12.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 7/13

(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on kaotada järk-järgult tagasiheide kogu liidu kalanduses, kehtestades selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(2)

Selleks et rakendada lossimiskohustust, on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 antud komisjonile õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekavad, mis põhinevad ühistel soovitustel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Komisjon on delegeeritud määrusega (EL) 2016/2375 (2) kehtestanud tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes ajavahemikuks 2016–2018, võttes aluseks Belgia, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaade ja Ühendkuningriigi poolt 2016. aastal esitatud ühise soovituse.

(4)

Belgial, Iirimaal, Hispaanial, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Ühendkuningriigil on otsene huvi kalavarude majandamiseks loodepiirkonna vetes. Pärast loodepiirkonna vete nõuandekomisjoniga konsulteerimist esitasid kõnealused liikmesriigid 31. mail 2017 komisjonile uue ühise soovituse, milles käsitletakse 2018. aasta tagasiheitekava teatava põhjalähedase ja süvamerepüügi puhul loodepiirkonna vetes. Asjaomased teadusasutused andsid teadusliku panuse, mille vaatas läbi kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) (3). Uues ühises soovituses väljapakutud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 3 ja need võib seega lisada käesolevasse määrusesse.

(5)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile c kohaldatakse loodepiirkonna vetes lossimiskohustust hiljemalt alates 1. jaanuarist 2016 selliste püüki määratlevate liikide suhtes, mille puhul kehtivad püügi piirnormid. Uues ühises soovituses on täpsustatud laevastikud, mille suhtes tuleks kohaldada lossimiskohustust tursa, kilttursa, merlangi ja põhjaatlandi süsika segapüügi puhul, norra salehomaari püügi puhul, hariliku merikeele ja atlandi merilesta segapüügi puhul ning euroopa merluusi, megrimi ja euroopa süsika püügi puhul.

(6)

Vastavalt uuele ühisele soovitusele peaks 2018. aasta tagasiheitekava lisaks delegeeritud määruses (EL) 2016/2375 kindlaks määratud püügile (st tursa, kilttursa, merlangi ja põhjaatlandi süsika mitmeliigiline püük, norra salehomaari püük, hariliku merekeele ja atlandi merilesta segapüük ning euroopa merluusi, megrimi ja euroopa süsika püük) hõlmama ka põhjaatlandi süsika püüki ICESi VI ja Vb ning VII rajoonis. Teatava püügi puhul peaks olema hõlmatud ka kaaspüügiliigid.

(7)

Samuti pakutakse uues ühises soovituses välja, et alates 2018. aastast tuleks ICESi VI alapiirkonnas ja ICESi Vb rajoonis traalide ja nootadega süsisaba, sinise molva ja pikksabalaste süvamerepüügi suhtes kohaldada lossimiskohustust.

(8)

Uues ühises soovituses pakutakse välja, et alates 2018. aastast tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 lõikes 4 punktis b osutatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldada ICESi VI rajoonis ja VII alapiirkonnas lõkspüüniste, püüniste või mõrdadega püütud norra salehomaari suhtes, võttes arvesse kasutavate vahendite, meetodite ja ökosüsteemi omadusi. STECF leidis, et erand on põhjendatud. Seepärast tuleks kõnealune erand lisada 2018. aasta tagasiheitekavasse.

(9)

Uues ühises soovituses pakutakse välja, et alates 2018. aastast tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 lõikes 4 punktis b osutatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldada selliste hariliku merikeele isendite püügi suhtes, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad ja mis on püütud 80–99 mm võrgusilma suurusega traallaudadega põhjatraaliga ICESi VIId rajoonis kuue meremiili piires rannikust ja väljaspool kindlaks tehtud noorkala kasvualasid. STECF on märkinud, et määruses osutatud noorkala kasvualad tuleks kindlaks teha. Seepärast tuleks kõnealune erand lisada 2018. aasta tagasiheitekavasse tingimusel, et asjaomased liikmesriigid teevad täiendavad katsed ning esitavad teabe noorkalade kasvualade asukoha kohta.

(10)

Uues ühises soovituses pakutakse 2018. aastaks välja seitse vähese tähtsusega erandit lossimiskohustusest teatava püügi puhul ja kuni teatava tasemeni. STECF vaatas liikmesriikide esitatud tõendid läbi ning jõudis järeldusele, et ühine soovitus sisaldas põhjendatud argumente selektiivsuse edasise parandamise raskuste ja/või juhupüügi käitlemise ebaproportsionaalselt suurte kulude kohta, mida mõnel juhul toetas ka kulude kvalitatiivne hinnang. Eespool öeldut arvesse võttes ja esitatuist erinevate teaduslike andmete puudumisel on asjakohane lisada kõnealused vähese tähtsusega erandid 2018. aasta tagasiheitekavasse vastavalt ühises soovituses kavandatud protsentidele ja järgides tasemeid, mis ei ületa määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohaselt lubatut.

(11)

Vähese tähtsusega erand, mis on kavandatud ICESi VIId ja VIIe rajoonis väiksema kui 100 mm võrgusilma suurusega põhjatraale ja nootasid ning pelaagilisi traale kasutavate kalalaevadega püütud merlangi kuni 6 % aastase kogusaagi suhtes, põhineb asjaolul, et suuremat selektiivsust on väga raske saavutada.

(12)

Vähese tähtsusega erand, mis on kavandatud ICESi VIIb–VIIj rajoonis vähemalt 100 mm võrgusilma suurusega põhjatraale ja nootasid kasutavate kalalaevadega püütud merlangi kuni 6 % aastase kogusaagi suhtes, põhineb asjaolul, et suuremat selektiivsust on väga raske saavutada.

(13)

Vähese tähtsusega erand, mis on kavandatud ICESi VII (v.a VIIa, VIId ja VIIe) alapiirkonnas väiksema kui 100 mm võrgusilma suurusega põhjatraale ja nootasid kasutavate kalalaevadega püütud merlangi aastase kogusaagi suhtes (kuni 6 % aastal 2018), põhineb asjaolul, et suuremat selektiivsust on väga raske saavutada.

(14)

Nende merlangi suhtes välja pakutud kolme vähese tähtsusega erandi suhtes nähti delegeeritud määrusega (EL) 2016/2375 ette, et asjaomased liikmesriigid peavad esitama komisjonile erandite põhjendamiseks teaduslikku lisateavet. STECF märkis, et kuigi vajatakse veel täielikke tõendeid, aitab esitatud lisateave lahendada mõnda STECFi tõstatatud probleemi. STECF rõhutas vajadust töötada kõnealuse kalavaru jaoks välja sidusam lähenemisviis. Võttes arvesse STEFCi poolt läbivaadatud tõendeid ja seda, et erandi põhjendamiseks esitatud tõendid on paranenud, tuleks see erand lisada 2018. aasta tagasiheitekavasse.

(15)

Vähese tähtsusega erand, mis on kavas kehtestada ICESi VII alapiirkonnas kalalaevadega püütud norra salehomaari kuni 6 % aastase kogusaagi suhtes, põhineb asjaolul, et suuremat selektiivsust on väga raske saavutada. STECF leidis, et erand on põhjendatud. Seepärast tuleks kõnealune erand lisada 2018. aasta tagasiheitekavasse.

(16)

Vähese tähtsusega erand, mis on kavas kehtestada ICESi VI alapiirkonnas kalalaevadega püütud norra salehomaari kuni 2 % aastase kogusaagi suhtes, põhineb asjaolul, et suuremat selektiivsust on väga raske saavutada ja et on olemas tõendavad arvandmed juhupüügi käitlemise ebaproportsionaalselt suurte kulude kohta. STECF leidis, et erand on põhjendatud. Seepärast tuleks kõnealune erand lisada 2018. aasta tagasiheitekavasse.

(17)

Vähese tähtsusega erand, mis on välja pakutud ICESi VIId, VIIe, VIIf, VIIg ja VIIh rajoonis suurema selektiivsusega püügivahendeid (TBB, võrgusilma suurusega 80–199 mm) kasutavate kalalaevadega püütud liikide kuni 3 % aastase kogusaagi suhtes, põhineb asjaolul, et suuremat selektiivsust on väga raske saavutada. STECF märkis, et erandi eesmärk on kompenseerida suurema selektiivsusega püügivahendite kasutamist ja hõlmata ülejäänud tagasiheidet. Seepärast tuleks kõnealune erand lisada 2018. aasta tagasiheitekavasse.

(18)

Vähese tähtsusega erand, mis on välja pakutud ICESi VIId, VIIe, VIIf ja VIIg rajoonis abaraid ja nakkevõrkusid kasutavate kalalaevadega püütud hariliku merikeele kuni 3 % aastase kogusaagi suhtes, põhineb asjaolul, et suuremat selektiivsust on väga raske saavutada. STECF leidis, et erand on hästi määratletud. Seepärast tuleks kõnealune erand lisada 2018. aasta tagasiheitekavasse.

(19)

Delegeeritud määruse (EL) 2016/2375 teatavate sätete reguleerimisala on piiratud 2017. aastaga. Seepärast tuleks asjaomane määrus tunnistada kehtetuks ning asendada uue määrusega, mis jõustub 1. jaanuaril 2018.

(20)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2018,

a)

lõkspüüniste, püüniste või mõrdadega (püügivahendite koodid (4) FPO ja FIX) ICESi VI ja VII alapiirkonnas püütud norra salehomaari (Nephrops norvegicus) suhtes;

b)

selliste hariliku merikeele (Solea solea) isendite püügi suhtes, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad ja mis on püütud ICESi VIId rajoonis kuue meremiili piires rannikust ja väljaspool kindlaks tehtud noorkala kasvualasid traallaudadega põhjatraaliga (püügivahendite koodid OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX), mille võrgusilma suurus noodapäras on 80–99 mm, sellise püügitegevuse käigus, mis vastab järgmistele tingimustele: laevad pikkusega kuni 10 meetrit ja mootori võimsusega kuni 221 kW, kui kala püütakse vetes, mille sügavus on 30 meetrit või vähem, ja traalimise piiratud kestus on kuni 1,5 tundi. Selliselt püütud harilik merikeel tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

a)

merlangi (Merlangius merlangus) puhul kuni 6 % selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud laevadega, mille puhul on kohustus lossida merlangi ja millel kasutatakse väiksema kui 100 mm võrgusilma suurusega põhjatraale ja nootasid (OTB, SSC, OTT, PTB, SDN, SPR, TBN, TBS, TB, SX, SV OT, PT ja TX) ning pelaagilisi traale (OTM, PTM) merlangi püügiks ICESi VIId ja VIIe rajoonis;

b)

merlangi (Merlangius merlangus) puhul kuni 6 % selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud laevadega, mille puhul on kohustus lossida merlangi ja millel kasutatakse vähemalt 100 mm võrgusilma suurusega põhjatraale ja nootasid (OTB, SSC, OTT, PTB, SDN, SPR, TBN, TBS, TB, SX, SV OT, PT ja TX) ning pelaagilisi traale (OTM, PTM) merlangi püügiks ICESi VIIb–VIIj rajoonis;

c)

merlangi (Merlangius merlangus) puhul kuni 6 % selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud laevadega, mille puhul on kohustus lossida merlangi ja millel kasutatakse väiksema kui 100 mm võrgusilma suurusega põhjatraale ja nootasid (OTB, SSC, OTT, PTB, SDN, SPR, TBN, TBS, TB, SX, SV OT, PT ja TX) ning pelaagilisi traale (OTM, PTM) merlangi püügiks ICESi VII alapiirkonnas, v.a VIIa, VIId ja VIIe rajoon;

d)

norra salehomaari (Nephrops norvegicus) puhul kuni 6 % selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud laevadega, mille puhul on kohustus lossida norra salehomaari ja millega püütakse norra salehomaari ICESi VII alapiirkonnas;

e)

norra salehomaari (Nephrops norvegicus) puhul kuni 2 % selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud laevadega, mille puhul on kohustus lossida norra salehomaari ja millega püütakse norra salehomaari) ICESi VI alapiirkonnas;

f)

hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud laevadega, mille puhul on kohustus lossida harilikku merikeelt ning millel kasutatakse abaraid ja nakkevõrkusid hariliku merikeele püügiks ICESi VIId, VIIe, VIIf ja VIIg rajoonis;

g)

hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud laevadega, mille puhul on kohustus lossida harilikku merikeelt ja millel kasutatakse suurema selektiivsusega (näiteks suure võrgupikendusega) püügivahendeid (TBB; püügivahendid, mille võrgusilma suurus on 80–199 mm) hariliku merikeele püügiks ICESi VIId, VIIe, VIIf, VIIg ja VIIh rajoonis.