlaks ning lahendavad käesolevast lisast tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi. Kui on vaja täiendavaid teadmisi, võib ühine veterinaarkomitee samuti luua ajutisi tehnilisi või teaduslikke töörühmi, mille liikmeskond ei ole piiratud lepinguosaliste esindajatega. Artikkel 20 Kaitseklausel 1. Kui ühendus või Šveits kavatseb võtta kaitsemeetmeid teise lepinguosalise suhtes, peab ta teist sellest eelnevalt teavitama. Piiramata kummagi lepinguosalise õigust viia kavatsetud meetmed ellu viivitamatult, tuleb nii kiiresti kui võimalik pidada konsultatsioone komisjoni pädevate talituste ja Šveitsi asutuste vahel, et leida sobivaid lahendusi. Kui vajalik, võib ühe lepinguosalise nõudmisel suunata küsimuse ühiskomiteele. 2. Kui mõni liikmesriik kavatseb võtta ajutisi kaitsemeetmeid Šveitsi suhtes, peab ta viimast sellest eelnevalt teavitama. 3. Kui ühendus otsustab võtta kaitsemeetmeid ühenduse territooriumi osa või mõne kolmanda riigi suhtes, teavitab pädev komisjoni talitus sellest Šveitsi pädevaid asutusi nii kiiresti kui võimalik. Pärast situatsiooni hindamist võtab Šveits otsusest tulenevaid meetmeid, välja arvatud juhul, kui ta arvab, et sellised meetmed pole õigustatud. Sel juhul kohaldatakse lõiget 1. 4. Kui Šveits otsustab võtta kaitsemeetmeid mõne kolmanda riigi suhtes, teavitab ta sellest nii kiiresti kui võimalik komisjoni pädevaid talitusi. Piiramata Šveitsi õigust viia kavatsetud meetmed ellu viivitamatult, tuleb nii kiiresti kui võimalik pidada konsultatsioone komisjoni pädevate talituste ja Šveitsi asutuste vahel, et leida sobivaid lahendusi. Kui vajalik, võib ühe lepinguosalise nõudmisel suunata küsimuse ühiskomiteele. -------------------------------------------------- 1. liide Tõrjeabinõud/haigustest teatamine I. Suu- ja sõrataud A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | 1.Nõukogu direktiiv 85/511/EMÜ, 18. november 1985, millega kehtestatakse ühenduse meetmed suu- ja sõrataudi tõrjeks (EÜT L 315, 26.11.1985, lk 11), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrollieesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö) | 2.Nõukogu direktiiv 90/423/EMÜ, 26. juuni 1990, millega muudetakse direktiivi 85/511/EMÜ suu- ja sõrataudi tõrjeks kehtestatud ühenduse meetmete kohta, direktiivi 64/432/EMÜ veiste ja sigade ühendusesisest kaubandust mõjutavate loomatervishoiuprobleemide kohta ning direktiivi 72/462/EMÜ tervishoiu- ja veterinaarinspektsiooni probleemide kohta veiste, sigade, värske liha ja lihatoodete impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 13) | 2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 99–103 (erimeetmed suu- ja sõrataudi tõkestamiseks) | | 3.Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi (Institut de Virologie et d'Immunoprophylaxie) korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor, suu- ja sõrataudivaktsiini registreerimine, kontroll ja varumine) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Põhimõtteliselt teavitavad komisjon ja föderaalne veterinaaramet (Office Vétérinaire Fédéral) teineteist igast erakorralise vaktsineerimise kavatsusest. Äärmise hädaolukorra puhul võib teave koosneda vastu võetud otsusest ja selle rakendamise eeskirjadest ja korrast. Kõigi juhtudel tuleb nii kiiresti kui võimalik nõu pidada ühises veterinaarkomitees. 2. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra. 3. Ühine kontroll-labor suu- ja sõrataudi viiruse tuvastamiseks on Institute for Animal Health, Pirbright Laboratory, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud otsuses 89/531/EMÜ (EÜT L 279, 28.9.1989, lk 32). II. Sigade klassikaline katk A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 80/217/EMÜ, 22. jaanuar 1980, millega kehtestatakse ühenduse meetmed sigade klassikalise katku tõrjeks (EÜT L 47, 21.2.1980, lk 11), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrolieesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 40–47 (jäätmete kõrvaldamine ja kasutamine), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 116–121 (sigade katku avastamine tapamajades, erimeetmed sigade katku tõkestamiseks)3.Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor)4.Korraldus loomsete jäätmete kõrvaldamise kohta (OELDA), 3. veebruar 1993, viimati muudetud 17. aprillil 1996 (RS 916.441.22) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Komisjon ja föderaalne veterinaaramet teavitavad teineteist igast erakorralise vaktsineerimise kavatsusest. Küsimust arutatakse nii kiiresti kui võimalik ühises veterinaarkomitees. 2. Kui vajalik, kehtestab föderaalne veterinaaramet vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artikli 117 lõikele 5 tehnilised rakenduseeskirjad ohustatud tsoonidest ja järelevalvetsoonidest tuleva liha märgistamise ja töötlemise kohta. 3. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 121 kohustub Šveits rakendama plaani klassikalise sigade katku likvideerimiseks metssigadel vastavalt direktiivi 80/217/EMÜ artiklile 6a. Küsimust arutatakse nii kiiresti kui võimalik ühises veterinaarkomitees. 4. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra. 5. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 80/217/EMÜ artiklile 14a ja episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 57. 6. Kui vajalik, kehtestab föderaalne veterinaaramet vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artikli 89 lõikele 2 tehnilised rakenduseeskirjad seroloogiliste kontrollide kohta ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides vastavalt direktiivi 80/217/EMÜ IV lisale. 7. Sigade klassikalise katku ühine kontroll-labor on Institut für Virologie der Tierärztlichen Hochschule Hannover, Bischofsholer Damm 15, Hannover, Saksamaa. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 80/217/EMÜ VI lisas. III. Hobuste aafrika katk A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 92/35/EMÜ, 29. aprill 1992, millega kehtestatakse hobuste aafrika katku kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed (EÜT L 157, 10.6.1992, lk 19), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga. | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eelkõige selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrollieesmärgid)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 112–115 (erimeetmed hobuste aafrika katku tõkestamiseks)3.Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Kui Šveitsis puhkeb mõni eriti raske episootiline haigus, kutsutakse olukorra arutamiseks kokku ühine veterinaarkomitee. Pädevad Šveitsi asutused kohustuvad võtma selle tulemusel vajalikuks peetud meetmeid. 2. Hobuste aafrika katku ühine kontroll-labor on Laboratorio de Sanidad y Producción Animal, Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación, 28119 Algete, Madrid, Hispaania. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/35/EMÜ III lisas. 3. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/35/EMÜ artiklile 16 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57. 4. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra. IV. Klassikaline lindude katk A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 92/40/EMÜ, 19. mai 1992, millega kehtestatakse ühenduse meetmed klassikalise lindude katku tõrjeks (EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrollieesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 122–125 (erimeetmed klassikalise lindude katku tõkestamiseks)3.Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Klassikalise lindude katku kontroll-labor on Central Veterinary Laboratory, New Haw, Weybridge, Surrey KT15 3NB, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/40/EMÜ V lisas. 2. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra. 3. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/40/EMÜ artiklile 18 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57. V. Newcastle'i haigus A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 92/66/EMÜ, 14. juuli 1992, millega kehtestatakse ühenduse meetmed Newcastle'i haiguse tõrjeks (EÜT L 260, 5.9.1992, lk 1), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eelkõige selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrollieesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 40–47 (jäätmete kõrvaldamine ja kasutamine), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 122–125 (erimeetmed Newcastle'i haiguse tõkestamiseks)3.Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor)4.Föderaalse veterinaarameti instruktsioon (tehniline direktiiv) tuvide paramüksoviiruse tõkestamiseks, 20. juuni 1989 [föderaalse veterinaarameti bülletään nr 90(13), lk 113 (vaktsineerimine jne)]5.Korraldus loomsete jäätmete kõrvaldamise kohta (OELDA), 3. veebruar 1993, viimati muudetud 17. aprillil 1996 (RS 916.441.22) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Newcastle'i haiguse ühine kontroll-labor on Central Veterinary Laboratory, New Haw, Weybridge, Surrey KT15 3NB, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/66/EMÜ V lisas. 2. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra. 3. Direktiivi 92/66/EMÜ artiklitega 17 ja 19 sätestatud teabe eest vastutab ühine veterinaarkomitee. 4. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/66/EMÜ artiklile 22 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57. VI. Kalahaigused A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 93/53/EMÜ, 24. juuni 1993, millega kehtestatakse ühenduse miinimummeetmed teatavate kalahaiguste tõrjeks (EÜT L 175, 19.7.1993, lk 23), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 10 (episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 3 ja 4 (loetletud episootilised haigused), 61 (kalapüügiõiguste rendileandjate ja kalapüügi seire eest vastutavate asutuste kohustused), 62–76 (üldmeetmed haiguse tõkestamiseks) ja 275–290 (erimeetmed kalahaiguste tõkestamiseks, diagnostikalabor) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Praegusel hetkel pole lõhekasvatus Šveitsis lubatud ja liiki Šveitsis ei esine. Seetõttu sätestavad Šveitsi eeskirjad, et lõhede nakkav kehvveresus on ainult jälgitav haigus. Käesoleva lisaga kohustuvad Šveitsi asutused muutma oma õigusakte, et teha lõhede nakkav kehvveresus kontrollitavaks haiguseks. Ühine veterinaarkomitee vaatab olukorra üle ühe aasta möödumisel käesoleva lisa jõustumisest. 2. Šveitsis ei kasvatata hetkel söödavaid austreid. Kui peaks esinema bonamioosi või marteilioosi juhtumeid, kohustub föderaalne veterinaaramet võtma vajalikke erakorralisi meetmeid kooskõlas ühenduse eeskirjadega episootiliste haiguste seaduse artikli 57 põhjal. 3. Direktiivi 93/53/EMÜ artiklis 7 osutatud juhtudel edastatakse teave ühisele veterinaarkomiteele. 4. Kalahaiguste ühine kontroll-labor on Statens Veterinaere Serumlaboratorium, Landbrugsministeriet, Hangövej 2, 8200 Århus, Taani. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 93/53/EMÜ C lisas. 5. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra. 6. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 93/53/EMÜ artiklile 16 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57 VII. Muud haigused A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ, 17. detsember 1992, millega kehtestatakse ühenduse üldmeetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja erimeetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega (EÜT L 62, 15.3.1992, lk 69), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrolieesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 103–105 (erimeetmed sigade vesikulaarhaiguse tõkestamiseks)3.Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Direktiivi 92/119/EMÜ artiklis 6 osutatud juhtudel edastatakse teave ühisele veterinaarkomiteele. 2. Sigade vesikulaarhaiguse ühine kontroll-labor on AFR Institute for Animal Health, Pirbright Laboratory, Ash Road, Pirbright, Woking, Surrey, GU24 0NF, Ühendkuningriik. Šveits kannab kulud, mis tulenavad labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtud toimingutest. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/119/EMÜ III lisas. 3. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra. 4. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/119/EMÜ artiklile 22 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57. VIII. Haigustest teatamine A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 82/894/EMÜ, 21. detsember 1982, loomahaigustest teatamise kohta ühenduses (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 11 (teatamiskohustus ja haigustest teatamine) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 2–5 (loetletud haigused), 59–65 ja 291 (teatamiskohustus, teatavakstegemine) ja 292–299 (seire, rakendamine, haldusabi) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD Komisjon kaasab koostöös föderaalse veterinaarametiga Šveitsi direktiivis 82/894/EMÜ sätestatud loomahaigustest teatamise süsteemi. -------------------------------------------------- 2. liide Loomade tervishoid: kaubandus ja turuleviimine I. Veised ja sead A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ, 26. juuni 1964, veiste ja sigade ühendusesisest kaubandust mõjutavate loomatervishoiuprobleemide kohta (EÜT L 121, 29.7.1964, lk 1977), viimati muudetud direktiiviga 95/25/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 16) | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 27–31 (turud, näitused), 34–37 (kaubandus), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfektsioon), 116–121 (sigade aafrika katk), 135–141 (Aujeszky haigus), 150–157 (veiste brutselloos), 158–165 (tuberkuloos), 166–169 (veiste ensootiline leukoos), 170–174 (veiste nakkav rinotrahheiit/nakkav pustuloosne vulvovaginiit), 175–195 (spongioosne entsefalopaatia), 186–189 (veiste suguelundite nakkused), 207–211 (sigade brutselloos), 297 (turgude, kogumiskeskuste ja desinfektsioonipunktide heakskiitmine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artikli 297 esimesele lõikele kiidab föderaalne veterinaaramet heaks direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 2 määratletud kogumiskeskused. 2. Direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõikega 8 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. 3. Käesolevas lisas tunnustatakse, et Šveits täidab direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõikes 13 sätestatud tingimusi veiste brutselloosi kohta. Et säilitada oma ametlikult brutselloosivaba karja staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi: a) igast brutselloosikahtlusega veisest teatatakse pädevatele asutustele ja iga asjaomane loom peab läbi tegema ametliku brutselloositesti, mis koosneb vähemalt kahest seroloogilisest komplemendi sidumise testist ja, abordi korral, nõuetekohaselt võetud proovi mikrobioloogilisest kontrollist; b) kuni haiguskahtluse ümberlükkamiseni, st kuni punktis a sätestatud testid näitavad negatiivseid tulemusi, peatatakse karja, millesse nakkuskahtlane/nakkuskahtlased veis/veised kuuluvad, ametlikult brutselloosivaba staatus. Karja kontrollimise tulemusi käsitlev üksikasjalik teave ja epidemioloogiline aruanne edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. Kui Šveits ei täida mõnda direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõike 13 esimeses lõigus sätestatud tingimust, teatab föderaalne veterinaaramet sellest viivitamatult komisjonile. Ühine veterinaarkomitee vaatab nimetatud lõike sätted üle. 4. Käesolevas lisas tunnustatakse, et Šveits täidab direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõikes 14 sätestatud tingimusi veiste tuberkuloosi kohta. Et säilitada oma ametlikult tuberkuloosivaba karja staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi: a) kehtestatakse märgistussüsteem, mis võimaldab kindlaks teha iga veise päritolukarja; b) kõik tapaloomad peavad läbima tapajärgse kontrolli, mille viib läbi riiklik veterinaararst; c) igast tuberkuloosikahtlusest elaval, surnud või tapetud loomal tuleb teavitada pädevaid asutusi; d) iga juhtumi korral peavad pädevad asutused läbi viima uuringud, mis on vajalikud haiguse kindlakstegemiseks, tehes sealhulgas kindlaks päritolukarja ja karjad, kus looma on peetud. Kui lahangu või tapmise käigus leitakse kahjustusi, mis võivad olla põhjustatud tuberkuloosist, peavad pädevad asutused läbi viima kahjustuste laboratoorse uuringu; e) päritolukarja ja karjade, kus nakkuskahtlusega looma on peetud, ametlik tuberkuloosivaba staatus peatatakse, kuni kliiniliste ja laboratoorsete uuringute või tuberkuliiniproovide abil pole kinnitatud veiste tuberkuloosi puudumist; f) kui tuberkuliiniproovid, kliinilised või laboratoorsed uuringud kinnitavad tuberkuloosi olemasolu, tühistatakse päritolukarja ja karjade, kus looma on peetud, ametlik tuberkuloosivaba staatus; g) ametlik tuberkuloosivaba staatus kehtestatakse, kui karjast on kõrvaldatud kõik nakkuskahtlased loomad, hooned ja seadmed on desinfitseeritud ja kõigi üle 6 kuu vanuste loomade vähemalt kahe vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ B lisale vastavalt läbiviidud nahasisese tuberkuliiniproovi, millest üks tehakse vähemalt kuus kuud pärast nakatunud looma karjast kõrvaldamist ja teine vähemalt kuus kuud pärast esimest, tulemus on negatiivne. Üksikasjalik teave nakatunud karjade kohta ja epidemioloogiline aruanne edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. Kui mõni direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõike 14 tingimus ei ole täidetud, teavitab föderaalne veterinaaramet sellest viivitamatult komisjoni. Ühine veterinaarkomitee vaatab nimetatud lõike sätted üle. 5. Käesolevas lisas tunnustatakse, et Šveits täidab direktiivi 64/432/EMÜ G lisa I peatüki B osas sätestatud tingimusi veiste ensootilise leukoosi kohta. Et säilitada oma ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vaba karja staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi: a) Šveitsi karja kontrollitakse pisteliste proovide võtmise teel. Proovi suurus peab olema selline, et 99 % tõenäosusega võib kinnitada, et vähem kui 0,2 % karjast on nakatunud veiste ensootilisse leukoosi; b) kõik tapaloomad peavad läbima tapajärgse kontrolli, mille viib läbi riiklik veterinaararst; c) kõigist veiste ensootilise leukoosi kahtlustest, mis tekkivad kliiniliste uuringute, lahangute või liha kontrollimise käigus, tuleb teavitada pädevaid asutusi; d) kui kahtlustatakse veiste ensootilise leukoosi olemasolu, peatatakse karja ametlikult leukoosivaba staatus kuni isolatsiooniperioodi lõpuni; e) isolatsiooniperiood lõpetatakse, kui kahe pärast nakatunud loomade ja vajadusel ka nende vasikate kõrvaldamist vähemalt 90päevase intervalliga tehtud seroloogilise uuringu tulemused on negatiivsed. Kui 0,2 % karjast tuvastatakse veiste ensootline leukoos, teavitab föderaalne veterinaaramet sellest viivitamatult komisjoni. Ühine veterinaarkomitee vaatab nimetatud lõike sätted üle. 6. Käesolevas lisas tunnistatakse Šveits ametlikult vabaks veiste nakkavast rinotrahheiidist. Et säilitada seda staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi a) Šveitsi karja kontrollitakse pisteliste proovide võtmise teel. Proovi suurus peab olema selline, et 99 % tõenäosusega võib kinnitada, et vähem kui 0,1 % karjast on nakatunud veiste nakkavasse rinotrahheiiti; b) üle 24kuused aretuspullid läbivad iga-aastase seroloogilise kontrolli; c) igast veiste nakkava rinotrahheiidi kahtlusest teatatakse pädevatel asutustele ja asjaomased loomad peavad läbi tegema veiste nakkava rinotrahheiidi ametlikud uuringud, mis hõlmavad viroloogilisi ja seroloogilisi uuringuid; d) kui kahtlustatakse veiste nakkava rinotraheiidi olemasolu, peatatakse karja ametlikult nakkusvaba staatus kuni isolatsiooniperioodi lõpuni; e) isolatsiooniperiood lõpetatakse, kui vähemalt 30 päeva pärast nakatunud loomade kõrvaldamist tehtud seroloogiliste uuringute tulemused on negatiivsed. Tulenevalt Šveitsi tunnustatud staatusest kohaldatakse otsust 93/42/EMÜ mutatis mutandis. Office Vétérinaire Fédéral teavitab komisjoni viivitamatult iga tingimuse muutumisest, mille alusel staatuse tunnustamine heaks kiideti. Ühine veterinaarkomitee vaatab nimetatud lõike sätted üle. 7. Käesolevas lisas tunnistatakse Šveits ametlikult vabaks Aujeszky haigusest. Et säilitada seda staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi a) Šveitsi karja kontrollitakse pisteliste proovide võtmise teel. Proovi suurus peab olema selline, et 99 % tõenäosusega võib kinnitada, et vähem kui 0,1 % karjast on nakatunud Aujeszky haigusesse; b) igast Aujeszky haiguse kahtlusest teatatakse pädevatel asutustele ja asjaomased loomad peavad läbi tegema Aujeszky haiguse ametlikud uuringud, mis hõlmavad viroloogilisi ja seroloogilisi uuringuid; c) kui kahtlustatakse Aujeszky haiguse olemasolu, peatatakse karja ametlikult nakkusvaba staatus kuni isolatsiooniperioodi lõpuni; d) isolatsiooniperiood lõpetatakse, kui kahe pärast nakatunud loomade kõrvaldamist vähemalt 21päevase intervalliga tehtud seroloogilise uuringu tulemused on negatiivsed. Tulenevalt Šveitsi tunnustatud staatusest kohaldatakse otsust 93/24/EMÜ mutatis mutandis. Föderaalne veterinaaramet teavitab komisjoni viivitamatult iga tingimuse muutumisest, mille alusel staatuse tunnustamine heaks kiideti. Ühine veterinaarkomitee vaatab nimetatud lõike sätted üle. 8. Ühine veterinaarkomitee arutab nii kiiresti kui võimalik võimalikku lisatagatiste andmist sigade transmissiivse gastroenteriidi (TGE) ja sigade respiratoor-reproduktiivse sündroomi (PRRS) osas. Komisjon teavitab föderaalset veterinaarametit arengutest selles valdkonnas. 9. Šveitsis vastutab vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ B lisa punktile 12 tehtavate ametlike tuberkuliiniproovide eest Berni ülikooli veterinaarbakterioloogia instituut. 10. Berni ülikooli veterinaarbakterioloogia instituut vastutab Šveitsis vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ C lisa A osa punktile 9 tehtava antigeenide ametliku kontrolli eest (brutselloos). 11. Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel veistel ja sigadel peab olema kaasas veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ F lisas toodud näidisele. Sertifikaati kohandatakse järgmiselt: - pealkirjadesse lisatakse sõnad "ja Šveits", - iga näidise punktile 3 lisatakse sõnad "või Šveitsist", - I näidise 4. märkusele, II näidise 5. märkusele, III näidise 4. märkusele ja IV näidise 5. märkusele lisatakse sõnad "Šveitsis: "vétérinaire de contrôle."" II. Lambad ja kitsed A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 91/68/EMÜ, 28. jaanuar 1991, lammaste ja kitsede ühendusesisest kaubandust reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 27–31 (turud, näitused), 34–37 (kaubandus), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfektsioon), 142–149 (marutaud), 158–165 (tuberkuloos), 166–169 (skreipi), 190–195 (lammaste ja kitsede brutselloos), 196–199 (nakkav agalaktia), 200–203 (kitsede viirusartriit/-entsefaliit), 233–235 (jäärade brutselloos) ja 297 (turgude, kogumiskeskuste ja desinfektsioonipunktide heakskiitmine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Direktiivi 91/68/EMÜ artikli 3 lõike 2 teises lõigus osutatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. 2. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 91/68/EMÜ artiklile 11 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57. 3. Käesolevas lisas tunnistatakse Šveits ametlikult vabaks lammaste ja kitsede brutselloosist. Et säilitada seda staatust kohustub Šveits rakendama A lisa I peatüki punktis II.2 sätestatud meetmeid. Kui esineb või taasesineb lammaste ja kitsede brutselloosi juhtumeid, teavitab Šveits ühist veterinaarkomiteed, et võtta vajalikke meetmeid vastavalt olukorrale. 4. Ühe aasta jooksul alates käesoleva lisa jõustumisest kehtivad Šveitsi saata kavatsetavatele nuum- ja aretuskitsedele järgmised tingimused: - kolm korda viimase kolme aasta jooksul on tehtud kõigile päritoluettevõtte üle 6 kuu vanustele kitsedele 12kuulise intervalliga viirusartriidi/-entsefaliidi seroloogilised uuringud, mille tulemused peavad olema negatiivsed, - 30 päeva jooksul enne lähetamist on kitsedele tehtud viirusartriidi/-entsefaliidi seroloogilised uuringud, mille tulemused peavad olema negatiivsed. Ühine veterinaarkomitee vaatab selle lõike üle ühe aasta möödumisel käesoleva lisa jõustumisest. 5. Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel lammastel ja kitsedel peab olema kaasas veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 91/68/EMÜ E lisas toodud näidisele. Sertifikaati kohandatakse järgmiselt: - pealkirjadesse lisatakse sõnad "ja Šveits", - iga näidise punktile III.a lisatakse sõnad "või Šveitsist", III. Equidae (hobuslased) A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 90/426/EMÜ, 26. juuni 1990, hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 112–115 (hobuste aafrika katk), 204–206 (kargtaud, entsefalomüeliit, nakkav kehvveresus, malleus) ja 240–244 (hobuste nakkav metriit)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Direktiivi 90/426/EMÜ artiklis 3 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. 2. Direktiivi 90/426/EMÜ artiklis 6 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. 3. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 90/66/EMÜ artiklile 10 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57. 4. a) direktiivi 90/426/EMÜ B lisa kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis. b) direktiivi 90/426/EMÜ C lisa kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis. Pealkirja lisatakse sõnad "ja Šveits". Joonealuses märkuses c Šveitsile kohaldatav väljend on "vétérinaire de contrôle". IV. Kodulinnud ja haudemunad A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 90/539/EMÜ, 15. oktoober 1990, kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 25 (transport), 122–125 (klassikaline lindude katk ja Newcastle'i haigus), 255–261 (Salmonella enteritidis) ja 262–265 (lindude nakkav larüngotrahheiit)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artikkel 64a (ekspordiettevõtete heakskiitmine) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ artiklile 3 esitab Šveits ühisele veterinaarkomiteele kava, mille kohaselt sätestatakse meetmed, mida ta kavatseb rakendada oma ettevõtete heakskiitmiseks. 2. Vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ artiklile 4 on Šveitsi riiklikuks kontroll-laboriks Berni ülikooli veterinaarbakterioloogia instituut. 3. Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 7 lõike 1 esimese taande nõuet munade hoiutingimuste kohta enne ärasaatmist kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis. 4. Ühendusse saadetavate haudemunade partiide puhul kohustuvad Šveitsi asutused järgima komisjoni määruses (EMÜ) nr 1868/77 sätestatud märgistamiseeskirju. Šveitsi tähis on "CH". 5. Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 9 lõike a nõuet munade hoiutingimuste kohta enne ärasaatmist kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis. 6. Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 10 lõike a nõuet munade hoiutingimuste kohta enne ärasaatmist kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis. 7. Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 11 lõike 2 esimese taande nõuet munade hoiutingimuste kohta enne ärasaatmist kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis. 8. Vastavalt käesolevale lisale on Šveits tunnistatud vastavaks direktiivi 90/539/EMÜ artikli 12 lõike 2 tingimustele Newcastle'i haiguse osas ja seetõttu ei pea ta teostama vaktsineerimisi Newcastle'i haiguse vastu. Föderaalne veterinaaramet teavitab komisjoni viivitamatult iga tingimuse muutumisest, mille alusel staatuse tunnustamine heaks kiideti. Ühine veterinaarkomitee vaatab nimetatud lõike sätted üle. 9. Ühe aasta jooksul alates käesoleva lisa jõustumisest kehtivad Šveitsi saata kavatsetavatele aretus- ja tarbelindudele järgmised tingimused: - vähemalt 6 kuu jooksul enne lähetamist ei tohi päritolukarjades ega haudejaamades esineda lindude nakkava larüngotrahheiidi (ILT) juhtumeid, - aretus- ja tarbelinnud ei tohi olla vaktsineeritud lindude nakkava larüngotrahheiidi vastu. Ühine veterinaarkomitee vaatab selle lõike üle ühe aasta möödumisel käesoleva lisa jõustumisest. 10. Artikli 15 viiteid liikmesriigi nimele kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis. 11. a) ühendusest Šveitsi saadetavatel partiidel peavad kaasas olema direktiivi 90/539/EMÜ IV lisas sätestatud veterinaarsertifikaadid. Lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihtriik: Šveits". b) Šveitsist ühendusse saadetavate partiide veterinaarsertifikaadid peavad vastama direktiivi 90/539/EMÜ IV lisas sätestatutele, muudetuna järgmiselt - pealkirjas asendatakse "ühendus" sõnaga "Šveits", - lahtris 2 asendatakse "päritoluliikmesriik" väljendiga "päritolumaa: Šveits", - lahtris 14 asendatakse kinnitused punktis a järgmiselt: 1. näidis: "Eespool kirjeldatud munad vastavad ühenduse ja Šveitsi vahelisele … kokkuleppele (11. lisa 2. liite punkt IV)", 2. näidis: "Eespool kirjeldatud tibud vastavad ühenduse ja Šveitsi vahelisele … kokkuleppele (11. lisa 2. liite punkt IV)", 3. näidis: "Eespool kirjeldatud linnud vastavad ühenduse ja Šveitsi vahelisele … kokkuleppele (11. lisa 2. liite punkt IV)", 4. näidis: "Eespool kirjelatud linnud või munad vastavad ühenduse ja Šveitsi vahelisele … kokkuleppele (11. lisa 2. liite punkt IV)", 5. näidis: "Eespool kirjeldatud linnud vastavad ühenduse ja Šveitsi vahelisele … kokkuleppele (11. lisa 2. liite punkt IV)", 6. näidis: "Eespool kirjeldatud linnud vastavad ühenduse ja Šveitsi vahelisele … kokkuleppele (11. lisa 2. liite IX punkt)". 12. Šveitsist Soome või Rootsi saadetavate partiide puhul kohustuvad Šveitsi asutused lisama ühenduse õigusaktidega ette nähtud tagatised kodulindude salmonelloosi kohta. V. Veeloomad ja akvakultuuritooted A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 91/67/EMÜ, 28. jaanuar 1991, akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1), viimati muudetud nõukogu direktiiviga 95/22/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 1) | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 275–290 (kalade ja vähkide haigused) ja 297 (ettevõtete, tsoonide ja laborite heakskiitmine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artikkel 64a (ekspordiettevõtete heakskiitmine) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Direktiivi 91/67/EMÜ artiklis 3 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. 2. Direktiivi 91/67/EMÜ artiklite 5, 6 ja 10 Šveitsile kohaldamise üle otsustab ühine veterinaarkomitee. 3. Direktiivi 91/67/EMÜ artiklite 12 ja 13 Šveitsile kohaldamise üle otsustab ühine veterinaarkomitee. 4. Vastavalt direktiivi 91/67/EMÜ artiklile 15 kohustuvad Šveitsi asutused rakendama proovivõtuplaane ja diagnostikameetodeid kooskõlas ühenduse õigusaktidega. 5. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 91/67/EMÜ artiklile 17 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57. 6. a) kui turule tuuakse heakskiidetud vööndist pärit eluskala, kalamari või sugurakud, peavad nende saatedokumendid vastama direktiivi 91/67/EMÜ E lisa 1. peatükis sätestatule. Kui dokument on koostatud Šveitsi asutuste poolt, asendatakse punktis VI "direktiivi 91/67/EMÜ" väljendiga "ühenduse ja Šveitsi vahelise … kokkuleppe (11. lisa 2. liite punkt V)"; b) kui turule tuuakse heakskiidetud kalakasvandusest pärit eluskala, kalamari või sugurakud, peavad nende saatedokumendid vastama direktiivi 91/67/EMÜ E lisa 2. peatükis sätestatule. Kui dokument on koostatud Šveitsi asutuste poolt, asendatakse punktis VI "direktiivi 91/67/EMÜ" väljendiga "ühenduse ja Šveitsi vahelise … kokkuleppe (11. lisa 2. liite punkt V)"; c) kui turule tuuakse heakskiidetud rannikuvööndist pärit molluskid, peavad nende saatedokumendid vastama direktiivi 91/67/EMÜ E lisa 3. peatükis sätestatule. d) kui turule tuuakse heakskiidetud kasvandusest pärit molluskid, peavad nende saatedokumendid vastama direktiivi 91/67/EMÜ E lisa 4. peatükis sätestatule. e) kui turule tuuakse tehistingimustes kasvatatud kalad, molluskid või koorikloomad, kes ei kuulu nakkuslikule vereloomenekroosile, viiruslikule hemorraagilisele septitseemiale või bonamioosile või marteilioosile vastuvõtlikku liiki, või nende mari või sugurakud, peavad nende saatedokumendid vastama direktiivi 93/22/EMÜ I lisas sätestatule. Kui dokument on koostatud Šveitsi asutuste poolt, asendatakse punktis V.c "direktiivi 91/67/EMÜ A lisa I ja II loetelu 2. veerus osutatud vastuvõtlikud liigid" väljendiga "nakkuslikule vereloomenekroosile, viiruslikule hemorraagilisele septitseemiale või bonamioosile või marteilioosile vastuvõtlikud liigid". f) kui turule tuuakse looduslikest vetest pärit eluskala, molluskid või koorikloomad, nende mari või sugurakud, peavad nende saatedokumendid vastama direktiivi 93/22/EMÜ II lisas sätestatule. VI. Veiseembrüod A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 89/556/EMÜ, 25. september 1989, loomatervishoiunõuete kohta, millega reguleeritakse koduveiste embrüote ühendusesisest kaubandust ja kolmandatest riikidest importimist (EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1), viimati muudetud komisjoni otsusega 94/113/EÜ (EÜT L 53, 24.2.1994, lk 23) | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 56–58 (embrüote siirdamine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 64a ja 76 (kogumisasutuste heakskiitmine ekspordiettevõtetena) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 89/556/EMÜ artiklile 15 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57. 2. a) ühendusest Šveitsi saadetavatel partiidel peavad kaasas olema direktiivi 89/556/EMÜ C lisas sätestatud veterinaarsertifikaadid. Lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihriik: Šveits"; b) Šveitsist ühendusse saadetavate partiide veterinaarsertifikaadid peavad vastama direktiivi 89/556/EMÜ C lisas sätestatutele, muudetuna järmiselt: - lahtris 2 asendatakse "kogunud liikmesriik" väljendiga "kogunud riik: Šveits", - lahtri 13 punktides a ja b asendatakse viide "direktiiv 89/556/EMÜ" viitega "ühenduse ja Šveitsi vaheline … kokkulepe (11. lisa 2. liite punkt VI)". VII. Veisesperma A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 88/407/EMÜ, 14. juuni 1988, millega sätestatakse koduveiste sügavkülmutatud sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded (EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 51–55 (kunstlik seemendamine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 64a ja 76 (seemendusjaamade ja ekspordiettevõtete heakskiitmine) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Vastavalt direktiivi 88/407/EMÜ artikli 4 lõikele 2 peavad kõik Šveitsi keskused ainult selliseid loomi, kelle reaktsioon seerumi neutralisatsiooni testile või ELISA testile on negatiivne. 2. Direktiivi 88/407/EMÜ artikli 5 lõikega 8 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. 3. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 88/407/EMÜ artiklile 16 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57. 4. a) ühendusest Šveitsi saadetavatel partiidel peavad kaasas olema direktiivi 88/407/EMÜ D lisas sätestatud veterinaarsertifikaadid. b) Šveitsist ühendusse saadetavate partiide veterinaarsertifikaadid peavad vastama direktiivi 88/407/EMÜ D lisas sätestatutele, muudetuna järmiselt: - lahtris IV asendatakse viide "direktiiv 88/407/EMÜ" viitega "ühenduse ja Šveitsi vaheline … kokkulepe (11. lisa 2. liite punkt VII)". VIII. Seasperma A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 90/429/EMÜ, 26. juuni 1990, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 51–55 (kunstlik seemendamine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 64a ja 76 (seemendusjaamade ja ekspordiettevõtete heakskiitmine) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Direktiivi 90/429/EMÜ artikli 5 lõikega 2 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. 2. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 90/429/EMÜ artiklile 16 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57. 3. a) ühendusest Šveitsi saadetavate partiide veterinaarsertifikaadid peavad vastama direktiivi 90/429/EMÜ D lisas sätestatutele, muudetuna järmiselt: lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihriik: Šveits"; b) Šveitsist ühendusse saadetavate partiide veterinaarsertifikaadid peavad vastama direktiivi 90/429/EMÜ D lisas sätestatutele, muudetuna järmiselt: - lahtris 2 asendatakse "kogunud liikmesriik" väljendiga "kogunud riik: Šveits", - lahtris 13 asendatakse viide "direktiiv 90/429/EMÜ" viitega "ühenduse ja Šveitsi vaheline … kokkulepe (11. lisa 2. liite punkt VIII)". IX. Muud liigid A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 92/65/EMÜ, 13. juuli 1992, milles sätestatakse selliste loomade, sperma, munarakkude ja embrüote ühendusesisest kauplemist ja ühendusse importimist reguleerivad loomatervishoiu nõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I punktis osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54), viimati muudetud komisjoni otsusega 95/176/EÜ (EÜT L 117, 25.5.1995, lk 23) | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 51–55 (kunstlik seemendamine) ja 56–58 (embrüote siirdamine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 25–30 (koerte, kasside jt loomade import), 64 (eksporditingimused), 64a ja 76 (seemendusjaamade ja kogumisasutuste heakskiitmine ekspordiettevõtetena) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Käesolevas lisas käsitleb see punkt punktidega I–V hõlmamata elusloomadega ning punktidega VI–VIII hõlmamata sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemist. 2. Ühendus ja Šveits kohustuvad mitte keelama ega piirama punktis 1 osutatud elusloomade, sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemist muudel kui käesoleva lisa kohaldamisest tulenevatel loomade tervishoiuga seotud põhjustel, eelkõige vastavalt selle artiklile 20 võetavate kaitsemeetmete tõttu. 3. a) ühendusest Šveitsi imporditavate kabiloomade (v.a punktides I, II ja III nimetatute) partiide veterinaartõendiks on direktiivi 92/65/EMÜ E lisas sätestatud tõend, mis sisaldab direktiivi 92/65/EMÜ artikli 6 A osa lõike 1 punktis f sätestatud kinnitust. b) Šveitsist ühendusse saadetavatele partiidele kehtib direktiivi 92/65/EMÜ E lisas sätestatud veterinaartõend, mis sisaldab vajadusel direktiivi 92/65/EMÜ artikli 6 A osa lõike 1 punktis f sätestatud kinnitust, mida on muudetud järgnevalt: - viide "direktiiv 64/432/EMÜ" asendatakse viitega "ühenduse ja Šveitsi vaheline … kokkulepe (11. lisa 2. liite IX punkt)". 4. a) ühendusest Šveitsi saadetavate jäneseliste partiidele kehtib direktiivi 92/65/EMÜ E lisas sätestatud veterinaartõend, mis sisaldab vajadusel direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 lõike 2 teises lõigus sätestatud kinnitust. b) Šveitsist ühendusse saadetavate jäneseliste partiidele kehtib direktiivi 92/65/EMÜ E lisas sätestatud veterinaartõend, mis sisaldab vajadusel direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 lõike 2 teises lõigus sätestatud kinnitust. Šveitsi asutused võivad seda kinnitust muuta, et vastata täielikult direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 nõuetele. 5. Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 lõikes 2 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. 6. a) ühendusest Šveitsi saadetavate kasside ja koerte partiid peavad vastama direktiivi 92/65/EMÜ artikli 10 lõikele 2. b) Šveitsist ühenduse liikmesriikidesse (v.a Ühendkuningriik, Iirimaa ja Rootsi) saadetavate kasside ja koerte partiid peavad vastama direktiivi 92/65/EMÜ artikli 10 lõike 2 tingimustele. Šveitsi asutused võivad muuta direktiivi 92/65/EMÜ artikli 10 lõike 2 punkti a viiendas taandes sätestatud kinnitust, et vastata täielikult nimetatud direktiivi artikli 10 lõike 2 punktidele a ja b. c) Šveitsist Ühendkuningriiki, Iirimaale ja Rootsi saadetavate kasside ja koerte partiid peavad vastama direktiivi 92/65/EMÜ artikli 10 lõike 3 tingimustele. Kasutada tuleb komisjoni otsusega 94/273/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt: "lähteliikmesriik" asendatakse väljendiga "lähteriik: Šveits". Kehtib komisjoni otsuses 94/274/EÜ kehtestatud märgistamissüsteem. 7. a) ühendusest Šveitsi saadetavate lammaste ja kitsede munarakkude ja embrüote partiidele kohaldatakse otsuses 95/388/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt: - pealkirjades lisatakse väljendile "ühendusesisene kaubandus" väljend "ja kaubandus Šveitsiga", - lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihtriik: Šveits"; b) Šveitsist ühendusse saadetavate lammaste ja kitsede munarakkude ja embrüote partiidele kohaldatakse otsuses 95/388/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt: - lahtris 2 asendatakse "kogunud liikmesriik" väljendiga "kogunud riik: Šveits", - lahtris 13 võivad Šveitsi asutused sätestada nimetatud nõuded kogu ulatuses. 8. a) ühendusest Šveitsi saadetavate hobuslaste sperma partiidele kohaldatakse otsuses 95/307/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt: - lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihtriik: Šveits". b) Šveitsist ühendusse saadetavate hobuslaste sperma partiidele kohaldatakse otsuses 95/307/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt: - lahtris 2 asendatakse "kogunud liikmesriik" väljendiga "kogunud riik: Šveits". 9. a) Ühendusest Šveitsi saadetavate hobuslaste munarakkude ja embrüote partiidele kohaldatakse otsuses 95/483/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt: - lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihtriik: Šveits". b) Šveitsist ühendusse saadetavate hobuslaste munarakkude ja embrüote partiidele kohaldatakse otsuses 95/294/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt: - lahtris 2 asendatakse "kogunud liikmesriik" väljendiga "kogunud riik: Šveits". 10. a) Ühendusest Šveitsi saadetavate sigade munarakkude ja embrüote partiidele kohaldatakse otsuses 95/483/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt: - pealkirjades lisatakse väljendile "ühendusesisene kaubandus" väljend "ja kaubandus Šveitsiga", - lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihtriik: Šveits"; b) Šveitsist ühendusse saadetavate sigade munarakkude ja embrüote partiidele kohaldatakse otsuses 95/483/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt: - lahtris 2 asendatakse "kogunud liikmesriik" väljendiga "kogunud riik: Šveits". 11. Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 24 lõikes 2 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. 12. Ühenduse ja Šveitsi vahelisel elusloomadega kauplemisel vastavalt punktile 1 kohaldatakse direktiivi 92/65/EMÜ E lisas sätestatud sertifikaati mutatis mutandis. -------------------------------------------------- 3. liide Elusloomade ning teatavate loomsete saaduste import kolmandatest riikidest I. Ühenduse õigusaktid A. Veised, sead, lambad ja kitsed nõukogu direktiiv 72/462/EMÜ, 12. detsember 1972, tervise- ja veterinaarinspektuuri probleemide kohta veiste, sigade ja värske liha impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga B. Hobuslased nõukogu direktiiv 90/426/EMÜ, 26. juuni 1990, hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga C. Kodulinnud ja haudemunad nõukogu direktiiv 90/539/EMÜ, 15. oktoober 1990, kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 303, 31,10.1990, lk 6), viimati muudetud direktiiviga 95/22/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 1) D. Veeloomad nõukogu direktiiv 91/67/EMÜ, 28. jaanuar 1991, akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1), viimati muudetud direktiiviga 95/22/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 1) E. Limused nõukogu direktiiv 91/492/EMÜ, 15. juuli 1991, milles sätestatakse elusate kahepoolmeliste karploomade tootmise ja turuleviimise tervishoiunõuded (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 1), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga F. Veiseembrüod nõukogu direktiiv 89/556/EMÜ, 25. september 1989, loomatervishoiunõuete kohta, millega reguleeritakse koduveiste embrüote ühendusesisest kaubandust ja kolmandatest riikidest importimist (EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1), viimati muudetud komisjoni otsusega 94/113/EÜ (EÜT L 53, 24.2.1994, lk 23) G. Veisesperma nõukogu direktiiv 88/407/EMÜ, 14. juuni 1988, millega sätestatakse koduveiste sügavkülmutatud sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded (EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga H. Seasperma nõukogu direktiiv 90/429/EMÜ, 26. juuni 1990, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga I. Muud elusloomad nõukogu direktiiv 92/65/EMÜ, 13. juuli 1992, milles sätestatakse selliste loomade, sperma, munarakkude ja embrüote ühendusesisest kauplemist ja ühendusse importimist reguleerivad loomatervishoiu nõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I punktis osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54), viimati muudetud komisjoni otsusega 95/176/EÜ (EÜT L 117, 24.5.1995, lk 23) II. Šveitsi õigusaktid korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11) III. Rakenduseeskirjad Üldjuhul kohaldab föderaalne veterinaaramet käesoleva liite I punktiga hõlmatud eeskirju. Siiski võib föderaalne veterinaaramet kohaldada ka palju rangemaid meetmeid ja nõuda lisatagatisi. Mõjutamata tema õigust rakendada neid meetmeid viivitamatult, konsulteeritakse sel juhul ühises veterinaarkomitees, et leida sobivaid lahendusi. Kui föderaalne veterinaaramet soovib rakendada vähem rangeid meetmeid, peab ta sellest pädevaid komisjoni talitusi eelnevalt teavitama. Sel juhul konsulteeritakse ühises veterinaarkomitees, et leida sobivaid lahendusi. Kuni lahenduse leidmiseni hoiduvad Šveitsi asutused kavandatud meetmete kohaldamisest. -------------------------------------------------- 4. liide Zootehnilised sätted, k.a need, mis käsitlevad importi kolmandatest riikidest I. Ühenduse õigusaktid A. Veised nõukogu direktiiv 77/504/EMÜ, 25. juuli 1977, tõupuhaste aretusveiste kohta (EÜT L 206, 12.8.1977, lk 8), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga B. Sead nõukogu direktiiv 88/661/EMÜ, 19. detsember 1998, aretussigade suhtes kohaldatavate zootehniliste standardite kohta (EÜT L 382, 31.12.1988, lk 36), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga C. Lambad ja kitsed nõukogu direktiiv 89/361/EMÜ, 30. mai 1989, tõupuhaste aretuslammaste ja -kitsede kohta (EÜT L 153, 6.6.1989, lk 30) D. Equidae (hobuslased) a) nõukogu direktiiv 90/427/EMÜ, 26. juuni 1990, zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta ühendusesisesel kauplemisel hobuslastega (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 55) b) nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ, 26. juuni 1990, võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise tingimuste kohta (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 60) E. Tõupuhtad loomad nõukogu direktiiv 91/174/EMÜ, 25. märts 1991, milles sätestatakse põlvnemis- ja zootehnilised nõuded tõupuhaste loomade turustamiseks ja millega muudetakse direktiive 77/504/EMÜ ja 90/425/EMÜ (EÜT L 85, 5.4.1991, lk 37) F. Import kolmandatest riikidest nõukogu direktiiv 94/28/EÜ, 23. juuni 1994, millega sätestatakse kolmandatest riikidest loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote impordi suhtes kohaldatavate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste põhimõtted ning muudetakse direktiivi 77/504/EMÜ tõupuhaste aretusveiste kohta (EÜT L 178, 12.7.1994, lk 66) II. Šveitsi õigusaktid Šveitsi asutused on koostanud ja saatnud konsulteerimiseks põllumajandusseaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt vastutab Föderaalnõukogu korralduste vastuvõtmise eest käesoleva lisaga hõlmatud valdkondades. Käesoleva lisa jõustumisel kohustuvad Šveitsi asutused kohaldama õigusakte, millel oleks sama mõju käesoleva liite I punktis määratletud õigusaktidega. See liide vaadatakse üle, lähtudes Šveitsi asutuste poolt vastu võetud uutest sätetest, nii kiiresti kui võimalik. III. Üleminekukorraldused Piiramata 5. ja 6. liite zootehniliste kontrollide eeskirju, kohustuvad Šveitsi asutused tagama, et loomade, sperma, munarakkude ja embrüote partiid vastavad nõukogu direktiivile 94/28/EÜ. Kui tekib raskusi kauplemisel, suunatakse küsimus ühe lepinguosalise nõudel ühisele veteinaarkomiteele. -------------------------------------------------- 5. liide Kontrollid ja lõivud 1. PEATÜKK Ühenduse ja Šveitsi vaheline kaubandus I. ANIMO süsteem Komisjon kaasab koostöös föderaalse veterinaarametiga Šveitsi elektroonilisse ANIMO süsteemi. Vajadusel kehtestab ühine veterinaarkomitee üleminekumeetmed. II. Eeskirjad hobuslaste kohta Ühenduse ja Šveitsi vahelist kaubandust hõlmavad kontrollid teostatakse kookõlas nõukogu direktiiviga 90/425/EMÜ, 26. juuni 1990, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29), viimati muudetud direktiiviga 92/118/EMÜ (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49). Artiklite 9 ja 22 rakendamise eest vastutab ühine veterinaarkomitee. III. Eeskirjad piirialadel karjatatavatele loomadele 1. Lähteriigi riiklik veterinaararst: - teatab sihtriigi riiklikule veterinaararstile loomade lähetamisest 48 tundi ette, - kontrollib loomi 48 tunni jooksul enne nende saatmist karjamaadele; loomad peavad olema nõuetekohaselt märgistatud; - annab välja ühise veterinaarkomitee näidise põhjal koostatud tõendi. 2. Sihtriigi riiklik veterinaararst kontrollib loomi nende saabumisel sihtriiki, et tagada nende vastavus käesolevas lisas sätestatud tingimustele. 3. Kogu karajatamisperioodi vältel on loomad tollikontrolli all. 4. Loomade omanik esitab kirjaliku avalduse, milles ta kohustub: a) samuti nagu kõik teised ühenduse või Šveisti loomaomanikud toimima vastavalt kõigile käesolevas lisas võetud meetmetele ja kohalikul tasandil kehtestatud muudele meetmetele; b) katma lisas nõutud kontrollide kulud; c) tegema täiel määral koostööd lähte- või sihtriigi asutuste poolt nõutud tolli- ja veterinaarkontrolli tomingute osas. 5. Karjatamist lubatakse ühenduse ja Šveitsi vahelise piiri kummalgi poolel 10 km laiusel ribal. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib seda ala suurendada. 6. Kui esineb haiguspuhanguid, tuleb pädevate veterinaarasutuste ühisel nõusolekul võtta asjakohaseid meetmeid. Need asutused peavad otsustama, kuidas katta sellega kaasnevaid kulusid. Vajadusel võib küsimuse edastada ühisele veterinaarkomiteele. IV. Erieeskirjad A. Kui tapaloomad on määratud Baseli tapamajale, toimub ühes Šveitsi piiriületuspunktis ainult dokumentide kontroll. See eeskiri kehtib ainult Haut Rhin'i departemangust või Lörrachi, Waldshuti ja Breisgau-Hochschwarzwaldi piirkonnast ning Freiburg i.B. linnast pärit loomade suhtes. Seda sätet võidaks laiendada teistele piki ühenduse ja Šveitsi vahelist piiri asuvatele tapamajadele. B. Kui loomad on määratud Livigno tollienklaavi, toimub Ponte Gallos ainult dokumentide kontroll. See eeskiri kehtib ainult Grisonsi kantonist pärit loomade suhtes. Seda sätet võidaks laiendada teistele piki ühenduse ja Šveitsi vahelist piiri kulgevatele tollikontrollialadele. C. Kui loomad on määratud Grisonsi kantonisse, toimub La Drossas ainult dokumentide kontroll. See eeskiri kehtib ainult Livigno tollienklaavist pärit loomade suhtes. Seda sätet võidaks laiendada teistele piki ühenduse ja Šveitsi vahelist piiri kulgevatele aladele. D. Kui elusloomad laaditakse otseselt või kaudselt rongile ühenduse territooriumi ühes punktis, et need pärast Šveitsi territooriumi läbimist laadida maha ühenduse territooriumi teises punktis, on ainsaks nõudeks Šveitsi veterinaarasutuste eelnev teavitamine. See eeskiri ei kehti rongide suhtes, mille koosseisu transpordi jooksul ei muudeta. V. Eeskirjad ühenduse või Šveitsi territooriumi läbivate loomade kohta A. Kui ühendusest pärit elusloomad läbivad Šveitsi territooriumi, teostavad Šveitsi asutused üksnes dokumentide kontrolle. Kahtluse korral võivad nad läbi viia kõiki muid vajalikke kontrolle. B. Kui Šveitsist pärit elusloomad läbivad ühenduse territooriumi, teostavad ühenduse asutused üksnes dokumentide kontrolle. Kahtluse korral võivad nad läbi viia kõiki muid vajalikke kontrolle. Šveitsi asutused tagavad, et loomadel on tagasisaatmist keelav tõend, mille on välja andnud sihtriigiks oleva kolmanda riigi asutused. VI. Üldeeskirjad Neid sätteid kohaldatakse juhtudel, mis ei ole hõlmatud punktidega II–IV. A. Ühendusest või Šveitsist pärit impordiks mõeldud elusloomade osas viiakse läbi järgmisi kontrolle: - dokumentide kontrollid, - identsuskontrollid, ja, kahtluse korral, - füüsilised kontrollid. B. Elusloomada osas, kes ei ole hõlmatud käesoleva lisaga ja keda kontrollitakse vastavalt direktiivile 91/496/EMÜ, viiakse läbi järgmisi kontrolle: - dokumentide kontrollid, - identsuskontrollid, ja, kahtluse korral, - füüsilised kontrollid. VII. Piiripunktid – Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline kaubandus A. Ühenduses: Saksamaa jaoks, järgmised piiripunktid: – Bietingen | maantee | – Konstanz Strasse | maantee | – Weil am Rhein/Mannheim | raudtee, maantee | Prantsusmaa jaoks, järgmised piiripunktid: Divonne | maantee | – Saint Julien/Bardonnex | maantee | – Ferney-Voltaire/Genf | õhutee | – Saint-Louis/Basel | õhutee | Itaalia jaoks, järgmised piiripunktid: – Campocologno | raudtee | – Chiasso | raudtee, maantee | – Gran San Bernardo-Pollein | maantee | Austria jaoks, järgmised piiriületuspunktid ja neile vastavad piiripunktid: – Tisis | maantee | – Hochst | maantee | – Buchs | raudtee | B. Šveitsi jaoks: – Saksamaaga: | Thayngen | maantee | Kreuzlingen | maantee | Basel | maantee/raudtee/õhutee | – Prantsusmaaga: | Bardonnex | maantee | Basel | maantee/raudtee/õhutee | Genf | maantee/õhutee | – Itaaliaga: | Campocologno | raudtee | Chiasso | maantee/raudtee | Martigny | maantee | – Austriaga: | Schaanwald | maantee | St. Margrethen | maantee | Buchs | raudtee | 2. PEATÜKK Import kolmandatest riikidest I. Õigusaktid Kontrolli impordi üle kolmandatest riikidest teostatakse vastavalt nõukogu direktiivile 91/496/EMÜ, 15. juuli 1991, millega sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate loomade veterinaarkontrolli korraldust reguleerivad põhimõtted ja muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ (EÜT L 268, 24.4.1991, lk 56), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga. II. Rakenduseeskirjad A. Piiripunktideks direktiivi 91/496/EMÜ artikli 6 tähenduses on: Basel-Mülhauseni lennujaam, Genfi lennujaam ja Zürichi lennujaam. Edasiste muudatuste eest vastutab ühine veterinaarkomitee. B. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 91/496/EMÜ artiklile 19 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57. 3. PEATÜKK Erisätted - Prantsusmaa puhul konsulteeritakse Ferney-Voltaire "i/Genfi lennujaama ja St.Louis"/Baseli lennujaama juhtumeid ühises veterinaarkomitees. - Šveitsi puhul konsulteeritakse Genf-Cointrini lennujaama ja Basel-Mülhauseni lennujaama juhtumeid ühises veterinaarkomitees. I. Vastastikune abi A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 89/608/EMÜ, 21. november 1989, liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst veterinaaria ja zootehnika küsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34) | Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1996, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eelkõige selle artikkel 57 | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD Ühine veterinaarkomitee vastutab direktiivi 89/608/EMÜ artiklite 10, 11 ja 16 rakendamise eest. II. Loomade identifitseerimine A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 92/102/EMÜ, 27. november 1992, loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 7–22 (registreerimine ja identifitseerimine) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Ühine veterinaarkomitee vastutab direktiivi 92/102/EMÜ artikli 3 lõike 2, artikli 4 lõike 1 punkti a viienda lõigu ja artikli 4 lõike 2 rakendamise eest. 2. Sigade, lammaste ja kitsede liikumisel Šveitsis on artikli 5 lõike 3 kohaldamisel arvesse võetav kuupäev 1. juuli 1999. 3. Direktiivi 92/102/EMÜ artikli 10 kohaselt vastutab ühine veterinaarkomitee kõigi elektrooniliste identifitseerimissüsteemide kasutuselevõtu koordineerimise eest III. SHIFT süsteem A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu otsus 92/438/EMÜ, 13. juuli 1992, veterinaarse impordikorra (SHIFT-projekt) arvutistamise kohta, millega muudetakse direktiive 90/675/EMÜ, 91/496/EMÜ, 91/628/EMÜ ja otsust 90/424/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks otsus 88/192/EMÜ (EÜT L 243, 25.8.1992, lk 27), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD Komisjon kaasab koostöös föderaalse veterinaarametiga Šveitsi nõukogu otsuses 92/438/EMÜ sätestatud SHIFT süsteemi. IV. Loomade kaitse A. ÕIGUSAKTID Ühendus | Šveits | Nõukogu direktiiv 91/628/EMÜ, 19. november 1991, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ (EÜT L 340, 11.12.1991, lk 17) | Korraldus loomade kaitse kohta, 27. mai 1981 (RS 455.1) Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11) | B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD 1. Šveitsi asutused kohustuvad täitma direktiivis 91/628/EMÜ sätestatud nõudeid Šveitsi ja ühenduse vahelise kaubanduse kohta ja impordi kohta kolmandatest riikidest. 2. Direktiivi 91/628/EMÜ artikli 8 lõikega 4 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. 3. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 91/628/EMÜ artiklile 10 ning loomade ja loomsete saaduste importi, transiiti ja eksporti käsitleva korralduse (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), artiklile 65. 4. Direktiivi 91/628/EMÜ artikli 18 lõike 3 teise lõiguga sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. V. Paljundusmaterjal Käesoleva liite 1. peatüki 6. jagu ja 2. peatükki kohaldatakse mutatis mutandis. VI. Lõivud A. Muudest kui käesoleva lisaga hõlmatud riikidest pärinevate elusloomade kontrollimisel kohustuvad Šveitsi asutused koguma vähemalt direktiivi 96/43/EÜ C lisa 2. peatükis sätestatud lõivusid. B. Ühendusest või Šveitsist pärit ja ühendusse või Šveitsi importida kavatsetavate elusloomade pealt makstavad lõivud on: 2,5 eurot/t, minimaalselt 15 eurot ja maksimaalselt 175 eurot partii kohta. C. Lõive ei tule tasuda: - Baseli tapamajja saadetavate tapaloomade pealt, - Livigno tollienklaavi saadetavate loomade pealt, - Grisonsi kantonisse saadetavate loomade pealt, - elusloomade pealt, kes laaditakse otseselt või kaudselt rongile ühes ühenduse territooriumi punktis ja laaditakse maha teises ühenduse territooriumi punktis, - ühendusest pärit elusloomade pealt, kes läbivad Šveitsi territooriumi, - Šveitsist pärit elusloomade pealt, kes läbivad ühenduse territooriumi, - hobuslaste pealt. D. Piirialadele karjatamiseks saadetud loomade pealt makstakse lõive alljärgnevalt: 1 euro looma kohta sihtriigilt ja 1 euro looma kohta lähteriigilt, minimaalselt 10 eurot ja maksimaalselt 100 eurot partii kohta igal korral. E. Käesoleva peatüki kohaldamisel on "partii" sama liiki loomade arv, mis on hõlmatud sama veterinaarsertifikaadi või dokumenidga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud sama kaubasaatja, mis on pärit samast ekspordiriigist või –piirkonnast ja mis saadetakse samasse sihtkohta. -------------------------------------------------- 6. liide LOOMSED SAADUSED 1. PEATÜKK Sektorid, kus samaväärsuse tunnustamine on vastastikune Tooted: Inimtoiduks ette nähtud veisepiim ja tooted sellest Veisepiim ja tooted sellest, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks | Eksport ühendusest Šveitsi | Eksport Šveitsist ühendusseVõrdväärsus | Kaubandustingimused | Võrdväärsus | Kaubandustingimused | Võrdväärsus | EÜ standardid | Šveitsi standardid | Šveitsi standardid | EÜ standardid | Loomatervishoiu-alased sätted – Veised | 64/432/EMÜ 92/46/EMÜ 92/118/EMÜ | Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 47, 61, 65, 101, 155, 163, 169, 173, 177, 224 ja 295 | jah | Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 47, 61, 65, 101, 155, 163, 169, 173, 177, 224 ja 295 | 64/432/EMÜ 92/46/EMÜ 92/118/EMÜ | jah | – Tervisekaitse | 92/46/EMÜ 92/118/EMÜ | Korraldus piimasektori kvaliteedi tagamise kohta, 18. oktoober 1995 (Or-AOL, RS 916.351.0) | jah | Korraldus piimasektori kvaliteedi tagamise kohta, 18. oktoober 1995 (Or-AOL, RS 916.351.0) | 92/46/EMÜ 92/118/EMÜ | jah | Šveitsi piimatootjate keskliidu korraldus kvaliteedi tagamise kohta tööstuslikul piimatöötlemisel, 25. jaanuar 1996 (RS 916.351.04) | Šveitsi piimatootjate keskliidu korraldus kvaliteedi tagamise kohta tööstuslikul piimatöötlemisel, 25. jaanuar 1996 (RS 916.351.04) | Šveitsi piimatootjate keskliidu korraldus kvaliteedi tagamise kohta piima tootmisel, 16. jaanuar 1996 (RS 916.351.05) | Šveitsi piimatootjate keskliidu korraldus kvaliteedi tagamise kohta piima tootmisel, 16. jaanuar 1996 (RS 916.351.05) | USAL korraldus kvaliteedi tagamise kohta piima käsitöönduslikul töötlemisel, 24. jaanuar 1996 (RS 916.351.06) | USAL korraldus kvaliteedi tagamise kohta piima käsitöönduslikul töötlemisel, 24. jaanuar 1996 (RS 916.351.06) | Šveitsi juustukaupmeeste liidu SA korraldus kvaliteedi tagamise kohta juustu valmimise ja kinnispakkidesse pakendamise jooksul, 30. jaanuar 1996 (RS 916.351.07) | Šveitsi juustukaupmeeste liidu SA korraldus kvaliteedi tagamise kohta juustu valmimise ja kinnispakkidesse pakendamise jooksul, 30. jaanuar 1996 (RS 916.351.07) | Tooted: Loomsed jäätmed Eksport ühendusest Šveitsi | Eksport Šveitsist ühendusse | Kaubandustingimused | Võrdväärsus | Erinõuded | Kaubandustingimused | Võrdväärsus | Erinõuded | EÜ standardid | Šveitsi standardid | Šveitsi standardid | EÜ standardid | 90/667/EMÜ | Korraldus loomsete jäätmete kõrvaldamise kohta (CEL-DA), 3. veebruar 1992, viimati muudetud 17. aprillil 1996 (RS 916.441.22) | jah | Kõrge riskiteguriga materjaliga kauplemine on keelatud. Vaadatakse uuesti läbi ühise veterinaarkomitee poolt. | Korraldus loomsete jäätmete kõrvaldamise kohta (CEL-DA), 3. veebruar 1992, viimati muudetud 17. aprillil 1996 (RS 916.441.22) | 90/667/EMÜ | jah | Kõrge riskiteguriga materjaliga kauplemine on keelatud. Vaadatakse uuesti läbi ühise veterinaarkomitee poolt. | | Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 64a, 76 ja 77 (ekspordiettevõtete heakskiitmine, loomsete jäätmete ekspordi tingimused) | | | Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 64a, 76 ja 77 (ekspordiettevõtete heakskiitmine, loomsete jäätmete ekspordi tingimused) | | | | II PEATÜKK I peatükiga hõlmamata sektorid I. Eksport ühendusest Šveitsi Eksport ühendusest Šveitsi toimub samadel tingimustel kui ühendusesisene kaubandus. Saadetistele lisatakse kõigil juhtudel pädeva asutuse poolt välja antud sertifikaat, mis kinnitab vastavust kõnealustele tingimustele. Vajadusel arutatakse sertifikaadi vormi ühises veterinaarkomitees. II. Eksport Šveitsist ühendusse Eksport Šveitsist ühendusse toimub ühenduse eeskirjades sätestatud tingimustel. Sertifikaatide vorme arutatakse ühises veterinaarkomitees. Otsuse tegemiseni nende vormide kohta kohaldatakse sertifikaatidele olemasolevaid nõudeid. III PEATÜKK Ühe sektori ülekandmine II peatükist I peatükki Niipea kui Šveits võtab vastu mõne õigusakti, mida ta käsitleb kui ühenduse õigusaktiga samaväärset, esitatakse asi ühisele veterinaarkomiteele. Käesoleva liite I peatükki kohandatakse nii kiiresti kui võimalik, et see peegeldaks komitee nõupidamiste tulemust. -------------------------------------------------- 7. liide Vastutavad ametiasutused A OSA Šveits Loomatervishoiu- ja veterinaarkontrolli eest vastutavad ühiselt föderaalne rahvamajandusministeerium ja föderaalne siseministeerium. Selles suhtes kohaldatakse järgmist: - eksportimisel ühendusse vastutab föderaalne rahvamajandusministeerium veterinaarsertifikaatide väljaandmise eest, mis kinnitavad vastavust sätestatud veterinaarstandarditele ja –nõuetele, - loomset päritolu toiduainete importimisel vastutab föderaalne rahvamajandusministeerium liha (k.a kala, koorikloomad ja molluskid) ja lihatoodete (k.a kala-, kooriklooma- ja molluskitoodete) kohta käivate veterinaarstandardite ja –nõuete eest ja föderaalne siseministeerium vastutab piima, piimatoodete, munade ning munatoodete eest, - muude loomsete saaduste puhul vastutab veterinaarstandardite ja –nõuete eest föderaalne rahvamajandusministeerium. B OSA Ühendus Vastutus on jagatud liikmesriikide riiklike asutuste ja Euroopa Komisjoni vahel. Selles suhtes kohaldatakse järgmist: - eksportimisel Šveitsi vastutavad liikmesriigid tootmistingimuste ja –nõuete täitmise kontrolli eest, eelkõige kohustuslike kontrollide ning sätestatud standarditele ja nõuetele vastavust tõendavate veterinaarsertifikaatide väljaandmise eest, - Euroopa Komisjon vastutab üldise koordineerimise, kontrollsüsteemide kontrollide/seire ning seadusandliku tegevuse eest, et tagada ühtse turu raames standardite ja nõuete ühtne kohaldamine. -------------------------------------------------- 8. liide Piirkondlike tingimustega kohandamine -------------------------------------------------- 9. liide Kontrollide läbiviimise korra suunised Käesoleva liite tähenduses on "kontroll" toimivuse hindamine. 1. Üldpõhimõtted 1.1. Kontrollid viiakse läbi ühiselt kontrolli eest vastutava lepinguosalise ("kontrollija") ja kontrollitava lepinguosalise ("kontrollitav") poolt vastavalt siinkehtestatud sätetele. Vajadusel võib kontrollida ettevõtteid ja rajatisi. 1.2. Kontrollid tuleb kavandada pigem kontrollorgani tõhususe kontrollimiseks kui üksikute toidupartiide või ettevõtete tagasilükkamiseks. Kui kontrollimisel avastatakse tõsine oht loomade või inimeste tervisele, võtab kontrollitav viivitamata parandusmeetmeid. See võib hõlmata asjakohaste määruste, rakenduseeskirjade, lõpptulemuse hindamise, vastavuse taseme ja järgnevate parandusmeetmete kontrollimist. 1.3. Kontrollide sagedus peaks põhinema nende tulemuslikkusel. Tulemuste madal tase nõuab sagedamini läbiviidavaid kontrolle; kontrollitav peab mitterahuldavad tulemused parandama kontrollijat rahuldaval viisil. 1.4. Kontrollid ja nendest tulenavad otsused peavad olema läbipaistvad ja järjepidevad. 2. Kontrollijaga seotud põhimõtted Kontrolli läbiviimise eest vastutavad isikud peaksid ette valmistama plaani, soovitavalt kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste standarditega, mis hõlmab järgmisi punkte: 2.1. kontrolliobjekt, kontrollimise põhjalikkus ja ulatus; 2.2. kontrollimise aeg ja koht koos ajakavaga kuni lõpparuande esitamiseni, viimane kaasa arvatud; 2.3. keel või keeled, milles viiakse läbi kontroll ja kirjutatakse aruanne; 2.4. kontrollijate määratlemine ning, kui tegemist on rühmatööga, rühmajuhi määratlemine. Erisüsteemide ja –programmide kontrollimisel võib vaja minna spetsiaalseid kutseoskusi; 2.5. ametiisikutega peetavate koosolekute ning ettevõtete ja rajatiste külastamise kalenderplaan. Külastatavate ettevõtete või rajatiste andmeid ei ole vaja eelnevalt ära märkida; 2.6. ärisaladuse hoidmise järgimine kontrollijate poolt vastavalt teabevabaduse sätetele. Peab vältima huvide konflikti; 2.7. kinnipidamine töötervishoidu ja tööohutust reguleerivatest eeskirjadest ning ettevõtjate õiguste austamine. See plaan tuleks koos kontrollitava esindajatega eelnevalt läbi vaadata. 3. Kontrollitavaga seotud põhimõtted Et hõlbustada kontrollija tööd, peaks kontrollitava tegevuse suhtes kohaldama järgmisi põhimõtteid. 3.1. Kontrollitav peab kontrollijaga tihedat koostööd tegema ning nimetab selle ülesande eest vastutavad isikud. Koostöö võib hõlmata, nt: - juurdepääsu kõigile kohaldatavatele määrustele ja standarditele, - juurdepääsu rakendusprogrammidele ja vastavatele andmetele ja dokumentidele, - juurdepääsu auditeerimis- ja inspekteerimisaruannetele, - dokumentatsiooni parandusmeetmete ja sanktsioonide kohta, - juurdepääsu ettevõtetele. 3.2. Kontrollitav peab pidama dokumenteeritud programmi, et tõendada kolmandatele osapooltele, et standardeid järgitakse järjekindlalt ja ühtselt. 4. Kord 4.1. Sissejuhatav koosolek Sissejuhatav koosolek tuleks pidada mõlema lepinguosalise esindajate osavõtul. Kõnealusel koosolekul vastutab kontrollija, et esitataks kontrolli kava ning kinnitataks piisavate ressursside, dokumentide ja muude vajalike vahendite kättesaadavust kontrolli läbiviimiseks. 4.2. Dokumentide revisjon Dokumentide revisjon võib koosneda punktis 3.1 osutatud dokumentide ja arhivaalide, kontrollitava struktuuride ja volituste revideerimisest, ning kõigi vastavate muudatuste läbivaatamisest, mis alates käesoleva lisa vastuvõtmisest või pärast eelmist kontrollimist on tehtud toidu inspekteerimis- ja sertifitseerimissüsteemidesse, pannes rõhku asjaomaste loomade või toodete inspekteerimis- ja sertifitseerimissüsteemi elementide kohaldamisele. See võib hõlmata asjassepuutuvate inspekteerimiste ja sertifitseerimiste arhivaalide ning dokumentide läbivaatamist. 4.3. Kohapealne kontroll 4.3.1. Otsus selle meetme lisamise kohta peaks põhinema riskianalüüsil, võttes arvesse selliseid tegureid nagu asjaomased tooted, tööstussektori või eksportiva riigi nõuete järgimist viimasel ajal, tootmismahtu ja impordi- või ekspordimahtu, muudatusi infrastruktuuris ja riikliku kontrolli ja sertifitseerimissüsteemide iseloomu. 4.3.2. Kohapealne kontroll võib hõlmata käike tootmis- ja valmistamisruumidesse, toidu töötlemise ja ladustamise ruumidesse ja kontroll-laboritesse punktis 4.2 osutatud dokumentides sisalduva teabe järgimise kontrollimiseks. 4.4. Kontrollijärgne tegevus Kui viiakse läbi järelkontroll, et näha, kas puudujäägid on parandatud, piisab ainult nõuetele mittevastavate punktide kontrollimisest. 5. Töödokumendid Kontrolli tulemuste esitamise ja järelduste vorm peaks olema võimalikult standardiseeritud selleks, et lähenemine kontrollile oleks ühtsem, läbipaistvam ja tõhusam. Töödokumentide hulka võivad kuuluda hindamispunktide kontrollnimekirjad. Sellised loetelud võivad hõlmata: - seadusandlust, - kontrolli- ja sertifitseerimisteenistuste struktuuri ja tegutsemisviisi, - andmeid ettevõtete ja nende tegutsemisviisi kohta, - tervishoiustatistikat, proovivõtuplaane ja -tulemusi, - rakendusmeetmeid ja –korda, - aruandluse ja vaidluste korda, - koolituskavasid. 6. Lõppkoosolek Lõppkoosolekul peavad osalema mõlema lepinguosalise esindajad ja vajaduse korral riiklike kontrolli- ja sertifitseerimisprogrammide eest vastutavad ametnikud. Sellel koosolekul teatab kontrollija kontrolli käigus leitust. Teave esitatakse täpselt ja lühidalt, et kontrolli lõppjäreldused oleksid selgelt arusaadavad. Kontrollitav peaks koostama puuduste parandamise tegevuskava, märkides võimaluse korral paranduskava elluviimise kuupäevad. 7. Aruanne Kontrolliaruande eelnõu edastatakse võimalikult kiiresti kontrollitavale. Kontrollitaval on aega üks kuu, mille jooksul aruande eelnõu kohta oma arvamus esitada; kontrollitava poolt esitatud arvamused lisatakse lõpparuandesse. -------------------------------------------------- 10. liide Piirikontrollid ja inspekteerimislõivud A. Piirikontrollid sektoritele, kus samaväärsuse tunnustamine on vastastikune Piirikontrolli laad | Määr | 1.Dokumentide kontrollid | 100 % | 2.Füüsilised kontrollid: | | – piim ja piimatooted | 1 % | – loomsed jäätmed | 1 % | B. Piirikontrollid muudele kui punktis A nimetatud sektoritele Piirikontrolli laad | Määr | 1.Dokumentide kontrollid | 100 % | 2.Füüsilised kontrollid | max 10 % | C. Erimeetmed 1. Arvesse võetakse EÜ-Šveitsi ühiskomitee soovituse nr 1/94 3. lisa loomsete saaduste ja elusloomade teatavate veterinaarkontrollide ja formaalsuste lihtsustamise kohta. Küsimust arutab nii kiiresti kui võimalik ühine veterinaarkomitee. 2. Ühine veterinaarkomitee vaatab nii kiiresti kui võimalik üle Prantsusmaa ja Šveitsi vahelise Genfi järve kalastussaadustega kauplemise küsimuse ja Saksamaa ja Šveitsi vahelise Constance'i järve kalastussaadustega kauplemise küsimuse. D. Lõivud 1. Sektorites, kus samaväärsuse tunnustamine on kahepoolne, on lõivud: 1,5 eurot/t, minimaalselt 30 eurot ja maksimaalset 350 eurot partii kohta. 2. Muudes kui punktis 1 viidatud sektorites on lõivud: 3,5 eurot/t, minimaalselt 30 eurot ja maksimaalset 350 eurot partii kohta. Ühine veterinaarkomitee vaatab need sätted üle ühe aasta möödumisel käesoleva lisa jõustumisest. -------------------------------------------------- 11. liide Kontaktpunktid Euroopa Ühendusele The Director VI/BII Public, animal and plant health European Commission B - 1049 Brussels Muud olulised kontaktisikud: The Director Food and Veterinary Office Dublin Ireland Head of Unit DG VI/B/II/4 Coordination of horizontal health questions European Commission B - 1049 Brussels Šveitsile Office Vétérinaire Fédéral Case postale 3003 Berne Switzerland Tel (41-31) 323 85 01/02 Faks (41-31) 323 85 90 Muud olulised kontaktisikud: Office Fédéral de la Santé Publique Case postale 3003 Berne Tel (41-31) 322 21 11 Faks (41-31) 322 95 07 Centrale du Service d'Inspection et de Consultation en Matière d'Economie Laitière Schwarzenburgstraße 161 3097 Liebefeld-Berne Tel (41-31) 323 81 03 Faks (41-31) 323 82 27 -------------------------------------------------- LÕPPAKT Täievolilised esindajad, kes esindavad: EUROOPA ÜHENDUST ja ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI, kokku tulnud Luxembourgis 21. juunil 1999. aastal, et alla kirjutada Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud põllumajandussaadustega kauplemist käsitlevale kokkuleppele, on vastu võtnud järgmised lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid: - ühisdeklaratsioon Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vaheliste kahepoolsete kokkulepete kohta, - ühisdeklaratsioon köögivilja- ja puuviljapulbrite tariifse klassifitseerimise kohta, - ühisdeklaratsioon lihasektori kohta, - ühisdeklaratsioon Šveitsi liha tariifikvootide haldamismeetodi kohta, - ühisdeklaratsioon taimetervist käsitleva 4. lisa rakendamise kohta, - ühisdeklaratsioon ühendusest pärinevate ning Šveitsi territooriumil turustatavate veinisektori toodete kupaaži kohta, - ühisdeklaratsioon piiritusjooke ja aromatiseeritud veinijooke käsitlevate õigusaktide kohta, - ühisdeklaratsioon põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, - ühisdeklaratsioon 11. lisa kohta, mis käsitleb loomatervishoiu- ja zootehnilisi meetmeid, mida kohaldatakse elusloomade ja loomsete saadustega kauplemisel, - ühisdeklaratsioon edasiste läbirääkimiste kohta. - Võeti teadmiseks järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid: Euroopa Ühenduse deklaratsioon fondüüjuustude kohta, - Šveitsi deklaratsioon grappa kohta, - Šveitsi deklaratsioon kodulindude nimetuste kohta olenevalt linnupidamisviisist, - deklaratsioon Šveitsi osalemise kohta komiteedes. Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve.Udfærdiget i Luxembourg den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems.Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig.Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα.Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-nine.Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf.Fatto a Lussembourgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove.Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig.Feito em Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove.Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän.Som skedde i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio. Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή ΚοινότηταFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaPå Europeiska gemenskapens vägnar +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ Por la Confederación SuizaFor Det Schweiziske EdsforbundFür die Schweizerische EidgenossenschaftΓια την Ελβετική ΣυνομοσπονδίαFor the Swiss ConfederationPour la Confédération suissePer la Confederazione svizzeraVoor de Zwitserse BondsstaatPela Confederação SuíçaSveitsin valaliiton puolestaPå Schweiziska edsförbundets vägnar +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ -------------------------------------------------- ÜHISDEKLARATSIOON Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vaheliste kahepoolsete kokkulepete kohta Euroopa Ühendus ja Šveits deklareerivad käesolevaga, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel sõlmitud kahepoolseid kokkuleppeid kohaldatakse vastavalt nende kokkulepete osapoolteks olevate riikide Euroopa Ühenduse või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks olemisest tulenevatele kohustustele ning neid kohustusi piiramata. Samuti tunistavad nad, et nende kokkulepete sätteid kohaldatakse ainult niivõrd, kuivõrd nad ühtivad ühenduse õigusega, k.a ühenduse poolt sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepetega. -------------------------------------------------- ÜHISDEKLARATSIOON köögivilja- ja puuviljapulbrite tariifse klassifitseerimise kohta Et kindlustada ja tagada ühenduse poolt Šveitsile põllumajandussaadustega kauplemist käsitleva kokkuleppe 2. lisaga hõlmatud teatavate köögivilja- ja puuviljapulbrite osas antud soodustuste väärtust, lepivad lepinguosaliste tolliasutused kokku, et kaaluvad tariifsete soodustuste kohaldamisel saadud kogemuste põhjal köögivilja- ja puuviljapulbrite tariifse klassifitseerimise ajakohastamist. -------------------------------------------------- ÜHISDEKLARATSIOON lihasektori kohta BSE-kriisi ja teatavate liikmesriikide poolt erandkorras Šveitsi suhtes võetud meetmete tõttu avab ühendus 1. juulist 1999 700 netotonni suuruse kuivatatud loomaliha autonoomse aastakvoodi, mille suhtes kohaldatakse väärtuselist tollimaksu ja mis vabastatakse koguselisest tollimaksust ning mida kohaldatakse ühe aasta jooksul alates kokkuleppe jõustumisest. Olukord vaadatakse üle, kui teatavate liikmesriikide poolt Šveitsile tehtavaid impordipiiranguid ei ole nimetatud tähtpäevaks kaotatud. Šveits omalt poolt säilitab samaks ajavahemikuks ja samadel tingimustel, kui seni kohaldatud, olemasolevad soodustused (480 netotonni Parma ja San Daniele sinki, 50 netotonni Serrano sinki ja 170 netotonni Bresaola"t)." Kohaldatavateks päritolureegliteks on mittesooduspäritolu reeglid. -------------------------------------------------- ÜHISDEKLARATSIOON Šveitsi liha tariifikvootide haldamismeetodi kohta Euroopa Ühendus ja Šveits teatavad oma kavatsusest, ühiselt ja eelkõige pidades silmas WTO sätteid, vaadata üle Šveitsi liha tariifikvootide haldamismeetod, et leida haldamismeetod, mis kaubandust vähem takistaks. -------------------------------------------------- ÜHISDEKLARATSIOON taimetervist käsitleva 4. lisa rakendamise kohta Šveits ja ühendus (edaspidi "lepinguosalised") kohustuvad rakendama taimetervist käsitlevat 4. lisa nii kiiresti kui võimalik. 4. lisa rakendatakse, kui käesoleva lisa A liites loetletud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid hõlmavad Šveitsi õigusaktid on muudetud samaväärseks B liites loetletud ühenduse õigusaktidega vastavalt korrale, millega kavatsetakse lülitada taimed, taimsed saadused ja muud tooted 4. lisa 1. liitesse ja kahe lepinguosalise õigusaktid selle 2. liitesse. Seda korda kasutatakse ka selle lisa 3. ja 4. liite täiendamiseks vastavalt käesoleva lisa C ja D liitele ühenduse puhul ja vastavalt asjakohastele sätetele Šveitsi puhul. 4. lisa artikleid 9 ja 10 rakendatakse nimetatud lisa jõustumisel, et võtta nii kiiresti kui võimalik kasutusele meetmeid 1. liites loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete kandmiseks 4. lisasse, 2. liites loetletud, kahe lepinguosalise taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide sissetoomise ja levimise vastu võetavaid kaitsemeetmeid käsitlevate, samaväärset mõju omavate õigusaktide kandmiseks 4. lisasse, 3. liites loetletud, taimepasside väljaandmise eest vastutavate asutuste kandmiseks 4. lisasse ja vajadusel 4. liites määratletud alade ja nende kohta käivate erinõuete kandmiseks 4. lisasse. 4. lisa artiklis 10 osutatud taimetervise töörühm vaatab nii kiirest kui võimalik läbi Šveitsi õigusaktide muudatused, et selgitada välja, kas neil on samaväärne mõju taimedele või taimsetele saadustele kahulike organismide sissetoomise ja levimise vastu võetavaid kaitsemeetmeid käsitlevate ühenduse sätetega. Ta tagab, et 4. lisa rakendatakse järk-järgult nii, et seda saaks nii kiiresti kui võimalik kohaldada võimalikult paljudele käesoleva lisa A liites loetletud taimedele, taimsetele saadustele ja muudele toodetele. Lepinguosalised kohustuvad pidama tehnilisi konsultatsioone, et edendada taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide sissetoomise ja levimise vastu võetavate kaitsemeetmetega samaväärset mõju omavate õigusaktide kasutuselevõttu. -------------------------------------------------- A liide TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MILLE SUHTES KAKS LEPINGUOSALIST PÜÜAVAD LEIDA LAHENDUST VASTAVALT 4. LISALE A. TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MIS PÄRINEVAD EMMA-KUMMA LEPINGUOSALISE TERRITOORIUMILT 1. Taimed ja taimsed saadused, kui nad on ringluses 1.1. Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned Beta vulgaris L. Humulus lupulus L. Prunus L. [1] 1.2. Taimeosad, v.a viljad või seemned, kuid k.a tolmeldamiseks ettenähtud õietolm Chaenomeles Lindl. Cotoneaster Ehrh. Crataegus L. Cydonia Mill. Eriobotrya Lindl. Malus Mill. Mespilus L. Pyracantha Roem. Pyrus L. Sorbus L. v.a S. Intermedia (Ehrh.) Pers. Stranvaesia Lindl. 1.3. Võsundite ja mugulate abil paljunevate liikide taimed istutamiseks Solanum L. ja selle hübriidid 1.4. Taimed, v.a viljad ja seemned Vitis L. 2. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mille on tootnud niisugused ettevõtjad, kellel on luba toota müügiks taimekasvatusega ametialaselt tegelevatele isikutele, v.a taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on valmis müügiks lõpptarbijale ning mille puhul lepinguosaliste vastutavad ametiasutused tagavad, et nende toodang on muudest toodetest selgesti eristatud. 2.1. Taimed, v.a seemned Abies spp. Apium graveolens L. Argyranthemum spp. Aster spp. Brassica spp. Castanea Mill. Cucumis spp. Dendranthema (DC) Des Moul. Dianthus L. ja selle hübriidid Exacum spp. Fragaria L. Gerbera Cass. Gypsophila L. Impatiens L.: kõik Uus-Guinea hübriidsordid Lactuca spp. Larix Mill. Leucanthemum L. Lupinus L. Pelargonium L'Hérit. ex Ait. Picea A. Dietr. Pinus L. Populus L. Pseudotsuga Carr. Quercus L. Rubus L. Spinacia L. Tanacetum L. Tsuga Carr. Verbena L. 2.2. Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned Solanaceae, v.a. punktis 1.3 osutatud 2.3. Juurtega taimed või taimed koos neile lisatud või nende külge kinnitunud kasvusubstraadiga Araceae Marantaceae Musaceae Persea Mill. Strelitziaceae 2.4. Seemned ja sibulad Allium ascalonicum L. Allium cepa L. Allium schoenoprasum L. 2.5. Istutamiseks ettenähtud taimed Allium porrum L. 2.6. Istutamiseks ettenähtud sibulad ja mugulad Camassia Lindl. Chionodoxa Boiss. Crocus flavus Weston cv. Golden Yellow Galanthus L. Galtonia candicans (Baker) Decne Gladiolus Tourn. ex L.: selle minisordid ja hübriidid, nt G. callianthus Marais, G. colvillei Sweet, G. nanus hort., G. ramosus hort. and G. tubergenii hort. Hyacinthus L. Iris L. Ismene Herbert (= Hymenocallis Salisb.) Muscari Mill. Narcissus L. Ornithogalum L. Puschkinia Adams Scilla L. Tigridia Juss. Tulipa L. B. TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MIS ON PÄRIT ALADELT, MIDA EI OLE A-OSAS NIMETATUD 3. Kõik istutamiseks ettenähtud taimed, v.a: - punktis 4 loetlemata seemned, - järgmised taimed: Citrus L. Clausena Burm. f. Fortunella Swingle Murraya Koenig ex L. Palmae Poncirus Raf. 4. Seemned 4.1. Argentiinast, Austraaliast, Boliiviast, Tšiilist, Uus-Meremaalt ja Uruguayst pärit seemned Cruciferae Gramineae Trifolium spp. 4.2. Mujalt kui lepinguosaliste territooriumilt pärit seemned Allium cepa L. Allium porrum L. Allium schoenoprasum L. Capsicum spp. Helianthus annuus L. Lycopersicon lycopersicum (L.) Karst. ex Farw. Medicago sativa L. Phaseolus L. Prunus L. Rubus L. Zea mays L. 4.3. Afganistanist, Indiast, Iraagist, Mehhikost, Nepaalist, Pakistanist ja USA-st pärit järgmiste perekondade seemned Triticum Secale X Triticosecale 5. Taimed, v.a viljad ja seemned Vitis L. 6. Taimeosad, v.a viljad ja seemned Coniferales Dendranthema (DC) Des Moul. Dianthus L. Pelargonium L'Hérit. ex Ait. Populus L. mujalt kui Euroopa riikidest pärit Prunus L., Quercus L. 7. Mujalt kui Euroopa riikidest pärit viljad Annona L. Cydonia Mill. Diospyros L. Malus Mill. Mangifera L. Passiflora L. Prunus L. Psidium L. Pyrus L. Ribes L. Syzygium Gaertn. Vaccinium L. 8. Varremugulad, v.a istutamiseks ettenähtud Solanum tuberosum L. 9. Koorega või kooreta puit, millel on täielikult või osaliselt säilinud looduslikult kumer pind või puit laastude, tükikeste, saepuru, puidujääkide või -jäätmetena a) kui see on tervenisti või osaliselt saadud alljärgnevatest taimedest: - Castanea Mill. - Castanea Mill., Quercus L. (k.a Põhja-Ameerika riikidest pärit puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumer pind) - Okaspuud, v.a Pinus L. (k.a Euroopa-välistest riikidest pärit puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumer pind) - Pinus L. (k.a puit, millel ei ole säilinud looduslik kumer pind) - Populus L. (Ameerika riikidest pärit) - Acer saccharum Marsh. (k.a Põhja-Ameerika riikidest pärit puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumer pind) ja b) kui see vastab ühele järgmistest kirjeldustest: CN-kood | Kirjeldus | 440110 | küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul; | ex440121 | puitlaastud ja -pilpad: – Euroopa-välistest riikidest pärit okaspuudest | 440122 | puitlaastud ja -pilpad: – – v.a okaspuudest | 440130 | Puidujäätmed ja -jäägid, pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeeritud | ex440320 | Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud: – värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega katmata või immutamata, Euroopa-väliste riikide okaspuudest | 440391 | Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud: – värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega katmata või immutamata – – tammest (Quercus L.) | 440399 | Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud: – värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega katmata või immutamata – – v.a okaspuudest, tammest (Quercus L.) ja pöögist (Fagus L.) | ex440410 | Lõhestatud teibad: pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega: – Euroopa-välistest riikidest pärit okaspuudest | ex440420 | Lõhestatud teibad: pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega: – v.a okaspuudest | 440610 | Raudteede ja trammiteede puitliiprid: – immutamata | ex440710 | Pikikiudu saetud või lõhestatud ja vineerlõigatud või ringkooritud puit, hööveldamata, lihvimata või jätkamata, paksusega üle 6 mm; eelkõige palgid, plangud, lauad, prussid, latid: – Euroopa-välistest riikidest pärit okaspuudest | ex440791 | Pikikiudu saetud või lõhestatud ja vineerlõigatud või ringkooritud puit, hööveldamata, lihvimata või jätkamata, paksusega üle 6 mm; eelkõige palgid,plangud, lauad, prussid, latid: – tammest (Quercus L.) | ex440799 | Pikikiudu saetud või lõhestatud ja vineerlõigatud või ringkooritud puit, kas hööveldatud, lihvitud, jätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm; eelkõige palgid, plangud, lauad, prussid, latid: – v.a okaspuudest, troopilistest puuliikidest, tammest (Quercus L.) ja pöögist (Fagus L.) | ex441510 | Pakk-kastid, lattkastid ja vaadid Euroopa-välistest riikidest pärit okaspuudest | ex441520 | Puitalused, äärtega puitalused jm puidust kaubaalused Euroopa-välistest riikidest pärit okaspuudest | ex441600 | Tammest (Quercus L.) tünnid, k.a tünnilauad | Puitalused ja äärtega puitalused (CN-kood ex441520) arvatakse samuti välja, juhul kui nad vastavad standarditele, mida kohaldatakse "UIC"-alustele ning nad on märgistatud sellele vastavalt. 10. Muld ja kasvusubstraat a) muld ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb mullast või tahkest orgaanilisest ainest, näiteks taimede osad, huumus, mis sisaldab kütteturvast või puukoort (v.a tervenisti kütteturbast koosnev); b) taimedele lisatud või neile kinnitunud muld ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb punktis a täpsustatud ainest või mis tervenisti või osaliselt koosneb kütteturbast või mõnest muust tahkest anorgaanilisest ainest, mis on ette nähtud taimede elujõu säilitamiseks. [1] Võttes arvesse erisätteid, mis on kavandatud ploomirõugete suhtes. -------------------------------------------------- B liide ÕIGUSAKTID Euroopa Ühenduse sätted: - nõukogu direktiiv 69/464/EMÜ, 8. detsember 1969, kartulivähi tõrje kohta - nõukogu direktiiv 69/465/EMÜ, 8. detsember 1969, kartulinemtoodi tõrje kohta - nõukogu direktiiv 69/466/EMÜ, 8. detsember 1969, San José kilptäi tõrje kohta - nõukogu direktiiv 74/647/EMÜ, 9. detsember 1974, nelgimähkuri tõrje kohta - nõukogu direktiiv 77/93/EMÜ, 21. detsember 1976, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse kandumise kohta, viimati muudetud komisjoni direktiiviga 98/2/EÜ - komisjoni otsus 91/261/EMÜ, 2. mai 1991, millega tunnistatakse Austraalia vabaks bakterist Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. - komisjoni direktiiv 92/70/EMÜ, 30. juuli 1992, milles sätestatakse ühenduses kaitstud alade tunnustamiseks läbiviidavate vaatluste üksikasjalikud eeskirjad - komisjoni direktiiv 92/76/EMÜ, 6. oktoober 1992, millega tunnistatakse kaitstavaid alasid, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, viimati muudetud direktiiviga 98/17/EÜ - komisjoni direktiiv 92/90/EMÜ, 3. november 1992, millega kehtestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjate ja importijate kohustused ning nende registreerimise üksikasjad - komisjoni direktiiv 92/105/EMÜ, 3. detsember 1992, millega kehtestatakse standardid taimepassidele, mida kasutatakse teatud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumisel ühenduses, ja üksikasjalik kord, mille alusel antakse välja taimepasse ning tingimused ja üksikasjalik kord nende asendamiseks - komisjoni otsus 93/359/EMÜ, 28. mai 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Ameerika Ühendriikidest pärit Thuja L. puidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest - komisjoni otsus 93/360/EMÜ, 28. mai 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärineva Thuja L. puidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest - komisjoni otsus 93/365/EMÜ, 2. juuni 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärit kuumtöödeldud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, ja millega kehtestatakse kuumtöödeldud puidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad - komisjoni otsus 93/422/EMÜ, 22. juuni 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärit kuivatis kuivatatud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, ja millega kehtestatakse kuivatis kuivatatud okaspuupuidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad - komisjoni otsus 93/423/EMÜ, 22. juuni 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Ameerika Ühendriikidest pärit kuivatis kuivatatud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest ja millega kehtestatakse kuivatis kuivatatud okaspuupuidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad - komisjoni direktiiv 93/50/EMÜ, 24. juuni 1993, mis määratleb teatavad 5. lisa A osas loetlemata taimed, mille tootjad, või tootmispiirkonnas asuvad laomajandid või lähetuskeskused tuleb kanda ametlikku registrisse - komisjoni direktiiv 93/51/EMÜ, 24. juuni 1993, millega kehtestatakse eeskirjad teatavate taimede, taimsete saaduste või muude toodete liikumise kohta läbi kaitstud ala ning selliselt kaitstud alalt pärit ning sellel alal toimuvate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumise kohta - komisjoni otsus 93/452/EMÜ, 15. juuli 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Jaapanist pärit Chamaecyparis Spach, Juniperus L. ja Pinus L. taimede osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, viimati muudetud otsusega 96/711/EÜ - komisjoni otsus 93/467/EMÜ, 19. juuli 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast või Ameerika Ühendriikidest pärit koorimata tammepalkide (Quercus L.) osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, viimati muudetud otsusega 96/724/EÜ - nõukogu direktiiv 93/85/EMÜ, 4. oktoober 1993, kartuli ringmädaniku kontrolli kohta - komisjoni direktiiv 95/44/EÜ, 26. juuli 1995, millega kehtestatakse tingimused, millele vastavalt võib nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ 1.–4. lisas loetletud teatavaid kahjulikke organisme, taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid ühendusse või teatavatele kaitstavatele aladele sisse tuua või nende piires vedada katsete, teaduslike eesmärkide ja sordiaretuse puhul, viimati muudetud direktiiviga 97/46/EÜ - komisjoni otsus 95/506/EÜ, 24. november 1995, millega lubatakse liikmesriikidel võtta ajutiselt lisameetmeid Hollandi Kuningriigi suhtes haigusetekitaja Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith leviku takistamiseks, viimati muudetud otsusega 97/649/EÜ - komisjoni otsus 96/301/EÜ, 3. mai 1996, millega lubatakse liikmesriikidel võtta ajutiselt lisameetmeid Egiptuse suhtes haigusetekitaja Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith leviku takistamiseks - komisjoni otsus 96/618/EÜ, 16. oktoober 1996, millega lubatakse liikmesriikidel Senegali Vabariigist pärineva kartuli, v.a seemnekartuliks ettenähtud kartuli, osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest - komisjoni otsus 97/5/EÜ, 12. detsember 1996, millega Ungari tunnistatakse vabaks haigusetekitajast Clavibacter michiganensis (Smith) Davis et al. spp. sepedonicus (Spieckerman et Kotthoff) Davis et al. - komisjoni otsus 97/353/EÜ, 20. mai 1997, millega lubatakse liikmesriikidel Argentiinast pärit ja istutamiseks ettenähtud maasikataimede (Fragaria L.), välja arvatud seemnete puhul kehtestada erandid teatavatest nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ sätetest - komisjoni direktiiv 98/22/EÜ, 15. aprill 1998, milles sätestatakse miinimumnõuded kolmandatest riikidest toodavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete fütosanitaarkontrolli tegemiseks ühenduses mujal kui sihtkohas asuvates kontrollpunktides -------------------------------------------------- C LIIDE TAIMEPASSIDE VÄLJASTAMISE EEST VASTUTAVAD AMETIASUTUSED Ühendus Ministère des Classes Moyennes et de l'Agriculture Service de la Qualité et de la Protection de végétaux WTC 3 — 6ème étage Boulevard Simon Bolivar 30 B-1210 Brussels Tel (32-2) 208 37 04 Faks (32-2) 208 37 05 Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskerei Plantedirektoratet Skovbrynet 20 DK-2800 Lyngby Tel (45) 45 96 66 00 Faks (45) 45 96 66 10 Bunderministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Forsten Rochusstraβe 1 D-53123 Bonn 1 Tel (49-228) 529 35 90 Faks (49-228) 529 42 62 Ministry of Agriculture and Forestry Directorate of Plant Produce Plant Protection Service 3-5, Ippokratous Str. GR-10164 Athens Tel (30-1) 360 54 80 Faks (30-1) 361 71 03 Ministério de Agricultura, Pesca y Alimentación Dirección General de Sanidad de la Producción Agraria Subdirección general de Sanidad Vegetal MAPA, c/Velazquez, 147 la Planta E-28002 Madrid Tel (34-1) 347 82 54 Faks (34-1) 347 82 63 Ministry of Agriculture and Forestry Plant Production Inspection Centre Plant Protection Service Vilhonvuorenkatu 11 C,PO box 42 FIN-00501 Helsinki Tel (358-0) 13 42 11 Faks (358-0) 13 42 14 99 Ministère de l'Agriculture, de la Pêche et de l'Alimentation Direction générale de l'Alimentation Sous-direction de la Protection des végétaux 175 rue du Chevaleret F-75013 Paris Tel (33-1) 49 55 49 55 Faks (33-1) 49 55 59 49 Ministero delle Risorse Agricole, Alimentari e Forestali DGPAAN — Servizio Fitosanitario Centrale Via XX Settembre, 20 I-00195 Rome Tel.: (39-6) 488 42 93 — 46 65 50 70 Faks (39-6) 481 46 28 Ministerie van Landbouw, Natuurbeheer en Visserij Plantenziektenkundige Dienst (PD) Geertjesweg 15—Postbus 9102 6700 HC Wageningen The Netherlands Tel (31-317) 49 69 11 Faks (31-317) 42 17 01 Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft Stubenring 1 Abteilung Pflanzenschutzdienst A-1012 Wien Tel (43-1) 711 00 68 06 Faks (43-1) 711 00 65 07 Direcção-geral de Protecção das culturas Quinta do Marquês P-2780 Oeiras Tel (351-1) 443 50 58/443 07 72/3 Faks (351-1) 442 06 16/443 05 27 Swedish Board of Agriculture Plant Protection Service S-551 82 Jönkoping Tel (46-36) 15 59 13 Faks (46-36) 12 25 22 Ministère de l'Agriculture ASTA 16, route d'Esch BP 1904 L-1019 Luxemburg Tel (352) 45 71 72218 Faks (352) 45 71 72340 Department of Agriculture, Food and Forestry Plant Protection Service Agriculture House (7 West) Kildare street Dublin 2 Ireland Tel (353-1) 607 20 03 Faks (353-1) 661 62 63 Ministry of Agriculture, Fisheries and Food Plant Health Devision Foss House, Kings Pool 1-2 Peasholme Green York YO1 2PX United Kingdom Tel (44-1904) 45 51 61 Faks (44-1904) 45 51 63 -------------------------------------------------- D liide ARTIKLIS 4 NIMETATUD ALAD JA NENDE KOHTA KÄIVAD ERINÕUDED Artiklis 4 nimetatud alad ja nende kohta käivad erinõuded on määratletud kahe lepinguosalise vastavates õigus- ja haldusnormides, mis on ära toodud allpool. Euroopa Ühenduse sätted - komisjoni direktiiv 92/76/EMÜ, 6. oktoober 1992, millega tunnistatakse kaitstavaid alasid, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad - komisjoni direktiiv 92/103/EÜ, 1. detsember 1992, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/93/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) lisasid 1-4 - komisjoni direktiiv 93/106/EÜ, 29. november 1993, millega muudetakse direktiivi 92/76/EMÜ (kaitstavate alade, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, tunnistamise kohta) - komijoni direktiiv 93/110/EÜ, 9. detsember 1993, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) teatavaid lisasid - komisjoni direktiiv 94/61/EÜ, 15. detsember 1994, millega pikendatakse direktiivi 92/76/EMÜ artiklis 1 sätestatud teatavate kaitstavate alade ajutise tunnistamise tähtaega - komisjoni direktiiv 95/4/EÜ, 21. veebruar 1995, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) teatavaid lisasid - komisjoni direktiiv 95/40/EÜ, 19. juuli 1995, millega muudetakse direktiivi 92/76/EMÜ (kaitstavate alade, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, tunnistamise kohta) - komisjoni direktiiv 95/65/EÜ, 14. detsember 1995, millega muudetakse direktiivi 92/76/EMÜ (kaitstavate alade, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, tunnistamise kohta) - komisjoni direktiiv 95/66/EÜ, 14. detsember 1995, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) teatavaid lisasid - komisjoni direktiiv 96/14/Euratom, ESTÜ, EÜ, 12. märts 1996, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) teatavaid lisasid - komisjoni direktiiv 96/15/EÜ, 14. märts 1996, millega muudetakse direktiivi 92/76/EMÜ (kaitstavate alade, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, tunnistamise kohta) - komisjoni direktiiv 96/76/EÜ, 29. november 1996, millega muudetakse direktiivi 92/76/EMÜ (kaitstavate alade, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, tunnistamise kohta) - komisjoni direktiiv 95/41/EÜ, 19. juuli 1995, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) teatavaid lisasid - komisjoni direktiiv 98/17/EÜ, 11. märts. 1998, millega muudetakse direktiivi 92/76/EMÜ (kaitstavate alade, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, tunnistamise kohta) -------------------------------------------------- ÜHISDEKLARATSIOON ühendusest pärinevate ning Šveitsi territooriumil turustatavate veinisektori toodete kupaaži kohta 7. lisa artikli 4 lõige 1 lubab koostoimes 1. liite punktiga A ühendusest pärinevate veinisektori toodete kupaaži teiste ühendustest pärinevate veinisektori toodete või muud päritolu toodetega Šveitsi territooriumil üksnes asjakohastes ühenduse sätetes toodud tingimustel või, selliste tingimuste puudumisel, 1. liites toodud liikmesriikide sätetes toodud tingimustel. Sellest tulenevalt ei kohaldata neile toodetele Šveitsi toiduaineid käsitlevat korraldust 1. märtsist 1995. -------------------------------------------------- ÜHISDEKLARATSIOON piiritusjooke ja aromatiseeritud veinijooke käsitlevate õigusaktide kohta Soovides luua soodsaid tingimusi vastastikuse piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookidega kauplemise hõlbustamiseks ja edendamiseks ning sel eesmärgil kõrvaldada tehnilised bärjäärid kauplemisel nende jookidega, lepivad lepinguosalised kokku alljärgnevas. Käesolevaga kohustub Šveits muutma oma asjassepuutuvaid õigusakte samaväärseks ühenduse õigusaktidega ning algatama alates praegusest vastavaid protseduure, et kohandada kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest oma õigusakte piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise osas. Pärast seda, kui Šveits on kohandanud õigusakte, mis on mõlema lepinguosalise arvates samaväärsed ühenduse omadega, algatavad Euroopa Ühendus ja Šveits menetlused, lülitamaks põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppesse lisa piiritusjooke ja aromatiseeritud veinijooke käsitlevate õigusaktide vastastikuse tunnustamise kohta. -------------------------------------------------- ÜHISDEKLARATSIOON põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta Euroopa Ühendus ja Šveits (edaspidi "lepinguosalised") lepivad kokku, et vastastikune kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kaitsmine on oluline lepinguosaliste vahelise põllumajandussaaduste ja toiduainetega kauplemise liberaliseerimiseks. Seda käsitlevate sätete lülitamine põllumajandustoodetega kauplemist käsitlevasse kahepoolsesse kokkuleppesse on vajalik täiendus veinisektori toodetega kauplemist käsitleva kokkuleppe 7. lisale, eelkõige selle II jaotisele, mis sätestab nende toodete nimetuste vastastikuse kaitse, ning piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookide vastastikust tunnustamist ja nimetuste kaitsmist käsitleva kokkuleppe 8. lisale. Lepinguosalised näevad ette, et kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste vastastikust kaitset käsitlevad sätted lülitatakse põllumajandussaadustega kauplemise kokkuleppesse nii kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registreerimist hõlmavate tingimuste kui ka kontrolli korralduse puhul samaväärsete õigusaktide põhjal. Nimetatud sätete kokkuleppesse lülitamine toimub tähtpäeval, mis on vastuvõetav mõlemale lepinguosalisele, kuid mitte enne nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 17 täielikku kohaldamist ühendusele praeguses koosseisus. Seni informeerivad lepinguosalised teineteist oma tööst selles valdkonnas, võttes arvesse õiguslikke piiranguid. -------------------------------------------------- ÜHISDEKLARATSIOON 11. lisa kohta, mis käsitleb loomatervishoiu- ja zootehnilisi meetmeid, mida kohaldatakse elusloomade ja loomsete saadustega kauplemisel Euroopa Ühenduste Komisjon jälgib hoolega koos asjaomaste liikmesriikidega BSE arengut ning Šveitsi poolt vastu võetud haiguse vastu võitlemise meetmeid, et leida sobivat lahendust. Neid asjaolusid arvestades kohustub Šveits käesolevaga mitte algatama menetlusi ühenduse või selle liikmesriikide vastu Maailma Kaubandusorganisatsioonis. -------------------------------------------------- ÜHISDEKLARATSIOON edasiste läbirääkimiste kohta Euroopa Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon teatavad oma kavatsusest korraldada läbirääkimised eesmärgiga sõlmida kokkuleppeid ühist huvi pakkuvates valdkondades nagu 1972. aasta vabakaubanduslepingu protokolli 2 ajakohastamine ja Šveitsi osalemine teatavates ühenduse koolitus-, noorsoo-, meedia-, statistika- ja keskkonnaprogrammides. Nende läbirääkimiste ettevalmistamisega tuleks alustada niipea, kui käimasolevad kahepoolsed läbirääkimised on lõpetatud. -------------------------------------------------- EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOON fondüüjuustude kohta Käesolevaga deklareerib Euroopa Ühendus oma valmisolekut seoses 1972.a. vabakaubanduslepingu 2. protokolli kohandamisega läbi vaadata juustufondüüde valmistamiseks kasutatavate juustude loetelu. -------------------------------------------------- ŠVEITSI DEKLARATSIOON grappa kohta Šveits deklareerib käesolevaga, et kohustub järgima nõukogu määruse (EMÜ) nr 1576/89 artikli 1 lõike 4 punktis f toodud ühenduses kehtivat nimetuse "grappa" ("viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook") definitsiooni. -------------------------------------------------- ŠVEITSI DEKLARATSIOON kodulindude nimetuste kohta olenevalt linnupidamisviisist Šveits deklareerib käesolevaga, et tal pole hetkel kehtivaid õigusakte, mis käsitleksid konkreetselt linnupidamisviise ning kodulindude nimetusi. Ta deklareerib siiski oma tahet algatada alates praegusest vastavaid protseduure, võtmaks kolme aasta jooksul alates lepingu jõustumisest vastu samasisulistele ühenduse õigusaktidele vastavad konkreetselt liinupidamisviise ning kodulindude nimetusi käsitlevad õigusaktid. Šveits deklareerib käesolevaga, et tal on olemas asjakohased õigusaktid eelkõige tarbijaid eksitava tegevuse eest kaitsmise, loomakaitse, märgistuste kaitsmise ja ebaausa kokurentsi vastu võitlemise kohta. Ta deklareerib, et olemasolevaid õiguakte rakendatakse viisil, mis kindlustab tarbija asjakohase, objektiivse informatsiooniga, tagamaks ausat kokurentsi Šveitsist pärinevate ja ühendusest pärinevate kodulindude vahel. Ta pöörab erilist tähelepanu sellele, et keelata ebakorrektse või valeinformatsiooni kasutamist, mis võib eksitada tarbijat Šveitsi turul müüdavate toodete laadi, linnupidamisviisi ja kodulindude nimetuste suhtes. -------------------------------------------------- DEKLARATSIOON Šveitsi osalemise kohta komiteedes Nõukogu lepib kokku, et Šveitsi esindajad võivad, kui küsimus puudutab neid, vaatlejatena osaleda järgmiste komiteede koosolekutel ja ekspertidest koosnevate töörühmade tegevuses: - teadusprogrammide komiteed, sealhulgas teadus- ja tehnikauuringute komitee (CREST), - võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon, - kõrgharidusdiplomite vastastikuse tunnustamise koordineerimisrühm, - lennuliinide ja õhutranspordi valdkonnas konkurentsieeskirjade rakendamise nõuandekomiteed. Šveitsi esindajatel ei ole õigust viibida nende komiteede hääletamise juures. Teiste komiteede puhul, mis tegelevad nende lepingute reguleerimisalasse kuuluvate valdkondadega, mille suhtes Šveits on vastu võtnud acquis communautairei või samaväärsed meetmed, konsulteerib komisjon Šveitsi ekspertidega Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 100 kirjeldatud viisil. --------------------------------------------------