(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (3) kohaselt moodustab iga liikmesriik riikliku ohutusasutuse, kellele usaldatakse raudteeohutusega seotud ülesanded. Vastavalt nimetatud direktiivile võib riiklik ohutusasutus olla asjaomase liikmesriigi poolt loodud asutus või asutus, kellele mitu liikmesriiki on kõnealused ülesanded usaldanud, et tagada ühtne ohutuskord.

(2)

12. veebruaril 1986 Canterburys allkirjastatud Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise lepinguga La Manche’i väina püsiühenduse ehitamise ja käitamise kohta eraõiguslike kontsessionääride poolt (edaspidi „Canterbury leping“) loodi valitsustevaheline komisjon, kes teostab järelevalvet kõigi La Manche’i püsiühenduse ehitamise ja käitamisega seotud küsimuste üle (edaspidi „valitsustevaheline komisjon“).

(3)

Kuni Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga (4) ettenähtud üleminekuperioodi (edaspidi „üleminekuperiood“) lõpuni on valitsustevaheline komisjon direktiivi (EL) 2016/798 tähenduses riiklik ohutusasutus, kes vastutab La Manche’i väina püsiühenduse toimimise eest.

(4)

Pärast üleminekuperioodi lõppu muutub valitsustevaheline komisjon asutuseks, mis on loodud rahvusvahelise lepinguga, täpsemalt liikmesriigi, kelleks on Prantsusmaa, ja kolmanda riigi, kelleks on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“), vahelise lepinguga. Kui Ühendkuningriigile siduvas rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata pärast üleminekuperioodi lõppu enam liidu õigust La Manche’i väina püsiühenduse selle osa suhtes, mis kuulub Ühendkuningriigi jurisdiktsiooni alla.

(5)

La Manche’i väina püsiühenduse ohutu ja tõhusa käitamise tagamiseks oleks sobiv, kui valitsustevaheline komisjon jääks ühtseks ohutusasutuseks, kes vastutab kogu kõnealuse taristu eest.

(6)

Selleks lubatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2020/1531 (5) Prantsusmaal teatavatel tingimustel pidada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle, millega täiendatakse Canterbury lepingut, mille kohaselt jääb valitsustevaheline komisjon ühtseks ohutusasutuseks, kes on pädev kohaldama liidu õigust La Manche’i väina püsiühenduse suhtes, ning see leping allkirjastada ja sõlmida.

(7)

Selleks tuleks kehtestada erinormid, mis käsitlevad eriohutusasutusi ning asjaomase liikmesriigi kohustust võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et eriohutusasutus või selle puudumisel asjaomase liikmesriigi riiklik ohutusasutus kohaldab liidu õigust kogu aeg.

(8)

Asjaomase liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheliste raudteeohutusalaste vaidluste lahendamine võib tekitada küsimusi liidu õiguse tõlgendamisel. Seetõttu tuleks Euroopa Liidu Kohtule anda pädevus teha sellistes küsimustes eelotsuseid.

(9)

Direktiivi (EL) 2016/798 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on La Manche’i väina püsiühenduse ohutu ja tõhusa käitamise tagamine pärast üleminekuperioodi lõppu, ei ole liikmesriikidel võimalik piisavalt saavutada, küll aga saab seda kavandatud meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11)

Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

1)

Artikli 3 punkt 7 asendatakse järgmisega:

2)

Artiklisse 16 lisatakse järgmised lõiked: