Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32020R2176

    Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/2176, 12. november 2020, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014 seoses tarkvaraga seotud varade mahaarvamisega esimese taseme põhiomavahendite kirjetest (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2020/7715

    ELT L 433, 22.12.2020, p. 27–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2020/2176/oj

    22.12.2020   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 433/27

    KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/2176,

    12. november 2020,

    millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014 seoses tarkvaraga seotud varade mahaarvamisega esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 36 lõike 4 kolmandat lõiku,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Selleks et toetada üleminekut digitaliseeritumale pangandussektorile, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 (2) sätteid, mis käsitlesid usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud varasid, mille väärtust ei mõjuta olulisel määral krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendus, maksejõuetus või likvideerimine. Samuti lisati määrusega (EL) 2019/876 määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 36 lõige 4, mille kohaselt Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „EBA“) peab välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, kuidas kohaldatakse tarkvaraga seotud varade mahaarvamist esimese taseme põhiomavahendite kirjetest. Selleks et tagada sidusus omavahendeid käsitlevate sätetega ja hõlbustada nende kohaldamist, on asjakohane lisada kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 241/2014, (3) kuhu on koondatud kõik omavahendeid puudutavad tehnilised standardid.

    (2)

    Pädevatel asutustel ei takistata krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kapitali hulka arvatavate tarkvaraga seotud varade juhtumipõhist kontrolli ega neil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) artikli 64 kohaselt olevate järelevalvevolituste täitmist, eriti juhul, kui tarkvarainvesteeringute maht võib anda usaldatavusnõuete seisukohast ebasoovitava eelise või kui on kahtlus, et krediidiasutus või investeerimisühing kasutab kohaldatavast raamatupidamistavast tulenevat otsustusruumi käesoleva määruse nõuete täitmisest kõrvalehoidmiseks.

    (3)

    Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kasutatava tarkvara mitmekesisuse tõttu on raske teha üldist otsust selle kohta, millistel tarkvaraga seotud varadel peaks kriisilahenduse, maksejõuetuse või likvideerimise korral olema realiseerimisväärtus ja kui jah, siis millises ulatuses, või määrata kindlaks konkreetne tarkvarakategooria, mille väärtus säiliks isegi sellises olukorras.

    (4)

    Lisaks sellele võib EBA koostatud konkreetsete tehingute analüüsi põhjal järeldada, et mahakandmise tõenäosus on kõigi tarkvaraga seotud varade puhul sama ega sõltu nende konkreetsest kategooriast. Isegi kui tarkvaraga seotud varade väärtus säilib vähemalt osaliselt, korrigeeritakse tavaliselt sellise tarkvara kasulikku eluiga, võtmaks arvesse asjaolu, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omandaja jätkab kõnealuse tarkvara kasutamist ainult kuni üleminekuprotsessi lõpuni. Kogutud tõenditest nähtub, et selline üleminekuprotsess kestab tavaliselt üks kuni kolm aastat. See seaduspära peaks kajastuma tarkvaraga seotud varade usaldatavusnõuete kohases käsitlemises.

    (5)

    Võttes arvesse piiratud väärtust, mis tundub tarkvaraga seotud varadel olevat krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduse, maksejõuetuse või likvideerimise korral, on väga oluline, et selliste varade usaldatavusnõuete kohases käsitlemises oleks tasakaalus ühelt poolt usaldatavusnõuete täitmine ning teiselt selliste varade väärtus ärilisest ja majanduslikust seisukohast. Tarkvaraga seotud varade usaldatavusnõuete kohane käsitlemine peaks seega tähendama teatavat konservatiivsust esimese taseme põhiomavahendite suhtes kehtivate kapitalinõuete leevendamisel.

    (6)

    Lisaks sellele peaks tarkvaraga seotud varade usaldatavusnõuete kohast käsitlemist olema lihtne rakendada ning see peaks ühtselt kehtima kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, et vältida nende tegevuse täiendavat koormamist ja hõlbustada pädevate asutuste tehtavat järelevalvet. Usaldatavusnõuete kohane ühtne käsitlemine ei tohiks takistada krediidiasutusel või investeerimisühingul jätkata tarkvaraga seotud varade täielikku mahaarvamist esimese taseme põhiomavahendite kirjetest.

    (7)

    Võttes arvesse tehnoloogia kiiret arengut, investeerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud sageli oma tarkvara hooldusesse, täiendamisse või uuendamisse. Selleks et vähendada õigusliku arbitraaži ohtu, tuleks selliseid investeeringuid ja hooldatavat, täiendatavat või uuendatavat tarkvara amortiseerida eraldi, tingimusel et selliseid investeeringuid kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale immateriaalse varana.

    (8)

    Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014 vastavalt muuta.

    (9)

    Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

    (10)

    EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult.

    (11)

    Võttes arvesse asjaolu, et COVID-19 pandeemia tõttu on kiirenenud digiteenuste kasutuselevõtt, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 muudatused

    Delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikli 1 punkt f asendatakse järgmisega:

    „f)

    vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõigetele 2 ja 4 esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamiste ja muude mahaarvamiste kohaldamine esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite kirjete puhul;“;

    2)

    lisatakse artikkel 13a:

    „Artikkel 13a

    Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti b kohaldamisel nende tarkvaraga seotud varade mahaarvamine, mis raamatupidamislikel eesmärkidel liigitatakse immateriaalseks varaks

    1.   Tarkvaraga seotud varad, mis on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 115 kohane immateriaalne vara, arvatakse esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha käesoleva artikli lõigete 5–8 kohaselt. Mahaarvatav summa määratakse kindlaks usaldatavusnõuete kohase akumuleeritud amortisatsiooni alusel, mis on arvutatud vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2, 3 ja 4.

    2.   Lõikes 1 osutatud tarkvaraga seotud varade usaldatavusnõuete kohase akumuleeritud amortisatsiooni arvutamiseks korrutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud punktis a osutatud arvutuse tulemusel saadud summa punktis b osutatud päevade arvuga:

    a)

    summa, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kohaldatava raamatupidamistava alusel tarkvaraga seotud vara kohta algselt kajastatud, jagatakse väiksemaga kahest järgmisest:

    i)

    tarkvaraga seotud vara kasuliku eluea päevade arv vastavalt raamatupidamislikule hinnangule;

    ii)

    kolm aastat (päevades väljendatuna) alates lõikes 3 osutatud kuupäevast;

    b)

    lõikes 3 osutatud kuupäevast möödunud päevade arv, kui see ei ületa käesoleva artikli punktis a osutatud perioodi kestust.

    3.   Lõikes 1 osutatud usaldatavusnõuete kohast akumuleeritud amortisatsiooni hakatakse arvestama kuupäevast, kui tarkvaraga seotud vara on võimalik kasutada ja raamatupidamisarvestuses hakatakse arvestama selle amortisatsiooni.

    4.   Erandina lõikest 3 juhul, kui tarkvaraga seotud vara on omandatud ettevõtjalt (sealhulgas finantssektoriväliselt ettevõtjalt), kes kuulub krediidiasutuse või investeerimisühinguga samasse gruppi, hakatakse lõikes 1 osutatud usaldatavusnõuete kohast akumuleeritud amortisatsiooni arvestama kuupäevast, kui nimetatud ettevõtja bilansis hakati vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale arvestama kõnealuse tarkvaraga seotud vara amortisatsiooni.

    5.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha punktis a esitatud summa ja punktis b esitatud summa vahe, kui see on positiivne:

    a)

    tarkvaraga seotud vara usaldatavusnõuete kohane akumuleeritud amortisatsioon, mis on arvutatud vastavalt lõigetele 2, 3 ja 4;

    b)

    summa, mis saadakse, liites asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale kajastatud akumuleeritud amortisatsiooni ja akumuleeritud kahjumi kõnealuse tarkvaraga seotud vara väärtuse langusest.

    6.   Erandina lõikest 5 arvavad krediidiasutused või investeerimisühingud kuni kuupäevani, millest alates tarkvaraga seotud vara on võimalik kasutada ja hakatakse arvestama selle amortisatsiooni, esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha kogu summa, milles tarkvaraga seotud vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel bilansis kajastatud.

    7.   Käesolevas artiklis sätestatud usaldatavusnõuete kohast amortisatsiooni ja mahaarvamisi kohaldatakse iga tarkvaraga seotud vara suhtes eraldi.

    8.   Krediidiasutuste ja investeerimisühingute investeeringuid olemasoleva tarkvaraga seotud vara hooldusesse, täiendamisse või uuendamisse käsitatakse muude varadena kui nendega seotud tarkvaraga seotud varad, tingimusel et selliseid investeeringuid kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale immateriaalse varana.

    Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, hakatakse selliste olemasoleva tarkvaraga seotud vara hooldusesse, täiendamisse või uuendamisse tehtavate investeeringute usaldatavusnõuete kohast akumuleeritud amortisatsiooni arvestama kuupäevast, kui vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale hakatakse arvestama nende amortisatsiooni.

    Nendega seotud olemasoleva tarkvaraga seotud vara usaldatavusnõuete kohast akumuleeritud amortisatsiooni arvestatakse jätkuvalt kuupäevast, kui raamatupidamisarvestuses hakati arvestama nende amortisatsiooni, kuni vastavalt lõike 2 punktile a kindlaks määratud usaldatavusnõuete kohase amortisatsiooniperioodi lõpuni.“

    Artikkel 2

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 12. november 2020

    Komisjoni nimel

    eesistuja

    Ursula VON DER LEYEN

    (1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1).

    (3)  Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.3.2014, lk 8).

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

    Top