(1)

EFTA järelevalveamet teavitab Norra ametiasutusi, et pärast Norra regionaalabi kaardi 2022–2027 hindamist leiab järelevalveamet, et see on regionaalabi suunistes sätestatud põhimõtetega kooskõlas (1).

(2)

Käesolev otsus kujutab endast EFTA järelevalveameti poolt regionaalabi suuniste punkti 190 alusel antud hinnangut regionaalabi kaardile. Heakskiidetud kaarti käsitatakse regionaalabi suuniste lahutamatu osana (2). Regionaalabi kaart ei hõlma riigiabi andmist ega kujuta endast luba sellise abi andmiseks.

(3)

EFTA järelevalveamet tugines oma otsuse tegemisel järgmistele kaalutlustele.

(4)

1. detsembril 2021 võttis EFTA järelevalveamet otsusega nr 269/21/COL vastu oma uued regionaalabi suunised. Regionaalabi suunistes on esitatud tingimused, mille alusel võib regionaalabi pidada Euroopa Majanduspiirkonna lepingu toimimisega kokkusobivaks (3). Lisaks on suunistes sätestatud kriteeriumid Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõike 3 punktides a ja c sätestatud kokkusobivuse tingimustele vastavate alade kindlakstegemiseks (4).

(5)

Vastavalt regionaalabi suuniste punktile 150 tuleb alad, mille EMP EFTA riigid soovivad määrata punkti a või punkti c aladeks, regionaalabi kaardil kindlaks määrata. Regionaalabi suuniste punkti 189 kohaselt peab iga EMP EFTA riik teavitama EFTA järelevalveametit 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027 kohaldatavast regionaalabi kaardist. Sellest lähtuvalt edastasid Norra ametiasutused Norra regionaalabi kaardi aastateks 2022–2027 oma 2. detsembri 2021. aasta kirjaga (5).

(6)

Regionaalabiga hõlmatuse määrad aastatel 2022–2027 on EMP EFTA riikide kaupa esitatud regionaalabi suuniste I lisas. Norra erimäär hõlmab eelnevalt kindlaksmääratud ja eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alasid.

(7)

Norra ametiasutused võivad sellest erimäärast lähtudes määrata eelnevalt kindlaksmääratud ja eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad. Seda määramist reguleerivad põhimõtted on esitatud vastavalt regionaalabi suuniste punktides 168 ja 169 ning punktis 175.

(8)

Regionaalabi suuniste punkti 168 kohaselt võivad EMP EFTA riigid määrata punkti c alaks suuniste punktis 166 viidatud eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad. Need alad on nimetatud regionaalabi suuniste I lisas.

(9)

Punkt 169 võimaldab rakendada paindlikku lähenemisviisi, mille kohaselt võib teatavatel tingimustel määrata ka muid hõredalt ja väga hõredalt asustatud alasid, mis ei ole eelnevalt kindlaks määratud abikõlblike aladena.

(10)

Norra regionaalabi kaardil aastateks 2014–2020 esitasid Norra ametiasutused hõredalt asustatud alad. Väga hõredalt asustatud alasid ei esitatud (6). Küll aga määrasid Norra ametiasutused väga hõredalt asustatud alad kindlaks seoses tegevusabi kavaga, mille tingimuseks oli, et see peab piirduma selliste aladega (7).

(11)

Regionaalabi suuniste joonealune märkus nr 65 sisaldab uut täpsustust, et hõredalt ja väga hõredalt asustatud alad tuleks regionaalabi kaardil ära märkida. Sellest lähtuvalt on Norra ametiasutused oma teatises esitanud väga hõredalt asustatud alad, mis langevad kokku varem seoses tegevusabi kavaga määratud aladega.

(12)

Seetõttu hindab EFTA järelevalveamet kõigepealt hõredalt asustatud alade määramist Norra ametiasutuste poolt. Seejärel hindab EFTA järelevalveamet Norra ametiasutuste poolt nende alade piires väga hõredalt asustatud alade määramist. Nagu on nõutud regionaalabi suuniste punkti 169 viimases lauses, võtab EFTA järelevalveamet elanikkonna hõlmatuse piirmäära järgimise hindamisel arvesse nii väga hõredalt asustatud alade kui ka hõredalt asustatud alade rahvaarvu.

(13)

Regionaalabi suuniste punkti 19 alapunktis 30 esitatud määratlusest tuleneb, et kõik punkti 169 kohaselt määratud alad on hõredalt asustatud alad. Seetõttu arvestab EFTA järelevalveamet elanikkonna hõlmatuse piirmäära järgimise hindamisel nii hõredalt kui ka väga hõredalt asustatud alade rahvaarvu ainult üks kord.

(14)

Regionaalabi suuniste punkti 169 esimeses ja teises lauses on sätestatud, et „[h]õredalt asustatud aladeks peaksid EMP EFTA riigid põhimõtteliselt määrama 2. tasandi statistilised piirkonnad, kus on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta, või 3. tasandi statistilised piirkonnad, kus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta. EMP EFTA riigid võivad siiski määrata ka 3. tasandi statistiliste piirkondade osasid, kus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta, või muid naaberalasid, mis asuvad nende 3. tasandi statistiliste piirkondadega kõrvuti, eeldusel et määratud aladel on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta.“

(15)

Norras vastavad 3. tasandi statistilistele piirkondadele maakonnad, samal ajal kui 2. tasandi statistilised piirkonnad moodustavad suuremaid piirkondi (8).

(16)

Troms og Finnmarki maakond ja Nordlandi maakond on tervikuna kaardile kantud. 1. jaanuari 2020. aasta andmete (9) kohaselt on nende maakondade asustustihedus vastavalt 3,4 ja 6,7 elanikku ruutkilomeetri kohta (10). Samade rahvastikuandmete põhjal on nende alade rahvaarv 484 546 (11).

(17)

Punkti 169 teine lause annab võimaluse määrata 3. tasandi statistiliste piirkondade osi, kus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta, või muid naaberalasid, mis asuvad nende 3. tasandi statistiliste piirkondadega kõrvuti, eeldusel et määratud aladel on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta. Naaberalade lisamise võimalusele vastab võimalus jätta välja alasid 3. tasandi statistilistest piirkondadest, mille asustustihedus on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta.

(18)

Sellest tulenevalt on regionaalabi kaardilt välja jäetud 3. tasandi piirkondade Innlandeti ja Trøndelagi osi, kuid sinna on kantud teiste 3. tasandi piirkondade osi (12).

(19)

Tabelis 1 on loetletud 3. tasandi piirkondades Innlandetis ja Trøndelagis asuvad alad, mis on välja jäetud (13).

Tabel 1

Väiksemad kaardilt välja jäetud alad

(20)

1. jaanuari 2020. aasta rahvastikuandmete põhjal on nende välja jäetud alade kogurahvaarv 504 560 (14).

(21)

Tabelis 2 antakse ülevaade väiksematest kaardile kantud aladest, mille asustustihedus on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta (15).

Tabel 2

Väiksemad kaardile kantud alad

(22)

1. jaanuari 2020. aasta andmete põhjal on nende kaardile kantud alade kogurahvaarv 528 360 (16).

(23)

Regionaalabi suuniste punktis 169 on esitatud kolm nõuet, mis peavad olema täidetud selleks, et lisada väiksemaid alasid 3. tasandi statistilisest piirkonnast, kui selle piirkonna kui terviku asustustihedus on üle 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta.

(24)

Esiteks peab nende väiksemate alade asustustihedus olema vähem kui 12,5 inimest ruutkilomeetri kohta.

(25)

Nii EFTA järelevalveamet (17) kui ka komisjon (18) on oma varasemas praktikas hinnanud kaardile kantud hõredalt asustatud alade asustustihedust 3. tasandi piirkonna alusel (3. tasandi statistiline piirkond / NUTS 3 piirkond). Punkti 169 sõnastuses ei ole midagi uut, mis nõuaks teistsugust tõlgendust. Seega järgib EFTA järelevalveamet uute regionaalabi suuniste alusel sama lähenemisviisi.

(26)

Eespool tabelis 2 esitatud andmetest nähtub, et kaardile kantud piirkondade asustustihedus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta, kui hinnata neid üheskoos asjaomase 3. tasandi statistilise piirkonna tasandil. Seega on asustustiheduse nõue nende kaardile kantud alade puhul täidetud.

(27)

Teiseks peavad lisatud väiksemad alad külgnema 3. tasandi statistiliste piirkondadega ja nende asustustihedus peab olema alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta. Käesoleva otsuse IIIa lisas esitatud graafilisel kaardil näidatud asjaomaste piirkondade piiride põhjal järeldab EFTA järelevalveamet, et see nõue on täidetud.

(28)

Kolmandaks ei tohi piirkondade kaardile kandmisega ületada regionaalabi suuniste punktis 167 osutatud punkti c alade hõlmatuse erimäära. Regionaalabi suuniste punkti 169 viimase lause kohaselt tuleb hindamisel arvesse võtta väga hõredalt asustatud alade rahvaarvu koos hõredalt asustatud alade rahvaarvuga. Nagu on selgitatud punktis 13, võetakse aga elanikkonna hõlmatuse piirmäära järgimise hindamisel hõredalt ja väga hõredalt asustatud alade rahvaarvu arvesse ainult üks kord.

(29)

Regionaalabi suuniste I lisa kohaselt on Norra puhul punkti c alade hõlmatuse erimäär 25,14 % riigi elanikkonnast. Nii EFTA järelevalveamet (19) kui ka komisjon (20) on oma varasemas praktikas elanikkonna hõlmatuse piirmäära järgimise hindamisel aktsepteerinud hiljutiste rahvastikuandmete kasutamist. Punkti 169 sõnastuses ei ole midagi uut, mis osutaks, et see lähenemisviis ei ole uute regionaalabi suunistega kooskõlas. Seega peab EFTA järelevalveamet Norra ametiasutuste poolset 1. jaanuari 2020. aasta rahvastikuandmete kasutamist vastuvõetavaks.

(30)

1. jaanuari 2020. aasta andmete põhjal on Norra rahvaarv 5 368 283 (21). Seega ei või määratud väga hõredalt ja hõredalt asustatud alad selle arvu põhjal hõlmata mitte rohkem kui 1 349 586 elanikku.

(31)

Määratud hõredalt asustatud alade rahvaarv on 1 348 649 (22). See näitaja on Norra puhul ette nähtud punkti c alade hõlmatuse erimäärast madalam.

(32)

Selles osas hindab EFTA järelevalveamet Norra ametiasutuste poolset väga hõredalt asustatud alade määramist. Norra geograafilise asukoha ja rahvastiku paiknemise mustri tõttu kvalifitseeruvad paljud hõredalt asustatud alad väga hõredalt asustatud aladeks. Norra ametiasutused ongi määranud need alad väga hõredalt asustatud aladeks.

(33)

Regionaalabi suuniste punkti 169 kolmandas lauses on sätestatud, et „[v]äga hõredalt asustatud aladeks võivad EMP EFTA riigid määrata 2. tasandi statistilisi piirkondi, kus on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta, või muid väiksemaid naaberalasid, mis asuvad nende 2. tasandi statistiliste piirkondadega kõrvuti, eeldusel et määratud aladel on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta ning et väga hõredalt asustatud alade rahvaarv koos hõredalt asustatud alade rahvaarvuga ei ületa punktis 167 osutatud punkti c alade hõlmatuse erimäära“.

(34)

Asustustiheduse kriteeriumile, milleks on kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta, vastavad kaks Norra 2. tasandi statistilist piirkonda. Need on Põhja-Norra (23) ja Innlandet (24). Põhja-Norra 2. tasandi piirkonna asustustihedus on 4,5 elanikku ruutkilomeetri kohta (25) ja Innlandeti 2. tasandi piirkonna asustustihedus on 7,5 elanikku ruutkilomeetri kohta (26).

(35)

Norra ametiasutused on määranud Põhja-Norra 2. tasandi piirkonna tervikuna abikõlblikuks. Seega tuleb regionaalabi suuniste kohaldamisel käsitada kõiki Põhja-Norra alasid väga hõredalt asustatud aladena.

(36)

Nagu on märgitud eespool punktis 16, on nende alade rahvaarv 1. jaanuari 2020. aasta andmete põhjal 484 546.

(37)

Regionaalabi suuniste punkti 169 kolmanda lause sõnastus võimaldab määrata väiksemaid naaberalasid, mis külgnevad 2. tasandi statistilise piirkonnaga, kui seal elab vähem kui kaheksa inimest ruutkilomeetri kohta. Kuigi seda ei ole sõnaselgelt mainitud, peab naaberalade lisamise võimalusele loogiliselt vastama võimalus jätta välja alasid 2. tasandi statistilistest piirkondadest, mille asustustihedus on väiksem kui kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta. Selline tõlgendus on kooskõlas ka varasema praktikaga (27).

(38)

Sellest tulenevalt on Innlandeti 2. tasandi piirkond üksnes osaliselt määratud väga hõredalt asustatud alaks. Tabelis 3 on esitatud kaardile kantud Innlandeti alad ja nende asustustihedus (28).

Tabel 3

Kaardile kantud Innlandeti alad

(39)

Nende alade rahvaarv on 1. jaanuari 2020. aasta rahvastikuandmete põhjal 143 115 (29).

(40)

Kõik Põhja-Norra piirkonnaga külgnevad alad asuvad Trøndelagi 3. tasandi piirkonnas.

(41)

Tabelis 4 on esitatud kaardile kantud Trøndelagi alad ja nende asustustihedus (30).

Tabel 4

Põhja-Norra piirkonnaga külgnevad kaardile kantud alad

(42)

Nende alade rahvaarv on 1. jaanuari 2020. aasta rahvastikuandmete põhjal 73 683 (31).

(43)

Innlandetiga külgnevad alad asuvad Trøndelagi, Møre og Romsdali, Vestlandi, Rogalandi, Agderi, Vestfold og Telemarki ja Vikeni 3. tasandi piirkonnas. Need piirkonnad on esitatud alljärgnevas tabelis 5 (32).

Tabel 5

Innlandetiga külgnevad kaardile kantud alad

(44)

Nende piirkondade rahvaarv oli 1. jaanuari 2020. aasta rahvastikuandmete põhjal 301 848 (33).

(45)

Regionaalabi suuniste punktis 169 on esitatud kolm nõuet, mis peavad olema täidetud selleks, et kanda kaardile alasid 2. tasandi statistilisest piirkonnast, mille asustustihedus on üle kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta.

(46)

Esiteks peab nende alade asustustihedus olema alla kaheksa inimese ruutkilomeetri kohta.

(47)

Nagu märgiti eespool punktis 27, on nii EFTA järelevalveamet (34) kui ka komisjon (35) varem hinnanud kaardile kantud hõredalt asustatud alade asustustihedust koos asjaomase 3. tasandi piirkonna tasandil (3. tasandi statistiline piirkond / NUTS 3 piirkond). Väga hõredalt asustatud alade puhul, mis määrati tegevusabi kava raames, ei ole EFTA järelevalveamet hinnanud asjaomaste alade asustustihedust 3. tasandist väiksema üksuse tasandil (36).

(48)

Regionaalabi suuniste punkti 169 sõnastuses ei ole midagi uut, mis nõuaks sellest väljakujunenud tavast kõrvalekaldumist. Seega järgib EFTA järelevalveamet uute regionaalabi suuniste alusel sama lähenemisviisi.

(49)

Eespool tabelites 4 ja 5 esitatud andmetest nähtub, et kaardile kantud alade asustustihedus on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta, kui samas 3. tasandi statistilises piirkonnas asuvaid alasid hinnata koos. Kuna 3. tasandi statistilised piirkonnad on osa 2. tasandi suurematest piirkondadest, tähendab see seda, et ka kaardile kantud alade asustustihedus on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta, kui seda hinnata igas 2. tasandi piirkonnas asuvate kaardile kantud alade tasandil.

(50)

Seega on asustustiheduse nõue nende kaardile kantud alade puhul täidetud. Nagu on osutatud tabelis 3, on asustustiheduse nõue täidetud ka Innlandeti puhul määratud ja koos hinnatud alade puhul.

(51)

Teiseks peavad kaardile kantud alad külgnema 2. tasandi statistiliste piirkondadega ja nende asustustihedus peab olema alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta. Käesoleva otsuse IIIb lisas esitatud graafilisel kaardil näidatud asjaomaste piirkondade piiride põhjal järeldab EFTA järelevalveamet, et see nõue on täidetud.

(52)

Kolmandaks ei tohi piirkondade kaardile kandmisega ületada regionaalabi suuniste punktis 167 osutatud punkti c alade hõlmatuse erimäära. Regionaalabi suuniste punkti 169 viimase lause kohaselt tuleb hindamisel väga hõredalt asustatud alade rahvaarvu arvesse võtta koos hõredalt asustatud alade rahvaarvuga.

(53)

Väga hõredalt asustatud aladeks määratud alade rahvaarv on 1 003 192 (37). Seda rahvaarvu võeti arvesse, kui hinnati hõredalt asustatud aladeks määramise vastavust eespool punktis 31 osutatud elanikkonna hõlmatuse piirmäärale. Eeltoodu põhjal järeldab EFTA järelevalveamet, et Norra regionaalabi kaardi kohane elanikkonna hõlmatus ei ületa regionaalabi suuniste punktis 167 osutatud punkti c alade hõlmatuse erimäära.

(54)

Norra ametiasutused on regionaalabi kaardil aastateks 2022–2027 määranud regionaalabi saamiseks abikõlblikud hõredalt ja väga hõredalt asustatud alad. Eespool esitatud hinnangu alusel leiab EFTA järelevalveamet, et kõnealused alad määrati regionaalabi suuniste kohaselt.

(55)

Regionaalabi suuniste I lisa kohaselt on Norra puhul eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade elanikkonna hõlmatuse erimäär 6,87 % riigi elanikkonnast. Norra ametiasutused võivad sellest erimäärast lähtudes määrata eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad regionaalabi suuniste punktis 175 sätestatud tingimuste kohaselt.

(56)

Norra ametiasutuste poolt eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladeks määratud alad on esitatud alljärgnevas tabelis 6 (38).

Tabel 6

Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad

(57)

Kõige värskemate, 1. jaanuari 2020. aasta rahvastikuandmete põhjal on eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladeks määratud alade rahvaarv seega 4 224.

(58)

Regionaalabi suuniste punkti 175 alapunkti 3 alapunkti iii kohaselt võivad EMP EFTA riigid määrata eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alaks saared, kus on alla 5 000 elaniku.

(59)

Nagu nähtub tabelis 6 esitatud arvudest, elab Utsira, Kvitsøy ja Aukra saarel alla 5 000 inimese. Seega on regionaalabi suuniste punkti 175 alapunkti 3 alapunktis iii sätestatud tingimus täidetud.

(60)

Eespool tabelis 6 esitatud rahvaarvu põhjal moodustab kõnealuste määratud piirkondade elanikkond 0,08 % kogu riigi elanikkonnast. See näitaja on tunduvalt madalam kui regionaalabi suuniste I lisas Norra puhul ette nähtud 6,87 % suurune eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade hõlmatuse erimäär.

(61)

Selle põhjal järeldab EFTA järelevalveamet, et eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad määrati Norra regionaalabi kaardil aastateks 2022–2027 regionaalabi suuniste kohaselt.

(62)

Käesoleva otsuse I lisas on esitatud regionaalabi kaardile kantud alade loetelu, sealhulgas nende väga hõredalt asustatud, hõredalt asustatud või eelnevalt kindlaksmääramata punkti c ala staatus. II lisa sisaldab üksikasjalikumat teavet nende statistiliste üksuste kohta, mis asuvad valdades, mis on abikõlblike alade määramisel mitmeks jagatud.

(63)

Regionaalabi suuniste punkti 151 kohaselt tuleb regionaalabi kaardil märkida ka abi ülemmäärad, mis kehtivad abikõlblikes piirkondades heakskiidetud kaardi kehtivusperioodil.

(64)

Kaardil esitatud abi ülemmäärasid kohaldatakse investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes. Regionaalabi suuniste kohaselt sellise abi puhul lubatud ülemmäärad on esitatud suuniste jaos 7.4.

(65)

Nagu nähtub tabelist 7 allpool, on Norra ametiasutused teatanud suurettevõtjatele antava abi ülemmäärast, mis on eelnevalt kindlaksmääratud punkti c aladel 20 % ja eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel 10 %. Abi ülemmäära suurendatakse väikeettevõtjate puhul 20 protsendipunkti võrra ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 protsendipunkti võrra (39).

Tabel 7

Abi ülemmäärad

(66)

Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade puhul kohaldatava abi ülemmäära kohta on regionaalabi suuniste punkti 182 alapunktis 1 sätestatud, et hõredalt asustatud aladel ei tohi suurettevõtjatele antava abi osakaal ületada 20 %. Kuna kõik eelnevalt kindlaksmääratud punkti c aladele kehtestatud kvoodi alusel määratud alad on hõredalt asustatud, on Norra ametiasutuste poolt nendele aladele kehtestatud abi ülemmäär regionaalabi suunistega kooskõlas.

(67)

Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c aladel tegutsevate keskmise suurusega ettevõtjate ja väikeettevõtjate puhul ette nähtud suurendused on samuti regionaalabi suunistega kooskõlas. Regionaalabi suuniste punkti 186 kohaselt võib abi osakaale suurendada kuni 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul ja kuni 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

(68)

Mis puudutab abi ülemmäära eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel, siis regionaalabi suuniste punkti 182 alapunkti 3 kohaselt ei või suurettevõtjatele antava abi osakaal ületada 10 % eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel, kus SKP elaniku kohta on üle 100 % EMP keskmisest ja töötuse määr on alla 100 % EMP keskmisest. Kuna Norra määratud eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad kuuluvad sellesse kategooriasse, on Norra ametiasutused kehtestanud abi ülemmääraks 10 %.

(69)

Regionaalabi suuniste punktis 186 osutatud võimalus suurendada abi osakaalu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul kehtib ka eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade kohta. Seega on abi ülemmäära suurendamine nendel aladel, nagu on esitatud eespool tabelis 7, samuti regionaalabi suunistega kooskõlas.

(70)

Norra ametiasutused on vastavalt regionaalabi suuniste punktile 189 teatanud regionaalabi kaardist, mida kohaldatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027.

(71)

Regionaalabi suuniste punktis 194 on märgitud, et 2023. aastal tehakse regionaalabi kaartidest vahekokkuvõte. EFTA järelevalveamet annab kõnealuse vahekokkuvõtte üksikasjadest teada 2023. aasta juuniks.

(72)

Eespool esitatud hinnangu alusel on EFTA järelevalveamet jõudnud järeldusele, et Norra regionaalabi kaart aastateks 2022–2027 vastab regionaalabi suunistes sätestatud põhimõtetele. Heakskiidetud kaart on regionaalabi suuniste lahutamatu osa.

(73)

I, II ning IIIa ja IIIb lisa moodustavad käesoleva otsuse lahutamatu osa.