Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32019O0011

    Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2019/1032, 10. mai 2019, millega muudetakse suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2019/11)

    ELT L 167, 24.6.2019, p. 64–74 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2019/1032/oj

    24.6.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 167/64

    EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2019/1032,

    10. mai 2019,

    millega muudetakse suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2019/11)

    EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

    võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 9.2, 12.1, 14.3 ja 18.2 ning artikli 20 esimest lõiku,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Ühtse rahapoliitika saavutamiseks on vaja määratleda eurosüsteemi kasutuses olevad vahendid, instrumendid ja menetlused ühtse poliitika rakendamiseks kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

    (2)

    Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (1) tuleks teatavate rahapoliitika operatsioonide aspektide tehniliseks ja redaktsiooniliseks täiendamiseks muuta.

    (3)

    Eurosüsteemi tagatisraamistiku läbipaistvuse suurendamiseks tuleb selgitada asutuse mõistet võlainstrumentide emitendi või garandina.

    (4)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2402, (2) mis on vastu võetud 12. detsembril 2017, sätestab väärtpaberistamise üldnormid ning lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid. Eurosüsteemi tagatisraamistik tuleb läbi vaadata, et võtta arvesse järgmiseid asjaomaseid aspekte: a) selles määruses sätestatud nõuete avalikustamine seoses andmetega aluspositsioonide krediidikvaliteedi ja tulemusnäitajate kohta, ja b) selle määruse sätted väärtpaberistamise registri registreerimisega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves.

    (5)

    Krediidioperatsioonide tagatiseks antud varade krediidikvaliteedi hindamiseks võtab eurosüsteem arvesse krediidikvaliteedi hindamise süsteemide teavet. Selles osas tuleb lõpetada kolmandate isikute reitinguvahendite kasutamine ühe krediidikvaliteedi hindamise allikana, et vähendada eurosüsteemi tagatisraamistiku komplekssust ja vähendada eurosüsteemi tuginemist välistele krediidihinnangutele.

    (6)

    Eurosüsteem aktsepteerib tagatisena mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt emiteeritud või garanteeritud teatavaid turukõlblikke võlainstrumente. Eurosüsteemi tagatisraamistiku komplekssuse vähendamiseks tuleb ühtlustada kriteeriume, mille alusel tunnustatakse üksusi mitmepoolsete arengupankadena ja rahvusvaheliste organisatsioonidena.

    (7)

    Eurosüsteem aktsepteerib tagatisena teatavaid krediidinõudeid. Nende krediidinõuete kõlblikkuskriteeriume tuleb muuta, et vähendada eurosüsteemi tagatisraamistiku komplekssust ja tagada selle ühtsus. Eelkõige lõpetab eurosüsteem ujuva intressimääraga krediidinõuete eristamise ülem- või alampiiri alusel emiteerimisel ja pärast seda. Samuti lõpetab eurosüsteem ujuva intressimääraga krediidinõuete eristamise riigivõlakirja tähtaja alusel, kui baasmäär on seotud riigivõlakirja tootlusega. Samuti tuleb selgitada, et krediidinõuded ei ole kõlblikud, kui nende viimane rahavoog oli negatiivne. Kehtestada tuleb miinimumsuuruse piir riigisisestele krediidinõuetele, et täiendavalt harmoneerida krediidinõuete kasutamist eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatisena.

    (8)

    Kõikide eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kõlblike varade suhtes kohaldatakse hindamisreegleid riskiohje erimeeteid, et kaitsta eurosüsteemi vastaspoole kohustuste täitmata jätmisest tingitud tagatise realiseerimisel tekkinud kahju eest. Selles osas tuleb selgitada, et eurosüsteem määrab turukõlbmatute varade väärtuse nende varade seisu põhjal.

    (9)

    Eurosüsteem aktsepteerib tagatisena pandikirju, mille on emiteerinud, võlgneb või garanteerib vastaspool või sellega märkimisväärselt seotud üksus, kui pandikirjad vastavad teatavatele kriteeriumidele. Selles osas peab eurosüsteem selgitama nende pandikirjade tagatisena aktsepteerimise kriteeriume.

    (10)

    Selguse huvides tuleb teha muid väiksemaid muudatusi, näiteks likviidsuse lisamise operatsioonide tagatav summa, püsivõimaluse kasutamise taotluse tähtaeg ja geograafilised piirangud seoses varaga tagatud väärtpaberite ja rahavoogusid tekitavate varadega.

    (11)

    Seetõttu tuleb suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) vastavalt muuta,

    ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

    Artikkel 1

    Muudatused

    Suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

    a)

    punkt 2 asendatakse järgmisega:

    „2)

    		 „asutus“ – üksus, mis on asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro, ja mille tegevus on seotud üldise heaoluga riigis või regioonis või mis seda rahastab, ja mille eurosüsteem on asutuseks liigitanud. Asutuseks liigitatud üksuste nimekiri avaldatakse EKP veebisaidil ja määratletakse iga üksuse osas, kas väärtuskärpeks vajalikud kvantitatiivsed kriteeriumid XIIa lisa kohaselt on täidetud;“;

    b)

    lisatakse järgmised punktid 26a ja 26b:

    „26a)

    		 „ESMA aruandluse alguskuupäev“ - esimene kuupäev, mil a) väärtpaberistamise register on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves (ESMA) registreeritud ja on seega ESMA väärtpaberistamise register, ja b) komisjon on vastu võtnud ja kohaldab asjaomaseid rakenduslikke tehnilisi standardeid (standardvormidena) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 (*1) artikli 7 lõike 4 alusel;

    26b)

    		 „ESMA väärtpaberistamise register“ - väärtpaberistamise register määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkti 23 tähenduses, mis on ESMAs registreeritud selle määruse artikli 10 kohaselt;

    (*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2402, 12. detsember 2017, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).“;"

    c)

    lisatakse järgmine punkt 31a:

    „31a)

    		 „eurosüsteemi poolt määratud register“ - eurosüsteemi poolt kooskõlas VIII lisaga määratud register, mis jätkuvalt täidab selles lisas sätestatud määramiseks vajalikke nõudeid;“;

    d)

    lisatakse järgmine punkt 50a:

    „50a)

    		 „laenuandmete register“ - ESMA väärtpaberistamise register või eurosüsteemi poolt määratud register;“;

    2)

    artikli 15 lõikes 1 asendatakse punkt b järgmisega:

    „b)

    		 tagavad, et operatsioonil on kuni tähtaja möödumiseni piisavad tagatised; tagatisena mobiliseeritud vara väärtus peab katma likviidsuse lisamise operatsiooni jääki koos kogunenud intressiga igal ajahetkel kogu operatsiooni kestel. Kui intress koguneb positiivse määraga, tuleb iga päev vastav summa lisada likviidsuse lisamise operatsiooni jäägile; kui intress koguneb negatiivse määraga, tuleb iga päev vastav summa lahutada likviidsuse lisamise operatsiooni jäägist,“;

    3)

    artikli 19 lõige 5 asendatakse järgmisega:

    „5.   Laenamise püsivõimaluse kasutamiseks võib vastaspool saata taotluse oma asukohariigi keskpangale. Kui asukohariigi keskpank saab selle taotluse hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu, töötleb ta taotluse TARGET2s samal päeval. Laenamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega lükatakse veel 15 minuti võrra edasi reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval. Erandjuhtudel võib eurosüsteem otsustada kohaldada pikemat tähtaega. Laenamise püsivõimaluse kasutamisloa taotluses tuleb osutada soovitud krediidi summa. Vastaspool peab tehingu tagatisena üle kandma piisava hulga kõlblikku vara, v.a juhul kui need varad on juba eelnevalt hoiustatud asukohariigi keskpangas artikli 18 lõike 4 kohaselt.“;

    4)

    artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Hoiustamise püsivõimaluse kasutamiseks peab vastaspool saatma taotluse oma asukohariigi keskpangale. Kui asukohariigi keskpank saab selle taotluse hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu, töötleb ta taotluse TARGET2s samal päeval. Hoiustamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega lükatakse veel 15 minuti võrra edasi reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval. Erandjuhtudel võib eurosüsteem otsustada kohaldada pikemat tähtaega. Taotluses tuleb märkida, millise summa ulatuses soovitakse hoiustamise püsivõimalust kasutada.“;

    5)

    artikli 59 lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmistega:

    „4.   Eurosüsteem avaldab EKP veebisaidil teavet krediidikvaliteedi astmete kohta eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal, sealhulgas seostab reitinguagentuuridelt saadud krediidikvaliteedi hinnangud krediidikvaliteedi astemetega.

    5.   Krediidikvaliteedi nõuete hindamisel võtab eurosüsteem arvesse krediidihinnanguid krediidihindamissüsteemidest, mis on üks kolmest allikast kooskõlas neljanda osa V jaotisega.“;

    6)

    artikli 69 lõige 2 jäetakse välja;

    7)

    artiklis 70 lisatakse järgmine lõige 3a:

    „3a.   Võlainstrumentide puhul, mis on emiteeritud või garanteeritud asutuste poolt, peab emitent või garant olema asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro.“;

    8)

    artikli 73 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkustingimuseks on, et neid tagavad rahavoogu tekitavad varad peavad olema ühetaolised, st nende kohta peab olema võimalik esitada andmeid vastavalt ühele olemasolevatest laenuandmete vormidest (VIII lisas) järgmise kohta:

    a)

    elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;

    b)

    laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele);

    c)

    autolaenud;

    d)

    tarbimislaenud;

    e)

    liisingunõuded;

    f)

    krediitkaardinõuded.“;

    9)

    artiklit 74 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Lõike 2 kohaldamisel loetakse hüpoteegi või nõude usaldusisik (trustee) vahendajaks.“;

    b)

    lõige 4 asendatakse järgmisega:

    „4.   Rahavoogusid tekitavate varade võlgnike ja võlausaldajate asukoht, füüsiliste isikute korral elukoht, peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas. Füüsilistest isikutest võlgnikud peavad olema Euroopa Majanduspiirkonna residendid rahavoogu tekitavate varade algushetkel. Mis tahes seotud väärtpaberid peavad asuma Euroopa Majanduspiirkonnas ja rahavoogu tekitavate varade suhtes tuleb kohaldada Euroopa Majanduspiirkonna riigi õigust.“;

    10)

    artiklit 78 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate varade kogumi kohta tehakse kättesaadavaks täielikud ja standarditud laenuandmed vastavalt VIII lisas sätestatud korrale, sealhulgas teave nõutava andmete tulemusväärtuse astme kohta ja laenuandmete teabehoidlate nõuete kohta. Kõlblikkuse hindamisel võtab eurosüsteem arvesse: a) andmete esitamata jätmist; ja b) seda, kui sageli on leitud, et laenuandmete väljad ei sisalda mõtestatud andmeid.“;

    b)

    lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Olenemata VIII lisas laenuandmete osas nõutavatest tulemusväärtustest võib eurosüsteem juhtumhaaval tagatisena aktsepteerida varaga tagatud väärtpabereid, mille tulemusväärtuse aste on nõutavast tulemusväärtusest (A1) madalam, olenevalt sellest, kas nõutava tulemusväärtuse saavutamata jäämise kohta on antud piisavalt selgitusi. Iga piisava selgituse suhtes määrab eurosüsteem maksimaalse lubatavuspiiri ja -tähtaja, mis täpsustatakse EKP veebisaidil. Lubatavustähtaeg tähendab aega, mille jooksul varaga tagatud väärtpaberite andmete kvaliteet peab paranema.“;

    11)

    Artiklit 81a muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõikes 1 asendatakse esimene taane järgmisega:

    „—

    		 asutuste poolt emiteeritud võlainstrumendid,“;

    b)

    lõige 5 jäetakse välja;

    12)

    artikkel 90 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 90

    Krediidinõuete põhiosa ja kupongid

    Krediidinõuete kõlblikkuseks peavad nad vastama järgmistele tingimustele:

    a)

    neil on fikseeritud, tingimusteta põhisumma kuni lõpliku lunastamiseni; ja

    b)

    nende intressimäär kuni lõpliku lunastamiseni on üks järgmistest:

    i)

    „nullkupong“,

    ii)

    kindlaksmääratud;

    iii)

    ujuv, st. seotud teise viiteintressiga või järgmise struktuuriga: kupongimäär = viiteintressimäär rate ± x, kus f ≤ kupongimäär ≤ c, ning kus:

    —

    viiteintressimäär on mis tahes konkreetsel ajahetkel ainult üks järgmistest:

    —

    rahaturu euro viiteintress, st. Euribor, LIBOR vms;

    —

    intressimäära vahetuslepingus sätestatud intress, näiteks CMS, EIISDA, EUSA;

    —

    euroala riigivõlakirja tootlus või mitme euroala riigivõlakirja indeks;

    —

    f (floor ehk alampiir), c (ceiling ehk ülempiir) ja x (marginaal) on määratletud emiteerimisel või krediidinõude tähtaja jooksul muutuv suurus; f ja/või c võid lisada ka pärast krediidinõude algust;

    c)

    viimane rahavoog ei olnud negatiivne. Negatiivse rahavoo puhul lõpeb sellest hetkest krediidivoo kõlblikkus. Kõlblikkus võib taastuda, kui rahavoog ei ole negatiivne ja vastab kõikidele muudele asjaomastele tingimustele.“;

    13)

    artikkel 93 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 93

    Krediidinõuete miinimumsuurus

    Riigisisese kasutuse korral peavad krediidinõuded vastaspoole poolt tagatiseks esitamise hetkel vastama miinimumlävele 25 000 eurot või rohkem, kui seda nõuab asukoha RKP. Piiriülese kasutuse korral on miinimumläveks 500 000 eurot.“;

    14)

    artikli 95 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Kõlblike krediidinõuete krediidisaajateks ja garantideks loetakse mittefinantsettevõtted, avaliku sektori asutused (v.a avaliku sektori finantsinstitutsioonid), mitmepoolsed arengupangad või rahvusvahelised organisatsioonid.“;

    15)

    artikkel 100 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 100

    Krediidinõuete esitamise toimingute kontroll

    RKPd, järelevalveasutused või välisaudiitorid teostavad ühekordse kontrolli toimingute osas, mida vastaspool kasutab eurosüsteemile krediidinõuete teabe esitamiseks. Kui nendes toimingutes on olulisi muutusi, tuleb neid toiminguid veel kord kontrollida.“;

    16)

    artikli 107a lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutel võlainstrumentidel peab olema fikseeritud, tingimusteta põhisumma ning kupongistruktuur, mis vastab artiklis 63 sätestatud kriteeriumidele. Tagatiste kogum peab sisaldama ainult krediidinõudeid, mille kohta saab esitada:

    a)

    konkreetse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi laenuandmete aruandlusvormi, või

    b)

    varaga tagatud väärtpaberi laenuandmete vormi kooskõlas artikliga 73.“;

    17)

    artiklit 107e muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Individuaalsete aluskrediidinõuete tasandil tehakse avalikult kättesaadavaks aluskrediidinõuete kogumi täielikud ja ühtlustatud laenuandmed asjaomasel laenuandmete aruandlusvormil kooskõlas samade VIII lisa nõuetega, mida kohaldatakse varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate varade suhtes, v.a aruandlussageduse osas; vastaspooled esitavad asjaomased laenuandmed laenuandmete registrile. Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide kõlblikkustingimuseks on, et kõik aluskrediidinõuded peavad olema ühetaolised, st nende kohta peab olema võimalik esitada andmeid ühel kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide aruandlusvormil. Eurosüsteem võib asjaomaste andmete hindamisel lugeda kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatu võlainstrumendi mitteühetaoliseks.“;

    b)

    lõige 5 asendatakse järgmisega:

    „5.   Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide suhtes kohaldatakse varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatavaid andmekvaliteedi nõudeid, sh konkreetseid kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide laenuandmete aruandlusvormi. Laenuandmed esitatakse kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide jaoks ettenähtud aruandlusvormil, mis on avaldatud EKP veebilehel, järgmistele adressaatidele:

    a)

    ESMA väärtpaberistamise register; või

    b)

    eurosüsteemi poolt määratud register.“;

    c)

    lisatakse järgmine lõige 5a:

    „5a.   Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente käsitlevate laenuandmete ESMA väärtpaberistamise registritele esitamise algus on kalendrikuu algus kolm kuud pärast ESMA aruandluse alguskuupäeva.

    Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatuid võlainstrumente käsitlevaid laenuandmeid võib eurosüsteemi poolt määratud registritele esitada kooskõlas lõikega 5b kuni kalendrikuu lõpuni, mis on kolm aastat ja kolm kuud pärast ESMA aruandluse alguskuupäeva kalendrikuud.

    ESNA aruandluse alguskuupäeva avaldab EKP oma veebilehel.“;

    18)

    artikli 114 lõige 5 asendatakse järgmisega:

    „5.   Kui garant ei ole maksustamisõigusega avaliku sektori asutus, tuleb esitada asjaomasele RKP-le eurosüsteemile vormilt ja sisult aktsepteeritaval viisil õiguslik kinnitus garantii kõlblikkuse kohta; enne seda ei loeta garantiiga kaetud turukõlblikku vara või krediidinõuet kõlblikuks. Õigusliku kinnituse peavad andma vastaspoolest, emitendist/võlgnikust ja garandist sõltumatud isikud, kellel on kehtiva seaduse kohaselt kinnituse andmiseks vastav õiguslik kvalifikatsioon (näiteks advokaadibüroo või tunnustatud akadeemilise asutuse või avaliku sektori asutuse juristid). Õiguslikus kinnituses tuleb samuti märkida, et garantii ei ole isiklik ning et seda saavad täitmisele pöörata üksnes turukõlblike varade omanikud või krediidinõude järgsed krediidiandjad. Kui garant ei ole asutatud selles liikmesriigis, mille jurisdiktsiooni alla garantii kuulub, tuleb õigusliku kinnitusega kinnitada ka seda, et garantii on kehtiv ja täitmisele pööratav ka garandi asutamist reguleeriva liikmesriigi õiguse alusel. Turukõlblike varade osas peab vastaspool esitama õigusliku kinnituse läbivaatamiseks selle liikmesriigi keskpangale, kes esitab garantiiga kaetud vara kõlblike varade loetellu lisamiseks. Krediidinõuete osas peab vastaspool, kes taotleb krediidinõude mobiliseerimist, esitama õigusliku kinnituse läbivaatamiseks selle liikmesriigi keskpangale, kelle jurisdiktsioon krediidinõuet reguleerib. Täitmisele pööratavuse nõude suhtes kehtivad kõik maksejõuetus- või pankrotialased õigusaktid, omandiväärtpaberite üldpõhimõtted ning muud sarnased õigusaktid ja põhimõtted, mida kohaldatakse garandi suhtes ja mis üldjuhul mõjutavad krediidisaajate õigusi garandi ees.“;

    19)

    artikli 119 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

    „1.   Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiskõlblike varade kõlblikkuse hindamisel võtab eurosüsteem arvesse järgmisel kolmel allikal põhinevaid krediidihinnangute süsteeme:

    a)

    reitinguagentuurid (ECAI);

    b)

    RKPde krediidihindamise sisesüsteemid (In-house credit assessment system, ICAS);

    c)

    vastaspoolte sisereitingu süsteemid (Internal rating-based (IRB) system).

    2.   Iga lõikes 1 toodud krediidihindamise allika puhul võib olla tegemist mitme krediidihindamise süsteemiga. Krediidihindamissüsteemid peavad vastama aktsepteerimise kriteeriumidele käesolevas jaotises. Aktsepteeritavate krediidihindamissüsteemide nimekiri, st reitinguagentuuride ja RKPde krediidihindamise sisesüsteemide loetelu avaldatakse EKP veebisaidil.“;

    20)

    artikkel 124 jäetakse välja;

    21)

    artikkel 125 jäetakse välja;

    22)

    artikkel 135 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 135

    Turukõlbmatute varade hindamisreeglid

    Turukõlbmatute varade väärtuseks määrab eurosüsteem nende turukõlbmatute varade bilansilise jäägi.“;

    23)

    artikli 138 lõikes 3 asendatakse punkt b järgmisega:

    „b)

    		 kui tegemist on pandikirjadega, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1–3 ja 6 sätestatud nõuetele. Pärast 1. veebruari 2020 peavad need pandikirjad olema artikli 83 punktis a sätestatud reitinguagentuuri emissioonihinnanguga, mis vastab IXb lisa nõuetele;“;

    24)

    artikli 141 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

    „c)

    		 kui sellised varad on emiteerinud asutus, mitmepoolne arengupank või rahvusvaheline organisatsioon.“;

    25)

    VI, VIII ja IXb lisa muudetakse vastavalt käesoleva suunise I lisale;

    26)

    Käesoleva suunise II lisas sätestatud tekst lisatakse suunisele (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) uue XIIa lisana.

    Artikkel 2

    Jõustumine ja rakendamine

    1.   Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

    2.   Keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro, võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks, ja kohaldavad neid alates 5. augustist 2019. Nad teatavad Euroopa Keskpangale nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 21. juuniks 2019.

    Artikkel 3

    Adressaadid

    Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

    Frankfurt Maini ääres, 10. mai 2019

    EKP nõukogu nimel

    EKP president

    Mario DRAGHI

    (1)  Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

    I LISA

    Määruse (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) VI, VIII ja IXb lisa muudetakse järgmiselt:

    1)

    VI lisa muudetakse järgmiselt:

    a)

    Tabeli 2 pealkiri asendatakse järgmisega:

    „Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised kõlblikud ühendused“;

    b)

    Esimene lause pärast tabeli 2 pealkirja asendatakse järgmisega:

    „Riigis A asutatud vastaspool kasutab riigi A RKPst krediidi saamiseks riikide A ja B väärtpaberiarveldussüsteemide vahelise kõlbliku ühenduse kaudu riigi B väärtpaberiarveldussüsteemis emiteeritud kõlblikke varasid.“;

    c)

    esimene lause pärast tabeli 3 pealkirja asendatakse järgmisega:

    „Riigis A asutatud vastaspool kasutab riigi A RKPst krediidi saamiseks riikide B ja C väärtpaberiarveldussüsteemide vahelise kõlbliku ühenduse kaudu riigi C väärtpaberiarveldussüsteemis emiteeritud ja riigi B väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavaid kõlblikke varasid.“;

    2)

    VIII lisa muudetakse järgmiselt:

    a)

    pealkiri ja sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

    „VIII LISA

    VARAGA TAGATUD VÄÄRTPABEREID KÄSITLEVATE LAENUANDMETE ARUANDLUSNÕUDED NING LAENUANDMETE TEABEHOIDLATE NÕUDED

    Käesolevat lisa kohaldatakse täielike ja standarditud laenuandmete esitamisele varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate varade kogumi kohta vastavalt artiklile 78 ning see sätestab laenuandmete teabehoidlate nõuded.

    “;

    b)

    I jagu muudetakse järgmiselt:

    i)

    punktid 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

    „1.

    		 Asjaomased laenuandmete teabehoidlate osapooled peavad laenuandmed esitama kooskõlas käesoleva lisaga. Laenuandmete teabehoidla avaldab need andmed elektrooniliselt.

    2.

    		 Laenuandmed tuleb esitada iga üksiku tehingu kohta järgmiselt:

    a)

    ESMA väärtpaberistamise registrile esitatavate tehingute osas tuleb kasutada asjaomaseid vorme, mis on sätestatud komisjoni poolt vastu võetud rakenduslikes tehnilistes standardites määruse (EL) 2017/2402 artikli 7 lõike 4 kohaselt; või

    b)

    eurosüsteemi poolt määratud registri osas tuleb kasutada asjaomast EKP laenuandmete vormi, mis on avaldatud EKP veebilehel.

    Igal üksikjuhul sõltub asjaomane vorm varaga tagatud väärtpaberi liigist kooskõlas artikli 73 lõikega 1.“;

    ii)

    lisatakse järgmised punktid 2a ja 2b:

    „2a.

    		 Laenuandmete ESMA väärtpaberistamise registritele esitamise algus kooskõlas punktiga 2a on kalendrikuu algus kolm kuud pärast ESMA aruandluse alguskuupäeva.

    Laenuandmeid punkti 2b alusel võib esitada kuni kalendrikuu lõpuni, mis on kolm aastat ja kolm kuud pärast ESMA aruandluse alguskuupäeva kalendrikuud.“;

    2b.

    		 Olemata punkti 2a teisest lõigust, tuleb laenuandmed iga tehingu kohta esitada punkti 2a alusel, kui

    a)

    tehingu asjaomased pooled on määruse (EL) 2017/2402 artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7 lõike 2 kohaselt kohustatud esitama laenuandmed iga tehingu kohta ESMA väärtpaberistamise registrile vormil, mis on sätestatud komisjoni poolt vastu võetud rakenduslikes tehnilistes standardites selle määruse artikli 7 lõike 4 kohaselt; ja

    b)

    laenuandmete esitamine punkti 2a alusel on alanud.“;

    c)

    II jagu muudetakse järgmiselt:

    i)

    punkt 2 asendatakse järgmisega:

    „2.

    		 Varaga tagatud väärtpaber peab saavutama kohustusliku miinimumtaseme kooskõla, mida hinnatakse teabe kättesaadavuse põhjal, eelkõige laenuandmete aruandlusvormi konkreetsetel andmeväljadel.“;

    ii)

    punktis 3 asendatakse esimene lause järgmisega:

    „3.

    		 Puuduvate andmetega väljade jaoks saab laenuandmete aruandlusvormidel kasutada kuut puuduvate andmete väärtust (andmed puuduvad, no data, ND), mis tuleb täita alati, kui konkreetseid andmeid ei saa laenuandmete aruandlusvormil esitada.“;

    d)

    III jagu muudetakse järgmiselt:

    i)

    pealkiri asendatakse järgmisega:

    „III.

    		 ANDMETE TULEMUSVÄÄRTUSTE METODOLOOGIA“;

    ii)

    punkt 1 jäetakse välja;

    iii)

    punkt 2 asendatakse järgmisega:

    „2.

    		 Laenuandmete teabehoidla annab iga esitatud varaga tagatud väärtpaberi tehingu ja laenuandmete töötlemisele tulemusväärtuse.“;

    iv)

    punkt 4 ja tabel 3 jäetakse välja;

    e)

    IV jao alajaos II pealkirjaga „Määramise ja volituste tühistamise protseduurid“ asendatakse punkti 1 järgmisega:

    „1.

    		 Taotlus eurosüsteemi poolt laenuandmete teabehoidlaks määramiseks tuleb esitada EKP riskihalduse direktoraadile. Taotluses tuleb esitada kohased põhjendused ning täielik tõendav dokumentatsioon, millest nähtub, et taotleja vastab käesolevas suunises laenuandmete teabehoidlale esitatavatele nõuetele. Taotlus, põhjendused ja tõendav dokumentatsioon tuleb esitada kirjalikult ning võimaluse korral alati elektrooniliselt. Määramise taotlusi ei võeta vastu pärast 13. maid 2019. Enne seda kuupäeva saadud taotlusi käsitletakse kooskõlas käesoleva lisaga.“;

    3)

    IXb lisa muudetakse järgmiselt:

    a)

    punktis 1 asendatakse viimane lõik järgmisega:

    „Neid nõudeid kohaldatakse artiklis 83 osutatud emissioonireitingutele ja need hõlmavad seega kõiki kõlblike pandikirjade varade ja programmi reitinguid. Nende nõuete järgimist reitinguagentuuride poolt kontrollitakse korrapäraselt. Kui konkreetse pandikirjade programmi osas ei ole kriteeriumid täidetud, võib eurosüsteem otsustada, et asjaomase pandikirjade programmi avalik(ud) krediidireiting(ud) ei vasta eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku (ECAF) kõrgetele krediidistandarditele. Seega ei või asjaomast reitinguagentuuri avalikku krediidireitingut kasutada konkreetse tagatud võlakirjade programmi raames emiteeritud turukõlblike varade krediidikvaliteedi nõuetele vastavuse tuvastamiseks.“;

    b)

    punkti 2 alapunkti b muudetakse järgmiselt:

    i)

    alajaotused vi ja vii asendatakse järgmisega:

    „vi)

    Valuutade jaotus, sealhulgas jaotus väärtuse alusel nii tagatiste kogumi kui ka üksikute võlakirjade tasandil, sh eurodes vääringustatud varade ja eurodes vääringustatud võlakirjade protsent.

    vii)

    Tagatiste kogumi varad, sealhulgas varade bilanss, varade liigid, laenude arv ja keskmine suurus, teenindamise ajalugu, tähtaeg, laenu-väärtuse suhted, geograafiline jaotus ning hilinenud maksete jaotus. Geograafilise jaotuse osas tuleb seirearuandes kajastada, kui tagatiste kogumi vara koosneb erinevates riikides algatatud laenudest, vähemalt jaotus riigiti ja regionaalne jaotus peamise päritoluriigi kohta.“;

    ii)

    pärast alajaotust x lisatakse järgmised kolm lauset:

    „Seirearuanded multi-cédulate kohta peavad hõlmama kogu teavet, mis on nõutav alajaotuste i kuni ix kohaselt. Lisaks tuleb nendes aruannetes osutada asjaomane algatajate nimekiri ja nende vastav osa multi-cédulates. Konkreetne teave varade kohta tuleb esitada kas multi-cédulate seirearuandes või osutades iga üksiku, reitinguagentuuri poolt hinnatud cédula kohta tehtud aruandelele.“

    II LISA

    „XIIa LISA

    Üksus, mis on asutus käesoleva suunise artikli 2 lõike 2 määratluses, peab vastama järgmistele kvantitatiivsetele kriteeriumidele tema turukõlblike kõlblike varade liigitamiseks väärtkärpe liiki II vastavalt suunise (EL) 2016/65 (EKP/2015/35) lisa tabelile 1:

    a)

    asutuse poolt emiteeritud kõikide turukõlblike kõlblike varade jääkide nominaalväärtuste summa keskmine viimases vaatlusperioodis on vähemalt 10 miljardit eurot; ja

    b)

    asutuse poolt emiteeritud kõikide turukõlblike kõlblike varade jääkide nominaalväärtuste viimase vaatlusperioodi keskmine summa vähemalt 500 miljonit eurot moodustab 50 % või üle selle asutuse poolt emiteeritud kõikide turukõlblike kõlblike varade jääkide nominaalväärtuste keskmisest summast selles vaatlusperioodis.

    Vastavust nendele kvantitatiivsetele kriteeriumidele hinnatakse kord aastas, arvutades iga aasta kohta asjaomase keskmise üheaastases vaatlusperioodis, mis algab eelmise aasta 1. augustil ja lõpeb jooksva aasta 31. juulil.

    “
    Top