Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 22002A0430(04)

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe

EÜT L 114, 30.4.2002, p. 132–368 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/01/2023

ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2002/309(4)/oj

Related Council decision

22002A0430(04)



Euroopa Liidu Teataja L 114 , 30/04/2002 Lk 0132 - 0368


Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi "ühendus",

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON,

edaspidi "Šveits",

edaspidi koos "lepinguosalised",

OLLES OTSUSTANUD kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu vabakaubanduspiirkondade sätetega kaotada järk-järgult takistused olulises osas teineteise kaubanduse suhtes,

22. juulil 1972 sõlmitud vabakaubanduslepingu artiklis 15 deklareerivad lepinguosalised valmisolekut arendada oma põllumajanduspoliitika raames harmoonilist kauplemist nende põllumajandustoodetega, mille suhtes käesolevat lepingut ei kohaldata,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesoleva kokkuleppe eesmärgiks on lepinguosaliste vaheliste vabakaubandussuhete tugevdamine, võimaldades vastastikku paremat juurdepääsu teineteise põllumajandustoodete turule.

2. "Põllumajandustooted" tähistab rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni gruppides 1 kuni 24 nimetatud tooteid. Käesoleva kokkuleppe 1., 2. ja 3. lisa kohaldamisel ei kuulu nende hulka harmoneeritud süsteemi grupi 3 ja rubriikide 16.04 ja 16.05 tooted ning tooted CN-koodiga 05119110, 05119190, 19022010 ja 23012000.

3. Käesolevat kokkulepet ei kohaldata vabakaubanduslepingu 2. protokolliga hõlmatud toodete suhtes, välja arvatud kokkuleppe 1. ja 2. lisas antavad soodustused.

Artikkel 2

Tariifsed soodustused

1. Ilma et see piiraks 3. lisas sätestatud soodustuste kohaldamist, on Šveitsi poolt ühendusele antavad soodustused loetletud käesoleva kokkuleppe 1. lisas.

2. Ilma et see piiraks 3. lisas sätestatud soodustuste kohaldamist, on ühenduse poolt Šveitsile antavad soodustused loetletud käesoleva kokkuleppe 2. lisas.

Artikkel 3

Soodustused juustudele

Erisätted, mida kohaldatakse juustuga kauplemisele, on esitatud käesoleva kokkuleppe 3. lisas.

Artikkel 4

Päritolureeglid

Päritolureeglid, mis sätestatakse vastastikku käesoleva kokkuleppe 1., 2. ja 3. lisas, on esitatud vabakaubanduslepingu 3. protkollis.

Artikkel 5

Tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamine

1. Viis, kuidas vähendada tehnilisi takistusi põllumajandustoodetega kauplemise erinevates valdkondades, on sätestatud käesoleva kokkuleppe lisades alljärgnevalt:

- 4. lisa: taimetervis,

- 5. lisa: loomatoit,

- 6. lisa: seemned,

- 7. lisa: veinisektori toodetega kauplemine,

- 8. lisa: piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookide nimetuste vastastikune tunnustamine ja kaitse,

- 9. lisa: mahepõllundustooted ja –toiduained,

- 10. lisa: puu- ja köögiviljade turustusstandarditele vastavuse hindamise tunnustamine,

- 11. lisa: loomatervishoiu- ja zootehnilised meetmed, mida kohaldatakse elusloomade ja loomsete saadustega kauplemisel.

2. Käesoleva lepingu artikli 1 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 6, 7, 8 ja 10–13 ei kohaldata 11. lisa suhtes.

Artikkel 6

Ühine põllumajanduskomitee

1. Lepinguosaliste esindajate poolt moodustatakse ühiskomitee (edaspidi "komitee").

2. Komitee vastutab käesoleva kokkuleppe haldamise eest ning kindlustab selle laitmatu toimimise.

3. Komisjonil on õigus teha otsuseid vastavalt käesolevas kokkuleppes ning selle lisades sätestatule. Lepinguosalised viivad neid otsuseid ellu oma menetluste kohaselt.

4. Komitee kehtestab ise oma töökorra.

5. Komitee tegutseb omavahelise kokkuleppe alusel.

6. Kindlustamaks kokkuleppe nõuetekohast rakendamist, konsulteerivad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotluse korral ühiskomitees.

7. Komitee moodustab töörühmad, mis on vajalikud käesoleva kokkuleppe lisade haldamiseks. Oma töökorras täpsustab komitee eelkõige töörühmade liikmelisuse ja nende tegutsemisviisi.

Artikkel 7

Vaidluste lahendamine

Kumbki lepinguosaline võib pöörduda käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusküsimusega komitee poole. Viimane püüab vaidlust lahendada. Komiteele esitatakse kõik andmed, mis võivad osutuda vajalikuks olukorra põhjalikul uurimisel, et leida vastuvõetav lahendus. Sel eesmärgil teeb Komitee kindlaks kõik käesoleva kokkuleppe laitmatu toimimise säilitamise võimalused.

Artikkel 8

Teabevahetus

1. Lepinguosalised vahetavad kogu asjakohast informatsiooni, mis käsitleb käesoleva kokkuleppe rakendamist ja kohaldamist.

2. Kumbki lepinguosaline teavitab teist kavatsetavatest muudatustest õigusnormides, mis puudutavad käesoleva kokkuleppega hõlmatud valdkondi ning teatab teisele lepinguosalisele uutest sätetest niipea kui võimalik.

Artikkel 9

Konfidentsiaalsus

Lepinguosaliste usaldusisikud, eksperdid ja muud esindajad ei tohi ka pärast oma ülesannete täitmise lõpetamist avalikustada teavet, mis on saadud käesoleva kokkuleppe raames ja mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 10

Kaitsemeetmed

1. Juhul, kui ühelt lepinguosaliselt pärinevate toodete import põhjustab või võib põhjustada tõsiseid häireid teise lepinguosalise turgudel seoses käesoleva lepingu 1., 2. ja 3. lisa kohaldamisega ja arvestades lepinguosaliste põllumajandusturgude erilist tundlikkust, peavad osapooled viivitamatult konsulteerima, et leida sobivat lahendust. Kuni lahendust ei ole leitud, võib asjaomane lepinguosaline võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks.

2. Kui on võetud lõikes 1 või teistes käesoleva kokkuleppe lisades sätestatud kaitsemeetmed:

a) kohaldatakse erisätete puudumisel alljärgnevaid menetlusi:

- kui üks lepinguosaline kavatseb rakendada kaitsemeetmeid osa või kogu teise territooriumi suhtes, teavitab ta viimast sellest ette, tuues ära oma põhjendused,

- kui üks lepinguosaline kavatseb rakendada kaitsemeetmeid osa või kogu oma või mõne kolmanda riigi territooriumi suhtes, teavitab ta teist sellest nii kiiresti kui võimalik,

- piiramata võimalust viia kavandatavad meetmed ellu viivitamatult, konsulteerivad lepinguosalised nii kiiresti kui võimalik, et leida sobivaid lahendusi,

- kui mõni ühenduse liikmesriik võtab kaitsemeetmeid Šveitsi, mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi suhtes, teavitab ühendus Šveitsi sellest nõuetekohaselt nii kiiresti kui võimalik;

b) eelistada tuleb meetmeid, mis häirivad kõige vähem käesoleva kokkuleppe toimimist.

Artikkel 11

Muudatused

Komitee või otsustada 1. ja 2. lisa ning käesoleva kokkuleppe teiste lisade juurde kuuluvate liidete muutmise üle.

Artikkel 12

Kontrollimine

1. Kui üks lepinguosaline soovib käesoleva kokkuleppe uuesti läbivaatamist, esitab ta põhjendatud taotluse teisele.

2. Lepinguosalised võivad teha komiteele ülesandeks taotlus läbi vaadata ning teha vajaduse korral ettepanekuid eelkõige läbirääkimiste pidamiseks.

3. Lepinguosalised peavad lõikes 2 nimetatud läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepped ratifitseerima või heaks kiitma oma menetluste kohaselt.

Artikkel 13

Arengut käsitlev klausel

1. Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised jätkama tööd omavahelise põllumajandus-saadustega kauplemise järk-järguliseks liberaliseerimiseks.

2. Sel eesmärgil vaatavad lepinguosalised komitees korrapäraselt läbi tingimused, mis hõlmavad nendevahelist põllumajandussaadustega kauplemist.

3. Silmas pidades nende läbivaatamiste tulemusi ja nende vastavaid põllumajanduspoliitikaid ning arvestades põllumajandusturgude tundlikkust, võivad lepinguosalised alustada käesoleva kokkuleppe raames läbirääkimisi, et vähendada edaspidi takistusi vastastikusel ja vastastikku kasulikul põllumajandussaadustega kauplemisel.

4. Lepinguosalised peavad lõikes 3 nimetatud läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepped ratifitseerima või heaks kiitma oma menetluste kohaselt.

Artikkel 14

Kokkuleppe rakendamine

1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks.

2. Nad hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist.

Artikkel 15

Lisad

Käesoleva kokkuleppe lisad, k.a nende juurde kuuluvad liited, moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 16

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 17

Jõustumine ja kehtivusaeg

1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks oma menetluste kohaselt. See jõustub järgmise seitsme kokkuleppe ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise või kinnitamise kohta viimase teate saatmisele järgneva ülejärgmise kuu esimesel päeval:

põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe,

isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe,

õhutranspordi alane kokkulepe,

kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe,

vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe,

riigihangete teatavaid aspekte käsitlev kokkulepe,

teadus- ja tehnikaalase koostöö kokkulepe.

2. Käesolev kokkulepe on sõlmitud esialgu seitsmeks aastaks. Seda pikendatakse piiramatult, kui ühendus või Šveits ei teata teisele lepinguosalisele pikendamata jätmisest enne esialgse tähtaja lõppu. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4.

3. Euroopa Ühendus või Šveits võivad kokkuleppe lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4.

4. Lõikes 1 nimetatud seitsme kokkuleppe kohaldamine lõpetatakse kuus kuud pärast lõikes 2 nimetatud pikendamata jätmisest teatamist või lõikes 3 nimetatud kokkuleppe lõpetamist.

Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve, en dos ejemplares en las lenguas alemana, danesa, española, finesa, francesa, griega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa y sueca, siendo cada uno de estos textos igualmente auténtico.Udfærdiget i Luxembourg, den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfemsi to eksemplarer på dansk, engelsk, finsk, fransk, græsk, italiensk, nederlandsk, portugisisk, spansk, svensk og tysk, idet hver af disse tekster har samme gyldighed.Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig in zweifacher Ausfertigung in dänischer, deutscher, englischer, finnischer, französischer, griechischer, italienischer, niederländischer, portugiesischer, spanischer und schwedischer Sprache, wobei jeder dieser Wortlaute gleichermaßen verbindlich ist.Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα, σε δύο ατνίτυπα στην αγγλική, γαλλική, γερμανική, δανική, ελληνική, ισπανική, ιταλική, ολλανδική, πορτογαλική, σουηδική και φινλανδική γλώσσα, όλα δε τα κείμενα αυτά είναι εξίσου αυθεντικά.Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-nine, in duplicate in the Spanish, Danish, German, Greek, English, French, Italian, Dutch, Portuguese, Finnish and Swedish languages, each text being equally authentic.Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf, en double exemplaire, en langues allemande, anglaise, danoise, espagnole, finnoise, française, grecque, italienne, néerlandaise, portugaise et suédoise, chacun de ces textes faisant également foi.Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove, in duplice esemplare, in lingua danese, finnica, francese, greca, inglese, italiana, olandese, portoghese, spagnola, svedese e tedesca. Ciascuna delle versioni linguistiche fa parimenti fede.Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig, in twevoud, in de Deense, de Duitse, de Engelse, de Finse, de Franse, de Griekse, de Italiaanse, de Nederlandse, de Portugese, de Spaanse en de Zweedse taal, zijnde alle talen gelijkelijk authentiek.Feito no Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove, em dois exemplares, nas línguas alemã, dinamarquesa, espanhola, finlandesa, francesa, grega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa e sueca, fazendo igualmente fé qualquer dos textos.Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän kahtena kappaleena englannin, espanjan, hollannin, italian, kreikan, portugalin, ranskan, ruotsin, saksan, suomen ja tanskan kielellä, ja jokainen teksti on yhtä todistusvoimainen.Utfärdat i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio i två exemplar på det danska, engelska, finska, franska, grekiska, italienska, nederländska, portugisiska, spanska, svenska och tyska språket, vilka samtliga texter är giltiga.

Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή ΚοινότηταFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaPå Europeiska gemenskapens vägnar

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

Por la Confederación SuizaFor Det Schweiziske EdsforbundFür der Schweizerischen EidgenossenschaftΓια την Ελβετική ΣυνομοσπονδίαFor the Swiss ConfederationPour la Confédération suissePer la Confederazione svizzeraVoor de Zwitserse BondsstaatPela Confederação SuíçaSveitsin valaliiton puolestaPå Schweiziska Edsförbundets vägnar

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

SISUKORD

| |

| |

1. LISA: | Šveitsi poolt antavad soodustused |

2. LISA: | Ühenduse poolt antavad soodustused |

3. LISA: | Soodustused juustudele |

1. liide: | Ühenduse poolt antavad soodustused |

2. liide: | Šveitsi poolt antavad soodustused |

3. liide: | Nimekiri Italico-tüüpi juustudest, mida on lubatud importida Šveitsi |

4. liide: | Juustude kirjeldused |

4. LISA: | Taimetervis |

(Liited 1 kuni 4 koostatakse) |

5. liide: | Teabevahetus |

5. LISA: | Loomatoit |

(Liide 1 koostatakse) |

2. liide: | Artiklis 9 osutatud õigusnormide loetelu |

6. LISA: | Seemned |

1. liide: | Õigusaktid |

2. liide: | Seemnekontrolli ja seemnete sertifitseerimist teostavad asutused |

3. liide: | Šveitsi poolt lubatavad ühenduse erandid |

4. liide: | Kolmandate riikide loetelu |

7. LISA: | Veinisektori toodetega kauplemine |

1 liide: | Artiklis 4 osutatud juriidiliste dokumentide loetelu, mis käsitleb veinisektori tooteid |

2. liide: | Artiklis 6 osutatud kaitstud nimetused |

3. liide: | seotud artiklitega 6 ja 25 |

8. LISA: | Piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookide nimetuste vastastikune tunnustamine ja kaitse |

1. liide: | Ühendusest pärinevate piiritusjookide kaitstud nimetused |

2. liide: | Šveitsist pärinevate piiritusjookide kaitstud nimetused |

3. liide: | Ühendusest pärinevate aromatiseeritud veinijookide kaitstud nimetused |

4. liide: | Šveitsist pärinevate aromatiseeritud veinijookide kaitstud nimetused |

9. LISA: | Mahepõllundustooted ja -toiduained |

1. liide: | Kohaldatavate eeskirjade loetelu |

2. liide: | Kohaldamiseeskirjad |

10. LISA: | Puu- ja köögiviljade turustusstandarditele vastavuse hindamise tunnustamine |

Liide: | Šveitsi kontrolliasutused, kellel on õigus välja anda kontrollisertifikaate vastavalt 10. lisa artiklile 3 |

11. LISA: | Loomatervishoiu- ja zootehnilised meetmed, mida kohaldatakse elusloomade ja loomsete saadustega kauplemisel |

1. liide: | Tõrjeabinõud/haigustest teatamine |

2. liide: | Loomade tervishoid: kaubandus ja turuleviimine |

3. liide: | Elusloomade ning teatavate loomsete saaduste import kolmandatest riikidest |

4. liide: | Zootehnilised sätted, k.a need, mis käsitlevad importi kolmandatest riikidest |

5. liide: | Kontrollid ja lõivud |

6. liide: | Loomsed saadused |

7. liide: | Vastutavad ametiasutused |

8. liide: | Piirkondlike tingimustega kohandamine |

9. liide: | Kontrollide läbiviimise korra suunised |

10. liide: | Piirikontrollid ja inspekteerimislõivud |

11. liide: | Kontaktasutused |

--------------------------------------------------

LISA 1

ŠVEITSI POOLT ANTAVAD SOODUSTUSED

Allpool sätestatud tariifsed soodustused antakse Šveitsi poolt alljärgnevatele ühendusest pärinevatele toodetele ja kohaldatakse, kui võimalik, iga-aastasetele kogustele.

Šveitsi tariifirubriik | Kirjeldus | Kohaldatav tollimaks (CHF/100 kg brutomassi kohta) | Aastane kogus (netotonnides) |

ex02101191 | Sea (v.a metssea) kondiga tagaosa ja selle jaotustükid, kuiv- või märgsoolatud, kuivatatud või suitsutatud | Tollimaksuvaba | |

ex02101991 | Sea (v.a metssea) kondita tagaosa ja selle jaotustükid, kuiv- või märgsoolatud, kuivatatud või suitsutatud | Tollimaksuvaba | 1000 |

02102010 | Kuivatatud veiseliha | Tollimaksuvaba | 200 |

06021000 | Juurdumata pistikud ja pookoksad | Tollimaksuvaba | Piiramata |

| Taimed õunviljaliste pookealustena (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud): | Tollimaksuvaba | |

06022011 | – poogitud, paljasjuursed |

06022019 | – poogitud, juurepalliga |

06022021 | – pookimata, paljasjuursed |

06022029 | – pookimata, juurepalliga |

| Taimed luuviljaliste pookealusena (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud): | Tollimaksuvaba | |

06022031 | – poogitud, paljasjuursed |

06022039 | – poogitud, juurepalliga |

06022041 | – pookimata, paljasjuursed |

06022049 | – pookimata, juurepalliga |

| Taimed õun- või luuviljaliste pookealusena (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud), mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid: | Tollimaksuvaba | Piiramata |

06022051 | – paljasjuursed |

06022059 | – muud kui paljasjuursed |

| Puud ja põõsad, mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid, paljasjuursed: | | |

06022071 | – õunvilju kandvad | | |

06022072 | – luuvilju kandvad | Tollimaksuvaba | |

06022079 | – muud kui õun- või luuvilju kandvad | Tollimaksuvaba | Piiramata |

| Puud ja põõsad, mis kannavad söödavaid vilju või pähkleid, juurepalliga: | | |

06022081 | – õunvilju kandvad | | |

06022082 | – luuvilju kandvad | Tollimaksuvaba | |

06022089 | – muud kui õun- või luuvilju kandvad | Tollimaksuvaba | Piiramata |

06023000 | Rododendronid ja asalead, poogitud või pookimata | Tollimaksuvaba | Piiramata |

| Roosid, poogitud või pookimata: | Tollimaksuvaba | Piiramata |

06024010 | – kibuvitsad ja kibuvitsavarred |

| – muud kui kibuvitsad ja kibuvitsavarred: |

06024091 | – paljasjuursed |

06024099 | – muud kui paljasjuursed, juurepalliga |

| Kasulikud taimed (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud); seeneniidistik: | Tollimaksuvaba | Piiramata |

06029011 | – seemikud ja siirdmuru |

06029012 | – seeneniidistik |

06029019 | – muu kui seemikud, siirdmuru ja seeneniidistik |

| Muud elustaimed (sh nende juured): | Tollimaksuvaba | Piiramata |

06029091 | – paljasjuursed |

06029099 | – muud kui paljasjuursed, juurepalliga |

06031031 | Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikenelgid, 1. maist 25. oktoobrini | Tollimaksuvaba | 1000 |

06031041 | Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikeroosid, 1. maist 25. oktoobrini |

| Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikelilled ja õiepungad (v.a nelgid ja roosid), 1. maist 25. oktoobrini: |

06031051 | – puitunud varrega |

06031059 | – muud kui puitunud varrega |

06031071 | Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõiketulbid, 26. oktoobrist 30. aprillini | Tollimaksuvaba | Piiramata |

| Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikelilled ja õiepungad (v.a tulbid ja roosid), 26. oktoobrist 30. aprillini: | Tollimaksuvaba | Piiramata |

06031091 | – puitunud varrega |

06031099 | – muud kui puitunud varrega |

| Tomatid, värsked või jahutatud: | Tollimaksuvaba | 10000 |

| – kirsstomatid: |

07020010 | –21. oktoobrist 30. aprillini |

| – pikergused tomatid: |

07020020 | –21. oktoobrist 30. aprillini |

| – muud tomatid, läbimõõduga 80 mm või enam (lihatomatid): |

07020030 | –21. oktoobrist 30. aprillini |

| – muud: |

07020090 | –21. oktoobrist 30. aprillini |

07051111 | Jääsalat, välimiste lehtedeta: | Tollimaksuvaba | 2000 |

| –1. jaanuarist veebruari lõpuni |

07052110 | Salatsigur, värske või jahutatud: | Tollimaksuvaba | 2000 |

| –21. maist 30. septembrini |

| Baklažaanid, värsked või jahutatud: | Tollimaksuvaba | 1000 |

07093010 | –16. oktoobrist 31. maini |

07095100 | Seened, värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | Piiramata |

07096011 | Paprika, värske või jahutatud: | 2,5 | Piiramata |

| –1. novembrist 31. märtsini |

| Kabatšokid (k.a kabatšokiõied), värsked või jahutatud: | Tollimaksuvaba | 2000 |

07099050 | –31. oktoobrist 19. aprillini |

ex07108090 | Külmutatud seened (kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud) | Tollimaksuvaba | Piiramata |

| Sarapuupähklid (Corylus spp.), värsked või kuivatatud: | Tollimaksuvaba | Piiramata |

08022190 | – koorega, muud kui söödana või õli valmistamiseks kasutatavad |

08022290 | – kooritud, muud kui söödana või õli valmistamiseks kasutatavad |

ex08029090 | Piiniapähklid, värsked või kuivatatud | Tollimaksuvaba | Piiramata |

08051000 | Apelsinid, värsked või kuivatatud | Tollimaksuvaba | Piiramata |

08052000 | Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid, värsked või kuivatatud | Tollimaksuvaba | Piiramata |

08071100 | Arbuusid, värsked | Tollimaksuvaba | Piiramata |

08071900 | Melonid (v.a arbuusid), värsked | Tollimaksuvaba | Piiramata |

| Aprikoosid, värsked, lahtiselt pakitud: | Tollimaksuvaba | 2000 |

08091011 | –1. septembrist 30. juunini |

| Muul viisil pakitud: |

08091091 | –1. septembrist 30. juunini |

08101010 | Värsked maasikad: | Tollimaksuvaba | 10000 |

| –1. septembrist 14. maini |

08105000 | Värsked kiivid | Tollimaksuvaba | Piiramata |

09102000 | Safran | Tollimaksuvaba | Piiramata |

| Neitsioliiviõli, muu kui söödana kasutatav: | | |

15091091 | – klaasnõudes mahuga 2 liitrit ja vähem | 60,60 | Piiramata |

15091099 | – klaasnõudes mahuga 2 liitrit ja enam või muudes nõudes | 86,70 | Piiramata |

| Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, muu kui söödana kasutatav: | | |

15099091 | – klaasnõudes mahuga 2 liitrit ja vähem | 60,60 | Piiramata |

15099099 | – klaasnõudes mahuga 2 liitrit ja enam või muudes nõudes | 86,70 | Piiramata |

| Tomatid, terved või tükkidena, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta: | | |

20021010 | – nõudes massiga üle 5 kg | 2,50 | Piiramata |

20021020 | – nõudes massiga 5 kg ja vähem | 4,50 | Piiramata |

20029010 | Tomatid, töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, v.a terved või tükeldatud: | Tollimaksuvaba | Piiramata |

| – nõudes massiga üle 5 kg |

20029021 | Tomatipulp, -püree ja –kontsentraat tomatitest ja veest ning võib-olla ka soolast ja muudest maitseainetest, kuivainesisaldusega 25 % ja enam massist, hermeetiliselt suletavates nõudes massiga 5 kg ja vähem | Tollimaksuvaba | Piiramata |

20029029 | Tomatid, töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, v.a terved või tükeldatud ja v.a tomatipulp, -püree ja –kontsentraat: | Tollimaksuvaba | Piiramata |

| – nõudes massiga 5 kg ja vähem |

| Artišokid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigi 2006 tooted: | | |

ex20049018 | – nõudes massiga üle 5 kg | 17,50 | Piiramata |

ex20049049 | – nõudes massiga 5 kg ja vähem | 24,50 | Piiramata |

| Spargel, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigi 2006 tooted: | Tollimaksuvaba | Piiramata |

20056010 | – nõudes massiga üle 5kg |

20056090 | – nõudes massiga 5 kg ja vähem |

| Oliivid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigi 2006 tooted: | Tollimaksuvaba | Piiramata |

20057010 | – nõudes massiga üle 5 kg |

20057090 | – nõudes massiga 5 kg ja vähem |

| Kapparid ja artišokid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigi 2006 tooted: | | |

ex20059011 | – nõudes massiga üle 5 kg | 17,5 | Piiramata |

ex20059040 | – nõudes massiga 5 kg ja vähem | 24,5 | Piiramata |

20083090 | Tsitrusviljad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata | Tollimaksuvaba | Piiramata |

20085010 | Aprikoosipulp, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata | 10 | Piiramata |

20085090 | Aprikoosid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata | 15 | Piiramata |

20087010 | Virsikupulp, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata | Tollimaksuvaba | Piiramata |

20087090 | Virsikud, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata | Tollimaksuvaba | Piiramata |

| Muu tsitrusvilja kui apelsini, greipfruudi või pomelo mahl, kääritamata, piirituselisandita: | | |

ex20093019 | – suhkru- või muu magusainelisandita, kontsentreeritud | 6 | Piiramata |

ex20093020 | – suhkru- või muu magusainelisandiga, kontsentreeritud | 14 | Piiramata |

| Magusad veinid, erivalmistised ja mistel anumates: | | |

22042150 | – mahuga 2 liitrit ja vähem | 8,5 | Piiramata |

22042950 | – mahuga üle 2 liitri | 8,5 | Piiramata |

ex22042150 | Portvein, nõudes mahuga 2 liitrit ja vähem, nagu kirjeldatud | Tollimaksuvaba | 1000 hl |

ex22042121 | Retsina (Kreeka valge vein) nõudes mahuga 2 kg ja vähem, nagu kirjeldatud | Tollimaksuvaba | 500 hl |

| Retsina (Kreeka valge vein) nõudes mahuga üle 2 liitri, nagu kirjeldatud, alkoholisisaldusega mahust: | | |

ex22042921 | – üle 13 % | | |

ex22042922 | –13 % või vähem | | |

--------------------------------------------------

LISA 2

ÜHENDUSE POOLT ANTAVAD SOODUSTUSED

Allpool sätestatud tariifsed soodustused antakse ühenduse poolt alljärgnevatele Šveitsist pärinevatele toodetele ja kohaldatakse, kui võimalik, iga-aastastele kogustele.

CN-kood | Kirjeldus | Kohaldatav tollimaks (EUR/100 kg netomassi kohta) | Aastane kogus (netotonnides) |

ex02102090 | Veiseliha, kontideta, kuivatatud | Tollimaksuvaba | 1200 |

ex040130 | Koor, rasvasisaldusega üle 6 % massist | Tollimaksuvaba | 2000 |

040310 | Jogurt | | |

04022911ex04049083 | Spetsiaalne imikupiim hermeetilistes pakendites netomassiga kuni 500 g ja rasvasisaldusega üle 10 % massist | 43,8 | Piiramata |

0602 | Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik | Tollimaksuvaba | Piiramata |

060310 | Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikelilled ja lillepungad | Tollimaksuvaba | Piiramata |

07011000 | Seemnekartul, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 4000 |

070200 | Tomatid, värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 |

0703101907039000 | Sibul, v.a seemnesibul, laugud ja muud sibulköögiviljad, värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | 5000 |

070410070490 | Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas jms söödavad ristõielised (v.a rooskapsas), värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | 5500 |

0705110705190007052900 | Salat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), v.a salatsigur (Cichorium intypus var. foliosum), värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 3000 |

07061000 | Porgand ja naeris, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 5000 |

07069005070690110706901707069090 | Punapeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, v.a mädarõigas (Cochlearia armoracia), värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 3000 |

07070005 | Kurk, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 |

070820 | Aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.), värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 |

07093000 | Baklažaanid, värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | 500 |

07094000 | Seller, v.a juurseller, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 500 |

070951 | Seened, värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | Piiramata |

07095200 | Trühvlid, värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | Piiramata |

07097000 | Spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 |

07099010 | Salatitaimed, v.a salat (Lactuca sativa) ja sigurid (Cichorium spp.), värsked või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 |

07099050 | Harilik apteegitill, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 |

07099070 | Kabatšokk, värske või jahutatud | Tollimaksuvaba | 1000 |

07099090 | Muud köögiviljad, värsked või jahutatud: | Tollimaksuvaba | 1000 |

0710806107108069 | Seened (kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud), külmutatud | Tollimaksuvaba | Piiramata |

071290 | Kuivatatud köögiviljad, terved, tükeldatud, viilutatud, purustatud või pulbrina, keedetud köögiviljadest või mitte, muul viisil töötlemata, v.a sibulad, seened ja trühvlid | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex08081020ex08081050ex08081090 | Õunad, välja arvatud siidriõunad, värsked | Tollimaksuvaba | 3000 |

080820 | Värsked pirnid ja aivad | Tollimaksuvaba | 3000 |

08091000 | Värsked aprikoosid | Tollimaksuvaba | 500 |

08092095 | Kirsid, v.a hapukirsid (Prunus cerasus), värsked | Tollimaksuvaba | 1500 |

080940 | Ploomid ja laukaploomid, värsked | Tollimaksuvaba | 1000 |

08102010 | Värsked vaarikad | Tollimaksuvaba | 100 |

08102090 | Murakad, mooruspuumarjad ja pamplid, värsked | Tollimaksuvaba | 100 |

11063010 | Banaanijahu ja -pulber | Tollimaksuvaba | 5 |

11063090 | Grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex20029090 | Tomatipulber, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

20031080 | Seened (v.a perekonda Agaricus kuuluvad), toiduks valmistatud või konserveeritud äädika või äädikhappeta | Tollimaksuvaba | Piiramata |

07101000 | Kartul, kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud, külmutatud | Tollimaksuvaba | 3000 |

2004101020041099 | Kartul, töödeldud või konserveeritud, kuid mitte äädika või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriigi 2006 tooted ning jahu või helbed |

20052080 | Kartul, töödeldud või konserveeritud, kuid mitte äädika või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriigi 2006 tooted, jahu või helbed ja õhukesteks viiludeks lõigatud, praetud või küpsetatud tooted, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks |

ex200590 | Pulbrilised valmistised köögiviljadest ja köögiviljasegudest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex200830 | Helbed või pulber tsitrusviljadest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex200840 | Helbed või pulber pirnidest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex200850 | Helbed või pulber aprikoosidest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

200860 | Kirsid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata | Tollimaksuvaba | 500 |

ex08119019ex08119039 | Kirsid, värsked, aurutatud või keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga |

08119080 | Kirsid, v.a hapukirsid (Prunus cerasus), kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |

ex200870 | Helbed või pulber virsikutest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex200880 | Helbed või pulber maasikatest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex200899 | Helbed või pulber puuviljadest, suhkru- vm magusainelisandiga või tärklisega või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex200919 | Apelsinimahlapulber, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex200920 | Greibimahlapulber, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex200930 | Mahlapulber muudest tsitrusviljadest, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex200940 | Ananassimahlapulber, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex200970 | Õunamahlapulber, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex200980 | Pirnimahlapulber, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex200980 | Mahlapulber muudest puu- või köögiviljadest, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma | Tollimaksuvaba | Piiramata |

--------------------------------------------------

LISA 3

SOODUSTUSED JUUSTUDELE

1. Käesolevaga kohustuvad ühendus ja Šveits järk-järgult liberaliseerima omavahelist kauplemist harmoneeritud süsteemi rubriigi 0406 juustude osas viie aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest,

2. Liberaliseerimisprotsess toimub alljärgnevalt:

a) import ühendusse

Esimesel aastal pärast kokkuleppe jõustumist kõrvaldab ühendus imporditollimaksud Šveitsist pärinevatele juustudele või kaotab need järk-järgult, võimaluse korral vastavalt iga-aastastele kogustele. Erinevate juustuliikide tollimaksu baasmäärad ja iga-aastased põhikogused sätestatakse käesoleva lisa 1. liites.

i) ühendus vähendab 1. liite tabelis toodud tollimaksu baasmäärasid 20 % võrra aastas. Esimene vähendamine toimub ühe aasta möödumisel kokkulepe jõustumisest.

ii) ühendus suurendab 1. liite tabelis toodud tariifikvooti 1250 t võrra aastas. Esimene suurendamine toimub ühe aasta möödumisel kokkuleppe jõustumisest. Kaubanduse täielik liberaliseerimine toimub kuuenda aasta alguseks.

iii) Šveits vabastatakse nõudmisest järgida vaba hinda piiril, mis on sätestatud ühise tollitariifistiku CN-koodiga 0406 hõlmatud toiduainete kirjelduses.

b) eksport ühendusest

Ühendus ei kohalda Šveitsi eksporditavate, harmoneeritud süsteemi rubriiki 0406 kuuluvate juustude suhtes eksporditoetusi.

c) import Šveitsi

Esimesel aastal pärast kokkuleppe jõustumist kõrvaldab Šveits imporditollimaksud ühendusest pärinevatele juustudele või kaotab need järk-järgult, võimaluse korral vastavalt iga-aastastele kogustele. Erinevate juustuliikide tollimaksu baasmäärad ja iga-aastased põhikogused sätestatakse käesoleva lisa 2. liite punktis a.

i) Šveits vähendab 2. liite punktis a toodud tollimaksu baasmäärasid 20 % võrra aastas. Esimene vähendamine toimub ühe aasta möödumisel kokkuleppe jõustumisest.

ii) Šveits suurendab kõiki 2. liite punkti a tabelis toodud tariifikvoote 2500 t võrra aastas. Esimene suurendamine toimub ühe aasta möödumisel kokkuleppe jõustumisest. Vähemalt neli kuud enne iga aasta algust määrab ühendus juustusordi või –sordid, mille suhtes suurendamist kohaldatakse. Kaubanduse täielik liberaliseerimine toimub kuuenda aasta alguseks.

d) eksport Šveitsist

Esimese lepingu jõustumisele järgneva aasta jooksul kaotab Šveits järk-järgult ekspordisubsiidiumid ühendusse saadetavatele juustupartiidele alljärgnevalt:

i) summad, millel vähendamisprotsess põhineb, [1] esitatakse käesoleva lisa 2. liite punktis b.

ii) neid põhisummasid vähendatakse alljärgnevalt:

- üks aasta pärast kokkuleppe jõustumist 30 % võrra,

- kaks aastat pärast kokkuleppe jõustumist 55 % võrra,

- kolm aastat pärast kokkuleppe jõustumist 80 % võrra

- neli aastat pärast kokkuleppe jõustumist 90 % võrra,

- viis aastat pärast kokkuleppe jõustumist 100 % võrra.

3. Ühendus ja Šveits võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et impordilitsentse antakse välja viisil, mis kindlustab regulaarse impordi, võttes arvesse turunõudlust.

4. Ühendus ja Šveits tagavad, et muud importi ja eksporti käsitlevad meetmed ei kahjustaks soodustusi, mida nad teineteisele teevad.

5. Kui emma-kumma lepinguosalise turul tekkivad takistused seoses hindade ja/või impordi muutumisega, konsulteeritakse lepinguosalise nõudmisel sobiva lahenduse leidmiseks niipea kui võimalik käesoleva lepingu artikli 6 alusel moodustatud komitees. Sellega seoses lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad korrapäraselt informatsiooni hindade ja muu asjakohase teabe kohta kohapeal toodetavate ja imporditavate juustude turul.

[1] Põhisummasid arvutatakse lepinguosaliste ühise kokkuleppe alusel kokkuleppe jõustumise hetkel tõenäoliselt kehtiva institutsionaalse piimahinna erinevuse põhjal, millele on liidetud lisasumma juustuks töödeldava piima eest, mis on arvestatud kõnesolevate juustude valmistamiseks vajaliku piimakoguse põhjal, ning millest on maha arvestatud (v.a kvoodi alla kuuluvate juustude puhul) ühenduse poolt kohaldatav tollimaksuvähendus. Subsiidiume saab anda ainult juustudele, mis on valmistatud eranditult Šveitsi territooriumil toodetud piimast.

--------------------------------------------------

1. liide

Ühenduse poolt antavad soodustused

Import ühendusse

CN-kood | Kirjeldus | Tollimaksu baasmäär (EUR/100 kg netomassi kohta | Aastane põhikogus (tonnides) |

ex040620 | Riivitud juust või juustupulber veesisaldusega mitte üle 400 g kilogrammi juustu kohta | Tollimaksuvaba | Piiramata |

040630 | Sulatatud juust | Tollimaksuvaba | Piiramata |

0406900204069003040690040406900504069006040690130406901504069017 | Emmental, Gruyère, Sbrinz, Bergkäse ja Appenzell | 6,58 | Piiramata |

04069018 | Fromage Friburgeois, Vacherin Mont d'Or ja Tête de Moine | Tollimaksuvaba | Piiramata |

04069019 | Glarusi ürdijuust (tuntud nimetuse Schabziger all) | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex04069087 | Fromage des Grisons | Tollimaksuvaba | Piiramata |

04069025 | Tilsit | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex0406 | Eespool nimetamata juustud | Tollimaksuvaba | 3000 |

--------------------------------------------------

2. liide

Šveitsi poolt antavad soodustused

a) import Šveitsi

Šveitsi tollitariifistiku number | Kirjeldus | Tollimaksu baasmäär (CHF/ 100 kg brutomassi kohta | Aastane põhikogus (tonnides) |

04061010 | Mascarpone ja ricotta, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex040620 | Riivitud juust või juustupulber veesisaldusega mitte üle 400 g kilogrammi juustu kohta | Tollimaksuvaba | Piiramata |

040640 | – Danish Blue, Gorgonzola ja rokfoor, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale – päritolutõendiga rokfoor, mis ei vasta Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale – sinihallitusjuust (v.a Danish Blue, Gorgonzola ja rokfoor) | Tollimaksuvaba | Piiramata |

04069011 | Brie, Camembert, Crescenza, Italico, Pont l'Eveque, Reblochon, Robbiola ja Stracchino, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex04069019 | Feta, vastavalt kirjeldusele 4. liites | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex04069019 | Soolvees säilitatav lambapiimast toorjuust, vastavalt kirjeldusele 4. liites | Tollimaksuvaba | Piiramata |

04069021 | Ürdijuustud mitterasvaine veesisaldusega kuni 65 % | Tollimaksuvaba | Piiramata |

0406903104069039 | Caciocavallo, Canestrato (Pecorino Siciliano), Aostaler Fontina, Parmigiano Reggiano, Grana Padano, Pecorino (Pecorino Romano, Fiore Sardo, muu Pecorino) ja Provolone, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale | Tollimaksuvaba | Piiramata |

0406905104069059 | – Asiago, Bitto, Bra, Fontal, Montasio, Saint-Paulin (Port Salut) ja Saint-Nectaire, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale | Tollimaksuvaba | 5000 |

ex04069091 | – Raclette-tüüpi juustud, vastavalt kirjeldusele 4. liites |

04069060 | Cantal, mis vastab Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex04069091ex04069099 | Manchego, Idiazabal ja Roncal, vastavalt kirjeldusele 4. liites | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex04069099 | Parmigiano Reggiano ja Grana Padano, tükkidena, koorikuga või ilma, pakendil on vähemalt juustu nimi, rasvasisaldus, pakendaja nimi ja tootjamaa, kuivaine rasvasisaldusega vähemalt 32 % Parmigiano Reggiano, veesisaldusega kuni 32 % Grana Padano, veesisaldusega kuni 33,2 % | Tollimaksuvaba | Piiramata |

ex04061090 | Mozzarella-tüüpi juustud, mis ei vasta Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale | Tollimaksuvaba | 500 |

ex04069091ex04069099 | Provolone-tüüpi juustud, mis ei vasta Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale, mitterasvaine veesisaldusega kuni 65 % | Tollimaksuvaba | 500 |

ex0406 | Kõvad ja poolkõvad juustud (v.a ülalpool loetletud), mitterasvaine veesisaldusega kuni 65 % | Tollimaksuvaba | 5000 |

ex0406 | Muud kui ülalpool loetletud juustud | Tollimaksuvaba | 1000 |

04061020 | Mozzarella, mis vastab Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale, säilitusvedelikus, vastavalt kirjeldusele 4. liite. | 185 | Piiramata |

040630 | Sulatatud juust, riivimata, pulbristamata | 180,55 | Piiramata |

04069051 | Asiago, Bitto, Fontal, Saint-Paulin (Port Salut) ja Saint-Nectaire, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale, 5000-tonnise aastakvoodi väliselt | 289 | Piiramata |

04069091 | Muud poolkõvad juustud mitterasvaine veesisaldusega üle 54 %, kuid mitte üle 65 % | 315 | Piiramata |

Šveitsi tollitariifistiku number | Kirjeldus | Maksimaalne ekspordiabi (CHF/100 kg netomassi kohta) |

040630 | Sulatatud juust, riivimata, pulbristamata | 0 |

040620 | Riivitud juust või juustupulber | 0 |

ex04069019 | Vacherin Mont d'Or | 204 |

04069021 | Glarusi ürdijuust | 139 |

ex04069099 | Emmental | 343 |

ex04069091 | Fromage fribourgeois (Vacherin fribourgeois) | 259 |

ex04069091 | Fromage des Grisons | 259 |

ex04069091 | Tilsit | 113 |

ex04069091 | Tete de Moine | 259 |

ex04069091 | Appenzell | 274 |

ex04069091ex04069099 | Bergkäse | 343 |

ex04069099 | Gruyère | 343 |

ex04069099 | Sbrinz | 384 |

ex0406 | Muud kui ülalpool loetletud juustud | |

– värsked juustud ja pehmed juustud | 219 |

– poolkõvad juustud | 274 |

– kõvad ja väga kõvad juustud | 343 |

--------------------------------------------------

3. liide

Nimekiri Italico-tüüpi juustudest, mida on lubatud importida Šveitsi

Bel Piano Lombardo

Stella Alpina

Cerriolo

Italcolombo

Tre Stelle

Cacio Giocondo

Il Lombardo

Stella d'Oro

Bel Mondo

Bick

Pastorella Cacio Reale

Valsesia

Casoni Lombardi

Formaggio Margherita

Formaggio Bel Paese

Monte Bianco

Metropoli

L'Insuperabile

Universal

Fior d'Alpe

Alpestre

Primavera

Italico Milcosa

Caciotto Milcosa

Italia

Reale

La Lombarda

Codogno

Il Novarese

Mondo Piccolo

Bel Paesino

Primula Gioconda

Alfiere

Costino

Montagnino

Lombardo

Lagoblu

Imperiale

Antica Torta Cascina S. Anna

Torta Campagnola

Martesana

Caciotta Casalpiano

--------------------------------------------------

4. liide

Juustude kirjeldused

Allpool loetletud juustude suhtes kohaldatakse kokkuleppelist tollimaksumäära üksnes sel juhul, kui nad vastavad alltoodud kirjeldusele, neil on ettenähtud tüüpilised omadused ning nad on imporditud vastava nimetuse all.

1.Feta

Nimi | Feta |

Tootmispiirkonnad | Traakia, Makedoonia, Tessaalia, Epeiros, Kreeka mandriosa, Peloponnesos ja Lesbos (Kreeka) |

Kuju ja suurus | Erineva suurusega kuubikud või täisnurksed plaadid |

Omadused | Koorikuta pehme juust; valge, pehme, kuid kompaktne ja kergelt mureneva konsistentsiga, kergelt teravhapuka ja teravsoolase maitsega; valmistatud eranditult lambapiimast või lisatud kuni 30 % kitsepiima, valminud vähemalt kaks kuud |

Kuivaine rasvasisaldus | vähemalt 43 % |

Kuivainesisaldus | vähemalt 44 % |

2.Soolvees säilitatav lambapiimast toorjuust

Kirjeldus | Toorjuust lambapiimast, päritolumaa, soolvees, valmistatud eranditult lambapiimast või toorjuust lambapiimast, päritolumaa, soolvees, valmistatud lamba- ja kitsepiimast |

Tootmispiirkond | Euroopa liidu liikmesriigid |

Kuju ja suurus | Erineva suurusega kuubikud või täisnurksed plaadid |

Omadused | Koorikuta pehme juust; valge, pehme, kuid kompaktne ja kergelt mureneva konsistentsiga, kergelt teravhapuka ja teravsoolase maitsega. Eranditult lambapiimast või kuni 10 % lisatud kitsepiimaga valmistatud juust, valminud vähemalt kaks kuud |

Kuivaine rasvasisaldus | vähemalt 43 % |

Kuivainesisaldus | vähemalt 44 % |

Juustu suhtes kohaldatakse kokkuleppelist tollimaksumäära üksnes juhul, kui iga artikli pakendil on tootja täielik aadress ning kinnitus, et juust on toodetud eranditult lambapiimast või, kui asjakohane, et sellele on lisatud kitsepiima. |

3.Manchego

Nimi | Manchego |

Tootmispiirkonnad | Castilla-La Mancha autonoomne kogukond (Albacete, Ciudad Reali, Cuenca ja Toledo provintsid) |

Ühe juustu kuju, suurus ja kaal | Silindrikujulised juustud peaaegu lameda üla- ja alaosaga. Kõrgus: 7–12 cm. Läbimõõt: 9–22 cm. Ühe juustu kaal: 1–3,5 kg |

Omadused | Tugev kahvatukollane või rohekas koorik; tugev, kompaktne konsistents, värvus valgest kollaka elevandiluuni, võib esineda väikseid, ebaühtlaselt jaotunud auke; iseloomulik lõhn ja maitse. Kõva või poolkõva juust, valmistatud eranditult Manchega-tõugu lammaste piimast, toorest või pastöriseeritust, mida on soojendatud 45–60 minutit temperatuuril 28–30°C ning kalgendatud laabi vm lubatud kalgendava ensüümiga; valminud vähemalt 60 päeva |

Kuivaine rasvasisaldus | vähemalt 50 % |

Kuivainesisaldus | vähemalt 55 % |

4.Idiazabal

Nimi | Idiazabal |

Tootmispiirkonnad | Guipuzcoa, Navarra, Alava ja Vizcaya provintsid |

Ühe juustu kuju, suurus ja kaal | Silindrikujulised juustud peaaegu lameda üla- ja alaosaga. Kõrgus: 8–12 cm. Läbimõõt: 10–30 cm. Ühe juustu kaal: 1–3 kg. |

Omadused | Tugev kahvatukollane või tumepruun (kui juust on suitsutatud) koorik; tugev, kompaktne konsistents, värvus valgest kollaka elevandiluuni, võib esineda väikseid, ebaühtlaselt jaotunud auke; iseloomulik lõhn ja maitse. Juust, mis on valmistatud eranditult Lacha ja Carranzana-tõugu lammaste piimast, mida on soojendatud 20–45 minutit temperatuuril 28–32oC ning kalgendatud laabi vm lubatud kalgendava ensüümiga; valminud vähemalt 60 päeva |

Kuivaine rasvasisaldus | vähemalt 45 % |

Kuivainesisaldus | vähemalt 55 % |

5.Roncal

Nimi | Roncal |

Tootmispiirkonnad | Roncali org (Navarra) |

Ühe juustu kuju, suurus ja kaal | Silindrikujulised juustud peaaegu lameda üla- ja alaosaga. Kõrgus: 8–12 cm. Erineva läbimõõdu ja kaaluga |

Omadused | Kõva, teraline ja rasvane, õlgkollane koorik; tugev, kompaktne konsistents, poorne, kuid aukudeta, värvus valgest kollaka elevandiluuni; iseloomulik lõhn ja maitse. Kõva ja poolkõva juust, mis on valmistatud eranditult lambapiimast, mida on soojendatud temperatuuril 32–37°C ja kalgendatud laabi vm lubatud kalgendava ensüümiga |

Kuivaine rasvasisaldus | vähemalt 50 % |

Kuivainesisaldus | vähemalt 60 % |

6.Raclette-tüüpi juust

Kirjeldus | Päritolumaa järgi, nt Saksamaa raclette-tüüpi juustud või Prantsusmaa raclette-tüüpi juustud |

Tootmispiirkond | Euroopa liidu liikmesriigid |

Ühe juustu kuju, suurus ja kaal | Terved juustud või juustuplokid. Kõrgus: 5,5–8 cm; läbimõõt: 28–42 cm või laius: 28–36 cm. Ühe juustu kaal: 4,5–7,5 kg. |

Omadused | Poolkõva juust kompaktse, kuldkollase kuni helepruuni koorikuga, millel võivad olla hallikad laigud; mahe juust, sobiv sulatamiseks, värvus elevandiluukarva või kollakas, kompaktne, võivad esineda mõned augud; iseloomulik lõhn ja maitse, mis võib ulatuda mahedast tugevani; valmistatud pastöriseeritud, kuumtöödeldud või toorest lehmapiimast, kalgendatud piimhappebakterite vm koagulantidega. Kalgend pressitakse; üldjuhul kalgend pestakse. Valminud vähemalt kaheksa nädalat. |

Kuivaine rasvasisaldus | vähemalt 45 % |

Kuivainesisaldus | vähemalt 55 % |

7.Mozarella säilitusvedelikus

Juustule rakendatakse kokkuleppelist tollimaksumäära ainult juhul, kui juustud või juustutükid on vees ja hermeetiliselt suletud pakendites. Vesi peab moodustama vähemalt 25 % kogukaalust, mis koosneb juustudest või juustutükkidest, vedelikust ja kontaktpakendist. |

--------------------------------------------------

LISA 4

TAIMETERVIS

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on lihtsustada lepinguosaliste vahelist kauplemist taimede, taimsete saaduste ja muude taimetervisemeetmetega seotud toodetega, mis pärinevad nende territooriumilt või mis on imporditud kolmandatest riikidest ning loetletud 1. liites, mis on koostatud komitee poolt kooskõlas käesoleva kokkuleppe artikliga 11.

Artikkel 2

Põhimõtted

1. Lepinguosalised märgivad, et neil on ühesugused taimede, taimsete saaduste või muude toodete abil levivate kahjulike organismide sissetoomise ja levimise vastaseid kaitsemeetmeid käsitlevad õigusaktid, millel on samaväärne toime vastavalt artiklile 1 sätestatud 1. liites toodud taimede ja taimsete saaduste kaitsmiseks kahjulike organismide sissetoomise ja leviku eest. Sama kehtib ka kolmandatest riikidest sissetoodavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes võetavate taimetervisemeetmete kohta.

2. Lõikes 1 osutatud õigusaktid loetletakse komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatavas 2. liites.

3. Lepinguosalised tunnustavad vastastikku komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatavas 3. liites loetletud organisatsioonide poolt väljaantavaid taimepasse. Need passid peavad olema vastavuses lõikega 2 sätestatud 2. liites loetletud õigusaktidega ning vastama nendes kehtestatud nõuetele taimede, taimsete saadust jt artikliga 1 sätestatud 1. liites loetletud toodete liikumise kohta lepinguosaliste territooriumidel.

4. Kauplemisel taimede, taimsete saaduste jt artikliga 1 sätestatud 1. liites loetletud toodetega, mille kohta ei kehti kahe lepinguosalise territooriumidel kauplemisel rakendatav taimepasside kord, pole vajalik taimepass, vaid ainult muud lepinguosaliste õigusaktidega ette nähtud dokumendid, eriti need, mis võimaldavad nende taimede, taimsete saaduste ja muude toodete päritolu kindlakstegemist.

Artikkel 3

1. Taimede, taimseta saaduste ja muude toodetega, mida ei ole artikliga 1 sätestatud 1. liites selgelt nimetatud ning mis ei kuulu kummagi lepinguosalise taimetervisemeetmete alla, võib kaubelda ilma taimetervisemeetmetega seotud dokumentide, identsuse ja taimetervise kontrollita.

2. Kui üks lepinguosaline kavatseb võtta taimetervisemeetmeid lõikes 1 osutatud taimede, taimsete saaduste või muude toodete osas, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele.

3. Lähtuvalt artikli 10 lõikest 2 hindab taimetervise töörühm vastavalt lõikele 2 tehtud muudatuste mõju käesolevale lisale, et vajaduse korral teha ettepanekuid asjakohaste liidete muutmiseks.

Artikkel 4

Piirkondlikud nõuded

1. Kumbki lepinguosaline võib sarnaste kriteeriumide põhjal kehtestada erinõuded taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumisele, sõltumata päritolust, oma territooriumi aladel või aladele, kui seda tingib nende alade taimetervise olukord.

2. Komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatud 4. liide määratleb lõikes 1 osutatud alad ning nendega seotud erinõuded.

Artikkel 5

Impordikontrollid

1. Kumbki lepinguosaline teostab pistelisi taimetervise kontrolle määral, mis ei ületa teatavat protsenti vastavalt artiklile 1 sätestatud 1. liites loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete partiidest. See protsendimäär, mille kohta teeb ettepaneku taimetervise töögrupp ja mille kehtestab komitee, määratakse iga taime, taimse saaduse ja muu toote puhul vastavalt fütosanitaarohule. Käesoleva lisa jõustumise tähtajal on see protsendimäär 10 %.

2. Vastavalt käesoleva lisa artikli 10 lõikele 2 võib komitee otsustada taimetervise töögrupi ettepanekul vähendada lõikes 1 sätestatud kontrollide määra.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ainult taimetervise kontrollide kohta kauplemisel taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega lepinguosaliste vahel.

4. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kokkuleppe artikli 11 ja käesoleva lisa artiklite 6 ja 7 kohaselt.

Artikkel 6

Kaitsemeetmed

Kaitsemeetmeid võetakse vastavalt kokkuleppe artikli 10 lõikes 2 sätestatud korrale.

Artikkel 7

Erandid

1. Kui üks lepinguosaline kavatseb kohaldada erandeid teise lepinguosalise territooriumi osa või kogu territooriumi suhtes, teatab ta sellest teisele eelnevalt ning põhjendab oma otsust. Piiramata võimalust viia kavandatavad erandid ellu viivitamatult, konsulteerivad lepinguosalised nii kiiresti kui võimalik, et leida sobivaid lahendusi.

2. Kui üks lepinguosaline kohaldab erandeid oma territooriumi osa või mõne kolmanda riigi suhtes, teatab ta sellest teisele eelnevalt ning põhjendab oma otsust. Piiramata võimalust viia kavandatavad erandid ellu viivitamatult, konsulteerivad lepinguosalised nii kiiresti kui võimalik, et leida sobivaid lahendusi.

Artikkel 8

Ühiskontrollid

1. Lepinguosalised nõustuvad ühiskontrollidega, mida teostatakse teise lepinguosalise nõudmisel, hindamaks taimetervise olukorda ning meetmeid, millel on samaväärne mõju artiklis 2 sätestatutega

2. "Ühiskontroll" tähistab kontrolli, mida teostatakse piiril, et kontrollida emma-kumma lepinguosalise saadetise vastavust taimetervise nõuetele.

3. Selliseid kontrolle viiakse läbi vastavalt taimetervise töögrupi ettepanekul komitee poolt vastu võetud korrale.

Artikkel 9

Teabevahetus

1. Vastavalt kokkuleppe artiklile 8 vahetavad lepinguosalised kogu asjakohast informatsiooni oma õigus- ja haldusnormide rakendamise ja kohaldamise kohta, mis on hõlmatud käesoleva lisa ja 5. liites osutatud teatistega.

2. Et kindlustada käesoleva lisaga hõlmatud õigusaktide üksikasjalike rakenduseeskirjade kohaldamise samaväärsust, nõustub kumbki lepinguosaline teise taotlusel viimase ekspertide külastustega oma territooriumil, mida korraldatakse koostöös kõnesoleva territooriumi eest vastutava taimekaitseasutusega.

Artikkel 10

Taimetervise töörühm

1. Taimetervise töörühm (edaspidi "töörühm"), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi.

2. Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kohandamise ja kaasajastamise kohta.

--------------------------------------------------

5. liide

Teabevahetus

Artikli 9 lõikes 1 osutatud teatised on järgmised:

- teatised kolmandatest riikidest või lepinguosaliste territooriumi osadest pärinevate saadetiste ja kahjulike organismide, mis põhjustavad otsest ohtu taimetervisele vastavalt direktiivis 94/3/EMÜ sätestatule, kinnipidamise kohta,

- teatised vastavalt direktiivi 77/93/EMÜ artiklis 15 sätestatule.

--------------------------------------------------

LISA 5

LOOMATOIT

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised ühtlustama oma loomatoitu käsitlevaid õigusakte, et lihtsustada omavahelist kauplemist nende toodete osas.

2. Toodete ja tooterühmade nimekiri, mille puhul lepinguosaliste õigusaktide rakendamine lepinguosaliste hinnangul samaväärset mõju omab, ning vajadusel viimaste hinnangul samaväärset mõju omavate õigusnormide nimekiri, esitatakse komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatud 1. liites.

3. Lepinguosalised kaotavad piirikontrollid lõikes 2 nimetatud 1. liite toodete ja tootegruppide osas.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) toode – loomatoit või selles kasutatav aine;

b) ettevõte – üksus, mis valmistab toodet ja mille valduses on toode vaheetapil (k.a töötlemine ja pakendamine) enne selle suundumist vabasse ringlusse või mis turustab toodet;

c) pädev asutus – loomatoidu ametliku kontrollimise eest vastutav lepinguosalise asutus.

Artikkel 3

Teabevahetus

Vastavalt kokkulepe artiklile 8 saadavad lepinguosalised teineteisele:

- üksikasjad pädeva asutuse või pädevate asutuste, nende tegevuspiirkonna ja pädevusala kohta,

- kontrollanalüüse läbiviivate laborite loetelu,

- vajadusel nimekirja punktide kohta, mille kaudu erinevad tooted nende territooriumile sisenevad,

- oma kontrolliprogrammid, mis kindlustavad toodete vastavuse nende loomatoitu käsitlevate õigusaktidega.

Neljandas taandes nimetatud programmid peavad arvestama iga lepinguosalise olukorraga ja eelkõige määrama regulaarsete kontrollide läbiviimise viisi ja sageduse.

Artikkel 4

Kontrollide üldsätted

Lepinguosalised astuvad vajalikke samme, et kindlustada teisele lepinguosalisele tarnitavatele toodetele sama hoolikas kontroll kui oma territooriumil turustatavatele toodetele; nad tagavad eelkõige, et:

- kontrolle teostatakse eeskirjade rikkumise kahtluse korral regulaarselt, kasutades vahendeid, mis on proportsioonis soovitud tulemustega ning eelkõige pidades silmas olemasolevat riski ja saadud kogemusi,

- kontrollimised hõlmavad tootmise kõiki etappe, turustamiseelseid vaheetappe, turustamist, sealhulgas importimist, ja toodete kasutamist,

- kontrolle teostatakse kõige sobivamal etapil, arvestades nende eesmärki,

- kontrolle teostatakse üldjuhul ette teatamata,

- kontrollimised hõlmavad ka loomatoidus keelatud aineid.

Artikkel 5

Kontrollid päritolukohas

1. Lepinguosalised tagavad, et pädevad asutused viivad läbi kontrolle ettevõtetes, tagamaks, et need täidavad oma kohustusi ning turule viidavad tooted vastavad vastavalt artiklile 1 kehtestatud 1. liites loetletud õigusnormidele.

2. Kui on põhjust kahtlustada, et nõudeid ei ole täidetud, viib pädev asutus läbi vajalikud kontrollimised ja kui kahtlus leiab kinnitust, võtab vastavad meetmed.

Artikkel 6

Kontrollimine sihtkohas

1. Sihtriigiks oleva lepinguosalise pädevad asutused võivad sihtkohas kontrollida tooteid mittediskrimineerivate pisteliste kontrollidega, tagamaks nende vastavust käesoleva lisaga hõlmatud sätetele.

2. Kui sihtkohaks oleva lepinguosalise pädeval asutusel on teavet, mis lubab kahtlustada rikkumist, võib kontrollimisi läbi viia ka toodete vedamise ajal tema territooriumil.

3. Kui asjaomase lepinguosalise pädevad asutused täheldavad saadetise kontrollimisel sihtkohas või vedamise ajal, et tooted ei vasta käesoleva lisaga hõlmatud sätetele, võtavad nad vajalikke meetmeid ja nõuavad kaubasaatjalt, kaubasaajalt või mõnelt muult asjaomaselt osapoolelt, et:

- tooted viidaks vastavusse määratud tähtaja jooksul, või

- need puhastataks saastatusest, kui vajalik, või

- neid töödeldaks sobival viisil, või

- neid kasutataks muul eesmärgil, või

- tooted saadetaks tagasi lepinguosalisele lähteriigile, informeerides eelnevalt viimase pädevat asutust, või

- tooted hävitataks.

Artikkel 7

Väljastpoolt lepinguosaliste territooriumi pärit toodete kontroll

1. Olenemata artikli 4 lõikest 1 võtavad lepingupooled kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende tolliterritooriumile mujalt kui kokkuleppe artiklis 16 määratletud territooriumidelt saabunud tooted läbivad pädevate asutuste dokumendikontrolli iga partii puhul ja pistelise identsuskontrolli, et kontrollida nende:

- liiki,

- päritolu,

- geograafilist sihtkohta,

neile kohaldatava tolliprotseduuri kindlaksmääramiseks.

2. Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada pisteliste füüsiliste kontrollidega toodete eeskirjadele vastavus enne nende lubamist vabasse ringlusse.

Artikkel 8

Koostöö rikkumiste korral

1. Lepinguosalised toetavad teineteist käesolevas lisas sätestatud viisil ja tingimustel. Nad tagavad, et loomatoidus kasutatavaid tooteid käsitlevaid õigusnorme kohaldataks nõuetekohaselt, eelkõige vastastikuses koostöös ja nimetatud sätete rikkumise tuvastamise ja uurimise teel.

2. Käesolevas artiklis sätestatud abi ei mõjuta kriminaalmenetlust ning lepinguosaliste poolt kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitlevaid sätteid.

Artikkel 9

Eelluba vajavad tooted

1. Lepinguosalised püüavad tagada, et nende 2. liites loetletud õigusnormidega hõlmatud toodete nimekirjad on identsed.

2. Lepinguosalised teavitavad teineteist lõikes 1 nimetatud toodete loataotluste kohta.

Artikkel 10

Konsultatsioonid ja kaitsemeetmed

1. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine ei ole täitnud käesoleva lisa järgset kohustust, konsulteerivad lepinguosalised.

2. Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mida on vaja kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.

3. Kaitsemeetmeid vastavalt tooteid ja tootegruppe käsitlevatele õigusnormidele, mis on loetletud vastavalt artiklile 1 koostatud 1. liites, võetakse kooskõlas kokkuleppe artikli 10 lõikes 2 sätestatud korrale.

4. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 1 ja kokkuleppe artikli 10 lõike 2 punktis a sätestatud konsultatsioonide järel kokkuleppele, võib lepinguosaline, kes taotles konsultatsioone või kes võttis lõikes 3 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid, et tagada käesoleva lisa kohaldamist.

Artikkel 11

Loomatoidu töörühm

1. Loomatoidu töörühm (edaspidi "töörühm"), mis on moodustatud artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi. Ta vastutab ka käesoleva lisaga sätestatud ülesannete eest

2. Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud siseriiklike õigusaktide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kaasajastamise kohta.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

1. Mistahes käesolevast lisast tulenev teave on konfidentsiaalne. Kõnealuse teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele neid saava lepinguosalise siseriiklike õigusaktide kohaselt.

2. Lõikes 1 nimetatud konfidentsiaalsuse põhimõtet ei kohaldata artiklis 3 osutatud teabele.

3. Lepinguosaline, kelle õigusaktid või haldustavad sätestavad käesolevas lisas sätestatutest rangemad piirangud tööstus- ja kaubandussaladustele, ei ole kohustatud esitama teavet, kui teine lepinguosaline ei pea nimetatud rangematest piirangutest kinni.

4. Saadud teavet võib lepinguosaline kasutada ainult käesoleva lisa raames; muudel eesmärkidel võib seda kasutada üksnes teabe esitanud haldusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul, järgides kõiki selle asutuse kehtestatud piiranguid.

Lõige 1 ei välista teabe kasutamist üldise karistusõiguse rikkumise kohta algatatud kohtu- või haldusmenetlustes, kui seda saadi rahvusvahelise õigusalase koostöö teel.

5. Lepinguosalised võivad käesoleva artikli kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes.

--------------------------------------------------

2. liide

Artiklis 9 osutatud õigusnormide loetelu

Ühenduse sätted:

nõukogu direktiiv 70/524/EMÜ, 23. november 1970, mis käsitleb söödalisandeid (EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1); viimati muudetud direktiiviga 98/19/EÜ (EÜT L 96, 28.3.1998, lk 39),

nõukogu direktiiv 82/471/EMÜ, 30. juuni 1982, teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta (EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8); viimati muudetud direktiiviga 96/25/EÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 35).

Šveitsi sätted:

föderaalnõukogu korraldus söötade tootmise ja turustamise kohta, 26. jaanuar 1994, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 312),

föderaalse rahvamajandusministeeriumi korraldus söötade, söödalisandite ja silokonservantide kohta, 1. märts 1995, viimati muudetud 10. jaanuaril 1996 (RO 1996 208).

--------------------------------------------------

LISA 6

SEEMNED

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesolev lisa hõlmab põllumajandus-, köögivilja-, puuvilja- ja ilutaimede liike ning viinapuid.

2. Käesolevas lisas tähistab "seemned" kogu paljundus- ning istutusmaterjali.

Artikkel 2

Õigusaktide vastavuse tunnustamine

1. Lepinguosalised tunnustavad, et käesoleva lisa 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktides sätestatud nõudmised on samaväärse mõjuga.

2. Lepinguosalised võivad omavahel kaubelda lõikes 1 osutatud õigusaktides määratletud liikide seemnetega ja neid mõlema lepinguosalise territooriumil vabalt turustada, ilma et see piiraks artiklite 5 ja 6 kohaldamist. Ainuke nõutav kahe lepinguosalise seaduste vastavust kinnitav dokument on etikett vm dokument, mis on vajalik kauplemiseks kooskõlas nimetatud seadustega.

3. Vastavuskontrolli eest vastutavad asutused on loetletud 2. liites.

Artikkel 3

Sertifikaatide vastastikune tunnustamine

1. Kumbki lepinguosaline tunnustab 1. liite 2. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide seemnete sertifikaate vastavalt lõikele 2, mis on koostatud kooskõlas teise lepinguosalise õigusaktidega 2. liites loetletud asutuste poolt.

2. Lõikes 1 tähistab "sertifikaat" lepinguosaliste seadustega nõutavaid dokumente, mida kohaldatakse seemnete impordil vastavalt 1. liite 2. jaole.

Artikkel 4

Seaduste ühtlustamine

1. Lepinguosalised püüavad ühtlustada 1. liite 2. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud ja 1. lisa 1. ja 2. jaos loetletud õigusaktidega hõlmamata liikide seemnetega kauplemist käsitlevaid seadusi.

2. Kui üks lepinguosaline võtab vastu uued õigusnormid, kohustuvad lepinguosalised hindama võimalust käesoleva lisa rakendusala laiendamiseks, et kaasata uus sektor vastavalt kokkuleppe artiklites 11 ja 12 kehtestatud korrale.

3. Kui üks lepinguosaline muudab mõne käesoleva lisaga hõlmatud sektoriga seotud õigusnorme, kohustuvad mõlemad lepinguosalised hindama niisuguse muudatuse tagajärgi vastavalt kokkuleppe artiklites 11 ja 12 kehtestatud korrale.

Artikkel 5

Sordid

1. Šveits võimaldab oma territooriumil ühenduse ühises põllumajandustaimesortide kataloogis loetletud liikide seemnetega kauplemist 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide puhul.

2. Ühendus võimaldab oma territooriumil Šveitsi riiklikus põllumajandustaimesortide kataloogis loetletud liikide seemnetega kauplemist 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide puhul.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata geneetiliselt muundatud sortide puhul.

4. Lepinguosalised teavitavad teineteist sordi heakskiitmise taotluste esitamisest ja tagasivõtmisest, uute sortide riiklikku kataloogi kandmisest ja kataloogi muutmisest. Nad esitavad vastava taotluse korral vastastikku oluliste näitajate lühikirjelduse iga uue sordi kasutamise kohta ja näitajad, mille poolest sorti saab eristada teistest tuntud sortidest. Kumbki lepinguosaline hoiab teise jaoks kättesaadavana toimikut, mis sisaldab iga heakskiidetud sordi kirjeldust ja selget kokkuvõtet kõikidest heakskiitmise aluseks olnud põhjustest. Geneetiliselt muundatud sortide puhul informeerivad lepinguosalised teineteist selliste sortide keskkonda viimise kohta tehtud riskianalüüside tulemustest.

5. Lepinguosalised võivad pidada tehnilisi konsultatsioone, et hinnata kriteeriume, millel nende poolt teatava sordi heakskiitmine põhineb. Vajadusel teavitatakse nende konsultatsioonide tulemustest seemnete töörühma.

6. Lepinguosalised kasutavad olemasolevaid elektroonilisi teabevahetussüsteeme või lõikes 4 osutatud süsteeme, mis on arendatud teabevahetuse hõlbustamiseks.

Artikkel 6

Erandid

1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide seemnetega kauplemisel lubavad Šveits ja ühendus 3. liites loetletud, ühenduse ja Šveitsi poolt lubatud erandeid.

2. Lepinguosalised teavitavad teineteist kõigist eranditest seemnete trustamisel, mida nad kavatsevad oma territooriumil või selle osal rakendada. Lühiajaliste erandite puhul või erandite puhul, mis peavad jõustuma viivitamata, piisab tagantjärele teatamisest.

3. Olenemata artikli 5 lõikest 1 võib Šveits otsustada keelata oma territooriumil ühenduse ühises põllumajandustaimesortide kataloogis heakskiidetud sortide seemnete turustamise.

4. Olenemata artikli 5 lõikest 2 võib ühendus otsustada keelata oma territooriumil Šveitsi riiklikus põllumajandustaimesortide kataloogis heakskiidetud sortide seemnete turustamise.

5. Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse 1. liite 1. jaos loetletud lepinguosaliste õigusaktides ettenähtud juhtudel.

6. Mõlemad lepinguosalised võivad lõiget 3 ja 4 rakendada:

- enne käesoleva lisa jõustumist ühenduse ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi ja Šveitsi riiklikku põllumajandustaimesortide kataloogi kantud sortide puhul käesoleva lisa jõustumisele järgneva kolme aasta jooksul,

- pärast käesoleva lisa jõustumist ühenduse ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi ja Šveitsi riiklikku põllumajandustaimesortide kataloogi kantud sortide puhul kolme aasta jooksul pärast artikli 5 lõikes 4 osutatud teabe kättesaamist.

7. Pärast käesoleva lisa jõustumist kohaldatakse vastavalt artiklile 4 1. liite 1. jao loetellu lisatud sätetega hõlmatud liikide sortide suhtes analoogia põhjal lõiget 6.

8. Lepinguosalised võivad pidada tehnilisi konsultatsioone, et hinnata lõigetes 1–4 osutatud erandite mõju käesolevale lisale.

9. Lõiget 8 ei kohaldata juhul, kui 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktide erandite kohta otsuse langetamise eest vastutavad ühenduse liikmesriigid Lõiget 8 ei kohaldata ka Šveitsi poolt sarnastel juhtudel vastu võetud erandite puhul.

Artikkel 7

Kolmandad riigid

1. Piiramata artikli 10 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat lisa ka mõlema lepinguosalise territooriumil turustatava seemne suhtes, mis ei pärine ühenduse liikmesriigist või Šveitsist ning mida mõlemad lepinguosalised tunnustavad.

2. Lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide loetelu, vastavad liigid ja sellise tunnustuse ulatus sätestatakse 4. liites

Artikkel 8

Võrdluskatsed

1. Võrdluskatseid tehakse mõlema lepinguosalise territooriumil turustatavatest partiidest võetud seemneproovide järelkontrolliks. Šveits osaleb ühenduse võrdluskatsetel.

2. Seemnete töörühm hindab lepinguosaliste poolt läbiviidavate võrdluskatsete korraldust.

Artikkel 9

Seemnete töörühm

1. Seemnete töörühm (edaspidi "töörühm"), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi.

2. Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud valdkondade õigusnormide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kohaldamise ja kaasajastamise kohta.

Artikkel 10

Kokkulepped teiste riikidega

Osapooled lepivad kokku, et nende poolt kolmandate riikidega sõlmitud vastastikuse tunnustamise kokkulepped ei tohi mingil tingimusel tekitada teisele osapoolele kohustust tunnustada nende kolmandate riikide vastavushindamisasutuste poolt välja antud ettekandeid, sertifikaate, lubasid või markeeringuid, kui osapooled pole selles vormikohaselt kokku leppinud.

--------------------------------------------------

1. liide

Õigusaktid

1. jagu (õigusaktide vastavuse tunnustamine)

A. ÜHENDUSE SÄTTED

1. Põhilised õigusaktid

- nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ, 14. juuni 1966, teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66), viimati muudetud direktiiviga 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10);

- nõukogu direktiiv 66/403/EMÜ, 14. juuni 1966, seemnekartuli turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2320/66), viimati muudetud komisjoni otsusega 98/111/EÜ (EÜT L 28, 4.2.1998, lk 42);

- nõukogu direktiiv 70/457/EMÜ, 29. september 1970, põllumajanduskultuuride üldise sordikataloogi kohta (EÜT L 225, 12.10.1970, lk 1); viimati muudetud 1994.a. ühinemisaktiga. [1]

2. Rakendussätted [2]

- komisjoni direktiiv 72/180/EMÜ, 14. aprill 1972, milles määratakse kindlaks tunnused ja miinimumtingimused põllumajandustaimesortide kontrollimiseks (EÜT L 108, 8.5.1972, lk 8);

- komisjoni direktiiv 74/268/EMÜ, 2. mai 1974, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist söödakultuuri- ja teraviljaseemnes (EÜT L 141, 24.5.1974, lk 19); viimati muudetud direktiiviga 78/511/EMÜ (EÜT L 157, 16.6.1978, lk 34);

- komisjoni otsus 80/755/EMÜ, 17. juuli 1980, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult teraviljaseemne pakenditele (EÜT L 207, 9.8.1980, lk 37); viimati muudetud otsusega 81/109/EMÜ (EÜT L 64, 11.3.1981, lk 13);

- komisjoni otsus 81/675/EMÜ, 28. juuli 1981, millega nähakse ette, et teatavad sulgemissüsteemid on "ühekordselt kasutatavad süsteemid" nõukogu direktiivide 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 69/208/EMÜ ja 70/458/EMÜ tähenduses (EÜT L 246, 29.8.1981, lk 26); viimati muudetud otsusega 86/563/EMÜ (EÜT L 327, 22.11.1986, lk 50);

- komisjoni otsus 86/110/EMÜ, 27. veebruar 1986, erandite kohta tingimustest, mis keelavad EMÜ etikettide kasutamise kolmandates riikides toodetud seemnete pakendite taassulgemisel või –sildistamisel (EÜT L 93, 8.4.1986, lk 23);

- komisjoni direktiiv 93/17/EMÜ, 30. märts 1993, mis määrab ühenduse eliitseemnekartuli klassid koos neile klassidele kohaldatavate tingimuste ja määratlustega (EÜT L 106, 30.4.1993, lk 7);

- komisjoni otsus 94/650/EÜ, 9. september 1994, ajutise katse korraldamise kohta seemnete hulgiturustamiseks lõpptarbijale (EÜT L 252, 28.9.1994, lk 15), viimati muudetud otsusega 98/174/EÜ (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 31);

- komisjoni otsus 98/320/EÜ, 27. aprill 1998, ajutise katse korraldamise kohta seemneproovide võtmiseks ja seemnekontrolliks vastavalt nõukogu direktiividele 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ ja 69/208/EMÜ (EÜT L 140, 12.5.1998, lk 14).

B. ŠVEITSI SÄTTED [3]

- põllumajandust käsitlev föderaalseadus, 29. aprill 1998 (RO 1998 3033);

- korraldus taimse paljundusmaterjali tootmise ja vabasse ringlusse lubamise kohta, 7. detsember 1998 (RO 1999 420);

- DFE korraldus põllukultuuride ja söödataimede seemnete ning seemikute kohta, 7. detsember 1998 (RO 1999 781);

- OFAG korraldus teravilja-, kartuli-, söödataime- ja kanepisortide kataloogi kohta (RO 1999 429). [4]

2. jagu (sertifikaatide vastastikune tunnustamine)

A. ÜHENDUSE SÄTTED

1. Põhilised õigusaktid

- nõukogu direktiiv 66/400/EMÜ, 14. juuni 1966, peediseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2290/66); viimati muudetud direktiiviga 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1976, lk 10);

- nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ, 14. juuni 1966, söödakultuuride seemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66); viimati muudetud direktiiviga 96/72/EC (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10);

- nõukogu direktiiv 69/208/EMÜ, 30. juuni 1969, õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta (EÜT L 169, 10.7.1966, lk 3); viimati muudetud direktiiviga 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10).

2. Rakendussätted [5]

- komisjoni direktiiv 75/502/EMÜ, 25. juuli 1975, millega piiratakse aasnurmika seemne (Poa pratensis L.) turustamist niisuguste seemnetega, mis on ametlikult sertifitseeritud kui eliitseeme või sertifitseeritud seeme (EÜT L 228, 29.8.1975, lk 26);

- komisjoni otsus 81/675/EMÜ, 28. juuli 1981, millega nähakse ette, et teatavad sulgemissüsteemid on "ühekordselt kasutatavad süsteemid" nõukogu direktiivide 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 69/208/EMÜ ja 70/458/EMÜ tähenduses (EÜT L 246, 29.8.1981, lk 26); viimati muudetud otsusega 86/583/EMÜ (EÜT L 327, 22.11.1986, lk 50);

- komisjoni direktiiv 86/109/EMÜ, 27. veebruar 1986, millega piiratakse söödakultuuride seeme ning õli- ja kiudtaimede seeme turustamist niisuguste seemnega, mis on ametlikult sertifitseeritud kui eliitseeme või sertifitseeritud seeme (EÜT L 93, 8.4.1986, lk 21); viimati muudetud direktiiviga 91/376/EMÜ (EÜT L 203, 26.7.1991, lk 108);

- komisjoni otsus 86/110/EMÜ, 27. veebruar 1986, erandite kohta tingimustest, mis keelavad EMÜ etikettide kasutamise kolmandates riikides toodetud seemnete pakendite taassulgemisel või –sildistamisel (EÜT L 93, 8.4.1996, lk 23);

- komisjoni otsus 87/309/EMÜ, 2. juuni 1987, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult teatavate söödakultuuri liikide pakenditele (EÜT L 155, 16.6.1987, lk 26); viimati muudetud otsusega 97/125/EÜ (EÜT L 48, 19.2.1997, lk 35);

- komisjoni otsus 92/195/EMÜ, 17. märts 1992, nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ alusel ajutise katse korraldamise kohta söödataimede seemne turustamisel seoses seemnepartii maksimummassi suurendamisega (EÜT L 88, 3.4.1992, lk 59), viimati muudetud otsusega 96/203/EÜ (EÜT L 65, 15.3.1996, lk 41);

- komisjoni otsus 94/650/EMÜ, 9. september 1994, ajutise katse korraldamise kohta seemnete hulgiturustamiseks lõpptarbijale (EÜT L 252, 28.9.1994, lk 15), viimati muudetud otsusega 98/174/EÜ (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 3);

- komisjoni otsus 95/232/EÜ, 27. juuni 1995, nõukogu direktiivi 69/208/EMÜ alusel ajutise katse korraldamise kohta rapsi ja rüpsi hübriidseemne ja seemnesegude vastavustingimuste kinnitamiseks (EÜT L 154, 5.7.1995, lk 22), viimati muudetud otsusega 98/173/EÜ (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 30);

- komisjoni otsus 96/202/EÜ, 4. märts 1996, ajutise katse korraldamise kohta inertse materjali maksimumsisalduse määramiseks sojaoa seemnetes (EÜT L 65, 15.3.1996, lk 39);

- komisjoni otsus 97/125/EÜ, 24. jaanuar 1997, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult õli- ja kiudtaimede seemne pakenditele ja muudetakse otsust 87/309/EMÜ, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult teatavate söödakultuuri liikide pakenditele (EÜT L 48, 19.2.1997, lk 35);

- komisjoni otsus 98/320/EÜ, 27. aprill 1998, ajutise katse korraldamise kohta seemneproovide võtmiseks ja seemnekontrolliks vastavalt nõukogu direktiividele 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ ja 69/208/EMÜ (EÜT L 140, 12.5.1998, lk 14)

B. ŠVEITSI SÄTTED

- põllumajandust käsitlev föderaalseadus, 29. aprill 1998 (RO 1998 3033);

- korraldus taimse paljundusmaterjali tootmise ja vabasse ringlusse lubamise kohta, 7. detsember 1998 (RO 1999 420);

- DFE korraldus põllukultuuride ja söödataimede seemnete ning seemikute kohta, 7. detsember 1998 (RO 1998 781);

- DFEP seemnekataloog, 6. juuni 1974, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 408).

C. IMPORDIKS NÕUTAVAD SERTIFIKAADID

a) Euroopa Ühenduse poolt:

dokumendid vastavalt nõukogu otsusele 95/514/EÜ (EÜT L 296, 9.12.1995, lk 34), viimati muudetud otsusega 98/162/EÜ (EÜT L 53, 24.2.1998, lk 21).

b) Šveitsi poolt:

ametlikud EÜ või OECD etiketid, mis on välja antud käesoleva lisa 2. liites loetletud ametiasutuste poolt ning oranžid või rohelised ISTA sertifikaadid vms seemneanalüüsi sertifikaadid iga seemnepartii kohta.

[1] Võimalusel ainult teraviljaseemne ja seemnekartulite osas.

[2] Võimalusel ainult teraviljaseemne ja seemnekartulite osas.

[3] Ei hõlma Šveitsis turustamiseks lubatud kohalikke sorte.

[4] Võimalusel ainult teraviljaseemne ja seemnekartulite osas.

[5] Võimalusel teraviljaseeme ja seemnekartulid välja arvata.

--------------------------------------------------

2. liide

Seemnekontrolli ja seemnete sertifitseerimist teostavad asutused

A. Euroopa Ühendus |

Belgia | Ministère des Classe Moyennes et de l'AgricultureService Matériel de ReproductionBrussels | |

Taani | Ministeriet for Fødevarer, Landborg og Fiskeri (Élelmiszerügyi, Mezőgazdasági és Halászati Minisztérium)Plantedirektoratet (Dán Növénytermesztési Igazgatóság)Lyngby | |

Saksamaa | Senatsverwaltung für Wirtschaft und BetriebeReferat Ernährung und Landwirtschaft— Abteilung IV E 3 —Berlin | B |

Der Direktor der Landwirtschaftskammer Rheinland als LandesbeauftraterSaatenanerkennungsstelleBonn | BN |

Regierungspräsidium Freiburg— Abt. III, Referat 34 —Freiburg i. Br. | FR |

Bayerische Landesanstalt für Bodenkultur und Pflanzenbau — Amtliche Saatenanerkennungfür landwirtsch. Saatgut —Freising | FS |

Landwirtschaftskammer HannoverReferat 32Hannover | H |

Regierungspräsidium HalleAbteilung 5, Dezernat 51Samenprüf- und AnerkennungsstelleHalle | HAL |

Der Senator für Frauen, Gesundheit, Jugend, Soziales und UmweltschutzReferat 33Bremen | HB |

WirtschaftsbehördeAm Wirtschaft u. LandwirtschaftAbt. Land- und ErnährungswirtschaftHamburg | HH |

Landesforschungsanstalt für Landwirtschaft und Fischerei Mecklenburg-VorpommernLandesanerkennungsstelle für Saat- und PflanzgutRostock | HRB |

Thüringer Landesanstalt für LandwirtschaftSachgebiet 270Jena | J |

Regierungspräsidium Karlsruhe— Referat 34 —Karlsruhe | KA |

Landwirtschaftskammer Rheinland-Pfalz— Amtliche Saatanerkennung —Bad Kreuznach | KH |

Landwirtschaftskammer Schleswig-HolsteinLUFA-ITLKiel | KI |

Hessische Landesamt für Regionalentwicklung und LandwirtschaftDez. 23Kassel | KS |

Sächsisches Landesamt für LandwirtschaftFachbereich 5, Sortenprüfung und FelversuchswesenSaatenanerkennungNossen | MEI |

Der Direktor der Landwirtschaftskammer-Westfalen-Lippe als LandesbeauftragterGruppe 31 LandbauMünster | MS |

Landwirtschaftskammer Weser-EmsInstitut für Pflanzenbau und PflanzenschutzReferet P4Oldenburg | OL |

Landesamt für Ernährung, Landwirtschaft und FlurneuordnungStaatenanerkennungsstelle PotsdamPotsdam | P |

Regierungspräsidium StuttgartReferat 34 aStuttgart | S |

Landwirtschaftskammer für das SaarlandSaarbrücken | SB |

Regierungspräsidium TübingenReferat 34Tübingen | TÜ |

Regierung von Unterfranken— Anerkennungs- und Nachkontrollstelle für Gemüsesaatgut in Bayern —Würzburg | WÜ |

Regierung von UnterfrankenAbteilung Landwirtschaft— Sachgebiet Weinbau —Würzburg | WÜ |

Kreeka | Ministry of AgricultureDirectorate of Inputs of Crop ProductionAthén | |

Hispaania | Ministerio de Agricultura Pesca y AlimentaciónDirección General de Producciones y Mercados AgrícolaSubdireccion General de Semillas y Plantas de VivienMadrid Generalidad de CataluñaDepartamento de Agricultura, Ganadería y PescaBarcelona Comunidad Autónoma de Pais VascoDepartamento de Industria, Agricultura y PescaVitoria Junta de GaliciaConsejería de Agriculltura, Ganadería y MontesSantiago de Compostela Diputación Regional de CantabriaConsejería de Ganadería, Agricultura y PescaSantander Principado de AsturiasConsejería de AgriculturaOviedo Junta de AndalucíaConsejería de Agricultura y PescaSevilla Comunidad Autonoma de la Región de MurciaConsejería de Medio Ambiente, Agricultura y PescaMurcia Diputacion General de AragónConsejería de Agricultura í Medio AmbienteZaragoza Junta de Communidades de Castilla-La ManchaConsejería de Agricultura y Medio AmbienteToledo Generalidad ValencianaConsejería de Agricultura y Medio AmbienteValencia Comunidad Autónom de La RiojaConsejería de Agricultura, Ganaderiía y Desarrollo RuralLogroño Junta de ExtremaduraConsejería de Agricultura y ComercioMérida Comunidad Autónoma de CanariasConsejería de Agricultura, Pesca y AlimentaciónSanta Cruz de Tenerife Junta de Castillay LeónConsejería de Agricultura y GanaderíaValladolid Comunidad Autonóma de Jas Islas BalearesConsejería de Agricultura, Comercio e IndustriaPalma de Mallorca Comunidad de MadridConsejería de Economía y EmpleoMadrid Diputación Foral de NavarraDepartamento de Agricultura, Gandería y AlimentaciónPamplona | |

Prantsusmaa | Ministère de l'Agriculture, de la Pêche et de l'AlimentationService Officiel de Contrôle et de Certification (SOC)Paris | |

Iirimaa | The Department of Agriculture, Food and ForestryAgriculture HouseDublin | |

Itaalia | Ente Nazionale Sementi Elette (ENSE)Milano | |

Luksemburg | L'Administration des Services Techniques de l'agriculture (ASTA)Service de la Production VégétaleLuxemburg | |

Austria | Bundesamt und Forschungszentrum für LandwirtschaftWien Bundesamt für AgrarbiologieLinz | |

Madalmaad | Nederlandse Algemene Keuringsdienst voor zaaizaad en pootged van landbouwgesassen (NAK)Ede | |

Portugal | Ministério da Agricultura, do Desenvolvimento Rural e das PescasDirecção Geral de Protecção das CulturaLisbon | |

Soome | Kasvintuotannon tarkastuskeskus (KTTK) Kontroll-centralen för växproduktionSiementarkastusosasto FrökontrollavdelingenLoimaa | |

Rootsi | a)seemned, v.a seemnekartul:Statens utsädeskontroll (SUK)(Svéd vetőmagminőségvizsgáló és minősítő intézet)SvalövFrökontrollen Mellansverige ABLinköpingFrökontrollen Mellansverige ABÖrebrob)seemnekartul:Statens usädeskontroll (SUK)(Svéd vetőmagvizsgáló és minősítő intézet)Svalöv | |

Ühendkuningriik | Inglismaa ja Wales:a)seemned, v.a seemnekartul:Ministry of Agriculture, Fisheries and FoodSeeds BranchCambridgeb)seemnekartul:Ministry of Agriculture, Fisheries and FoodPlant Health DivisionYorkŠotimaa:Scottish OfficeAgriculture Fisheries and Environment DepartmentEdinburghPõhja-Iiri:Department of Agriculture for Northern IrelandSeeds BranchBelfast | |

B. Šveits: | Service des Semences et PlantsRAC ChanginsNyon Dienst für Saat- unf PflanzgutFAI. ReckenholzZürich | |

--------------------------------------------------

3. liide

Šveitsi poolt lubatavad ühenduse erandid [1]

a) mis vabastavad teatud liikmesriigid kohustusest kohaldada nõukogu direktiivi 66/402/EMÜ teatavat sorti teraviljaseemnete turustamise kohta:

- komisjoni otsus 69/270/EMÜ (EÜT L 220, 1.9.1969, lk 8);

- komisjoni otsus 69/271/EMÜ (EÜT L 220, 1.9.1969, lk 9);

- komisjoni otsust 69/272/EMÜ (EÜT L 220, 1.9.1969, lk 10);

- komisjoni otsus 70/47/EMÜ (EÜT L 13, 19.1.1970, lk 26), viimati muudetud otsusega 80/301/EÜ (EÜT L 68, 14.3.1980, lk 30);

- komisjoni otsus 74/5/EMÜ (EÜT L 12, 15.1.1974, lk 13);

- komisjoni otsus 74/361/EMÜ (EÜT L 196, 19.7.1974, lk 19);

- komisjoni otsus 74/532/EMÜ (EÜT L 299, 7.11.1974, lk 14);

- komisjoni otsus 80/301/EÜ (EÜT L 68, 14.3.1980, lk 30);

- komisjoni otsus 86/153/EMÜ (EÜT L 115, 3.5.1986, lk 26);

- komisjoni otsus 89/101/EMÜ (EÜT L 38, 10.2.1989, lk 37).

b) mis lubavad teatavatel liikmesriikidel piirata teatavate teravilja- ja seemnekartulisortide turustamist (vt ühine põllumajandustaimesortide kataloog, 20. tervikväljaanne, veerg 4 (EÜT C 264 A, 30.8.1997, lk 1).

c) mis lubavad teatavatel liikmesriikidel vastu võtta rangemad sätted tuulekaera esinemise suhtes teraviljaseemnetes:

- komisjoni otsus 74/269/EMÜ (EÜT L 141, 24.5.1974, lk 20), viimati muudetud otsusega 78/512/EÜ (EÜT L 157, 15.6.1978, lk 35); [2]

- komisjoni otsus 74/531/EMÜ (EÜT L 299, 7.11.1974, lk 13);

- komisjoni otsus 95/75/EÜ (EÜT L 60, 18.3.1995, lk 30);

- komisjoni otsus 96/334/EÜ (EÜT L 127, 25.5.1996, lk 39).

d) mis lubavad teatavatel liikmesriikidel seemnekartuli turustamisel kogu oma territooriumil või osal sellest vastu võtta rangemad sätted kui nõukogu direktiivi 66/403/EMÜ 1. ja 2. lisas sätestatud:

- komisjoni otsus 93/231/EMÜ (EÜT L 106, 30.4.1993, lk 11), muudetud otsustega:

- 95/21/EÜ (EÜT L 28, 7.2.1995, lk 13)

- 95/76/EÜ (EÜT L 60, 18.3.1995, lk 31)

- 96/332/EÜ (EÜT L 127, 25.5.1996, lk 31).

[1] Võimalusel ainult teraviljaseemne ja seemnekartuli sortide osas.

[2] Võimalusel ainult teraviljaseemne ja seemnekartuli osas.

--------------------------------------------------

4. liide

Kolmandate riikide loetelu [1]

Argentiina

Austraalia

Bulgaaria

Kanada

Tšiili

Horvaatia

Tšehhi Vabariik

Ungari

Iisrael

Maroko

Uus-Meremaa

Norra

Poola

Rumeenia

Slovakkia

Sloveenia

Lõuna-Aafrika Vabariik

Türgi

Ameerika Ühendriigid

Uruguay

[1] Tunnustamine põhineb nõukogu otsusel 95/514/EÜ (EÜT L 296, 9.12.1995, lk 34), viimati muudetud otsusega 98/162/EÜ (EÜT L 53, 24.2.1998, lk 21) seemnekultuuride põldtunnustamise ja toodetud seemnete kontrolli kohta ning nõukogu otsusel 97/788/EÜ (EÜT L 322, 25.11.1998, lk 39) sordi säilitamise tavasid käsitleva kontrolli kohta. Norra puhul kehtib Euroopa Majanduspiirkonna leping.

--------------------------------------------------

LISA 7

VEINISEKTORI TOODETEGA KAUPLEMINE

Artikkel 1

Lepinguosalised lepivad mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttest lähtudes hõlbustada ja edendada oma territooriumidelt pärit veinidega kauplemist käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolevat lisa kohaldatakse veinisektori toodetele, nagu on kindlaks määratud:

- ühenduse osas: nõukogu määruses (EMÜ) nr 822/87, [1] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1627/98, [2] ning mis kuuluvad CN-koodide 200960 ja 2204 alla,

- Šveitsi osas: toiduaineid käsitleva korralduse, 1. märts 1995, 36. peatükis ning mis kuuluvad Šveitsi tollitariifistiku numbrite 200960 ja 2204 alla.

Artikkel 3

Käesolevas lepingus, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) pärit veinitoode, millele eelneb ühe lepinguosalise nimi, tähistab artiklis 2 osutatud toodet, mis on toodetud asjaomase lepinguosalise territooriumil üksnes tema territooriumil koristatud viinamarjadest vastavalt käesolevale lisale;

b) geograafiline tähis – mis tahes tähis, kaasa arvatud "päritolunimetus" intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi "TRIPS-lepingu") artikli 22 tähenduses, mida tunnustatakse lepinguosalise õigusnormide kohaselt artiklis 2 määratletud ja lepinguosalise territooriumilt pärit veinitoote kirjeldamiseks ja esitlemiseks;

c) traditsiooniline märge – traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis viitab eelkõige artiklis 2 kindlaksmääratud veinisektori toote tootmismeetodile või kvaliteedile, värvile või liigile ning mida tunnustatakse lepinguosalise õigusnormide kohaselt selle lepinguosalise territooriumilt pärit toote kirjeldamiseks ja esitlemiseks;

d) kaitstud nimetus – käesoleva lepinguga kaitstud geograafiline tähis või traditsiooniline märge vastavalt lõike b või c tähenduses;

e) kirjeldus – nimetused, mida kasutatakse artiklis 2 kindlaksmääratud veinisektori toodete märgistuses, veo- või äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja saatelehtedel, ning reklaamis;

f) märgistus – kõik kirjeldused ja muud märkused, märgid, sümbolid, illustratsioonid või kaubamärgid, mis eristavad artiklis 2 kindlaksmääratud veinisektori toodet teistest ning mis on esitatud mahutil, sealhulgas sulguril, mahutile kinnitatud ripatsil ja pudelikaelasiltidel;

g) esitusviis – nimetused, mida kasutatakse mahutitel, sh sulguril, märgistuses ja pakenditel;

h) pakend – kaitsev ümbris, näiteks paber, iga liiki õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või mitme mahuti transportimisel ja/või esitlemiseks, et müüa tooted lõpptarbijale.

I JAOTIS

IMPORDILE JA MÜÜGILE KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 4

1. Lepinguosaliste vaheline kauplemine nende territooriumilt pärinevate artiklis 2 kindlaksmääratud veinisektori toodetega toimub kooskõlas käesolevas lisas toodud tehniliste sätetega. "Tehnilised sätted" tähistab kõiki 1. liites loetletud veinisektori toodete määratlemist, veinivalmistustavasid, nimetatud toodete koostist ja transpordi- ning turustuseeskirju käsitlevaid sätteid.

2. Komitee võib otsustada laiendada lõikega 1 hõlmatud valdkondi.

3. 1. liites loetletud õigusaktide sätteid, mis puudutavad nende jõustumist või rakendamist, ei kohaldata käesoleva lisa suhtes.

4. Käesolev lisa ei piira siseriiklike ega ühenduse maksustamiseeskirjade või samaväärsete kontrollimeetmete kohaldamist.

II JAOTIS

ARTIKLIS 2 KINDLAKSMÄÄRATUD VEINISEKTORI TOODETE NIMETUSTE VASTASTIKUNE KAITSE

Artikkel 5

1. Lepinguosalised astuvad kooskõlas käesoleva lisaga vajalikke samme artiklis 6 toodud ja artiklis 2 kindlaksmääratud, teineteise territooriumilt pärit veinisektori toodete nimetuste vastastikuseks kaitsmiseks. Selleks kehtestab iga lepinguosaline asjakohased õiguslikud vahendid, mis tagavad geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste märgete tõhusa kaitse ja välistavad selle, et neid kasutatakse nende tähiste ja kirjeldustega hõlmamata veinide tähistamiseks.

2. Lepinguosaliste kaitstud nimetused on reserveeritud eranditult lepinguosalise territooriumilt pärit toodete jaoks, mida nad tähistavad ning neid võib kasutada üksnes selle lepinguosalise õigusnormides sätestatud tingimustel.

3. Lõikes 1 ja 2 osutatud kaitse välistab eelkõige artiklis 2 määratletud veinisektori toodete kaitstud nimetuste kasutamise, kui need tooted ei pärine kõnesolevast geograafilisest piirkonnast, isegi kui:

- näidatakse ära toote tegelik päritolu,

- kõnealust geograafilist tähist kasutatakse tõlkes,

- nimetusele on lisatud sõnu nagu "liik", "tüüp", "laad", "imitatsioon", "meetod" või muid selliseid väljendeid.

4. Homonüümsete geograafilise tähiste puhul:

a) kui käesoleva lisaga kaitstud kaks tähist on homonüümsed, tagatakse kaitse mõlemale, tingimusel et tarbijat ei eksitata veinisektori toote tegeliku päritolu osas;

b) kui käesoleva lisaga kaitstud tähis on homonüümne väljaspool lepinguosaliste territooriume asuva geograafilise piirkonna nimega, võib niisugust nimetust kasutada, et kirjeldada ja esitleda veinisektori toodet, mis on toodetud selles geograafilises piirkonnas, millele nimetus osutab, tingimusel et seda nimetust on traditsiooniliselt ja järjepidevalt kasutatud, selle vastavat kasutamist reguleerib päritolumaa ning tarbijates ei ole tekitatud vale arusaama, nagu pärineks see vein asjaomase lepinguosalise territooriumilt.

5. Homonüümsete traditsiooniliste märgete puhul:

a) kui käesoleva lisaga kaitstud kaks tähist on homonüümsed, tagatakse kaitse mõlemale, tingimusel et tarbijat ei eksitata veinisektori toote tegeliku päritolu osas;

b) kui käesoleva lisaga kaitstud märge on homonüümne nimetusega, mida kasutatakse veinisektori toote kohta, mis ei pärine lepinguosaliste territooriumidelt, võib niisugust nimetust veinisektori toote kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutada, tingimusel et seda on kasutatud traditsiooniliselt ja järjepidevalt, selle vastavat kasutamist reguleerib päritolumaa ning tarbijates ei ole tekitatud vale arusaama, nagu pärineks see vein asjaomase lepinguosalise territooriumilt.

6. Komitee võib vajadusel oma otsusega kindlaks määrata tegelikud kasutamistingimused, et võimaldada lõigetes 4 ja 5 nimetatud homonüümsete tähiste ja märgete eristamist, pidades silmas asjaomaste tootjate õiglast kohtlemist ja tarbijate eksitamise vältimist.

7. Lepinguosalised loobuvad õigusest TRIPS-lepingu artikli 24 lõigetele 4–7 tuginedes keelduda teise lepinguosalise tootenimetuste kaitsmisest.

8. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud erakorralist kaitset kohaldatakse käesoleva lisa 2. liite ühenduse nimekirjas oleva nimetuse "Champagne" suhtes. Kaheaastase üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva lisa jõustumisest ei piira erakorraline kaitse siiski nimetuse "Champagne" kasutamist Šveitsi Vaudi kantonist pärinevate teatavate veinide kirjeldamisel ja esitlemisel, kui neid veine ei turustata ühenduse territooriumil ja tarbijat ei ole eksitatud veini tegeliku päritolu osas.

Artikkel 6

Kaitstud on järgmised nimetused:

a) ühendusest pärit veinisektori tooted:

- märge liikmesriigi kohta, kust toode pärineb;

- 2. liites nimetatud ühenduse erimärked;

- 2. liites nimetatud geograafilised tähised ja traditsioonilised erimärked;

b) Šveitsist pärit veinisektori tooted:

- märked "Suisse", "Schweiz", "Svizzera", "Svizra" ja kõik muud nimetused, mis tähistavad seda maad;

- 2. liites nimetatud Šveitsi erimärked;

- 2. liites nimetatud geograafilised tähised ja traditsioonilised erimärked.

Artikkel 7

1. Artiklis 2 määratletud tähenduses veinisektori toote marginime, mis koosneb käesoleva lisaga kaitstud geograafilisest tähisest või traditsioonilisest erimärkest või sisaldab neid, ei registreerita või selle registreerimine tühistatakse asjaomase poole taotlusel, kui kõnesolev toode ei pärine:

- kohast, millele geograafiline tähis osutab või

- kohast, kus traditsioonilist erimärget kasutatakse.

2. Hiljemalt 15. aprilliks 1995 registreeritud kaubamärki võib siiski kasutada 15. aprillini 2005, eeldusel et seda on registreerimisest alates tegelikult järjepidevalt kasutatud.

Artikkel 8

Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks, et juhtudel, kus lepingupooltelt pärit, artiklis 2 määratletud tähenduses veinisektori tooteid eksporditakse ja turustatakse väljaspool nende territooriumi, ei kasutata ühelt lepinguosaliselt pärit toote kirjeldamiseks ja esitlemiseks teise lepinguosalise käesoleva lisaga kaitstud nimetusi.

Artikkel 9

Lepinguosaliste asjakohaste õigusaktidega lubatud määral laieneb käesoleva lisaga kehtestatud kaitsesoodustus füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning tootjate, ettevõtjate ja tarbijate liitudele, ühingutele ja organisatsioonidele, mille peakontor asub teise lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 10

1. Kui veinisektori toote kirjelduse või esitlusviisiga, eelkõige märgistuses, ametlikes või äridokumentides või reklaamis, rikutakse käesolevast lisast tulenevaid õigusi, kohaldavad lepinguosalised vajalikke haldusmeetmeid või algatavad kohtumenetluse, et võidelda kõlvatu konkurentsi vastu või hoida muul viisil ära kaitstud nimetuse väärkasutamist.

2. Lõikes 1 sätestatud meetmed võetakse ja menetlused algatatakse eelkõige järgmistel juhtudel:

a) kui ühenduse või Šveitsi õigusaktidega ettenähtud kirjelduste tõlkimisel teise lepinguosalise ühte keelde saadakse sõnakuju, mis võiks tekitada segadust sel viisil kirjeldatud või esitletud veinisektori toote päritolu osas;

b) kui tähised, kaubamärgid, nimetused, märkused või illustratsioonid, mis annavad otseselt või kaudselt ebaõiget või eksitavat teavet toote lähtekoha, päritolu, liigi ja oluliste omaduste kohta, on esitatud käesoleva lisaga kaitstud nimetusi kandvate toodete mahutil, pakendil, reklaamis või nendega seotud ametlikes või äridokumentides;

c) kui pakendina kasutatakse mahuteid või pakendeid, mis on veini päritolu suhtes eksitavad.

Artikkel 11

Käesolev lisa ei piira lepinguosaliste õigust kehtestada käesoleva lisaga kaitstud kirjelduste suhtes oma siseriiklike õigusaktide või muude rahvusvaheliste kokkulepete alusel ulatuslikumat kaitset.

III JAOTIS

AMETLIKE KONTROLLIASUTUSTE VAHELINE VASTASTIKUNE ABI

I alajaotis

Eelsätted

Artikkel 12

Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) veinisektori toodetega kauplemise eeskirjad – kõik käesoleva lisaga hõlmatud sätted;

b) pädev asutus – kõik lepinguosaliste poolt määratud asutused või talitused, mis vastutavad veinisektori toodetega kauplemise eeskirjade kohaldamise eest;

c) kontaktasutus – ühe lepinguosalise poolt määratud ametiasutus või pädev asutus, mis vastutab asjakohase ühenduse pidamise eest teise lepinguosalise kontaktasutusega;

d) taotluse esitanud asutus – lepinguosalise poolt määratud pädev asutus, mis esitab taotluse abi saamiseks käesoleva jaotisega hõlmatud valdkondades;

e) taotluse saanud asutus – lepinguosalise poolt määratud ametiasutus või pädev asutus, mis võtab vastu taotluse abi saamiseks käesoleva jaotisega hõlmatud valdkondades;

f) rikkumine – iga veinisektori toodetega kauplemise eeskirjade rikkumine või rikkumiskatse.

Artikkel 13

1. Lepinguosalised toetavad teineteist käesolevas jaotises sätestatud viisil ja tingimustel. Nad tagavad, et veinisektori toodetega kauplemise eeskirju kohaldatakse nõuetekohaselt, eelkõige teineteisele vastastikust abi osutades ning õigusaktide rikkumisi tuvastades ja uurides.

2. Käesolevas jaotises sätestatud abi ei mõjuta kriminaalmenetlust ning lepinguosaliste poolt kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitlevaid sätteid.

II alajaotis

Lepinguosaliste poolt läbiviidavad kontrollid

Artikkel 14

1. Lepinguosalised astuvad vajalikke samme, et tagada artiklis 13 sätestatud abi sobivate kontrollimeetmete teel.

2. Need kontrollid viiakse läbi süstemaatiliselt või pisteliselt. Pisteliste kontrollide puhul tagavad lepinguosalised, et need oleksid tüüpilised oma arvu, laadi ja sageduse poolest.

3. Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et hõlbustada oma pädevate asutuste ametnike tööd, eelkõige tagades, et neil:

- on juurdepääs viinamarjaistandustesse, veinisektori toodete tootmis-, ettevalmistus-, ladustamis- ja töötlemiskohtadele ning nende toodete transpordivahenditele;

- on juurdepääs nende isikute müügi- ja laoruumidele ja transpordivahenditele, kes valdab, müüb või transpordib veinisektori tooteid või tooteid, mida võidakse nende valmistamiseks kasutada;

- on võimalus teha inventuuri veinisektori toodetele ja ainetele või toodetele, mida võidakse nende valmistamiseks kasutada;

- on võimalik võtta proove müügiks hoitavatest, müüdavatest või transporditavatest veinisektori toodetest;

- on võimalik tutvuda raamatupidamisandmetega ja muude kontrollide puhul asjakohaste dokumentidega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid;

- on võimalus võtta sobivaid kaitsemeetmeid veinisektori toodete või selliste toodete valmistamiseks kasutatavate toodete tootmise, ettevalmistamise, ladustamise, transpordi, kirjeldamise, esitlemise, teisele lepinguosalisele eksportimise ning turustamise suhtes, kui on alust arvata, et käesolevat lisa on tõsiselt rikutud, eelkõige toodete võltsimise või terviseohu puhul.

Artikkel 15

1. Kui üks lepinguosaline määrab mitu pädevat asutust, peab ta tagama nendevahelise koostöö.

2. Iga lepinguosaline määrab ühe kontaktasutuse. See asutus:

- edastab teise lepinguosalise kontaktasutusele koostöötaotluse käesoleva jaotise kohaldamiseks;

- võtab vastu sedalaadi taotlusi nimetatud asutuselt ja edastab neid asjaosalise lepingupoole pädevale asutusele või pädevatele asutustele;

- esindab seda lepinguosalist III alajaotises osutatud koostöö raames,

- teavitab teist lepinguosalist vastavalt artiklile 14 võetud meetmetest.

III alajaotis

Järelevalveasutuste vastastikune abi

Artikkel 16

1. Taotluse esitanud asutuse nõudel peab taotluse saanud asutus andma talle kõikvõimalikku kasulikku teavet, mis võimaldab tal kontrollida veinisektori toodetega kauplemise eeskirjade nõuetekohast kohaldamist ning eelkõige teavet olemasolevate või kavandatavate toimingute kohta, mis rikuvad või võiksid rikkuda neid reegleid.

2. Kui taotlejaasutus esitab põhjendatud taotluse, viib taotluse saanud asutus püstitatud eesmärkide saavutamiseks läbi erijärelevalve või erikontrolli või võtab sellise järelevalve läbiviimise tagamiseks kõik vajalikud meetmed.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud taotluse saanud asutus tegutseb enda nimel või mõne oma riigi asutuse taotlusel.

4. Kokkuleppel taotluse saanud asutusega võib taotluse esitanud asutus määrata enda või lepinguosalise mõne teise pädeva asutuse teenistuses oleva ametiisiku, keda ta volitab:

- koguma veinisektori toodetega kauplemise eeskirjade nõuetekohast kohaldamist käsitlevat teavet selle liikmesriigi pädevate asutuste valdustes, kus taotluse saanud asutus asub, või kontrollima toiminguid ja tegema koopiaid transpordi- jt dokumentidest ja registrikannetest;

- võtma osa vastavalt lõikele 2 taotletud meetmetest.

Esimeses taandes osutatud koopiaid võib teha ainult kokkuleppel taotluse saanud asutusega.

5. Taotluse esitanud asutus, kes soovib saata teise lepinguosalise juurde vastavalt lõike 4 esimesele lõigule määratud ametiisiku osa võtma nimetatud lõigu teises taandes osutatud kontrollimenetlustest, peab taotluse saanud asutust sellest aegsasti enne nende menetluste algust teavitama. Taotluse saanud asutuse ametiisikud vastutavad kontrollide läbiviimise eest.

Taotluse esitanud asutuse ametiisikud:

- esitavad kirjaliku volituse, kuhu on märgitud isikuandmed ja ametikoht,

- omavad vastavalt piirangutele, mille taotluse saanud asutusele kohaldatavad õigusaktid kehtestavad oma ametiisikutele kõnesolevate kontrollimenetluste läbiviimisel:

- õigusi juurdepääsuks vastavalt artikli 14 lõikele 3,

- õigust taotluse saanud asutuse ametiisikute poolt vastavalt artikli 14 lõikele 3 teostatu kontrolli tulemusi käsitlevale informatsioonile,

- järgivad kontrollimisel eeskirju ja käitumislaadi, mis on kohustuslik selle lepinguoalise ametiisikutele, kelle territooriumil kontrollimenetlust läbi viiakse.

6. Käesoleva artikliga sätestatud põhjendatud taotlused asjaomase lepingupoole taotluse saanud asutusele edastatakse selle lepinguosalise kontaktasutuse kaudu. Sama korda kohaldatakse:

- selliste taotluste vastuste suhtes,

- lõigete 2, 4 ja 5 kohaldamist käsitleva teabe suhtes.

Vaatamata esimesele lõikele võivad lepinguosalised omavahelise koostöö tulemuslikkuse ja kiiruse parandamiseks vajadusel lubada pädevatel asutustel:

- saata põhjendatud taotlusi ja teavet otse teise lepinguosalise pädevatele asutustele,

- vastata otse teisel lepinguosalise pädevate asutuste põhjendatud taotlustele ja teabele.

Sel juhul peavad need pädevad asutused viivitamata informeerima asjaomase lepinguosalise kontaktasutust.

Artikkel 17

Kui ühe lepinguosalise pädeval asutusel on põhjendatud kahtlus või ta saab teada, et:

- veinisektori toode ei vasta veinisektori toodetega kauplemise eeskirjadele või selle toote tootmine või turustamine on seotud pettusega ning et

- selline mittevastavus on eelkõige ühe lepinguosalise huvides ja võib kaasa tuua haldusmeetmete võtmise või kohtumenetluse,

teavitab ta viivitamatult kõnesoleva lepinguosalise kontaktastust oma kontaktasutuse kaudu.

Artikkel 18

1. Käesolevas jaotises sätestatud taotlused tehakse kirjalikult. Neile lisatakse sellele vastamiseks vajalikud dokumendid. Vajadusel võidakse suulisi taotlusi vastu võtta, kuid need tuleb viivitamatult kirjalikult kinnitada.

2. Lõikes 1 nimetatud taotlustele lisatakse järgmine teave:

- taotluse esitanud asutuse nimetus,

- taotletav meede,

- taotluse eesmärk või põhjus,

- asjakohased õigusnormid,

- võimalikult täpne ja täielik teave uuritava füüsilise või juriidilise isiku kohta,

- asjaolude kokkuvõte.

3. Taotlused esitatakse ühes lepinguosaliste ametlikest keeltest.

4. Kui taotlused ei vasta vorminõuetele, võib taotluse esitanud asutuselt nõuda selle parandamist või täiendamist; sellest hoolimata võib alati võtta ajutisi kaitsemeetmeid.

Artikkel 19

1. Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutusele uurimistulemused dokumentide, nende tõestatud ärakirjade, aruannete jms kujul.

2. Lõikes 1 sätestatud dokumente võib asendada ükskõik millises elektroonilises vormis oleva teabega, mis on koostatud samal eesmärgil.

Artikkel 20

1. Lepinguosaline, kellele taotluse saanud asutus allub, võib keelduda käesolevas jaotises sätestatud abist, kui see abi võib osutada negatiivset mõju selle lepinguosalise suveräänsusele, avalikule korrale, julgeolekule või muudele elulistele huvidele.

2. Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

3. Kui abist keeldutakse, tuleb otsusest ja selle põhjustest viivitamata teatada taotluse esitanud asutusele.

Artikkel 21

1. Artiklites 16 ja 17 osutatud teabele lisatakse asjakohased dokumendid või muu tõendusmaterjal ja haldusmeetmete või kohtumenetluste üksikasjad ning see peab eelkõige käsitlema:

- kõnealuse veinisektori toote koostist ja organoleptilisi omadusi,

- selle kirjeldust ja esitusviisi;

- tootmis-, ettevalmistus- ja turustamiseeskirjadele vastavust.

2. Asjaomased kontaktasutused, kelle initsiatiivil artiklites 16 ja 17 sätestatud vastastikuse abi menetlus algatati, teavitavad teineteist viivitamatult:

- uurimise käigust, eelkõige ettekannete ja muude dokumentide või teabeallikate kaudu,

- kõigist kõnesoleva toimingu suhtes algatatud haldus- või kohtumenetlustest.

3. Käesoleva jaotise kohaldamisega tekkinud lähetuskulud kannab lepinguosaline, kes määras ametiisiku artikli 16 lõigetes 2 ja 4 sätestatud meetmete võtmiseks.

4. Käesolev artikkel ei mõjuta kohtuliku uurimise konfidentsiaalsust hõlmavaid siseriiklikke norme.

IV alajaotis

Üldsätted

Artikkel 22

1. II ja III alajaotise kohaldamiseks võib ühe lepinguosalise pädev asutus taotleda teise lepinguosalise pädevalt asutuselt, et see võtaks proove kooskõlas sellele lepinguosalisele kohaldatavate sätetega.

2. Taotluse saanud asutus säilitab vastavalt lõikele 1 võetud proovid ja määrab labori, kuhu need kontrollimiseks saadetakse. Taotluse esitanud asutus võib määrata teise labori, et viia läbi proovide paralleelne analüüs. Sel otstarbel peab taotluse saanud asutus saatma taotluse esitanud asutusele sobiva koguse proove.

3. Kui taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus ei jõua kokkuleppele lõikes 2 osutatud analüüside tulemuste osas, teeb ühiselt määratud labor otsustava analüüsi.

Artikkel 23

1. Mistahes käesolevast jaotisest tulenev teave on konfidentsiaalne. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja sellele laieneb kaitse, mis samalaadsele teabele on ette nähtud seda saava lepinguosalise asjakohastes õigusnormides või ühenduse ametiasutuste suhtes kohaldatavates vastavates sätetes.

2. Kui ühe lepinguosalise õigusaktid või haldustavad sätestavad käesolevas jaotises sätestatutest rangemad piirangud tööstus- ja kaubandussaladustele, ei ole ta kohustatud esitama teavet, kui taotluse esitanud lepinguosaline ei pea nimetatud rangematest piirangutest kinni.

3. Saadud teavet kasutatakse ainult käesoleva jaotise kohaldamisel; seda teavet võib muudel eesmärkidel kasutada ainult teabe esitanud haldusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul, järgides kõiki selle asutuse kehtestatud piiranguid.

4. Lõige 1 ei välista teabe kasutamist üldise karistusõiguse rikkumisest tulenevates kohtu- või haldusmenetlustes, kui see saadi rahvusvahelise õigusalase koostöö kaudu.

5. Lepinguosalised võivad käesoleva jaotise kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes.

Artikkel 24

Füüsilised ja juriidilised isikud ja selliste isikute ühendused, kelle kaubandustegevuse suhtes võidakse kohaldada käesolevas jaotises osutatud kontrolle, ei tohi kontrollide tegemist takistada ja peavad nende läbiviimisele alati kaasa aitama.

IV JAOTIS

Üldsätted

Artikkel 25

I ja II jaotist ei kohaldata artiklis 2 määratletud veinisektori toodete kohta, mis:

a) viiakse transiitveosena läbi ühe lepinguosalise territooriumi või

b) on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt ja millega kaubeldakse väikestes kogustes 3. liites kehtestatud tingimustel ja korras.

Artikkel 26

Lepinguosalised:

a) saadavad teineteisele käesoleva lisa jõustumise kuupäeval:

- oma nimekirja asutustest, kes on pädevad koostama veinisektori toodete veo saatedokumente vastavalt artikli 4 lõikele 1,

- oma nimekirja asutustest, kes on pädevad tõendama veinisektori toote päritolunimetust selliste toodete veo saatedokumentides vastavalt artikli 4 lõikele 1,

- oma nimekirja pädevatest asutustest ja kontaktasutustest vastavalt artikli 12 lõigetele b ja c,

- oma nimekirja laboritest, kes tohivad teha analüüse kooskõlas artikli 22 lõikega 2,

b) konsulteerivad ja teavitavad teineteist seoses käesoleva lisa kohaldamisega võetud meetmest. Eelkõige saadavad nad teineteisele oma kohaldatavad sätted ja haldus- ja kohtuotsuste kokkuvõtted, mis on eriti olulised selle nõuetekohasel kohaldamisel.

Artikkel 27

1. Veinisektori toodete töörühm (edaspidi "töörühm"), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi.

2. Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kohaldamise ja kaasajastamise kohta.

Artikkel 28

1. Olenemata artikli 5 lõikest 8 võib veinisektori tooteid, mis käesoleva lisa jõustumise ajaks on toodetud, välja töötatud, kirjeldatud ja esitletud vastavalt lepinguosaliste siseriiklikele õigusnormidele, kuid mis on käesoleva lisaga keelatud, võib müüa kuni varude lõppemiseni.

2. Nende veinide turustamist, mis on toodetud, välja töötatud, kirjeldatud ja esitletud vastavalt käesolevale lisale, kuid mille tootmine, väljatöötamine, kirjeldamine ja esitusviis ei ole lisa muutmise tõttu enam sellega kooskõlas, võib jätkata kuni varude lõppemiseni, kui komitee ei ole sätestanud teisiti.

Artikkel 29

1. Lepinguosalised alustavad konsultatsioone, kui üks neist leiab, et teine ei ole täitnud mõnda käesoleva lisaga ettenähtud kohustust.

2. Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mida on vaja kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.

3. Kui mis tahes viivitus võiks ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast nimetatud meetmete võtmist.

4. Kui lepinguosalised ei jõua lõigetes 1 ja 3 sätestatud konsultatsioonide järel kokkuleppele, võib lepinguosaline, kes taotles konsultatsioone või kes võttis lõikes 3 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis võimaldavad käesolevat lepingut nõuetekohaselt kohaldada.

Artikkel 30

Käesoleva lisa kehtimise ajaks peatatakse ühenduse ja Šveitsi vahel 15. oktoobril 1984 Brüsselis sõlmitud veinide ametliku kontrolli alast koostööd käsitleva kirjavahetuse kohaldamine.

[1] EÜT L 84, 27.3.1987, lk 1.

[2] EÜT L 210, 28.7.1998, lk 8.

--------------------------------------------------

1. liide

Artiklis 4 osutatud juriidiliste dokumentide loetelu, mis käsitleb veinisektori tooteid

A. Juriidilised dokumendid, mida kohaldatakse ühendusest pärit veinisektori toodete importimisel Šveitsi ja nende turustamisel seal

JURIIDILISED DOKUMENDID, MILLELE VIIDATAKSE [1]

1. 373 R 2805: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2805/73, 12. oktoober 1973, millega määratakse kindlaks määratletud piirkonnas valmistatud valgete kvaliteetveinide ja teatava vääveldioksiidisisaldusega imporditud valgete kvaliteetveinide nimekiri ning kehtestatakse teatavad üleminekusätted enne 1. oktoobrit 1973 toodetud veinide vääveldioksiidisisalduse kohta (EÜT L 289, 16.10.1973, lk 21); viimati muudetud järgmise aktiga:

- 377 R 0966 : komisjoni määrus (EMÜ) nr 966/77 (EÜT L 115, 6.5.1977, lk 77)

2. 374 R 2319: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2319/74, 10. september 1974, millega täpsustatakse teatavad viinamarjakasvatuspiirkonnad, kus võib toota lauaveine maksimaalse alkoholisisaldusega 17o (EÜT L 248, 11.9.1974, lk 7)

3. 375 L 0106: nõukogu direktiiv 75/106/EMÜ, 19. detsember 1974, teatavate toodete mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.02.75, lk 1), viimati muudetud järgmise aktiga:

- 389 L 0676: nõukogu direktiiv 89/676/EMÜ (EÜT L 398, 30.12.1989, lk 18)

4. 376 L 0895: nõukogu direktiiv 76/895/EMÜ, 23. november 1976, mis käsitleb puu- ja köögiviljades sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide piirnormide kehtestamist (EÜT L 340, 9.12.1976, lk 26), viimati muudetud järgmise aktiga:

- 397 L 0041: nõukogu direktiiv 97/41/EÜ (EÜT L 184, 12.7.1997, lk 33)

5. 378 R 1972: komisjoni määrus (EMÜ) nr 1972/78, 16. august 1978, milles sätestatakse veinivalmistustavasid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 226, 17.8.1978, lk 11), viimati muudetud järgmise aktiga:

- 380 R 0045: komisjoni määrus (EMÜ) nr 45/80 (EÜT L 7, 11.1.1980, lk 12)

6. 379 L 0700: komisjoni direktiiv 79/700/EMÜ, 24. juuli 1979, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid puuviljades ja köögiviljades sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide ametlikuks kontrollimiseks (EÜT L 207, 15.8.1979, lk 26)

7. 384 R 2394: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2394/84, 20. august 1984, milles sätestatakse 1984/85. ja 1985/86. viinamarjakasvatusaastaks ioonivahetusvaikude kasutustingimused ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde valmistamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 224, 21.8.1984, lk 8), viimati muudetud järgmise aktiga:

- 386 R 2751: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2751/86 (EÜT L 253, 5.9.1986, lk 11)

8. 385 R 3804: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3804/85, 20. detsember 1985, milles koostatakse teatavate Hispaania piirkondade viinamarjakasvatusalade nimekiri, kus lauaveini tegelik alkoholisisaldus võib olla ühenduse nõuetest madalam (EÜT L 367, 31.12.1985, lk 37)

9. 386 R 0305: komisjoni määrus (EMÜ) nr 305/86, 12. veebruar 1986, enne 1. septembrit 1986 toodetud ühendusest pärineva veini ja üleminekuperioodi jooksul imporditud veini maksimaalse üldvääveldioksiidisisalduse kohta (EÜT L 38, 13.2.1986, lk 13)

10. 386 R 1888: komisjoni määrus (EMÜ) nr 1888/86, 18. juuni 1986, enne 1. septembrit 1986 valmistatud ja ühendusest pärinevate veinide ning üleminekuperioodi jooksul imporditud vahuveinide maksimaalse üldvääveldioksiidisisalduse kohta (EÜT L 163, 19.6.1986, lk 19)

11. 386 R 2094: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2094/86, 3. juuli 1986, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad viinhappe kasutamiseks vööndi A teatavate piirkondade määratletud veinitoodete happesuse vähendamiseks (EÜT L 180, 4.7.1986, lk 17), viimati muudetud järgmise aktiga:

- 386 R 2736: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2736/86 (EÜT L 252, 4.9.1986, lk 15)

12. 387 R 0822: nõukogu määrus (EMÜ) nr 822/87, 16. märts 1987, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 84, 27.3.1987, lk 1), viimati muudetud järgmise aktiga:

- 398 R 1627: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1627/98 (EÜT L 210, 28.7.1998, lk 8)

13. 387 R 0823: nõukogu määrus (EMÜ) nr 823/87, 16. märts 1987, millega nähakse ette erisätted määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinide kohta (EÜT L 84, 27.3.1987, lk 59), viimati muudetud järgmise aktiga:

- 206 R 1426: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1426/96 (EÜT L 184, 24.7.1996, lk 1)

14. 388 R 3377: komisjoni määrus (EMÜ) nr 3377/88, 28. oktoober 1988, millega antakse Ühendkuningriigile õigus teatavatel tingimustel lubada täiendavalt tõsta teatavate lauaveinide alkoholisisaldust (EÜT L 296, 29.10.1988, lk 69)

15. 388 R 4252: nõukogu määrus (EMÜ) nr 4252/88, 21. detsember 1988, ühenduses toodetud liköörveinide valmistamise ja turustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1988, lk 59), viimati muudetud järgmise aktiga:

- 398 R 1629: nõukogu määrus (EÜ) nr 1629/98 (EÜT L 210, 28.7.1998, lk 11)

16. 389 L 0107: nõukogu direktiiv 89/107/EMÜ, 21. detsember 1988, inimtarbimiseks ettenähtud toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27), muudetud järgmise aktiga:

- 394 L 0034: nõukogu direktiiv 94/34/EMÜ (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 1)

17. 389 L 0109: nõukogu direktiiv 89/109/EMÜ, 21. detsember 1988, toiduainetega kokkupuutuvaid materjale ja tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 38), parandatud EÜT L 347, 28.11.1989, lk 37

18. 389 L 0396: nõukogu direktiiv 89/396/EMÜ, 14. juuni 1989, toidukaubapartiide tähistamise ja märgistamise kohta (EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21), viimati muudetud järgmise aktiga:

- 392 L 0011: nõukogu direktiiv 92/11/EMÜ (EÜT L 65, 11.3.1992, lk 32)

19. 389 R 2202: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2202/89, 20. juuli 1989, milles määratletakse terminid "kupaaž", "veiniks muutmine", "villija" ja "villimine" (EÜT L 209, 21.7.1989, lk 31)

20. 389 R 2392: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2392/87, 24. juuli 1989, milles sätestatakse veinide ja viinamarjavirrete kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 232, 9.8.1989, lk 13), viimati muudetud järgmise aktiga:

- 396 R 1427: nõukogu määrus (EÜ) nr 1427/96 (EÜT L 184, 24.7.1996, lk 3)

21. 390 L 0642: nõukogu direktiiv 90/642/EMÜ, 27. november 1990, taimset päritolu toiduainetes, kaasa arvatud puu- ja köögiviljades sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta (EÜT L 350, 14.12.1990, lk 26), viimati muudetud järgmise aktiga:

- 397 L 0071: komisjoni direktiiv 97/71/EÜ (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 42)

22. 390 R 2676: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2676/90, 17. september 1990, millega nähakse ette ühenduse veinianalüüsi meetodid (EÜT L 272, 3.10.1990, lk 1), viimati muudetud järgmise aktiga:

- 397 R 0822: komisjoni määrus (EÜ) nr 822/97 (EÜT L 117, 7.5.1997, lk 10)

23. 390 R 3201: komisjoni määrus (EMÜ) nr 3201/90, 16. oktoober 1990, milles sätestatakse veinide ja viinamarjavirrete kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 309, 8.11.1990, lk 1), viimati muudetud järgmise aktiga:

- 398 R 0847: komisjoni määrus (EÜ) nr 847/98 (EÜT L 120, 23.4.1998, lk 14)

Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis:

artikli 9 lõike 2 teist lõiku ja artikli 9 lõiget 3 ei kohaldata.

24. 390 R 3220: komisjoni määrus (EMÜ) nr 3220/90, 7. november 1990, milles sätestatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 822/87 ettenähtud teatavate veinivalmistustavade kasutamise tingimused (EÜT L 308, 8.11.1990, lk 22), viimati muudetud:

- 397 R 2053: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2053/97 (EÜT L 287, 21.10.1997, lk 15)

25. 391 R 3223: komisjoni määrus (EMÜ) nr 3223/91, 5. november 1991, millega antakse Ühendkuningriigile õigus teatavatel tingimustel lubada täiendavalt tõsta teatavate lauaveinide alkoholisisaldust (EÜT L 305, 6.11.1991, lk 14)

26. 391 R 3895: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3895/91, 11. detsember 1991, milles sätestatakse eriveinide kirjeldamise ja esitlemise eeskirjad (EÜT L 368, 31.12.1991, lk 1)

27. 391 R 3901: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3901/91, milles sätestatakse eriveinide kirjeldamise ja esitlemise teatavad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 368, 31.12.1991, lk 15)

28. 392 R 1238: komisjoni määrus (EMÜ) nr 1238/92, 8. mai 1992, milles määratakse kindlaks ühenduse meetodid, mida kohaldatakse veinisektoris neutraalse alkoholi analüüsimiseks (EÜT L 130, 15.5..1992, lk 13)

29. 392 R 2332: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2332/92, 13. juuli 1992, ühenduses toodetud vahuveinide kohta (EÜT L 231, 13.8.1992, lk 1), viimati muudetud:

- 398 R 1629: komisjoni määrus (EMÜ) nr 1629/98 (EÜT L 210, 28.7.1998, lk 11)

30. 392 R 2333: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2333/92, 13. juuli 1992, milles sätestatakse vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 231, 13.8.1992, lk 9), viimati muudetud:

- 396 R 1429: nõukogu määrus (EÜ) nr 1429/96 (EÜT L 184, 24.7.1996, lk 9)

31. 392 R 3459: komisjoni määrus (EMÜ) nr 3459/92, 30. november 1992, millega antakse Ühendkuningriigile õigus lubada täiendavalt tõsta määratletud piirkonnas toodetud lauaveinide ja kvaliteetveinide alkoholisisaldust (EÜT L 350, 1.12.1992, lk 60)

32. 393 R 0315: nõukogu määrus (EMÜ) nr 315/93, 8. veebruar 1993, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1)

33. 393 R 586: komisjoni määrus (EMÜ) nr 586/93, 12. märts 1993, millega nähakse ette erand teatavate veinide lenduvate hapete sisalduse suhtes (EÜT L 61, 13.3.1993, lk 39), viimati muudetud:

- 396 R 0693: komisjoni määrus (EÜ) nr 693/96 (EÜT L 97, 18.4.1996, lk 17)

34. 393 R 2238: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2238/93, 26. juuli 1993, veinitoodete veo saatedokumentide ning asjakohaste registrite pidamise kohta (EÜT L 200, 10.8.1993, lk 10), parandatud EÜT L 301, 8.12.1993, lk 29

Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis:

a) kui saatedokumenti loetakse päritolunimetust tõendavaks dokumendiks vastavalt määruse artiklis 7 sätestatule, tõendatakse märkeid artikli 7 lõike 1 punkti c esimese taandega hõlmatud juhtudel:

- määruses (EMÜ) nr 2719/92 osutatud dokumendi puhul koopiatel 1, 2 ja 4 või

- määruses (EMÜ) nr 3649/92 osutatud dokumendi puhul koopiatel 1 ja 2;

b) artikli 8 lõikes 2 osutatud vedudel kohaldatakse järgmisi eeskirju:

i) määruses (EMÜ) nr 2719/92 osutatud dokumendi puhul:

- on koopia 2 tootega kaasas lähtekohast mahalaadimiskohani Šveitsis ning antakse kaubasaajale või tema esindajale,

- kaubasaaja esitab koopia 4 või selle tõestatud koopia pädevatele Šveitsi asutustele;

ii) määruses (EMÜ) nr 3649/92 osutatud dokumendi puhul:

- on koopia 2 tootega kaasas lähtekohast mahalaadimiskohani Šveitsis ning antakse kaubasaajale või tema esindajale,

- kaubasaaja esitab koopia 2 tõestatud koopia pädevatele Šveitsi asutustele;

c) lisaks artiklis 3 sätestatud teabele peab dokument kooskõlas nõukogu direktiiviga 89/396/EMÜ (EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21) sisaldama üksikasju, mis võimaldavad tuvastada partiid, kuhu veinisektori tooted kuuluvad.

35. 393 R 3111: komisjoni määrus (EÜ) nr 3111/93, 10. november 1993, millega esitatakse määruse (EMÜ) nr 4252/88 artiklites 3 ja 12 osutatud määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetliköörveinide nimekirjad (EÜT L 278, 11.11.1993, lk 48), muudetud:

- 398 R 0693: komisjoni määrus (EÜ) nr 693/98 (EÜT L 96, 28.3.1998, lk 17)

36. 394 L 0036: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/36/EÜ, 30. juuni 1994, toiduainetes kasutatavate värvainete kohta (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 13), parandatud EÜT L 252, 4.10.1996, lk 23

37. 394 R 2733: komisjoni määrus (EÜ) nr 2733/94, 9. november 1994, millega antakse Ühendkuningriigile õigus lubada täiendavalt tõsta määratletud piirkonnas toodetud lauaveinide ja kvaliteetveinide alkoholisisaldust (EÜT L 289, 10.11.1994, lk 5)

38. 394 R 3299: komisjoni määrus (EÜ) nr 3299/94, 21. detsember 1994, Austria viinamarjakasvatussektoris kohaldatavate üleminekumeetmete kohta (EÜT L 341, 30.12.1994, lk 37), muudetud:

- 395 R 0670: komisjoni määrus (EÜ) nr 670/95 (EÜT L 70, 30.3.1995)

39. 395 L 0002: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/2/EMÜ, 20. veebruar 1995, toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta (EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1), muudetud:

- 396 L 0085: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/85/EÜ (EÜT L 86, 28.3.1997, lk 4)

40. 395 R 0554: komisjoni määrus (EÜ) nr 554/95, 13. märts 1995, millega kehtestatakse vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 56, 14.3.1995, lk 3), muudetud:

- 396 R 1915: komisjoni määrus (EÜ) nr 1915/96 (EÜT L 252, 4.10.1996, lk 10)

41. 395 R 0593: komisjoni määrus (EÜ) nr 593/95, 17. märts 1995, milles sätestatakse Hispaania lauaveinide kupaaži üleminekumeede 1995. aastaks (EÜT L 60, 18.3.1995, lk 3)

42. 395 R 0594: komisjoni määrus (EÜ) nr 594/95, 17. märts 1995, milles sätestatakse Hispaanias ja Portugalis toodetud ja nendes liikmesriikides turule lubatud lauaveinide üldhappelisuse üleminekumeede 1995. aastaks (EÜT L 60, 18.3.1995, lk 5)

43. 395 R 0878: komisjoni määrus (EÜ) nr 878/95, 21. aprill 1995, milles sätestatakse erand Itaalia Verona ja Piacenza provintsides 1994/95 toodetud rikastatud veinide hapestamist käsitlevast määrusest (EMÜ) nr 822/87 (EÜT L 91, 22.4.1995, lk 1)

44. 395 R 2729: komisjoni määrus (EÜ) nr 2729/95, 27. november 1995, 1995./96. veiniaastal toodetud "Prosecco di Conegliano Valdobbiadene" ja "Prosecco del Montello e dei Colli Asolani" naturaalse alkoholisisalduse kohta mahuprotsentides ja nende valmistamiseks kasutatud kuveede väikseima üldalkoholisisalduse kohta mahuprotsentides (EÜT L 284, 28.11.1995, lk 5)

45. 396 R 1128: komisjoni määrus (EÜ) nr 1128/96, 24. juuni 1996, milles sätestatakse Hispaania lauaveinide kupaaži üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 150, 25.6.1996, lk 13)

46. 398 R 0881: komisjoni määrus (EÜ) nr 881/98, 24. aprill 1998, milles sätestatakse määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini (mpv-kvaliteetvein) teatavate tüüpide märgistamisel kasutatavate täiendavate traditsiooniliste nimetuste kaitse üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 124, 25.4.1998, lk 22)

JURIIDILISED DOKUMENDID, MIDA LEPINGUOSALISED ARVESSE VÕTAVAD

Lepinguosalised võtavad arvesse järgmiste juriidiliste dokumentide sisu:

B. Juriidilised dokumendid, mida kohaldatakse Šveitsist pärit veinisektori toodete importimisel ühendusse ja nende turustamisel seal

JURIIDILISED DOKUMENDID, MILLELE VIIDATAKSE [2]

1. Põllumajandust käsitlev föderaalseadus, 29. aprill 1998 (RO 1998 3033)

2. Korraldus viinamarjakasvatuse ja veiniimpordi kohta, 7. detsember 1998 (RO 199986)

3. OFAG korraldus viinamarjasortide föderaalse nimekirja ja kultivaride kontrolli kohta, 7. detsember 1998 (RO 1999 535)

4. Toiduaineid ja tarbeesemeid käsitlev föderaalseadus (toiduaineteseadus, LDA1), 9. oktoober 1992, viimati muudetud 29. aprillil 1998 (RO 1998 3033)

5. Toiduaineid käsitlev korraldus (ODA1), 1. märts 1995, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 303)

Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis:

a) vastavalt artiklitele 11–16 lubatakse alljärgnevaid veinivalmistustavasid ja –menetlusi:

1) gaseerimine või vahustamine argooni, lämmastikku või hapnikku kasutades;

2) kuumutamine;

3) veatu ja lahustamata, kuivade veinide hiljutise valmimise tulemusel pärmseeni sisaldava värske veinisette kasutamine kuivades veinides, koguses mitte üle 5 % pärmseeni;

4) tsentrifuugimine ja filtreerimine inertse filtreerimisainega või ilma, tingimusel et nii töödeldud toodetesse ei jää soovimatuid jääke;

5) pärmseente kasutamine veinivalmistamiseks;

6) pärmseenepreparaatide kasutamine maksimaalselt 40 g/hl;

7) polüvinüülpolüpürrolidooni kasutamine maksimaalselt 80 g/hl;

8) piimhappebakterite kasutamine hõljumit sisaldavas veinis;

9) ühe või mitme järgmise aine lisamine pärmseente kasvu kiirendamiseks:

- diammooniumfosfaat või ammooniumsulfaat kuni 0,3 g/l,

- diammooniumfosfaat või ammooniumsulfaat kuni 0,2 g/l. Neid tooteid võib kasutada ka koos koguses kuni 0,3 g/l, ilma et see piiraks eelpool nimetatud kogust 0,2 g/l;

- tiamiinhüdrokloriidi lisamine tiamiinis väljendatuna, kuni 0,6 g/l;

10) süsinikdioksiidi, argooni või lämmastiku kasutamine kas omaette või koos ainult selleks, et luua inertne atmosfäär ja käsitseda toodet õhukindlalt;

11) süsinikdioksiidi lisamine, tingimusel et nii töödeldud veini süsinikdioksiidisisaldus ei ületaks 2 g/l;

12) Šveitsi eeskirjadega ettenähtud määral vääveldioksiidi, kaaliumbisulfiti või kaaliummetabisulfiti, teiste nimetustega kaaliumdisulfiti või kaaliumpürosulfiti kasutamine;

13) sorbiinhappe või kaaliumsorbaadi lisamine juhul, kui töödeldud toote joogina turule lubamisel ei ületa lõplik sorbiinhappesisaldus 200 mg/l;

14) L-askorbiinhappe lisamine koguses kuni 150 mg/l;

15) sidrunhappe lisamine veini tasakaalustamiseks, juhul kui selle lõplik sisaldus töödeldud veinis ei ületa 1 g/l;

16) viinhappe kasutamine hapestamiseks, tingimusel et esialgset happesisaldust ei suurendata rohkem kui 2,5 g/l viinhappes väljendatuna;

17) ühe või mitme järgmise aine kasutamine happesuse vähendamiseks:

- neutraalne kaaliumtartraat,

- kaaliumbikarbonaat,

- kaltsiumkarbonaat, mis võib sisaldada väikestes kogustes L (+) viinhappe ja L (–) õunhappe kaltsium-kaksiksoola,

- kaltsiumtartraat või viinhape,

- homogeenne viinhappe ja kaltsiumkarbonaadi preparaat, mis sisaldab neid aineid pulbristatuna võrdses koguses;

18) selitamine ühe või mitme järgmise veinivalmistuses kasutatava ainega:

- toiduželatiin,

- kalaliim,

- kaseiin ja kaaliumkaseinaat,

- loomne albumiin,

- bentoniit,

- silikoondisoksiid geeli või kolloidlahusena,

- kaoliin,

- tanniin,

- pektinolüütilised ensüümid,

- polüvinüülpolüpürrolidooni kasutamine maksimaalselt 3 g/hl;

19) tanniini lisamine;

20) töötlemine veinivalmistuses kasutatava söega (aktiivsüsi) koguses kuni 100 g kuivainet hl kohta;

21) töötlemine:

- valgete ja rosé-veinide töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga,

- punaste veinide töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga või kaltsiumfütaadiga, juhul kui töödeldav vein sisaldab jääkrauda;

22) metaviinhappe lisamine koguses kuni 100 mg/l;

23) akaatsia kasutamine;

24) DL-viinhappe (tuntud ka ratseemilise happe nime all) või selle neutraalse kaaliumsoola kasutamine liigse kaltsiumi sadestamiseks;

25) järgmiste ainete kasutamine pudelis kääritatud vahuveinide valmistamiseks, mille sete eraldatakse dégorgement-meetodil:

- kaltsiumalginaat või

- kaaliumalginaat;

26) vasksulfaadi kasutamine veini maitse- või lõhnadefektide kõrvaldamiseks maksimaalselt 1 g/hl, tingimusel et sel viisil töödeldud veini vasesisaldus ei ole suurem kui 1 mg/l;

27) kaaliumbitartraadi lisamine viinakivi sadestamiseks;

28) karamelli lisamine, et intensiivistada liköörveinide värvi;

29) kaltsiumsulfaadi kasutamine liköörveinide valmistamisel, juhul kui sel viisil töödeldud veini sulfaadisisaldus väljendatuna kaaliumsulfaadis ei ole suurem kui 2 g/l;

30) veini elektrodialüüstöötlemine viinhappelise stabiliseerimise tagamiseks Rahvusvahelise Veiniameti (IWO) eeskirjadele vastavatel tingimustel;

31) ureaasi kasutamine veini uureasisalduse vähendamiseks Rahvusvahelise Veiniameti (IWO) eeskirjadele vastavatel tingimustel;

32) veini, kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkoholi või veinist saadud neutraalse alkoholi lisamine liköörveinide valmistamisel vastavalt Šveitsi eeskirjadega ettenähtud eritingimustele;

33) sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine viinamarjade, viinamarjavirde või veini naturaalse alkoholisisalduse suurendamiseks vastavalt Šveitsi eeskirjadega ettenähtud eritingimustele;

34) viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine veini magustamiseks vastavalt Šveitsi eeskirjadega ettenähtud eritingimustele.

b) olenemata korralduse artiklist 371 on keelatud Šveitsi veinide kupaaž eri päritolu veinidega:

- 1. ja 2. kategooria (päritolunimetuse ja päritolumärgistusega veinid) roosade ja punaste veinide puhul alates käesoleva lisa jõustumisele järgneva neljanda aasta 1. jaanuarist,

- 1. ja 2. kategooria (päritolunimetuse ja päritolumärgistusega veinid) veinide (v.a esimeses taandes nimetatute) puhul alates käesoleva lisa jõustumisest.

c) olenemata ülalnimetatud korralduse artiklist 373 kehtivad veinide kirjeldamisel ja esitlemisel järgmistes määrustes osutatud eeskirjad, mida kohaldatakse kolmandatest riikidest imporditavatele toodetele:

1) 389 R 2392: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2392/87, 24. juuli 1989, milles sätestatakse veinide ja viinamarjavirrete kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 232, 9.8.1989, lk 13), viimati muudetud:

- 396 R 1427: komisjoni määrus (EÜ) nr 1427/96 (EÜT L 184, 24.7.1996, lk 3)

Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis:

aa) kui Šveitsi vein on pandud kuni 60-liitrise nominaalmahuga mahutitesse, võib importija nime vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktile c ja artikli 26 lõike 1 punktile c asendada Šveitsi tootja, veinikeldri, veinikaupmehe või villija nimega;

bb) olenemata määruse artikli 2 lõike 3 punktis i, artikli 28 lõikest 1 ja artikli 43 lõike 1 punktist b võib märget "lauavein" koos märke "vin de pays" võimaliku lisamisega kasutada päritolumärgistusega Šveitsi veinide (2. kategooria veinide) puhul Šveitsi eeskirjades kehtestatud tingimustel;

cc) olenemata määruse artikli 30 lõike 1 punktist b võib kasutada ühe või mitme viinamarjasordi nime, kui nimetatud sort või sordid moodustavad vähemalt 85 % Šveitsi veini valmistamisel kasutatud viinamarjadest. Kui nimetatakse mitut viinamarjasorti, loetletakse need kahanevas koguselises järjekorras;

dd) olenemata määruse artikli 31 lõike 1 punktist a on aastakäigu märkimine lubatud 1. ja 2. kategooria veinide puhul, kui vähemalt 85 % veini valmistamiseks kasutatud viinamarjadest on koristatud nimetatud aastal;

2) 390 R 3201: komisjoni määrus (EMÜ) nr 3201/90, 16. oktoober 1990, milles sätestatakse veinide ja viinamarjavirrete kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 309, 8.11.1990, lk 1), viimati muudetud:

- 398 R 0847: komisjoni määrus (EÜ) nr 847/98 (EÜT L 120, 23.4.1998, lk 14)

Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis:

aa) olenemata määruse artikli 9 lõikest 1 võib alkoholisisaldust esitada mahuprotsendi-ühikutes kümnendikprotsentides;

bb) olenemata artikli 14 lõikest 7 võib märked "demi-sec" ja "moelleux" asendada märgetega "légèrement doux" and "demi-doux";

3) 392 R 2333: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2333/92, 13. juuli 1992, milles sätestatakse vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 231, 13.8.1992, lk 9), viimati muudetud:

- 396 R 1429: nõukogu määrus (EÜ) nr 1429/96 (EÜT L 184, 24.7.1996, lk 9)

Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis:

viidet "tootjaliikmesriigid" artikli 6 lõikes 2 laiendatakse ka Šveitsile;

4) 395 R 0554: komisjoni määrus (EÜ) nr 554/95, 13. märts 1995, millega kehtestatakse vahuveinide ja gaseeritud vahuveinide kirjeldamise ja esitlemise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT 56, 14.3.1995, lk 3), muudetud:

- 396 R 1915: komisjoni määrus (EÜ) nr 1915/96 (EÜT L 252, 4.10.1996, lk 10)

Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis:

olenemata määruse artikli 2 esimesest lõigust võib alkoholisisaldust esitada mahuprotsendi-ühikutes kümnendikprotsentides.

6. Korraldus toiduainetes lubatud lisaainete kohta, 26. juuni 1995, viimati muudetud 30. jaanuaril 1998 (RO 1998530)

7. Korraldus võõrkehade ja toiduainete koostisosade kohta, 26. juuni 1995, viimati muudetud 30. jaanuaril 1998 (RO 1998273)

8. 375 L 0106: nõukogu direktiiv 75/106/EMÜ, 19. detsember 1974, teatavate toodete mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.2.1975, lk 1), viimati muudetud:

- 389 L 0676: nõukogu direktiiv 89/676/EMÜ (EÜT L 398, 30.12.1989, lk 18)

9. 393 R 2238: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2238/93, 26. juuli 1993, veinitoodete veo saatedokumentide ning asjakohaste registrite pidamise kohta (EÜT L 200, 10.8.1993, lk 10), parandatud EÜT L 301, 8.12.1993, lk 29

Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis:

a) kõikide Šveitsist pärit veinisektori toodete importimisel ühendusse tuleb esitada vastavalt määrusele koostatud saatedokument. Olenemata artiklist 4 peab saatedokument olema koostatud kooskõlas määruse III lisas esitatud näidisega. Lisaks artiklis 3 sätestatud andmetele peab dokument sisaldama ka üksikasju, mis võimaldavad kindlaks määrata partiid, kuhu veinisektori toode kuulub;

b) punktis a nimetatud saatedokument asendab komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3590/85, 18. detsember 1985, veini, viinamarjamahla ja viinamarjavirde impordil nõutava tõendi ja analüüsiaruande kohta (EÜT L 343, 20.12.1985, lk 20), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 960/98, 7. mai 1998 (EÜT L 135, 8.5.1998, lk 4), sätestatud impordidokumenti;

c) määruse viiteid "liikmesriik/liikmesriigid" või "riiklikud või ühenduse sätted" laiendatakse ka Šveitsile ja Šveitsi õigusaktidele.

JURIIDILISED DOKUMENDID, MIDA LEPINGUOSALISED ARVESSE VÕTAVAD

Lepinguosalised võtavad arvesse järgmiste juriidiliste dokumentide sisu:

[1] Ühenduse õigusaktide puhul, 1998. aasta 1. augusti seisuga; Šveitsi õigusaktide puhul, 1999. aasta 1. jaanuari seisuga.

[2] Ühenduse õigusaktide puhul, 1998. aasta 1. augusti seisuga; Šveitsi õigusaktide puhul, 1999. aasta 1. jaanuari seisuga.

--------------------------------------------------

2. liide

Artiklis 6 osutatud kaitstud nimetused

A. Ühendusest pärit veinisektori toodete kaitstud nimetused

I. Ühenduse traditsioonilised erinimetused

1.1. Nõukogu määruses (EMÜ) nr 823/87, [1] 16. märts 1987, millega kehtestatakse sätted määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinide kohta, viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1426/96, [2] nimetatud järgmised märked:

i) märked "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid", "mpv-kvaliteetveinid" ja vastavad terminid ja lühendid muudes ühenduse keeltes;

ii) märge "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetvahuveinid", sealhulgas lühend "mpv-kvaliteetvahuveinid" ja vastavad märked ja lühendid muudes ühenduse keeltes, samuti Sekt bestimmter Anbaugebiete või Sekt b.A;

iii) märge "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetpoolvahuveinid", sealhulgas lühend "mpv-kvaliteetpoolvahuveinid" ja vastavad märked ja lühendid muudes ühenduse keeltes;

iv) märge "määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetliköörveinid", sealhulgas lühend "mpv-kvaliteetliköörveinid" ja vastavad mõisted ja lühendid muudes ühenduse keeltes.

1.2. Nõukogu määruses (EMÜ) nr 4252/88, [3] 21. detsember 1988, mis käsitleb ühenduses toodetud liköörveinide valmistamist ja turustamist, viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1629/98, [4] nimetatud järgmised märked:

- "οίνος φυσικός γλυκύς" ("vin doux naturel")

- "vino generoso"

- "vino generoso de licor"

- "vinho generoso"

- "vino dulce natural"

- "vino dolce naturale"

- "vinho doce natural"

- "vin doux naturel".

1.3. märge "Crémant".

II. Geograafilised tähised ja traditsioonilised märked liikmesriikide kaupa

I Saksamaalt pärit veinid

II Prantsusmaalt pärit veinid

III Hispaaniast pärit veinid

IV Kreekast pärit veinid

V Itaaliast pärit veinid

VI Luxembourgist pärit veinid

VII Portugalist pärit veinid

VIII Ühendkuningriigist pärit veinid

IX Austriast pärit veinid

I. SAKSAMAA LIITVABARIIGIST PÄRIT VEINID

A. Geograafilised tähised

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid ("Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete")

1.1. Määratletud piirkondade nimed

- Ahr

- Baden

- Franken

- Hessische Bergstraße

- Mittelrhein

- Mosel-Saar-Ruwer

- Nahe

- Pfalz

- Rheingau

- Rheinhessen

- Saale-Unstrut

- Sachsen

- Württemberg

1.2. Alampiirkondade, haldusüksuste ja haldusüksuste osade nimed

1.2.1. Määratletud piirkond Ahr

a) alampiirkonnad:

Bereich Walporzheim/Ahrtal

b) Grosslage:

Klosterberg

c) Einzellagen:

Blume

Burggarten

Goldkaul

Hardtberg

Herrenberg

Laacherberg

Mönchberg

Pfaffenberg

Sonnenberg

Steinkaul

Übigberg

d) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Ahrbrück

Ahrweiler

Altenahr

Bachem

Bad Neuenahr-Ahrweiler

Dernau

Ehlingen

Heimersheim

Heppingen

Lohrsdorf

Marienthal

Mayschoss

Neuenahr

Pützfeld

Rech

Reimerzhoven

Walporzheim

1.2.2. Määratletud piirkond Hessische Bergstraße

a) alampiirkonnad:

Bereich Starkenburg

Bereich Umstadt

b) Grosslagen:

Rott

Schlossberg

Wolfsmagen

c) Einzellagen:

Eckweg

Fürstenlager

Guldenzoll

Hemsberg

Herrenberg

Höllberg

Kalkgasse

Maiberg

Paulus

Steingeröll

Steingerück

Steinkopf

Stemmler

Streichling

d) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Alsbach

Bensheim

Bensheim-Auerbach

Bensheim-Schönberg

Dietzenbach

Erbach

Gross-Umstadt

Hambach

Heppenheim

Klein-Umstadt

Rossdorf

Seeheim

Zwingenberg

1.2.3. Määratletud piirkond Mittelrhein

a) alampiirkonnad:

Bereich Loreley

Bereich Siebengebirge

b) Grosslagen:

Burg-Hammerstein

Burg Rheinfels

Gedeonseck

Herrenberg

Lahntal

Loreleyfelsen

Marxburg

Petersberg

Schloss Reichenstein

Schloss Schönburg

Schloss Stahleck

c) Einzellagen:

Brünnchen

Fürstenberg

Gartenlay

Klosterberg

Römerberg

Schloß Stahlberg

Sonne

St. Martinsberg

Wahrheit

Wolfshöhle

d) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Ariendorf

Bacharach

Bacharach-Steeg

Bad Ems

Bad Hönningen

Boppard

Bornich

Braubach

Breitscheid

Brey

Damscheid

Dattenberg

Dausenau

Dellhofen

Dörscheid

Ehrenbreitstein

Ehrental

Ems

Engenhöll

Erpel

Fachbach

Filsen

Hamm

Hammerstein

Henschhausen

Hirzenach

Kamp-Bornhofen

Karthaus

Kasbach-Ohlenberg

Kaub

Kestert

Koblenz

Königswinter

Lahnstein

Langscheid

Leubsdorf

Leutesdorf

Linz

Manubach

Medenscheid

Nassau

Neurath

Niederburg

Niederdollendorf

Niederhammerstein

Niederheimbach

Nochern

Oberdiebach

Oberdollendorf

Oberhammerstein

Obernhof

Oberheimbach

Oberwesel

Osterspai

Patersberg

Perscheid

Rheinbreitbach

Rheinbrohl

Rheindiebach

Rhens

Rhöndorf

Sankt-Goar

Sankt-Goarshausen

Schloss Fürstenberg

Spay

Steeg

Trechtingshausen

Unkel

Urbar

Vallendar

Weinähr

Wellmich

Werlau

Winzberg

1.2.4. Määratletud piirkond Mosel-Saar-Ruwer

a) üldosa:

Mosel

Moseltaler

Ruwer

Saar

b) alampiirkonnad:

Bereich Bernkastel

Bereich Moseltor

Bereich Obermosel

Bereich Saar-Ruwer

Bereich Zell

c) Grosslagen:

Badstube

Gipfel

Goldbäumchen

Grafschaft

Köningsberg

Kurfürstlay

Münzlay

Nacktarsch

Probstberg

Römerlay

Rosenhang

Sankt Michael

Scharzlay

Schwarzberg

Schwarze Katz

Vom heissem Stein

Weinhex

d) Einzellagen:

Abteiberg

Adler

Altarberg

Altärchen

Altenberg

Annaberg

Apotheke

Auf der Wiltingerkupp

Blümchen

Bockstein

Brauneberg

Braunfels

Brüderberg

Bruderschaft

Burg Warsberg

Burgberg

Burglay

Burglay-Felsen

Burgmauer

Busslay

Carlsfelsen

Doctor

Domgarten

Domherrenberg

Edelberg

Elzhofberg

Engelgrube

Engelströpfchen

Euchariusberg

Falkenberg

Falklay

Felsenkopf

Fettgarten

Feuerberg

Frauenberg

Funkenberg

Geisberg

Goldgrübchen

Goldkupp

Goldlay

Goldtröpfchen

Grafschafter Sonnenberg

Großer Herrgott

Günterslay

Hahnenschrittchen

Hammerstein

Hasenberg

Hasenläufer

Held

Herrenberg

Herrenberg

Herzchen

Himmelreich

Hirschlay

Hirtengarten

Hitzlay

Hofberger

Honigberg

Hubertusberg

Hubertuslay

Johannisbrünnchen

Juffer

Kapellchen

Kapellenberg

Kardinalsberg

Karlsberg

Kätzchen

Kehrnagel

Kirchberg

Kirchlay

Klosterberg

Klostergarten

Klosterkammer

Klosterlay

Klostersegen

Königsberg

Kreuzlay

Krone

Kupp

Kurfürst

Lambertuslay

Laudamusberg

Laurentiusberg

Lay

Leiterchen

Letterlay

Mandelgraben

Marienberg

Marienburg

Marienburger

Marienholz

Maximiner

Maximiner Burgberg

Maximiner

Meisenberg

Monteneubel

Moullay-Hofberg

Mühlenberg

Niederberg

Niederberg-Helden

Nonnenberg

Nonnengarten

Osterlämmchen

Paradies

Paulinsberg

Paulinslay

Pfirsichgarten

Quiriniusberg

Rathausberg

Rausch

Rochusfels

Römerberg

Römergarten

Römerhang

Römerquelle

Rosenberg

Rosenborn

Rosengärtchen

Rosenlay

Roterd

Sandberg

Schatzgarten

Scheidterberg

Schelm

Schießlay

Schlagengraben

Schleidberg

Schlemmertröpfchen

Schloß Thorner Kupp

Schloßberg

Sonnenberg

Sonnenlay

Sonnenuhr

St. Georgshof

St. Martin

St. Matheiser

Stefanslay

Steffensberg

Stephansberg

Stubener

Treppchen

Vogteiberg

Weisserberg

Würzgarten

Zellerberg

e) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Alf

Alken

Andel

Avelsbach

Ayl

Bausendorf

Beilstein

Bekond

Bengel

Bernkastel-Kues

Beuren

Biebelhausen

Biewer

Bitzingen

Brauneberg

Bremm

Briedel

Briedern

Brodenbach

Bruttig-Fankel

Bullay

Burg

Burgen

Cochem

Cond

Detzem

Dhron

Dieblich

Dreis

Ebernach

Ediger-Eller

Edingen

Eitelsbach

Ellenz-Poltersdorf

Eller

Enkirch

Ensch

Erden

Ernst

Esingen

Falkenstein

Fankel

Fastrau

Fell

Fellerich

Filsch

Filzen

Fisch

Flussbach

Franzenheim

Godendorf

Gondorf

Graach

Grewenich

Güls

Hamm

Hatzenport

Helfant-Esingen

Hetzerath

Hockweiler

Hupperath

Igel

Irsch

Kaimt

Kanzem

Karden

Kasel

Kastel-Staadt

Kattenes

Kenn

Kernscheid

Kesten

Kinheim

Kirf

Klotten

Klüsserath

Kobern-Gondorf

Koblenz

Köllig

Kommlingen

Könen

Konz

Korlingen

Kövenich

Köwerich

Krettnach

Kreuzweiler

Kröv

Krutweiler

Kues

Kürenz

Langsur

Lay

Lehmen

Leiwen

Liersberg

Lieser

Löf

Longen

Longuich

Lorenzhof

Lörsch

Lösnich

Maring-Noviand

Maximin Grünhaus

Mehring

Mennig

Merl

Mertesdorf

Merzkirchen

Mesenich

Metternich

Metzdorf

Meurich

Minheim

Monzel

Morscheid

Moselkern

Moselsürsch

Moselweiss

Müden

Mühlheim

Neef

Nehren

Nennig

Neumagen-Dhron

Niederemmel

Niederfell

Niederleuken

Niedermennig

Nittel

Noviand

Oberbillig

Oberemmel

Oberfell

Obermennig

Oberperl

Ockfen

Olewig

Olkenbach

Onsdorf

Osann-Monzel

Palzem

Pellingen

Perl

Piesport

Platten

Pölich

Poltersdorf

Pommern

Portz

Pünderich

Rachtig

Ralingen

Rehlingen

Reil

Riol

Rivenich

Riveris

Ruwer

Saarburg

Scharzhofberg

Schleich

Schoden

Schweich

Sehl

Sehlem

Sehndorf

Sehnhals

Senheim

Serrig

Soest

Sommerau

St. Aldegund

Staadt

Starkenburg

Tarforst

Tawern

Temmels

Thörnich

Traben-Trarbach

Trarbach

Treis-Karden

Trier

Trittenheim

Ürzig

Valwig

Veldenz

Waldrach

Wasserliesch

Wawern

Wehlen

Wehr

Wellen

Wiltingen

Wincheringen

Winningen

Wintersdorf

Wintrich

Wittlich

Wolf

Zell

Zeltingen-Rachtig

Zewen-Oberkirch

1.2.5. Määratletud piirkond Nahe

a) alampiirkonnad:

Bereich Kreuznach

Bereich Schloss Böckelheim

Bereich Nahetal

b) Grosslagen:

Burgweg

Kronenberg

Paradiesgarten

Pfarrgarten

Rosengarten

Schlosskapelle

Sonnenborn

c) Einzellagen:

Abtei

Alte Römerstraße

Altenberg

Altenburg

Apostelberg

Backöfchen

Becherbrunnen

Berg

Bergborn

Birkenberg

Domberg

Drachenbrunnen

Edelberg

Felsenberg

Felseneck

Forst

Frühlingsplätzchen

Galgenberg

Graukatz

Herrenzehntel

Hinkelstein

Hipperich

Hofgut

Hölle

Höllenbrand

Höllenpfad

Honigberg

Hörnchen

Johannisberg

Kapellenberg

Karthäuser

Kastell

Katergrube

Katzenhölle

Klosterberg

Klostergarten

Königsgarten

Königsschloß

Krone

Kronenfels

Lauerweg

Liebesbrunnen

Löhrer Berg

Lump

Marienpforter

Mönchberg

Mühlberg

Narrenkappe

Nonnengarten

Osterhöll

Otterberg

Palmengarten

Paradies

Pastorei

Pastorenberg

Pfaffenstein

Ratsgrund

Rheingrafenberg

Römerberg

Römerhelde

Rosenberg

Rosenteich

Rothenberg

Saukopf

Schloßberg

Sonnenberg

Sonnenweg

Sonnnenlauf

St. Antoniusweg

St. Martin

Steinchen

Steyerberg

Straußberg

Teufelsküche

Tilgesbrunnen

Vogelsang

Wildgrafenberg

d) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Alsenz

Altenbamberg

Auen

Bad Kreuznach

Bad Münster-Ebernburg

Bayerfeld-Steckweiler

Bingerbrück

Bockenau

Boos

Bosenheim

Braunweiler

Bretzenheim

Burg Layen

Burgsponheim

Cölln

Dalberg

Desloch

Dorsheim

Duchroth

Ebernburg

Eckenroth

Feilbingert

Gaugrehweiler

Genheim

Guldental

Gutenberg

Hargesheim

Heddesheim

Hergenfeld

Hochstätten

Hüffelsheim

Ippesheim

Kalkofen

Kirschroth

Langenlonsheim

Laubenheim

Lauschied

Lettweiler

Mandel

Mannweiler-Cölln

Martinstein

Meddersheim

Meisenheim

Merxheim

Monzingen

Münster

Münster-Sarmsheim

Münsterappel

Niederhausen

Niedermoschel

Norheim

Nussbaum

Oberhausen

Obermoschel

Oberndorf

Oberstreit

Odernheim

Planig

Raumbach

Rehborn

Roxheim

Rüdesheim

Rümmelsheim

Schlossböckelheim

Schöneberg

Sobernheim

Sommerloch

Spabrücken

Sponheim

St. Katharinen

Staudernheim

Steckweiler

Steinhardt

Schweppenhausen

Traisen

Unkenbach

Wald Erbach

Waldalgesheim

Waldböckelheim

Waldhilbersheim

Waldlaubersheim

Wallhausen

Weiler

Weinsheim

Windesheim

Winterborn

Winzenheim

1.2.6. Määratletud piirkond Rheingau

a) alampiirkond:

Bereich Johannisberg

b) Grosslagen:

Burgweg

Daubhaus

Deutelsberg

Erntebringer

Gottesthal

Heiligenstock

Honigberg

Mehrhölzchen

Steil

Steinmacher

c) Einzellagen:

Dachsberg

Doosberg

Edelmann

Fuschsberg

Gutenberg

Hasensprung

Hendelberg

Herrnberg

Höllenberg

Jungfer

Kapellenberg

Kilzberg

Klaus

Kläuserweg

Klosterberg

Königin

Langenstück

Lenchen

Magdalenenkreuz

Marcobrunn

Michelmark

Mönchspfad

Nußbrunnen

Rosengarten

Sandgrub

Schönhell

Schützenhaus

Selingmacher

Sonnenberg

St. Nikolaus

Taubenberg

Viktoriaberg

d) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Assmannshausen

Aulhausen

Böddiger

Eltville

Erbach

Flörsheim

Frankfurt

Geisenheim

Hallgarten

Hattenheim

Hochheim

Johannisberg

Kiedrich

Lorch

Lorchhausen

Mainz-Kostheim

Martinsthal

Massenheim

Mittelheim

Niederwalluf

Oberwalluf

Oestrich

Rauenthal

Reichartshausen

Rüdesheim

Steinberg

Vollrads

Wicker

Wiesbaden

Wiesbaden-Dotzheim

Wiesbaden-Frauenstein

Wiesbaden-Schierstein

Winkel

1.2.7. Määratletud piirkond Rheinhessen

a) alampiirkonnad:

Bereich Bingen

Bereich Nierstein

Bereich Wonnegau

b) Grosslagen:

Abtey

Adelberg

Auflangen

Bergkloster

Burg Rodenstein

Domblick

Domherr

Gotteshilfe

Güldenmorgen

Gutes Domtal

Kaiserpfalz

Krötenbrunnen

Kurfürstenstück

Liebfrauenmorgen

Petersberg

Pilgerpfad

Rehbach

Rheinblick

Rheingrafenstein

Sankt Alban

Sankt Rochuskapelle

Spiegelberg

Sybillinenstein

Vögelsgärten

c) Einzellagen:

Adelpfad

Äffchen

Alte Römerstraße

Altenberg

Aulenberg

Aulerde

Bildstock

Binger Berg

Blücherpfad

Blume

Bockshaut

Bockstein

Bornpfad

Bubenstück

Bürgel

Daubhaus

Doktor

Ebersberg

Edle Weingärten

Eiserne Hand

Engelsberg

Fels

Felsen

Feuerberg

Findling

Frauenberg

Fraugarten

Frühmesse

Fuchsloch

Galgenberg

Geiersberg

Geisterberg

Gewürzgärtchen

Geyersberg

Goldberg

Goldenes Horn

Goldgrube

Goldpfad

Goldstückchen

Gottesgarten

Götzenborn

Hähnchen

Hasenbiß

Hasensprung

Haubenberg

Heil

Heiligenhaus

Heiligenpfad

Heilighäuschen

Heiligkreuz

Herrengarten

Herrgottspfad

Himmelsacker

Himmelthal

Hipping

Hoch

Hochberg

Hockenmühle

Hohberg

Hölle

Höllenbrand

Homberg

Honigberg

Horn

Hornberg

Hundskopf

Johannisberg

Kachelberg

Kaisergarten

Kallenberg

Kapellenberg

Katzebuckel

Kehr

Kieselberg

Kirchberg

Kirchenstück

Kirchgärtchen

Kirchplatte

Klausenberg

Kloppenberg

Klosterberg

Klosterbruder

Klostergarten

Klosterweg

Knopf

Königsstuhl

Kranzberg

Kreuz

Kreuzberg

Kreuzblick

Kreuzkapelle

Kreuzweg

Leckerberg

Leidhecke

Lenchen

Liebenberg

Liebfrau

Liebfrauenberg

Liebfrauenthal

Mandelbaum

Mandelberg

Mandelbrunnen

Michelsberg

Mönchbäumchen

Mönchspfad

Moosberg

Morstein

Nonnengarten

Nonnenwingert

Ölberg

Osterberg

Paterberg

Paterhof

Pfaffenberg

Pfaffenhalde

Pfaffenkappe

Pilgerstein

Rheinberg

Rheingrafenberg

Rheinhöhe

Ritterberg

Römerberg

Römersteg

Rosenberg

Rosengarten

Rotenfels

Rotenpfad

Rotenstein

RotesKreuz

Rothenberg

Sand

Sankt Georgen

Saukopf

Sauloch

Schelmen

Schildberg

Schloß

Schloßberg

Schloßberg-Schwätzerchen

Schloßhölle

Schneckenberg

Schönberg

Schützenhütte

Schwarzenberg

Schloß Hammerstein

Seilgarten

Silberberg

Siliusbrunnen

Sioner Klosterberg

Sommerwende

Sonnenberg

Sonnenhang

Sonnenweg

Sonnheil

Spitzberg

St. Annaberg

St. Julianenbrunnen

St. Georgenberg

St. Jakobsberg

Steig

Steig-Terassen

Stein

Steinberg

Steingrube

Tafelstein

Teufelspfad

Vogelsang

Wartberg

Wingertstor

Wißberg

Zechberg

Zellerweg am schwarzen Herrgott

d) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Abenheim

Albig

Alsheim

Alzey

Appenheim

Armsheim

Aspisheim

Badenheim

Bechenheim

Bechtheim

Bechtolsheim

Bermersheim

Bermersheim vor der Höhe

Biebelnheim

Biebelsheim

Bingen

Bodenheim

Bornheim

Bretzenheim

Bubenheim

Budenheim

Büdesheim

Dalheim

Dalsheim

Dautenheim

Dexheim

Dienheim

Dietersheim

Dintesheim

Dittelsheim-Hessloch

Dolgesheim

Dorn-Dürkheim

Drais

Dromersheim

Ebersheim

Eckelsheim

Eich

Eimsheim

Elsheim

Engelstadt

Ensheim

Eppelsheim

Erbes-Büdesheim

Esselborn

Essenheim

Finthen

Flomborn

Flonheim

Flörsheim-Dalsheim

Framersheim

Freilaubersheim

Freimersheim

Frettenheim

Friesenheim

Fürfeld

Gabsheim

Gau-Algesheim

Gau-Bickelheim

Gau-Bischofshei

Gau-Heppenheim

Gau-Köngernheim

Gau-Odernheim

Gau-Weinheim

Gaulsheim

Gensingen

Gimbsheim

Grolsheim

Gross-Winternheim

Gumbsheim

Gundersheim

Gundheim

Guntersblum

Hackenheim

Hahnheim

Hangen-Weisheim

Harxheim

Hechtsheim

Heidesheim

Heimersheim

Heppenheim

Herrnsheim

Hessloch

Hillesheim

Hohen-Sülzen

Horchheim

Horrweiler

Ingelheim

Jugenheim

Kempten

Kettenheim

Klein-Winterheim

Köngernheim

Kriegsheim

Laubenheim

Leiselheim

Lonsheim

Lörzweiler

Ludwigshöhe

Mainz

Mauchenheim

Mettenheim

Mölsheim

Mommenheim

Monsheim

Monzernheim

Mörstadt

Nack

Nackenheim

Neu-Bamberg

Nieder-Flörsheim

Nieder-Hilbersheim

Nieder-Olm

Nieder-Saulheim

Nieder-Wiesen

Nierstein

Ober-Flörsheim

Ober-Hilbersheim

Ober-Olm

Ockenheim

Offenheim

Offstein

Oppenheim

Osthofen

Partenheim

Pfaffen-Schwabenheim

Spiesheim

Sponsheim

Sprendlingen

Stadecken-Elsheim

Stein-Bockenheim

Sulzheim

Tiefenthal

Udenheim

Uelversheim

Uffhofen

Undenheim

Vendersheim

Volxheim

Wachenheim

Wackernheim

Wahlheim

Wallertheim

Weinheim

Weinolsheim

Weinsheim

Weisenau

Welgesheim

Wendelsheim

Westhofen

Wies-Oppenheim

Wintersheim

Wolfsheim

Wöllstein

Wonsheim

Worms

Wörrstadt

Zornheim

Zotzenheim

1.2.8. Määratletud piirkond Pfalz

a) alampiirkonnad:

Bereich Mittelhaardt Deutsche Weinstrasse

Bereich südliche Weinstrasse

b) Grosslagen:

Bischofskreuz

Feuerberg

Grafenstück

Guttenberg

Herrlich

Hochmess

Hofstück

Höllenpfad

Honigsäckel

Kloster

Liebfrauenberg

Kobnert

Königsgarten

Mandelhöhe

Mariengarten

Meerspinne

Ordensgut

Pfaffengrund

Rebstöckel

Schloss Ludwigshöhe

Schnepfenpflug vom Zellertal

Schnepfenpflug an der Weinstrasse

Schwarzerde

Trappenberg

c) Einzellagen:

Abtsberg

Altenberg

Altes Löhl

Baron

Benn

Berg

Bergel

Bettelhaus

Biengarten

Bildberg

Bischofsgarten

Bischofsweg

Bubeneck

Burgweg

Doktor

Eselsbuckel

Eselshaut

Forst

Frauenländchen

Frohnwingert

Fronhof

Frühmeß

Fuchsloch

Gässel

Geißkopf

Gerümpel

Goldberg

Gottesacker

Gräfenberg

Hahnen

Halde

Hasen

Hasenzeile

Heidegarten

Heilig Kreuz

Heiligenberg

Held

Herrenberg

Herrenmorgen

Herrenpfad

Herrgottsacker

Hochbenn

Hochgericht

Höhe

Hohenrain

Hölle

Honigsack

Im Sonnenschein

Johanniskirchel

Kaiserberg

Kalkgrube

Kalkofen

Kapelle

Kapellenberg

Kastanienbusch

Kastaniengarten

Kirchberg

Kirchenstück

Kirchlöh

Kirschgarten

Klostergarten

Klosterpfad

Klosterstück

Königswingert

Kreuz

Kreuzberg

Heidegarten

Heilig Kreuz

Heiligenberg

Held

Herrenberg

Herrenmorgen

Herrenpfad

Herrgottsacker

Hochbenn

Hochgericht

Martinshöhe

Michelsberg

Münzberg

Musikantenbuckel

Mütterle

Narrenberg

Neuberg

Nonnengarten

Nonnenstück

Nußbien

Nußriegel

Oberschloß

Ölgassel

Oschelskopf

Osterberg

Paradies

Pfaffenberg

Reiterpfad

Rittersberg

Römerbrunnen

Römerstraße

Römerweg

Roßberg

Rosenberg

Rosengarten

Rosenkranz

Rosenkränzel

Roter Berg

Sauschwänzel

Schäfergarten

Schloßberg

Schloßgarten

Schwarzes Kreuz

Seligmacher

Silberberg

Sonnenberg

St. Stephan

Steinacker

Steingebiß

Steinkopf

Stift

Venusbuckel

Vogelsang

Vogelsprung

Wolfsberg

Wonneberg

Zchpeter

d) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Albersweiler

Albisheim

Albsheim

Alsterweiler

Altdorf

Appenhofen

Asselheim

Arzheim

Bad Dürkheim

Bad Bergzabern

Barbelroth

Battenberg

Bellheim

Berghausen

Biedesheim

Billigheim

Billigheim-Ingenheim

Birkweiler

Bischheim

Bissersheim

Bobenheim am Berg

Böbingen

Böchingen

Bockenheim

Bolanden

Bornheim

Bubenheim

Burrweiler

Colgenstein-Heidesheim

Dackenheim

Dammheim

Deidesheim

Diedesfeld

Dierbach

Dirmstein

Dörrenbach

Drusweiler

Duttweiler

Edenkoben

Edesheim

Einselthum

Ellerstadt

Erpolzheim

Eschbach

Essingen

Flemlingen

Forst

Frankenthal

Frankweiler

Freckenfeld

Freimersheim

Freinsheim

Freisbach

Friedelsheim

Gauersheim

Geinsheim

Gerolsheim

Gimmeldingen

Gleisweiler

Gleiszellen-Gleishorbach

Göcklingen

Godramstein

Gommersheim

Gönnheim

Gräfenhausen

Gronau

Grossfischlingen

Grosskarlbach

Grossniedesheim

Grünstadt

Haardt

Hainfeld

Hambach

Harxheim

Hassloch

Heidesheim

Heiligenstein

Hergersweiler

Herxheim am Berg

Herxheim bei Landau

Herxheimweyher

Hessheim

Heuchelheim

Heuchelheim bei Frankental

Heuchelheim-Klingen

Hochdorf-Assenheim

Hochstadt

Ilbesheim

Immesheim

Impflingen

Ingenheim

Insheim

Kallstadt

Kandel

Kapellen

Kapellen-Drusweiler

Kapsweyer

Kindenheim

Kirchheim an der Weinstrasse

Kirchheimbolanden

Kirrweiler

Kleinfischlingen

Kleinkarlbach

Kleinniedesheim

Klingen

Klingenmünster

Knittelsheim

Knöringen

Königsbach an der Weinstrasse

Lachen/Speyerdorf

Lachen

Landau in der Pfalz

Laumersheim

Lautersheim

Leinsweiler

Leistadt

Lustadt

Maikammer

Marnheim

Mechtersheim

Meckenheim

Mertesheim

Minfeld

Mörlheim

Morschheim

Mörzheim

Mühlheim

Mühlhofen

Mussbach an der Weinstrasse

Neuleiningen

Neustadt an der Weinstrasse

Niederhorbach

Niederkirchen

Niederotterbach

Niefernheim

Nussdorf

Oberhausen

Oberhofen

Oberotterbach

Obersülzen

Obrigheim

Offenbach

Ottersheim/Zellerthal

Ottersheim

Pleisweiler

Pleisweiler-Oberhofen

Queichheim

Ranschbach

Rechtenbach

Rhodt

Rittersheim

Rödersheim-Gronau

Rohrbach

Römerberg

Roschbach

Ruppertsberg

Rüssingen

Sausenheim

Schwegenheim

Schweigen

Schweigen-Rechtenbach

Schweighofen

Siebeldingen

Speyerdorf

St. Johann

St. Martin

Steinfeld

Steinweiler

Stetten

Ungstein

Venningen

Vollmersweiler

Wachenheim

Walsheim

Weingarten

Weisenheim am Berg

Weyher in der Pfalz

Winden

Zeiskam

Zell

Zellertal

1.2.9. Määratletud piirkond Franken

a) alampiirkonnad:

Bereich Bayerischer Bodensee

Bereich Maindreieck

Bereich Mainviereck

Bereich Steigerwald

b) Grosslagen:

Burgweg

Ewig Leben

Heiligenthal

Herrenberg

Hofrat

Honigberg

Kapellenberg

Kirchberg

Markgraf Babenberg

Ölspiel

Ravensburg

Renschberg

Rosstal

Schild

Schlossberg

Schlosstück

Teufelstor

c) Einzellagen:

Abtsberg

Abtsleite

Altenberg

Benediktusberg

Berg

Berg-Rondell

Bischofsberg

Burg Hoheneck

Centgrafenberg

Cyriakusberg

Dabug

Dachs

Domherr

Eselsberg

Falkenberg

Feuerstein

First

Fischer

Fürstenberg

Glatzen

Harstell

Heiligenberg

Heroldsberg

Herrgottsweg

Herrrenberg

Herrschaftsberg

Himmelberg

Hofstück

Hohenbühl

Höll

Homburg

Johannisberg

Julius-Echter-Berg

Kaiser Karl

Kalb

Kalbenstein

Kallmuth

Kapellenberg

Karthäuser

Katzenkopf

Kelter

Kiliansberg

Kirchberg

Königin

Krähenschnabel

Kreuzberg

Kronsberg

Küchenmeister

Lämmerberg

Landsknecht

Langenberg

Lump

Mainleite

Marsberg

Maustal

Paradies

Pfaffenberg

Ratsherr

Reifenstein

Rosenberg

Scharlachberg

Schloßberg

Schwanleite

Sommertal

Sonnenberg

Sonnenleite

Sonnenschein

Sonnenstuhl

St. Klausen

Stein

Stein/Harfe

Steinbach

Stollberg

Storchenbrünnle

Tannenberg

Teufel

Teufelskeller

Trautlestal

Vögelein

Vogelsang

Wachhügel

Weinsteig

Wölflein

Zehntgaf

d) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Abtswind

Adelsberg

Adelshofen

Albertheim

Albertshofen

Altmannsdorf

Alzenau

Arnstein

Aschaffenburg

Aschfeld

Astheim

Aub

Aura an der Saale

Bad Windsheim

Bamberg

Bergrheinfeld

Bergtheim

Bibergau

Bieberehren

Bischwind

Böttigheim

Breitbach

Brück

Buchbrunn

Bullenheim

Bürgstadt

Castell

Dampfach

Dettelbach

Dietersheim

Dingolshausen

Donnersdorf

Dorfprozelten

Dottenheim

Düttingsfeld

Ebelsbach

Eherieder Mühle

Eibelstadt

Eichenbühl

Eisenheim

Elfershausen

Elsenfeld

Eltmann

Engelsberg

Engental

Ergersheim

Erlabrunn

Erlasee

Erlenbach bei Marktheidenfeld

Erlenbach am Main

Eschau

Escherndorf

Euerdorf

Eussenheim

Fahr

Falkenstein

Feuerthal

Frankenberg

Frankenwinheim

Frickenhausen

Fuchstadt

Gädheim

Gaibach

Gambach

Gerbrunn

Germünden

Gerolzhofen

Gnötzheim

Gössenheim

Grettstadt

Greussenheim

Greuth

Grossheubach

Grosslangheim

Grossostheim

Grosswallstadt

Güntersleben

Haidt

Hallburg

Hammelburg

Handthal

Hassfurt

Hassloch

Heidingsfeld

Helmstadt

Hergolshausen

Herlheim

Herrnsheim

Hesslar

Himmelstadt

Höchberg

Hoheim

Hohenfeld

Höllrich

Holzkirchen

Holzkirchhausen

Homburg am Main

Hösbach

Humprechtsau

Hundelshausen

Hüttenheim

Ickelheim

Iffigheim

Ingolstadt

Iphofen

Ippesheim

Ipsheim

Kammerforst

Karlburg

Karlstadt

Karsbach

Kaubenheim

Kemmern

Kirchschönbach

Kitzingen

Kleinheubach

Kleinlangheim

Kleinochsenfurt

Klingenberg

Knetzgau

Köhler

Kolitzheim

Königsberg in Bayern

Krassolzheim

Krautheim

Kreuzwertheim

Krum

Külsheim

Laudenbach

Leinach

Lengfeld

Lengfurt

Lenkersheim

Lindac

Lindelbach

Lülsfeld

Machtilshausen

Mailheim

Mainberg

Mainbernheim

Mainstockheim

Margetshöchheim

Markt Nordheim

Markt Einersheim

Markt Erlbach

Marktbreit

Marktheidenfeld

Marktsteft

Martinsheim

Michelau

Michelbach

Michelfeld

Miltenberg

Mönchstockheim

Mühlbach

Mutzenroth

Neubrunn

Neundorf

Neuses am Berg

Neusetz

Nordheim am Main

Obereisenheim

Oberhaid

Oberleinach

Obernau

Obernbreit

Oberntief

Oberschleichach

Oberschwappach

Oberschwarzach

Obervolkach

Ochsenfurt

Ottendorf

Pflaumheim

Possenheim

Prappach

Prichsenstadt

Prosselsheim

Ramsthal

Randersacker

Remlingen

Repperndorf

Retzbach

Retzstadt

Reusch

Riedenheim

Rimbach

Rimpar

Rödelsee

Rossbrunn

Rothenburg ob der Tauber

Rottenberg

Rottendorf

Röttingen

Rück

Rüdenhausen

Rüdisbronn

Rügshofen

Saaleck

Sand am Main

Schallfeld

Scheinfeld

Schmachtenberg

Schnepfenbach

Schonungen

Schwanfeld

Schwarzach

Schwarzenau

Schweinfurt

Segnitz

Seinsheim

Sickershausen

Sommerach

Sommerau

Sommerhausen

Staffelbach

Stammheim

Steigerwald

Steinbach

Stetten

Sugenheim

Sulzfeld

Sulzheim

Sulzthal

Tauberrettersheim

Tauberzell

Theilheim

Thüngen

Thüngersheim

Tiefenstockheim

Tiefenthal

Traustadt

Triefenstein

Trimberg

Uettingen

Uffenheim

Ullstadt

Unfinden

Unterdürrbach

Untereisenheim

Unterhaid

Unterleinach

Veitshöchheim

Viereth

Vogelsburg

Vögnitz

Volkach

Waigolshausen

Waigolsheim

Walddachsbach

Wasserlos

Wässerndorf

Weigenheim

Weiher

Weilbach

Weimersheim

Wenigumstadt

Werneck

Westheim

Wiebelsberg

Wiesenbronn

Wiesenfeld

Wiesentheid

Willanzheim

Winterhausen

Wipfeld

Wirmsthal

Wonfurt

Wörth am Main

Würzburg

Wüstenfelden

Wüstenzell

Zeil am Main

Zeilitzheim

Zell am Ebersberg

Zell am Main

Zellingen

Ziegelanger

1.2.10. Määratletud piirkond Württemberg

a) alampiirkonnad:

Bereich Württembergischer Bodensee

Bereich Kocher-Jagst-Tauber

Bereich Oberer Neckar

Bereich Remstal-Stuttgart

Bereich Württembergisch Unterland

b) Grosslagen:

Heuchelberg

Hohenneuffen

Kirchenweinberg

Kocherberg

Kopf

LindauerSeegarten

Lindelberg

Salzberg

Schalkstein

Schozachtal

Sonnenbühl

Stautenberg

Stromberg

Tauberberg

Wartbühl

Weinsteige

Wunnenstein

c) Einzellagen:

Altenberg

Berg

Burgberg

Burghalde

Dachsberg

Dachsteiger

Dezberg

Dieblesberg

Eberfürst

Felsengarten

Flatterberg

Forstberg

Goldberg

Grafenberg

Halde

Harzberg

Heiligenberg

Herrlesberg

Himmelreich

Hofberg

Hohenberg

Hoher Berg

Hundsberg

Jupiterberg

Kaiserberg

Katzenbeißer

Katzenöhrle

Kayberg

Kirchberg

Klosterberg

König

Kriegsberg

Kupferhalde

Lämmler

Lichtenberg

Liebenberg

Margarete

Michaelsberg

Mönchberg

Mönchsberg

Mühlbächer

Neckarhälde

Paradies

Propstberg

Ranzenberg

Rappen

Reichshalde

Rozenberg

Sankt Johännser

Schafsteige

Schanzreiter

Schelmenklinge

Schenkenberg

Scheuerberg

Schloßberg

Schloßsteige

Schmecker

Schneckenhof

Sommerberg

Sommerhalde

Sonnenberg

Sonntagsberg

Steinacker

Steingrube

Stiftsberg

Wachtkopf

Wanne

Wardtberg

Wildenberg

Wohlfahrtsberg

Wurmberg

Zweifelsberg

d) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Abstatt

Adolzfurt

Affalterbach

Affaltrach

Aichelberg

Aichwald

Allmersbach

Aspach

Asperg

Auenstein

Baach

Bad Mergentheim

Bad Friedrichshall

Bad Cannstatt

Beihingen

Beilstein

Beinstein

Belsenberg

Bensingen

Besigheim

Beuren

Beutelsbach

Bieringen

Bietigheim

Bietigheim-Bisssingen

Bissingen

Bodolz

Bönnigheim

Botenheim

Brackenheim

Brettach

Bretzfeld

Breuningsweiler

Bürg

Burgbronn

Cleebronn

Cleversulzbach

Creglingen

Criesbach

Degerloch

Diefenbach

Dimbach

Dörzbach

Dürrenzimmern

Duttenberg

Eberstadt

Eibensbach

Eichelberg

Ellhofen

Elpersheim

Endersbach

Ensingen

Enzweihingen

Eppingen

Erdmannhausen

Erlenbach

Erligheim

Ernsbach

Eschelbach

Eschenau

Esslingen

Fellbach

Feuerbach

Flein

Forchtenberg

Frauenzimmern

Freiberg am Neckar

Freudenstein

Freudenthal

Frickenhausen

Gaisburg

Geddelsbach

Gellmersbach

Gemmrigheim

Geradstetten

Gerlingen

Grantschen

Gronau

Grossbottwar

Grossgartach

Grossheppach

Grossingersheim

Grunbach

Güglingen

Gündelbach

Gundelsheim

Haagen

Haberschlacht

Häfnerhaslach

Hanweiler

Harsberg

Hausen an der Zaber

Hebsack

Hedelfingen

Heilbronn

Hertmannsweiler

Hessigheim

Heuholz

Hirschau

Hof und Lembach

Hofen

Hoheneck

Hohenhaslach

Hohenstein

Höpfigheim

Horkheim

Horrheim

Hösslinsülz

Illingen

Ilsfeld

Ingelfingen

Ingersheim

Kappishäusern

Kernen

Kesselfeld

Kirchberg

Kirchheim

Kleinaspach

Kleinbottwar

Kleingartach

Kleinheppach

Kleiningersheim

Kleinsachsenheim

Klingenberg

Knittlingen

Kohlberg

Korb

Kressbronn/Bodensee

Künzelsau

Langenbeutingen

Laudenbach

Lauffen

Lehrensteinsfeld

Leingarten

Leonbronn

Lienzingen

Lindau

Linsenhofen

Löchgau

Löwenstein

Ludwigsburg

Maienfels

Marbach/Neckar

Markelsheim

Markgröningen

Massenbachhausen

Maulbronn

Meimsheim

Metzingen

Michelbach am Wald

Möckmühl

Mühlacker

Mühlhausen an der Enz

Mülhausen

Mundelsheim

Münster

Murr

Neckarsulm

Neckarweihingen

Neckarwestheim

Neipperg

Neudenau

Neuenstadt am Kocher

Neuenstein

Neuffen

Neuhausen

Neustadt

Niederhofen

Niedernhall

Niederstetten

Nonnenhorn

Nordhausen

Nordheim

Oberderdingen

Oberohrn

Obersöllbach

Oberstenfeld

Oberstetten

Obersulm

Obertürkheim

Ochsenbach

Ochsenburg

Oedheim

Offenau

Öhringen

Ötisheim

Pfaffenhofen

Pfedelbach

Poppenweiler

Ravensburg

Reinsbronn

Remshalden

Reutlingen

Rielingshausen

Riet

Rietenau

Rohracker

Rommelshausen

Rosswag

Rotenberg

Rottenburg

Sachsenheim

Schluchtern

Schnait

Schöntal

Schorndorf

Schozach

Schützingen

Schwabbach

Schwaigern

Siebeneich

Siglingen

Spielberg

Steinheim

Sternenfels

Stetten im Remstal

Stetten am Heuchelberg

Stockheim

Strümpfelbach

Stuttgart

Sülzbach

Taldorf

Talheim

Tübingen

Uhlbach

Untereisesheim

Untergruppenbach

Unterheimbach

Unterheinriet

Unterjesingen

Untersteinbach

Untertürkheim

Vaihingen

Verrenberg

Vorbachzimmern

Waiblingen

Waldbach

Walheim

Wangen

Wasserburg

Weikersheim

Weiler bei Weinsberg

Weiler an der Zaber

Weilheim

Weinsberg

Weinstadt

Weissbach

Wendelsheim

Wermutshausen

Widdern

Willsbach

Wimmental

Windischenbach

Winnenden

Winterbach

Winzerhausen

Wurmlingen

Wüstenrot

Zaberfeld

Zuffenhausen

1.2.11. Määratletud piirkond Baden

a) alampiirkonnad:

Bereich Badische Bergstrasse Kraichgau

Bereich Badisches Frankenland

Bereich Bodensee

Bereich Breisgau

Bereich Kaiserstuhl

Bereich Tuniberg

Bereich Markgräflerland

Bereich Ortenau

b) Grosslagen:

Attilafelsen

Burg Lichteneck

Burg Neuenfels

Burg Zähringen

Fürsteneck

Hohenberg

Lorettoberg

Mannaberg

Rittersberg

Schloss Rodeck

Schutterlindenberg

Stiftsberg

Stiftsberg

Tauberklinge

Tauberklinge

Vogtei Rötteln

Vogtei Rötteln

Vulkanfelsen

Vulkanfelsen

c) Einzellagen:

Abtsberg

Alte Burg

Altenberg

Alter Gott

Baßgeige

Batzenberg

Betschgräbler

Bienenberg

Bühl

Burggraf

Burgstall

Burgwingert

Castellberg

Eckberg

Eichberg

Engelsberg

Engelsfelsen

Enselberg

Feuerberg

Fohrenberg

Gänsberg

Gestühl

Haselstaude

Hasenberg

Henkenberg

Herrenberg

Herrenbuck

Herrenstück

Hex von Dasenstein

Himmelreich

Hochberg

Hummelberg

Kaiserberg

Kapellenberg

Käsleberg

Katzenberg

Kinzigtäler

Kirchberg

Klepberg

Kochberg

Kreuzhalde

Kronenbühl

Kuhberg

Lasenberg

Lerchenberg

Lotberg

Maltesergarten

Mandelberg

Mühlberg

Oberdürrenberg

Oelberg

Ölbaum

Ölberg

Pfarrberg

Plauelrain

Pulverbuck

Rebtal

Renchtäler

Rosenberg

Roter Berg

Rotgrund

Schäf

Scheibenbuck

Schloßberg

Schloßgarten

Silberberg

Sommerberg

Sonnenberg

Sonnenstück

Sonnhalde

Sonnhohle

Sonnhole

Spiegelberg

St. Michaelsberg

Steinfelsen

Steingässle

Steingrube

Steinhalde

Steinmauer

Sternenberg

Teufelsburg

Ulrichsberg

Weingarten

Weinhecke

Winklerberg

Wolfhag

d) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Achern

Achkarren

Altdorf

Altschweier

Amoltern

Auggen

Bad Bellingen

Bad Rappenau

Bad Krozingen

Bad Mingolsheim

Bad Mergentheim

Baden-Baden

Badenweiler

Bahlingen

Bahnbrücken

Ballrechten-Dottingen

Bamlach

Bauerbach

Beckstein

Berghaupten

Berghausen

Bermatingen

Bermersbach

Berwangen

Bickensohl

Biengen

Bilfingen

Binau

Binzen

Bischoffingen

Blankenhornsberg

Blansingen

Bleichheim

Bodmann

Bollschweil

Bombach

Bottenau

Bötzingen

Breisach

Britzingen

Broggingen

Bruchsal

Buchholz

Buggingen

Bühl

Bühlertal

Burkheim

Dainbach

Dattingen

Denzlingen

Dertingen

Diedesheim

Dielheim

Diersburg

Diestelhausen

Dietlingen

Dittigheim

Dossenheim

Durbach

Dürrn

Eberbach

Ebringen

Efringen-Kirchen

Egringen

Ehrenstetten

Eichelberg

Eichstetten

Eichtersheim

Eimeldingen

Eisental

Eisingen

Ellmendingen

Elsenz

Emmendingen

Endingen

Eppingen

Erlach

Ersingen

Erzingen

Eschbach

Eschelbach

Ettenheim

Feldberg

Fessenbach

Feuerbach

Fischingen

Flehingen

Freiburg

Friesenheim

Gailingen

Gemmingen

Gengenbach

Gerlachsheim

Gissigheim

Glottertal

Gochsheim

Gottenheim

Grenzach

Grossrinderfeld

Grosssachsen

Grötzingen

Grunern

Hagnau

Haltingen

Haslach

Hassmersheim

Hecklingen

Heidelberg

Heidelsheim

Heiligenzell

Heimbach

Heinsheim

Heitersheim

Helmsheim

Hemsbach

Herbolzheim

Herten

Hertingen

Heuweiler

Hilsbach

Hilzingen

Hochburg

Hofweier

Höhefeld

Hohensachsen

Hohenwettersbach

Holzen

Horrenberg

Hügelheim

Hugsweier

Huttingen

Ihringen

Immenstaad

Impfingen

Istein

Jechtingen

Jöhlingen

Kappelrodeck

Karlsruhe-Durlach

Kembach

Kenzingen

Kiechlinsbergen

Kippenhausen

Kippenheim

Kirchardt

Kirchberg

Kirchhofen

Kleinkems

Klepsau

Klettgau

Köndringen

Königheim

Königschaffhausen

Königshofen

Konstanz

Kraichtal

Krautheim

Külsheim

Kürnbach

Lahr

Landshausen

Langenbrücken

Lauda

Laudenbach

Lauf

Laufen

Lautenbach

Lehen

Leimen

Leiselheim

Leutershausen

Liel

Lindelbach

Lipburg

Lörrach

Lottstetten

Lützelsachsen

Mahlberg

Malsch

Mauchen

Meersburg

Mengen

Menzingen

Merdingen

Merzhausen

Michelfeld

Mietersheim

Mösbach

Mühlbach

Mühlhausen

Müllheim

Münchweier

Mundingen

Münzesheim

Munzingen

Nack

Neckarmühlbach

Neckarzimmern

Nesselried

Neudenau

Neuenbürg

Neuershausen

Neusatz

Neuweier

Niedereggenen

Niederrimsingen

Niederschopfheim

Niederweiler

Nimburg

Nordweil

Norsingen

Nussbach

Nussloch

Oberachern

Oberacker

Oberbergen

Obereggenen

Obergrombach

Oberkirch

Oberlauda

Oberöwisheim

Oberrimsingen

Oberrotweil

Obersasbach

Oberschopfheim

Oberschüpf

Obertsrot

Oberuhldingen

Oberweier

Odenheim

Ödsbach

Offenburg

Ohlsbach

Opfingen

Ortenberg

Östringen

Ötlingen

Ottersweier

Paffenweiler

Rammersweier

Rauenberg

Rechberg

Rechberg

Reichenau

Reichenbach

Reichholzheim

Renchen

Rettigheim

Rheinweiler

Riedlingen

Riegel

Ringelbach

Ringsheim

Rohrbach am Gisshübel

Rotenberg

Rümmingen

Sachsenflur

Salem

Sasbach

Sasbachwalden

Schallbach

Schallstadt

Schelingen

Scherzingen

Schlatt

Schliengen

Schmieheim

Schriesheim

Seefelden

Sexau

Singen

Sinsheim

Sinzheim

Söllingen

Stadelhofen

Staufen

Steinbach

Steinenstadt

Steinsfurt

Stetten

Stettfeld

Sulz

Sulzbach

Sulzburg

Sulzfeld

Tairnbach

Tannenkirch

Tauberbischofsheim

Tiefenbach

Tiengen

Tiergarten

Tunsel

Tutschfelden

Überlingen

Ubstadt

Ubstadt-Weiler

Uissigheim

Ulm

Untergrombach

Unteröwisheim

Unterschüpf

Varnhalt

agenstadt

Waldangelloch

Waldulm

Wallburg

Waltershofen

Walzbachtal

Wasenweiler

Weiher

Weil

Weiler

Weingarten

Weinheim

Weisenbach

Weisloch

Welmlingen

Werbach

Wertheim

Wettelbrunn

Wildtal

Wintersweiler

Wittnau

Wolfenweiler

Wollbach

Wöschbach

Zaisenhausen

Zell-Weierbach

Zeutern

Zungweier

Zunzingen

e) muud:

Affental/Affentaler

Badisch Rotgold

Ehrentrudis

1.2.12. Määratletud piirkond Saale-Unstrut

a) alampiirkonnad:

Bereich Schloß Neuenburg

Bereich Thüringen

b) Grosslagen:

Blütengrund

Göttersitz

Kelterberg

Schweigenberg

c) Einzellagen:

Hahnenberg

Mühlberg

Rappental

d) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Bad Sulza

Bad Kösen

Burgscheidungen

Domburg

Dorndorf

Eulau

Freyburg

Gleina

Goseck

Großheringen

Großjena

Gröst

Höhnstedt

Jena

Kaatschen

Kalzendorf

Karsdorf

Kirchscheidungen

Klosterhäseler

Langenbogen

Laucha

Löbaschütz

Müncheroda

Naumburg

Nebra

Neugönna

Reinsdorf

Rollsdorf

Roßbach

Schleberoda

Schulpforte

Seeburg

Spielberg

Steigra

Vitzenburg

Weischütz

Weißenfels

Werder/Havel

Zeuchfeld

Zscheiplitz

1.2.13. Määratletud piirkond Sachsen

a) alampiirkonnad:

Bereich Dresden

Bereich Elstertal

Bereich Meißen

b) Grosslagen:

Elbhänge

Lößnitz

Schloßweinberg

Spaargebirge

c) Einzellagen:

Kapitelberg

Heinrichsburg

d) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Belgern

Jessen

Kleindröben

Meißen

Merbitz

Ostritz

Pesterwitz

Pillnitz

Proschwitz

Radebeul

Schlieben

Seußlitz

Weinböhla

1.2.14. Muud tähised

Liebfraumilch

Liebfrauenmilch

2. Geograafilise tähisega lauaveinid:

Ahrtaler Landwein

Altrheingauer Landwein

Bayerischer Bodensee-Landwein

Fränkischer Landwein

Landwein der Ruwer

Landwein der Saar

Landwein der Mosel

Mitteldeutscher Landwein

Nahegauer Landwein

Pfälzer Landwein

Regensburger Landwein

Rheinburgen-Landwein

Rheinischer Landwein

Saarländischer Landwein der Mosel

Sächsischer Landwein

Schwäbischer Landwein

Starkenburger Landwein

Südbadischer Landwein

Taubertäler Landwein

Unterbadischer Landwein

B. Traditsioonilised märked

Auslese

Beerenauslese

Deutsches Weinsiegel

Eiswein

Hochgewächs

Kabinett

Landwein

Qualitätswein garantierten Ursprungs/Q.g.U.

Qualitätsschaumwein garantierten Ursprungs/Q.g.U.

Qualitätswein mit Prädikat/Q.b.A.m.Pr./Prädikatswein

Schillerwein

Spätlese

Trockenbeerenauslese

Weissherbst

Winzersekt

II PRANTSUSE VABARIIGIST PÄRIT VEINID

A. Geograafilised tähised:

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid:

1.1. Määratletud piirkondade nimed

1.1.1. Alsace jt Ida-Prantsusmaa piirkonnad

1.1.1.1. Appellations d'origine contrôlées

Alsace

Alsace, millele järgneb paikkonna nimi ("lieu-dit"):

- Altenberg de Bergbieten

- Altenberg de Bergheim

- Altenberg de Wolxheim

- Brand

- Bruderthal

- Eichberg

- Engelberg

- Florimont

- Frankstein

- Froehn

- Furstentum

- Geisberg

- Gloeckelberg

- Goldert

- Hatschbourg

- Hengst

- Kanzlerberg

- Kastelberg

- Kessler

- Kirchberg de Barr

- Kirchberg de Ribeauvillé

- Kitterlé

- Mambourg

- Mandelberg

- Marckrain

- Moenchberg

- Muenchberg

- Ollwiller

- Osterberg

- Pfersigberg

- Pfingstberg

- Praelatenberg

- Rangen

- Rosacker

- Saering

- Schlossberg

- Schoenenbourg

- Sommerberg

- Sonnenglanz

- Spiegel

- Sporen

- Steingrubler

- Steinert

- Steinklotz

- Vorbourg

- Wiebelsberg

- Wineck-Schlossberg

- Winzenberg

- Zinnkoepflé

- Zotzenberg

Côtes de Toul

1.1.1.2. Vins délimités de qualité supérieure

Moselle

1.1.2. Champagne piirkond

1.1.2.1. Appellations d'origine contrôlées

Champagne

Coteaux Champenois

Riceys

1.1.3. Burgundia piirkond

1.1.3.1. Appellations d'origine contrôlées

Aloxe-Corton

Auxey-Duresses

Auxey-Duresses Côte de Beaune

Bâtard-Montrachet

Beaujolais

Beaujolais, millele järgneb päritolukommuun:

- Arbuisonnas

- Beaujeu

- Blacé

- Cercié

- Chânes

- Charentay

- Chenas

- Chiroubles

- Denicé

- Durette

- Emeringes

- Fleurie

- Juliénas

- Jullié

- La Chapelle-de-Guinchay

- Lancié

- Lantignié

- Le Perréon

- Les Ardillats

- Leynes

- Marchampt

- Montmelas

- Odenas

- Pruzilly

- Quincié

- Regnié

- Rivolet

- Romanèche

- Saint-Amour-Bellevue

- Saint-Etienne-des-Ouillères

- Saint-Etienne-la-Varenne

- Saint-Julien

- Saint-Lager

- Saint-Symphorien-d'Ancelles

- Saint-Vérand

- Salles

- Vaux

- Vauxrenard

- Villié Morgon

Beaujolais-Villages

Beaune

Bienvenues Bâtard-Montrachet

Blagny

Blagny Côte de Beaune

Bonnes Mares

Bourgogne

Bourgogne Aligoté

Bourgogne või Bourgogne Clairet, millele võib järgneda alampiirkond:

- Côte Chalonnaise

- Côtes d'Auxerre

- Hautes-Côtes de Beaune

- Hautes-Côtes de Nuits

- Vézélay

Bourgogne või Bourgogne Clairet, millele võib järgneda päritolukommuun:

- Chitry

- Coulanges-la-Vineuse

- Epineuil

- Irancy

Bourgogne või Bourgogne Clairet, millele võib järgneda:

- Côte Saint-Jacques

- En Montre-Cul

- La Chapelle Notre-Dame

- Le Chapitre

- Montrecul

- Montre-cul

Bouzeron

Brouilly

Chablis

Chablis, millele võib järgneda "Climat d'origine":

- Blanchot

- Bougros

- Les Clos

- Grenouilles

- Preuses

- Valmur

- Vaudésir

Chablis, millele võib järgneda "Climat d'origine" või üks järgmistest märgetest:

- Mont de Milieu

- Montée de Tonnerre

- Chapelot

- Pied d'Aloup

- Côte de Bréchain

- Fourchaume

- Côte de Fontenay

- L'Homme mort

- Vaulorent

- Vaillons

- Chatains

- Séchers

- Beugnons

- Les Lys

- Mélinots

- Roncières

- Les Epinottes

- Montmains

- Forêts

- Butteaux

- Côte de Léchet

- Beauroy

- Troesmes

- Côte de Savant

- Vau Ligneau

- Vau de Vey

- Vaux Ragons

- Vaucoupin

- Vosgros

- Vaugiraut

- Les Fourneaux

- Morein

- Côte des Près-Girots

- Côte de Vaubarousse

- Berdiot

- Chaume de Talvat

- Côte de Jouan

- Les Beauregards

- Côte de Cuissy

Chambertin

Chambertin Clos de Bèze

Chambolle-Musigny

Chapelle-Chambertin

Charlemagne

Charmes-Chambertin

Chassagne-Montrachet

Chassagne-Montrachet Côte de Beaune

Chenas

Chevalier-Montrachet

Chiroubles

Chorey-lès-Beaune

Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune

Clos de la Roche

Clos des Lambrays

Clos de Tart

Clos de Vougeot

Clos Saint-Denis

Corton

Corton-Charlemagne

Côte de Beaune

Côte de Beaune-Villages

Côte de Brouilly

Côte de Nuits-Villages

Côte Roannaise

Criots Bâtard-Montrachet

Echezeaux

Fixin

Fleurie

Gevrey-Chambertin

Givry

Grands Echezeaux

Griotte-Chambertin

Juliénas

La Grande Rue

Ladoix

Ladoix Côte de Beaune

Latricières-Chambertin

Mâcon

Mâcon-Villages

Mâcon, millele järgneb päritolukommuun:

- Azé

- Berzé-la-Ville

- Berzé-le-Chatel

- Bissy-la-Mâconnaise

- Burgy

- Bussières

- Chaintres

- Chânes

- Chardonnay

- Charnay-lès-Mâcon

- Chasselas

- Chevagny-lès-Chevrières

- Clessé

- Crèches-sur-Saône

- Cruzilles

- Davayé

- Fuissé

- Grévilly

- Hurigny

- Igé

- La Chapelle-de-Guinchay

- La Roche Vineuse

- Leynes

- Loché

- Lugny

- Milly-Lamartine

- Montbellet

- Peronne

- Pierreclos

- Prissé

- Pruzilly

- Romanèche-Thorins

- Saint-Amour-Bellevue

- Saint-Gengoux-de-Scissé

- Saint-Symphorien-d'Ancelles

- Saint-Vérand

- Sologny

- Solutré-Pouilly

- Uchizy

- Vergisson

- Verzé

- Vinzelles

- Viré

Maranges, millele võib järgneda "Climat d'origine" või üks järgmistest märgetest:

- Clos de la Boutière

- La Croix Moines

- La Fussière

- Le Clos des Loyères

- Le Clos des Rois

- Les Clos Roussots

Maranges Côte de Beaune

Marsannay

Mazis-Chambertin

Mazoyères-Chambertin

Mercurey

Meursault

Meursault Côte de Beaune

Montagny

Monthélie

Monthélie Côte de Beaune

Montrachet

Morey-Saint-Denis

Morgon

Moulin-à-Vent

Musigny

Nuits

Nuits-Saint-Georges

Pernand-Vergelesses

Pernand-Vergelesses Côte de Beaune

Petit Chablis, millele võib järgneda päritolukommuun:

- Beine

- Béru

- Chablis

- La Chapelle-Vaupelteigne

- Chemilly-sur-Serein

- Chichée

- Collan

- Courgis

- Fleys

- Fontenay

- Lignorelles

- Ligny-le-Châtel

- Maligny

- Poilly-sur-Serein

- Préhy

- Saint-Cyr-les-Colons

- Villy

- Viviers

Pommard

Pouilly-Fuissé

Pouilly-Loché

Pouilly-Vinzelles

Puligny-Montrachet

Puligny-Montrachet Côte de Beaune

Régnié

Richebourg

Romanée (La)

Romanée Conti

Romanée Saint-Vivant

Ruchottes-Chambertin

Rully

Saint-Amour

Saint-Aubin

Saint-Aubin Côte de Beaune

Saint-Romain

Saint-Romain Côte de Beaune

Saint-Véran

Santenay

Santenay Côte de Beaune

Savigny

Savigny Côte de Beaune

Savigny-lès-Beaune

Savigny-lès-Beaune Côte de Beaune

Tâche (La)

Vin Fin de la Côte de Nuits

Volnay

Volnay Santenots

Vosne-Romanée

Vougeot

1.1.3.2. Vins délimités de qualité supérieure

Côtes du Forez

Saint Bris

1.1.4. Jura ja Savoy piirkonnad

1.1.4.1. Appellations d'origine contrôlées

Arbois

Arbois Pupillin

Château Châlon

Côtes du Jura

Coteaux du Lyonnais

Crépy

Jura

L'Etoile

Macvin du Jura

Savoie, millele järgneb:

- Abymes

- Apremont

- Arbin

- Ayze

- Bergeron

- Chautagne

- Chignin

- Chignin Bergeron

- Cruet

- Frangy

- Jongieux

- Marignan

- Marestel

- Marin

- Monterminod

- Monthoux

- Montmélian

- Ripaille

- St-Jean de la Porte

- St-Jeoire Prieuré

Seyssel

1.1.4.2. Vins délimités de qualité supérieure

Bugey

Bugey, millele järgneb ühe järgmise cru nimi:

- Anglefort

- Arbignieu

- Cerdon

- Chanay

- Lagnieu

- Machuraz

- Manicle

- Montagnieu

- Montagnieu

- Virieu-le-Grand

- Virieu-le-Grand

1.1.5. Côtes du Rhône'i piirkond

1.5.1.1. Appellations d'origine contrôlées

Beaumes-de-Venise

Château-Grillet

Châteauneuf-du-Pape

Châtillon-en-Diois

Condrieu

Cornas

Côte Rôtie

Coteaux de Die

Coteaux de Pierrevert

Coteaux du Tricastin

Côtes du Lubéron

Côtes du Rhône

Côtes du Rhône Villages

Côtes du Rhône Villages, millele järgneb päritolukommuun:

- Beaumes de Venise

- Cairanne

- Chusclan

- Laudun

- Rasteau

- Roaix

- Rochegude

- Rousset-les-Vignes

- Sablet

- Saint-Gervais

- Saint-Maurice sur Eygues

- Saint-Pantaléon-les-Vignes

- Séguret

- Valréas

- Vinsobres

- Visan

Côtes du Ventoux

Crozes-Hermitage

Crozes Ermitage

Die

Ermitage

Gigondas

Hermitage

Lirac

Rasteau

Saint-Joseph

Saint-Péray

Tavel

Vacqueyras

1.1.5.2. Vins délimités de qualité supérieure

Côtes du Vivarais

Côtes du Vivarais, millele järgneb ühe järgmise cru nimi:

- Orgnac-l'Aven

- Saint-Montant

- Saint-Remèze

1.1.6. Provence'i ja Korsika piirkonnad

1.1.6.1. Appellations d'origine contrôlées

Ajaccio

Bandol

Bellet

Cap Corse

Cassis

Corse, millele võib järgneda:

- Calvi

- Coteaux du Cap-Corse

- Figari

- Sartène

- Porto Vecchio

Coteaux d'Aix-en-Provence

Les-Baux-de-Provence

Coteaux Varois

Côtes de Provence

Palette

Patrimonio

Provence

1.1.7. Languedoc-Roussillon'i piirkond

1.1.7.1. Appellations d'origine contrôlées

Banyuls

Bellegarde

Collioure

Corbières

Costières de Nīmes

Coteaux du Languedoc

Coteaux du Languedoc Picpoul de Pinet

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda üks järgmistest nimedest:

- Cabrières

- Coteaux de La Méjanelle

- Coteaux de Saint-Christol

- Coteaux de Vérargues

- La Clape

- La Méjanelle

- Montpeyroux

- Pic-Saint-Loup

- Quatourze

- Saint-Christol

- Saint-Drézéry

- Saint-Georges-d'Orques

- Saint-Saturnin

- Vérargues

Côtes du Roussillon

Côtes du Roussillon Villages

Côtes du Roussillon Villages Caramany

Côtes du Roussillon Villages Latour de France

Côtes du Roussillon Villages Lesquerde

Côtes du Roussillon Villages Tautavel

Faugères

Fitou

Frontignan

Languedoc, millele võib järgneda päritolukommuun:

- Adissan

- Aspiran

- Le Bosc

- Cabrières

- Ceyras

- Fontès

- Lieuran-Cabrières

- Nizas

- Paulhan

- Péret

- Saint-André-de-Sangonis

Limoux

Lunel

Maury

Minervois

Mireval

Saint-Jean-de-Minervois

Rivesaltes

Roussillon

Saint-Chinian

1.1.7.2. Vins délimités de qualité supérieure

Cabardès

Côtes du Cabardès et de l'Orbiel

Côtes de la Malepère

Côtes de Millau

1.1.8. Edelapiirkond

1.1.8.1. Appellations d'origine contrôlées

Béarn

Béarn-Bellocq

Bergerac

Buzet

Cahors

Côtes de Bergerac

Côtes de Duras

Côtes du Frontonnais

Côtes du Frontonnais Fronton

Côtes du Frontonnais Villaudric

Côtes du Marmandais

Côtes de Montravel

Floc de Gascogne

Gaillac

Gaillac Premières Côtes

Haut-Montravel

Irouléguy

Jurançon

Madiran

Marcillac

Monbazillac

Montravel

Pacherenc du Vic-Bilh

Pécharmant

Rosette

Saussignac

1.1.8.2. Vins délimités de qualité supérieure

Côtes de Brulhois

Côtes de Saint-Mont

Tursan

Entraygues

Estaing

Fel

Lavilledieu

1.1.9. Bordeaux "piirkond"

1.1.9.1. Appellations d'origine contrôlées

Barsac

Blaye

Bordeaux

Bordeaux Clairet

Bordeaux Côtes de Francs

Bordeaux Haut-Benauge

Bourg

Bourgeais

Côtes de Bourg

Cadillac

Cérons

Côtes Canon-Fronsac

Canon-Fronsac

Côtes de Blaye

Côtes de Bordeaux Saint-Macaire

Côtes de Castillon

Entre-Deux-Mers

Entre-Deux-Mers Haut-Benauge

Fronsac

Graves

Graves de Vayres

Haut-Médoc

Lalande de Pomerol

Listrac-Médoc

Loupiac

Lussac Saint-Emilion

Margaux

Médoc

Montagne Saint-Emilion

Moulis

Moulis-en-Médoc

Néac

Pauillac

Pessac-Léognan

Pomerol

Premières Cotes de Blaye

Premières Cotes de Bordeaux

Premières Cotes de Bordeaux, millele järgneb päritolukommuun:

- Bassens

- Baurech

- Béguey

- Bouliac

- Cadillac

- Cambes

- Camblanes

- Capian

- Carbon blanc

- Cardan

- Carignan

- Cenac

- Cenon

- Donzac

- Floirac

- Gabarnac

- Haux

- Latresne

- Langoiran

- Laroque

- Le Tourne

- Lestiac

- Lormont

- Monprimblanc

- Omet

- Paillet

- Quinsac

- Rions

- Saint-Caprais-de-Bordeaux

- Saint-Eulalie

- Saint-Germain-de-Graves

- Saint-Maixant

- Semens

- Tabanac

- Verdelais

- Villenave de Rions

- Yvrac

Puisseguin Saint-Emilion

Sainte-Croix-du-Mont

Saint-Emilion

Saint-Estèphe

Sainte-Foy Bordeaux

Saint-Georges Saint-Emilion

Saint-Julien

Sauternes

1.1.10. Loire'i piirkond

1.1.10.1. Appellations d'origine contrôlées

Anjou

Anjou Coteaux de la Loire

Anjou-Villages

Anjou-Villages Brissac

Blanc Fumé de Pouilly

Bourgueil

Bonnezeaux

Cheverny

Chinon

Coteaux de l'Aubance

Coteaux du Giennois

Coteaux du Layon

Coteaux du Layon, millele järgneb päritolukommuun:

- Beaulieu-sur Layon

- Faye-d'Anjou

- Rablay-sur-Layon

- Rochefort-sur-Loire

- Saint-Aubin-de-Luigné

- Saint-Lambert-du-Lattay

Coteaux du Layon Chaume

Coteaux du Loir

Coteaux de Saumur

Cour-Cheverny

Jasnières

Loire

Menetou Salon, millele võib järgneda päritolukommuun:

- Aubinges

- Menetou-Salon

- Morogues

- Parassy

- Pigny

- Quantilly

- Saint-Céols

- Soulangis

- Vignoux-sous-les-Aix

- Humbligny

Montlouis

Muscadet

Muscadet Coteaux de la Loire

Muscadet Sèvre-et-Maine

Muscadet Côtes de Grandlieu

Pouilly-sur-Loire

Pouilly Fumé

Quarts-de-Chaume

Quincy

Reuilly

Sancerre

Saint-Nicolas-de-Bourgueil

Saumur

Saumur Champigny

Savennières

Savennières-Coulée-de-Serrant

Savennières-Roche-aux-Moines

Touraine

Touraine Azay-le-Rideau

Touraine Amboise

Touraine Mesland

Val de Loire

Vouvray

1.1.10.2. Vins délimités de qualité supérieure:

Châteaumeillant

Côteaux d'Ancenis

Coteaux du Vendômois

Côtes ďAuvergne, millele voib järgneda päritolukommuun:

- Boudes

- Chanturgue

- Châteaugay

- Corent

- Madargues

Fiefs-Vendéens, millele peab järgnema üks järgmistest nimedest:

- Brem

- Mareuil

- Pissotte

- Vix

Gros Plant du Pays Nantais

Haut Poitou

Orléanais

Saint-Pourçain

Thouarsais

Valençay

1.1.11. Cognac'i piirkond

1.1.11.1. Appellations d'origine contrôlées

Charentes

2. "Vins de pays", mida kirjeldatakse geograafilise üksuse nimega:

Vin de pays de l'Agenais

Vin de pays d'Aigues

Vin de pays de l'Ain

Vin de pays de l'Allier

Vin de pays d'Allobrogie

Vin de pays des Alpes de Haute-Provence

Vin de pays des Alpes Maritimes

Vin de pays de l'Ardailhou

Vin de pays de l'Ardèche

Vin de pays d'Argens

Vin de pays de l'Ariège

Vin de pays de l'Aude

Vin de pays de l'Aveyron

Vin de pays des Balmes dauphinoises

Vin de pays de la Bénovie

Vin de pays du Bérange

Vin de pays de Bessan

Vin de pays de Bigorre

Vin de pays des Bouches du Rhône

Vin de pays du Bourbonnais

Vin de pays de Cassan

Vin de pays Catalans

Vin de pays de Caux

Vin de pays de Cessenon

Vin de pays des Cévennes

Vin de pays des Cévennes "Mont Bouquet"

Vin de pays Charentais

Vin de pays Charentais "Ile de Ré"

Vin de pays Charentais "Saint-Sornin"

Vin de pays de la Charente

Vin de pays des Charentes-Maritimes

Vin de pays du Cher

Vin de pays de la cité de Carcassonne

Vin de pays des collines de la Moure

Vin de pays des collines rhodaniennes

Vin de pays du comté de Grignan

Vin de pays du comté tolosan

Vin de pays des comtés rhodaniens

Vin de pays de Corrèze

Vin de pays de la Côte Vermeille

Vin de pays des coteaux charitois

Vin de pays des coteaux d'Enserune

Vin de pays des coteaux de Besilles

Vin de pays des coteaux de Cèze

Vin de pays des coteaux de Coiffy

Vin de pays des coteaux de Foncaude

Vin de pays des coteaux de Glanes

Vin de pays des coteaux de l'Ardèche

Vin de pays des coteaux de l'Auxois

Vin de pays des coteaux de la Cabrerisse

Vin de pays des coteaux de Laurens

Vin de pays des coteaux de Miramont

Vin de pays des coteaux de Murviel

Vin de pays des coteaux de Narbonne

Vin de pays des coteaux de Peyriac

Vin de pays des coteaux des Baronnies

Vin de pays des coteaux des Fenouillèdes

Vin de pays des coteaux du Cher et de l'Arnon

Vin de pays des coteaux du Grésivaudan

Vin de pays des coteaux du Libron

Vin de pays des coteaux du Littoral audois

Vin de pays des coteaux du Pont du Gard

Vin de pays des coteaux du Quercy

Vin de pays des coteaux du Salagou

Vin de pays des coteaux du Verdon

Vin de pays des coteaux et terrasses de Montauban

Vin de pays des côtes catalanes

Vin de pays des côtes de Gascogne

Vin de pays des côtes de Lastours

Vin de pays des côtes de Montestruc

Vin de pays des côtes de Pérignan

Vin de pays des côtes de Prouilhe

Vin de pays des côtes de Thau

Vin de pays des côtes de Thongue

Vin de pays des côtes du Brian

Vin de pays des côtes de Ceressou

Vin de pays des côtes du Condomois

Vin de pays des côtes du Tarn

Vin de pays des côtes du Vidourle

Vin de pays de la Creuse

Vin de pays de Cucugnan

Vin de pays des Deux-Sèvres

Vin de pays de la Dordogne

Vin de pays du Doubs

Vin de pays de la Drôme

Vin de pays du Duché d'Uzès

Vin de pays de Franche Comté

Vin de pays de Franche Comté "Coteaux de Champlitte"

Vin de pays du Gard

Vin de pays du Gers

Vin de pays des gorges de l'Hérault

Vin de pays des Hautes-Alpes

Vin de pays de la Haute-Garonne

Vin de pays de la Haute-Marne

Vin de pays des Hautes-Pyrénées

Vin de pays d'Hauterive

Vin de pays d'Hauterive "Val d'Orbieu"

Vin de pays d'Hauterive "Coteaux du Termenès"

Vin de pays d'Hauterive "Côtes de Lézignan"

Vin de pays de la Haute-Saône

Vin de pays de la Haute-Vienne

Vin de pays de la haute vallée de l'Aude

Vin de pays de la haute vallée de l'Orb

Vin de pays des hauts de Badens

Vin de pays de l'Hérault

Vin de pays de l'īle de Beauté

Vin de pays de l'Indre et Loire

Vin de pays de l'Indre

Vin de pays de l'Isère

Vin de pays du jardin de la France

Vin de pays du jardin de la France "Marches de Bretagne"

Vin de pays du jardin de la France "Pays de Retz"

Vin de pays des Landes

Vin de pays de Loire-Atlantique

Vin de pays du Loir et Cher

Vin de pays du Loiret

Vin de pays du Lot

Vin de pays du Lot et Garonne

Vin de pays des Maures

Vin de pays de Maine et Loire

Vin de pays de la Meuse

Vin de pays du Mont Baudile

Vin de pays du Mont Caumes

Vin de pays des Monts de la Grage

Vin de pays de la Nièvre

Vin de pays d'Oc

Vin de pays du Périgord

Vin de pays de la Petite Crau

Vin de pays de Pézenas

Vin de pays de la principauté d'Orange

Vin de pays du Puy de Dôme

Vin de pays des Pyrénées-Atlantiques

Vin de pays des Pyrénées-Orientales

Vin de pays des Sables du golfe du Lion

Vin de pays de Saint-Sardos

Vin de pays de Sainte Marie la Blanche

Vin de pays de Saône et Loire

Vin de pays de la Sarthe

Vin de pays de Seine et Marne

Vin de pays du Tarn

Vin de pays du Tarn et Garonne

Vin de pays des Terroirs landais

Vin de pays des Terroirs landais "Coteaux de Chalosse"

Vin de pays des Terroirs landais "Côtes de l'Adour"

Vin de pays des Terroirs landais "sables fauves"

Vin de pays des Terroirs landais "sables de l'océan"

Vin de pays de Thézac-Perricard

Vin de pays du Torgan

Vin de pays d'Urfé

Vin de pays du Val de Cesse

Vin de pays du Val de Dagne

Vin de pays du Val de Montferrand

Vin de pays de la vallée du Paradis

Vin de pays des vals d'Agly

Vin de pays du Var

Vin de pays du Vaucluse

Vin de pays de la Vaunage

Vin de pays de la Vendée

Vin de pays de la Vicomté d'Aumelas

Vin de pays de la Vienne

Vin de pays de la Vistrenque

Vin de pays de l'Yonne

B. Traditsioonilised märked

1er cru

Premier cru

1er cru classé

Premier cru classé

1er grand cru classé

Premier grand cru classé

2e cru classé

Deuxième cru classé

Appellation contrôlée/AC

Appellation d'origine/AO

Appellation d'origine contrôlée/AOC

Clos

Cru

Cru artisan

Cru bourgeois

Cru classé

Edelzwicker

Grand cru

Grand cru classé

Schillerwein

Sélection de grains nobles

Vendange tardive

Vin de paille

Vin de pays

Vin délimité de qualité supérieure/VDQS

III. HISPAANIA KUNINGRIIGIST PÄRIT VEINID

A. Geograafilised tähised

1. Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid ("Vino de calidad producido en región determinada")

1.1. Määratletud piirkondade nimed

Abona

Alella

Alicante

Almansa

Ampurdán-Costa Brava

Bierzo

Binissalem-Mallorca

Bullas

Calatayud

Campo de Borja

Cariñena

Cava

Chacolí de Bizkaia-Bizkaiko txakolina

Chacoli de Getaria-Getariako Txakolina

Cigales

Conca de Barbera

Condado de Huelva

Costers del Segre

Hierro

Jerez / Xérès / Sherry

Jumilla

Lanzarote

Madrid

Malaga

Mancha

Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda

Méntrida

Monterrei

Montilla-Moriles

Navarra

Palma

Penedés

Priorato

Rias Baixas

Ribeiro

Ribera del Duero

Rioja (DO Ca)

Rueda

Somontano

Tacoronte-Acentejo

Tarragona

Terra Alta

Toro

Utiel-Requena

Valdeorras

Valdepeñas

Valencia

Valle de Güímar

Valle de la Orotava

Ycoden-Daute-Isora

Yecla

1.2. Alampiirkondade ja omavalitsusüksuste nimed

1.2.1. Määratletud piirkond Abona

Adeje

Vilaflor

Arona

San Miguel de Abona

Granadilla de Abona

Villa de Arico

Fasnia

1.2.2. Määratletud piirkond Alella:

Alella

Argentona

Cabrils

Martorelles

Masnou

Mongat

Montornés del Vallès

Orrius

Premià de Dalt

Premià de Mar

Roca del vallès

San Fost de Campcentelles

Santa Maria de Martorelles

Teia

Tiana

Vallromanes

Vilassar de Dalt

Villanova del Vallès

1.2.3. Määratletud piirkond Alicante:

a) Alicante

Algueña

Alicante

Bañeres

Benejama

Biar

Campo de Mirra

Cañada

Castalla

Elda

Hondón de los Frailes

Hondón de las Nieves

Ibi

Mañán

Monovar

Onil

Petrer

Pinoso

Romana

Salinas

Sax

Tibi

Villena

b) La Marina

Alcalali

Beniarbeig

Benichembla

Benidoleig

Benimeli

Benissa

Benitachell

Calpe

Castell de Castells

Denia

Gata de Gorgos

Jalón

Lliber

Miraflor

Murla

Ondara

Orba

Parcent

Pedreguer

Sagra

Sanet y Negrals

Senija

Setla y Mirarrosa

Teulada

Tormos

Vall de Laguart

Vergel

Xabia

1.2.4. Määratletud piirkond Almansa

Alpera

Almansa

Bonete

Chinchilla de Monte-Aragón

Corral-Rubio

Higueruela

Hoya Gonzalo

Pétrola

Villar de Chinchilla

1.2.5. Määratletud piirkond Ampurdán-Costa Brava

Agullana

Aviñonet de Puigventós

Boadella

Cabanes

Cadaqués

Cantallops

Capmany

Colera

Darnius

Espolla

Figueres

Garriguella

Jonquera

Llançà

Llers

Masarach

Mollet de Perelada

Palau-Sabardera

Pau

Pedret i Marsà

Perelada

Pont de Molins

Port-Bou

Port de la Selva

Rabós

Roses

Riumors

Sant Climent de Sescebes

Selva de Mar

Terrades

Vilafant

Vilajuïga

Vilamaniscle

Vilanant

Viure

1.2.6. Määratletud piirkond Bierzo

Arganza

Bembibre

Borrenes

Cabañas Raras

Cacabelos

Camponaraya

Carracedelo

Carucedo

Castropodame

Congosto

Corullón

Cubillos del Sil

Fresnedo

Molinaseca

Noceda

Ponferrada

Priaranza

Puente de Domingo Flórez

Sancedo

Toral de los Vados

Vega de Espinareda

Villadecanes

Villafranca del Bierzo

1.2.7. Määratletud piirkond Binissalem-Mallorca

Binissalem

Consell

Santa María del Camí

Sancellas

Santa Eugenia

1.2.8. Määratletud piirkond Bullas

Bullas

Cehegín

Mula

Ricote

Calasparra

Caravaca

Moratalla

Lorca

1.2.9. Määratletud piirkond Calatayud

Abanto

Acered

Alarba

Alhama de Aragón

Aniñón

Ateca

Belmonte de Gracián

Bubierca

Calatayud

Cárenas

Castejón de Alarba

Castejón de las Armas

Cervera de la Cañada

Clarés de Ribota

Codos

Fuentes de Jiloca

Godojos

Ibdes

Maluenda

Mara

Miedes

Monterde

Montón

Morata de Jiloca

Moros

Munébrega

Nuévalos

Olvés

Orera

Paracuellos de Jiloca

Ruesca

Sediles

Terrer

Torralba de Ribota

Torrijo de la Cañada

Valtorres

Villalba del Perejil

Villalengua

Villaroya de la Sierra

Viñuela

1.2.10. Määratletud piirkond Campo de Borja

Agón

Ainzón

Alberite de San Juan

Albeta

Ambel

Bisimbre

Borja

Bulbuente

Bureta

Buste

Fuendejalón

Magallón

Maleján

Pozuelo de Aragón

Tabuenca

Vera de Moncayo

1.2.11. Määratletud piirkond Cariñena

Aguarón

Aladrén

Alfamén

Almonacid de la Sierra

Alpartir

Cariñena

Cosuenda

Encinacorba

Longares

Muel

Mezalocha

Paniza

Tosos

Villanueva de Huerva

1.2.12. Määratletud piirkond Cigales

Cabezón de Pisuerga

Cigales

Corcos del Valle

Cubillas de Santa Marta

Dueñas

Fuensaldaña

Mucientes

Quintanilla de Trigueros

San Martín de Valveni

Santovenia de Pisuerga

Trigueros del Valle

Valoria la Buena

1.2.13. Määratletud piirkond Conca de Barbera

Barberà de la Conca

Blancafort

Conesa

Forés

Espluga de Francolí

Montblanc

Pira

Rocafort de Queralt

Sarral

Senan

Solivella

Vallclara

Vilaverd

Vimbodí

1.2.14. Määratletud piirkond Condado de Huelva

Almonte

Beas

Bollullos del Condado

Bonares

Chucena

Hinojos

Lucena del Puerto

Manzanilla

Moguer

Niebla

Palma del Condado

Palos de la Frontera

Rociana del Condado

San Juan del Puerto

Trigueros

Villalba del Alcor

Villarrasa

1.2.15. Määratletud piirkond Costers del Segre

a) alampiirkond Raimat

Lleida

b) alampiirkond Artesa

Alòs de Balaguer

Artesa de Segre

Foradada

Penelles

Preixens

c) alampiirkond Valle del Rio Corb

Belianes

Ciutadilla

Els Omells de na Gaia

Granyanella

Granyena de Segarra

Guimerá

Maldá

Montoliu de Segarra

Montornés de Segarra

Nalec

Preixana

San Marti de Riucorb

Tarrega

Vallbona de les Monges

Vallfogona de Riucorb

Verdú

d) alampiirkond Les Garrigues

Arbeca

Bellaguarda

Cerviá de les Garrigues

El Vilosell

Els Omellons

Fulleda

Albi

Espluga Calba

La Floresta

La Pobla de Cérvoles

Tarrés

Vinaixa

1.2.16. Määratletud piirkond Chacoli de Bizkaia/Bizkaiko Txakolina

Bakio

Balmaseda

Barakaldo

Derio

Durango

Elorrio

Erandio

Forua

Galdames

Gamiz-Fika

Gatika

Gernika

Gordexola

Gueñes

Larrabetzu

Lezama

Lekeitio

Markina

Mendata

Mendexa

Morga

Mungia

Muskiz

Muxika

Orduña

Sestao

Sopelana

Sopuerta

Zalla

Zamudio

Zaratamo

1.2.17. Määratletud piirkond Chacoli de Getaria/Getariako Txakolina

Aia

Getaria

Zarautz

1.2.18. Määratletud piirkond El Hierro

Frontera

Valverde

1.2.19. Määratletud piirkonnad Jerez-Xérès-Sherry ja Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda

Chiclana de la Frontera

Chipiona

Jerez de la Frontera

Lebrija

Puerto de Santa Maria

Puerto Real

Rota

Sanlúcar de Barrameda

Trebujena

1.2.20. Määratletud piirkond Jumilla

Albatana

Fuente-Alamo

Hellin

Jumilla

Montealegre del Castillo

Ontur

Tobarra

1.2.21. Määratletud piirkond Lanzarote

Arrecife

Hariá

San Bartolomé

Teguise

Tías

Tinajo

Yaiza

1.2.22. Määratletud piirkond Málaga

Alameda

Alcaucin

Alfarnate

Alfarnatejo

Algarrobo

Alhaurín de la Torre

Almachar

Almogia

Antequera

Archez

Archidona

Arenas

Benamargosa

Benamocarra

Borge

Campillos

Canillas de Albaida

Canillas del Aceituno

Casabermeja

Casares

Colmenar

Comares

Cómpeta

Cuevas de San Marcos

Cuevas Bajas

Cutar

Estepona

Frigiliana

Fuente Piedra

Humilladero

Iznate

Macharaviaya

Manilva

Moclinejo

Mollina

Nerja

Periana

Rincón de la Victoria

Riogordo

Salares

Sayalonga

Sedella

Sierra de Yeguas

Torrox

Totalán

Velez-Málaga

Villanueva del Trabuco

Villanueva de Tapia

Villanueva del Rosario

Villanueva de Algaidas

Viñuela

1.2.23. Määratletud piirkond La Mancha

Acabrón

Ajofrin

Albaladejo

Alberca de Záncara

Alcázar de San Juan

Alcolea de Calatrava

Alconchel de la Estrella

Aldea del Rey

Alhambra

Almagro

Almarcha

Almedina

Almendros

Almodovar del Campo

Almonacid del Marquesado

Almonacid de Toledo

Arenas de San Juan

Argamasilla de Alba

Argamasilla de Calatrava

Atalaya del Cañavate

Ballesteros de Calatrava

Barajas de Melo

Belinchón

Belmonte

Bolañños de Calatrava

Cabanas de Yepes

Cabezamesada

Calzada de Calatrava

Campo de Criptana

Camuñas

Cañada de Calatrava

Cañadajuncosa

Cañavate

Carrascosa de Haro

Carríon de Calatrava

Carrizosa

Casas de Fernando Alonso

Casas de Haro

Casas de los Pinos

Casas de Benitez

Casas de Guijarro

Castellar de Santiago

Castillo de Garcimuñoz

Cervera del Llano

Chueca

Ciruelos

Ciudad Real

Consuegra

Corral de Almaguer

Cortijos

Cózar

Daimiel

Dosbarrios

Fernancaballero

Fuenllana

Fuensanta

Fuente el Fresno

Fuente de Pedro Naharro

Fuentelespino de Haro

Granátula de Calatrava

Guardia

Herencia

Hinojosa

Hinojosos

Honrubia

Hontanaya

Horcajo de Santiago

Huelves

Huerta de Valdecarábanos

Labores

Leganiel

Lezuza

Lillo

Madridejos

Malagon

Manzanares

Manzaneque

Marjaliza

Mascaraque

Membrilla

Mesas

Miguel Esteban

Miguelturra

Minaya

Monreal del Llano

Montalbanejo

Montalvos

Montiel

Mora

Mota del Cuervo

Munera

Nambroca

Noblejas

Ocaña

Olivares de Júcar

Ontigola con Oreja

Orgaz con Arisgotas

Osa de la Vega

Ossa de Montiel

Pedernoso

Pedro Muñoz

Pedroñeras

Picón

Piedrabuena

Pinarejo

Poblete

Porzuna

Pozoamargo

Pozorrubio

Pozuelo de Calatrava

Pozoamargo

Provencio

Puebla de Almoradiel

Puebla del Principe

Puebla de Almenara

Puerto Lápice

Quero

Quintanar de la Orden

Rada de Haro

Roda

Romeral

Rozalén del Monte

Saelices

San Clemente

Santa Cruz de la Zarza

Santa Maria de los Llanos

Santa Cruz de los Cañamos

Santa Maria del Campo

Sisante

Socuéllamos

Solana

Sonseca con Casalgordo

Tarancón

Tarazona de la Mancha

Tembleque

Terrinches

Toboso

Tomelloso

Torralba de Calatrava

Torre de Juan Abad

Torrubia del Campo

Torrubia del Castillo

Tresjuncos

Tribaldos

Turleque

Uclés

Urda

Valenzuela de Calatrava

Valverde de Jucar

Vara de Rey

Villa de Don Fadrique

Villacañas

Villaescusa de Haro

Villafranca de los Caballeros

Villahermosa

Villamanrique

Villamayor de Calatrava

Villamayor de Santiago

Villaminaya

Villamuelas

Villanueva de Alcardete

Villanueva de Bogas

Villanueva de los Infantes

Villanueva de la Fuente

Villar del Pozo

Villar de la Encina

Villanueva de los Infantes

Villar del Pozo

Villar de la Encina

Villar de Cañas

Villarejo de Fuentes

Villares del Saz

Villarrobledo

Villarrubia de Santiago

Villarrubia de los Ojos

Villarrubio

Villarta de San Juan

Villasequilla de Yepes

Villatobas

Villaverde y Pasaconsol

Yebénes

Yepes

Zarza del Tajo

1.2.24. Määratletud piirkond Mentrida

Albarreal de Tajo

Alcabón

Aldea en Cabo

Almorox

Arcicóllar

Barcience

Burujón

Camarena

Camarenilla

Carmena

Carranque

Casarrubios del Monte

Castillo de Bayuela

Cebolla

Cedillo del Condado

Cerralbos

Chozas de Canales

Domingo Pérez

Escalona

Escalonilla

Fuensalida

Gerindote

Hinojosa de San Vincente

Hormigos

Huecas

Lominchar

Lucillos

Maqueda

Mentrida- Montearagón

Nombela

Novés

Otero

Palomeque

Paredes

Paredas de Escalona

Pelahustán

Portillo

Real de San Vincente

Recas

Rielves

Santa Olalla

Santa Cruz del Retamar

Torre de Esteban Hambrán

Torrijos

Val de Santo Domingo

Valmojado

Ventas de Retamosa

Villamiel

Viso

Yunclillos

1.2.25. Määratletud piirkond Montilla-Moriles

Aguilar de la Frontera

Baena

Cabra

Castro del Rio

Doña Mencia

Espejo

Fernán-Nuñez

Lucena

Montalbán

Montemayor

Montilla

Monturque

Moriles

Nueva Carteya

Puente Genil

Rambla

Santaella

1.2.26. Määratletud piirkond Navarra

a) alampiirkond Ribera Baja

Ablitas

Arguedas

Barillas

Cascante

Castejón

Cintruénigo

Corella

Fitero

Monteagudo

Murchante

Tudela

Tulebras

Valtierra

b) alampiirkond Ribera Alta

Artajona

Beire

Berbinzana

Cadreita

Caparroso

Cárcar

Carcastillo

Falces

Funes

Larraga

Lerin

Lodosa

Marcilla

Mélida

Milagro

Miranda de Arga

Murillo el Fruto

Murillo el Cuende

Olite

Peralta

Pitillas

Sansoain

Santacara

Sesma

Tafalla

Villafranca

c) alampiirkond Tierra Estella

Aberin

Allo

Arcos

Arellano

Arróniz

Ayeguí

Barbarín

Busto

Desojo

Discastillo

Espronceda

Estella

Igúzquiza

Lazagurria

Luquín

Mendaza

Morentin

Oteiza de la Solana

Sansol

Torralba del Rio

Torres del Rio

Valle de Yerri

Villatuerta

Villa mayor de Monjardín

d) alampiirkond Valdizarbe

Adios

Añorbe

Artazu

Barásoain

Biurrun

Cirauqui

Etxauri

Enériz

Garinoain

Guirguillano

Legarda

Leoz

Mañeru

Mendigorria

Muruzábal

Obanos

Orisoain

Oloriz

Puente la Reina

Pueyo

Tiebas-Muruarte de Reta

Tirapu

Ucar

Unzué

Uterga

e) alampiirkond Baja Montaña

Aibar

Aoiz

Cáseda

Eslava

Ezprogui

Gallipienzo

Javier

Leache

Lerga

Llédena

Lumbier

Sada

San Martin de Unx

Sanguesa

Ujué

1.2.27. Määratletud piirkond Penedès

Abrera

Aiguamurcia

Albinyana

Avinyonet

Banyeres

Begues

Bellvei

Bisbal del Penedès, La

Bonastre

Cabanyas

Cabrera d'Igualada

Calafell

Canyelles

Castellet i Gornal

Castellvi Rosanes

Castellvi de la Marca

Cervelló

Corbera de Llobregat

Creixell

Cubelles

Cunit

Font-rubí

Gelida

Granada

Hostalets de Pierola

Llacuna

Llorenç del Penedès

Martorell

Mascefa

Mediona

Montmell

Olèrdola

Olesa de Bonesvalls

Olivella

Pacs del Penedès

Piera

Pla del Penedès

Pontons

Puigdálber

Roda de Barà

Sant Llorenç d'Hortons

Sant Quinti de Mediona

Sant Sadurni d'Anoia

Sant Cugat Sesgarrigues

Sant Esteve Sesrovires

Sant Jaume dels Domenys

Santa Margarida i els Monjos

Santa Fe del Penedès

Santa Maria de Miralles

Santa Oliva

Sant Jaume dels domenys

Sant Marti Sarroca

Sant Pere de Ribes

Sant Pere de Riudebitlles

Sitges

Subirats

Torrelavid

Torrelles de Foix

Vallirana

Vendrell, El

Vilafranca del Penedès

Vilanova i la Geltrú

Viloví

1.2.28. Määratletud piirkond Priorato

Bellmunt del Priorat

Gratallops

Lloà

Morera de Montsant

Poboleda

Porrerá

Torroja del Priorat

Vilella Alta

Vilella Baixa

1.2.29. Määratletud piirkond Rias Baixas

a) alampiirkond Val do Salnés

Caldas de Reis

Cambados

Meaño

Meis

Portas

Ribadumia

Sanxenxo

Vilanova de Arousa

Villagracia de Arousa

b) alampiirkond Condado do Tea

A Cañiza

Arbo

As Neves

Crecente

Salvaterra de Miño

c) alampiirkond O Rosal

O Rosal

Tomiño

Tui

1.2.30. Määratletud piirkond Ribeiro

Arnoia

Beade

Carballeda de Avia

Castrelo de Miño

Cenlle

Cortegada

Leiro

Punxin

Ribadavia

1.2.31. Määratletud piirkond Ribeira del Duero

Adrada de Haza

Aguilera

Alcubilla de Avellaneda

Aldehorno

Anguix

Aranda de Duero

Baños de Valdearados

Berlangas de Roa

Boada de Roa

Bocos de Duero

Burgo de Osma

Caleruega

Campillo de Aranda

Canalejas de Peñafiel

Castillejo de Robledo

Castrillo de la Vega

Castrillo de Duero

Cueva de Roa

Curiel de Duero

Fompedraza

Fresnilla de las Dueñas

Fuentecén

Fuentelcésped

Fuentelisendo

Fuentemolinos

Fuentenebro

Fuentespina

Gumiel del Mercado

Gumiel de Hizán

Guzmán

Haza

Honrubia de la Cuesta

Hontangas

Hontoria de Valdearados

Horra

Hoyales de Roa

Langa de Duero

Mambrilla de Castrejón

Manzanillo

Milagros

Miño de san Esteban

Montejo de la Vega de la Zerrezuela

Moradillo de Roa

Nava de Roa

Olivares de Duero

Olmedillo de Roa

Olmos de Peñafiel

Pardilla

Pedrosa de Duero

Peñafiel

Peñaranda de Duero

Pesquera de Duero

Piñel de Abajo

Piñel de Arriba

Quemada

Quintana del Pidio

Quintanamanvirgo

Quintanilla de Onésimo

Quintanilla de Arriba

Rábano

Roa de Duero

Roturas

San Esteban de Gormaz

San Juan del Monte

San Martin de Rubiales

Santa Cruz de la Salceda

Sequera de Haza

Sotillo de la Ribera

Terradillos de Esgueva

Torre de Peñafiel

Torregalindo

Tórtoles de Esgueva

Tubilla del Lago

Vadocondes

Valbuena de Duero

Valcabado de Roa

Valdeande

Valdearcos de la Vega

Valdezate

Vid

Villaescusa de Roa

Villalba de Duero

Villalbilla de Gumiel

Villatuelda

Villaverde de Montejo

Villovela de Esgueva

Zazuar

1.2.32. Määratletud piirkond Rioja

a) alampiirkond Rioja Alavena

Baños de Ebro

Barriobusto

Cripán

Elciego

Elvillar de Alava

Labastida

Labraza

Laguardia

Lanciego

Lapuebla de Labarca

Leza

Moreda de Alava

Navaridas

Oyón

Salinillas de Buradon

Samaniego

Villanueva de Alava

Yécora

b) alampiirkond Rioja Alta

Abalos

Alesón

Alesanco

Anguciana

Arenzana de Arriba

Arenzana de Abajo

Azofra

Badarán

Bañares

Baños de Rio Tobía

Baños de Rioja

Berceo

Bezares

Bobadilla

Briñas

Briones

Camprovín

Canillas

Cañas

Cárdenas

Casalarreina

Castañares de Rioja

Cellorigo

Cenicero

Cidamón

Cihuri

Cirueña

Cordovín

Cuzcurrita de Rio Tirón

Daroca de Rioja

Entrena

Estollo

Fonseca

Fonzaleche

Fuenmayor

Galbárruli

Gimileo

Haro

Herramélluri

Hervias

Hormilleja

Hormilla

Hornos de Moncalvillo

Huércanos

Lardero

Leiva

Logroño

Manjarrés

Matute

Medrano

Nájera

Navarrete

Ochándurí

Ollaurí

Rodezno

Sajazarra

San Millán de Yécora

San Torcuato

San Vicente de la Sonsierra

San Asensio

Santa Coloma

Sojuela

Sorzano

Sotés

Tirgo

Tormantos

Torrecilla Sobre Alesanco

Torremontalbo

Treviana

Tricio

Uruñuela

Ventosa

Villajero

Villalba de Rioja

Villar de Torre

Zarratón

(c) Subregion Rioja Baja

Agoncillo

Aguilar del río Alhama

Albelda de Iregua

Alberite

Alcanadre

Aldeanueva de Ebro

Alfaro

Andosilla

Aras

Arnedo

Arrúbal

Ausejo

Autol

Azagra

Bargota

Bergasa

Bergasilla

Calahorra

Cervera del rio alhama

Clavijo

Corera

Cornago

Galilea

Grávalos

Herce

Igea

Lagunilla del Jubera

Leza del Río Leza

Mendavia

Molinos de Ocón

Murillo del Río Leza

Nalda

Ocón

Pradejón

Quel

Redal

Ribafrecha

Rincón de Soto

San Adrián

Santa Engracia de Jubera

Sartaguda

Tudelilla

Viana

Villa de Ocón

Villamediana de Iregua

Villar de Arnedo

1.2.33. Määratletud piirkond Rueda

Aguasal

Alaejos

Alcazarén

Aldehuela del Codonal

Almenara de Adaja

Ataquines

Bernuy de Coca

Blasconuño de Matacabras

Bobadilla del Campo

Bócigas

Brahojos de Medina

Campillo

Carpio del Campo

Castrejón

Castronuño

Cervillego de la Cruz

Codorniz

Donhierro

Fresno el Viejo

Fuente Olmedo

Fuente de Santa Cruz

Fuente el sol

Gomeznarro

Hornillos

Juarros de Voltoya

Llano de Olmedo

Llomoviejo

Madrigal de las Altas Torres

Matapozuelos

Medina del Campo

Mojados

Montejo de Arévalo

Montuenga

Moraleja de Coca

Moraleja de las Panaderas

Muriel

Nava del Rey

Nava de La Asunción

Nieva

Nueva Villa de las Torres

Olmedo

Pollos

Pozal de Gallinas

Pozáldez

Puras

Ramiro

Rapariegos

Rodilana

Rubi de bracamonte

Rueda

San Cristobal de la Vega

Santuiste de San Juan Bautista

Salvador de Zapardiel

San Pablo de la Moraleja

Seca

Serrada

Siete Iglesias de Travancos

Tordesillas

San Vicente del Palacio

Torrecilla de la Orden

Torrecilla de la Abadesa

Torecilla del Valle

Tolocirio

Valdestillas

Velascalvaro

Ventosa de la Cuesta

Villafranca de Duero

Villagonzalo de Coca

Villanueva de Duero

Villaverde de Medina

Zarza

1.2.34. Määratletud piirkond Somontano

Abiego

Adahuesca

Angues

Alcalá del Obispo

Alquézar

Antillón

Argavieso

Azara

Azlor

Barbastro

Barbuñales

Berbegal

Bierge

Blecua y Torres

Capella

Casbas de Huesca

Castillazuelo

Colungo

Estada

Estadilla

Fonz

Grado

Graus

Hoz y Costean

Ibieca

Ilche

Laluenga

Laperdiguera

Lascellas-Ponzano

Naval

Olvena

Peralta de Alcofea

Peraltilla

Perarrúa

Pertusa

Pozán de Vero

Puebla de Castro

Salas Altas

Salas Bajas

Santa Maria Dulcis

Secastilla

Siétamo

Torres de Alcanadre

1.2.35. Määratletud piirkond Tacoronte-Acentejo

El Sauzal

Matanza de Acentejo

Victoria de Acentejo

Laguna

Santa Úrsula

Tacoronte

Tegueste

1.2.36. Määratletud piirkond Tarragona

a) alampiirkond Campo de Tarragona

Alcover

Aleixar

Alforja

Alió

Almoster

Altafulla

Argentera

Ascó

Benisanet

Borges del Camp

Botarell

Bràfim

Cabra del Camp

Cambrils

Castellvell del Camp

Catllar

Colldejou

Constantí

Cornudella

Duesaigües

Figuerola del Camp

Garcia

Garidells

Ginestar

Masó

Masllorens

Maspujols

Milà

Miraver

Montbrió del Camp

Montferrí

Mont-roig

Mora d'Ebre

Mora la Nova

Morell

Nou de Gaià

Nulles

Pallaresos

Perafort

Pla da Santa María

Pobla de Montornès

Pobla de Mafumet

Puigpelat

Renau

Reus

Riera de Gaià

Riudecanyes

Rodonyà

Rourell

Ruidecols

Ruidoms

Salomó

Secuita

Selva del Camp

Tarragona

Tivissa

Torre del Espanyol

Torredembarra

Ulldemolins

Vallmoll

Valls

Vespella

Vila-rodona

Vilabella

Vilallonga del Camp

Vilanova d'Escornalbou

Vilaseca i Salou

Vinebre

Vinyols i els Arcs

b) alampiirkond Falset

Cabassers

Capçanes

Figuera

Guiamets, Els, i Marça

Masroig

Pradell

Torre de Fontaubella

1.2.37. Määratletud piirkond Terra Alta

Arnés

Batea

Bot Pinell de Brai

Caseres

Corbera de Terra Alta

Fatarella, Gandesa

Horta de Sant Joan

Pobla de Massalauca

Prat de Comte

Vilalba dels Arcs

1.2.38. Määratletud piirkond Toro

Argujillo

Bóveda de Toro

Morales de Toro

Pego

Peleagonzalo

Piñero

San Román de Hornija

San Miguel de la Ribera

Sanzoles

Toro

Valdefinjas

Venialbo

Villabuena del Puente

Villafranca de Duero

1.2.39. Määratletud piirkond Utiel-Requena

Camporrobles

Caudete

Fuenterrobles

Siete Aguas

Sinarcas

Utiel

Venta del Moro

Villagordo

1.2.40. Määratletud piirkond Valdeorras

Barco

Bollo

Carballeda de Valdeorras

Laroco

Petín

Rúa

Rubiana

Villamartin

1.2.41. Määratletud piirkond Valdepeñas

Alcubillas

Moral de Calatrava

San Carlos del Valle

Santa Cruz de Mudela

Torrenueva

Valdepeñas

1.2.42. Määratletud piirkond Valencia

Camporrobles

Caudete de las Fuentes

Fuenterrobles

Requena

Sieteaguas

Sinarcas

Utiel

Venta del Moro

Villargordo del Cabriel

a) alampiirkond Alto Turia

Alpuente

Aras de Alpuente

Chelva

La Yesa

Titaguas

Tuéjar

b) alampiirkond Valentino

Alborache

Alcublas

Andilla

Bugarra

Buñol

Casinos

Cheste

Chiva

Chulilla

Domeño

Estivella

Gestalgar

Godelleta

Higueruelas

Lliria

Losa del Obispo

Macastre

Monserrat

Montroy

Montserrat

Pedralba

Real de Montroy

Turís

Villamarxant

Villar del Arzobispo

c) alampiirkond Moscatel de Valencia

Catadau

Cheste

Chiva

Godelleta

Llombai

Monserrat

Montroy

Real de Montroy

Turis

d) alampiirkond Clariano

Adzaneta de Albaida

Agullent

Albaida

Alfarrasí

Ayelo de Malferit

Ayelo de Rugat

Bèlgida

Bellús

Beniatjar

Benicolet

Benigànim

Bocairem

Bufalí

Castelló de Rugat

Font la Figuera

Fontanars dels Alforins

Guadasequies

L'Olleria

La Pobla del Duc

Llutxent

Moixent

Montaberner

Montesa

Montichelvo

Ontinyent

Otos

Palomar

Pinet

Quatretonda

Ràfol de Salem

Sempere

Terrateig

Vallada

1.2.43. Määratletud piirkond Valle de Güimar

Arafo

Candelaria

Güimar

1.2.44. Määratletud piirkond Valle de la Orotava

La Orotava

Puerto de la Cruz

Los Realejos

1.2.45. Määratletud piirkond Vinos de Madrid

a) alampiirkond Arganda

Ambite

Aranjuez

Arganda del Rey

Belmonte de Tajo

Campo Real

Carabaña

Chinchon

Colmenar de Oreja

Fuentidueña de Tajo

Getafe

Loeches

Mejorada del Campo

Morata de Tajuña

Orusco

Perales de Tajuña

Pezuela de las Torres

Pozuelo del Rey

Tielmes

Titulcia

Valdaracete

Valdelaguna

Valdilecha

Villaconejos

Villamanrique de Tajo

Villar del Olmo

Villarejo de Salvanés

b) alampiirkond Navalcarnero

Álamo

Aldea del Fresno

Arroyomolinos

Batres

Brunete

Fuenlabrada

Griñón

Humanes de Madrid

Moraleja de Enmedio

Móstoles

Navalcarnero

Parla

Serranillos del Valle

Sevilla la Nueva

Valdemorillo

Villamanta

Villamantilla

Villanueva de la Cañada

Villaviciosa de Odón

c) alampiirkond San Martín del Valdeiglesias

Cadalso de los Vidrios

Cenicientos

Chapinería

Colmenar de Arroyo

Navas del Rey

Pelayos de la Presa

Rozas de Puerto Real

San Martín de Valdeiglesias

Villa del Prado

1.2.46. Määratletud piirkond Ycoden-Daute-Isora

San Juan de la Rambla

La Guancha

Icod de los vinos

Garachico

Los Silos

Buenavista del Norte

El Tanque

Santiago del Teide

Guía de Isora

1.2.47. Määratletud piirkond Yecla

Yecla

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Abanilla

Bages

Bajo Aragón

Cádiz

Campo de Cartagena

Cañamero

Cebreros

Contraviesa-Alpujarra

Fermoselle-Arribes del Duero

Gálvez

La Gomera

Gran Canaria-El Monte

Manchuela

Matanegra

Medina del Campo

Montánchez

Plà i Llevant de Mallorca

Pozohondo

Ribeira Sacra

Ribera Alta del Guadiana

Ribera Baja del Guadiana

Sacedón-Mondéjar

Sierra de Alcaraz

Tierra de Barros

Tierra del Vino de Zamora

Tierra Baja de Aragón

Valdejalón

Valdevimbre-Los Oteros

Valle del Cinca

Valle del Miño-Ourense

B. Traditsioonilised märked

Amontillado

Chacoli-Txakolina

Criadera

Criaderas y Soleras

Crianza

Denominacíon de Origen / DO

Denominacíon de Origen calificada / DOCa

Fino

Fondillón

Lagrima

Oloroso

Pajarete

Palo cortado

Raya

Vendimia temprana

Vendimia seleccionada

Vino de la Tierra

IV. KREEKA VABARIIGIST PÄRIT VEINID

A. Geograafilised tähised

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid:

1.1. Määratletud piirkondade nimed

1.1.1. Ονομασία προελεύσεως ελεγχομένη (appellation d'origine contrôlée)

Σάμος (Samos)

Πατρών (Patras)

Ρίου Πατρών (Patras)

Κεφαλληνίας (Cephalonie)

Ρόδου (Rhodos)

Λήμνου (Lemnos)

1.1.2. Ονομασία προελεύσεως ανωτέρας ποιότητας (appellation d'origine de qualité supérieure)

Σητεία (Sitia)

Νεμέα (Némée)

Σαντορίνη (Santorin)

Δαφνές (Dafnes)

Ρόδος (Rhodos)

Νάουσα (Naoussa)

Κεφαλληνίας (Cephalonie)

Ραψάνη (Rapsani)

Μαντινεία (Mantinee)

Πεζά (Peza)

Αρχάνες (Archanes)

Πάτραι (Patras)

Ζίτσα (Zitsa)

Αμύνταιον (Amynteon)

Γουμένισσα (Gumenissa)

Πάρος (Paros)

Λήμνος (Lemnos)

Αγχίαλος (Anchialos)

Πλαγιές Μελίτωνα (Côtes de Meliton)

Μεσενικόλα (Mesenicola)

2. Lauaveinid

2.1. Oνομασία κατά παράδοση (traditsiooniline nimetus)

Αττικής (Attikis)

Βοιωτίας (Viotias)

Ευβοίας (Evias)

Μεσογείων (Messoguion)

Κρωπίας (Kropias)

Κορωπίου (Koropiou)

Μαρκοπούλου (Markopoulou)

Μεγάρων (Megaron)

Παιανίας (Peanias)

Λιοπεσίου (Liopessiou)

Παλλήνης (Pallinis)

Πικερμίου (Pikermiou)

Σπάτων (Spaton)

Θηβών (Thivon)

Γιάλτρων (Guialtron)

Καρύστου (Karystou)

Χαλκίδας (Halkidas)

Ζακύνθου (Zante)

2.2. Τοπικός οίνος (kohalik vein)

Τοπικός οίνος Τριφυλίας (Trifilia)

Μεσημβριώτικος τοπικός οίνος (Messimvria)

Επανωμίτικος τοπικός οίνος (Epanomie)

Τοπικός οίνος Πλαγιών ορεινής Κορινθίας (côtes montagneuses de Korinthia)

Τοπικός οίνος Πυλίας (Pylie)

Τοπικός οίνος Πλαγιές Βερτίσκου (côtes de Vertiskos)

Ηρακλειώτικος τοπικός οίνος (Heraklion)

Λασιθιώτικος τοπικός οίνος (Lassithie)

Πελοποννησιακός τοπικός οίνος (Peloponnèse)

Μεσσηνιακός τοπικός οίνος (Messina)

Μακεδονικός τοπικός οίνος (Macédonie)

Κρητικός τοπικός οίνος (Crete)

Θεσσαλικός τοπικός οίνος (Thessalia)

Τοπικός οίνος Κισάμου (Kissamos)

Τοπικός οίνος Τυρνάβου (Tyrnavos)

Τοπικός οίνος πλαγιές Αμπέλου (côtes de Ampelos)

Τοπικός οίνος Βίλλιζας (Villiza)

Τοπικός οίνος Γρεβενών (Grevena)

Τοπικός οίνος Αττικής (Attique)

Αγιορείτικος τοπικός οίνος (Agioritikos)

Δωδεκανησιακός τοπικός οίνος (Dodekanese)

Aναβυσιωτικός τοπικός οίνος (de Anavyssiotikos)

Παιανίτικος τοπικός οίνος (de Peanitikos)

Τοπικός οίνος Δράμας (Drama)

Κρανιώτικος τοπικός οίνος (Krania)

Τοπικός οίνος πλαγιών Πάρνηθας (Côtes de Parnitha)

Συριανός τοπικός οίνος (Syros)

Θηβαϊκός τοπικός οίνος (Thiva)

Τοπικός οίνος πλαγιών Κιθαιρώνα (côtes du Kitheron)

Τοπικός οίνος πλαγιών Πετρωτού (côtes de Petrotou)

Τοπικός οίνος Γερανίων (Gerania)

Παλληνιώτικος τοπικός οίνος (Pallini)

Αττικός τοπικός οίνος (Attique)

Αγοριανός τοπικός οίνος (Agorianos)

Τοπικός οίνος Κοιλάδας Αταλάντης (vallée de Atalanti)

Τοπικός οίνος Αρκαδίας (Vin de pays de Arcadia)

Παγγαιορείτικος τοπικός οίνος (Vin de pays de Paggeoritikos)

Τοπικός οίνος Μεταξάτων (Vin de pays de Metaxata)

Τοπικός οίνος Κλημέντι (Vin de pays de Klimenti)

Τοπικός οίνος Ημαθίας (Vin de pays de Hemathia)

Τοπικός οίνος Κέρκυρας (Vin de pays de Kerkyra (Corfu))

Τοπικός οίνος Σιθωνίας (Vin de pays de Sithonia)

Τοπικός οίνος Μαντζαβινάτων (Vin de pays de Mantzavinata)

Ισμαρικός τοπικός οίνος (Vin de pays d'Ismarikos)

Τοπικός οίνος Αβδήρων (Vin de pays de Avdira)

Τοπικός οίνος Ιωαννίνων (Vin de pays de Ioannina)

Τοπικός οίνος Πλαγιές Αιγιαλείας (Vin de pays de côtes de Aigialieias)

Τοπικός οίνος Πλαγιές του Αίνου (Vin de pays de côtes du Ainou)

Θρακικός τοπικός οίνος (Vin de pays de Thrakie)

Τοπικός οίνος Ιλιου (Vin de pays de Ilion)

Μετσοβίτικος τοπικός οίνος (Vin de pays de Metsovon)

Κορωπιότικος τοπικός οίνος (Vin de pays de Koropie)

Τοπικός οίνος Θαψάνων (Vin de pays de Thapsanon)

Σιατιστινός τοπικός οίνος (Vin de pays de Siatistinon)

Τοπικός οίνος Ριτσώνας Αυλίδος (Vin de pays de Ritsona Avlidos)

Τοπικός οίνος Λετρίνων (Vin de pays de Letrina)

Τοπικός οίνος Τεγέας (Vin de pays de Tegeas)

Αιγαιοπελαγίτικος τοπικός οίνος ή (Vin de pays de la Mer Egée)

Τοπικός οίνος Αιγαίου Πελάγους (Vin de pays de Aigaion pelagos)

Τοπικός οίνος Βορείων Πλαγιών Πεντελικού (Vin de pays de côtes nord de Penteli)

Σπατανέικος τοπικός οίνος (Vin de pays de Spata)

Μαρκοπουλιώτικος τοπικός οίνος (Vin de pays de Markopoulo)

Τοπικός οίνος Ληλαντίου Πεδίου (Vin de pays de Lilantio Pedion)

Τοπικός οίνος Χαλκιδικής (Vin de pays de Chalkidiki)

Καρυστινός τοπικός οίνος (Vin de pays de Karystos)

Τοπικός οίνος Χαλικούνας (Vin de pays de Chalikouna)

Τοπικός οίνος Οπουντίας Λοκρίδος (Vin de pays de Opountia Lokrida)

Τοπικός οίνος Πέλλας (Vin de pays de Pella)

Ανδριανιώτικος τοπικός οίνος (Vin de pays de Andriani)

Τοπικός οίνος Σερρών (Vin de pays de Serres)

Τοπικός οίνος Στερεάς Ελλάδος (Vin de pays de Sterea Ellada)

B. Traditsioonilised märked

Ονομασία προελεύσεως ελεγχόμενη (appellation d'origine controlée)

Ονομασία προελεύσεως ανωτέρας ποιότητας (appellation d'origine de qualité supérieure)

Ονομασία κατά παράδοση Ρετσίνα (appellation traditionnelle Retsina)

Ονομασία κατά παράδοση Βερντέα Ζακύνθου (appellation traditionnelle Verdea de Zante)

Τοπικός οίνος (vin local, vin de pays)

από διαλεκτούς αμπελώνες ("grand cru")

Κάβα (Cava)

Ρετσίνα (Retsina)

Κτήμα (Ktima)

Αρχοντικό (Archontiko)

Αμπελώνες (Ampelones)

Οίνος φυσικώς γλυκύς (vin naturellement doux)

V. ITAALIA VABARIIGIST PÄRIT VEINID

A. Geograafilised tähised

1. Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid ("vino di qualità prodotto in una regione determinata")

1.1. Mpv-kvaliteetveinid, mida kirjeldatakse märkega "Denominazione di origine controllata e garantita"

Albana di Romagna

Asti

Barbaresco

Barolo

Brachetto d'Acqui

Brunello di Montalcino

Carmignano

Chianti/Chianti Classico, millele võib olla lisatud üks järgmistest geograafilistest tähistest:

- Montalbano

- Rufina

- Colli fiorentini

- Colli senesi

- Colli aretini

- Colline pisane

- Montespertoli

Cortese di Gavi

Franciacorta

Gattinara

Gavi

Ghemme

Montefalco Sagrantino

Montepulciano

Recioto di Soave

Taurasi

Torgiano

Valtellina

Valtellina Grumello

Valtellina Inferno

Valtellina Sassella

Valtellina Valgella

Vernaccia di San Gimignano

Vermentino di Gallura

1.2. Mpv-kvaliteetveinid, mida kirjeldatakse märkega "Denominazione di origine controllata"

1.2.1. Piedmonte piirkond

Alba

Albugnano

Alto Monferrato

Acqui

Asti

Boca

Bramaterra

Caluso

Canavese

Cantavenna

Carema

Casalese

Casorzo d'Asti

Castagnole Monferrato

Castelnuovo Don Bosco

Chieri

Colli tortonesi

Colline novaresi

Colline saluzzesi

Coste della Sesia

Diano d'Alba

Dogliani

Fara

Gabiano

Langhe monregalesi

Langhe

Lessona

Loazzolo

Monferrato

Monferrato Casalese

Ovada

Piemonte

Pinorelese

Roero

Sizzano

Valsusa

Verduno

1.2.2. Val d'Aosta piirkond

Arnad-Montjovet

Chambave

Nus

Donnas

La Salle

Enfer d'Arvier

Morgex

Torrette

Valle d'Aosta

Vallée d'Aoste

1.2.3. Lombardia piirkond

Botticino

Capriano del Colle

Cellatica

Garda

Garda Colli Mantovani

Lugana

Mantovano

Oltrepò Pavese

Riviera del Garda Bresciano

San Colombano al Lambro

San Martino Della Battaglia

Terre di Franciacorta

Valcalepio

1.2.4. Trentino-Alto Adige piirkond

Alto Adige

Bozner Leiten

Bressanone

Brixner

Buggrafler

Burgraviato

Caldaro

Casteller

Colli di Bolzano

Eisacktaler

Etschtaler

Gries

Kalterer

Kalterersee

Lago di Caldaro

Meraner Hügel

Meranese di collina

Santa Maddalena

Sorni

St. Magdalener

Südtirol

Südtiroler

Terlaner

Terlano

Teroldego Rotaliano

Trentino

Trento

Val Venosta

Valdadige

Valle Isarco

Vinschgau

1.2.5. Veneto piirkond

Bagnoli di Sopra

Bagnoli

Bardolino

Breganze

Breganze Torcolato

Colli Asolani

Colli Berici

Colli Berici Barbarano

Colli di Conegliano

Colli di Conegliano Fregona

Colli di Conegliano Refrontolo

Colli Euganei

Conegliano

Conegliano Valdobbiadene

Conegliano Valdobbiadene Cartizze

Custoza

Etschtaler

Gambellara

Garda

Lessini Durello

Lison Pramaggiore

Lugana

Montello

Piave

San Martino della Battaglia

Soave

Valdadige

Valdobbiadene

Valpantena

Valpolicella

1.2.6. Friuli-Venezia Giulia piirkond

Carso

Colli Orientali del Friuli

Colli Orientali del Friuli Cialla

Colli Orientali del Friuli Ramandolo

Colli Orientali del Friuli Rosazzo

Collio

Collio Goriziano

Friuli Annia

Friuli Aquileia

Friuli Grave

Friuli Isonzo

Friuli Latisana

Isonzo del Friuli

Lison Pramaggiore

1.2.7. Liguuria piirkond

Albenga

Albenganese

Cinque Terre

Colli di Luni

Colline di Levanto

Dolceacqua

Finale

Finalese

Golfo del Tigullio

Riviera Ligure di Ponente

Riviera dei fiori

1.2.8. Emilia-Romagna piirkond

Bosco Eliceo

Castelvetro

Colli Bolognesi

Colli Bolognesi Classico

Colli Bolognesi Colline di Riosto

Colli Bolognesi Colline Marconiane

Colli Bolognesi Colline Oliveto

Colli Bolognesi Monte San Pietro

Colli Bolognesi Serravalle

Colli Bolognesi Terre di Montebudello

Colli Bolognesi Zola Predosa

Colli d'Imola

Colli di Faenza

Colli di Parma

Colli di Rimini

Colli di Scandiano e Canossa

Colli Piacentini

Colli Piacentini Monterosso

Colli Piacentini Val d'Arda

Colli Piacentini Val Nure

Colli Piacentini Val Trebbia

Reggiano

Reno

Romagna

Santa Croce

Sorbara

1.2.9. Toscana piirkond

Barco Reale di Carmignano

Bolgheri

Bolgheri Sassicaia

Candia dei Colli Apuani

Carmignano

Chianti

Chianti classico

Colli Apuani

Colli dell'Etruria Centrale

Colli di Luni

Colline Lucchesi

Costa dell'Argentario

Elba

Empolese

Montalcino

Montecarlo

Montecucco

Montepulciano

Montereggio di Massa Marittima

Montescudaio

Parrina

Pisano di San Torpè

Pitigliano

Pomino

San Gimignano

San Torpè

Sant'Antimo

Scansano

Val d'Arbia

Val di Cornia

Val di Cornia Campiglia Marittima

Val di Cornia Piombino

Val di Cornia San Vincenzo

Val di Cornia Suvereto

Valdichiana

Valdinievole

1.2.10. Umbria piirkond

Assisi

Colli Martani

Colli Perugini

Colli Amerini

Colli Altotiberini

Colli del Trasimeno

Lago di Corbara

Montefalco

Orvieto

Orvietano

Todi

Torgiano

1.2.11. Marche piirkond

Castelli di Jesi

Colli pesaresi

Colli Ascolani

Colli maceratesi

Conero

Esino

Focara

Matelica

Metauro

Morro d'Alba

Piceno

Roncaglia

Serrapetrona

1.2.12. Lazio piirkond

Affile

Aprilia

Capena

Castelli Romani

Cerveteri

Circeo

Colli albani

Colli della Sabina

Colli lanuvini

Colli etruschi viterbesi

Cori

Frascati

Genazzano

Gradoli

Marino

Montecompatri Colonna

Montefiascone

Olevano romano

Orvieto

Piglio

Tarquinia

Velletri

Vignanello

Zagarolo

1.2.13. Abruzzo piirkond

Abruzzo

Abruzzo Colline teramane

Controguerra

Molise

1.2.14. Molise piirkond

Biferno

Pentro d'Isernia

1.2.15. Campania piirkond

Avellino

Aversa

Campi Flegrei

Capri

Castel San Lorenzo

Cilento

Costa d'Amalfi Furore

Costa d'Amalfi Ravello

Costa d'Amalfi Tramonti

Costa d'Amalfi

Falerno del Massico

Galluccio

Guardiolo

Guardia Sanframondi

Ischia

Massico

Penisola Sorrentina

Penisola Sorrentina-Gragnano

Penisola Sorrentina-Lettere

Penisola Sorrentina-Sorrento

Sannio

Sant "Agata de" Goti

Solopaca

Taburno

Tufo

Vesuvio

1.2.16. Apuulia piirkond

Alezio

Barletta

Brindisi

Canosa

Castel del Monte

Cerignola

Copertino

Galatina

Gioia del Colle

Gravina

Leverano

Lizzano

Locorotondo

Lucera

Manduria

Martinafranca

Matino

Nardò

Ortanova

Ostuni

Puglia

Salice salentino

San Severo

Squinzano

Trani

1.2.17. Basilicata piirkond

Vulture

1.2.18. Calabria piirkond

Bianco

Bivongi

Cirò

Donnici

Lamezia

Melissa

Pollino

San Vito di Luzzi

Sant'Anna di Isola Capo Rizzuto

Savuto

Scavigna

Verbicaro

1.2.19. Sitsiilia piirkond

Alcamo

Contea di Sclafani

Contessa Entellina

Delia Nivolalli

Eloro

Etna

Faro

Lipari

Marsala

Menfi

Noto

Pantelleria

Sambuca di Sicilia

Santa Margherita di Belice

Sciacca

Siracusa

Vittoria

1.2.20. Sardiinia piirkond

Alghero

Arborea

Bosa

Cagliari

Campidano di Terralba

Mandrolisai

Oristano

Sardegna

Sardegna-Capo Ferrato

Sardegna-Jerzu

Sardegna-Mogoro

Sardegna-Nepente di Oliena

Sardegna-Oliena

Sardegna-Semidano

Sardegna-Tempio Pausania

Sorso Sennori

Sulcis

Terralba

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

2.1. Abruzzi

Alto tirino

Colline Teatine

Colli Aprutini

Colli del sangro

Colline Pescaresi

Colline Frentane

Histonium

Terre di Chieti

Valle Peligna

Vastese

2.2. Basilicata

Basilicata

2.3. Bolzano autonoomne provints

Dolomiti

Dolomiten

Mitterberg

Mitterberg tra Cauria e Tel

Mitterberg zwischen Gfrill und Toll

2.4. Calabria

Arghilla

Calabria

Condoleo

Costa Viola

Esaro

Lipuda

Locride

Palizzi

Pellaro

Scilla

Val di Neto

Valdamato

Valle dei Crati

2.5. Campania

Colli di Salerno

Dugenta

Epomeo

Irpinia

Paestum

Pompeiano

Roccamonfina

Terre del Volturno

2.6. Emilia – Romagna

Castelfranco Emilia

Bianco dei Sillaro

Emilia

Fortana del Taro

Forli

Modena

Ravenna

Rubicone

Sillaro

Terre die Veleja

Val Tidone

2.7. Friul – Venezia Giulia

Alto Livenza

Venezia Giulia

Venezie

2.8. Lazio

Civitella d'Agliano

Colli Cimini

Frusinate

Dei Frusinate

Lazio

Nettuno

2.9. Liguuria

Colline Savonesi

Val Polcevera

2.10. Lombardia

Alto Mincio

Benaco bresciano

Bergamasca

Collina del Milanese

Montenetto di Brescia

Mantova

Pavia

Quistello

Ronchi di Brescia

Sabbioneta

Sebino

Terrazze Retiche di Sondrio

2.11. Marche

Marche

2.12. Molise

Osco

Rotae

Terre degli Osci

2.13. Apuulia

Daunia

Murgia

Puglia

Salento

Tarantino

Valle d'Itria

2.14. Sardiinia

Barbagia

Colli del Limbara

Isola dei Nuraghi

Marmila

Nuoro

Nurra

Ogliastro

Parteolla

Planargia

Romangia

Sibiola

Tharros

Trexenta

Valle dei Tirso

Valli di Porto Pino

2.15. Sitisiilia

Camarro

Colli Ericini

Fontanarossa di Cerda

Salemi

Salina

Sicilia

Valle Belice

2.16. Toscana

Alta Valle della Greve

Colli della Toscano centrale

Maremma toscana

Orcia

Toscana

Toscano

Val di Magra

2.17. Trento autonoomne provints

Dolomiten

Dolomiti

Atesino

Venezie

Vallagarina

2.18. Umbria

Allerona

Bettona

Cannara

Narni

Spello

Umbria

2.19. Veneto

Alto Livenza

Colli Trevigiani

Conselvano

Dolomiten

Dolomiti

Venezie

Marca Trevigiana

Vallagarina

Veneto

Veneto orientale

Verona

Veronese

B. Traditsioonilised märked

Amarone

Auslese

Buttafuoco

Cacc'e mmitte

Cannellino

Cerasuolo

Denominazione di origine controllata / DOC / D.O.C

Denominazione di origine controllata e garantita / DOCG / D.O.C.G.

Est! Est!! Est!!!

Fior d'arancio

Governo all'uso Toscano

Gutturnio

Indicazione geografica tipica / IGT / I.G.T

Lacrima

Lacrima Christi

Lambiccato

Ramie

Rebola

Recioto

Sangue di Guida

Scelto

Sciacchetrà

Sforzato, Sfurzat

Torcolato

Vendemmia Tardiva

Vin Santo Occhio di Pernice

Vin Santo

Vino nobile

VI LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGIST PÄRIT VEINID

A. Geograafilised tähised

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid:

1.1. Määratletud piirkondade nimed

Ahn

Assel

Bech-Kleinmacher

Born

Bous

Burmerange

Canach

Ehnen

Ellange

Elvange

Erpeldange

Gostingen

Greiveldange

Grevenmacher

Lenningen

Machtum

Mertert

Moersdorf

Mondorf

Niederdonven

Oberdonven

Oberwormeldange

Remerschen

Remich

Rolling

Rosport

Schengen

Schwebsange

Stadtbredimus

Trintange

Wasserbillig

Wellenstein

Wintringen

Wormeldange

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

B. Traditsioonilised märked

Grand premier cru

Marque nationale appellation contrôlée/AC

Premier cru

Vin de pays

VII PORTUGALI VABARIIGIST PÄRIT VEINID

A. Geograafilised tähised

1. Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid ("vinho de qualidade produzido em região determinada")

1.1. Määratletud piirkondade nimed

Alcobaça

Alenquer

Almeirim

Arruda

Bairrada

Biscoitos

Borba

Bucelas

Carcavelos

Cartaxo

Castelo Rodrigo

Chamusca

Chaves

Colares

Coruche

Cova da Beira

Dão

Douro

Encostas da Nave

Encostas de Aire

Evora

Graciosa

Granja-Amareleja

Lafões

Lagoa

Lagos

Madeira/Madère/Madera

Setúbal

Moura

Óbidos

Palmela

Pico

Pinhel

Planalto Mirandês

Portalegre

Portimão

Porto/Port/Oporto/Portwein/Portvin/Portwijn

Redondo

Reguengos

Santarém

Tavira

Tomar

Torres Vedras

Valpaços

Varosa

Vidigueira

Vinho Verde

Vinhos Verdes

1.2. Alampiirkondade nimed

1.2.1. Määratletud piirkond Dão

Alva

Besteiros

Castendo

Serra da Estrela

Silgueiros

Terras de Senhorim

Terras de Azurara

1.2.3. Määratletud piirkond Douro

Alijó

Lamego

Meda

Sabrosa

Vila Real

1.2.4. Alampiirkond Favaios

1.2.5. Määratletud piirkond Varosa

Tarouca

1.2.6. Määratletud piirkond Vinhos Verdes

Amarante

Basto

Braga

Lima

Monção

Penafiel

Vinho Verde

1.2.7. Muud

Dão Nobre

Setubal roxo

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Alentejo

Algarve

Alta Estremadura

Beira Litoral

Beira Alta

Beiras

Estremadura

Ribatejo

Minho

Terras Durienses

Terras de Sico

Terras do Sado

Trás-os-Montes

B. Traditsioonilised märked

Colheita Seleccionada

Denominação de Origem/DO

Denominação de Origem Controlada/DOC

Garrafeira

Indicação de Proveniência Regulamentada/IPR

Região demarcada

Roxo

Vinho leve

Vinho regional

Region Madeira

Frasqueira

Region Porto

Crusted/Crusting

Lágrima

Late Bottled Vintage/LBV

Ruby

Tawny

Vintage

VIII ÜHENDKUNINGRIIGIST PÄRIT VEINID

A. Geograafilised tähised

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid:

English Vineyards

Welsh Vineyards

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

English Counties

Welsh Counties

B. Traditsioonilised märked

Regional wine

IX AUSTRIA LIITVABARIIGIST PÄRIT VEINID

A. Geograafilised tähised

1. Määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid ("Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete")

1.1. Viinamarjakasvatuspiirkondade nimed

Burgenland

Niederösterreich

Steiermark

Tirol

Vorarlberg

Viin

1.2. Määratletud piirkondade nimed

1.2.1. Määratletud piirkond Burgenland

Neusiedlersee

Neusiedlersee-Hügelland

Mittelburgenland

Südburgenland

1.2.2. Määratletud piirkond Niederösterreich

Carnuntum

Donauland

Kamptal

Kremstal

Thermenregion

Traisental

Wachau

Weinviertel

1.2.3. Määratletud piirkond Steiermark

Süd-Oststeiermark

Südsteiermark

Weststeiermark

1.2.4. Määratletud piirkond Wien

Wien

1.3. Haldusüksused, haldusüksuste osad, Großlagen, Riede, Flure, Einzellagen

1.3.1. Määratletud piirkond Neusiedlersee

a) Großlage:

Kaisergarten

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Altenberg

Bauernaussatz

Bergäcker

Edelgründe

Gabarinza

Goldberg

Hansagweg

Heideboden

Henneberg

Herrnjoch

Herrnsee

Hintenaussere Weingärten

Jungerberg

Kaiserberg

Kellern

Kirchäcker

Kirchberg

Kleinackerl

Königswiese

Kreuzjoch

Kurzbürg

Ladisberg

Lange Salzberg

Langer Acker

Lehendorf

Neuberg Weidener

Pohnpühl

Prädium

Rappbühl-Weingärten

Römerstein

Rustenäcker

Sandflur

Sandriegel

Satz

Seeweingärten

Ungerberg

Vierhölzer

Weidener Zeiselberg

Weidener Ungerberg

Weidener Rosenberg

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Andau

Apetlon

Bruckneudorf

Deutsch Jahrndorf

Edelstal

Frauenkirchen

Gattendorf

Gattendorf-Neudorf

Gols

Halbturn

Illmitz

Jois

Kittsee

Mönchhof

Neudorf bei Parndorf

Neusiedl am See

Nickelsdorf

Pamhagen

Parndorf

Podersdorf

Potzneusiedl

St. Andrä am Zicksee

Tadten

Wallern im Burgenland

Weiden am See

Winden am See

Zurndorf

1.3.2. Määratletud piirkond Neusiedlersee-Hügelland

a) Großlagen:

Rosaliakapelle

Sonnenberg

Vogelsang

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Adler/Hrvatski vrh

Altenberg

Bergweinärten

Edelgraben

Fölligberg

Gaisrücken

Goldberg

Großgebirge/Veliki vrh

Hasenriegel

Haussatz

Hochkramer

Hölzlstein

Isl

Johanneshöh

Katerstein

Kirchberg

Kleingebirge/Mali vrh

Kleinhöfleiner Hügel

Klosterkeller Siegendorf

Kogel

Kogl/Gritsch

Krci

Kreuzweingärten

Langäcker/Dolnj sirick

Leithaberg

Lichtenbergweingärten

Marienthal

Mitterberg

Mönchsberg/Lesicak

Purbacher Bugstall

Reisbühel

Ripisce

Römerfeld

Römersteig

Rosenberg

Rübäcker/Ripisce

Schmaläcker

St. Vitusberg

Steinhut

Wetterkreuz

Wolfsbach

Zbornje

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Antau

Baumgarten

Breitenbrunn

Donnerskirchen

Draßburg

Draßburg-Baumgarten

Eisenstadt

Forchtenstein

Forchtenau

Großhöflein

Hirm

Hirm-Antau

Hornstein

Kleinhöflein

Klingenbach

Krensdorf

Leithaprodersdorf

Loipersbach

Loretto

Marz

Mattersburg

Mörbisch/See

Müllendorf

Neudörfl

Neustift an der Rosalia

Oggau

Oslip

Pöttelsdorf

Pöttsching

Purbach/See

Rohrbach

Rust

St. Georgen

St. Margarethen

Schattendorf

Schützengebirge

Siegendorf

Sigless

Steinbrunn

Steinbrunn-Zillingtal

Stöttera

Stotzing

Trausdorf/Wulka

Walbersdorf

Wiesen

Wimpassing/Leitha

Wulkaprodersdorf

Zagersdorf

Zemendorf

1.3.3. Määratletud piirkond Mittelburgenland

a) Großlage:

Goldbachtal

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Altes Weingebirge

Deideckwald

Dürrau

Gfanger

Goldberg

Himmelsthron

Hochäcker

Hochberg

Hochplateau

Hölzl

Im Weingebirge

Kart

Kirchholz

Pakitsch

Raga

Sandhoffeld

Sinter

Sonnensteig

Spiegelberg

Weingfanger

Weislkreuz

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Deutschkreutz

Frankenau

Frankenau-Unterderpullendorf

Girm

Großmutschen

Großwarasdorf

Haschendorf

Horitschon

Kleinmutschen

Kleinwarasdorf

Klostermarienberg

Kobersdorf

Kroatisch Gerersdorf

Kroatisch Minihof

Lackenbach

Lackendorf

Lutzmannsburg

Mannersdorf

Markt St. Martin

Nebersdorf

Neckenmarkt

Nikitsch

Raiding

Raiding-Unterfrauenhaid

Ritzing

Stoob

Strebersdorf

Unterfrauenheid

Unterpetersdorf

Unterpullendorf

1.3.4. Määratletud piirkond Südburgenland

a) Großlagen:

Pinkatal

Rechnitzer Geschriebenstein

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Gotscher

Rosengarten

Schiller

Tiefer Weg

Wohlauf

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Bonisdorf

Burg

Burgauberg

Burgauberg-Neudauberg

Deutsch Tschantschendorf

Deutschschützen-Eisenberg

Deutsch Bieling

Deutsch Ehrensdorf

Deutsch Kaltenbrunn

Deutsch-Schützen

Eberau

Edlitz

Eisenberg an der Pinka

Eltendorf

Gaas

Gamischdorf

Gerersdorf-Sulz

Glasing

Großmürbisch

Güssing

Güttenbach

Hackerberg

Hagensdorf

Hannersdorf

Harmisch

Hasendorf

Heiligenbrunn

Hoell

Inzenhof

Kalch

Kirchfidisch

Kleinmürbisch

Kohfidisch

Königsdorf

Kotezicken

Kroatisch Tschantschendorf

Kroatisch Ehrensdorf

Krobotek

Krottendorf bei Güssing

Krottendorf bei Neuhaus am Klausenbach

Kukmirn

Kulmhohe Gfang

Limbach

Luising

Markt-Neuhodis

Minihof-Liebau

Mischendorf

Moschendorf

Mühlgraben

Neudauberg

Neumarkt im Tauchental

Neusiedl

Neustift

Oberbildein

Ollersdorf

Poppendorf

Punitz

Rax

Rechnitz

Rehgraben

Reinersdorf

Rohr

Rohrbrunn

Schallendorf

St Michael

St Nikolaus

St Kathrein

Stadtschlaining

Steinfurt

Strem

Sulz

Sumetendorf

Tobau

Tschanigraben

Tudersdorf

Unterbildein

Urbersdorf

Weichselbaum

Weiden bei Rechnitz

Welgersdorf

Windisch Minihof

Winten

Woppendorf

Zuberbach

1.3.5. Määratletud piirkond Thermenregion

a) Großlagen:

Badener Berg

Vöslauer Hauerberg

Weißer Stein

Tattendorfer Steinhölle (Stahölln)

Schatzberg

Kappellenweg

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Am Hochgericht

Badener Berg

Brunner Berg

Dornfeld

Goldeck

Gradenthal

Großriede Les'hanl

Hochleiten

Holzspur

In Brunnerberg

Jenibergen

Kapellenweg

Kirchenfeld

Kramer

Lange Bamhartstäler

Mandl-Höh

Mitterfeld

Oberkirchen

Pfaffstättner Kogel

Prezessbühel

Rasslerin

Römerberg

Satzing

Steinfeld

Weißer Stein

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Bad Fischau-Brunn

Bad Vöslau

Bad Fischau

Baden

Berndorf

Blumau

Blumau-Neurißhof

Braiten

Brunn am Gebirge

Brunn/Schneebergbahn

Brunnenthal

Deutsch-Brodersdorf

Dornau

Dreitstetten

Ebreichsdorf

Eggendorf

Einöde

Enzesfeld

Frohsdorf

Gainfarn

Gamingerhof

Gießhübl

Großau

Gumpoldskirchen

Günselsdsorf

Guntramsdorf

Hirtenberg

Josefsthal

Katzelsdorf

Kottingbrunn

Landegg

Lanzenkirchen

Leesodrf

Leobersdorf

Lichtenwörth

Lindabrunn

Maria Enzersdorf

Markt Piesting

Matzendorf

Matzendorf-Hölles

Mitterberg

Mödling

Möllersdorf

Münchendorf

Obereggendorf

Oberwaltersdorf

Oyenhausen

Perchtoldsdorf

Pfaffstätten

Pottendorf

Rauhenstein

Reisenberg

Schönau/Triesting

Seibersdorf

Siebenhaus

Siegersdorf

Sollenau

Sooß

St Veit

Steinabrückl

Steinfelden

Tattendorf

Teesdorf

Theresienfeld

Traiskirchen

Tribuswinkel

Trumau

Vösendorf

Wagram

Wampersdorf

Weigelsdorf

Weikersdorf/Steinfeld

Wiener Neustadt

Wiener Neudorf

Wienersdorf

Winzendorf

Winzendorf-Muthmannsdorf

Wöllersdorf

Wöllersdorf-Steinabrückl

Zillingdorf

1.3.6. Määratletud piirkond Kremstal

a) Großlagen:

Göttweiger Berg

Kaiser Stiege

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Ebritzstein

Ehrenfelser

Emmerlingtal

Frauengrund

Gartl

Gärtling

Gedersdorfer Kaiserstiege

Goldberg

Großer Berg

Hausberg

Herrentrost

Hochäcker

Im Berg

Kirchbühel

Kogl

Kremsleithen

Pellingen

Pfaffenberg

Pfennigberg

Pulverturm

Rammeln

Reisenthal

Rohrendorfer Gebling

Sandgrube

Scheibelberg

Schrattenpoint

Sommerleiten

Sonnageln

Spiegel

Steingraben

Tümelstein

Weinzierlberg

Zehetnerin

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Aigen

Angern

Brunn im Felde

Droß

Egelsee

Eggendorf

Furth

Gedersdorf

Gneixendorf

Göttweig

Höbenbach

Hollenburg

Hörfarth

Imbach

Krems

Krems an der Donau

Krustetten

Landersdorf

Meidling

Neustift bei Schönberg

Oberfucha

Oberrohrendorf

Palt

Paudorf

Priel

Rehberg

Rohrendorf bei Krems

Scheibenhof

Senftenberg

Stein an der Donau

Steinaweg-Kleinwien

Stift Göttweig

Stratzing

Stratzing-Droß

Thallern

Tiefenfucha

Unterrohrendorf

Walkersdorf am Kamp

Weinzierl bei Krems

1.3.7. Määratletud piirkond Kamptal

a) Großlage:

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Anger

Auf der Setz

Friesenrock

Gaisberg

Gallenberg

Gobelsberg

Heiligenstein

Hiesberg

Hofstadt

Kalvarienberg

Kremstal

Loiser Berg

Obritzberg

Pfeiffenberg

Sachsenberg

Sandgrube

Spiegel

Stein

Steinhaus

Weinträgerin

Wohra

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Altenhof

Diendorf am Walde

Diendorf/Kamp

Elsarn im Straßertale

Engabrunn

Etsdorf am Kamp

Etsdorf-Haitzendorf

Fernitz

Gobelsburg

Grunddorf

Hadersdorf am Kamp

Hadersdorf-Kammern

Haindorf

Kammern am Kamp

Kamp

Langenlois

Lengenfeld

Mittelberg

Mollands

Obernholz

Oberreith

Plank/Kamp

Peith

Rothgraben

Schiltern

Schönberg am Kamp

Schönbergneustift

Sittendorf

Stiefern

Straß im Straßertale

Thürneustift

Unterreith

Walkersdorf

Wiedendorf

Zöbing

1.3.8. Määratletud piirkond Donauland

a) Großlagen:

Klosterneuburger Weinberge

Tulbinger Kogel

Wagram-Donauland

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Altenberg

Bromberg

Erdpreß

Franzhauser

Fuchsberg

Gänsacker

Georgenberg

Glockengießer

Gmirk

Goldberg

Halterberg

Hengsberg

Hengstberg

Himmelreich

Hirschberg

Hochrain

Kreitschental

Kühgraben

Leben

Ortsried

Purgstall

Satzen

Schillingsberg

Schloßberg

Sonnenried

Steinagrund

Traxelgraben

Vorberg

Wadenthal

Wagram

Weinlacke

Wendelstatt

Wora

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Ahrenberg

Abstetten

Altenberg

Ameisthal

Anzenberg

Atzelsdorf

Atzenbrugg

Baumgarten/Reidling

Baumgarten/Wagram

Baumgarten/Tullnerfeld

Chorherrn

Dietersdorf

Ebersdorf

Egelsee

Einsiedl

Elsbach

Engelmannsbrunn

Fels

Fels/Wagram

Feuersbrunn

Freundorf

Gerasdorf b.Wien

Gollarn

Gösing

Grafenwörth

Groß-Rust

Großriedenthal

Großweikersdorf

Großwiesendorf

Gugging

Hasendorf

Henzing

Hintersdorf

Hippersdorf

Höflein an der Donau

Holzleiten

Hütteldorf

Judenau-Baumgarten

Katzelsdorf im Dorf

Katzelsdorf/Zeil

Kierling

Kirchberg/Wagram

Kleinwiesendorf

Klosterneuburg

Königsbrunn

Königsbrunn/Wagram

Königstetten

Kritzendorf

Landersdorf

Michelhausen

Michelndorf

Mitterstockstall

Mossbierbaum

Neudegg

Oberstockstall

Ottenthal

Pixendorf

Plankenberg

Pöding

Reidling

Röhrenbach

Ruppersthal

Saladorf

Sieghartskirchen

Sitzenberg-Reidling

Spital

St Andrä-Wördern

Staasdorf

Stettenhof

Tautendorf

Thürnthal

Tiefenthal

Trasdorf

Tulbing

Tulln

Unterstockstall

Wagram am Wagram

Waltendorf

Weinzierl bei Ollern

Wipfing

Wolfpassing

Wördern

Würmla

Zaußenberg

Zeißelmauer

1.3.9. Määratletud piirkond Traisental

a) Großlage:

Traismaurer Weinberge

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Am Nasenberg

Antingen

Brunberg

Eichberg

Fuchsenrand

Gerichtsberg

Grillenbühel

Halterberg

Händlgraben

Hausberg

In der Wiegn'n

In der Leithen

Kellerberg

Kölbing

Kreit

Kufferner Steinried

Leithen

Schullerberg

Sonnleiten

Spiegelberg

Tiegeln

Valterl

Weinberg

Wiegen

Zachling

Zwirch

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Absdorf

Adletzberg

Ambach

Angern

Diendorf

Dörfl

Edering

Eggendorf

Einöd

Etzersdorf

Franzhausen

Frauendorf

Fugging

Gemeinlebarn

Getzersdorf

Großrust

Grünz

Gutenbrunn

Haselbach

Herzogenburg

Hilpersdorf

Inzersdorf ob der Traisen

Inzersdorf-Geztersdorf

Kappeln

Katzenberg

Killing

Kleinrust

Kuffern

Langmannersdorf

Mitterndorf

Neusiedl

Neustift

Nußdorf ob derTraisen

Oberndorf am Gebirge

Oberndorf in der Ebene

Oberwinden

Oberwölbing

Obritzberg-Rust

Ossarn

Pfaffing

Rassing

Ratzersdorf

Reichersdorf

Ried

Rottersdorf

Schweinern

St Andrä/Traisen

St Pölten

Statzendorf

Stollhofen

Thallern

Theyern

Traismauer

Unterradlberg

Unterwölbing

Wagram an der Traisen

Waldletzberg

Walpersdorf

Weidling

Weißenkrichen/Perschling

Wetzmannsthal

Wielandsthal

Wölbing

1.3.10. Määratletud piirkond Carnuntum

a) Großlage:

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Aubühel

Braunsberg

Dorfbrunnenäcker

Füllenbeutel

Gabler

Golden

Haidäcker

Hausweinäcker

Hausweingärten

Hexenberg

Kirchbergen

Lange Letten

Lange Weingärten

Mitterberg

Mühlbachacker

Mühlweg

Rosenberg

Spitzerberg

Steinriegl

Tilhofen

Ungerberg

Unterschilling

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Arbesthal

Au am Leithagebirge

Bad Deutsch-Altenburg

Berg

Bruck an der Leitha

Deutsch-Haslau

Ebergassing

Enzersdorf/Fischa

Fischamend

Gallbrunn

Gerhaus

Göttlesbrunn

Göttlesbrunn-Arbesthal

Gramatneusiedl

Hainburg/Donau

Haslau/Donau

Haslau-Maria Ellend

Himberg

Hof/Leithaberge

Höflein

Hollern

Hundsheim

Mannersdorf/Leithagebirge

Margarethen am Moos

Maria Ellend

Moosbrunn

Pachfurth

Petronell

Petronell-Carnuntum

Prellenkirchen

Regelsbrunn

Rohrau

Sarasdorf

Scharndorf

Schloß Prugg

Schönabrunn

Schwadorf

Sommerein

Stixneusiedl

Trautmannsdorf/Leitha

Velm

Wienerherberg

Wildungsmauer

Wilfleinsdorf

Wolfsthal-Berg

Zwölfaxing

1.3.11. Määratletud piirkond Wachau

a) Großlage:

Frauenweingärten

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Burgberg

Frauengrund

Goldbügeln

Gottschelle

Höhlgraben

Im Weingebirge

Katzengraben

Kellerweingärten

Kiernberg

Klein Gebirg

Mitterweg

Neubergen

Niederpoigen

Schlucht

Setzberg

Silberbühel

Singerriedel

Spickenberg

Steiger

Stellenleiten

Tranthal

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Aggsbach

Aggsbach-Markt

Baumgarten

Bergern/Dunkelsteinerwald

Dürnstein

Eggendorf

Elsarn am Jauerling

Furth

Groisbach

Gut am Steg

Höbenbach

Joching

Köfering

Krustetten

Loiben

Mautern

Mauternbach

Mitterarnsdorf

Mühldorf

Oberarnsdorf

Oberbergern

Oberloiben

Rossatz-Rührsdorf

Schwallenbach

Spitz

St. Lorenz

St. Johann

St. Michael

Tiefenfucha

Unterbergern

Unterloiben

Vießling

Weißenkirchen/Wachau

Weißenkirchen

Willendorf

Willendorf in der Wachau

Wösendorf/Wachau

1.3.12. Määratletud piirkond Weinviertel

a) Großlagen:

Bisamberg-Kreuzenstein

Falkensteiner Hügelland

Matzner Hügel

Retzer Weinberge

Wolkersdorfer Hochleithen

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Adamsbergen

Altenberg

Altenbergen

Alter Kirchenried

Altes Gebirge

Altes Weingebirge

Am Berghundsleithen

Am Lehmim

Am Wagram

Antlasbergen

Antonibergen

Aschinger

Auberg

Auflangen

Bergen

Bergfeld

Birthaler

Bogenrain

Bruch

Bürsting

Detzenberg

Die alte Haider

Ekartsberg

Feigelbergen

Fochleiten

Freiberg

Freybergen

Fuchsenberg

Fürstenbergen

Gaisberg

Galgenberg

Gerichtsberg

Geringen

Goldberg

Goldbergen

Gollitschen

Großbergen

Grundern

Haad

Haidberg

Haiden

Haspelberg

Hausberg

Hauseingärten

Hausrucker

Heiligengeister

Hermannschachern

Herrnberg

Hinter der Kirchen

Hirschberg

Hochfeld

Hochfeld

Hochstraß

Holzpoint

Hundsbergen

Im Inneren Rain

Im Potschallen

In Aichleiten

In den Hausweingärten

In Hamert

In Rothenpüllen

In Sechsern

In Trenken

Johannesbergen

Jungbirgen

Junge Frauenberge

Jungherrn

Kalvarienberg

Kapellenfeld

Kirchbergen

Kirchenberg

Kirchluß

Kirchweinbergen

Kogelberg

Köhlberg

Königsbergen

Kreuten

Lamstetten

Lange Ried

Lange Vierteln

Lange Weingärten

Leben

Lehmfeld

Leitenberge

Leithen

Lichtenberg

Ließen

Lindau

Lissen

Martal

Maxendorf

Merkvierteln

Mitterberge

Mühlweingärten

Neubergergen

Neusatzen

Nußberg

Ölberg

Ölbergen

Platten

Pöllitzern

Preussenberg

Purgstall

Raschern

Reinthal

Reishübel

Retzer Winberge

Rieden um den Heldenberg

Rösel

Rosenberg

Roseneck

Saazen

Sandbergen

Sandriegl

Satzen

Sätzweingärten

Sauenberg

Sauhaut

Saurüßeln

Schachern

Schanz

Schatz

Schatzberg

Schilling

Schmallissen

Schmidatal

Schwarzerder

Sechterbergen

Silberberg

Sommerleiten

Sonnberg

Sonnen

Sonnleiten

Steinberg

Steinbergen

Steinhübel

Steinperz

Stöckeln

Stolleiten

Strassfeld

Stuffeln

Tallusfeld

Veigelberg

Vogelsinger

Vordere Bergen

Warthberg

Weinried

Weintalried

Weisser Berg

Zeiseln

Zuckermandln

Zuckermantel

Zuckerschleh

Züngel

Zutrinken

Zwickeln

Zwiebelhab

Zwiefänger

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Alberndorf im Pulkautal

Alt Höflein

Alt Ruppersdorf

Altenmarkt im Thale

Altenmarkt

Altlichtenwarth

Altmanns

Ameis

Amelsdorf

Angern an der March

Aschendorf

Asparn an der Zaya

Aspersdorf

Atzelsdorf

Au

Auersthal

Auggenthal

Bad Pirawarth

Baierdorf

Bergau

Bernhardsthal

Bisamberg

Blumenthal

Bockfließ

Bogenneusiedl

Bösendürnbach

Braunsdorf

Breiteneich

Breitenwaida

Bruderndorf

Bullendorf

Burgschleinitz

Burgschleinitz-Kühnring

Deinzendorf

Diepolz

Dietersdorf

Dietmannsdorf

Dippersdorf

Dobermannsdorf

Drasenhofen

Drösing

Dürnkrut

Dürnleis

Ebendorf

Ebenthal

Ebersbrunn

Ebersdorf an der Zaya

Eggenburg

Eggendorf am Walde

Eggendorf

Eibesbrunn

Eibesthal

Eichenbrunn

Eichhorn

Eitzersthal

Engelhartstetten

Engelsdorf

Enzersdorf bei Staatz

Enzersdorf im Thale

Enzersfeld

Erdberg

Erdpreß

Ernstbrunn

Etzmannsdorf

Fahndorf

Falkenstein

Fallbach

Föllim

Frättingsdorf

Frauendorf/Schmida

Friebritz

Füllersdorf

Furth

Gaindorf

Gaisberg

Gaiselberg

Gaisruck

Garmanns

Gars am Kamp

Gartenbrunn

Gaubitsch

Gauderndorf

Gaweinstal

Gebmanns

Geitzendorf

Gettsdorf

Ginzersdorf

Glaubendorf

Gnadendorf

Goggendorf

Goldgeben

Göllersdorf

Gösting

Götzendorf

Grabern

Grafenberg

Grafensulz

Groißenbrunn

Groß Ebersdorf

Groß-Engersdorf

Groß-Inzersdorf

Groß-Schweinbarth

Großharras

Großkadolz

Großkrut

Großmeiseldorf

Großmugl

Großnondorf

Großreipersdorf

Großrußbach

Großstelzendorf

Großwetzdorf

Grub an der March

Grübern

Grund

Gumping

Guntersdorf

Guttenbrunn

Hadres

Hagenberg

Hagenbrunn

Hagendorf

Hanfthal

Hardegg

Harmannsdorf

Harrersdorf

Hart

Haselbach

Haslach

Haugsdorf

Hausbrunn

Hauskirchen

Hausleiten

Hautzendorf

Heldenberg

Herrnbaumgarten

Herrnleis

Herzogbirbaum

Hetzmannsdorf

Hipples

Höbersbrunn

Hobersdorf

Höbertsgrub

Hochleithen

Hofern

Hohenau an der March

Hohenruppersdorf

Hohenwarth

Hohenwarth-Mühlbach

Hollabrunn

Hollenstein

Hörersdorf

Horn

Hornsburg

Hüttendorf

Immendorf

Inkersdorf

Jedenspeigen

Jetzelsdorf

Kalladorf

Kammersdorf

Karnabrunn

Kattau

Katzelsdorf

Kettlasbrunn

Ketzelsdorf

Kiblitz

Kirchstetten

Kleedorf

Klein Hadersdorf

Klein Riedenthal

Klein Haugsdorf

Klein-Harras

Klein-Meiseldorf

Klein-Reinprechtsdorf

Klein-Schweinbarth

Kleinbaumgarten

Kleinebersdorf

Kleinengersdorf

Kleinhöflein

Kleinkadolz

Kleinkirchberg

Kleinrötz

Kleinsierndorf

Kleinstelzendorf

Kleinstetteldorf

Kleinweikersdorf

Kleinwetzdorf

Kleinwilfersdorf

Klement

Kollnbrunn

Königsbrunn

Kottingneusiedl

Kotzendorf

Kreuttal

Kreuzstetten

Kronberg

Kühnring

Laa an der Thaya

Ladendorf

Langenzersdorf

Lanzendorf

Leitzersdorf

Leobendorf

Leodagger

Limberg

Loidesthal

Loosdorf

Magersdorf

Maigen

Mailberg

Maisbirbaum

Maissau

Mallersbach

Manhartsbrunn

Mannersdorf

Marchegg

Maria Roggendorf

Mariathal

Martinsdorf

Matzelsdorf

Matzen

Matzen-Raggendorf

Maustrenk

Meiseldorf

Merkersdorf

Michelstetten

Minichhofen

Missingdorf

Mistelbach

Mittergrabern

Mitterretzbach

Mödring

Mollmannsdorf

Mörtersdorf

Mühlbach a. M.

Münichsthal

Naglern

Nappersdorf-Kammersdorf

Neubau

Neudorf bei Staatz

Neuruppersdorf

Neusiedl/Zaya

Nexingin

Niederabsdorf

Niederfellabrunn

Niederhollabrunn

Niederkreuzstetten

Niederleis

Niederrußbach

Niederschleinz

Niedersulz

Nursch

Oberdürnbach

Oberfellabrunn

Obergänserndorf

Obergrabern

Obergrub

Oberhautzental

Oberkreuzstetten

Obermallebarn

Obermarkersdorf

Obernalb

Oberolberndorf

Oberparschenbrunn

Oberravelsbach

Oberretzbach

Oberrohrbach

Oberrußbach

Oberschoderlee

Obersdorf

Obersteinabrunn

Oberstinkenbrunn

Obersulz

Oberthern

Oberzögersdorf

Obritz

Olbersdorf

Olgersdorf

Ollersdorf

Ottendorf

Ottenthal

Paasdorf

Palterndorf

Palterndorf/Dobermannsdorf

Paltersdorf

Passauerhof

Passendorf

Patzenthal

Patzmannsdorf

Peigarten

Pellendorf

Pernersdorf

Pernhofen

Pettendorf

Pfaffendorf

Pfaffstetten

Pfösing

Pillersdorf

Pillichsdorf

Pirawarth

Platt

Pleißling

Porrau

Pottenhofen

Poysbrunn

Poysdorf

Pranhartsberg

Prinzendorf/Zaya

Prottes

Puch

Pulkau

Pürstendorf

Putzing

Pyhra

Rabensburg

Radlbrunn

Raffelhof

Rafing

Ragelsdorf

Raggendorf

Rannersdorf

Raschala

Ravelsbach

Reikersdorf

Reinthal

Retz

Retz-Altstadt

Retz-Stadt

Retzbach

Reyersdorf

Riedenthal

Ringelsdorf

Ringelsdorf-Niederabsdorf

Ringendorf

Rodingersdorf

Roggendorf

Rohrbach

Rohrendorf/Pulkau

Ronthal

Röschitz

Röschitzklein

Roseldorf

Rückersdorf

Rußbach

Schalladorf

Schleinbach

Schletz

Schönborn

Schöngrabern

Schönkirchen

Schönkirchen-Reyersdorf

Schrattenberg

Schrattenthal

Schrick

Seebarn

Seefeld

Seefeld-Kadolz

Seitzerdorf-Wolfpassing

Senning

Siebenhirten

Sierndorf

Sierndorf/March

Sigmundsherberg

Simonsfeld

Sitzendorf an der Schmida

Sitzenhart

Sonnberg

Sonndorf

Spannberg

St. Bernhard-Frauenhofen

St. Ulrich

Staatz

Staatz-Kautzendorf

Starnwörth

Steinabrunn

Steinbrunn

Steinebrunn

Stetteldorf/Wagram

Stetten

Stillfried

Stockerau

Stockern

Stoitzendorf

Straning

Stranzendorf

Streifing

Streitdorf

Stronsdorf

Stützenhofen

Sulz im Weinviertel

Suttenbrunn

Tallesbrunn

Traunfeld

Tresdorf

Ulrichskirchen

Ulrichskirchen-Schleinbach

Ungerndorf

Unterdürnbach

Untergrub

Unterhautzental

Untermallebarn

Untermarkersdorf

Unternalb

Unterolberndorf

Unterparschenbrunn

Unterretzbach

Unterrohrbach

Unterstinkenbrunn

Unterthern

Velm

Velm-Götzendorf

Viendorf

Waidendorf

Waitzendorf

Waltersdorf

Waltersdorf/March

Walterskirchen

Wartberg

Waschbach

Watzelsdorf

Weikendorf

Wetzelsdorf

Wetzleinsdorf

Weyerburg

Wieselsfeld

Wiesern

Wildendürnbach

Wilfersdorf

Wilhelmsdorf

Windisch-Baumgarten

Windpassing

Wischathal

Wolfpassing an der Hochleithen

Wolfpassing

Wolfsbrunn

Wolkersdorf/Weinviertel

Wollmannsberg

Wullersdorf

Wultendorf

Wulzeshofen

Würnitz

Zellerndorf

Zemling

Ziersdorf

Zissersdorf

Zistersdorf

Zlabern

Zogelsdorf

Zwentendorf

Zwingendorf

1.3.13. Määratletud piirkond Südsteiermark

a) Großlagen:

Sausal

Südsteirisches Rebenland

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Altenberg

Brudersegg

Burgstall

Czamillonberg/Kaltenegg

Eckberg

Eichberg

Einöd

Gauitsch

Graßnitzberg

Harrachegg

Hochgraßnitzberg

Karnerberg

Kittenberg

Königsberg

Kranachberg

Lubekogel

Mitteregg

Nußberg

Obegg

Päßnitzerberger Römerstein

Pfarrweingarten

Schloßberg

Sernauberg

Speisenberg

Steinriegl

Stermitzberg

Urlkogel

Wielitsch

Wilhelmshöhe

Witscheinberg

Witscheiner Herrenberg

Zieregg

Zoppelberg

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Aflenz an der Sulm

Altenbach

Altenberg

Arnfels

Berghausen

Brudersegg

Burgstall

Eckberg

Ehrenhausen

Eichberg-Arnfels

Eichberg-Trautenburg

Einöd

Empersdorf

Ewitsch

Flamberg

Fötschach

Gamlitz

Gauitsch

Glanz

Gleinstätten

Goldes

Göttling

Graßnitzberg

Greith

Großklein

Großwalz

Grottenhof

Grubtal

Hainsdorf/Schwarzautal

Hasendorf an der Mur

Heimschuh

Höch

Kaindorf an der Sulm

Kittenberg

Kitzeck im Sausal

Kogelberg

Kranach

Kranachberg

Labitschberg

Lang

Langaberg

Langegg

Lebring — St. Margarethen

Leibnitz

Leutschach

Lieschen

Maltschach

Mattelsberg

Mitteregg

Muggenau

Nestelbach

Nestelberg/Heimschuh

Nestelberg/Großklein

Neurath

Obegg

Oberfahrenbach

Obergreith

Oberhaag

Oberlupitscheni

Obervogau

Ottenberg

Paratheregg

Petzles

Pistorf

Pößnitz

Prarath

Ratsch an der Weinstraße

Remschnigg

Rettenbach

Rettenberg

Retznei

Sausal

Sausal-Kerschegg

Schirka

Schloßberg

Schönberg

Schönegg

Seggauberg

Sernau

Spielfeld

St Andrä i.S.

St Andrä-Höch

St Johann im Saggautal

St Nikolai im Sausal

St Nikolai/Draßling

St Ulrich/Waasen

Steinbach

Steingrub

Steinriegel

Sulz

Sulztal an der Weinstraße

Tillmitsch

Unterfahrenbach

Untergreith

Unterhaus

Unterlupitscheni

Vogau

Wagna

Waldschach

Weitendorf

Wielitsch

Wildon

Wolfsberg/Schw.

Zieregg

1.3.14. Määratletud piirkond Weststeiermark

a) Großlagen:

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Burgegg

Dittenberg

Guntschenberg

Hochgrail

St. Ulrich i. Gr.

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Aibl

Bad Gams

Deutschlandsberg

Frauental an der Laßnitz

Graz

Greisdorf

Groß St. Florian

Großradl

Gundersdorf

Hitzendorf

Hollenegg

Krottendorf

Lannach

Ligist

Limberg

Marhof

Mooskirchen

Pitschgau

Preding

Schwanberg

Seiersberg

St Bartholomä

St Martin i.S.

St Stefan ob Stainz

St Johann ob Hohenburg

St Peter i.S.

Stainz

Stallhofen

Straßgang

Sulmeck-Greith

Unterbergla

Unterfresen

Weibling

Wernersdorf

Wies

1.3.15. Määratletud piirkond Südoststeiermark

a) Großlagen:

Oststeirisches Hügelland

Vulkanland

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Annaberg

Buchberg

Burgfeld

Hofberg

Hoferberg

Hohenberg

Hürtherberg

Kirchleiten

Klöchberg

Königsberg

Prebensdorfberg

Rathenberg

Reiting

Ringkogel

Rosenberg

Saziani

Schattauberg

Schemming

Schloßkogel

Seindl

Steintal

Stradenberg

Sulzberg

Weinberg

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Aigen

Albersdorf-Prebuch

Allerheiligen bei Wildon

Altenmarkt bei Fürstenfeld

Altenmarkt bei Riegersburg

Aschau

Aschbach bei Fürstenfeld

Auersbach

Aug-Radisch

Axbach

Bad Waltersdorf

Bad Radkersburg

Bad Gleichenberg

Bairisch Kölldorf

Baumgarten bei Gnas

Bierbaum am Auersbach

Bierbaum

Breitenfeld/Rittschein

Buch-Geiseldorf

Burgfeld

Dambach

Deutsch Goritz

Deutsch Haseldorf

Dienersdorf

Dietersdorf am Gnasbach

Dietersdorf

Dirnbach

Dörfl

Ebersdorf

Edelsbach bei Feldbach

Edla

Eichberg bei Hartmannsdorf

Eichfeld

Entschendorf am Ottersbach

Entschendorf

Etzersdorf-Rollsdorf

Fehring

Feldbach

Fischa

Fladnitz im Raabtal

Flattendorf

Floing

Frannach

Frösaugraben

Frössauberg

Frutten

Frutten-Geißelsdorf

Fünfing bei Gleisdorf

Fürstenfeld

Gabersdorf

Gamling

Gersdorf an der Freistritz

Gießelsdorf

Gleichenberg-Dorf

Gleisdorf

Glojach

Gnaning

Gnas

Gniebing

Goritz

Gosdorf

Gossendorf

Grabersdorf

Grasdorf

Greinbach

Großhartmannsdorf

Grössing

Großsteinbach

Großwilfersdorf

Grub

Gruisla

Gschmaier

Gutenberg an der Raabklamm

Gutendorf

Habegg

Hainersdorf

Haket

Halbenrain

Hart bei Graz

Hartberg

Hartberg-Umgebung

Hartl

Hartmannsdorf

Haselbach

Hatzendorf

Herrnberg

Hinteregg

Hirnsdorf

Hochenegg

Hochstraden

Hof bei Straden

Hofkirchen bei Hardegg

Höflach

Hofstätten

Hofstätten bei Deutsch

Hohenbrugg

Hohenkogl

Hopfau

Ilz

Ilztal

Jagerberg

Jahrbach

Jamm

Johnsdorf-Brunn

Jörgen

Kaag

Kaibing

Kainbach

Lalch

Kapfenstein

Karbach

Kirchberg an der Raab

Klapping

Kleegraben

Kleinschlag

Klöch

Klöchberg

Kohlgraben

Kölldorf

Kornberg bei Riegersburg

Krennach

Krobathen

Kronnersdorf

Krottendorf

Krusdorf

Kulm bei Weiz

Laasen

Labuch

Landscha bei Weiz

Laßnitzhöhe

Leitersdorf im Raabtal

Lembach bei Riegersburg

Lödersdorf

Löffelbach

Loipersdorf bei Fürstenfeld

Lugitsch

Maggau

Magland

Mahrensdorf

Maierdorf

Maierhofen

Markt Hartmannsdorf

Marktl

Merkendorf

Mettersdorf am Saßbach

Mitterdorf an der Raab

Mitterlabill

Mortantsch

Muggendorf

Mühldorf bei Feldbach

Mureck

Murfeld

Nägelsdorf

Nestelbach im Ilztal

Neudau

Neudorf

Neusetz

Neustift

Nitscha

Oberdorf am Hochegg

Obergnas

Oberkarla

Oberklamm

Oberspitz

Obertiefenbach

Öd

Ödgraben

Ödt

Ottendorf an der Rittschein

Penzendorf

Perbersdorf bei St. Peter

Persdorf

Pertlstein

Petersdorf

Petzelsdorf

Pichla bei Radkersburg

Pichla

Pirsching am Traubenberg

Pischelsdorf in der Steiermark

Plesch

Pöllau

Pöllauberg

Pölten

Poppendorf

Prebensdorf

Pressguts

Pridahof

Puch bei Weiz

Raabau

Rabenwald

Radersdorf

Radkersburg Umgebung

Radochen

Ragnitz

Raning

Ratschendorf

Reichendorf

Reigersberg

Reith bei Hartmannsdorf

Rettenbach

Riegersburg

Ring

Risola

Rittschein

Rohr an der Raab

Rohr bei Hartberg

Rohrbach am Rosenberg

Rohrbach bei Waltersdorf

Romatschachen

Ruppersdorf

Saaz

Schachen am Römerbach

Schölbing

Schönau

Schönegg bei Pöllau

Schrötten bei Deutsch-Goritz

Schwabau

Schwarzau im Schwarzautal

Schweinz

Sebersdorf

Siebing

Siegersdorf bei Herberstein

Sinabelkirchen

Söchau

Speltenbach

St Peter am Ottersbach

St Johann bei Herberstein

St Veit am Vogau

St Kind

St Anna am Aigen

St Georgen an der Stiefing

St Johann in der Haide

St Margarethen an der Raab

St Nikolai ob Draßling

St Marein bei Graz

St Magdalena am Lemberg Weinberg

St Stefan im Rosental

St Lorenzen am Wechsel

Stadtbergen

Stainz bei Straden

Stang bei Hatzendorf

Staudach

Stein

Stocking

Straden

Straß

Stubenberg

Sulz bei Gleisdorf

Sulzbach

Takern

Tatzen

Tautendorf

Tiefenbach bei Kaindorf

Tieschen

Trautmannsdorf/Oststeiermark

Trössing

Übersbach

Ungerdorf

Unterauersbach

Unterbuch

Unterfladnitz

Unterkarla

Unterlamm

Unterlaßnitz

Unterzirknitz

Vockenberg

Wagerberg

Waldsberg

Walkersdorf

Waltersdorf in der Oststeiermark

Waltra

Wassen am Berg

Weinberg an der Raab

Weinberg

Weinburg am Sassbach

Weißenbach

Weiz

Wetzelsdorf bei Jagerberg

Wieden

Wiersdorf

Wilhelmsdorf

Wittmannsdorf

Wolfgruben bei Gleisdorf

Zehensdorf

Zelting

Zerlach

Ziegenberg

1.3.16. Määratletud piirkond Wien

a) Großlagen:

Bisamberg-Wien

Georgenberg

Kahlenberg

Nußberg

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

Altweingarten

Auckenthal

Bellevue

Breiten

Burgstall

Falkenberg

Gabrissen

Gallein

Gebhardin

Gernen

Herrenholz

Hochfeld

Jungenberg

Jungherrn

Kuchelviertel

Langteufel

Magdalenenhof

Mauer

Mitterberg

Oberlaa

Preußen

Reisenberg

Rosengartl

Schenkenberg

Steinberg

Wiesthalen

c) haldusüksused ja haldusüksuste osad:

Dornbach

Grinzing

Groß Jedlersdorf

Heiligenstadt

Innere Stadt

Josefsdorf

Kahlenbergerdorf

Kalksburg

Liesing

Mauer

Neustift

Nußdorf

Ober Sievering

Oberlaa-Stadt

Ottakring

Pötzleinsdorf

Rodaun

Stammersdorf

Strebersdorf

Unter Sievering

1.3.17. Määratletud piirkond Vorarlberg

a) Großlagen:

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

c) haldusüksused:

Bregenz

Röthis

1.3.18. Määratletud piirkond Tirol

a) Großlagen:

b) Rieden, Fluren, Einzellagen:

c) haldusüksus:

Zirl

2. Geograafilise tähisega lauaveinid

Burgenland

Niederösterreich

Steiermark

Tirol

Vorarlberg

Wien

B. Traditsioonilised märked

Ausbruchwein

Auslese

Auslesewein

Beerenauslese

Beerenauslesewein

Bergwein

Eiswein

Heuriger

Kabinett

Kabinettwein

Landwein

Prädikatswein

Qualitätswein besonderer Reife und Leseart

Spätlese

Spätlesewein

Strohwein

Sturm

Trockenbeerenauslese

B. Šveitsist pärit veinisektori toodete kaitstud nimetused

I Geograafilised tähised

1. Kantonid

Zürich

Bern/Berne

Luzern

Uri

Schwyz

Nidwalden

Glarus

Fribourg/Freiburg

Basel-Land

Basel-Stadt

Solothurn

Schaffhausen

Appenzell Innerrhoden

Appenzell Ausserrhoden

St. Gallen

Graubünden

Aargau

Thurgau

Ticino

Vaud

Valais/Wallis

Neuchâtel

Genève

Jura

1.1. Zürich

1.1.1. Zürichsee

Erlenbach

- Mariahalde

- Turmgut

Herrliberg

- Schipfgut

Hombrechtikon

- Feldbach

- Rosenberg

- Trüllisberg

Küsnacht

Kilchberg

Männedorf

Meilen

- Appenhalde

- Chorherren

Richterswil

Stäfa

- Lattenberg

- Sternenhalde

- Uerikon

Thalwil

Uetikon am See

Wädenswil

Zollikon

1.1.2. Limmattal

Höngg

Oberengstringen

Oetwil an der Limmat

Weiningen

1.1.3. Züricher Unterland

Bachenbülach

Boppelsen

Buchs

Bülach

Dielsdorf

Eglisau

Freienstein

- Teufen

- Schloss Teufen

Glattfelden

Hüntwangen

Kloten

Lufingen

Niederhasli

Niederwenigen

Nürensdorf

Oberembrach

Otelfingen

Rafz

Regensberg

Regensdorf

Steinmaur

Wasterkingen

Wil

Winkel

Weiach

1.1.4. Weinland

Adlikon

Andelfingen

- Heiligberg

Benken

Berg am Irchel

Buch am Irchel

Dachsen

Dättlikon

Dinhard

Dorf

- Goldenberg

- Schloss Goldenberg

- Schwerzenberg

Elgg

Ellikon

Elsau

Flaach

- Worrenberg

Flurlingen

Henggart

Hettlingen

Humlikon

- Klosterberg

Kleinandelfingen

- Schiterberg

Marthalen

Neftenbach

- Wartberg

Ossingen

Pfungen

Rheinau

Rickenbach

Seuzach

Stammheim

Trüllikon

- Rudolfingen

- Wildensbuch

Truttikon

Uhwiesen (Laufen-Uhwiesen)

Volken

Waltalingen

- Schloss Schwandegg

- Schloss Giersberg

Wiesendangen

Wildensbuch

Winterthur-Wülflingen

1.2. Bern/Berne

Biel/Bienne

Erlach/Cerlier

Gampelen/Champion

Ins/Anet

Neuenstadt/La Neuveville

- Schafis/Chavannes

Ligerz/Gléresse

- Schernelz

Oberhofen

Sigriswil

Spiez

Tschugg

Tüscherz/Daucher

- Alfermée

Twann/Douane

- St Petersinsel/Ile St-Pierre

Vignelz/Vigneule

1.3. Luzern

Aesch

Altwis

Dagmersellen

Ermensee

Gelfingen

Heidegg

Hitzkirch

Hohenrain

Horw

Meggen

Weggis

1.4. Uri

Bürglen

Flüelen

1.5. Schwyz

Altendorf

Küssnacht am Rigi

Leutschen

Wangen

Wollerau

1.6. Nidwalden

Stans

1.7. Glarus

Niederurnen

Glarus

1.8. Fribourg/Freiburg

Vully

- Nant

- Praz

- Sugiez

- Môtier

- Mur

Cheyres

Font

1.9. Basel-Land

Aesch

- Tschäpperli

Arisdorf

Arlesheim

Balstahl

- Klus

Biel-Benken

Binningen

Bottmingen

Buus

Ettingen

Itingen

Liestal

Maisprach

Muttenz

Oberdorf

Pfeffingen

Pratteln

Reinach

Sissach

Tenniken

Therwil

Wintersingen

Ziefen

Zwingen

1.10. Basel-Stadt

Riehen

1.11. Solothurn

Buchegg

Dornach

Erlinsbach

Flüh

Hofstetten

Rodersdorf

Witterswil

1.12. Schaffhausen

Altdorf

Beringen

Buchberg

Buchegg

Dörflingen

- Heerenberg

Gächlingen

Hallau

Löhningen

Oberhallau

Osterfingen

Rüdlingen

Schaffhausen

- Heerenberg

- Munot

- Rheinhalde

Schleitheim

Siblingen

- Eisenhalde

Stein am Rhein

- Blaurock

- Chäferstei

Thayngen

Trasadingen

Wilchingen

1.13. Appenzell Innerrhoden

Oberegg

1.14. Appenzell Ausserrhoden

Lutzenberg

1.15. St Gallen

Altstätten

- Forst

Amden

Au

- Monstein

Ragaz

- Freudenberg

Balgach

Berneck

- Pfauenhalde

- Rosenberg

Bronchhofen

Eichberg

Flums

Frümsen

Grabs

- Werdenberg

Heerbrugg

Jona

Marbach

Mels

Oberriet

Pfäfers

Quinten

Rapperswil

Rebstein

Rheineck

Rorschacherberg

Sargans

Sax

Sevelen

St. Margrethen

Thal

- Buchberg

Tscherlach

Walenstadt

Wartau

Weesen

Werdenberg

Wil

1.16. Graubünden

Bonaduz

Cama

Chur

Domat/Ems

Felsberg

Fläsch

Grono

Igis

Jenins

Leggia

Maienfeld

- St. Luzisteig

Malans

Mesolcina

Monticello

Roveredo

San Vittore

Verdabbio

Zizers

1.17. Aargau

Auenstein

Baden

Bergdietikon

- Herrenberg

Biberstein

Birmenstorf

Böttstein

Bözen

Bremgarten

- Stadtreben

Döttingen

Effingen

Egliswil

Elfingen

Endingen

Ennetbaden

- Goldwand

Erlinsbach

Frick

Gansingen

Gebensdorf

Gipf-Oberfrick

Habsburg

Herznach

Hornussen

- Stiftshalde

Hottwil

Kaisten

Kirchdorf

Klingnau

Küttigen

Lengnau

Lenzburg

- Goffersberg

- Burghalden

Magden

Manndach

Meisterschwanden

Mettau

Möriken

Muri

Niederrohrdorf

Oberflachs

Oberhof

Oberhofen

Obermumpf

Oberrohrdorf

Oeschgen

Remigen

Rüfnach

- Bödeler

- Rütiberg

Schaffisheim

Schinznach

Schneisingen

Seengen

- Berstenberg

- Wessenberg

Steinbruck

Spreitenbach

Sulz

Tegerfelden

Thalheim

Ueken

Unterlunkhofen

Untersiggenthal

Villigen

- Schlossberg

- Steinbrüchler

Villnachern

Wallenbach

Wettingen

Wil

Wildegg

Wittnau

Würenlingen

Würenlos

Zeiningen

Zufikon

1.18. Thurgau

1.18.1. I tootmispiirkond

Diessenhofen

- St Katharinental

Frauenfeld

- Guggenhürli

- Holderberg

Herdern

- Kalchrain

- Schloss Herdern

Hüttwilen

- Guggenhüsli

- Stadtschryber

Niederneuenforn

- Trottenhalde

- Landvogt

- Chrachenfels

Nussbaumen

- St Anna-Oelenberg

- Chindsruet-Chardüsler

Oberneuenforn

- Farhof

- Burghof

Schlattingen

- Herrenberg

Stettfurt

- Schloss Sonnenberg

- Sonnenberg

Uesslingen

- Steigässli

Warth

- Karthause Ittingen

1.18.2. II tootmispiirkond

Amlikon

Amriswil

Buchackern

Götighofen

- Buchenhalde

- Hohenfels

Griesenberg

Hessenreuti

Märstetten

- Ottenberg

Sulgen

- Schützenhalde

Weinfelden

- Bachtobel

- Scherbengut

- Schloss Bachtobel

Schmälzler

Straussberg

Sunnehalde

Thurgut

1.18.3. III tootmispiirkond

Berlingen

Ermatingen

Eschenz

- Freudenfels

Fruthwilen

Mammern

Mannenbach

Salenstein

- Arenenberg

Steckborn

1.19. Ticino

1.19.1. Bellinzona

Arbedo-Castione

Bellinzona

Cadenazzo

Camorino

Giubiasco

Gnosca

Gorduno

Gudo

Lumino

Medeglia

Moleno

Monte Carasso

Pianezzo

Preonzo

Robasacco

Sanantonino

Sementina

1.19.2. Blenio

Corzoneso

Dongio

Malvaglia

Ponte-Valentino

Semione

1.19.3. Leventina

Anzonico

Bodio

Giornico

Personico

Pollegio

1.19.4. Locarno

Ascona

Auressio

Berzona

Borgnone

Brione s/Minusio

Brissago

Caviano

Cavigliano

Contone

Corippo

Cugnasco

Gerra Gambarogno

Gerra Verzasca

Gordola

Intragna

Lavertezzo

Locarno

Loco

Losone

Magadino

Mergoscia

Minusio

Mosogno

Muralto

Orselina

Piazzogna

Ronco s/Ascona

San Nazzaro

S. Abbondio

Tegna

Tenero-Contra

Verscio

Vira Gambarogno

Vogorno

1.19.5. Lugano

Agno

Agra

Aranno

Arogno

Astano

Barbengo

Bedano

Bedigliora

Bioggio

Bironico

Bissone

Busco Luganese

Breganzona

Brusion Arsizio

Cademario

Cadempino

Cadro

Cagiallo

Camignolo

Canobbio

Carabbia

Carabietta

Carona

Caslano

Cimo

Comano

Croglio

Cureggia

Cureglia

Curio

Davesco Soragno

Gentilino

Grancia

Gravesano

Iseo

Lamone

Lopagno

Lugaggia

Lugano

Magliaso

Manno

Maroggia

Massagno

Melano

Melide

Mezzovico-Vira

Miglieglia

Montagnola

Monteggio

Morcote

Muzzano

Neggio

Novaggio

Origlio

Pambio-Noranco

Paradiso

Pazallo

Ponte Capriasca

Porza

Pregassona

Pura

Rivera

Roveredo

Rovio

Sala Capriasca

Savosa

Sessa

Sigirino

Sonvico

Sorengo

Tesserete

Torricella-Taverne

Vaglio

Vernate

Vezia

Vico Morcote

Viganello

Villa Luganese

1.19.6. Mendrisio

Arzo

Balerna

Besazio

Bruzella

Caneggio

Capolago

Casima

Castel San Pietro

Chiasso

Chiasso-Pedrinate

Coldrerio

Genestrerio

Ligornetto

Mendrisio

Meride

Monte

Morbio Inferiore

Morbio Superiore

Novazzano

Rancate

Riva San Vitale

Salorino

Stabio

Tremona

Vacallo

1.19.7. Riviera

Biasca

Claro

Cresciano

Iragna

Lodrino

Osogna

1.19.8. Valle Maggia

Aurigeno

Avegno

Cavergno

Cevio

Giumaglio

Gordevio

Lodano

Maggia

Moghegno

Someo

1.20. Vaud

1.20.1. Région est de Lausanne

Aigle

Belmont-sur-Lausanne

Bex

Blonay

Calamin

Chardonne

- Cure d'Attalens

Chexbres

Corbeyrier

Corseaux

Corsier-sur-Vevey

Cully

Dezaley

Dezaley-Marsens

Epesses

Grandvaux

Jongny

La Tour-de-Peilz

Lavey-Morcles

Lutry

- Savuit

Montreux

Ollon

Paudex

Puidoux

Pully

Riex

Rivaz

Roche

St-Légier-La Chiésaz

St-Saphorin

- Burignon

- Faverges

Treytorrens

Vevey

Veytaux

Villeneuve

Villette

- Châtelard

Yvorne

1.20.2. Région ouest de Lausanne

Aclens

Allaman

Arnex-sur-Nyon

Arzier

Aubonne

Begnins

Bogis-Bossey

Borex

Bougy-Villars

Bremblens

Buchillon

Bursinel

Bursins

Bussigny-près-Lausanne

Bussy-Chardonney

Chigny

Clarmont

Coinsins

Colombier

Commugny

Coppet

Crans-près-Céligny

Crassier

Crissier

Denens

Denges

Duillier

Dully

Echandens

Echichens

Ecublens

Essertines-sur-Rolle

Etoy

Eysins

Féchy

Founex

Genolier

Gilly

Givrins

Gollion

Gland

Grens

Lavigny

Lonay

Luins

- Château de Luins

Lully

Lussy-sur-Morges

Mex

Mies

Monnaz

Mont-sur-Rolle

Morges

Nyon

Perroy

Prangins

Préverenges

Prilly

Reverolle

Rolle

Romanel-sur-Morges

Saint-Livres

Saint-Prex

Signy-Avenex

St-Saphorin-sur-Morges

Tannay

Tartegnin

Saint-Sulpice

Tolochenaz

Trélex

Vaux-sur-Morges

Vich

Villars-Sainte-Croix

Villars-sous-Yens

Vinzel

Vufflens-la-Ville

Vufflens-le-Château

Vullierens

Yens

1.20.3. Côtes-de-l'Orbe

Agiez

Arnex-sur-Orbe

Baulmes

Bavois

Belmont-sur-Yverdon

Chamblon

Champvent

Chavornay

Corcelles-sur-Chavornay

Eclépens

Essert-sous-Champvent

La Sarraz

Mathod

Montcherand

Orbe

Orny

Pompaples

Rances

Suscévaz

Treycovagnes

Valeyres-sous-Rances

Villars-sous-Champvent

Yvonand

1.20.4. Nord vaudois

Bonvillars

Concise

Corcelles-près-Concise

Fiez

Fontaines-sur-Grandson

Grandson

Montagny-près-Yverdon

Novalles

Onnens

Valeyres-sous-Montagny

1.20.5. Vully

Bellerive

Chabrey

Champmartin

Constantine

Montmagny

Mur

Vallamand

Villars-le-Grand

1.21. Valais/Wallis

Agarn

Ardon

Ausserberg

Ayent

- Signèse

Baltschieder

Bovernier

Bratsch

Brig/Brigue

Chablais

Chalais

Chamoson

- Ravanay

- Saint Pierre-de-Clage

- Trémazières

Charrat

Chermignon

- Ollon

Chippis

Collombey-Muraz

Collonges

Conthey

Dorénaz

Eggerberg

Embd

Ergisch

Evionnaz

Fully

- Beudon

- Branson

- Châtaignier

Gampel

Grimisuat

- Champlan

- Molignon

- Le Mont

- Saint Raphaėl

Grône

Hohtenn

Lalden

Lens

- Flanthey

- Saint-Clément

- Vaas

Leytron

- Grand-Brūlé

- Montagnon

- Montibeux

- Ravanay

Leuk/Loèche

- Lichten

Martigny

- Coquempey

Martigny-Combe

- Plan Cerisier

Miège

Montana

- Corin

Monthey

Nax

Nendaz

Niedergesteln

Port-Valais

- Les Evouettes

Randogne

- Loc

Raron/Rarogne

Riddes

Saillon

Saint-Léonard

Saint-Maurice

Salgesch/Salquenen

Salins

Saxon

Savièse

- Diolly

Sierre

- Champsabé

- Crétaplan

- Géronde

- Goubing

- Granges

- La Millière

- Muraz

- Noės

Sion

- Batassé

- Bramois

- Châteauneuf

- Châtroz

- Clavoz

- Corbassière

- La Folie

- Lentine

- Maragnenaz

- Molignon

- Le Mont

- Mont d'Or

- Montorge

- Pagane

- Uvrier

Stalden

Staldenried

Steg

Troistorrents

Turtmann/Tourtemagne

Varen/Varone

Venthône

- Anchette

- Darnonaz

Vernamiège

Vétroz

- Balavaud

- Magnot

Veyras

- Bernune

Muzot

Ravyre

Vernayaz

Vex

Vionnaz

Visp/Viège

Visperterminen

Vollèges

Vouvry

Zeneggen

1.22. Neuchâtel

Auvernier

Bevaix

Bôle

Boudry

Colombier

Corcelles

Cormondrèche

Cornaux

Cortaillod

Cressier

Fresens

Gorgier

Hauterive

Le Landeron

Neuchâtel

- Champréveyres

- La Coudre

Peseux

Saint-Aubin

Saint-Blaise

Vaumarcus

1.23. Genève

Aire-la-Ville

Anières

Avully

Avusy

Bardonnex

- Charrot

- Landecy

Bellevue

Bernex

- Lully

Cartigny

Céligny ou Côte Céligny

Chancy

Choulex

Collex-Bossy

Collonge-Bellerive

Cologny

Confignon

Corsier

Dardagny

- Essertines

Genthod

Gy

Hermance

Jussy

Laconnex

Meinier

- Le Carre

Meyrin

Perly-Certoux

Plans-les-Ouates

Presinge

Puplinges

Russin

Satigny

- Bourdigny

- Choully

- Peissy

Soral

Troinex

Vandoeuvres

Vernier

Veyrier

1.24. Jura

Buix

Soyhières

II Šveitsi traditsioonilised märked

Appellation d'origine

Appellation d'origine contrôlée

Attestierter Winzerwy

Bondola

Clos

Cru

Denominazione di origine

Denominazione di origine controllata

Dôle

Dorin

Fendant

Goron

Grand Cru

Kontrollierte Ursprungsbezeichnung

La Gerle

Landwein

Nostrano

Perdrix Blanche

Perlan

Premier Cru

Salvagnin

Schiller

Terravin

Ursprungsbezeichnung

Vin de pays

Vinatura

VITI

Winzerwy

[1] EÜT L 84, 27.3.1987, lk 59.

[2] EÜT L 184, 24.7.1996, lk 1.

[3] EÜT L 373, 31.12.1988, lk 59.

[4] EÜT L 210, 28.7.1998, lk 11.

--------------------------------------------------

3. liide

Seotud artiklitega 6 ja 25

I. Lisa artiklis 6 osutatud nimede kaitsmine ei takista järgmiste viinamarjasortide nimede kasutamist Šveitsist pärit veinide puhul, kui neid kasutatakse kooskõlas Šveitsi õigusaktidega ning koos geograafilise nimetusega, mis osutab selgelt veini päritolule:

- Ermitage/Hermitage

- Johannisberg

II. Ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 20, mis käsitleb traditsiooniliste nimetuste kaitset ja Šveitsi poolt käesoleva lisa jõustumisele järgneva kolme aasta jooksul vastu võetavate vajalike õigusaktide, mis määratlevad allpool loetletud nimetusi traditsiooniliste erimärgetena vastavalt käesoleva lisa II jaotisele, vastuvõtmist, võib neid nimetusi kasutada Šveitsist pärit veinide kirjeldamiseks ja esitlemiseks, kui neid turustatakse väljaspool ühenduse territooriumi:

- Auslese

- Beerenauslese

- Beerli

- Beerliwein

- Eiswein

- Gletscherwein

- OEil de Perdrix

- Sélection de grain noble

- Spätlese

- Strohwein

- Süssdruck

- Trockenbeerenauslese

- Vendange tardive

- Vendemmia tardiva

- Vin de gelée

- Vin des Glaciers

- Vin de paille

- Vin doux naturel

- Weissherbst

Vastavalt määruse (EMÜ) nr 3201/90 I lisale võib nimetusi "Auslese", "Beerliwein" ja "Spätlese" kasutada ka turustamisel ühenduses.

III. Kooskõlas artikli 25 lõikega b ning vastavalt transpordi saatedokumentide korra suhtes kohaldatavatele erisätetele ei kohaldata lisa veinisektori toodetele, mis:

a) on reisijate isiklikus pagasis ning mõeldud nende enda eratarbimiseks;

b) on saadetud ühe üksikisiku poolt teisele isiklikuks tarbimiseks;

c) moodustavad osa kolivate üksikisikute eluruumides kasutatavatest tarbekaupadest või pärandvarast;

d) imporditakse kuni ühe hektoliitri suurustes kogustes teaduslike ja tehniliste katsete läbiviimiseks;

e) moodustavad osa diplomaatiliste ja konsulaaresinduste ja muude sarnaste asutuste tollimaksuvabastusest;

f) moodustavad osa rahvusvahelistes transpordivahendites olevatest varudest.

--------------------------------------------------

LISA 8

PIIRITUSJOOKIDE JA AROMATISEERITUD VEINIJOOKIDE NIMETUSTE VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE JA KAITSE

Artikkel 1

Lepinguosalised lepivad mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttest lähtudes hõlbustada ja edendada omavahelist piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookidega kauplemist.

Artikkel 2

Käesolevat lisa kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

a) piiritusjoogid, mis on määratletud:

- ühenduse jaoks määruses (EMÜ) nr 1576/89, viimati muudetud Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste aktiga,

- Šveitsi jaoks toiduaineid käsitleva korralduse 39. peatükis, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 303),

ning mis kuuluvad rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni koodi 2208 alla;

b) aromatiseeritud veinid, aromatiseeritud veini põhjal valmistatud joogid ja aromatiseeritud veinitoodete kokteilid (edaspidi "aromatiseeritud joogid"), mis on määratletud:

- ühenduse jaoks määrusega (EMÜ) nr 1601/91, viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2061/96,

- Šveitsi jaoks toiduaineid käsitleva korralduse 36. peatükiga, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 303),

ning kuuluvad rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni koodide 2205 ja ex2206 alla.

Artikkel 3

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) pärit piiritusjook, millele eelneb lepinguosalise nimi – 1. või 2. liites loetletud ja selle lepinguosalise territooriumil valmistatud piiritusjook;

b) pärit aromatiseeritud jook, millele eelneb lepinguosalise nimi – 3. või 4. liites loetletud ja selle lepinguosalise territooriumil valmistatud aromatiseeritud jook;

c) kirjeldus – nimetused, mida kasutatakse kangete alkohoolsete jookide ja aromatiseeritud jookide märgistuses, veo- või äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja saatelehtedel, ning reklaamis;

d) märgistus – kõik kirjeldused ja muud märkused, märgid, sümbolid, illustratsioonid või kaubamärgid, mis eristavad kõnealuseid piiritusjooke ja aromatiseeritud veinijooke teistest ning mis on esitatud mahutil, sealhulgas sulguril, mahutile kinnitatud ripatsil ja pudelikaelasiltidel;

e) esitusviis – nimetused, mida kasutatakse mahutitel, sh sulguril, märgistuses ja pakenditel;

f) pakend – kaitsev ümbris nagu paber, igasugused õlgvutlarid, papp-pakendid ja -karbid, mida kasutatakse ühe või enama mahuti transportimiseks.

Artikkel 4

1. Kaitstud on järgmised nimetused:

a) ühendusest pärit piiritusjookide puhul 1. liites loetletud nimetused;

b) Šveitsist pärit piiritusjookide puhul 2. liites loetletud nimetused;

c) ühendusest pärit aromatiseeritud jookide puhul 3. liites loetletud nimetused;

d) Šveitsist pärit aromatiseeritud jookide puhul 4. liites loetletud nimetused.

2. Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1576/89 ja olenemata selle artikli 1 lõike 4 punkti f teisest lõigust, võib nimetuse "viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook" asendada nimetusega "grappa" Šveitsi itaaliakeelsetes piirkondades nendest piirkondadest pärit ja 2. liites loetletud viinamarjadest valmistatud piiritusjookide puhul.

Artikkel 5

1. Šveitsis kaitstud ühenduse nimetused:

- neid ei või kasutada muul viisil, kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel ja

- nad on reserveeritud eranditult ühendusest pärit kangete alkohoolsete jookide ja aromatiseeritud jookide jaoks, mida nad tähistavad.

2. Ühenduses kaitstud Šveitsi nimetused:

- neid ei või kasutada muul viisil, kui Šveitsi õigusnormides sätestatud tingimustel ja

- nad on reserveeritud eranditult Šveitsist pärit kangete alkohoolsete jookide ja aromatiseeritud jookide jaoks, mida nad tähistavad.

3. Piiramata Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu lisas 1C sätestatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi "TRIPS-leping") artiklite 22 ja 23 kohaldamist, võtavad lepinguosalised kõik nimetatud lisa kohased vajalikud meetmed artiklis 4 osutatud ja lepinguosaliste territooriumidelt pärit kangeid alkohoolseid jooke ja aromatiseeritud jooke tähistavate nimetuste vastastikuseks kaitseks. Kumbki lepinguosaline tagab huvitatud isikutele õiguslikud vahendid takistamaks nimetuse kasutamist selliste piiritusjookide või aromatiseeritud jookide tähistamiseks, mis ei ole pärit kõnealuses nimetuses osutatud kohast või kohast, kus sellist nimetust on traditsiooniliselt kasutatud.

4. Lepinguosalised ei keela käesoleva artikliga sätestatud kaitset TRIPS-lepingu artikli 24 lõigetes 4, 5, 6 ja 7 määratletud juhtudel.

Artikkel 6

Artikliga 5 ettenähtud kaitset kohaldatakse ka siis, kui piiritusjookide või aromatiseeritud jookide tõeline päritolu on märgitud või nimetus on esitatud tõlgituna, või kui neile on lisatud märge nagu "liik", "tüüp", "laad", "moodus", "imitatsioon", "meetod" või muu analoogne väljend, sh graafiline sümbol, mis võib tekitada segadust.

Artikkel 7

Piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookide homonüümsete nimetuste korral rakendatakse kaitset mõlema nimetuse suhtes. Lepinguosalised kehtestavad kõnealuste homonüümsete nimetuste eristamise praktilised tingimused, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid õiglaselt ja vältida tarbijate eksitamist.

Artikkel 8

Käesolev lisa ei tohi mingil viisil kahjustada ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, juhul kui seda nime ei kasutata viisil, mis tarbijaid eksitab.

Artikkel 9

Vastavalt käesolevale lisale ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise tootenimetust, mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritolumaal, või mille kasutamisest sellel maal on loobutud.

Artikkel 10

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et lepinguosaliste territooriumidelt pärinevate piiritusjookide või aromatiseeritud jookide eksportimisel ja turustamisel väljaspool nende territooriumi ei kasutataks ühe lepinguosalise käesoleva lisaga kaitstud nimetusi teise lepinguosalise territooriumilt pärit piiritusjookide või aromatiseeritud jookide nimetamiseks ja esitlemiseks.

Artikkel 11

Lepinguosaliste asjakohaste õigusaktidega lubatud määral laieneb käesoleva lisaga kehtestatud kaitsesoodustus füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning tootjate, ettevõtjate ja tarbijate liitudele, ühingutele ja organisatsioonidele, mille peakontor asub teise lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 12

Kui piiritusjoogi või aromatiseeritud joogi kirjelduse või esitlusviisiga, eelkõige märgistuses, ametlikes dokumentides, äridokumentides või reklaamis, rikutakse käesolevat kokkulepet, kohaldavad lepinguosalised vajalikke haldusmeetmeid või algatavad kohtumenetluse, et võidelda kõlvatu konkurentsi vastu või vältida muul viisil kaitstud nimetuse väärkasutamist.

Artikkel 13

Käesolevat lisa ei kohaldata piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide suhtes, mis:

a) viiakse transiitveosena läbi ühe lepinguosalise territooriumi või

b) on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt ja saadetakse ühe lepinguosalise poolt teisele väikeste kogustena järgmisel viisil:

aa) osana reisija isiklikust pagasist ning on ette nähtud tema enda eratarbimiseks;

bb) saadetisena ühelt üksikisikult teisele isiklikuks tarbimiseks;

cc) osana kolivate üksikisikute eluruumides kasutatavatest tarbekaupadest või pärandvarana;

dd) impordituna kuni ühe hektoliitri suurustes kogustes teaduslike ja tehniliste katsete läbiviimiseks;

ee) osana diplomaatiliste ja konsulaaresinduste ja muude sarnaste asutuste tollimaksuvabastusest;

ff) osana rahvusvahelistes transpordivahendites olevatest varudest.

Artikkel 14

1. Kumbki lepinguosaline määrab käesoleva lisa rakendamise eest vastutavad asutused.

2. Lepinguosalised teatavad teineteisele nende asutuste nimed ja aadressid hiljemalt kaks kuud pärast käesoleva lisa jõustumist. Nende asutuste vahel toimub tihe ja otsene koostöö.

Artikkel 15

1. Kui ühel artiklis 14 osutatud asutusel on põhjust kahtlustada, et:

a) artiklis 2 määratletud piiritusjook või aromatiseeritud veinijook, millega kaubeldakse või on kaubeldud Šveitsi ja ühenduse vahel, et ole kooskõlas käesoleva lisaga või ühenduse või Šveitsi piiritusjookide ja aromatiseeritud jookide suhtes kohaldatavate õigusaktidega ja

b) kõnealune rikkumine on eelkõige teise lepinguosalise huvides ja võib kaasa tuua haldusmeetmete võtmise või kohtumenetluse,

teatab kõnealune asutus sellest viivitamata komisjonile ja teise lepinguosalise asjaomasele asutusele või asutustele.

2. Lõike 1 kohaselt esitatavale teabele lisatakse ametlikud, äri- või muud asjakohased dokumendid ja märge selle kohta, milliseid haldusmeetmeid võib vajaduse korral võtta või millise kohtumenetluse algatada. See teave sisaldab kõnealuse piiritusjoogi või aromatiseeritud joogi kohta eelkõige järgmisi üksikasju:

a) piiritusjoogi või aromatiseeritud joogi tootja ja valdaja;

b) kõnealuse joogi koostis;

c) selle kirjeldus ja esitusviis;

d) tootmis- ja turustamiseeskirjade rikkumise üksikasjad.

Artikkel 16

1. Lepinguosalised alustavad konsultatsioone, kui üks neist leiab, et teine ei ole täitnud mõnda käesoleva lisaga ettenähtud kohustust.

2. Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mida on vaja kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.

3. Kui mis tahes tähtaeg või viivitus võiks ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast nimetatud meetmete võtmist.

4. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 1 sätestatud konsultatsioonide järel kokkuleppele, võib lepinguosaline, kes taotles konsultatsioone või kes võttis lõikes 1 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis võimaldavad käesolevat lisa nõuetekohaselt kohaldada.

Artikkel 17

1. Kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel moodustatud piiritusjookide töörühm (edaspidi "töörühm") tuleb kokku ühe lepinguosalise taotlusel vastavalt kokkuleppe rakendamise nõuetele vaheldumisi ühenduses ja Šveitsis.

2. Töörühm arutab kõiki küsimusi, mis võivad tekkida seoses käesoleva lisa rakendamisega. Eelkõige võib töörühm anda komiteele soovitusi, mis aitavad kaasa käesoleva lisa eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 18

Kui ühe lepinguosalise õigusakte muudetakse, et kaitsta käesoleva lisa liidetes loetlemata nimetusi, hõlmatakse need nimetused mõistliku aja jooksul pärast konsultatsioonide lõpetamist.

Artikkel 19

1. Hulgimüüjad võivad piiritusjooke ja aromatiseeritud jooke, mis käesoleva lisa jõustumise ajal on seaduslikult toodetud, nimetatud ja esitletud, kuid mis on käesoleva lisa kohaselt keelatud, turustada ühe aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest ning jaemüüjad võivad neid turustada kuni varude ammendumiseni. Alates käesoleva lisa jõustumisest ei või lisaga hõlmatud piiritusjooke ja aromatiseeritud jooke toota väljaspool nende päritolupiirkondi.

2. Kui komitee ei otsusta teisiti, võib vastavalt käesolevale kokkuleppele toodetud, kirjeldatud ja esitletud piiritusjooke ja aromatiseeritud jooke, mille kirjeldus ja esitlus ei vasta enam käesolevale kokkuleppele pärast sellesse tehtud muudatusi, turustada kuni varude ammendumiseni.

--------------------------------------------------

1. liide

Ühendusest pärinevate piiritusjookide kaitstud nimetused

1. Rumm

Rhum de la Martinique

Rhum de la Guadeloupe

Rhum de la Réunion

Rhum de la Guyane

(nimetusele võib lisada termini "traditionnel")

Ron de Málaga

Ron de Granada

Rum da Madeira

2. a) viski

Scotch whisky

Irish whisky

Whisky español

(neile nimetustele võib lisada termini "malt" või "grain")

b) viski

Irish whiskey

Uisce Beatha Eireannach/Irish whiskey

(neile nimetustele võib lisada termini "pot still")

3. Teraviljapiiritus

Eau-de-vie de seigle de marque nationale luxembourgeoise

Korn

Kornbrand

4. Veinipiiritus

Eau-de-vie de Cognac

Eau-de-vie des Charentes

Cognac

(sellele nimetusele võib lisada ühe järgmistest terminitest:

- Fine

- Grande Fine Champagne,

- Grande Champagne,

- Petite Fine Champagne,

- Fine Champagne,

- Borderies,

- Fins Bois,

- Bons Bois)

Fine Bordeaux

Armagnac

Bas-Armagnac

Haut-Armagnac

Ténarèse

Eau-de-vie de vin de la Marne

Eau-de-vie de vin originaire d'Aquitaine

Eau-de-vie de vin de Bourgogne

Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est

Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté

Eau-de-vie de vin originaire du Bugey

Eau-de-vie de vin de Savoie

Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire

Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône

Eau-de-vie de vin originaire de Provence

Faugères or eau-de-vie de Faugères

Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc

Aguardente do Minho

Aguardente do Douro

Aguardente da Beira Interior

Aguardente da Bairrada

Aguardente do Oeste

Aguardente do Ribatejo

Aguardente do Alentejo

Aguardente do Algarve

5. Brändi

Brandy de Jerez

Brandy del Penedès

Brandy italiano

Brandy of Attica

Brandy of the Peloponnese

Brandy of Central Greece

Deutscher Weinbrand

Wachauer Weinbrand, Weinbrand Dürnstein

6. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook

Eau-de-vie de marc de Champagne or marc de Champagne

Eau-de-vie de marc originaire d'Aquitaine

Eau-de-vie de marc de Bourgogne

Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est

Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté

Eau-de-vie de marc originaire de Bugey

Eau-de-vie de marc originaire de Savoie

Marc de Bourgogne

Marc de Savoie

Marc d'Auvergne

Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire

Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône

Eau-de-vie de marc originaire de Provence

Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc

Marc d'Alsace Gewürztraminer

Marc de Lorraine

Bagaceira do Minho

Bagaceira do Douro

Bagaceira da Beira Interior

Bagaceira da Bairrada

Bagaceira do Oeste

Bagaceira do Ribatejo

Bagaceiro do Alentejo

Bagaceira do Algarve

Orujo gallego

Grappa

Grappa di Barolo

Grappa piemontese or del Piemonte

Grappa lombarda or di Lombardia

Grappa trentina or del Trentino

Grappa friulana or del Friuli

Grappa veneta or del Veneto

Südtiroler Grappa or dell'Alto Adige

Tsikoudia of Crete

Tsipouro of Macedonia

Tsipouro of Thessaly

Tsipouro of Tyrnavos

Eau-de-vie de marc de marque nationale luxembourgeoise

7. Puuviljaviin

Schwarzwälder Kirschwasser

Schwarzwälder Himbeergeist

Schwarzwälder Mirabellenwasser

Schwarzwälder Williamsbirne

Schwarzwälder Zwetschgenwasser

Fränkisches Zwetschgenwasser

Fränkisches Kirschwasser

Fränkischer Obstler

Mirabelle de Lorraine

Kirsch d'Alsace

Quetsch d'Alsace

Framboise d'Alsace

Mirabelle d'Alsace

Kirsch de Fougerolles

Südtiroler Williams/Williams dell'Alto Adige

Südtiroler Aprikot or Südtiroler

Marille/Aprikot dell'Alto Adige or Marille dell'Alto Adige

Südtiroler Kirsch/Kirsch dell'Alto Adige

Südtiroler Zwetschgeler/Zwetschgeler dell'Alto Adige

Südtiroler Obstler/Obstler dell'Alto Adige

Südtiroler Gravensteiner/Gravensteiner dell'Alto Adige

Südtiroler Golden Delicious/Golden Delicious dell'Alto Adige

Williams friulano or Williams del Friuli

Sliwovitz del Veneto

Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia

Sliwovitz del Trentino-Alto Adige

Distillato di mele trentino or del Trentino

Williams trentino or del Trentino

Sliwovitz trentino or del Trentino

Aprikot trentino or del Trentino

Medronheira do Algarve

Medronheira do Buçaco

Kirsch or Kirschwasser Friulano

Kirsch or Kirschwasser Trentino

Kirsch or Kirschwasser Veneto

Aguardente de pèra da Lousa

Eau-de-vie de pommes de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de poires de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise

Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise

Wachauer Marillenbrand

8. Õunaviin ja pirniviin

Calvados du Pays d'Auge

Calvados

Eau-de-vie de cidre de Bretagne

Eau-de-vie de poiré de Bretagne

Eau-de-vie de cidre de Normandie

Eau-de-vie de poiré de Normandie

Eau-de-vie de cidre du Maine

Aguardiente de sidra de Asturias

Eau-de-vie de poiré du Maine

9. Emajuureviin

Bayerischer Gebirgsenzian

Südtiroler Enzian/Genzians dell'Alto Adige

Genziana trentina or del Trentino

10. Puuviljadest valmistatud piiritusjoogid

Pacharán

Pacharán navarro

11. Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid

Ostfriesischer Korngenever

Genièvre Flandre Artois

Hasseltse jenever

Balegemse jenever

Péket de Wallonie

Steinhäger

Plymouth Gin

Gin de Mahón

12. Köömnemaitselised piiritusjoogid

Dansk Akvavit/Dansk Aquavit

Svensk Aquavit/Svensk Akvavit/Swedish Aquavit

13. Aniisimaitselised piiritusjoogid

Anis español

Évoca anisada

Cazalla

Chinchón

Ojén

Rute

Ouzo

14. Liköörid

Berliner Kümmel

Hamburger Kümmel

Münchener Kümmel

Chiemseer Klosterlikör

Bayerischer Kräuterlikör

Cassis de Dijon

Cassis de Beaufort

Irish Cream

Palo de Mallorca

Ginünha portuguesa

Licor de Singevergs

Benediktbeurer Klosterlikör

Ettaler Klosterlikör

Ratafia de Champagne

Ratafia catalana

Anis portuguès

Finnish berry/fruit liqueur

Grossglockner Alpenbitter

Marizzeller Magenlikör

Mariazeller Jagasaftl

Puchheimer Bitter

Puchheimer Schlossgeist

Steinfelder Magenbitter

Wachauer Marüllenlikör

Jäsgertee, Jagertee, Jagatee

15. Piiritusjoogid

Pommeau de Bretagne

Pommeau du Maine

Pommeau de Normandie

Svensk punsch/Swedish punsch

16. Viin (vodka)

Svensk vodka/Swedish vodka

Suomalainen vodka/Finsk vodka/Vodka of Finland

--------------------------------------------------

2. liide

Šveitsist pärinevate piiritusjookide kaitstud nimetused

Veinipiiritus

Eau-de-vie de vin du Valais

Brandy du Valais

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook

Baselbieter Marc

Grappa del Ticino/Grappa Ticinese

Grappa della Val Calanca

Grappa della Val Bregaglia

Grappa della Val Mesolcina

Grappa della Valle di Poschiavo

Marc d'Auvernier

Marc de Dôle du Valais

Puuviljaviin

Aargauer Bure Kirsch

Abricot du Valais

Abricotine du Valais

Baselbieterkirsch

Baselbieter Zwetschgenwasser

Bernbieter Kirsch

Bernbieter Mirabellen

Bernbieter Zwetschgenwasser

Bérudges de Cornaux

Canada du Valais

Coing d'Ajoie

Coing du Valais

Damassine d'Ajoie

Damassine de la Baroche

Emmentaler Kirsch

Framboise du Valais

Freiämter Zwetschgenwasser

Fricktaler Kirsch

Golden du Valais

Gravenstein du Valais

Kirsch d'Ajoie

Kirsch de la Béroche

Kirsch du Valais

Kirsch suisse

Luzerner Kirsch

Luzerner Zwetschgenwasser

Mirabelle d'Ajoie

Mirabelle du Valais

Poire d'Ajoie

Poire d'Orange de la Baroche

Pomme d'Ajoie

Pomme du Valais

Prune d'Ajoie

Prune du Valais

Prune impériale de la Baroche

Pruneau du Valais

Rigi Kirsch

Seeländer Pflümliwasser

Urschwyzerkirsch

Williams du Valais

Zuger Kirsch

Õunaviin ja pirniviin

Bernbieter Birnenbrand

Freiämter Theilerbirnenbrand

Luzerner Birnenträsch

Luzerner Theilerbirnenbrand

Emajuureviin

Gentiane du Jura

Kadakamarjamaitseline piiritusjook

Genièvre du Jura

Liköörid

Bernbieter Cherry Brandy Liqueur

Bernbieter Griottes Liqueur

Bernbieter Kirschen Liqueur

Liqueur de poires Williams du Valais

Liqueur d'abricot du Valais

Liqueur de framboise du Valais

Taimemaitselised kanged alkohoolsed joogid (piiritusjoogid)

Bernbieter Kräuterbitter

Eau-de-vie d'herbes du Jura

Eau-de-vie d'herbes du Valais

Genépi du Valais

Gotthard Kräuterbrand

Luzerner Chrüter (Kräuterbrand)

Walliser Chrüter (Kräuterbrand)

Muud

Lie du Mandement

Lie de Dôle du Valais

Lie du Valais

--------------------------------------------------

3. liide

Ühendusest pärinevate aromatiseeritud veinijookide kaitstud nimetused

Clarea

Sangria

Nürnberger Glühwein

Thüringer Glühwein

Vermouth de Chambéry

Vermouth di Torino

--------------------------------------------------

4. liide

Šveitsist pärinevate aromatiseeritud veinijookide kaitstud nimetused

Ei ole.

--------------------------------------------------

LISA 9

MAHEPÕLLUNDUSTOOTED JA -TOIDUAINED

Artikkel 1

Eesmärk

Ilma et see piiraks nende kohustusi mujalt kui lepinguosaliste territooriumidelt pärit toodete suhtes või muid kehtivaid õigusnorme, kohustuvad lepinguosalised mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttest lähtuvalt arendada ühenduse ja Šveitsi mahepõllundustoodete ja –toiduainetega kauplemist kooskõlas 1. liites loetletud õigusnormidega.

Artikkel 2

Ulatus

1. Käesolevat lisa kohaldatakse mahepõllumajanduslikult toodetud taimsetele saadustele ja toiduainetele kooskõlas 1. liites loetletud õigusnormidega.

2. Lepingupooled kohustuvad laiendama käesoleva lisa ulatust kariloomadele, loomsetele saadustele ja loomseid komponente sisaldavatele toiduainetele pärast vastavate õigusnormide vastuvõtmist. Komitee võib otsustada laiendada käesoleva lisa ulatust pärast nende õigusnormide samaväärseks tunnistamist kooskõlas artikliga 3 ja 1. liite muutmisega vastavalt artiklis 8 sätestatud korrale.

Artikkel 3

Samaväärsuse põhimõte

1. Lepinguosalised tunnistavad käesoleva lisa 1. liites loetletud õigusnormid samaväärseteks. Lepinguosalised võivad kokku leppida teatavate aspektide või toodete välistamise samaväärsuse korra hulgast. See määratakse kindlaks 1. liites.

2. Lepinguosalised teevad kõik võimaliku, et tagada otseselt artiklis 2 osutatud tooteid käsitlevate õigusnormide arenemist samaväärsel viisil.

Artikkel 4

Mahepõllundustoodete vaba liikumine

Kooskõlas oma siseriiklike menetlustega sel alal kohustuvad lepinguosalised võtma vajalikke meetmeid, et oleks võimalik importida ja turule viia artiklis 2 osutatud ja lepinguosaliste 1. liites loetletud õigusnormidega kooskõlas olevaid tooteid.

Artikkel 5

Märgistamine

1. Et edendada korda, mis väldiks käesoleva lisaga hõlmatud mahepõllundustoodete uuesti sildistamist, teevad lepinguosalised kõik võimaliku, tagamaks et nende õigusnormid sätestavad:

- erinevates ametlikes keeltes mahetooteid kirjeldavate samade nimetuste kaitse,

- samaväärstele tingimustele vastavate toodete etikettidel samade kohustuslike nimetuste kasutamise.

2. Lepinguosalised võivad täpsustada, et teineteiselt imporditud tooted vastavad 1. liites loetletud õigusnormides sätestatud märgistuseeskirjadele.

Artikkel 6

Kolmandad riigid

1. Lepinguosalised teevad kõik võimaliku, tagamaks et kolmandatest riikidest pärit mahepõllundustoodete impordikord oleks samaväärne.

2. Et tagada samaväärsus kolmandate riikide tunnustamise osas praktikas, konsulteerivad lepinguosalised omavahel enne mõne kolmanda riigi tunnustamist ja lisamist nende õigusnormides sel otstarbel koostatud nimekirja.

Artikkel 7

Teabevahetus

Vastavalt kokkuleppe artiklile 8 saadavad lepinguosalised ja liikmesriigid üksteisele eelkõige järgmise teabe:

- oma pädevate asutuste ja inspekteerimisasutuste loetelu ning nende koodnumbrid ja järelevalvearuanded asutustelt, kelle vastutusalasse nende koostamine kuulub,

- halduskorras vastuvõetud otsuste loetelu, mis lubavad kolmandatest riikidest pärit mahepõllundustoodete importi,

- 1. liites loetletud õigusnormide avastatud rikkumiste üksikasjad vastavalt määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 10a lõikes 1 sätestatud korrale.

Artikkel 8

Mahepõllundustoodete töörühm

1. Mahepõllundustoodete töörühm (edaspidi "töörühm"), mis on moodustatud kokkulepe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi.

2. Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud vastavate õigusnormide seisukorra. Ta vastutab eelkõige:

- lepinguosaliste õigusnormide samaväärsuse kontrolli eest, et kanda neid 1. liitesse,

- selle eest, et soovitada vajadusel komiteele vajalike rakenduseeskirjade lülitamist 2. liitesse, et tagada käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide järjepidev rakendamine lepinguosaliste territooriumil,

- selle eest, et soovitab komiteel käesoleva lisa ulatust laiendada ka muudele kui artikli 2 lõikega 1 hõlmatud toodetele.

Artikkel 9

Kaitsemeetmed

1. Kui mõne viivituse tulemuseks on tõsine kahjustus, mida on raske heastada, võib eelnevate konsultatsioonideta võtta ajutisi kaitsemeetmeid, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast nimetatud meetemete võtmist.

2. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 1 sätestatud konsultatsioonide järel kokkuleppele, võib lepinguosaline, kes taotles konsultatsioone või võttis lõikes 1 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid, et tagada käesoleva lisa nõuetekohast kohaldamist.

--------------------------------------------------

1. liide

Ühenduses kohaldatavad määrused:

- nõukogu määrus (EMÜ) nr 2092/91, 24. juuni 1991, põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta (EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1), viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1900/98 (EÜT L 247, 5.9.1998, lk 6)

- komisjoni määrus (EMÜ) nr 94/92, 14. jaanuar 1992, üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta, mis käsitlevad määruses (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta) sätestatud importimise korda kolmandatest riikidest (EÜT L 11, 17.1.1992, lk 14), viimati muudetud määrusega (EC) nr 1367/98 (EÜT L 185, 30.6.1998, lk 11)

- komisjoni määrus (EMÜ) nr 3457/92, 30. november 1992, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta) kolmandatest riikidest ühendusse importimise puhul ettenähtud kontrollisertifikaadi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 350, 1.12.1992, lk 56)

- komisjoni määrus (EMÜ) nr 207/93, 29. jaanuar 1993, millega määratletakse põllumajandustoodete mahepõllundustootmist ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavaid märgiseid käsitleva määruse (EMÜ) nr 2092/91 VI lisa sisu ning kehtestatakse artikli 5 lõike 4 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 25, 2.2.1993, lk 5), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 345/97 (EÜT L 58, 27.2.1997, lk 38)

Šveitsis kohaldatavad korraldused:

- mahepõllundust ja mahepõllunduslikult toodetud taimsete saaduste ja toiduainete märgistamist käsitlev korraldus (mahepõllundust käsitlev korraldus), 22. september 1997, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 399)

- föderaalse rahvamajandusministeeriumi mahepõllundust käsitlev korraldus, 22. september 1997, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 292)

Erandid samaväärsuse korrast:

Šveitsi tooted, mis koosnevad mahepõllundustootmisele üleminekuaja toodetest.

--------------------------------------------------

2. liide

Kohaldamiseeskirjad

Kanded puuduvad

--------------------------------------------------

LISA 10

PUU- JA KÖÖGIVILJADE TURUSTUSSTANDARDITELE VASTAVUSE HINDAMISE TUNNUSTAMINE

Artikkel 1

Ulatus

Käesolevat lisa kohaldatakse värskelt tarbitavale puu- ja köögiviljale (v.a tsitrusviljad), mille suhtes ühendus on kehtestanud turustusnormid määrusega (EÜ) nr 2200/96.

Artikkel 2

Eesmärk

1. Artiklis 1 osutatud Šveitsist pärit või ühendusest pärit ja Šveitsist ühendusse reeksporditud toodete suhtes, millele on lisatud artiklile 3 vastavad kontrollisertifikaadid, ei viida ühenduses läbi vastavuskontrolle enne nende lubamist ühenduse tolliterritooriumile.

2. Föderaalne põllumajandusamet on asutus, kes vastutab Šveitsist pärit või ühendusest pärit ja Šveitsist ühendusse reeksporditud toodete ühenduse või teistele samaväärsetele standarditele vastavuse kontrollimise eest. Selleks võib nimetatud amet delegeerida oma volitusi sellistekontrollide läbiviimiseks liites loetletud asutustele järgmistel tingimustel:

- föderaalne põllumajandusamet teavitab Euroopa Komisjoni kontrolle teostama volitatud asutustest,

- need asutused annavad välja sertifikaate vastavalt artiklile 3,

- volitatud asutustel peavad olema kontrollijad, kes on saanud föderaalse põllumajandusameti poolt heakskiidetud väljaõppe, rajatised ja seadmed, mis võimaldavad teha nõutavat kontrolli ja analüüse, ning asjakohased sidevahendid.

3. Kui Šveits peaks artiklis 1 osutatud toodetele kohaldama turustusnormidele vastavuse kontrolle enne nende toomist Šveitsi tolliterritooriumile, peab ta vastu võtma käesolevas lisas sätestatutega samaväärsed sätted, et vabastada ühendusest pärit tooted sellistest kontrollidest.

Artikkel 3

Kontrollisertifikaadid

1. Käesolevas lisas tähendab mõiste "kontrollisertifikaat":

- määruse (EMÜ) nr 2251/92 I lisas ette nähtud vormi või

- värske puu- ja köögivilja, pähklite ja kuivatatud puuvilja standardimist käsitlevale Genfi protokollile lisatud UN/ECE vormi või

- OECD nõukogu rahvusvaheliste puu- ja köögiviljastandardite rakendamise korda käsitlevale otsusele lisatud OECD vormi.

2. Šveitsist pärit või ühendusest pärit ja Šveitsist ühendusse reeksporditud toodete partiidele lisatakse kontrollisertifikaadid, kuni neid pole lubatud vabasse ringlusse ühenduse territooriumil.

3. Kontrollisertifikaatidel peab olema ühe käesoleva lisa liites loetletud asutuse tempel.

4. Kui mõni volitatud asutus jäetakse ilma artikli 2 lõikes 2 sätestatud delegeeritud volitustest, ei tunnustata selle asutuse poolt välja antud kontrollisertifikaate enam käesoleva lisa puhul.

Artikkel 4

Teabevahetus

1. Vastavalt kokkuleppe artiklile 8 saadavad lepinguosalised teineteisele muuhulgas oma pädevate asutuste ja volitatud kontrolliasutuste nimekirjad. Euroopa Komisjon teavitab föderaalset põllumajandusametit kõigist Šveitsist pärit või ühendusest pärit ja Šveitsist ühendusse reeksporditud ja lisatud kontrollisertifikaatidega toodete partiide kehtivatele kvaliteedistandarditele vastavuse eiramistest või rikkumistest.

2. Et kontrollida vastavust artikli 2 lõike 2 kolmandale taandele, nõustub föderaalne põllumajandusamet Euroopa Komisjoni nõudel ühiskontrollidega volitatud asutuste valdustes.

3. Selliseid ühiskontrolle viiakse läbi vastavalt puu- ja köögiviljade töörühma ettepanekul komitee poolt vastu võetud korrale.

Artikkel 5

Kaitseklausel

1. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine ei ole täitnud käesoleva lisa järgset kohustust, konsulteerivad lepinguosalised.

2. Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mida on vaja kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.

3. Kui Šveitsist pärit või ühendusest pärit ja Šveitsist ühendusse reeksporditud ja lisatud kontrollisertifikaatidega toodete partiid ei vasta kehtivatele standarditele ning kui mis tahes tähtaeg või viivitus võiks kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust või moonutada konkurentsi, võib ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid peetakse kohe pärast nimetatud meetemete võtmist.

4. Kui lepinguosalised ei jõua kolme kuu jooksul alates lõigetes 1 ja 3 sätestatud konsultatsioonide algusest kokkuleppele, võib lepinguosaline, kes taotles konsultatsioone või võttis lõikes 3 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata ka käesoleva lisa osalist või täielikku peatamist.

Artikkel 6

Puu- ja köögiviljade töörühm

1. Puu- ja köögiviljade töörühm (edaspidi "töörühm"), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi. Ta vaatab korrapärasel läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide seisukorra.

2. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liite kohaldamise ja kaasajastamise kohta.

--------------------------------------------------

Liide

Šveitsi kontrolliasutused, kellel on õigus välja anda kontrollisertifikaate vastavalt 10. lisa artiklile 3

1. Fruit-Union Suisse

Baarer Str. 88

CH-6302 ZUG

2. Union Suisse du Légume

Bahnhofstraße 87

CH-3232 INS

--------------------------------------------------

LISA 11

LOOMATERVISHOIU- JA ZOOTEHNILISED MEETMED, MIDA KOHALDATAKSE ELUSLOOMADE JA LOOMSETE SAADUSTEGA KAUPLEMISEL

Artikkel 1

1. Käesoleva lisa I jaotis hõlmab:

- teatavate loomahaiguste tõrjemeetmeid ja nendest haigustest teatamist,

- elusloomade, nende sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemist ning nende importi kolmandatest riikidest.

2. Käesoleva lisa II jaotis hõlmab loomsete saadustega kauplemist.

I JAOTIS

KAUPLEMINE ELUSLOOMADE, NENDE SPERMA, MUNARAKKUDE JA EMBRÜOTEGA

Artikkel 2

1. Käesolevaga märgivad lepinguosalised, et neil on sarnased õigusaktid, millel on sama toime teatavate loomahaiguste tõrjemeetmete ja nendest haigustest teatamise osas.

2. Lõikes 1 osutatud õigusaktid määratletakse 1. liites. Neid õigusakte kohaldatakse vastavalt selles liites sätestatud erieeskirjadele ja korrale.

Artikkel 3

Lepinguosalised lepivad kokku, et elusloomade, nende sperma, munarakkude ja embrüotega kaubeldakse kooskõlas 2. liites määratletud õigusaktidega. Neid õigusakte kohaldatakse vastavalt selles liites sätestatud erieeskirjadele ja korrale.

Artikkel 4

1. Käesolevaga märgivad lepinguosalised, et neil on sarnased õigusaktid, millel on sama toime elusloomade, nende sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemise osas.

2. Lõikes 1 osutatud õigusaktid määratletakse 3. liites. Neid õigusakte kohaldatakse vastavalt selles liites sätestatud erieeskirjadele ja korrale.

Artikkel 5

Lepinguosalised lepivad kokku 4. liite zootehnilisi aspekte käsitlevates sätetes.

Artikkel 6

Lepinguosalised lepivad kokku, et elusloomade, nende sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemisel ja nende importimisel kolmandatest riikidest teostatakse kontrolle vastavalt 5. liite sätetele.

II JAOTIS

LOOMSETE SAADUSTEGA KAUPLEMINE

Artikkel 7

Eesmärk

Käesoleva jaotise eesmärgiks on lepinguosaliste vahelise loomsete saadustega kauplemise hõlbustamine, sätestades selleks lepinguosaliste poolt neile toodetele kohaldatavate loomatervishoiu meetmete võrdväärse tunnustamise mehhanismi, mis oleks kooskõlas inimeste ja loomade tervise kaitsmisega, ning parandada teabevahetust ja loomatervishoiu meetmeid käsitlevat koostööd.

Artikkel 8

Mitmepoolsed kohustused

Ükski käesoleva jaotise säte ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust ja selle lisadest, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingust (SPS).

Artikkel 9

Ulatus

1. Käesoleva jaotise ulatus piirdub esialgu loomatervishoiumeetmetega, mida kumbki lepinguosaline kohaldab 6. liites loetletud loomsete saaduste suhtes.

2. Kui käesoleva jaotise liited ei sätesta teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 20 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat jaotist seoses toidulisanditega (kõik toidulisandid ja värvained, abiained ja essentsid), kiiritusega, saasteainetega (füüsikalised saasteained ja veterinaarravimijäägid), pakkematerjalidest eralduvatest ainetest pärit kemikaalidega, keelatud keemiliste ainetega (toidulisandid, abiained, keelatud veterinaarravimid jne) või toiduainete, ravimsöötade ja eelsegudega võetavatele loomatervishoiumeetmetele.

Artikkel 10

Mõisted

Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) loomsd saadused – 6. liitega hõlmatud loomsed saadused;

b) loomatervishoiu meetmed – loomseid saadusi käsitleva SPS-kokkuleppe A lisa lõikes 1 määratletud sanitaarmeetmed;

c) loomatervishoiu kaitse vajalik tase – loomseid saadusi käsitleva SPS-kokkuleppe A lisa lõikes 5 määratletud kaitse vajalik tase;

d) pädevad asutused:

i) Šveits – 7. liite a osas osutatud asutused;

ii) ühendus – 7. liite b osas osutatud asutused.

Artikkel 11

Piirkondlike tingimustega kohandumine

1. Lepinguosaliste vahelisel kauplemisel kohaldatakse artiklis 2 osutatud meetmeid, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõiget 2.

2. Kui üks lepinguosalistest arvab, et tal on teatava haiguse suhtes loomatervishoiu-alane eristaatus, võib ta taotleda selle staatuse tunnustamist. Asjaomane lepinguosaline võib ka nõuda sellele staatusele vastavaid lisatagatisi loomsete saaduste impodi osas. Konkreetsete haiguste puhul esitatavad tagatised täpsustatakse 8. liites.

Artikkel 12

Võrdväärsus

1. Võrdväärsuse tunnustamine eeldab järgnevate asjaolude hindamist ja heakskiitmist:

- õigusaktid, normid ja kord, samuti ka programmid, et võimaldada kohapealset kontrolli ning tagada siseriiklike ja importivate riikide nõuete täitmine,

- asjaomase pädeva asutuse/asjaomaste vastutavate asutuste dokumenteeritud struktuur, nende volitused, hierarhia, töömeetodid ja nende käsutuses olevad ressursid,

- pädeva asutuse tegutsemine seoses kontrolliprogrammi ja antud tagatiste tasemega.

Selles hinnangus võtavad lepinguosalised arvesse juba saadud kogemusi.

2. Samaväärsust kohaldatakse loomsete saaduste sektorites või sektorite osades kehtivatele loomatervishoiumeetmetele, õigusaktidele, kontrolli- ja inspekteerimissüsteemidele või nende osadele ja eriõigusnormidele ja kontrolli- ja/või hügieeninõuetele.

Artikkel 13

Samaväärsuse kindlakstegemine

1. Määratledes, kas eksportiva lepinguosalise loomatervishoiu meede vastab importiva lepinguosalise loomatervishoiu kaitse tasemele, järgivad lepinguosalised menetlust, mis koosneb järgmistest etappidest:

i) loomatervishoiu meetme identifitseerimine, mille jaoks samaväärsuse tunnustamist taotletakse;

ii) importiv lepinguosaline selgitab oma loomatervishoiu meetme eesmärki, esitades sõltuvalt asjaoludest hinnangu ohu või ohtude kohta, mille eest meede peaks kaitsma; ta peab määratlema oma loomatervishoiu kaitse taseme;

iii) eksportiv lepinguosaline tõendab, et tema loomatervishoiu meetmed on importiva lepinguosalise loomatervishoiu kaitse tasemega vastaval tasemel;

iv) importiv lepinguosaline teeb kindlaks, kas eksportiva lepinguosalise loomatervishoiu meede vastab tema kaitsetasemele;

v) importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise loomatervishoiu meetmeid samaväärsetena juhul, kui eksportiv lepinguosaline tõendab objektiivselt, et tema meede vastab importiva lepinguosalise kaitsetasemele.

2. Kui meetmete võrdväärsust ei tunnustata, võib kauplemine toimuda importiva lepinguosalise poolt esitatavatel tingimustel, et oleks võimalik saavutada 6. liites sätestatud kaitsetaset. Eksportiv lepinguosaline võib nõustuda importiva lepinguosalise tingimustega, ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud menetluste tulemuse kohaldamist.

Artikkel 14

Sanitaarmeetmete tunnustamine

1. Sektorid või sektorite osad, mille loomatervishoiu meetmeid tunnustatakse kauplemisel samaväärsetena käesoleva lisa jõustumise kuupäeval, loetletakse 6. liites. Nende sektorite või sektorite osade puhul toimub loomsete saadustega kauplemine vastavalt 6. liites osutatud õigusaktidele. Neid õigusakte kohaldatakse vastavalt selles liites sätestatud erieeskirjadele ja korrale.

2. 6. liites loetletakse ka sektorid või sektorite osad, mille suhtes lepinguosalised kohaldavad teistsuguseid loomatervishoiu meetmeid.

Artikkel 15

Piirikontrollid ja lõivude maksmine

Loomsete saadustega kauplemise kontrollid ühenduse ja Šveitsi vahel viiakse läbi kooskõlas:

a) 10. liite A osaga (samaväärsetena tunnustatud meetmed);

b) 10. liite B osaga (meetmed, mida ei tunnustata samaväärsetena);

c) 10. liite C osaga (erimeetmed);

d) 10. liite D osaga (lõivude maksmine).

Artikkel 16

Kontroll

1. Selleks, et suurendada usaldust käesoleva jaotise sätete tõhusa rakendamise suhtes, on mõlemal lepinguosalisel õigus läbi viia eksportiva lepinguosalise osas kontrolli- ja seireprotseduure, mis võivad hõlmata:

a) pädevate asutuste kontrolliprogrammi hindamist tervikuna või osaliselt, sealhulgas vajaduse korral kontrolli- ja seirekavade uuesti läbi vaatamist;

b) kohapealset kontrolli.

Menetlused viiakse läbi 9. liite kohaselt.

2. Ühenduse osas:

- ühendus viib läbi lõikes 1 sätestatud kontrolli- ja seireprotseduure,

- liikmesriigid viivad läbi artiklis 15 sätestatud piirikontrolle.

3. Šveitsi puhul viivad lõikes 1 sätestatud kontrolli- ja seireprotseduure ning artiklis 15 sätestatud piirikontrolle läbi Šveitsi asutused.

4. Kumbki lepinguosaline või teise nõusolekul:

a) jagada kontrolli- ja seireprotseduuride ning piirikontrollide tulemusi ja järeldusi riikidega, kes ei ole käesolevale lisale alla kirjutanud;

b) kasutada nende riikide kontrolli- ja seireprotseduure ning piirikontrolle hõlmavaid tulemusi ja järeldusi, kes ei ole käesolevale lisale alla kirjutanud.

Artikkel 17

Teavitamine

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse, kui ei kohaldata artiklite 2 ja 20 asjakohaseid sätteid.

2. Lepinguosalised teavitavad teineteist:

- olulistest muudatustest loomade tervishoius 24 tunni jooksul,

- nii kiiresti kui võimalik lõikega 1 hõlmamata haiguste ja uute haiguste epidemioloogilistest leidudest,

- kõikidest täiendavatest meetmetest, mis lisaks asjakohaste loomatervishoiu meetmete põhinõuetele on võetud haiguste tõrjeks ja/või likvideerimiseks või inimeste tervise kaitsmiseks, ja kõigist muudatustest ennetuseeskirjades, sealhulgas vaktsineerimiseeskirjades;

3. Lõikes 2 osutatud teave esitatakse kirjalikult 11. liites kehtestatud kontaktpunktidele.

4. Tõsise ja vahetu ohu korral inimeste või loomade tervisele teatatakse sellest suuliselt 11. liites kehtestatud kontaktpunktidele ning kinnitatakse 24 tunni jooksul kirjalikult.

5. Kui kumbki lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast loomade või inimeste tervisele, arutatakse olukorda tema taotlusel viivitamata ning igal juhul 14 päeva jooksul. Sellistes olukordades tagavad mõlemad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid osapooli rahuldava lahenduseni.

Artikkel 18

Teabevahetus ning teadusuuringute ja andmete esitamine

1. Kindluse andmiseks, vastastikuse usalduse tekitamiseks ja kontrolliprogrammide tõhususe näitamiseks vahetavad lepinguosalised ühtselt ja süsteemselt käesoleva jaotise rakendamiseks asjakohast teavet. Vajaduse korral võib nende eesmärkide saavutamiseks läbi viia ametnike vahetusi.

2. Teabevahetus muudatuste kohta loomatervishoiu meetmetes ning muu asjassepuutuv teave sisaldab:

- võimalust kaaluda ettepanekuid muuta reguleerivaid standardeid või nõudeid, mis võivad käesolevat jaotist mõjutada, enne nende ratifitseerimist. Kui vajalik, võib ühe lepinguosalise nõudmisel küsimused suunata ühisele veterinaarkomiteele;

- infotunde loomsete saaduste kaubandust mõjutavate arengusuundumuste kohta;

- teavet artikliga 16 ettenähtud kontrolliprotseduuride tulemuste kohta.

3. Lepinguosalised tagavad, et teaduslikud dokumendid või andmed, mis tõendavad nende seisukohti või nõudeid edastatakse asjaomastele teadusasutustele. Need asutused hindavad seda materjali viivitamatult ning edastavad oma hindamise tulemused mõlemale lepinguosalisele.

4. Kõnealuse teabevahetuse kontaktpunktid on sätestatud 11. liites.

III JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 19

Ühine veterinaarkomitee

1. Lepinguosaliste esindajate poolt moodustatakse ühine veterinaarkomitee. Ta arutab kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi. Ta vastutab ka käesoleva lisaga sätestatud ülesannete eest.

2. Ühisel veterinaarkomiteel on õigus teha otsuseid käesolevas lisas sätestatud juhtudel. Ühise veterinaarkomitee poolt vastu võetud otsuseid viivad lepinguosalised ellu oma menetluste kohaselt.

3. Ühine veterinaarkomitee vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide seisukorra. Ta võib otsustada muuta selle liiteid, eelkõige nende kohaldamiseks ja kaasajastamiseks.

4. Ühine veterinaarkomitee tegutseb vastastikuse kokkuleppe alusel.

5. Ühine veterinaarkomitee kehtestab ise oma töökorra. Vajadusel võidakse ühine veterinaarkomitee kokku kutsuda ühe lepinguosalise nõudel.

6. Ühine veterinaarkomitee võib luua tehnilised töörühmad, mis koosnevad lepinguosaliste ekspertidest ning mis teevad kindlaks ning lahendavad käesolevast lisast tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi. Kui on vaja täiendavaid teadmisi, võib ühine veterinaarkomitee samuti luua ajutisi tehnilisi või teaduslikke töörühmi, mille liikmeskond ei ole piiratud lepinguosaliste esindajatega.

Artikkel 20

Kaitseklausel

1. Kui ühendus või Šveits kavatseb võtta kaitsemeetmeid teise lepinguosalise suhtes, peab ta teist sellest eelnevalt teavitama. Piiramata kummagi lepinguosalise õigust viia kavatsetud meetmed ellu viivitamatult, tuleb nii kiiresti kui võimalik pidada konsultatsioone komisjoni pädevate talituste ja Šveitsi asutuste vahel, et leida sobivaid lahendusi. Kui vajalik, võib ühe lepinguosalise nõudmisel suunata küsimuse ühiskomiteele.

2. Kui mõni liikmesriik kavatseb võtta ajutisi kaitsemeetmeid Šveitsi suhtes, peab ta viimast sellest eelnevalt teavitama.

3. Kui ühendus otsustab võtta kaitsemeetmeid ühenduse territooriumi osa või mõne kolmanda riigi suhtes, teavitab pädev komisjoni talitus sellest Šveitsi pädevaid asutusi nii kiiresti kui võimalik. Pärast situatsiooni hindamist võtab Šveits otsusest tulenevaid meetmeid, välja arvatud juhul, kui ta arvab, et sellised meetmed pole õigustatud. Sel juhul kohaldatakse lõiget 1.

4. Kui Šveits otsustab võtta kaitsemeetmeid mõne kolmanda riigi suhtes, teavitab ta sellest nii kiiresti kui võimalik komisjoni pädevaid talitusi. Piiramata Šveitsi õigust viia kavatsetud meetmed ellu viivitamatult, tuleb nii kiiresti kui võimalik pidada konsultatsioone komisjoni pädevate talituste ja Šveitsi asutuste vahel, et leida sobivaid lahendusi. Kui vajalik, võib ühe lepinguosalise nõudmisel suunata küsimuse ühiskomiteele.

--------------------------------------------------

1. liide

Tõrjeabinõud/haigustest teatamine

I. Suu- ja sõrataud

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

1.Nõukogu direktiiv 85/511/EMÜ, 18. november 1985, millega kehtestatakse ühenduse meetmed suu- ja sõrataudi tõrjeks (EÜT L 315, 26.11.1985, lk 11), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrollieesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö) |

2.Nõukogu direktiiv 90/423/EMÜ, 26. juuni 1990, millega muudetakse direktiivi 85/511/EMÜ suu- ja sõrataudi tõrjeks kehtestatud ühenduse meetmete kohta, direktiivi 64/432/EMÜ veiste ja sigade ühendusesisest kaubandust mõjutavate loomatervishoiuprobleemide kohta ning direktiivi 72/462/EMÜ tervishoiu- ja veterinaarinspektsiooni probleemide kohta veiste, sigade, värske liha ja lihatoodete impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 13) | 2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 99–103 (erimeetmed suu- ja sõrataudi tõkestamiseks) |

| 3.Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi (Institut de Virologie et d'Immunoprophylaxie) korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor, suu- ja sõrataudivaktsiini registreerimine, kontroll ja varumine) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Põhimõtteliselt teavitavad komisjon ja föderaalne veterinaaramet (Office Vétérinaire Fédéral) teineteist igast erakorralise vaktsineerimise kavatsusest. Äärmise hädaolukorra puhul võib teave koosneda vastu võetud otsusest ja selle rakendamise eeskirjadest ja korrast. Kõigi juhtudel tuleb nii kiiresti kui võimalik nõu pidada ühises veterinaarkomitees.

2. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

3. Ühine kontroll-labor suu- ja sõrataudi viiruse tuvastamiseks on Institute for Animal Health, Pirbright Laboratory, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud otsuses 89/531/EMÜ (EÜT L 279, 28.9.1989, lk 32).

II. Sigade klassikaline katk

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 80/217/EMÜ, 22. jaanuar 1980, millega kehtestatakse ühenduse meetmed sigade klassikalise katku tõrjeks (EÜT L 47, 21.2.1980, lk 11), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrolieesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 40–47 (jäätmete kõrvaldamine ja kasutamine), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 116–121 (sigade katku avastamine tapamajades, erimeetmed sigade katku tõkestamiseks)3.Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor)4.Korraldus loomsete jäätmete kõrvaldamise kohta (OELDA), 3. veebruar 1993, viimati muudetud 17. aprillil 1996 (RS 916.441.22) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Komisjon ja föderaalne veterinaaramet teavitavad teineteist igast erakorralise vaktsineerimise kavatsusest. Küsimust arutatakse nii kiiresti kui võimalik ühises veterinaarkomitees.

2. Kui vajalik, kehtestab föderaalne veterinaaramet vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artikli 117 lõikele 5 tehnilised rakenduseeskirjad ohustatud tsoonidest ja järelevalvetsoonidest tuleva liha märgistamise ja töötlemise kohta.

3. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 121 kohustub Šveits rakendama plaani klassikalise sigade katku likvideerimiseks metssigadel vastavalt direktiivi 80/217/EMÜ artiklile 6a. Küsimust arutatakse nii kiiresti kui võimalik ühises veterinaarkomitees.

4. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

5. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 80/217/EMÜ artiklile 14a ja episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 57.

6. Kui vajalik, kehtestab föderaalne veterinaaramet vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artikli 89 lõikele 2 tehnilised rakenduseeskirjad seroloogiliste kontrollide kohta ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides vastavalt direktiivi 80/217/EMÜ IV lisale.

7. Sigade klassikalise katku ühine kontroll-labor on Institut für Virologie der Tierärztlichen Hochschule Hannover, Bischofsholer Damm 15, Hannover, Saksamaa. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 80/217/EMÜ VI lisas.

III. Hobuste aafrika katk

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 92/35/EMÜ, 29. aprill 1992, millega kehtestatakse hobuste aafrika katku kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed (EÜT L 157, 10.6.1992, lk 19), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga. | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eelkõige selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrollieesmärgid)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 112–115 (erimeetmed hobuste aafrika katku tõkestamiseks)3.Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Kui Šveitsis puhkeb mõni eriti raske episootiline haigus, kutsutakse olukorra arutamiseks kokku ühine veterinaarkomitee. Pädevad Šveitsi asutused kohustuvad võtma selle tulemusel vajalikuks peetud meetmeid.

2. Hobuste aafrika katku ühine kontroll-labor on Laboratorio de Sanidad y Producción Animal, Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación, 28119 Algete, Madrid, Hispaania. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/35/EMÜ III lisas.

3. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/35/EMÜ artiklile 16 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

4. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

IV. Klassikaline lindude katk

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 92/40/EMÜ, 19. mai 1992, millega kehtestatakse ühenduse meetmed klassikalise lindude katku tõrjeks (EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrollieesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 122–125 (erimeetmed klassikalise lindude katku tõkestamiseks)3.Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Klassikalise lindude katku kontroll-labor on Central Veterinary Laboratory, New Haw, Weybridge, Surrey KT15 3NB, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/40/EMÜ V lisas.

2. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

3. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/40/EMÜ artiklile 18 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

V. Newcastle'i haigus

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 92/66/EMÜ, 14. juuli 1992, millega kehtestatakse ühenduse meetmed Newcastle'i haiguse tõrjeks (EÜT L 260, 5.9.1992, lk 1), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eelkõige selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrollieesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 40–47 (jäätmete kõrvaldamine ja kasutamine), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 122–125 (erimeetmed Newcastle'i haiguse tõkestamiseks)3.Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor)4.Föderaalse veterinaarameti instruktsioon (tehniline direktiiv) tuvide paramüksoviiruse tõkestamiseks, 20. juuni 1989 [föderaalse veterinaarameti bülletään nr 90(13), lk 113 (vaktsineerimine jne)]5.Korraldus loomsete jäätmete kõrvaldamise kohta (OELDA), 3. veebruar 1993, viimati muudetud 17. aprillil 1996 (RS 916.441.22) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Newcastle'i haiguse ühine kontroll-labor on Central Veterinary Laboratory, New Haw, Weybridge, Surrey KT15 3NB, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/66/EMÜ V lisas.

2. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

3. Direktiivi 92/66/EMÜ artiklitega 17 ja 19 sätestatud teabe eest vastutab ühine veterinaarkomitee.

4. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/66/EMÜ artiklile 22 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

VI. Kalahaigused

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 93/53/EMÜ, 24. juuni 1993, millega kehtestatakse ühenduse miinimummeetmed teatavate kalahaiguste tõrjeks (EÜT L 175, 19.7.1993, lk 23), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 10 (episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 3 ja 4 (loetletud episootilised haigused), 61 (kalapüügiõiguste rendileandjate ja kalapüügi seire eest vastutavate asutuste kohustused), 62–76 (üldmeetmed haiguse tõkestamiseks) ja 275–290 (erimeetmed kalahaiguste tõkestamiseks, diagnostikalabor) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Praegusel hetkel pole lõhekasvatus Šveitsis lubatud ja liiki Šveitsis ei esine. Seetõttu sätestavad Šveitsi eeskirjad, et lõhede nakkav kehvveresus on ainult jälgitav haigus. Käesoleva lisaga kohustuvad Šveitsi asutused muutma oma õigusakte, et teha lõhede nakkav kehvveresus kontrollitavaks haiguseks. Ühine veterinaarkomitee vaatab olukorra üle ühe aasta möödumisel käesoleva lisa jõustumisest.

2. Šveitsis ei kasvatata hetkel söödavaid austreid. Kui peaks esinema bonamioosi või marteilioosi juhtumeid, kohustub föderaalne veterinaaramet võtma vajalikke erakorralisi meetmeid kooskõlas ühenduse eeskirjadega episootiliste haiguste seaduse artikli 57 põhjal.

3. Direktiivi 93/53/EMÜ artiklis 7 osutatud juhtudel edastatakse teave ühisele veterinaarkomiteele.

4. Kalahaiguste ühine kontroll-labor on Statens Veterinaere Serumlaboratorium, Landbrugsministeriet, Hangövej 2, 8200 Århus, Taani. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 93/53/EMÜ C lisas.

5. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

6. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 93/53/EMÜ artiklile 16 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57

VII. Muud haigused

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ, 17. detsember 1992, millega kehtestatakse ühenduse üldmeetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja erimeetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega (EÜT L 62, 15.3.1992, lk 69), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrolieesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 103–105 (erimeetmed sigade vesikulaarhaiguse tõkestamiseks)3.Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Direktiivi 92/119/EMÜ artiklis 6 osutatud juhtudel edastatakse teave ühisele veterinaarkomiteele.

2. Sigade vesikulaarhaiguse ühine kontroll-labor on AFR Institute for Animal Health, Pirbright Laboratory, Ash Road, Pirbright, Woking, Surrey, GU24 0NF, Ühendkuningriik. Šveits kannab kulud, mis tulenavad labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtud toimingutest. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/119/EMÜ III lisas.

3. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

4. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/119/EMÜ artiklile 22 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

VIII. Haigustest teatamine

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 82/894/EMÜ, 21. detsember 1982, loomahaigustest teatamise kohta ühenduses (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 11 (teatamiskohustus ja haigustest teatamine) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)2.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 2–5 (loetletud haigused), 59–65 ja 291 (teatamiskohustus, teatavakstegemine) ja 292–299 (seire, rakendamine, haldusabi) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

Komisjon kaasab koostöös föderaalse veterinaarametiga Šveitsi direktiivis 82/894/EMÜ sätestatud loomahaigustest teatamise süsteemi.

--------------------------------------------------

2. liide

Loomade tervishoid: kaubandus ja turuleviimine

I. Veised ja sead

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ, 26. juuni 1964, veiste ja sigade ühendusesisest kaubandust mõjutavate loomatervishoiuprobleemide kohta (EÜT L 121, 29.7.1964, lk 1977), viimati muudetud direktiiviga 95/25/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 16) | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 27–31 (turud, näitused), 34–37 (kaubandus), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfektsioon), 116–121 (sigade aafrika katk), 135–141 (Aujeszky haigus), 150–157 (veiste brutselloos), 158–165 (tuberkuloos), 166–169 (veiste ensootiline leukoos), 170–174 (veiste nakkav rinotrahheiit/nakkav pustuloosne vulvovaginiit), 175–195 (spongioosne entsefalopaatia), 186–189 (veiste suguelundite nakkused), 207–211 (sigade brutselloos), 297 (turgude, kogumiskeskuste ja desinfektsioonipunktide heakskiitmine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artikli 297 esimesele lõikele kiidab föderaalne veterinaaramet heaks direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 2 määratletud kogumiskeskused.

2. Direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõikega 8 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

3. Käesolevas lisas tunnustatakse, et Šveits täidab direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõikes 13 sätestatud tingimusi veiste brutselloosi kohta. Et säilitada oma ametlikult brutselloosivaba karja staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

a) igast brutselloosikahtlusega veisest teatatakse pädevatele asutustele ja iga asjaomane loom peab läbi tegema ametliku brutselloositesti, mis koosneb vähemalt kahest seroloogilisest komplemendi sidumise testist ja, abordi korral, nõuetekohaselt võetud proovi mikrobioloogilisest kontrollist;

b) kuni haiguskahtluse ümberlükkamiseni, st kuni punktis a sätestatud testid näitavad negatiivseid tulemusi, peatatakse karja, millesse nakkuskahtlane/nakkuskahtlased veis/veised kuuluvad, ametlikult brutselloosivaba staatus.

Karja kontrollimise tulemusi käsitlev üksikasjalik teave ja epidemioloogiline aruanne edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. Kui Šveits ei täida mõnda direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõike 13 esimeses lõigus sätestatud tingimust, teatab föderaalne veterinaaramet sellest viivitamatult komisjonile. Ühine veterinaarkomitee vaatab nimetatud lõike sätted üle.

4. Käesolevas lisas tunnustatakse, et Šveits täidab direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõikes 14 sätestatud tingimusi veiste tuberkuloosi kohta. Et säilitada oma ametlikult tuberkuloosivaba karja staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

a) kehtestatakse märgistussüsteem, mis võimaldab kindlaks teha iga veise päritolukarja;

b) kõik tapaloomad peavad läbima tapajärgse kontrolli, mille viib läbi riiklik veterinaararst;

c) igast tuberkuloosikahtlusest elaval, surnud või tapetud loomal tuleb teavitada pädevaid asutusi;

d) iga juhtumi korral peavad pädevad asutused läbi viima uuringud, mis on vajalikud haiguse kindlakstegemiseks, tehes sealhulgas kindlaks päritolukarja ja karjad, kus looma on peetud. Kui lahangu või tapmise käigus leitakse kahjustusi, mis võivad olla põhjustatud tuberkuloosist, peavad pädevad asutused läbi viima kahjustuste laboratoorse uuringu;

e) päritolukarja ja karjade, kus nakkuskahtlusega looma on peetud, ametlik tuberkuloosivaba staatus peatatakse, kuni kliiniliste ja laboratoorsete uuringute või tuberkuliiniproovide abil pole kinnitatud veiste tuberkuloosi puudumist;

f) kui tuberkuliiniproovid, kliinilised või laboratoorsed uuringud kinnitavad tuberkuloosi olemasolu, tühistatakse päritolukarja ja karjade, kus looma on peetud, ametlik tuberkuloosivaba staatus;

g) ametlik tuberkuloosivaba staatus kehtestatakse, kui karjast on kõrvaldatud kõik nakkuskahtlased loomad, hooned ja seadmed on desinfitseeritud ja kõigi üle 6 kuu vanuste loomade vähemalt kahe vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ B lisale vastavalt läbiviidud nahasisese tuberkuliiniproovi, millest üks tehakse vähemalt kuus kuud pärast nakatunud looma karjast kõrvaldamist ja teine vähemalt kuus kuud pärast esimest, tulemus on negatiivne.

Üksikasjalik teave nakatunud karjade kohta ja epidemioloogiline aruanne edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. Kui mõni direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõike 14 tingimus ei ole täidetud, teavitab föderaalne veterinaaramet sellest viivitamatult komisjoni. Ühine veterinaarkomitee vaatab nimetatud lõike sätted üle.

5. Käesolevas lisas tunnustatakse, et Šveits täidab direktiivi 64/432/EMÜ G lisa I peatüki B osas sätestatud tingimusi veiste ensootilise leukoosi kohta. Et säilitada oma ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vaba karja staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

a) Šveitsi karja kontrollitakse pisteliste proovide võtmise teel. Proovi suurus peab olema selline, et 99 % tõenäosusega võib kinnitada, et vähem kui 0,2 % karjast on nakatunud veiste ensootilisse leukoosi;

b) kõik tapaloomad peavad läbima tapajärgse kontrolli, mille viib läbi riiklik veterinaararst;

c) kõigist veiste ensootilise leukoosi kahtlustest, mis tekkivad kliiniliste uuringute, lahangute või liha kontrollimise käigus, tuleb teavitada pädevaid asutusi;

d) kui kahtlustatakse veiste ensootilise leukoosi olemasolu, peatatakse karja ametlikult leukoosivaba staatus kuni isolatsiooniperioodi lõpuni;

e) isolatsiooniperiood lõpetatakse, kui kahe pärast nakatunud loomade ja vajadusel ka nende vasikate kõrvaldamist vähemalt 90päevase intervalliga tehtud seroloogilise uuringu tulemused on negatiivsed.

Kui 0,2 % karjast tuvastatakse veiste ensootline leukoos, teavitab föderaalne veterinaaramet sellest viivitamatult komisjoni. Ühine veterinaarkomitee vaatab nimetatud lõike sätted üle.

6. Käesolevas lisas tunnistatakse Šveits ametlikult vabaks veiste nakkavast rinotrahheiidist. Et säilitada seda staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi

a) Šveitsi karja kontrollitakse pisteliste proovide võtmise teel. Proovi suurus peab olema selline, et 99 % tõenäosusega võib kinnitada, et vähem kui 0,1 % karjast on nakatunud veiste nakkavasse rinotrahheiiti;

b) üle 24kuused aretuspullid läbivad iga-aastase seroloogilise kontrolli;

c) igast veiste nakkava rinotrahheiidi kahtlusest teatatakse pädevatel asutustele ja asjaomased loomad peavad läbi tegema veiste nakkava rinotrahheiidi ametlikud uuringud, mis hõlmavad viroloogilisi ja seroloogilisi uuringuid;

d) kui kahtlustatakse veiste nakkava rinotraheiidi olemasolu, peatatakse karja ametlikult nakkusvaba staatus kuni isolatsiooniperioodi lõpuni;

e) isolatsiooniperiood lõpetatakse, kui vähemalt 30 päeva pärast nakatunud loomade kõrvaldamist tehtud seroloogiliste uuringute tulemused on negatiivsed.

Tulenevalt Šveitsi tunnustatud staatusest kohaldatakse otsust 93/42/EMÜ mutatis mutandis.

Office Vétérinaire Fédéral teavitab komisjoni viivitamatult iga tingimuse muutumisest, mille alusel staatuse tunnustamine heaks kiideti. Ühine veterinaarkomitee vaatab nimetatud lõike sätted üle.

7. Käesolevas lisas tunnistatakse Šveits ametlikult vabaks Aujeszky haigusest. Et säilitada seda staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi

a) Šveitsi karja kontrollitakse pisteliste proovide võtmise teel. Proovi suurus peab olema selline, et 99 % tõenäosusega võib kinnitada, et vähem kui 0,1 % karjast on nakatunud Aujeszky haigusesse;

b) igast Aujeszky haiguse kahtlusest teatatakse pädevatel asutustele ja asjaomased loomad peavad läbi tegema Aujeszky haiguse ametlikud uuringud, mis hõlmavad viroloogilisi ja seroloogilisi uuringuid;

c) kui kahtlustatakse Aujeszky haiguse olemasolu, peatatakse karja ametlikult nakkusvaba staatus kuni isolatsiooniperioodi lõpuni;

d) isolatsiooniperiood lõpetatakse, kui kahe pärast nakatunud loomade kõrvaldamist vähemalt 21päevase intervalliga tehtud seroloogilise uuringu tulemused on negatiivsed.

Tulenevalt Šveitsi tunnustatud staatusest kohaldatakse otsust 93/24/EMÜ mutatis mutandis.

Föderaalne veterinaaramet teavitab komisjoni viivitamatult iga tingimuse muutumisest, mille alusel staatuse tunnustamine heaks kiideti. Ühine veterinaarkomitee vaatab nimetatud lõike sätted üle.

8. Ühine veterinaarkomitee arutab nii kiiresti kui võimalik võimalikku lisatagatiste andmist sigade transmissiivse gastroenteriidi (TGE) ja sigade respiratoor-reproduktiivse sündroomi (PRRS) osas. Komisjon teavitab föderaalset veterinaarametit arengutest selles valdkonnas.

9. Šveitsis vastutab vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ B lisa punktile 12 tehtavate ametlike tuberkuliiniproovide eest Berni ülikooli veterinaarbakterioloogia instituut.

10. Berni ülikooli veterinaarbakterioloogia instituut vastutab Šveitsis vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ C lisa A osa punktile 9 tehtava antigeenide ametliku kontrolli eest (brutselloos).

11. Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel veistel ja sigadel peab olema kaasas veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ F lisas toodud näidisele. Sertifikaati kohandatakse järgmiselt:

- pealkirjadesse lisatakse sõnad "ja Šveits",

- iga näidise punktile 3 lisatakse sõnad "või Šveitsist",

- I näidise 4. märkusele, II näidise 5. märkusele, III näidise 4. märkusele ja IV näidise 5. märkusele lisatakse sõnad "Šveitsis: "vétérinaire de contrôle.""

II. Lambad ja kitsed

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 91/68/EMÜ, 28. jaanuar 1991, lammaste ja kitsede ühendusesisest kaubandust reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 27–31 (turud, näitused), 34–37 (kaubandus), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfektsioon), 142–149 (marutaud), 158–165 (tuberkuloos), 166–169 (skreipi), 190–195 (lammaste ja kitsede brutselloos), 196–199 (nakkav agalaktia), 200–203 (kitsede viirusartriit/-entsefaliit), 233–235 (jäärade brutselloos) ja 297 (turgude, kogumiskeskuste ja desinfektsioonipunktide heakskiitmine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Direktiivi 91/68/EMÜ artikli 3 lõike 2 teises lõigus osutatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

2. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 91/68/EMÜ artiklile 11 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

3. Käesolevas lisas tunnistatakse Šveits ametlikult vabaks lammaste ja kitsede brutselloosist. Et säilitada seda staatust kohustub Šveits rakendama A lisa I peatüki punktis II.2 sätestatud meetmeid.

Kui esineb või taasesineb lammaste ja kitsede brutselloosi juhtumeid, teavitab Šveits ühist veterinaarkomiteed, et võtta vajalikke meetmeid vastavalt olukorrale.

4. Ühe aasta jooksul alates käesoleva lisa jõustumisest kehtivad Šveitsi saata kavatsetavatele nuum- ja aretuskitsedele järgmised tingimused:

- kolm korda viimase kolme aasta jooksul on tehtud kõigile päritoluettevõtte üle 6 kuu vanustele kitsedele 12kuulise intervalliga viirusartriidi/-entsefaliidi seroloogilised uuringud, mille tulemused peavad olema negatiivsed,

- 30 päeva jooksul enne lähetamist on kitsedele tehtud viirusartriidi/-entsefaliidi seroloogilised uuringud, mille tulemused peavad olema negatiivsed.

Ühine veterinaarkomitee vaatab selle lõike üle ühe aasta möödumisel käesoleva lisa jõustumisest.

5. Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel lammastel ja kitsedel peab olema kaasas veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 91/68/EMÜ E lisas toodud näidisele. Sertifikaati kohandatakse järgmiselt:

- pealkirjadesse lisatakse sõnad "ja Šveits",

- iga näidise punktile III.a lisatakse sõnad "või Šveitsist",

III. Equidae (hobuslased)

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 90/426/EMÜ, 26. juuni 1990, hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 112–115 (hobuste aafrika katk), 204–206 (kargtaud, entsefalomüeliit, nakkav kehvveresus, malleus) ja 240–244 (hobuste nakkav metriit)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Direktiivi 90/426/EMÜ artiklis 3 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

2. Direktiivi 90/426/EMÜ artiklis 6 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

3. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 90/66/EMÜ artiklile 10 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

4. a) direktiivi 90/426/EMÜ B lisa kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis.

b) direktiivi 90/426/EMÜ C lisa kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis. Pealkirja lisatakse sõnad "ja Šveits". Joonealuses märkuses c Šveitsile kohaldatav väljend on "vétérinaire de contrôle".

IV. Kodulinnud ja haudemunad

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 90/539/EMÜ, 15. oktoober 1990, kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 25 (transport), 122–125 (klassikaline lindude katk ja Newcastle'i haigus), 255–261 (Salmonella enteritidis) ja 262–265 (lindude nakkav larüngotrahheiit)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artikkel 64a (ekspordiettevõtete heakskiitmine) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ artiklile 3 esitab Šveits ühisele veterinaarkomiteele kava, mille kohaselt sätestatakse meetmed, mida ta kavatseb rakendada oma ettevõtete heakskiitmiseks.

2. Vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ artiklile 4 on Šveitsi riiklikuks kontroll-laboriks Berni ülikooli veterinaarbakterioloogia instituut.

3. Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 7 lõike 1 esimese taande nõuet munade hoiutingimuste kohta enne ärasaatmist kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis.

4. Ühendusse saadetavate haudemunade partiide puhul kohustuvad Šveitsi asutused järgima komisjoni määruses (EMÜ) nr 1868/77 sätestatud märgistamiseeskirju. Šveitsi tähis on "CH".

5. Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 9 lõike a nõuet munade hoiutingimuste kohta enne ärasaatmist kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis.

6. Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 10 lõike a nõuet munade hoiutingimuste kohta enne ärasaatmist kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis.

7. Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 11 lõike 2 esimese taande nõuet munade hoiutingimuste kohta enne ärasaatmist kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis.

8. Vastavalt käesolevale lisale on Šveits tunnistatud vastavaks direktiivi 90/539/EMÜ artikli 12 lõike 2 tingimustele Newcastle'i haiguse osas ja seetõttu ei pea ta teostama vaktsineerimisi Newcastle'i haiguse vastu. Föderaalne veterinaaramet teavitab komisjoni viivitamatult iga tingimuse muutumisest, mille alusel staatuse tunnustamine heaks kiideti. Ühine veterinaarkomitee vaatab nimetatud lõike sätted üle.

9. Ühe aasta jooksul alates käesoleva lisa jõustumisest kehtivad Šveitsi saata kavatsetavatele aretus- ja tarbelindudele järgmised tingimused:

- vähemalt 6 kuu jooksul enne lähetamist ei tohi päritolukarjades ega haudejaamades esineda lindude nakkava larüngotrahheiidi (ILT) juhtumeid,

- aretus- ja tarbelinnud ei tohi olla vaktsineeritud lindude nakkava larüngotrahheiidi vastu.

Ühine veterinaarkomitee vaatab selle lõike üle ühe aasta möödumisel käesoleva lisa jõustumisest.

10. Artikli 15 viiteid liikmesriigi nimele kohaldatakse Šveitsile mutatis mutandis.

11. a) ühendusest Šveitsi saadetavatel partiidel peavad kaasas olema direktiivi 90/539/EMÜ IV lisas sätestatud veterinaarsertifikaadid. Lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihtriik: Šveits".

b) Šveitsist ühendusse saadetavate partiide veterinaarsertifikaadid peavad vastama direktiivi 90/539/EMÜ IV lisas sätestatutele, muudetuna järgmiselt

- pealkirjas asendatakse "ühendus" sõnaga "Šveits",

- lahtris 2 asendatakse "päritoluliikmesriik" väljendiga "päritolumaa: Šveits",

- lahtris 14 asendatakse kinnitused punktis a järgmiselt:

1. näidis: "Eespool kirjeldatud munad vastavad ühenduse ja Šveitsi vahelisele … kokkuleppele (11. lisa 2. liite punkt IV)",

2. näidis: "Eespool kirjeldatud tibud vastavad ühenduse ja Šveitsi vahelisele … kokkuleppele (11. lisa 2. liite punkt IV)",

3. näidis: "Eespool kirjeldatud linnud vastavad ühenduse ja Šveitsi vahelisele … kokkuleppele (11. lisa 2. liite punkt IV)",

4. näidis: "Eespool kirjelatud linnud või munad vastavad ühenduse ja Šveitsi vahelisele … kokkuleppele (11. lisa 2. liite punkt IV)",

5. näidis: "Eespool kirjeldatud linnud vastavad ühenduse ja Šveitsi vahelisele … kokkuleppele (11. lisa 2. liite punkt IV)",

6. näidis: "Eespool kirjeldatud linnud vastavad ühenduse ja Šveitsi vahelisele … kokkuleppele (11. lisa 2. liite IX punkt)".

12. Šveitsist Soome või Rootsi saadetavate partiide puhul kohustuvad Šveitsi asutused lisama ühenduse õigusaktidega ette nähtud tagatised kodulindude salmonelloosi kohta.

V. Veeloomad ja akvakultuuritooted

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 91/67/EMÜ, 28. jaanuar 1991, akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1), viimati muudetud nõukogu direktiiviga 95/22/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 1) | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 275–290 (kalade ja vähkide haigused) ja 297 (ettevõtete, tsoonide ja laborite heakskiitmine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artikkel 64a (ekspordiettevõtete heakskiitmine) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Direktiivi 91/67/EMÜ artiklis 3 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

2. Direktiivi 91/67/EMÜ artiklite 5, 6 ja 10 Šveitsile kohaldamise üle otsustab ühine veterinaarkomitee.

3. Direktiivi 91/67/EMÜ artiklite 12 ja 13 Šveitsile kohaldamise üle otsustab ühine veterinaarkomitee.

4. Vastavalt direktiivi 91/67/EMÜ artiklile 15 kohustuvad Šveitsi asutused rakendama proovivõtuplaane ja diagnostikameetodeid kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

5. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 91/67/EMÜ artiklile 17 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

6. a) kui turule tuuakse heakskiidetud vööndist pärit eluskala, kalamari või sugurakud, peavad nende saatedokumendid vastama direktiivi 91/67/EMÜ E lisa 1. peatükis sätestatule.

Kui dokument on koostatud Šveitsi asutuste poolt, asendatakse punktis VI "direktiivi 91/67/EMÜ" väljendiga "ühenduse ja Šveitsi vahelise … kokkuleppe (11. lisa 2. liite punkt V)";

b) kui turule tuuakse heakskiidetud kalakasvandusest pärit eluskala, kalamari või sugurakud, peavad nende saatedokumendid vastama direktiivi 91/67/EMÜ E lisa 2. peatükis sätestatule.

Kui dokument on koostatud Šveitsi asutuste poolt, asendatakse punktis VI "direktiivi 91/67/EMÜ" väljendiga "ühenduse ja Šveitsi vahelise … kokkuleppe (11. lisa 2. liite punkt V)";

c) kui turule tuuakse heakskiidetud rannikuvööndist pärit molluskid, peavad nende saatedokumendid vastama direktiivi 91/67/EMÜ E lisa 3. peatükis sätestatule.

d) kui turule tuuakse heakskiidetud kasvandusest pärit molluskid, peavad nende saatedokumendid vastama direktiivi 91/67/EMÜ E lisa 4. peatükis sätestatule.

e) kui turule tuuakse tehistingimustes kasvatatud kalad, molluskid või koorikloomad, kes ei kuulu nakkuslikule vereloomenekroosile, viiruslikule hemorraagilisele septitseemiale või bonamioosile või marteilioosile vastuvõtlikku liiki, või nende mari või sugurakud, peavad nende saatedokumendid vastama direktiivi 93/22/EMÜ I lisas sätestatule.

Kui dokument on koostatud Šveitsi asutuste poolt, asendatakse punktis V.c "direktiivi 91/67/EMÜ A lisa I ja II loetelu 2. veerus osutatud vastuvõtlikud liigid" väljendiga "nakkuslikule vereloomenekroosile, viiruslikule hemorraagilisele septitseemiale või bonamioosile või marteilioosile vastuvõtlikud liigid".

f) kui turule tuuakse looduslikest vetest pärit eluskala, molluskid või koorikloomad, nende mari või sugurakud, peavad nende saatedokumendid vastama direktiivi 93/22/EMÜ II lisas sätestatule.

VI. Veiseembrüod

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 89/556/EMÜ, 25. september 1989, loomatervishoiunõuete kohta, millega reguleeritakse koduveiste embrüote ühendusesisest kaubandust ja kolmandatest riikidest importimist (EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1), viimati muudetud komisjoni otsusega 94/113/EÜ (EÜT L 53, 24.2.1994, lk 23) | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 56–58 (embrüote siirdamine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 64a ja 76 (kogumisasutuste heakskiitmine ekspordiettevõtetena) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 89/556/EMÜ artiklile 15 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

2. a) ühendusest Šveitsi saadetavatel partiidel peavad kaasas olema direktiivi 89/556/EMÜ C lisas sätestatud veterinaarsertifikaadid. Lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihriik: Šveits";

b) Šveitsist ühendusse saadetavate partiide veterinaarsertifikaadid peavad vastama direktiivi 89/556/EMÜ C lisas sätestatutele, muudetuna järmiselt:

- lahtris 2 asendatakse "kogunud liikmesriik" väljendiga "kogunud riik: Šveits",

- lahtri 13 punktides a ja b asendatakse viide "direktiiv 89/556/EMÜ" viitega "ühenduse ja Šveitsi vaheline … kokkulepe (11. lisa 2. liite punkt VI)".

VII. Veisesperma

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 88/407/EMÜ, 14. juuni 1988, millega sätestatakse koduveiste sügavkülmutatud sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded (EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 51–55 (kunstlik seemendamine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 64a ja 76 (seemendusjaamade ja ekspordiettevõtete heakskiitmine) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Vastavalt direktiivi 88/407/EMÜ artikli 4 lõikele 2 peavad kõik Šveitsi keskused ainult selliseid loomi, kelle reaktsioon seerumi neutralisatsiooni testile või ELISA testile on negatiivne.

2. Direktiivi 88/407/EMÜ artikli 5 lõikega 8 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

3. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 88/407/EMÜ artiklile 16 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

4. a) ühendusest Šveitsi saadetavatel partiidel peavad kaasas olema direktiivi 88/407/EMÜ D lisas sätestatud veterinaarsertifikaadid.

b) Šveitsist ühendusse saadetavate partiide veterinaarsertifikaadid peavad vastama direktiivi 88/407/EMÜ D lisas sätestatutele, muudetuna järmiselt:

- lahtris IV asendatakse viide "direktiiv 88/407/EMÜ" viitega "ühenduse ja Šveitsi vaheline … kokkulepe (11. lisa 2. liite punkt VII)".

VIII. Seasperma

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 90/429/EMÜ, 26. juuni 1990, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 51–55 (kunstlik seemendamine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 64a ja 76 (seemendusjaamade ja ekspordiettevõtete heakskiitmine) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Direktiivi 90/429/EMÜ artikli 5 lõikega 2 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

2. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 90/429/EMÜ artiklile 16 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

3. a) ühendusest Šveitsi saadetavate partiide veterinaarsertifikaadid peavad vastama direktiivi 90/429/EMÜ D lisas sätestatutele, muudetuna järmiselt: lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihriik: Šveits";

b) Šveitsist ühendusse saadetavate partiide veterinaarsertifikaadid peavad vastama direktiivi 90/429/EMÜ D lisas sätestatutele, muudetuna järmiselt:

- lahtris 2 asendatakse "kogunud liikmesriik" väljendiga "kogunud riik: Šveits",

- lahtris 13 asendatakse viide "direktiiv 90/429/EMÜ" viitega "ühenduse ja Šveitsi vaheline … kokkulepe (11. lisa 2. liite punkt VIII)".

IX. Muud liigid

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 92/65/EMÜ, 13. juuli 1992, milles sätestatakse selliste loomade, sperma, munarakkude ja embrüote ühendusesisest kauplemist ja ühendusse importimist reguleerivad loomatervishoiu nõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I punktis osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54), viimati muudetud komisjoni otsusega 95/176/EÜ (EÜT L 117, 25.5.1995, lk 23) | 1.Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 51–55 (kunstlik seemendamine) ja 56–58 (embrüote siirdamine)2.Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 25–30 (koerte, kasside jt loomade import), 64 (eksporditingimused), 64a ja 76 (seemendusjaamade ja kogumisasutuste heakskiitmine ekspordiettevõtetena) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Käesolevas lisas käsitleb see punkt punktidega I–V hõlmamata elusloomadega ning punktidega VI–VIII hõlmamata sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemist.

2. Ühendus ja Šveits kohustuvad mitte keelama ega piirama punktis 1 osutatud elusloomade, sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemist muudel kui käesoleva lisa kohaldamisest tulenevatel loomade tervishoiuga seotud põhjustel, eelkõige vastavalt selle artiklile 20 võetavate kaitsemeetmete tõttu.

3. a) ühendusest Šveitsi imporditavate kabiloomade (v.a punktides I, II ja III nimetatute) partiide veterinaartõendiks on direktiivi 92/65/EMÜ E lisas sätestatud tõend, mis sisaldab direktiivi 92/65/EMÜ artikli 6 A osa lõike 1 punktis f sätestatud kinnitust.

b) Šveitsist ühendusse saadetavatele partiidele kehtib direktiivi 92/65/EMÜ E lisas sätestatud veterinaartõend, mis sisaldab vajadusel direktiivi 92/65/EMÜ artikli 6 A osa lõike 1 punktis f sätestatud kinnitust, mida on muudetud järgnevalt:

- viide "direktiiv 64/432/EMÜ" asendatakse viitega "ühenduse ja Šveitsi vaheline … kokkulepe (11. lisa 2. liite IX punkt)".

4. a) ühendusest Šveitsi saadetavate jäneseliste partiidele kehtib direktiivi 92/65/EMÜ E lisas sätestatud veterinaartõend, mis sisaldab vajadusel direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 lõike 2 teises lõigus sätestatud kinnitust.

b) Šveitsist ühendusse saadetavate jäneseliste partiidele kehtib direktiivi 92/65/EMÜ E lisas sätestatud veterinaartõend, mis sisaldab vajadusel direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 lõike 2 teises lõigus sätestatud kinnitust. Šveitsi asutused võivad seda kinnitust muuta, et vastata täielikult direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 nõuetele.

5. Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 lõikes 2 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

6. a) ühendusest Šveitsi saadetavate kasside ja koerte partiid peavad vastama direktiivi 92/65/EMÜ artikli 10 lõikele 2.

b) Šveitsist ühenduse liikmesriikidesse (v.a Ühendkuningriik, Iirimaa ja Rootsi) saadetavate kasside ja koerte partiid peavad vastama direktiivi 92/65/EMÜ artikli 10 lõike 2 tingimustele. Šveitsi asutused võivad muuta direktiivi 92/65/EMÜ artikli 10 lõike 2 punkti a viiendas taandes sätestatud kinnitust, et vastata täielikult nimetatud direktiivi artikli 10 lõike 2 punktidele a ja b.

c) Šveitsist Ühendkuningriiki, Iirimaale ja Rootsi saadetavate kasside ja koerte partiid peavad vastama direktiivi 92/65/EMÜ artikli 10 lõike 3 tingimustele. Kasutada tuleb komisjoni otsusega 94/273/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt: "lähteliikmesriik" asendatakse väljendiga "lähteriik: Šveits". Kehtib komisjoni otsuses 94/274/EÜ kehtestatud märgistamissüsteem.

7. a) ühendusest Šveitsi saadetavate lammaste ja kitsede munarakkude ja embrüote partiidele kohaldatakse otsuses 95/388/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt:

- pealkirjades lisatakse väljendile "ühendusesisene kaubandus" väljend "ja kaubandus Šveitsiga",

- lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihtriik: Šveits";

b) Šveitsist ühendusse saadetavate lammaste ja kitsede munarakkude ja embrüote partiidele kohaldatakse otsuses 95/388/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt:

- lahtris 2 asendatakse "kogunud liikmesriik" väljendiga "kogunud riik: Šveits",

- lahtris 13 võivad Šveitsi asutused sätestada nimetatud nõuded kogu ulatuses.

8. a) ühendusest Šveitsi saadetavate hobuslaste sperma partiidele kohaldatakse otsuses 95/307/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt:

- lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihtriik: Šveits".

b) Šveitsist ühendusse saadetavate hobuslaste sperma partiidele kohaldatakse otsuses 95/307/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt:

- lahtris 2 asendatakse "kogunud liikmesriik" väljendiga "kogunud riik: Šveits".

9. a) Ühendusest Šveitsi saadetavate hobuslaste munarakkude ja embrüote partiidele kohaldatakse otsuses 95/483/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt:

- lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihtriik: Šveits".

b) Šveitsist ühendusse saadetavate hobuslaste munarakkude ja embrüote partiidele kohaldatakse otsuses 95/294/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt:

- lahtris 2 asendatakse "kogunud liikmesriik" väljendiga "kogunud riik: Šveits".

10. a) Ühendusest Šveitsi saadetavate sigade munarakkude ja embrüote partiidele kohaldatakse otsuses 95/483/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt:

- pealkirjades lisatakse väljendile "ühendusesisene kaubandus" väljend "ja kaubandus Šveitsiga",

- lahtris 9 asendatakse "sihtliikmesriik" väljendiga "sihtriik: Šveits";

b) Šveitsist ühendusse saadetavate sigade munarakkude ja embrüote partiidele kohaldatakse otsuses 95/483/EÜ sätestatud sertifikaati, muudetuna järgmiselt:

- lahtris 2 asendatakse "kogunud liikmesriik" väljendiga "kogunud riik: Šveits".

11. Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 24 lõikes 2 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

12. Ühenduse ja Šveitsi vahelisel elusloomadega kauplemisel vastavalt punktile 1 kohaldatakse direktiivi 92/65/EMÜ E lisas sätestatud sertifikaati mutatis mutandis.

--------------------------------------------------

3. liide

Elusloomade ning teatavate loomsete saaduste import kolmandatest riikidest

I. Ühenduse õigusaktid

A. Veised, sead, lambad ja kitsed

nõukogu direktiiv 72/462/EMÜ, 12. detsember 1972, tervise- ja veterinaarinspektuuri probleemide kohta veiste, sigade ja värske liha impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga

B. Hobuslased

nõukogu direktiiv 90/426/EMÜ, 26. juuni 1990, hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga

C. Kodulinnud ja haudemunad

nõukogu direktiiv 90/539/EMÜ, 15. oktoober 1990, kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 303, 31,10.1990, lk 6), viimati muudetud direktiiviga 95/22/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 1)

D. Veeloomad

nõukogu direktiiv 91/67/EMÜ, 28. jaanuar 1991, akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1), viimati muudetud direktiiviga 95/22/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 1)

E. Limused

nõukogu direktiiv 91/492/EMÜ, 15. juuli 1991, milles sätestatakse elusate kahepoolmeliste karploomade tootmise ja turuleviimise tervishoiunõuded (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 1), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga

F. Veiseembrüod

nõukogu direktiiv 89/556/EMÜ, 25. september 1989, loomatervishoiunõuete kohta, millega reguleeritakse koduveiste embrüote ühendusesisest kaubandust ja kolmandatest riikidest importimist (EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1), viimati muudetud komisjoni otsusega 94/113/EÜ (EÜT L 53, 24.2.1994, lk 23)

G. Veisesperma

nõukogu direktiiv 88/407/EMÜ, 14. juuni 1988, millega sätestatakse koduveiste sügavkülmutatud sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded (EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga

H. Seasperma

nõukogu direktiiv 90/429/EMÜ, 26. juuni 1990, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga

I. Muud elusloomad

nõukogu direktiiv 92/65/EMÜ, 13. juuli 1992, milles sätestatakse selliste loomade, sperma, munarakkude ja embrüote ühendusesisest kauplemist ja ühendusse importimist reguleerivad loomatervishoiu nõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I punktis osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54), viimati muudetud komisjoni otsusega 95/176/EÜ (EÜT L 117, 24.5.1995, lk 23)

II. Šveitsi õigusaktid

korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11)

III. Rakenduseeskirjad

Üldjuhul kohaldab föderaalne veterinaaramet käesoleva liite I punktiga hõlmatud eeskirju. Siiski võib föderaalne veterinaaramet kohaldada ka palju rangemaid meetmeid ja nõuda lisatagatisi. Mõjutamata tema õigust rakendada neid meetmeid viivitamatult, konsulteeritakse sel juhul ühises veterinaarkomitees, et leida sobivaid lahendusi. Kui föderaalne veterinaaramet soovib rakendada vähem rangeid meetmeid, peab ta sellest pädevaid komisjoni talitusi eelnevalt teavitama. Sel juhul konsulteeritakse ühises veterinaarkomitees, et leida sobivaid lahendusi. Kuni lahenduse leidmiseni hoiduvad Šveitsi asutused kavandatud meetmete kohaldamisest.

--------------------------------------------------

4. liide

Zootehnilised sätted, k.a need, mis käsitlevad importi kolmandatest riikidest

I. Ühenduse õigusaktid

A. Veised

nõukogu direktiiv 77/504/EMÜ, 25. juuli 1977, tõupuhaste aretusveiste kohta (EÜT L 206, 12.8.1977, lk 8), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga

B. Sead

nõukogu direktiiv 88/661/EMÜ, 19. detsember 1998, aretussigade suhtes kohaldatavate zootehniliste standardite kohta (EÜT L 382, 31.12.1988, lk 36), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga

C. Lambad ja kitsed

nõukogu direktiiv 89/361/EMÜ, 30. mai 1989, tõupuhaste aretuslammaste ja -kitsede kohta (EÜT L 153, 6.6.1989, lk 30)

D. Equidae (hobuslased)

a) nõukogu direktiiv 90/427/EMÜ, 26. juuni 1990, zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta ühendusesisesel kauplemisel hobuslastega (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 55)

b) nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ, 26. juuni 1990, võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise tingimuste kohta (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 60)

E. Tõupuhtad loomad

nõukogu direktiiv 91/174/EMÜ, 25. märts 1991, milles sätestatakse põlvnemis- ja zootehnilised nõuded tõupuhaste loomade turustamiseks ja millega muudetakse direktiive 77/504/EMÜ ja 90/425/EMÜ (EÜT L 85, 5.4.1991, lk 37)

F. Import kolmandatest riikidest

nõukogu direktiiv 94/28/EÜ, 23. juuni 1994, millega sätestatakse kolmandatest riikidest loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote impordi suhtes kohaldatavate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste põhimõtted ning muudetakse direktiivi 77/504/EMÜ tõupuhaste aretusveiste kohta (EÜT L 178, 12.7.1994, lk 66)

II. Šveitsi õigusaktid

Šveitsi asutused on koostanud ja saatnud konsulteerimiseks põllumajandusseaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt vastutab Föderaalnõukogu korralduste vastuvõtmise eest käesoleva lisaga hõlmatud valdkondades. Käesoleva lisa jõustumisel kohustuvad Šveitsi asutused kohaldama õigusakte, millel oleks sama mõju käesoleva liite I punktis määratletud õigusaktidega. See liide vaadatakse üle, lähtudes Šveitsi asutuste poolt vastu võetud uutest sätetest, nii kiiresti kui võimalik.

III. Üleminekukorraldused

Piiramata 5. ja 6. liite zootehniliste kontrollide eeskirju, kohustuvad Šveitsi asutused tagama, et loomade, sperma, munarakkude ja embrüote partiid vastavad nõukogu direktiivile 94/28/EÜ.

Kui tekib raskusi kauplemisel, suunatakse küsimus ühe lepinguosalise nõudel ühisele veteinaarkomiteele.

--------------------------------------------------

5. liide

Kontrollid ja lõivud

1. PEATÜKK

Ühenduse ja Šveitsi vaheline kaubandus

I. ANIMO süsteem

Komisjon kaasab koostöös föderaalse veterinaarametiga Šveitsi elektroonilisse ANIMO süsteemi. Vajadusel kehtestab ühine veterinaarkomitee üleminekumeetmed.

II. Eeskirjad hobuslaste kohta

Ühenduse ja Šveitsi vahelist kaubandust hõlmavad kontrollid teostatakse kookõlas nõukogu direktiiviga 90/425/EMÜ, 26. juuni 1990, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29), viimati muudetud direktiiviga 92/118/EMÜ (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49).

Artiklite 9 ja 22 rakendamise eest vastutab ühine veterinaarkomitee.

III. Eeskirjad piirialadel karjatatavatele loomadele

1. Lähteriigi riiklik veterinaararst:

- teatab sihtriigi riiklikule veterinaararstile loomade lähetamisest 48 tundi ette,

- kontrollib loomi 48 tunni jooksul enne nende saatmist karjamaadele; loomad peavad olema nõuetekohaselt märgistatud;

- annab välja ühise veterinaarkomitee näidise põhjal koostatud tõendi.

2. Sihtriigi riiklik veterinaararst kontrollib loomi nende saabumisel sihtriiki, et tagada nende vastavus käesolevas lisas sätestatud tingimustele.

3. Kogu karajatamisperioodi vältel on loomad tollikontrolli all.

4. Loomade omanik esitab kirjaliku avalduse, milles ta kohustub:

a) samuti nagu kõik teised ühenduse või Šveisti loomaomanikud toimima vastavalt kõigile käesolevas lisas võetud meetmetele ja kohalikul tasandil kehtestatud muudele meetmetele;

b) katma lisas nõutud kontrollide kulud;

c) tegema täiel määral koostööd lähte- või sihtriigi asutuste poolt nõutud tolli- ja veterinaarkontrolli tomingute osas.

5. Karjatamist lubatakse ühenduse ja Šveitsi vahelise piiri kummalgi poolel 10 km laiusel ribal. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib seda ala suurendada.

6. Kui esineb haiguspuhanguid, tuleb pädevate veterinaarasutuste ühisel nõusolekul võtta asjakohaseid meetmeid.

Need asutused peavad otsustama, kuidas katta sellega kaasnevaid kulusid. Vajadusel võib küsimuse edastada ühisele veterinaarkomiteele.

IV. Erieeskirjad

A. Kui tapaloomad on määratud Baseli tapamajale, toimub ühes Šveitsi piiriületuspunktis ainult dokumentide kontroll. See eeskiri kehtib ainult Haut Rhin'i departemangust või Lörrachi, Waldshuti ja Breisgau-Hochschwarzwaldi piirkonnast ning Freiburg i.B. linnast pärit loomade suhtes. Seda sätet võidaks laiendada teistele piki ühenduse ja Šveitsi vahelist piiri asuvatele tapamajadele.

B. Kui loomad on määratud Livigno tollienklaavi, toimub Ponte Gallos ainult dokumentide kontroll. See eeskiri kehtib ainult Grisonsi kantonist pärit loomade suhtes. Seda sätet võidaks laiendada teistele piki ühenduse ja Šveitsi vahelist piiri kulgevatele tollikontrollialadele.

C. Kui loomad on määratud Grisonsi kantonisse, toimub La Drossas ainult dokumentide kontroll. See eeskiri kehtib ainult Livigno tollienklaavist pärit loomade suhtes. Seda sätet võidaks laiendada teistele piki ühenduse ja Šveitsi vahelist piiri kulgevatele aladele.

D. Kui elusloomad laaditakse otseselt või kaudselt rongile ühenduse territooriumi ühes punktis, et need pärast Šveitsi territooriumi läbimist laadida maha ühenduse territooriumi teises punktis, on ainsaks nõudeks Šveitsi veterinaarasutuste eelnev teavitamine. See eeskiri ei kehti rongide suhtes, mille koosseisu transpordi jooksul ei muudeta.

V. Eeskirjad ühenduse või Šveitsi territooriumi läbivate loomade kohta

A. Kui ühendusest pärit elusloomad läbivad Šveitsi territooriumi, teostavad Šveitsi asutused üksnes dokumentide kontrolle. Kahtluse korral võivad nad läbi viia kõiki muid vajalikke kontrolle.

B. Kui Šveitsist pärit elusloomad läbivad ühenduse territooriumi, teostavad ühenduse asutused üksnes dokumentide kontrolle. Kahtluse korral võivad nad läbi viia kõiki muid vajalikke kontrolle. Šveitsi asutused tagavad, et loomadel on tagasisaatmist keelav tõend, mille on välja andnud sihtriigiks oleva kolmanda riigi asutused.

VI. Üldeeskirjad

Neid sätteid kohaldatakse juhtudel, mis ei ole hõlmatud punktidega II–IV.

A. Ühendusest või Šveitsist pärit impordiks mõeldud elusloomade osas viiakse läbi järgmisi kontrolle:

- dokumentide kontrollid,

- identsuskontrollid,

ja, kahtluse korral,

- füüsilised kontrollid.

B. Elusloomada osas, kes ei ole hõlmatud käesoleva lisaga ja keda kontrollitakse vastavalt direktiivile 91/496/EMÜ, viiakse läbi järgmisi kontrolle:

- dokumentide kontrollid,

- identsuskontrollid,

ja, kahtluse korral,

- füüsilised kontrollid.

VII. Piiripunktid – Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline kaubandus

A. Ühenduses:

Saksamaa jaoks, järgmised piiripunktid:

– Bietingen | maantee |

– Konstanz Strasse | maantee |

– Weil am Rhein/Mannheim | raudtee, maantee |

Prantsusmaa jaoks, järgmised piiripunktid:

Divonne | maantee |

– Saint Julien/Bardonnex | maantee |

– Ferney-Voltaire/Genf | õhutee |

– Saint-Louis/Basel | õhutee |

Itaalia jaoks, järgmised piiripunktid:

– Campocologno | raudtee |

– Chiasso | raudtee, maantee |

– Gran San Bernardo-Pollein | maantee |

Austria jaoks, järgmised piiriületuspunktid ja neile vastavad piiripunktid:

– Tisis | maantee |

– Hochst | maantee |

– Buchs | raudtee |

B. Šveitsi jaoks:

– Saksamaaga: | Thayngen | maantee |

Kreuzlingen | maantee |

Basel | maantee/raudtee/õhutee |

– Prantsusmaaga: | Bardonnex | maantee |

Basel | maantee/raudtee/õhutee |

Genf | maantee/õhutee |

– Itaaliaga: | Campocologno | raudtee |

Chiasso | maantee/raudtee |

Martigny | maantee |

– Austriaga: | Schaanwald | maantee |

St. Margrethen | maantee |

Buchs | raudtee |

2. PEATÜKK

Import kolmandatest riikidest

I. Õigusaktid

Kontrolli impordi üle kolmandatest riikidest teostatakse vastavalt nõukogu direktiivile 91/496/EMÜ, 15. juuli 1991, millega sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate loomade veterinaarkontrolli korraldust reguleerivad põhimõtted ja muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ (EÜT L 268, 24.4.1991, lk 56), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga.

II. Rakenduseeskirjad

A. Piiripunktideks direktiivi 91/496/EMÜ artikli 6 tähenduses on: Basel-Mülhauseni lennujaam, Genfi lennujaam ja Zürichi lennujaam. Edasiste muudatuste eest vastutab ühine veterinaarkomitee.

B. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 91/496/EMÜ artiklile 19 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

3. PEATÜKK

Erisätted

- Prantsusmaa puhul konsulteeritakse Ferney-Voltaire "i/Genfi lennujaama ja St.Louis"/Baseli lennujaama juhtumeid ühises veterinaarkomitees.

- Šveitsi puhul konsulteeritakse Genf-Cointrini lennujaama ja Basel-Mülhauseni lennujaama juhtumeid ühises veterinaarkomitees.

I. Vastastikune abi

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 89/608/EMÜ, 21. november 1989, liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst veterinaaria ja zootehnika küsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34) | Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1996, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eelkõige selle artikkel 57 |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

Ühine veterinaarkomitee vastutab direktiivi 89/608/EMÜ artiklite 10, 11 ja 16 rakendamise eest.

II. Loomade identifitseerimine

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 92/102/EMÜ, 27. november 1992, loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 7–22 (registreerimine ja identifitseerimine) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Ühine veterinaarkomitee vastutab direktiivi 92/102/EMÜ artikli 3 lõike 2, artikli 4 lõike 1 punkti a viienda lõigu ja artikli 4 lõike 2 rakendamise eest.

2. Sigade, lammaste ja kitsede liikumisel Šveitsis on artikli 5 lõike 3 kohaldamisel arvesse võetav kuupäev 1. juuli 1999.

3. Direktiivi 92/102/EMÜ artikli 10 kohaselt vastutab ühine veterinaarkomitee kõigi elektrooniliste identifitseerimissüsteemide kasutuselevõtu koordineerimise eest

III. SHIFT süsteem

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu otsus 92/438/EMÜ, 13. juuli 1992, veterinaarse impordikorra (SHIFT-projekt) arvutistamise kohta, millega muudetakse direktiive 90/675/EMÜ, 91/496/EMÜ, 91/628/EMÜ ja otsust 90/424/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks otsus 88/192/EMÜ (EÜT L 243, 25.8.1992, lk 27), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga | Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

Komisjon kaasab koostöös föderaalse veterinaarametiga Šveitsi nõukogu otsuses 92/438/EMÜ sätestatud SHIFT süsteemi.

IV. Loomade kaitse

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus | Šveits |

Nõukogu direktiiv 91/628/EMÜ, 19. november 1991, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ (EÜT L 340, 11.12.1991, lk 17) | Korraldus loomade kaitse kohta, 27. mai 1981 (RS 455.1) Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11) |

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Šveitsi asutused kohustuvad täitma direktiivis 91/628/EMÜ sätestatud nõudeid Šveitsi ja ühenduse vahelise kaubanduse kohta ja impordi kohta kolmandatest riikidest.

2. Direktiivi 91/628/EMÜ artikli 8 lõikega 4 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

3. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 91/628/EMÜ artiklile 10 ning loomade ja loomsete saaduste importi, transiiti ja eksporti käsitleva korralduse (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), artiklile 65.

4. Direktiivi 91/628/EMÜ artikli 18 lõike 3 teise lõiguga sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

V. Paljundusmaterjal

Käesoleva liite 1. peatüki 6. jagu ja 2. peatükki kohaldatakse mutatis mutandis.

VI. Lõivud

A. Muudest kui käesoleva lisaga hõlmatud riikidest pärinevate elusloomade kontrollimisel kohustuvad Šveitsi asutused koguma vähemalt direktiivi 96/43/EÜ C lisa 2. peatükis sätestatud lõivusid.

B. Ühendusest või Šveitsist pärit ja ühendusse või Šveitsi importida kavatsetavate elusloomade pealt makstavad lõivud on:

2,5 eurot/t, minimaalselt 15 eurot ja maksimaalselt 175 eurot partii kohta.

C. Lõive ei tule tasuda:

- Baseli tapamajja saadetavate tapaloomade pealt,

- Livigno tollienklaavi saadetavate loomade pealt,

- Grisonsi kantonisse saadetavate loomade pealt,

- elusloomade pealt, kes laaditakse otseselt või kaudselt rongile ühes ühenduse territooriumi punktis ja laaditakse maha teises ühenduse territooriumi punktis,

- ühendusest pärit elusloomade pealt, kes läbivad Šveitsi territooriumi,

- Šveitsist pärit elusloomade pealt, kes läbivad ühenduse territooriumi,

- hobuslaste pealt.

D. Piirialadele karjatamiseks saadetud loomade pealt makstakse lõive alljärgnevalt:

1 euro looma kohta sihtriigilt ja 1 euro looma kohta lähteriigilt, minimaalselt 10 eurot ja maksimaalselt 100 eurot partii kohta igal korral.

E. Käesoleva peatüki kohaldamisel on "partii" sama liiki loomade arv, mis on hõlmatud sama veterinaarsertifikaadi või dokumenidga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud sama kaubasaatja, mis on pärit samast ekspordiriigist või –piirkonnast ja mis saadetakse samasse sihtkohta.

--------------------------------------------------

6. liide

LOOMSED SAADUSED

1. PEATÜKK

Sektorid, kus samaväärsuse tunnustamine on vastastikune

Tooted:

Inimtoiduks ette nähtud veisepiim ja tooted sellest

Veisepiim ja tooted sellest, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks

| Eksport ühendusest Šveitsi | Eksport Šveitsist ühendusseVõrdväärsus |

Kaubandustingimused | Võrdväärsus | Kaubandustingimused | Võrdväärsus |

EÜ standardid | Šveitsi standardid | Šveitsi standardid | EÜ standardid |

Loomatervishoiu-alased sätted – Veised | 64/432/EMÜ 92/46/EMÜ 92/118/EMÜ | Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 47, 61, 65, 101, 155, 163, 169, 173, 177, 224 ja 295 | jah | Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 47, 61, 65, 101, 155, 163, 169, 173, 177, 224 ja 295 | 64/432/EMÜ 92/46/EMÜ 92/118/EMÜ | jah |

– Tervisekaitse | 92/46/EMÜ 92/118/EMÜ | Korraldus piimasektori kvaliteedi tagamise kohta, 18. oktoober 1995 (Or-AOL, RS 916.351.0) | jah | Korraldus piimasektori kvaliteedi tagamise kohta, 18. oktoober 1995 (Or-AOL, RS 916.351.0) | 92/46/EMÜ 92/118/EMÜ | jah |

Šveitsi piimatootjate keskliidu korraldus kvaliteedi tagamise kohta tööstuslikul piimatöötlemisel, 25. jaanuar 1996 (RS 916.351.04) | Šveitsi piimatootjate keskliidu korraldus kvaliteedi tagamise kohta tööstuslikul piimatöötlemisel, 25. jaanuar 1996 (RS 916.351.04) |

Šveitsi piimatootjate keskliidu korraldus kvaliteedi tagamise kohta piima tootmisel, 16. jaanuar 1996 (RS 916.351.05) | Šveitsi piimatootjate keskliidu korraldus kvaliteedi tagamise kohta piima tootmisel, 16. jaanuar 1996 (RS 916.351.05) |

USAL korraldus kvaliteedi tagamise kohta piima käsitöönduslikul töötlemisel, 24. jaanuar 1996 (RS 916.351.06) | USAL korraldus kvaliteedi tagamise kohta piima käsitöönduslikul töötlemisel, 24. jaanuar 1996 (RS 916.351.06) |

Šveitsi juustukaupmeeste liidu SA korraldus kvaliteedi tagamise kohta juustu valmimise ja kinnispakkidesse pakendamise jooksul, 30. jaanuar 1996 (RS 916.351.07) | Šveitsi juustukaupmeeste liidu SA korraldus kvaliteedi tagamise kohta juustu valmimise ja kinnispakkidesse pakendamise jooksul, 30. jaanuar 1996 (RS 916.351.07) |

Tooted:

Loomsed jäätmed

Eksport ühendusest Šveitsi | Eksport Šveitsist ühendusse |

Kaubandustingimused | Võrdväärsus | Erinõuded | Kaubandustingimused | Võrdväärsus | Erinõuded |

EÜ standardid | Šveitsi standardid | Šveitsi standardid | EÜ standardid |

90/667/EMÜ | Korraldus loomsete jäätmete kõrvaldamise kohta (CEL-DA), 3. veebruar 1992, viimati muudetud 17. aprillil 1996 (RS 916.441.22) | jah | Kõrge riskiteguriga materjaliga kauplemine on keelatud. Vaadatakse uuesti läbi ühise veterinaarkomitee poolt. | Korraldus loomsete jäätmete kõrvaldamise kohta (CEL-DA), 3. veebruar 1992, viimati muudetud 17. aprillil 1996 (RS 916.441.22) | 90/667/EMÜ | jah | Kõrge riskiteguriga materjaliga kauplemine on keelatud. Vaadatakse uuesti läbi ühise veterinaarkomitee poolt. |

| Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 64a, 76 ja 77 (ekspordiettevõtete heakskiitmine, loomsete jäätmete ekspordi tingimused) | | | Korraldus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), 20. aprill 1988, viimati muudetud 14. mail 1997 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 64a, 76 ja 77 (ekspordiettevõtete heakskiitmine, loomsete jäätmete ekspordi tingimused) | | | |

II PEATÜKK

I peatükiga hõlmamata sektorid

I. Eksport ühendusest Šveitsi

Eksport ühendusest Šveitsi toimub samadel tingimustel kui ühendusesisene kaubandus. Saadetistele lisatakse kõigil juhtudel pädeva asutuse poolt välja antud sertifikaat, mis kinnitab vastavust kõnealustele tingimustele.

Vajadusel arutatakse sertifikaadi vormi ühises veterinaarkomitees.

II. Eksport Šveitsist ühendusse

Eksport Šveitsist ühendusse toimub ühenduse eeskirjades sätestatud tingimustel. Sertifikaatide vorme arutatakse ühises veterinaarkomitees.

Otsuse tegemiseni nende vormide kohta kohaldatakse sertifikaatidele olemasolevaid nõudeid.

III PEATÜKK

Ühe sektori ülekandmine II peatükist I peatükki

Niipea kui Šveits võtab vastu mõne õigusakti, mida ta käsitleb kui ühenduse õigusaktiga samaväärset, esitatakse asi ühisele veterinaarkomiteele. Käesoleva liite I peatükki kohandatakse nii kiiresti kui võimalik, et see peegeldaks komitee nõupidamiste tulemust.

--------------------------------------------------

7. liide

Vastutavad ametiasutused

A OSA

Šveits

Loomatervishoiu- ja veterinaarkontrolli eest vastutavad ühiselt föderaalne rahvamajandusministeerium ja föderaalne siseministeerium. Selles suhtes kohaldatakse järgmist:

- eksportimisel ühendusse vastutab föderaalne rahvamajandusministeerium veterinaarsertifikaatide väljaandmise eest, mis kinnitavad vastavust sätestatud veterinaarstandarditele ja –nõuetele,

- loomset päritolu toiduainete importimisel vastutab föderaalne rahvamajandusministeerium liha (k.a kala, koorikloomad ja molluskid) ja lihatoodete (k.a kala-, kooriklooma- ja molluskitoodete) kohta käivate veterinaarstandardite ja –nõuete eest ja föderaalne siseministeerium vastutab piima, piimatoodete, munade ning munatoodete eest,

- muude loomsete saaduste puhul vastutab veterinaarstandardite ja –nõuete eest föderaalne rahvamajandusministeerium.

B OSA

Ühendus

Vastutus on jagatud liikmesriikide riiklike asutuste ja Euroopa Komisjoni vahel. Selles suhtes kohaldatakse järgmist:

- eksportimisel Šveitsi vastutavad liikmesriigid tootmistingimuste ja –nõuete täitmise kontrolli eest, eelkõige kohustuslike kontrollide ning sätestatud standarditele ja nõuetele vastavust tõendavate veterinaarsertifikaatide väljaandmise eest,

- Euroopa Komisjon vastutab üldise koordineerimise, kontrollsüsteemide kontrollide/seire ning seadusandliku tegevuse eest, et tagada ühtse turu raames standardite ja nõuete ühtne kohaldamine.

--------------------------------------------------

8. liide

Piirkondlike tingimustega kohandamine

--------------------------------------------------

9. liide

Kontrollide läbiviimise korra suunised

Käesoleva liite tähenduses on "kontroll" toimivuse hindamine.

1. Üldpõhimõtted

1.1. Kontrollid viiakse läbi ühiselt kontrolli eest vastutava lepinguosalise ("kontrollija") ja kontrollitava lepinguosalise ("kontrollitav") poolt vastavalt siinkehtestatud sätetele. Vajadusel võib kontrollida ettevõtteid ja rajatisi.

1.2. Kontrollid tuleb kavandada pigem kontrollorgani tõhususe kontrollimiseks kui üksikute toidupartiide või ettevõtete tagasilükkamiseks. Kui kontrollimisel avastatakse tõsine oht loomade või inimeste tervisele, võtab kontrollitav viivitamata parandusmeetmeid. See võib hõlmata asjakohaste määruste, rakenduseeskirjade, lõpptulemuse hindamise, vastavuse taseme ja järgnevate parandusmeetmete kontrollimist.

1.3. Kontrollide sagedus peaks põhinema nende tulemuslikkusel. Tulemuste madal tase nõuab sagedamini läbiviidavaid kontrolle; kontrollitav peab mitterahuldavad tulemused parandama kontrollijat rahuldaval viisil.

1.4. Kontrollid ja nendest tulenavad otsused peavad olema läbipaistvad ja järjepidevad.

2. Kontrollijaga seotud põhimõtted

Kontrolli läbiviimise eest vastutavad isikud peaksid ette valmistama plaani, soovitavalt kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste standarditega, mis hõlmab järgmisi punkte:

2.1. kontrolliobjekt, kontrollimise põhjalikkus ja ulatus;

2.2. kontrollimise aeg ja koht koos ajakavaga kuni lõpparuande esitamiseni, viimane kaasa arvatud;

2.3. keel või keeled, milles viiakse läbi kontroll ja kirjutatakse aruanne;

2.4. kontrollijate määratlemine ning, kui tegemist on rühmatööga, rühmajuhi määratlemine. Erisüsteemide ja –programmide kontrollimisel võib vaja minna spetsiaalseid kutseoskusi;

2.5. ametiisikutega peetavate koosolekute ning ettevõtete ja rajatiste külastamise kalenderplaan. Külastatavate ettevõtete või rajatiste andmeid ei ole vaja eelnevalt ära märkida;

2.6. ärisaladuse hoidmise järgimine kontrollijate poolt vastavalt teabevabaduse sätetele. Peab vältima huvide konflikti;

2.7. kinnipidamine töötervishoidu ja tööohutust reguleerivatest eeskirjadest ning ettevõtjate õiguste austamine.

See plaan tuleks koos kontrollitava esindajatega eelnevalt läbi vaadata.

3. Kontrollitavaga seotud põhimõtted

Et hõlbustada kontrollija tööd, peaks kontrollitava tegevuse suhtes kohaldama järgmisi põhimõtteid.

3.1. Kontrollitav peab kontrollijaga tihedat koostööd tegema ning nimetab selle ülesande eest vastutavad isikud. Koostöö võib hõlmata, nt:

- juurdepääsu kõigile kohaldatavatele määrustele ja standarditele,

- juurdepääsu rakendusprogrammidele ja vastavatele andmetele ja dokumentidele,

- juurdepääsu auditeerimis- ja inspekteerimisaruannetele,

- dokumentatsiooni parandusmeetmete ja sanktsioonide kohta,

- juurdepääsu ettevõtetele.

3.2. Kontrollitav peab pidama dokumenteeritud programmi, et tõendada kolmandatele osapooltele, et standardeid järgitakse järjekindlalt ja ühtselt.

4. Kord

4.1. Sissejuhatav koosolek

Sissejuhatav koosolek tuleks pidada mõlema lepinguosalise esindajate osavõtul. Kõnealusel koosolekul vastutab kontrollija, et esitataks kontrolli kava ning kinnitataks piisavate ressursside, dokumentide ja muude vajalike vahendite kättesaadavust kontrolli läbiviimiseks.

4.2. Dokumentide revisjon

Dokumentide revisjon võib koosneda punktis 3.1 osutatud dokumentide ja arhivaalide, kontrollitava struktuuride ja volituste revideerimisest, ning kõigi vastavate muudatuste läbivaatamisest, mis alates käesoleva lisa vastuvõtmisest või pärast eelmist kontrollimist on tehtud toidu inspekteerimis- ja sertifitseerimissüsteemidesse, pannes rõhku asjaomaste loomade või toodete inspekteerimis- ja sertifitseerimissüsteemi elementide kohaldamisele. See võib hõlmata asjassepuutuvate inspekteerimiste ja sertifitseerimiste arhivaalide ning dokumentide läbivaatamist.

4.3. Kohapealne kontroll

4.3.1. Otsus selle meetme lisamise kohta peaks põhinema riskianalüüsil, võttes arvesse selliseid tegureid nagu asjaomased tooted, tööstussektori või eksportiva riigi nõuete järgimist viimasel ajal, tootmismahtu ja impordi- või ekspordimahtu, muudatusi infrastruktuuris ja riikliku kontrolli ja sertifitseerimissüsteemide iseloomu.

4.3.2. Kohapealne kontroll võib hõlmata käike tootmis- ja valmistamisruumidesse, toidu töötlemise ja ladustamise ruumidesse ja kontroll-laboritesse punktis 4.2 osutatud dokumentides sisalduva teabe järgimise kontrollimiseks.

4.4. Kontrollijärgne tegevus

Kui viiakse läbi järelkontroll, et näha, kas puudujäägid on parandatud, piisab ainult nõuetele mittevastavate punktide kontrollimisest.

5. Töödokumendid

Kontrolli tulemuste esitamise ja järelduste vorm peaks olema võimalikult standardiseeritud selleks, et lähenemine kontrollile oleks ühtsem, läbipaistvam ja tõhusam. Töödokumentide hulka võivad kuuluda hindamispunktide kontrollnimekirjad. Sellised loetelud võivad hõlmata:

- seadusandlust,

- kontrolli- ja sertifitseerimisteenistuste struktuuri ja tegutsemisviisi,

- andmeid ettevõtete ja nende tegutsemisviisi kohta,

- tervishoiustatistikat, proovivõtuplaane ja -tulemusi,

- rakendusmeetmeid ja –korda,

- aruandluse ja vaidluste korda,

- koolituskavasid.

6. Lõppkoosolek

Lõppkoosolekul peavad osalema mõlema lepinguosalise esindajad ja vajaduse korral riiklike kontrolli- ja sertifitseerimisprogrammide eest vastutavad ametnikud. Sellel koosolekul teatab kontrollija kontrolli käigus leitust. Teave esitatakse täpselt ja lühidalt, et kontrolli lõppjäreldused oleksid selgelt arusaadavad.

Kontrollitav peaks koostama puuduste parandamise tegevuskava, märkides võimaluse korral paranduskava elluviimise kuupäevad.

7. Aruanne

Kontrolliaruande eelnõu edastatakse võimalikult kiiresti kontrollitavale. Kontrollitaval on aega üks kuu, mille jooksul aruande eelnõu kohta oma arvamus esitada; kontrollitava poolt esitatud arvamused lisatakse lõpparuandesse.

--------------------------------------------------

10. liide

Piirikontrollid ja inspekteerimislõivud

A. Piirikontrollid sektoritele, kus samaväärsuse tunnustamine on vastastikune

Piirikontrolli laad | Määr |

1.Dokumentide kontrollid | 100 % |

2.Füüsilised kontrollid: | |

– piim ja piimatooted | 1 % |

– loomsed jäätmed | 1 % |

B. Piirikontrollid muudele kui punktis A nimetatud sektoritele

Piirikontrolli laad | Määr |

1.Dokumentide kontrollid | 100 % |

2.Füüsilised kontrollid | max 10 % |

C. Erimeetmed

1. Arvesse võetakse EÜ-Šveitsi ühiskomitee soovituse nr 1/94 3. lisa loomsete saaduste ja elusloomade teatavate veterinaarkontrollide ja formaalsuste lihtsustamise kohta. Küsimust arutab nii kiiresti kui võimalik ühine veterinaarkomitee.

2. Ühine veterinaarkomitee vaatab nii kiiresti kui võimalik üle Prantsusmaa ja Šveitsi vahelise Genfi järve kalastussaadustega kauplemise küsimuse ja Saksamaa ja Šveitsi vahelise Constance'i järve kalastussaadustega kauplemise küsimuse.

D. Lõivud

1. Sektorites, kus samaväärsuse tunnustamine on kahepoolne, on lõivud:

1,5 eurot/t, minimaalselt 30 eurot ja maksimaalset 350 eurot partii kohta.

2. Muudes kui punktis 1 viidatud sektorites on lõivud:

3,5 eurot/t, minimaalselt 30 eurot ja maksimaalset 350 eurot partii kohta.

Ühine veterinaarkomitee vaatab need sätted üle ühe aasta möödumisel käesoleva lisa jõustumisest.

--------------------------------------------------

11. liide

Kontaktpunktid

Euroopa Ühendusele

The Director

VI/BII Public, animal and plant health

European Commission

B - 1049 Brussels

Muud olulised kontaktisikud:

The Director

Food and Veterinary Office

Dublin

Ireland

Head of Unit

DG VI/B/II/4 Coordination of horizontal health questions

European Commission

B - 1049 Brussels

Šveitsile

Office Vétérinaire Fédéral

Case postale

3003 Berne

Switzerland

Tel (41-31) 323 85 01/02

Faks (41-31) 323 85 90

Muud olulised kontaktisikud:

Office Fédéral de la Santé Publique

Case postale

3003 Berne

Tel (41-31) 322 21 11

Faks (41-31) 322 95 07

Centrale du Service d'Inspection et de Consultation en Matière d'Economie Laitière

Schwarzenburgstraße 161

3097 Liebefeld-Berne

Tel (41-31) 323 81 03

Faks (41-31) 323 82 27

--------------------------------------------------

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad, kes esindavad:

EUROOPA ÜHENDUST

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI,

kokku tulnud Luxembourgis 21. juunil 1999. aastal, et alla kirjutada Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud põllumajandussaadustega kauplemist käsitlevale kokkuleppele, on vastu võtnud järgmised lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

- ühisdeklaratsioon Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vaheliste kahepoolsete kokkulepete kohta,

- ühisdeklaratsioon köögivilja- ja puuviljapulbrite tariifse klassifitseerimise kohta,

- ühisdeklaratsioon lihasektori kohta,

- ühisdeklaratsioon Šveitsi liha tariifikvootide haldamismeetodi kohta,

- ühisdeklaratsioon taimetervist käsitleva 4. lisa rakendamise kohta,

- ühisdeklaratsioon ühendusest pärinevate ning Šveitsi territooriumil turustatavate veinisektori toodete kupaaži kohta,

- ühisdeklaratsioon piiritusjooke ja aromatiseeritud veinijooke käsitlevate õigusaktide kohta,

- ühisdeklaratsioon põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta,

- ühisdeklaratsioon 11. lisa kohta, mis käsitleb loomatervishoiu- ja zootehnilisi meetmeid, mida kohaldatakse elusloomade ja loomsete saadustega kauplemisel,

- ühisdeklaratsioon edasiste läbirääkimiste kohta.

- Võeti teadmiseks järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

Euroopa Ühenduse deklaratsioon fondüüjuustude kohta,

- Šveitsi deklaratsioon grappa kohta,

- Šveitsi deklaratsioon kodulindude nimetuste kohta olenevalt linnupidamisviisist,

- deklaratsioon Šveitsi osalemise kohta komiteedes.

Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve.Udfærdiget i Luxembourg den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfems.Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig.Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα.Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-nine.Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf.Fatto a Lussembourgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove.Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig.Feito em Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove.Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän.Som skedde i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio.

Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή ΚοινότηταFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaPå Europeiska gemenskapens vägnar

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

Por la Confederación SuizaFor Det Schweiziske EdsforbundFür die Schweizerische EidgenossenschaftΓια την Ελβετική ΣυνομοσπονδίαFor the Swiss ConfederationPour la Confédération suissePer la Confederazione svizzeraVoor de Zwitserse BondsstaatPela Confederação SuíçaSveitsin valaliiton puolestaPå Schweiziska edsförbundets vägnar

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON

Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vaheliste kahepoolsete kokkulepete kohta

Euroopa Ühendus ja Šveits deklareerivad käesolevaga, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel sõlmitud kahepoolseid kokkuleppeid kohaldatakse vastavalt nende kokkulepete osapoolteks olevate riikide Euroopa Ühenduse või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks olemisest tulenevatele kohustustele ning neid kohustusi piiramata.

Samuti tunistavad nad, et nende kokkulepete sätteid kohaldatakse ainult niivõrd, kuivõrd nad ühtivad ühenduse õigusega, k.a ühenduse poolt sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepetega.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON

köögivilja- ja puuviljapulbrite tariifse klassifitseerimise kohta

Et kindlustada ja tagada ühenduse poolt Šveitsile põllumajandussaadustega kauplemist käsitleva kokkuleppe 2. lisaga hõlmatud teatavate köögivilja- ja puuviljapulbrite osas antud soodustuste väärtust, lepivad lepinguosaliste tolliasutused kokku, et kaaluvad tariifsete soodustuste kohaldamisel saadud kogemuste põhjal köögivilja- ja puuviljapulbrite tariifse klassifitseerimise ajakohastamist.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON

lihasektori kohta

BSE-kriisi ja teatavate liikmesriikide poolt erandkorras Šveitsi suhtes võetud meetmete tõttu avab ühendus 1. juulist 1999 700 netotonni suuruse kuivatatud loomaliha autonoomse aastakvoodi, mille suhtes kohaldatakse väärtuselist tollimaksu ja mis vabastatakse koguselisest tollimaksust ning mida kohaldatakse ühe aasta jooksul alates kokkuleppe jõustumisest. Olukord vaadatakse üle, kui teatavate liikmesriikide poolt Šveitsile tehtavaid impordipiiranguid ei ole nimetatud tähtpäevaks kaotatud.

Šveits omalt poolt säilitab samaks ajavahemikuks ja samadel tingimustel, kui seni kohaldatud, olemasolevad soodustused (480 netotonni Parma ja San Daniele sinki, 50 netotonni Serrano sinki ja 170 netotonni Bresaola"t)."

Kohaldatavateks päritolureegliteks on mittesooduspäritolu reeglid.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON

Šveitsi liha tariifikvootide haldamismeetodi kohta

Euroopa Ühendus ja Šveits teatavad oma kavatsusest, ühiselt ja eelkõige pidades silmas WTO sätteid, vaadata üle Šveitsi liha tariifikvootide haldamismeetod, et leida haldamismeetod, mis kaubandust vähem takistaks.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON

taimetervist käsitleva 4. lisa rakendamise kohta

Šveits ja ühendus (edaspidi "lepinguosalised") kohustuvad rakendama taimetervist käsitlevat 4. lisa nii kiiresti kui võimalik. 4. lisa rakendatakse, kui käesoleva lisa A liites loetletud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid hõlmavad Šveitsi õigusaktid on muudetud samaväärseks B liites loetletud ühenduse õigusaktidega vastavalt korrale, millega kavatsetakse lülitada taimed, taimsed saadused ja muud tooted 4. lisa 1. liitesse ja kahe lepinguosalise õigusaktid selle 2. liitesse. Seda korda kasutatakse ka selle lisa 3. ja 4. liite täiendamiseks vastavalt käesoleva lisa C ja D liitele ühenduse puhul ja vastavalt asjakohastele sätetele Šveitsi puhul.

4. lisa artikleid 9 ja 10 rakendatakse nimetatud lisa jõustumisel, et võtta nii kiiresti kui võimalik kasutusele meetmeid 1. liites loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete kandmiseks 4. lisasse, 2. liites loetletud, kahe lepinguosalise taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide sissetoomise ja levimise vastu võetavaid kaitsemeetmeid käsitlevate, samaväärset mõju omavate õigusaktide kandmiseks 4. lisasse, 3. liites loetletud, taimepasside väljaandmise eest vastutavate asutuste kandmiseks 4. lisasse ja vajadusel 4. liites määratletud alade ja nende kohta käivate erinõuete kandmiseks 4. lisasse.

4. lisa artiklis 10 osutatud taimetervise töörühm vaatab nii kiirest kui võimalik läbi Šveitsi õigusaktide muudatused, et selgitada välja, kas neil on samaväärne mõju taimedele või taimsetele saadustele kahulike organismide sissetoomise ja levimise vastu võetavaid kaitsemeetmeid käsitlevate ühenduse sätetega. Ta tagab, et 4. lisa rakendatakse järk-järgult nii, et seda saaks nii kiiresti kui võimalik kohaldada võimalikult paljudele käesoleva lisa A liites loetletud taimedele, taimsetele saadustele ja muudele toodetele.

Lepinguosalised kohustuvad pidama tehnilisi konsultatsioone, et edendada taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide sissetoomise ja levimise vastu võetavate kaitsemeetmetega samaväärset mõju omavate õigusaktide kasutuselevõttu.

--------------------------------------------------

A liide

TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MILLE SUHTES KAKS LEPINGUOSALIST PÜÜAVAD LEIDA LAHENDUST VASTAVALT 4. LISALE

A. TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MIS PÄRINEVAD EMMA-KUMMA LEPINGUOSALISE TERRITOORIUMILT

1. Taimed ja taimsed saadused, kui nad on ringluses

1.1. Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

Beta vulgaris L.

Humulus lupulus L.

Prunus L. [1]

1.2. Taimeosad, v.a viljad või seemned, kuid k.a tolmeldamiseks ettenähtud õietolm

Chaenomeles Lindl.

Cotoneaster Ehrh.

Crataegus L.

Cydonia Mill.

Eriobotrya Lindl.

Malus Mill.

Mespilus L.

Pyracantha Roem.

Pyrus L.

Sorbus L. v.a S. Intermedia (Ehrh.) Pers.

Stranvaesia Lindl.

1.3. Võsundite ja mugulate abil paljunevate liikide taimed istutamiseks

Solanum L. ja selle hübriidid

1.4. Taimed, v.a viljad ja seemned

Vitis L.

2. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mille on tootnud niisugused ettevõtjad, kellel on luba toota müügiks taimekasvatusega ametialaselt tegelevatele isikutele, v.a taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on valmis müügiks lõpptarbijale ning mille puhul lepinguosaliste vastutavad ametiasutused tagavad, et nende toodang on muudest toodetest selgesti eristatud.

2.1. Taimed, v.a seemned

Abies spp.

Apium graveolens L.

Argyranthemum spp.

Aster spp.

Brassica spp.

Castanea Mill.

Cucumis spp.

Dendranthema (DC) Des Moul.

Dianthus L. ja selle hübriidid

Exacum spp.

Fragaria L.

Gerbera Cass.

Gypsophila L.

Impatiens L.: kõik Uus-Guinea hübriidsordid

Lactuca spp.

Larix Mill.

Leucanthemum L.

Lupinus L.

Pelargonium L'Hérit. ex Ait.

Picea A. Dietr.

Pinus L.

Populus L.

Pseudotsuga Carr.

Quercus L.

Rubus L.

Spinacia L.

Tanacetum L.

Tsuga Carr.

Verbena L.

2.2. Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

Solanaceae, v.a. punktis 1.3 osutatud

2.3. Juurtega taimed või taimed koos neile lisatud või nende külge kinnitunud kasvusubstraadiga

Araceae

Marantaceae

Musaceae

Persea Mill.

Strelitziaceae

2.4. Seemned ja sibulad

Allium ascalonicum L.

Allium cepa L.

Allium schoenoprasum L.

2.5. Istutamiseks ettenähtud taimed

Allium porrum L.

2.6. Istutamiseks ettenähtud sibulad ja mugulad

Camassia Lindl.

Chionodoxa Boiss.

Crocus flavus Weston cv. Golden Yellow

Galanthus L.

Galtonia candicans (Baker) Decne

Gladiolus Tourn. ex L.: selle minisordid ja hübriidid, nt G. callianthus Marais, G. colvillei Sweet, G. nanus hort., G. ramosus hort. and G. tubergenii hort.

Hyacinthus L.

Iris L.

Ismene Herbert (= Hymenocallis Salisb.)

Muscari Mill.

Narcissus L.

Ornithogalum L.

Puschkinia Adams

Scilla L.

Tigridia Juss.

Tulipa L.

B. TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MIS ON PÄRIT ALADELT, MIDA EI OLE A-OSAS NIMETATUD

3. Kõik istutamiseks ettenähtud taimed,

v.a:

- punktis 4 loetlemata seemned,

- järgmised taimed:

Citrus L.

Clausena Burm. f.

Fortunella Swingle

Murraya Koenig ex L.

Palmae

Poncirus Raf.

4. Seemned

4.1. Argentiinast, Austraaliast, Boliiviast, Tšiilist, Uus-Meremaalt ja Uruguayst pärit seemned

Cruciferae

Gramineae

Trifolium spp.

4.2. Mujalt kui lepinguosaliste territooriumilt pärit seemned

Allium cepa L.

Allium porrum L.

Allium schoenoprasum L.

Capsicum spp.

Helianthus annuus L.

Lycopersicon lycopersicum (L.) Karst. ex Farw.

Medicago sativa L.

Phaseolus L.

Prunus L.

Rubus L.

Zea mays L.

4.3. Afganistanist, Indiast, Iraagist, Mehhikost, Nepaalist, Pakistanist ja USA-st pärit järgmiste perekondade seemned

Triticum

Secale

X Triticosecale

5. Taimed, v.a viljad ja seemned

Vitis L.

6. Taimeosad, v.a viljad ja seemned

Coniferales

Dendranthema (DC) Des Moul.

Dianthus L.

Pelargonium L'Hérit. ex Ait.

Populus L.

mujalt kui Euroopa riikidest pärit Prunus L.,

Quercus L.

7. Mujalt kui Euroopa riikidest pärit viljad

Annona L.

Cydonia Mill.

Diospyros L.

Malus Mill.

Mangifera L.

Passiflora L.

Prunus L.

Psidium L.

Pyrus L.

Ribes L.

Syzygium Gaertn.

Vaccinium L.

8. Varremugulad, v.a istutamiseks ettenähtud

Solanum tuberosum L.

9. Koorega või kooreta puit, millel on täielikult või osaliselt säilinud looduslikult kumer pind või puit laastude, tükikeste, saepuru, puidujääkide või -jäätmetena

a) kui see on tervenisti või osaliselt saadud alljärgnevatest taimedest:

- Castanea Mill.

- Castanea Mill., Quercus L. (k.a Põhja-Ameerika riikidest pärit puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumer pind)

- Okaspuud, v.a Pinus L. (k.a Euroopa-välistest riikidest pärit puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumer pind)

- Pinus L. (k.a puit, millel ei ole säilinud looduslik kumer pind)

- Populus L. (Ameerika riikidest pärit)

- Acer saccharum Marsh. (k.a Põhja-Ameerika riikidest pärit puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumer pind) ja

b) kui see vastab ühele järgmistest kirjeldustest:

CN-kood | Kirjeldus |

440110 | küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul; |

ex440121 | puitlaastud ja -pilpad: – Euroopa-välistest riikidest pärit okaspuudest |

440122 | puitlaastud ja -pilpad: – – v.a okaspuudest |

440130 | Puidujäätmed ja -jäägid, pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeeritud |

ex440320 | Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud: – värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega katmata või immutamata, Euroopa-väliste riikide okaspuudest |

440391 | Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud: – värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega katmata või immutamata – – tammest (Quercus L.) |

440399 | Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud: – värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega katmata või immutamata – – v.a okaspuudest, tammest (Quercus L.) ja pöögist (Fagus L.) |

ex440410 | Lõhestatud teibad: pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega: – Euroopa-välistest riikidest pärit okaspuudest |

ex440420 | Lõhestatud teibad: pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega: – v.a okaspuudest |

440610 | Raudteede ja trammiteede puitliiprid: – immutamata |

ex440710 | Pikikiudu saetud või lõhestatud ja vineerlõigatud või ringkooritud puit, hööveldamata, lihvimata või jätkamata, paksusega üle 6 mm; eelkõige palgid, plangud, lauad, prussid, latid: – Euroopa-välistest riikidest pärit okaspuudest |

ex440791 | Pikikiudu saetud või lõhestatud ja vineerlõigatud või ringkooritud puit, hööveldamata, lihvimata või jätkamata, paksusega üle 6 mm; eelkõige palgid,plangud, lauad, prussid, latid: – tammest (Quercus L.) |

ex440799 | Pikikiudu saetud või lõhestatud ja vineerlõigatud või ringkooritud puit, kas hööveldatud, lihvitud, jätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm; eelkõige palgid, plangud, lauad, prussid, latid: – v.a okaspuudest, troopilistest puuliikidest, tammest (Quercus L.) ja pöögist (Fagus L.) |

ex441510 | Pakk-kastid, lattkastid ja vaadid Euroopa-välistest riikidest pärit okaspuudest |

ex441520 | Puitalused, äärtega puitalused jm puidust kaubaalused Euroopa-välistest riikidest pärit okaspuudest |

ex441600 | Tammest (Quercus L.) tünnid, k.a tünnilauad |

Puitalused ja äärtega puitalused (CN-kood ex441520) arvatakse samuti välja, juhul kui nad vastavad standarditele, mida kohaldatakse "UIC"-alustele ning nad on märgistatud sellele vastavalt.

10. Muld ja kasvusubstraat

a) muld ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb mullast või tahkest orgaanilisest ainest, näiteks taimede osad, huumus, mis sisaldab kütteturvast või puukoort (v.a tervenisti kütteturbast koosnev);

b) taimedele lisatud või neile kinnitunud muld ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb punktis a täpsustatud ainest või mis tervenisti või osaliselt koosneb kütteturbast või mõnest muust tahkest anorgaanilisest ainest, mis on ette nähtud taimede elujõu säilitamiseks.

[1] Võttes arvesse erisätteid, mis on kavandatud ploomirõugete suhtes.

--------------------------------------------------

B liide

ÕIGUSAKTID

Euroopa Ühenduse sätted:

- nõukogu direktiiv 69/464/EMÜ, 8. detsember 1969, kartulivähi tõrje kohta

- nõukogu direktiiv 69/465/EMÜ, 8. detsember 1969, kartulinemtoodi tõrje kohta

- nõukogu direktiiv 69/466/EMÜ, 8. detsember 1969, San José kilptäi tõrje kohta

- nõukogu direktiiv 74/647/EMÜ, 9. detsember 1974, nelgimähkuri tõrje kohta

- nõukogu direktiiv 77/93/EMÜ, 21. detsember 1976, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse kandumise kohta, viimati muudetud komisjoni direktiiviga 98/2/EÜ

- komisjoni otsus 91/261/EMÜ, 2. mai 1991, millega tunnistatakse Austraalia vabaks bakterist Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al.

- komisjoni direktiiv 92/70/EMÜ, 30. juuli 1992, milles sätestatakse ühenduses kaitstud alade tunnustamiseks läbiviidavate vaatluste üksikasjalikud eeskirjad

- komisjoni direktiiv 92/76/EMÜ, 6. oktoober 1992, millega tunnistatakse kaitstavaid alasid, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, viimati muudetud direktiiviga 98/17/EÜ

- komisjoni direktiiv 92/90/EMÜ, 3. november 1992, millega kehtestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjate ja importijate kohustused ning nende registreerimise üksikasjad

- komisjoni direktiiv 92/105/EMÜ, 3. detsember 1992, millega kehtestatakse standardid taimepassidele, mida kasutatakse teatud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumisel ühenduses, ja üksikasjalik kord, mille alusel antakse välja taimepasse ning tingimused ja üksikasjalik kord nende asendamiseks

- komisjoni otsus 93/359/EMÜ, 28. mai 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Ameerika Ühendriikidest pärit Thuja L. puidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest

- komisjoni otsus 93/360/EMÜ, 28. mai 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärineva Thuja L. puidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest

- komisjoni otsus 93/365/EMÜ, 2. juuni 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärit kuumtöödeldud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, ja millega kehtestatakse kuumtöödeldud puidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad

- komisjoni otsus 93/422/EMÜ, 22. juuni 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärit kuivatis kuivatatud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, ja millega kehtestatakse kuivatis kuivatatud okaspuupuidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad

- komisjoni otsus 93/423/EMÜ, 22. juuni 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Ameerika Ühendriikidest pärit kuivatis kuivatatud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest ja millega kehtestatakse kuivatis kuivatatud okaspuupuidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad

- komisjoni direktiiv 93/50/EMÜ, 24. juuni 1993, mis määratleb teatavad 5. lisa A osas loetlemata taimed, mille tootjad, või tootmispiirkonnas asuvad laomajandid või lähetuskeskused tuleb kanda ametlikku registrisse

- komisjoni direktiiv 93/51/EMÜ, 24. juuni 1993, millega kehtestatakse eeskirjad teatavate taimede, taimsete saaduste või muude toodete liikumise kohta läbi kaitstud ala ning selliselt kaitstud alalt pärit ning sellel alal toimuvate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumise kohta

- komisjoni otsus 93/452/EMÜ, 15. juuli 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Jaapanist pärit Chamaecyparis Spach, Juniperus L. ja Pinus L. taimede osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, viimati muudetud otsusega 96/711/EÜ

- komisjoni otsus 93/467/EMÜ, 19. juuli 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast või Ameerika Ühendriikidest pärit koorimata tammepalkide (Quercus L.) osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, viimati muudetud otsusega 96/724/EÜ

- nõukogu direktiiv 93/85/EMÜ, 4. oktoober 1993, kartuli ringmädaniku kontrolli kohta

- komisjoni direktiiv 95/44/EÜ, 26. juuli 1995, millega kehtestatakse tingimused, millele vastavalt võib nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ 1.–4. lisas loetletud teatavaid kahjulikke organisme, taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid ühendusse või teatavatele kaitstavatele aladele sisse tuua või nende piires vedada katsete, teaduslike eesmärkide ja sordiaretuse puhul, viimati muudetud direktiiviga 97/46/EÜ

- komisjoni otsus 95/506/EÜ, 24. november 1995, millega lubatakse liikmesriikidel võtta ajutiselt lisameetmeid Hollandi Kuningriigi suhtes haigusetekitaja Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith leviku takistamiseks, viimati muudetud otsusega 97/649/EÜ

- komisjoni otsus 96/301/EÜ, 3. mai 1996, millega lubatakse liikmesriikidel võtta ajutiselt lisameetmeid Egiptuse suhtes haigusetekitaja Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith leviku takistamiseks

- komisjoni otsus 96/618/EÜ, 16. oktoober 1996, millega lubatakse liikmesriikidel Senegali Vabariigist pärineva kartuli, v.a seemnekartuliks ettenähtud kartuli, osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest

- komisjoni otsus 97/5/EÜ, 12. detsember 1996, millega Ungari tunnistatakse vabaks haigusetekitajast Clavibacter michiganensis (Smith) Davis et al. spp. sepedonicus (Spieckerman et Kotthoff) Davis et al.

- komisjoni otsus 97/353/EÜ, 20. mai 1997, millega lubatakse liikmesriikidel Argentiinast pärit ja istutamiseks ettenähtud maasikataimede (Fragaria L.), välja arvatud seemnete puhul kehtestada erandid teatavatest nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ sätetest

- komisjoni direktiiv 98/22/EÜ, 15. aprill 1998, milles sätestatakse miinimumnõuded kolmandatest riikidest toodavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete fütosanitaarkontrolli tegemiseks ühenduses mujal kui sihtkohas asuvates kontrollpunktides

--------------------------------------------------

C LIIDE

TAIMEPASSIDE VÄLJASTAMISE EEST VASTUTAVAD AMETIASUTUSED

Ühendus

Ministère des Classes Moyennes et de l'Agriculture

Service de la Qualité et de la Protection de végétaux

WTC 3 — 6ème étage

Boulevard Simon Bolivar 30

B-1210 Brussels

Tel (32-2) 208 37 04

Faks (32-2) 208 37 05

Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskerei

Plantedirektoratet

Skovbrynet 20

DK-2800 Lyngby

Tel (45) 45 96 66 00

Faks (45) 45 96 66 10

Bunderministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Forsten

Rochusstraβe 1

D-53123 Bonn 1

Tel (49-228) 529 35 90

Faks (49-228) 529 42 62

Ministry of Agriculture and Forestry

Directorate of Plant Produce

Plant Protection Service

3-5, Ippokratous Str.

GR-10164 Athens

Tel (30-1) 360 54 80

Faks (30-1) 361 71 03

Ministério de Agricultura, Pesca y Alimentación

Dirección General de Sanidad de la Producción Agraria

Subdirección general de Sanidad Vegetal

MAPA, c/Velazquez, 147 la Planta

E-28002 Madrid

Tel (34-1) 347 82 54

Faks (34-1) 347 82 63

Ministry of Agriculture and Forestry

Plant Production Inspection Centre

Plant Protection Service

Vilhonvuorenkatu 11 C,PO box 42

FIN-00501 Helsinki

Tel (358-0) 13 42 11

Faks (358-0) 13 42 14 99

Ministère de l'Agriculture, de la Pêche et de l'Alimentation

Direction générale de l'Alimentation

Sous-direction de la Protection des végétaux

175 rue du Chevaleret

F-75013 Paris

Tel (33-1) 49 55 49 55

Faks (33-1) 49 55 59 49

Ministero delle Risorse Agricole, Alimentari e Forestali

DGPAAN — Servizio Fitosanitario Centrale

Via XX Settembre, 20

I-00195 Rome

Tel.: (39-6) 488 42 93 — 46 65 50 70

Faks (39-6) 481 46 28

Ministerie van Landbouw, Natuurbeheer en Visserij

Plantenziektenkundige Dienst (PD)

Geertjesweg 15—Postbus 9102

6700 HC Wageningen

The Netherlands

Tel (31-317) 49 69 11

Faks (31-317) 42 17 01

Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft

Stubenring 1

Abteilung Pflanzenschutzdienst

A-1012 Wien

Tel (43-1) 711 00 68 06

Faks (43-1) 711 00 65 07

Direcção-geral de Protecção das culturas

Quinta do Marquês

P-2780 Oeiras

Tel (351-1) 443 50 58/443 07 72/3

Faks (351-1) 442 06 16/443 05 27

Swedish Board of Agriculture

Plant Protection Service

S-551 82 Jönkoping

Tel (46-36) 15 59 13

Faks (46-36) 12 25 22

Ministère de l'Agriculture

ASTA

16, route d'Esch

BP 1904

L-1019 Luxemburg

Tel (352) 45 71 72218

Faks (352) 45 71 72340

Department of Agriculture, Food and Forestry

Plant Protection Service Agriculture House (7 West)

Kildare street

Dublin

2

Ireland

Tel (353-1) 607 20 03

Faks (353-1) 661 62 63

Ministry of Agriculture, Fisheries and Food

Plant Health Devision

Foss House, Kings Pool

1-2

Peasholme Green

York YO1 2PX

United Kingdom

Tel (44-1904) 45 51 61

Faks (44-1904) 45 51 63

--------------------------------------------------

D liide

ARTIKLIS 4 NIMETATUD ALAD JA NENDE KOHTA KÄIVAD ERINÕUDED

Artiklis 4 nimetatud alad ja nende kohta käivad erinõuded on määratletud kahe lepinguosalise vastavates õigus- ja haldusnormides, mis on ära toodud allpool.

Euroopa Ühenduse sätted

- komisjoni direktiiv 92/76/EMÜ, 6. oktoober 1992, millega tunnistatakse kaitstavaid alasid, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad

- komisjoni direktiiv 92/103/EÜ, 1. detsember 1992, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/93/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) lisasid 1-4

- komisjoni direktiiv 93/106/EÜ, 29. november 1993, millega muudetakse direktiivi 92/76/EMÜ (kaitstavate alade, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, tunnistamise kohta)

- komijoni direktiiv 93/110/EÜ, 9. detsember 1993, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) teatavaid lisasid

- komisjoni direktiiv 94/61/EÜ, 15. detsember 1994, millega pikendatakse direktiivi 92/76/EMÜ artiklis 1 sätestatud teatavate kaitstavate alade ajutise tunnistamise tähtaega

- komisjoni direktiiv 95/4/EÜ, 21. veebruar 1995, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) teatavaid lisasid

- komisjoni direktiiv 95/40/EÜ, 19. juuli 1995, millega muudetakse direktiivi 92/76/EMÜ (kaitstavate alade, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, tunnistamise kohta)

- komisjoni direktiiv 95/65/EÜ, 14. detsember 1995, millega muudetakse direktiivi 92/76/EMÜ (kaitstavate alade, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, tunnistamise kohta)

- komisjoni direktiiv 95/66/EÜ, 14. detsember 1995, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) teatavaid lisasid

- komisjoni direktiiv 96/14/Euratom, ESTÜ, EÜ, 12. märts 1996, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) teatavaid lisasid

- komisjoni direktiiv 96/15/EÜ, 14. märts 1996, millega muudetakse direktiivi 92/76/EMÜ (kaitstavate alade, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, tunnistamise kohta)

- komisjoni direktiiv 96/76/EÜ, 29. november 1996, millega muudetakse direktiivi 92/76/EMÜ (kaitstavate alade, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, tunnistamise kohta)

- komisjoni direktiiv 95/41/EÜ, 19. juuli 1995, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) teatavaid lisasid

- komisjoni direktiiv 98/17/EÜ, 11. märts. 1998, millega muudetakse direktiivi 92/76/EMÜ (kaitstavate alade, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad, tunnistamise kohta)

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON

ühendusest pärinevate ning Šveitsi territooriumil turustatavate veinisektori toodete kupaaži kohta

7. lisa artikli 4 lõige 1 lubab koostoimes 1. liite punktiga A ühendusest pärinevate veinisektori toodete kupaaži teiste ühendustest pärinevate veinisektori toodete või muud päritolu toodetega Šveitsi territooriumil üksnes asjakohastes ühenduse sätetes toodud tingimustel või, selliste tingimuste puudumisel, 1. liites toodud liikmesriikide sätetes toodud tingimustel. Sellest tulenevalt ei kohaldata neile toodetele Šveitsi toiduaineid käsitlevat korraldust 1. märtsist 1995.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON

piiritusjooke ja aromatiseeritud veinijooke käsitlevate õigusaktide kohta

Soovides luua soodsaid tingimusi vastastikuse piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookidega kauplemise hõlbustamiseks ja edendamiseks ning sel eesmärgil kõrvaldada tehnilised bärjäärid kauplemisel nende jookidega, lepivad lepinguosalised kokku alljärgnevas.

Käesolevaga kohustub Šveits muutma oma asjassepuutuvaid õigusakte samaväärseks ühenduse õigusaktidega ning algatama alates praegusest vastavaid protseduure, et kohandada kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest oma õigusakte piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise osas.

Pärast seda, kui Šveits on kohandanud õigusakte, mis on mõlema lepinguosalise arvates samaväärsed ühenduse omadega, algatavad Euroopa Ühendus ja Šveits menetlused, lülitamaks põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppesse lisa piiritusjooke ja aromatiseeritud veinijooke käsitlevate õigusaktide vastastikuse tunnustamise kohta.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON

põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta

Euroopa Ühendus ja Šveits (edaspidi "lepinguosalised") lepivad kokku, et vastastikune kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kaitsmine on oluline lepinguosaliste vahelise põllumajandussaaduste ja toiduainetega kauplemise liberaliseerimiseks. Seda käsitlevate sätete lülitamine põllumajandustoodetega kauplemist käsitlevasse kahepoolsesse kokkuleppesse on vajalik täiendus veinisektori toodetega kauplemist käsitleva kokkuleppe 7. lisale, eelkõige selle II jaotisele, mis sätestab nende toodete nimetuste vastastikuse kaitse, ning piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookide vastastikust tunnustamist ja nimetuste kaitsmist käsitleva kokkuleppe 8. lisale.

Lepinguosalised näevad ette, et kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste vastastikust kaitset käsitlevad sätted lülitatakse põllumajandussaadustega kauplemise kokkuleppesse nii kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registreerimist hõlmavate tingimuste kui ka kontrolli korralduse puhul samaväärsete õigusaktide põhjal. Nimetatud sätete kokkuleppesse lülitamine toimub tähtpäeval, mis on vastuvõetav mõlemale lepinguosalisele, kuid mitte enne nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 17 täielikku kohaldamist ühendusele praeguses koosseisus. Seni informeerivad lepinguosalised teineteist oma tööst selles valdkonnas, võttes arvesse õiguslikke piiranguid.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON

11. lisa kohta, mis käsitleb loomatervishoiu- ja zootehnilisi meetmeid, mida kohaldatakse elusloomade ja loomsete saadustega kauplemisel

Euroopa Ühenduste Komisjon jälgib hoolega koos asjaomaste liikmesriikidega BSE arengut ning Šveitsi poolt vastu võetud haiguse vastu võitlemise meetmeid, et leida sobivat lahendust. Neid asjaolusid arvestades kohustub Šveits käesolevaga mitte algatama menetlusi ühenduse või selle liikmesriikide vastu Maailma Kaubandusorganisatsioonis.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON

edasiste läbirääkimiste kohta

Euroopa Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon teatavad oma kavatsusest korraldada läbirääkimised eesmärgiga sõlmida kokkuleppeid ühist huvi pakkuvates valdkondades nagu 1972. aasta vabakaubanduslepingu protokolli 2 ajakohastamine ja Šveitsi osalemine teatavates ühenduse koolitus-, noorsoo-, meedia-, statistika- ja keskkonnaprogrammides. Nende läbirääkimiste ettevalmistamisega tuleks alustada niipea, kui käimasolevad kahepoolsed läbirääkimised on lõpetatud.

--------------------------------------------------

EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOON

fondüüjuustude kohta

Käesolevaga deklareerib Euroopa Ühendus oma valmisolekut seoses 1972.a. vabakaubanduslepingu 2. protokolli kohandamisega läbi vaadata juustufondüüde valmistamiseks kasutatavate juustude loetelu.

--------------------------------------------------

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

grappa kohta

Šveits deklareerib käesolevaga, et kohustub järgima nõukogu määruse (EMÜ) nr 1576/89 artikli 1 lõike 4 punktis f toodud ühenduses kehtivat nimetuse "grappa" ("viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook") definitsiooni.

--------------------------------------------------

ŠVEITSI DEKLARATSIOON

kodulindude nimetuste kohta olenevalt linnupidamisviisist

Šveits deklareerib käesolevaga, et tal pole hetkel kehtivaid õigusakte, mis käsitleksid konkreetselt linnupidamisviise ning kodulindude nimetusi.

Ta deklareerib siiski oma tahet algatada alates praegusest vastavaid protseduure, võtmaks kolme aasta jooksul alates lepingu jõustumisest vastu samasisulistele ühenduse õigusaktidele vastavad konkreetselt liinupidamisviise ning kodulindude nimetusi käsitlevad õigusaktid.

Šveits deklareerib käesolevaga, et tal on olemas asjakohased õigusaktid eelkõige tarbijaid eksitava tegevuse eest kaitsmise, loomakaitse, märgistuste kaitsmise ja ebaausa kokurentsi vastu võitlemise kohta.

Ta deklareerib, et olemasolevaid õiguakte rakendatakse viisil, mis kindlustab tarbija asjakohase, objektiivse informatsiooniga, tagamaks ausat kokurentsi Šveitsist pärinevate ja ühendusest pärinevate kodulindude vahel. Ta pöörab erilist tähelepanu sellele, et keelata ebakorrektse või valeinformatsiooni kasutamist, mis võib eksitada tarbijat Šveitsi turul müüdavate toodete laadi, linnupidamisviisi ja kodulindude nimetuste suhtes.

--------------------------------------------------

DEKLARATSIOON

Šveitsi osalemise kohta komiteedes

Nõukogu lepib kokku, et Šveitsi esindajad võivad, kui küsimus puudutab neid, vaatlejatena osaleda järgmiste komiteede koosolekutel ja ekspertidest koosnevate töörühmade tegevuses:

- teadusprogrammide komiteed, sealhulgas teadus- ja tehnikauuringute komitee (CREST),

- võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon,

- kõrgharidusdiplomite vastastikuse tunnustamise koordineerimisrühm,

- lennuliinide ja õhutranspordi valdkonnas konkurentsieeskirjade rakendamise nõuandekomiteed.

Šveitsi esindajatel ei ole õigust viibida nende komiteede hääletamise juures.

Teiste komiteede puhul, mis tegelevad nende lepingute reguleerimisalasse kuuluvate valdkondadega, mille suhtes Šveits on vastu võtnud acquis communautairei või samaväärsed meetmed, konsulteerib komisjon Šveitsi ekspertidega Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 100 kirjeldatud viisil.

--------------------------------------------------

Top