(1)

Pidades silmas nõukogu 12. veebruari 2016. aasta järeldusi terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta, komisjoni 2. veebruari 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541, (2) tuleks vastu võtta ühised õigusnormid kolmandate riikidega kauplemise kohta, et tagada kaitse kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise, nende hävimise või hävitamise eest, inimkonna kultuuripärandi säilitamine ning röövitud kultuuriväärtuste liidu ostjatele müümise kaudu toimuva terrorismi rahastamise ja rahapesu ärahoidmine.

(2)

Rahvaste ja territooriumide ebaõiglane kohtlemine võib kaasa tuua ebaseadusliku kauplemise kultuuriväärtustega, eriti kui sellise ebaseadusliku kauplemise on põhjustanud relvakonflikt. Seetõttu tuleks käesolevas määruses võtta arvesse pigem rahvaste ja territooriumide piirkondlikku ja kohalikku eripära kui kultuuriväärtuste turuväärtust.

(3)

Kultuuriväärtused on osa kultuuripärandist ja sageli on neil suur kultuuriline, kunstiline, ajalooline ja teaduslik tähtsus. Kultuuripärand on tsivilisatsiooni üks põhielemente, millel on muu hulgas sümboolne väärtus ja mis on osa inimkonna kultuurimälust. See rikastab kõikide rahvaste kultuurielu ja ühendab inimesi ühiste mälestuste, teadmiste ja tsivilisatsiooni arengu kaudu. Seega tuleks seda kaitsta ebaseadusliku omastamise ja rüüstamise eest. Muistiseid on alati rüüstatud, kuid nüüd on see võtnud tööstusharu mõõtmed ning koos ebaseaduslikult väljakaevatud kultuuriväärtustega kauplemisega on see raske kuritegu, mis põhjustab sellest otseselt või kaudselt mõjutatud isikutele suuri kannatusi. Ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega soodustab paljudel juhtudel sunduslikku kultuurilist ühtlustamist või kultuurilise identiteedi sunduslikku kaotamist, kultuuriväärtuste rüüstamine põhjustab aga muu hulgas kultuuride hääbumist. Niikaua kuni ebaseaduslikult väljakaevatud kultuuriväärtustega on võimalik tulutoovalt äritseda ja saada kasu ilma suurte riskideta, jätkuvad ka sellised väljakaevamised ja rüüstamised. Kultuuripärandi majanduslik ja kunstiline väärtus tekitab rahvusvahelisel turul suurt nõudlust. Rangete rahvusvaheliste õiguslike meetmete või selliste meetmete tõhusa rakendamise puudumise tõttu liiguvad need kaubad aga edasi varimajandusse. Liit peaks seetõttu keelama kolmandatest riikidest ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste toomise liidu tolliterritooriumile, pöörates erilist tähelepanu sellistest kolmandatest riikidest pärit kultuuriväärtustele, kus toimuvad relvakonfliktid, eriti juhul, kui selliste kultuuriväärtustega on ebaseaduslikult kaubelnud terroristlikud või muud kuritegelikud organisatsioonid. Kuigi üldine keelustamine ei tohiks endaga kaasa tuua süsteemseid kontrolle, tuleks liikmesriikidel lubada sekkumist, kui nad saavad teavet kahtlaste saadetiste kohta, ning kõigi asjakohaste meetmete võtmist kultuuriväärtuste ebaseadusliku ekspordi peatamiseks.

(4)

Arvestades, et liikmesriikides kohaldatakse kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile impordi suhtes eri norme, tuleks võtta meetmeid eelkõige selle tagamiseks, et kultuuriväärtuste teatava impordi suhtes kohaldatakse nende liidu tolliterritooriumile toomisel ühtset kontrolli, tuginedes olemasolevatele protsessidele, menetlustele ja haldusvahenditele, mille eesmärk on saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (3) ühetaoline rakendamine.

(5)

Liikmesriikide rahvuslikeks rikkusteks peetavate kultuuriväärtuste kaitset reguleeritakse juba nõukogu määrusega (EÜ) nr 116/2009 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/60/EL (5). Seega ei kohaldata käesolevat määrust nende kultuuriväärtuste suhtes, mis loodi või avastati liidu tolliterritooriumil. Käesoleva määrusega kehtestatud ühised õigusnormid peaksid reguleerima liidu tolliterritooriumile toodavate väljastpoolt liitu pärit kultuuriväärtuste tollikäitlust. Käesoleva määruse kohaldamiseks tuleks tolliterritooriumi all mõista liidu tolliterritooriumit impordi ajal.

(6)

Rakendatavaid kontrollimeetmeid tuleks vabatsoonides ja nn vabasadamates kohaldada asjaomaste tolliprotseduuride puhul võimalikult laialt, et hoida ära käesoleva määruse täitmisest kõrvalehoidmist vabatsoonide ärakasutamise kaudu, mida võidakse kasutada ebaseadusliku kauplemise jätkuvaks levikuks. Kõnealuseid kontrollimeetmeid tuleks seega võtta lisaks vabasse ringlusse lubatavatele kultuuriväärtustele ka nende kultuuriväärtuste puhul, mis suunatakse tolli eriprotseduuridele. Samas ei tohiks kohaldamisala minna kaugemale eesmärgist, milleks on hoida ära ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile toomine. Vastavad kontrollimeetmed peaksid hõlmama nii vabasse ringlusse laskmist kui ka tolli eriprotseduure, millele liidu tolliterritooriumile toodav kaup võidakse suunata, kuid süsteemset kontrolli ei tuleks transiidi suhtes kohaldada.

(7)

Paljud kolmandad riigid ja enamik liikmesriike tunnevad mõisteid, mida kasutatakse 14. novembril 1970 Pariisis allkirjastatud kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude UNESCO konventsioonis (edaspidi „1970. aasta UNESCO konventsioon“), millega on ühinenud suur hulk liikmesriike, ning 24. juunil 1995 Roomas allkirjastatud varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtusi käsitleva UNIDROIT konventsioonis. Seetõttu põhinevad käesolevas määruses kasutatavad mõisted nimetatud mõistetel.

(8)

Kultuuriväärtuste ekspordi seaduslikkust tuleks peamiselt kontrollida selle riigi õigus- ja haldusnormide põhjal, kus nimetatud kultuuriväärtused loodi või avastati. Kuid selleks, et seaduslikku kaubandust põhjendamatult ei tõkestataks, tuleks kultuuriväärtusi liidu tolliterritooriumile importida soovival isikul teatavatel juhtudel lubada erandkorras tõendada, et eksport muust kolmandast riigist, kui see, kus need kultuuriväärtused enne liitu saatmist asusid, on seaduslik. Seda erandit tuleks kohaldada juhul, kui riiki, kus kultuuriväärtused loodi või avastati, ei saa usaldusväärselt kindlaks teha, või kui kõnealused kultuuriväärtused eksporditi enne, kui jõustus 1970. aasta UNESCO konventsioon, st 24. aprilli 1972. Et hoida ära käesoleva määruse täitmisest kõrvalehoidmist selle kaudu, et ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtused saadetakse enne liitu importimist lihtsalt muusse kolmandasse riiki, tuleks nimetatud erandeid kohaldada nendele riikidele, kus kultuuriväärtusi on hoitud kauem kui viis aastat ja muul kui üksnes ajutise kasutamise, transiidi, reekspordi või ümberlaadimise eesmärgil. Kui nendele tingimustele vastab rohkem kui üks riik, tuleks asjaomaseks riigiks lugeda seda riiki, mis oli neist riikidest viimane enne kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile toomist.

(9)

1970. aasta UNESCO konventsiooni artiklis 5 nähakse ette, et osalisriigid peavad kultuuriväärtuste kaitseks ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise eest looma ühe või mitu riiklikku talitust. Nimetatud riiklikel talitustel peaks olema piisav arv kvalifitseeritud töötajaid sellise konventsioonikohase kaitse tagamiseks ja vajaliku aktiivse koostöö tegemiseks konventsiooni osaliseks olevate liikmesriikide pädevate asutustega julgeolekuvaldkonnas ning võitluses kultuuriväärtuste ebaseadusliku impordiga, eelkõige relvakonflikti piirkondadest.

(10)

Et mitte ebaproportsionaalselt takistada üle liidu välispiiri liikuvate kultuuriväärtustega kauplemist, tuleks käesolevat määrust kohaldada üksnes nende kaupade suhtes, mis ületavad teatava käesoleva määrusega kehtestatud vanusepiiri. Samuti tundub olevat asjakohane kehtestada rahaline alampiir, et kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile impordi tingimusi ja korda ei kohaldataks madalama väärtusega kultuuriväärtuste suhtes. Nimetatud alampiiridega tagatakse, et käesoleva määrusega ettenähtud meetmed keskenduvad kultuuriväärtustele, mis on kõige tõenäolisemalt rüüstajate sihtmärgiks konfliktipiirkondades, ilma et välja jääks muud kaubad, mille kontroll on vajalik kultuuripärandi kaitse tagamiseks.

(11)

Siseturgu mõjutavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske käsitleva riigiülese riskihindamise kohaselt on ebaseaduslik kauplemine rüüstatud kultuuriväärtustega terrorismi rahastamise ja rahapesu võimalik allikas.

(12)

Kuna rüüstamise ja hävitamise oht ähvardab eriti teatavaid kultuuriväärtuste kategooriaid, nimelt arheoloogilisi leide ja mälestiste elemente, tundub olevat vajalik näha ette süsteem, mille raames kohaldatakse selliste kultuuriväärtuste suhtes rangemat kontrolli enne liidu tolliterritooriumile toomise lubamist. Sellise süsteemi puhul tuleks enne kõnealuste kultuuriväärtuste vabasse ringlusse lubamist liidus või nende suunamist tolli eriprotseduuridele, välja arvatud transiit, nõuda liikmesriigi pädeva asutuse välja antud impordilitsentsi esitamist. Sellist litsentsi taotlev isik peaks suutma tõendada, et kultuuriväärtus on seaduslikult eksporditud riigist, kus see loodi või avastati, esitades selleks asjakohased tõendavad dokumendid ja tõendid, näiteks ekspordisertifikaadid, omandiõiguse dokumendid, arved, müügilepingud, kindlustusdokumendid, transpordidokumendid ja eksperdihinnangud. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid täielike ja täpsete taotluste alusel tegema põhjendamatu viivituseta otsuse litsentsi väljaandmise kohta. Kõiki impordilitsentse tuleks säilitada elektroonilises süsteemis.

(13)

Ikoon on igasugune pühakuju või usulise stseeni kujutis. See võib olla esitatud eri kandjatel ja eri suuruses, monumentaalne või kaasaskantav. Kui ikoon moodustas kunagi näiteks kiriku, kloostri või kabeli sisustuse osa, kas eraldiseisvalt või sisseehitatuna, näiteks ikonostaas või ikoonikapp, tuleks ikooni jumalakummardamise ja liturgilise elu tähtsa ja lahutamatu elemendina lugeda lõhutud religioosse mälestise terviklikuks osaks. Isegi kui see konkreetne mälestis, kus ikoon asus, ei ole teada, kuid on tõendeid, et ikoon moodustas kunagi mälestise tervikliku osa, eriti kui sellel on märke või elemente, mis viitavad sellele, et see oli kunagi ikonostaasi või ikoonikapi osa, peaks ikoon kuuluma ikkagi lisas loetletud kategooriasse „kunsti- või ajaloomälestistest või arheoloogilise väärtusega paikadest eemaldatud elemendid“.

(14)

Võttes arvesse kultuuriväärtuste erilist laadi, on tolliasutustel äärmiselt oluline roll ning nad peaksid saama vajaduse korral nõuda deklarandilt lisateavet ning suutma kultuuriväärtusi analüüsida nende füüsilise läbivaatamise teel.

(15)

Kultuuriväärtuste muude kategooriate puhul, mille import ei nõua impordilitsentsi, peaks neid kaupu liidu tolliterritooriumile importida sooviv isik tõendama deklaratsiooniga, et need on kolmandast riigist seaduslikult eksporditud, ja võtma selle eest vastutuse ning esitama piisava teabe, mis võimaldab tolliasutustel asjaomased kultuuriväärtused kindlaks teha. Menetluse lihtsustamiseks ja õiguskindluse huvides tuleks kultuuriväärtuste kohta teabe esitamiseks kasutada standarddokumenti. Kultuuriväärtuste kirjeldamiseks võiks kasutada UNESCO soovitatud eseme identifitseerimise standardit. Kauba valdaja peaks nimetatud üksikasjad registreerima elektroonilises süsteemis, et lihtsustada tolliasutustel nende kindlakstegemist, võimaldada teha riskianalüüsi ja sihipäraseid kontrolle ning tagada kultuuriväärtuste jälgitavus pärast nende toomist siseturule.

(16)

Komisjon peaks tollivaldkonna ELi ühtse liidese raames vastutama keskse elektroonilise süsteemi loomise eest impordilitsentside taotluste ja importija deklaratsioonide esitamiseks ning eelkõige importija deklaratsioone ja impordilitsentse käsitleva teabe säilitamiseks ja vahetamiseks liikmesriikide asutuste vahel.

(17)

Peaks olema võimalik, et käesoleva määruse alusel toimuv andmete töötlemine hõlmaks ka isikuandmeid ning toimuks vastavalt liidu õigusele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid isikuandmeid töötlema üksnes käesoleva määruse kohaldamiseks või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja selliste ohtude ärahoidmise eesmärgil. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva isikuandmete kogumise, avaldamise, edastamise, teatavaks tegemise ja muu töötlemise suhtes tuleks kohaldada nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/679 (6) ning (EL) 2018/1725 (7). Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemisel tuleks järgida ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8 tagatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 tunnustatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ja selle artiklis 8 tunnustatud õigust isikuandmete kaitsele.

(18)

Kultuuriväärtuste puhul, mida ei loodud ega avastatud liidu tolliterritooriumil, kuid mis eksporditi liidu kaubana, ei tuleks nõuda impordilitsentsi või importija deklaratsiooni esitamist, kui need tuuakse asjaomasele territooriumile tagasi tagasitoodud kaubana määruse (EL) nr 952/2013 tähenduses.

(19)

Impordilitsentsi või importija deklaratsiooni esitamist ei tuleks nõuda, kui kultuuriväärtused imporditakse ajutiselt hariduslikul, teaduslikul, konserveerimise, restaureerimise, näituse, digiteerimise, etenduskunsti, akadeemiliste asutuste uurimistöö või muuseumide või sarnaste institutsioonide vahelise koostööga seotud eesmärgil.

(20)

Impordilitsentsi või importija deklaratsiooni esitamist ei tuleks nõuda, kui relvakonfliktist või loodusõnnetusest mõjutatud riikidest pärinevaid kultuuriväärtusi hoiustatakse üksnes eesmärgiga tagada nende säilitamine ametiasutuse poolt või selle järelevalve all turvalises kohas.

(21)

Selleks et lihtsustada kultuuriväärtuste näitamist ärilise eesmärgiga kunstimessidel, ei peaks olema vajalik nõuda impordilitsentsi esitamist, kui kultuuriväärtused on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 250 tähenduses ajutiselt imporditud ja impordilitsentsi asemel on esitatud importija deklaratsioon. Kui need kultuuriväärtused jäävad pärast kunstimessi liitu, tuleks siiski nõuda impordilitsentsi esitamist.

(22)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis võimaldavad vastu võtta üksikasjaliku korra, mis käsitleb kultuuriväärtusi, mis on tagasitoodud kaup või mida on ajutiselt imporditud liidu tolliterritooriumile nende hoiustamise eesmärgil, impordilitsentside taotluste ja impordilitsentside vorme, importija deklaratsiooni vorme ja sellele lisatavaid dokumente ning kõnealuste dokumentide esitamist ja menetlemist käsitlevaid täiendavaid menetlusnorme. Komisjonile tuleks samuti anda rakendamisvolitused, mis võimaldavad sisse seada elektroonilise süsteemi impordilitsentside taotluste ja importija deklaratsioonide esitamiseks ning teabe säilitamiseks ja vahetamiseks liikmesriikide asutuste vahel. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(23)

Tõhusa koordineerimise tagamiseks ja topelttöö vältimiseks koolituste, suutlikkuse suurendamise alase tegevuse ning teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, samuti vajaduse korral asjakohaste teadustööde tellimisel ja standardite väljatöötamisel peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega, nagu UNESCO, Interpol, Europol, Maailma Tolliorganisatsioon, Kultuuriväärtuste Säilitamise ja Restaureerimise Rahvusvaheline Uurimiskeskus ning Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu.

(24)

Käesoleva määruse tõhusa rakendamise ja selle edaspidise hindamise toetamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon elektrooniliselt koguma ja jagama asjakohast teavet kultuuriväärtuste kaubavoogude kohta. Läbipaistvuse ja avaliku kontrolli huvides tuleks võimalikult suur osa teabest avalikustada. Kultuuriväärtuste kaubavooge ei saa tõhusalt jälgida üksnes nende väärtuse või kaalu järgi. Väga oluline on koguda elektrooniliselt teavet deklareeritud esemete arvu kohta. Kuna kombineeritud nomenklatuuris ei ole kultuuriväärtuste puhul täpsustatud täiendavat mõõtühikut, on vaja nõuda esemete arvu deklareerimist.

(25)

Tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava eesmärk on muu hulgas edendada tolliasutuste suutlikkust suurendada kultuuriväärtuste valdkonnaga seotud riskidele reageerimise võimet. Kasutada tuleks määruses (EL) nr 952/2013 sätestatud ühist riskijuhtimise raamistikku ja tolliasutused peaksid omavahel vahetama asjaomast riske käsitlevat teavet.

(26)

Selleks et kasutada ära kultuurivaldkonnas aktiivselt tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste eksperditeadmisi ja nende kogemusi kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise valdkonnas, tuleks ühise riskijuhtimise raamistikus võtta kultuuriväärtustega seotud riskide kindlaks tegemisel arvesse nende organisatsioonide ja asutuste soovitusi ja suuniseid. Eelkõige tuleks võtta aluseks Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu avaldatavad „punased nimekirjad“, et teha kindlaks kõige ohustatuma pärandiga kolmandad riigid ja nendest riikidest eksporditud esemed, mis võivad tõenäolisemalt olla ebaseadusliku kauplemise esemeks.

(27)

On vaja korraldada kultuuriväärtuste ostjatele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniaid seoses ebaseadusliku kauplemise ohuga ja aidata turuosalistel käesolevast määrusest aru saada ja seda kohaldada. Liikmesriigid peaksid nimetatud teabe levitamisse kaasama asjaomased riiklikud kontaktpunktid ja muud teabetalitused.

(28)

Komisjon peaks tagama, et mikro-, väikestele, ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) antakse piisavat tehnilist abi, ning peaks hõlbustama neile teabe andmist, et käesolevat määrust tõhusalt rakendada. Liidus asutatud ja kultuuriväärtusi importivad VKEd peaksid seega kasutama ära praeguseid ja tulevasi liidu programme, mis toetavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet.

(29)

Nõuetest kinnipidamisele kaasa aitamiseks ja nendest kõrvalehoidmise ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused käesoleva määruse sätete rikkumise eest ning teatama kõnealustest karistustest komisjonile. Liikmesriikide kehtestatud karistustel peaks olema käesoleva määruse rikkumise ärahoidmiseks kogu liidus samaväärne mõju.

(30)

Liikmesriigid peaksid tagama, et tolliasutused ja pädevad asutused lepivad kokku määruse (EL) nr 952/2013 artikli 198 kohastes meetmetes. Nimetatud meetmete üksikasjad tuleks kindlaks määrata riigisiseses õiguses.

(31)

Komisjon peaks viivitamata võtma vastu käesoleva määruse rakendusnormid, eelkõige seoses impordilitsentsi taotlemiseks või importija deklaratsiooni koostamiseks kasutatavate asjakohaste elektrooniliste standardvormidega, ja pärast seda looma nii kiiresti kui võimalik elektroonilise süsteemi. Impordilitsentside ja importija deklaratsioonidega seotud sätete kohaldamist tuleks vastavalt edasi lükata.

(32)

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on vajalik ja asjakohane käesoleva määruse põhieesmärkide saavutamiseks kehtestada õigusnormid, mis käsitlevad kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile toomist ning kultuuriväärtuste impordi tingimusi ja korda. Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 4 kohaselt ei lähe käesolev määrus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,