22014A0607(01)

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 22014A0607(01) - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 22014A0607(01)

Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

ELT L 168, 7.6.2014, p. 3–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 22/05/2018

ELI: http://data.europa.eu/eli/prot/2014/334/oj

Related Council decision

HTML

PDF

Official Journal

7.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 168/3

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast nähakse nelja-aastaseks ajavahemikuks ette kalandusalase partnerluslepingu artikli 5 alusel Euroopa Liidu laevadele eraldatud kalapüügivõimalused, et püüda pika rändega liike (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse 1982. aasta konventsiooni 1. lisas), välja arvatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) kaitstud või keelustatud liigid.

2. Kalapüügivõimalused on eraldatud:

a)	28 tuunipüügiseinerile,

b)	6 pinnaõngejadalaevale.

3. Lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 5, 6, 7 ja 8.

4. Vastavalt lepingu artiklile 6 võivad Euroopa Liidu liikmesriikide lipu all sõitvad laevad püüda kala São Tomé ja Príncipe vetes vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel väljastatud kalapüügiluba.

Artikkel 2

Rahaline toetus — makseviisid

1. Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 2 805 000 eurot.

2. Rahaline toetus hõlmab:

a)	võrdlustonnaažile 7 000 tonni aastas vastavat 385 000 euro suurust aastast toetust esimesel kolmel aastal ja 350 000 euro suurust toetust neljandal aastal juurdepääsuks São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi majandusvööndile;

b)	325 000 euro suurust aastast eritoetust neljal aastal São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi kalanduspoliitika elluviimise toetamiseks.

3. Lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 3, 4, 5, 7 ja 8 ning kalandusalase partnerluslepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

4. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse maksab Euroopa Liit esimesel kolmel aastal 710 000 euro kaupa aastas ning neljandal aastal on summa 675 000 eurot, mis vastab lõike 2 punktides a ja b osutatud aastasele kogusummale.

5. Kui Euroopa Liidu laevade aastane kogupüük São Tomé ja Príncipe vetes ületab lõikes 2 osutatud võrdlustonnaaži aastas, suurendatakse aastast toetust iga lisanduva väljapüütud tonni kohta 55 euro võrra esimesel kolmel aastal ja 50 euro võrra neljandal aastal. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui Euroopa Liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

6. Toetus esimese aasta eest makstakse hiljemalt üheksakümmend (90) päeva protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ja järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeva saabumisel.

7. Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult São Tomé ja Príncipe ametiasutuste pädevusse.

8. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahaline toetus kantakse üle São Tomé ja Príncipe riigikassa arvelduskontole ning käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud rahaline eritoetus valdkonna edendamiseks makstakse kalanduspoliitika eest vastutavale asutusele. São Tomé ja Príncipe ametiasutus edastab igal aastal Euroopa Komisjonile pangakonto andmed.

Artikkel 3

Säästva ja vastutustundliku kalapüügi edendamine São Tomé ja Príncipe vetes

1. Käesoleva protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm (3) kuud pärast jõustumiskuupäeva lepivad lepinguosalised kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduseeskirjades, eelkõige järgmises:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta;

ühe ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, mille abil hakata seatud tähtajaks rakendama São Tomé ja Príncipe vetes säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes põhimõtetest, mis on väljendatud São Tomé ja Príncipe riiklikus kalanduspoliitikas või muudes poliitilistes suundades, mis on seotud säästva ja vastutustundliku kalapüügi rakendamisega või mis seda mõjutavad, eelkõige võetakse arvesse väikesemahulise kalapüügi toetamist, kalapüügi järelevalvet ja kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust;

c)	kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2. Mõlemad lepinguosalised peavad kõik mitmeaastase valdkondliku kava muudatusettepanekud ühiskomitees heaks kiitma.

3. Vajaduse korral otsustavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused eraldada igal aastal mitmeaastase kava elluviimiseks artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse. Euroopa Liitu teavitatakse kõnealusest eraldisest hiljemalt kaks (2) kuud enne käesoleva protokolli aastapäeva.

4. Lepinguosalised annavad igal aastal hinnangu mitmeaastase sektoripõhise programmi elluviimise tulemustele. Kui hinnangust selgub, et käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetusega otserahastatavate eesmärkide saavutamine ei ole rahuldav, jätab Euroopa Komisjon endale õiguse vaadata see rahalise toetuse maht läbi, et viia kava elluviimiseks suunatud vahendite maht tulemustega vastavusse.

Artikkel 4

Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama São Tomé ja Príncipe vetes vastutustundlikku kalapüüki neis vetes kala püüdvate erinevate riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttel.

2. Käesoleva protokolliga kaetud ajavahemikul jälgivad Euroopa Liit ning São Tomé ja Príncipe kalavarude seisukorda São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama vastutustundliku kalapüügi alast koostööd Kesk-Aafrika piirkonna tasandil. Lepinguosalised järgivad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitusi ja resolutsioone.

4. Vastavalt kalandusalase partnerluslepingu artiklile 4, toetudes Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitustele ja resolutsioonidele ning lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringute tulemustest, konsulteerivad lepinguosalised omavahel lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees, et võtta meetmeid, millega tagada käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarude säästev majandamine ja mõjutada Euroopa Liidu laevade püügitegevust.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel läbi vaadata, kui Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitused ja otsused toetavad seisukohta, mille kohaselt kõnealune läbivaatamine aitab tagada käesoleva protokolliga ettenähtud kalavarude säästvat majandamist. Sellisel juhul vaadatakse artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus läbi proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summat enam kui kaks korda.

2. Ühiskomitee võib vajaduse korral vaadata läbi ja kohandada vastastikusel kokkuleppel sätteid, milles käsitletakse kalapüügitingimusi ning käesoleva protokolli ja selle lisa kohaldamiseeskirju.

Artikkel 6

Uued kalapüügivõimalused

1. Käesoleva protokolliga hõlmamata kalapüügi puhul võivad São Tomé ja Príncipe ametiasutused teha Euroopa Liidule üleskutse kaaluda kõnealuse kalapüügi võimalikkust teadusliku püügireisi tulemuste põhjal ning võttes arvesse mõlema lepinguosalise teadlaste parimaid olemasolevaid teadusalaseid nõuandeid.

2. Nende tulemuste põhjal ning Euroopa Liidu huvi korral sellise kalapüügi vastu peavad lepinguosalised ühiskomitees nõu enne São Tomé ja Príncipe ametiasutuste poolt võimaliku vastava loa väljastamist. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ning teevad vajaduse korral protokolli ja selle lisasse muudatusi.

Artikkel 7

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1. Rahalist toetust, sellisena nagu seda on kirjeldatud artikli 2 lõike 2 punktides a ja b, võib muuta ja selle väljamaksmise võib peatada ühe või mitme järgmise tingimuse täheldamisel:

a)	kui São Tomé ja Príncipe majandusvööndis takistavad püügitegevust kalandusalase partnerluslepingu artikli 2 punktiga h kindlaks määratud erakorralised asjaolud;

b)	kui käesoleva protokolli sõlmimisel kehtinud kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises on toimunud märkimisväärsed muudatused ja kui üks lepinguosalistest taotleb protokolli sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise valguses;

c)	kui täheldatakse Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete oluliste üksikasjade ja väärtuste rikkumist ning on alustatud kõnealuse lepingu artiklite 8 ja 96 kohast menetlust.

2. Euroopa Liidul on õigus peatada osaliselt või täielikult käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse maksmine järgmistel juhtudel:

a)	kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud tulemused seatud eesmärkideni;

b)	kui rahalist toetust ei ole välja makstud.

3. Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste konsultatsioone ja nende saavutatud kokkulepet kohe pärast lõikes 1 kirjeldatud olukorra taastamist ja/või juhul, kui lõikes 2 osutatud finantsalase teostuse tulemused annavad aluse väljamaksete tegemiseks. Artikli 2 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetust ei saa siiski enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue (6) kuu pikkuse perioodi lõppu.

Artikkel 8

Protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepingosalise algatusel ühe või mitme järgmise tingimuse täheldamisel:

a)	kui São Tomé ja Príncipe majandusvööndis takistavad püügitegevust kalandusalase partnerluslepingu artikli 2 punktiga h kindlaks määratud erakorralised asjaolud;

b)	kui käesoleva protokolli sõlmimisel kehtinud kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises on toimunud märkimisväärsed muudatused ja kui üks lepinguosalistest taotleb protokolli sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise valguses;

c)	kui üks lepinguosalistest täheldab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete oluliste elementide ja väärtuste rikkumist ning on alustatud kõnealuse lepingu artiklite 8 ja 96 kohast menetlust;

d)	kui esineb tõrge artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel Euroopa Liidu poolt käesolevas artiklis nimetamata põhjustel;

e)	kui lepinguosalistel tekib käesoleva protokolli tingimuste kohaldamisel või tõlgendamisel erimeelsusi.

2. Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui ühiskomitees toimuvate konsultatsioonide käigus ei õnnestu lahendada lepinguosaliste vahelist erimeelsust.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm (3) kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale vaidlusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kui lahendus on leitud, jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Kohaldatavad siseriiklikud õigusaktid

1. Euroopa Liidu laevad püüavad São Tomé ja Príncipe vetes kala kooskõlas São Tomé ja Príncipe siseriiklike õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui kalandusalases partnerluslepingus, käesolevas protokollis koos selle lisa ja liidetega nähakse ette teisiti.

2. São Tomé ja Príncipe ametiasutused teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest.

3. Komisjon teavitab São Tomé ja Príncipe ametisutusi kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest, mis mõjutavad Euroopa Liidu ookeanilaevastiku kalapüügitegevust.

Artikkel 10

Elektrooniline teabevahetus

1. São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liit kohustuvad võtma võimalikult kiiresti kasutusele teabesüsteemid, mis võimaldavad edastada käesoleva lepingu rakendamisega seotud kogu teavet ja kõiki sellekohaseid dokumente elektrooniliselt.

2. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

3. Kui süsteem ei toimi, teavitavad São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Artikkel 11

Andmete konfidentsiaalsus

1. São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liit tagavad, et mis tahes isikuandmeid seoses Euroopa laevadega ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega käsitletakse alati täie rangusega ning kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

2. Vastavalt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni asjaomastele sätetele seisavad lepinguosalised hea, et avalikkusele edastatakse São Tomé ja Príncipe vetes toimuva püügitegevuse kohta üksnes heakskiidetud andmeid. Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid tohivad pädevad ametiasutused kasutada üksnes lepingu rakendamise ning kalanduse juhtimise, kontrolli ja järelevalve puhul.

Artikkel 12

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle ajutisest kohaldamisest vastavalt artiklitele 14 ja 15, juhul kui ei teatata artikli 13 kohasest protokolli denonsseerimisest.

Artikkel 13

Protokolli denonsseerimine

1. Protokolli denonsseerimise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll denonsseerida vähemalt kuus (6) kuud enne asjaomase denonsseerimise jõustumist.

2. Eelmises lõikes osutatud teate saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

Artikkel 14

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates allkirjastamise kuupäevast ning kõige varem alates 13. maist 2014.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

Euroopa Liidu nimel

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi nimel

Съставено в Брюксел на двадесет и трети май две хиляди и четиринадесета година.

Hecho en Bruselas, el veintitrés de mayo de dos mil catorce.

V Bruselu dne dvacátého třetího května dva tisíce čtrnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den treogtyvende maj to tusind og fjorten.

Geschehen zu Brüssel am dreiundzwanzigsten Mai zweitausendvierzehn.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta maikuu kahekümne kolmandal päeval Brüsselis.

'Εγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι τρεις Μαΐου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the twenty-third day of May in the year two thousand and fourteen.

Fait à Bruxelles, le vingt-trois mai deux mille quatorze.

Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset trećeg svibnja dvije tisuće četrnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì ventitré maggio duemilaquattordici.

Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada divdesmit trešajā maijā.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų gegužės dvidešimt trečią dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év május havának huszonharmadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tlieta u għoxrin jum ta’ Mejju tas-sena elfejn u erbatax.

Gedaan te Brussel, de drieëntwintigste mei tweeduizend veertien.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego trzeciego maja roku dwa tysiące czternastego.

Feito em Bruxelas, em vinte e três de maio de dois mil e catorze.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și trei mai două mii paisprezece.

V Bruseli dvadsiateho tretieho mája dvetisícštrnásť.

V Bruslju, dne triindvajsetega maja leta dva tisoč štirinajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäkolmantena päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Som skedde i Bryssel den tjugotredje maj tjugohundrafjorton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā —

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За правителството на Демократична република Cao Томе и Принсипи

Por el Gobierno de la República Democrática de Santo Tomé y Príncipe

Za vládu Demokratické republiky Svatý Tomáš a Princův ostrov

For regeringen for Den Demokratiske Republik São Tomé og Principe

Für die Regierung der Demokratischen Republik São Tomé und Príncipe

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse nimel

Για την κυβέρνηση της Λαϊκής Δημοκρατίας του Σάο Τομέ και Πρίνοτπε

For the Government of the Democratic Republic of São Tomé and Príncipe

Pour le gouvernement de la République démocratique de São Tomé e Principe

Za vladu Demokratske Republike Svetog Tome i Prinsipea

Per il governo della Repubblica democratica di São Tomé e Príncipe

Santomes un Prinsipi Demokrātiskās Republikas valdības vārdā —

San Tomė ir Prinsipės Demokratinės Respublikos Vyriausybės vardu

A São Tomé és Príncipe Demokratikus Köztársaság kormánya részéről

Għall-Gvern tar-Repubblika Demokratika ta' Sao Tome u Prinċipe

Voor de regering van de Democratische Republiek São Tomé en Príncipe

W imieniu Rządu Demokratycznej Republiki Wysp Świętego Tomasza i Książęcej

Pelo Governo da República Democrática de São Tomé e Príncipe

Pentru guvernul Republicii Democrate São Tomé și Príncipe

Za vládu Demokratickej republiky Svätého Tomáša a Princovho ostrova

Za vlado Demokratične republike São Tomé in Príncipe

São Tomé ja Príncipen demokraattisen tasavallan hallituksen puolesta

För Demokratiska republiken São Tomé och Principes regerings vägnar

LISA

Euroopa Liidu laevade kalapüügi tingimused São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas

I PEATÜKK

KALAPÜÜGILUBADE TAOTLEMINE JA VÄLJAANDMINE

1. JAGU

Kalapüügiload

Kalapüügilubade saamise eeltingimused

São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas antakse kalapüügiluba üksnes nõuetekohasele laevale.

Laev vastab nõuetele juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud kalapüügikeeldu São Tomés ja Príncipes. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid São Tomé ja Príncipe seadustega, st nad peavad olema täitnud kõik São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liidu vahelistest kalanduslepingutest tulenevad varasemad kohustused. Muu hulgas peavad nad vastama määruse (EÜ) nr 1006/2008 (1) nõuetele püügilubade osas.

Iga Euroopa Liidu laeva, kes taotleb kalapüügiluba, peab esindama São Tomés ja Príncipes resideeriv agent. Agendi nimi ja aadress peavad olema märgitud loataotluses.

Kalapüügiloa taotlemine

Euroopa Liidu pädevad asutused esitavad São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile elektrooniliselt taotluse (koopia sellest Euroopa Liidu Gaboni delegatsioonile) iga laeva kohta, kes soovib kalandusalase partnerluslepingu raames kala püüda; seda tuleb teha vähemalt viisteist (15) tööpäeva enne püügiloa soovitud alguskuupäeva. Euroopa Liidu pädevad ametiasutused saadavad taotluse originaalid otse São Toméle ja Príncipele ning koopia Euroopa Liidu Gaboni delegatsioonile.

Taotlused esitatakse kalandusministeeriumile vormil, mille näidis on esitatud 1. liites.

Iga kalapüügiloa taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:

—	tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on kindlaksmääratud ettemakse tasutud;

—	hiljutine värvifoto laevast külgvaates.

Loatasu makstakse artikli 2 lõikes 8 osutatud São Tomé ja Príncipe ametiasutuste arvelduskontole.

Loatasud sisaldavad kõiki siseriiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

Kalapüügiloa väljaandmine

Kõikide laevade püügiload väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Liidu Gaboni delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 6 osutatud dokumentide laekumisest São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile. Selleks et kalapüügiga saaks ettenähtud ajal alustada, saadetakse laevaomanikele püügiloa koopia elektrooniliselt. Kõnealust koopiat võib kasutada maksimaalselt 60 päeva pärast püügiloa väljaandmise kuupäeva. Selles ajavahemikus käsitatakse koopiat originaaliga samaväärsena.

10.

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

11.

Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Liidu taotlusel laeva püügiloa siiski asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue püügiloaga ning viimase eest ei pea loatasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramiseks arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

12.

Asendatava laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalapüügiloa Euroopa Liidu Gaboni delegatsiooni vahendusel São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile.

13.

Uus kalapüügiluba jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud püügiloa São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile. Euroopa Liidu Gaboni delegatsiooni tuleb kalapüügiloa asendamisest teavitada.

14.

Ilma et see piiraks käesoleva jao 9. punkti, peab kalapüügiluba olema alati laeva pardal.

2. JAGU

Kalapüügilube reguleerivad tingimused — tasud ja ettemaksed

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta.

Tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade puhul on loatasu (eurodes) São Tomé ja Príncipe vetes püütud tonni kohta järgmine:

55 eurot esimesel ja teisel kohaldamisaastal;

60 eurot kolmandal kohaldamisaastal;

70 eurot neljandal kohaldamisaastal.

Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud tasud.

—

Tuunipüügiseinerid:

—	6 930 eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal 126 tonni eest aastas makstavale loatasule;

—	6 960 eurot laeva kohta vastavalt protokolli kolmandal kohaldamisaastal 116 tonni eest aastas makstavale loatasule;

—	7 000 eurot laeva kohta vastavalt protokolli neljandal kohaldamisaastal 100 tonni eest aastas makstavale loatasule.

—

Pinnaõngejadalaevad:

—	2 310 eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal 42 tonni eest aastas makstavale loatasule;

—	2 310 eurot laeva kohta vastavalt protokolli kolmandal kohaldamisaastal 38,5 tonni eest aastas makstavale loatasule;

—	2 310 eurot laeva kohta vastavalt protokolli neljandal kohaldamisaastal 33 tonni eest aastas makstavale loatasule.

Euroopa Komisjon koostab Euroopa Liidu Gaboni delegatsiooni vahendusel aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate tasude lõpliku arvestuse hiljemalt kuuskümmend (60) päeva pärast protokolli aastapäeva n+1 aastal; arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel, mille on kinnitanud teadusasutused, kellel on pädevus kontrollida püügiandmeid liikmesriikides, näiteks instituudid Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto Português do Mar e da Atmosfera (IPMA).

Nimetatud lõplik arvestus edastatakse samal ajal São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile ja laevaomanikele.

Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad (käesoleva jao punktis 4 osutatud tonnaaže ületavate püütud koguste eest) São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele hiljemalt kolm (3) kuud pärast protokolli aastapäeva n+1 aastal, tehes ülekande arveldusarvele, millele on osutatud käesoleva peatüki 1. jao punktis 7 ning lähtudes käesoleva jao punktis 2 osutatud summast tonni kohta (55 eurot, 60 eurot või 70 eurot sõltuvalt aastast).

Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGI PIIRKONNAD

Käesoleva protokolli raames kala püüdvad Euroopa Liidu laevad võivad kala püüda São Tomé ja Príncipe vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest.

São Tomé ja Príncipe majandusvööndi koordinaadid on koordinaadid, mille São Tomé ja Príncipe esitas ÜRO-le 7. mail 1998 (2).

Kogu püügitegevus erandeid tegemata on keelatud São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühiseks kasutamiseks määratud püügipiirkonnas, mis on piiratud 3. liites esitatud koordinaatidega.

III PEATÜKK

SEIRE JA JÄRELEVALVE

1. JAGU

Väljapüütud koguste registreerimine

Kõikide käesoleva lepingu alusel São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvate laevade kaptenid peavad vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 4 kehtestatud korrale edastama oma püügiaruanded São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile, et pädevate teadusinstituutide kinnitatud väljapüügikoguseid oleks võimalik kontrollida. Väljapüügist teatamise kord on järgmine.

1.1.

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad Euroopa Liidu laevad peavad täitma püügiaruande, mille näidis on esitatud 2. liites ning milles kajastuvad üksikasjalikult kõik püügipäeviku andmed. Püügiaruande koopia saadetakse eelistatult elektrooniliselt São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele igal nädalal ning São Tomé ja Príncipe vetest lahkumise hetkel.

1.2.	Laevakaptenid saadavad püügipäeviku koopiad São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile ja I peatüki 2. jao punktis 4 osutatud teadusinstituutidele hiljemalt 14 päeva pärast asjaomase püügireisi väljapüügi lossimise lõppu.

Kapten teeb püügiaruandesse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi. Lisaks kannab kapten iga päev püügiaruandesse iga merre tagasi lastud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Püügiaruanded täidetakse loetavalt ning need allkirjastab laeva kapten.

Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, võib São Tomé ja Príncipe valitsus peatada kõnealuse laeva kalapüügiloa kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistuse. Sellest teavitatakse viivitamata Euroopa Komisjoni ja lipuriiki.

Lepinguosalised soovivad ühiselt tagada, et toimuks üleminek elektroonilisele püügiaruannete süsteemile, mis põhineb 5. liites kehtestatud tehnilistel nõuetel. Lepinguosalised kehtestavad ühiselt kõnealuse ülemineku üksikasjad, nii et süsteem oleks kasutamisvalmis 1. juuliks 2015.

2. JAGU

Väljapüügiandmete edastamine: São Tomé ja príncipe vetesse sisenemine ja neist lahkumine

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad Euroopa Liidu laevad teatavad vähemalt kuus (6) tundi enne püügitegevust São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele oma kavatsusest São Tomé ja Príncipe vetesse siseneda või neist lahkuda.

Teatades São Tomé ja Príncipe majandusvööndisse sisenemisest või sealt lahkumisest, peavad laevad ühtlasi teatama oma asukoha ning pardal oleva väljapüügi, mis on identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse järgi, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna, ilma et see piiraks 2. jao sätteid. Teavitada tuleb elektronposti või faksi teel aadressil, mille on edastanud São Tomé ja Príncipe ametiasutused.

Laeva, mis tegeleb püügiga, ilma et ta oleks sellest eelnevalt São Tomé ja Príncipe pädevaid ametiasutusi teavitanud, käsitatakse püügiloata laevana ning selle suhtes kohaldatakse São Tomé ja Príncipe siseriiklikke õigusakte.

Püügiloale lisatakse e-posti aadress, faksi- ja telefoninumber, samuti raadioside parameetrid.

3. JAGU

Ümberlaadimine ja lossimine

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad Euroopa Liidu laevad, kes soovivad väljapüüki São Tomé ja Príncipe vetes ümber laadida, peavad seda tegema São Tomé ja Príncipe sadamate reidil.

Lossida või ümberlaadida sooviva ELi laeva kapten teatab vähemalt 24 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele järgmised andmed:

ümberlaadimist või lossimist teostama hakkava kalapüügilaeva nimi;

kaubavedaja nimi;

ümberlaaditavate või lossitavate kalaliikide tonnaaž;

ümberlaadimise või lossimise kuupäev;

ümberlaaditud või lossitud saagi sihtkoht.

Ümberlaadimine on lubatud üksnes järgmistes kalapüügi piirkondades: Fernão Dias, Neves, Ana Chaves.

Ümberlaadimist või lossimist käsitatakse laeva lahkumisena São Tomé ja Príncipe vetest. Seega peavad laevad edastama São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või São Tomé ja Príncipe vetest lahkuda.

São Tomé ja Príncipe vetes ümberlaadimine või lossimine muul viisil, kui eespool esitatud punktides käsitletud, on keelatud. Käesoleva sätte rikkumisele järgnevad São Tomé ja Príncipe õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid.

4. JAGU

Laevaseire satelliitsüsteem (VMS)

1. Laevade asukohateated — VMS-süsteem

Kalapüügiluba omavad ELi laevad peavad olema São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas varustatud laevaseire satelliitsüsteemi ehk VMS-süsteemiga (Vessel Monitoring System — VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Iga asukohateade peab sisaldama:

a)	laeva tunnusandmeid;

b)	kalapüügilaeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 100 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)	asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

d)	laeva kiirust ja kurssi.

Iga teade peab olema esitatud käesoleva lisa 4. liites osutatud vormingus.

São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonda sisenemisel registreeritud esimene asukoht märgistatakse koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad märgistatakse koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnast lahkumist, mis märgistatakse koodiga „EXI”.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2. Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Satelliitseiresüsteemi rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja kümne päeva jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele e-posti, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3. Asukohateadete turvaline edastamine São Toméle ja Príncipele

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ning São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ning São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskuse vahel elektrooniliselt vastavalt turvalisele sidesüsteemile.

São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ning Euroopa Liitu kõikidest katkestustest püügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügi piirkonnast lahkumisest.

4. Sidesüsteemi tõrked

São Tomé ja Príncipe tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab Euroopa Liitu viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel, et võimalikult kiiresti saaks leida tehnilise lahenduse.

Laeva VMS-süsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

5. Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui rikkumist õnnestub tõestada dokumentaalsete tõenditega, võib São Tomé ja Príncipe taotleda, saates taotluse koopia Euroopa Liidule, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. São Tomé ja Príncipe peab edastama tõendavad andmed viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ning Euroopa Liidule. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab São Toméle ja Príncipele viivitamata asukohateate kasutades uut sagedust.

Kui kindlaksmääratud uurimisperioodi ajavahemik on lõppenud, teavitab São Tomé ja Príncipe sellest kohe lipuriigi kalapüügiseirekeskust, teavitades ühtlasi kõnealuse uurimise tõenäolisest edaspidisest jätkamisest.

IV PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade omanikud võtavad AKV riikidest pärit isikuid tööle järgmistel tingimustel ja hulgal:

—	tuunipüügiseineritel peab vähemalt 20 % meremeestest, kes võetakse tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiikonnas tööle, olema São Tomé ja Príncipe või AKV riikide päritolu;

—	pinnaõngejadalaevadel peab vähemalt 20 % meremeestest, kes võetakse püügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiikonnas tööle, olema São Tomé ja Príncipe või AKV riikide päritolu.

Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt São Tomé ja Príncipe päritolu meremehi.

Laevaomanikud valivad oma laevale võetavad meremehed vajalike oskuste ja kvalifikatsiooniga meremeeste nimekirjast, mis on kättesaadav São Tomé ja Príncipe ametiasutuste ning laevaomanike esindajate juures.

Laevaomanik või tema esindaja edastab São Tomé ja Príncipe pädevale ametiasutusele oma laevale tööle võetud meremeeste nimed, märkides ära nende tööülesanded meeskonnas.

Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

São Tomé ja Príncipe ning AKV riikide meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega tagatakse meremeestele nende suhtes kohaldatava seaduse alusel kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

Meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajatega ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

Kõik Euroopa Liidu laevadele tööle võetavad meremehed peavad töölevõtmisele eelneval päeval esitlema end vastava laeva kaptenile. Kui meremees oma töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

V PEATÜKK

VAATLEJAD

Käesoleva protokolli raames kala püüdvad Euroopa Liidu laevad võtavad alljärgnevalt esitatud korra kohaselt pardale São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumi määratud vaatlejaid.

1.1.	São Tomé ja Príncipe pädeva ametiasutuse taotlusel võtavad Euroopa Liidu laevad pardale selle asutuse määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida São Tomé ja Príncipe vetes välja püütud koguseid.

1.2.

São Tomé ja Príncipe pädevad ametiasutused koostavad nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, kes laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edasiseks ajakohastamiseks edastatakse need iga kolme (3) kuu tagant.

1.3.	Kalapüügiloa väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastavad São Tomé ja Príncipe pädevad ametiasutused Euroopa Liidu delegatsioonile Gabonis ja asjaomastele laevaomanikele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib pädevate São Tomé ja Príncipe ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse, kui talle edastatakse asjaomasele laevale määratud vaatleja nimi.

Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine toimub laevaomaniku valitud sadamas. Vaatleja võetakse pardale esimese São Tomé ja Príncipe vetes toimuva püügireisi alguses vastavalt määratud laevade nimekirja teatavakstegemisele.

Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatleja pardale võetakse ja pardalt lahkub.

Kui vaatleja võetakse pardale väljaspool São Toméd ja Príncipet asuvas riigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks São Tomésse ja Príncipesse laevaomaniku kulul.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva São Tomé ja Príncipe vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1.	jälgib laevade püügitegevust;

8.2.	kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3.	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.4.	kontrollib São Tomé ja Príncipe vetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.5.	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

8.6.	edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

Laeva kapten teeb oma ametiseisundist tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

11.

Pardal olles peab vaatleja:

11.1.

võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

11.2.

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12.

Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Kui vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

13.

Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

14.

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab São Tomé ja Príncipe.

VI PEATÜKK

KONTROLL JA INSPEKTSIOON

Euroopa Liidu kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni määrustest ja soovitustest.

Inspekteerimise kord

Püügiluba omavate Euroopa Liidu laevade inspekteerimist merel São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas teostavad São Tomé ja Príncipe laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrollialased ülesanded on selgelt kindlakstehtavad.

Enne pardaleminekut teavitavad São Tomé ja Príncipe inspektorid Euroopa Liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõendama.

São Tomé ja Príncipe inspektorid jäävad Euroopa Liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

São Tomé ja Príncipe võib lubada Euroopa Liidul osaleda merel teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

Euroopa Liidu laeva kapten aitab São Tomé ja Príncipe inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad São Tomé ja Príncipe inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma märkused. Inspekteerimisaruande allkirjastavad selle koostanud inspektor ja Euroopa Liidu laeva kapten.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise puhul. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud”. São Tomé ja Príncipe inspektorid annavad enne laevalt lahkumist Euroopa Liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. São Tomé ja Príncipe edastab inspekteerimisaruande koopia Euroopa Liidule seitsme (7) päeva jooksul pärast inspekteerimist.

VII PEATÜKK

RIKKUMISED

Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa sätete mis tahes rikkumine kalapüügiluba omava Euroopa Liidu laeva poolt peab olema märgitud inspekteerimisaruandes. Aruanne edastatakse 24 tunni jooksul Euroopa Liidule ja lipuriigile. Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise puhul. Laeva kapten näitab inspekteerimise toimumise jooksul üles koostöövalmidust.

Laeva peatamine — Teavitamiskoosolek

Kui see on São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega rikkumise korral ette nähtud, võib rikkumise puhul sundida mis tahes Euroopa Liidu laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi São Tomé ja Príncipe sadamasse.

São Tomé ja Príncipe teatab 24 tunni jooksul Euroopa Liidule kalapüügiluba omava Euroopa Liidu laeva peatamisest mis tahes põhjustel. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille São Tomé ja Príncipe korraldab Euroopa Liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast laeva peatamise teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja.

Rikkumissanktsioonid — Kokkuleppemenetlus

Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad sanktsioonid kehtestab São Tomé ja Príncipe kehtivate siseriiklike õigusaktide sätete kohaselt.

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda laeva lipuriigi ja Euroopa Liidu esindajad. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolm (3) päeva pärast laeva peatamisest teatamist.

Kohtumenetlus — Pangatagatis

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik São Tomé ja Príncipe osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks São Tomé ja Príncipe, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

a)	täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;

b)	summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

São Tomé ja Príncipe teavitab Euroopa Liitu kohtumenetluse tulemustest seitsme (7) päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

(1) ELT L 286, 29.10.2008, lk 33.

(2) http://www.un.org/Depts/los/LEGISLATIONANDTREATIES/losic/losic9ef.pdf

Liited

1 —	Kalapüügiloa taotluse vorm

2 —	Püügiaruande vorm

3 —	Püügikeelu all oleva piirkonna geograafilised koordinaadid

4 —	Asukohateate vorming VMS-süsteemis

5 —	Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

1. liide

SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE NING EUROOPA LIIDU VAHELINE LEPING KALAPÜÜGILOA TAOTLUSE VORM

2. liide

PÜÜGIARUANDE VORM

3. liide

PÜÜGIKEELU ALL OLEVA PIIRKONNA GEOGRAAFILISED KOORDINAADID

Laiuskraad				Pikkuskraad
Kraadid	Minutid	Sekundid		Kraadid	Minutid	Sekundid
03	02	22	N	07	07	31	E
02	50	00	N	07	25	52	E
02	42	38	N	07	36	25	E
02	20	59	N	06	52	45	E
01	40	12	N	05	57	54	E
01	09	17	N	04	51	38	E
01	13	15	N	04	41	27	E
01	21	29	N	04	24	14	E
01	31	39	N	04	06	55	E
01	42	50	N	03	50	23	E
01	55	18	N	03	34	33	E
01	58	53	N	03	53	40	E
02	02	59	N	04	15	11	E
02	05	10	N	04	24	56	E
02	10	44	N	04	47	58	E
02	15	53	N	05	06	03	E
02	19	30	N	05	17	11	E
02	22	49	N	05	26	57	E
02	26	21	N	05	36	20	E
02	30	08	N	05	45	22	E
02	33	37	N	05	52	58	E
02	36	38	N	05	59	00	E
02	45	18	N	06	15	57	E
02	50	18	N	06	26	41	E
02	51	29	N	06	29	27	E
02	52	23	N	06	31	46	E
02	54	46	N	06	38	07	E
03	00	24	N	06	56	58	E
03	01	19	N	07	01	07	E
03	01	27	N	07	01	46	E
03	01	44	N	07	03	07	E
03	02	22	N	07	07	31	E

4. liide

ASUKOHATEATE VORMING VMS-SÜSTEEMIS

Andmeelemendid	Kood	Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V)	Sisu
Registreerimise algus	SR	K	Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise algust
Saaja	AD	K	Sõnumiga seotud andmed — saaja — riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Saatja	FR	K	Sõnumiga seotud andmed — saatja — riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Lipuriik	FS	K	Sõnumiga seotud andmed — lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Sõnumi liik	TM	K	Sõnumi üksikasjad — Sõnumi liik (ENT, POS, EXI)
Raadiokutsung (IRCS)	RC	K	Laevaga seotud andmed — laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	V	Laevaga seotud andmed — lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)
Pardatähis	XR	K	Laevaga seotud andmed — laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)
Laiuskraad	LT	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Pikkuskraad	LG	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Kurss	CO	K	Laeva sõidusuund 360o skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)
Registreerimise lõpp	ER	K	Süsteemi osa, mis märgib registreerimise lõppu

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

Kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1.

Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR” märgivad sõnumi algust.

Iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest.

Kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Kood „ER”, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada sõnumi alguse ja lõpu vahel.

5. liide

KALAPÜÜGITEGEVUSE ELEKTROONILISE ARUANDLUSSÜSTEEMI (ERS) KEHTESTAMISE JA RAKENDAMISE SUUNISED

Üldsätted

Iga ELi kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS”), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib São Tomé ja Príncipe vetes.

Kui ELi laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigus püügitegevuseks São Tomé ja Príncipe vetesse siseneda.

ERSi andmed edastatakse vastavalt laeva lipuriigi protseduurile, st kõigepealt edastatakse need lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (edaspidi „kalapüügiseirekeskus”), kes annab need automaatselt São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskuse käsutusse.

Lipuliikmesriik ning São Tomé ja Príncipe tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaradega, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidil [http://ec.europa.eu/cfp/control/codes/index_en.htm], ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme (3) aasta jooksul.

Vormingu mis tahes muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning seda peab saama kasutada rakendamisest kuue (6) kuu möödumisel.

ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH — Data Exchange Highway).

Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisik.

a)	ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks (6) kuuks.

b)	Enne kui tarnija ERSi esmakordselt käiku laseb, teatavad lipuriigi ning São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskused teineteisele oma ERSi korrespondendi andmed (nimi, aadress, telefon, teleks, e-post).

c)	ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

ERSi andmete koostamine ja edastamine

ELi kalalaev peab:

a)	edastama iga päev iga São Tomé ja Príncipe vetes viibitud päeva ERSi andmed;

b)	registreerima iga püügioperatsiooni käigus püütud ja pardal olevad kogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

c)	registreerima iga São Tomé ja Príncipe väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi;

d)	iga liik peab olema identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

e)	esitama kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

f)	registreerima ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

g)	registreerima iga São Tomé ja Príncipe vetesse sisenemise (sõnum „COE”) ja vetest lahkumise (sõnum „COX”) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga São Tomé ja Príncipe väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal vetesse sisenemise või vetest lahkumise hetkel;

h)	edastama iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed lõikes 3 osutatud vormingus.

Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

10)

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele.

11)

São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalselt.

Rike laeva pardal olevas ERSis ja/või ERSi andmete edastamises laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel

12)

Lipuriik teavitab kaptenit ja/või nende lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

13)

Lipuriik teavitab São Toméd ja Príncipet avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

14)

Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul. Kui laev peatub selle kümne päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust São Tomé ja Príncipe vetes alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud São Tomé ja Príncipe väljastatud eriloa puhul.

15)

Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda,

a)	kui tema ERS on lipuriigi ning São Tomé ja Príncipe vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

b)	kui ta saab liikmesriigilt vastava loa. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik São Toméd ja Príncipet oma otsusest enne laeva lahkumist.

16)

Iga rikkis ERSiga São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdev ELi laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi andmed mingi muu toimiva elektroonilise sidekanali abil, millele São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusel on juurdepääs.

17)

ERSi andmed, mida ei ole võimalik edastada São Toméle ja Príncipele ERSi abil süsteemi rikke tõttu, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse esmatähtsaks, kuna tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik järgida.

18)

Kui São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi andmeid kolme (3) üksteisele järgneva päeva jooksul, võib São Tomé ja Príncipe anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata São Tomé ja Príncipe määratud sadamasse.

Kalapüügiseirekeskuse rike — São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte

19)

Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent sellest viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse ERSi korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd, et probleemile lahendus leida.

20)

Enne ERSi kasutuselevõttu lepivad lipuriigi kalapüügiseirekeskus ning São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul ERSi andmete edastamiseks kasutada, sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest teavitavad mõlemad kalapüügiseirekeskused teineteist viivitamata.

21)

Kui São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskust ning ELi võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

22)

Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

23)

São Tomé ja Príncipe teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi (MCS), et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on rikkega ühes kontrollikeskuses.

Kalapüügiseirekeskuse hooldus

24)

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava) ja sellest, mis võib mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, osutades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

25)

Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

26)

Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

27)

Top

Choose the experimental features you want to try