22014A0606(01)

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 22014A0606(01) - EN

Document 22014A0606(01)

Help

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping, milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte'i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele

ELT L 167, 6.6.2014, p. 4–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 09/03/2023; kehtetuks tunnistatud 22023A0322(01)

ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2014/331/oj

Related Council decision

HTML

PDF

Official Journal

6.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 167/4

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline

LEPING,

milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte'i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele

EUROOPA LIIT (edaspidi „EL”)

ning

SEIŠELLI VABARIIK, edaspidi „Seišellid”,

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES tihedaid koostöösuhteid ELi ja Seišellide vahel, eelkõige ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu raames (edaspidi „Cotonou leping”), ning mõlemapoolset soovi kõnealust koostööd tõhustada,

MÄRKIDES, et pärast Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppe sõlmimist 1987. aastal, on ELi ja Seišellide vahel toimunud tihe kalandusalane koostöö. Lepinguosalised tugevdasid kõnealust kokkulepet 2006. aastal sõlmitud kalandusalase partnerluslepinguga, mis on endiselt jõus ja mida rakendatakse kõnealuse lepingu asjakohase protokolli kaudu,

ARVESTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

VÕTTES SAMUTI ARVESSE, et EL ja Seišellid on mõlemad osalised India Ookeani Tuunikomisjonis (IOTC) — valitsustevahelises organisatsioonis, mille ülesanne on hallata tuuni ja selle lähiliikide püüki India ookeanis ja sellega seotud meredes,

OLLES OTSUSTANUD teha vastustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis on kooskõlas poliitiliste otsustega ja tagavad jõupingutuste koostoime,

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad Seišellide laevade kalapüüki ELi vetes ning samuti need, mis käsitlevad Seišellide antavat toetust vastutustundliku kalapüügi kehtestamiseks nimetatud vetes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, mis reguleerivad:

—	majandus-, finants-, tehnilist ja teaduskoostööd kalandussektoris, et ELi vetes toimuks vastutustundlik kalapüük, mis tagaks kalavarude kaitse ja säästva kasutamise;

—	Seišellide kalalaevade juurdepääsu tingimusi ELi vetele, vastavalt lisas esitatud määratlusele;

—	järelevalve teostamist ELi majandusvööndis toimuva kalapüügi üle, eesmärgiga tagada eespool nimetatud eeskirjade ja tingimuste täitmine; kalavarude tulemuslikuks kaitseks ja majandamiseks võetavaid meetmeid ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „Seišellide asutused”— Seišellide kalandusamet;

b) „Seišellide laevad”— Seišellide lipu all sõitvad ja Seišellidel registreeritud laevad;

c) „ELi asutused”— Euroopa Komisjon;

d) „ELi veed”— Mayotte'i veed, mis kuuluvad ELi jurisdiktsiooni alla;

e) „ühiskomitee”— ELi ja Seišellide esindajatest koosnev komitee, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 8.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad põhimõtted ja eesmärgid

1. Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised edendama ELi vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes nendes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest, ilma et see piiraks samas geograafilises piirkonnas paiknevate arengumaade vahel sõlmitud kokkulepete, sealhulgas vastastikuste kalastuskokkulepete kohaldamist.

2. Käesoleva lepingu kohane kalastustegevuse eeskiri peab olema kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) resolutsioonidega.

3. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut kohaldatakse kooskõlas ELi ühise kalanduspoliitika põhimõtetega ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistavaga.

Artikkel 4

Statistika- ja teadusalane koostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1. Käesoleva lepinguga hõlmatud ajavahemiku jooksul jälgivad EL ja Seišellid kalavarude arengut ELi vetes. Vajaduse korral korraldatakse ühe lepinguosalise taotlusel ühine teaduskohtumine.

2. Lepinguosalised vahetavad ka asjakohast statistilist, bioloogilist, säilitamis- ja keskkonnaalast teavet ning teevad koostööd asjakohaste teaduskohtumiste raames, mis võivad osutuda vajalikuks elusressursside majandamise ja säilitamise eesmärgil.

3. Tuginedes India Ookeani Tuunikomisjoni parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega käesoleva lepingu artikli 8 kohaselt loodud ühiskomitee raames ja lepivad vajaduse korral kokku, et võtavad meetmeid ELi mere bioloogiliste ressursside säästva majandamise tagamiseks.

Artikkel 5

Seišellide laevade juurdepääs ELi vete kalavarudele

1. Kooskõlas käesoleva lepinguga ja selle lisaga kohustub EL lubama Seišellide laevadel tegeleda kalapüügiga ELi vetes.

2. Seišellid tagavad, et tema laevad järgivad käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, millega reguleeritakse kalapüüki ELis.

Artikkel 6

Kalapüügiload

1. Seišellide kalalaevad võivad kalastada ELi vetes üksnes juhul, kui neil on pardal käesoleva lepingu alusel välja antud kalapüügiluba või selle koopia.

2. Laevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid on sätestatud lisas.

Artikkel 7

Hõlmatud liigid

Kalapüügiluba antakse ainult siirdekalade (ÜRO mereõiguse 1982. aasta konventsiooni 1. lisas loetletud liigid) püügiks, v.a perekondadesse Alopiidae ja Sphyrnidae kuuluvad liigid ning järgmised liigid: Cetorhinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharhinus falciformis, Carcharhinus longimanus.

Artikkel 8

Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib käesoleva lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamist;

b)	tegutseb vahendajana kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

c)	toimib käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

d)	vaatab vajaduse korral läbi kalapüügivõimalused, tuginedes teaduslikele nõuannetele, ning hindab sellest tulenevalt ümber rahalise toetuse;

e)	teeb vajaduse korral otsuse vaadata läbi käesoleva lepingu ja selle lisa tehnilised sätted;

f)	täidab muud ülesanded, mille kohta võivad lepinguosalised otsuseid teha.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ELis ja Seišellidel ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 9

Kalapüügivõimaluste kohandamine ühiskomitee otsusega

Kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 8 võib ühiskomitee hinnata lisa II peatükis osutatud kalapüügivõimalusi uuesti ning kohandada neid ühiskomitee otsusega, tingimusel et India Ookeani Tuunikomisjoni soovitused ja resolutsioonid, mis käsitlevad tuuni ja selle lähiliikide jätkusuutlikku majandamist India ookeanis, toetavad hinnangut.

Artikkel 10

Käesoleva lepingu kohaldamise peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse ühe lepinguosalise algatusel ning lepinguosalised arutavad peatamist ning kokkuleppe saavutamist käesoleva lepingu artiklis 8 sätestatud ühiskomitees järgmistel juhtudel:

a)	kui kalapüüki ELi vete püügipiirkonnas takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)	kui lepinguosalistel tekib seoses käesoleva lepingu ja selle lisa tõlgendamise ja kohaldamisega erimeelsusi, mida ei suudeta kõrvaldada;

c)	kui üks lepinguosalistest ei järgi käesoleva lepingu ja selle lisa sätteid;

d)	pärast ühe lepinguosalise poolt oluliste muudatuste tegemist poliitilistes suunistes, mis mõjutavad käesoleva lepingu asjaomaseid sätteid;

e)	lisas sätestatud üldiste kohustuste täitmata jätmise korral;

f)	kui üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise ning vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlusele;

g)	kui ei ole täidetud käesoleva lepingu artiklis 3 ja käesoleva lepingu lisa I peatüki punktis 3 sätestatud kohustust järgida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni.

2. Käesoleva lepingu kohaldamise peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

3. Kui lepingu kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised üksteisega konsulteerimist, et lahendada erimeelsused kokkuleppemenetluse teel. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva lepingu kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva lepingu kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 11

Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude ilmnemisel, nagu asjaomaste varude vähenemine või lepinguosalise suutmatus täita võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamisega.

2. Käesoleva lepingu lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest leping lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone. Juhul, kui pärast konsultatsioone võetakse vastu otsus lepingu lõpetamise taotlus tagasi võtta, jätkatakse käesoleva lepingu täieulatuslikku kohaldamist.

Artikkel 12

Kohaldatav õigus

1. Seišellide kalalaevade tegevuse suhtes ELi vetes kohaldatakse ELi õigusnorme, kui käesolevas lepingus ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

2. EL teavitab Seišelle viivitamata ühises kalanduspoliitikas või kalandusalastes õigusaktides tehtud muudatustest.

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus

Mõlemad lepinguosalised tagavad, et kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohase resolutsiooniga tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed, mis on seotud püügitegevusega ELi vetes. Muul juhul konfidentsiaalsetena käsitatavaid andmeid kasutatakse vaid käesoleva lepingu kohaldamiseks ja asjaomaste pädevate asutuste poolt kalavarude majandamiseks, seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

Artikkel 14

Elektrooniline teabevahetus

1. Seišellid ja EL kohustuvad võtma kasutusele vajalikud elektroonilised süsteemid käesoleva lepingu ja selle lisa kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe vahetamiseks.

2. Mõlemad lepinguosalised teavitavad viivitamata sellist vahetust takistavatest arvutisüsteemi tõrgetest. Sellise olukorra puhul asendatakse käesoleva lepingu ja selle lisa kohaldamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberkandjal dokumentidega.

3. Elektroonilised ja paberkandjal dokumendid on samaväärsed.

Artikkel 15

Vahekokkuvõte

Lepinguosalised lepivad kokku, et kolm aastat pärast käesoleva lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäeva tehakse vahehindamine, et hinnata käesoleva lepingu toimimist ja tõhusust.

Artikkel 16

Kohustus seoses käesoleva lepingu kehtivuse lõppemise või lõpetamisega

Käesoleva lepingu kehtivuse lõppemisel või lõpetamisel vastavalt artiklile 11 vastutavad Seišellide laevaomanikud jätkuvalt käesoleva lepingu sätete või ELi õigusaktide rikkumise eest, mis leidis aset enne käesoleva lepingu kehtivuse lõppemist või lõpetamist; samuti tuleb neil tasuda käesoleva lepingu kehtivuse lõppemisel või lõpetamisel kõik maksmata loatasud või tasumata maksed.

Artikkel 17

Kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise alguskuupäevast. Käesolevat lepingut saab pikendada kuue aasta kaupa, kui ei esitata kirjalikku lepingu lõpetamise teatist kooskõlas artikliga 11.

Artikkel 18

Ajutine kohaldamine

Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev leping jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Съставено в Брюксел на двадесети май две хиляди и четиринадесета година.

Hecho en Bruselas, el veinte de mayo de dos mil catorce.

V Bruselu dne dvacátého května dva tisíce čtrnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den tyvende maj to tusind og fjorten.

Geschehen zu Brüssel am zwanzigsten Mai zweitausendvierzehn.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta maikuu kahekümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι Μαΐου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the twentieth day of May in the year two thousand and fourteen.

Fait à Bruxelles, le vingt mai deux mille quatorze.

Sastavljeno u Bruxellesu dvadesetog svibnja dvije tisuće četrnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì venti maggio duemilaquattordici.

Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada divdesmitajā maijā.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų gegužės dvidešimtą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év május havának huszadik napján.

Magħmul fi Brussell, fl-għoxrin jum ta’ Mejju tas-sena elfejn u erbatax.

Gedaan te Brussel, de twintigste mei tweeduizend veertien.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego maja roku dwa tysiące czternastego.

Feito em Bruxelas, em vinte de maio de dois mil e catorze.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci mai două mii paisprezece.

V Bruseli dvadsiateho mája dvetisícštrnásť.

V Bruslju, dne dvajsetega maja leta dva tisoč štirinajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenä päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Som skedde i Bryssel den tjugonde maj tjugohundrafjorton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Република Сейшели

Por la República de Seychelles

Za Seychelskou republiku

For Republikken Seychellerne

Fur die Republik Seychellen

Seišelli Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία των Εεϋχελλώυ

For the Republic of Seychelles

Pour la République des Seychelles

Za Republiku Sejšele

Per la Repubblica delle Seychelles

Seišelu Salu Republikas vārdā –

Seišelių Respublikos vardu

A Seychelle Köztársaság részéről

Għar-Repubblika tas-Seychelles

Voor de Republiek der Seychellen

W imieniu Republiki Seszeli

Pela República das Seicheles

Pentru Republica Seychelles

Za Seychelskú republiku

Za Republiko Sejšeli

Seychellien tasavallan puolesta

För Republiken Seychellerna

LISA

Seišellide laevade kalapüügitingimused

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Üldised kohustused

Seišellide laevad, millele on käesoleva lepingu kohaselt antud kalapüügiluba, täidavad kalastusvööndis kalastades ELi ühise kalanduspoliitika sätetes määratletud kaitse- ja kontrollimeetmeid ning muid selles püügipiirkonnas ELi laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid ning käesoleva lepingu sätteid.

Püügipiirkonnad

a)	EL edastab Seišellidele selle piirkonna geograafilised koordinaadid, kus Seišellide laevad võivad kalastada enne käesoleva lepingu ajutist kohaldamist.

b)	Seišellide laevadel on keelatud tuuni ja selle lähiliikide püük seinnootadega piirkonnas, mis ulatub territoriaalvete lähtejoontest mõõdetult 24 miili kaugusele Mayotte'i saare rannikust.

c)	Kõigist püügipiirkondadega seotud muudatustest teatatakse Seišellide asutustele 4 nädalat enne muudatuse jõustumist.

Töötingimused

Meremeeste palkamist laevadele käesoleva lepingu raames reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioon.

II PEATÜKK

KOHALDAMISAEG JA KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Käesoleva lepingu artikliga 5 kehtestatud kalapüügivõimalused kuueks aastaks on järgmised:

—	8 tuunipüügiseinerit ja

—	2 abilaeva.

Seišellide laevad tohivad tegeleda ELi vetes kalapüügiga üksnes juhul, kui nad on India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirjas ja neil on olemas vastavalt käesoleva lepingu artiklile 6 ja käesolevas lepingus sätestatud tingimustele ning kooskõlas lepingu lisaga väljastatud kalapüügiluba.

III PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

1. JAGU

Kalapüügilubade taotlemine ja väljaandmine

Kalapüügiluba on kehtiv õigus või luba püüda kala vastavalt käesoleva lepingu kohaselt välja antud kalapüügiloa tingimustele.

Seišellide laev saab taotleda käesoleva lepingu alusel kalapüügiluba, kui:

a)	ta on kantud nende laevade loetelusse, mille kohta on Seišellid teatanud, et need teostavad püügitegevust käesoleva lepingu alusel;

b)	ta on kantud India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja;

c)	ta on viimase 12 kuu jooksul, mil kalapüük toimus laevaomanike ja Mayotte'i eraviisilise kokkuleppe alusel, pidanud kinni kõnealuse kokkuleppe tingimustest ja täitnud oma kohustused Mayotte'i ees;

d)	ta ei ole kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja;

e)	tal on olemas ja ta esitab käesoleva lepingu kohaselt nõutavad andmed ning

f)	ta tagab, et kalapüügiloa taotlus on kooskõlas käesoleva lepingu ja selle lisaga.

Lisaks peavad kalapüügiluba taotlevad Seišellide laevad vastama nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (kalapüügilubade kohta) asjakohastele sätetele.

Kõikidel kalapüügiluba taotlevatel Seišellide laevadel peaks olema Mayotte'il asuv volitatud esindaja, sellise esindaja puudumisel Seišellidel asuv volitatud esindaja. Kõnealuse esindaja nimi ja aadress peavad olema märgitud kalapüügiloa taotluses.

Asjaomased Seišellide asutused esitavad käesoleva lepingu artiklis 2 kindlaksmääratud ELi pädevale asutusele kalapüügiloa taotluse iga käesoleva lepingu alusel kalastada sooviva Seišellide laeva nimel vähemalt 20 päeva enne kalapüügiloa kehtivusaja algust.

Kui kalapüügiloa taotlust ei ole esitatud enne kehtivusaja algust punktis 5 sätestatud tähtaja jooksul, võib laevaomanik või tema volitatud esindaja seda teha kehtivusaja jooksul hiljemalt 20 päeva enne kalapüügi algust. Sellisel juhul tasub laevaomanik või tema volitatud esindaja kõik kalapüügiloaga seotud ettemaksed kogu kalapüügiloa kehtivusaja eest.

Kalapüügiloa taotlused esitatakse ELi pädevale asutusele Mauritiusel asuva delegatsiooni kaudu vormil, mis on koostatud vastavalt 1. liites esitatud näidisele ja millele on lisatud järgmised dokumendid:

a)	tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse;

b)	muu dokument või tõend, mida nõutakse käesoleva lepingu kohaselt asjaomase laevaliigi suhtes kohaldatavates eeskirjades.

Kõik maksed, mis on seotud kalapüügilubade ja saagiga, makstakse pangakontole ELis, mille andmed esitab EL enne käesoleva lepingu ajutist kohaldamist. Pangaülekannetega seotud kulud kannab laevaomanik või tema esindaja.

Loatasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

10.

Kõikide Seišellide laevade kalapüügiload antakse laevaomanikele või nende esindajatele välja 15 päeva jooksul pärast kõikide punktis 7 osutatud dokumentide esitamist ELile. Kalapüügiloa koopia saadetakse Seišellide eest vastutavale ELi delegatsioonile.

11.

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele Seišellide laevale ja seda ei saa edasi anda, välja arvatud vääramatu jõu korral vastavalt punktile 13.

12.

ELi vetes Seišellide lipu all sõitvad abilaevad peavad samuti taotlema luba ning täitma samu, käesolevas lisas sätestatud kohustusi. Kõnealustel laevadel on keelatud kala püüda.

13.

Tõendatud vääramatu jõu korral ja Seišellide taotlusel võib Seišellide laeva kalapüügiloa edasi anda loa kehtivusaja lõpuni mõnele teisele samasuguste omadustega nõuetekohasele Seišellide laevale täiendava loatasuta.

14.

Esimese laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalapüügiloa ELile Seišellide eest vastutava ELi delegatsiooni kaudu.

15.

Uus kalapüügiluba hakkab kehtima päevast, mil laevaomanik tagastab tühistatud kalapüügiloa ELile. Seišellide eest vastutavat ELi delegatsiooni tuleb kalapüügiloa edasiandmisest teavitada.

16.

Kalapüügiluba peab alati olema laeva pardal, olenemata käesoleva lisa VI peatüki („Kontroll”) punkti 2 sätetest.

2. JAGU

Laevaomanike tasu, ettemaksed ja loatasude aruanne

Laevaomanike makstavad tasud arvutatakse püütud tonni eest kehtestatud maksumäära alusel järgmiselt:

käesoleva lepingu esimesel kohaldamisaastal 110 eurot tonni kohta;

käesoleva lepingu teisel ja kolmandal kohaldamisaastal 115 eurot tonni kohta;

käesoleva lepingu neljandal ja viiendal kohaldamisaastal 120 eurot tonni kohta;

käesoleva lepingu kuuendal kohaldamisaastal 125 eurot tonni kohta.

Iga-aastase ettemakse ELile tasuvad Seišellide laevaomanikud ELi asutuste poolt väljaantava kalapüügiloa taotlemise ajal järgmiselt:

Tuunipüügiseinerid

Käesoleva lepingu esimesel kohaldamisaastal on ettemakse 11 000 eurot ehk 110 eurot tonni kohta 100 tonni tuuni ja selle lähiliikide püügi eest Mayotte'i vetes.

Käesoleva lepingu teisel ja kolmandal kohaldamisaastal on ettemakse 11 500 eurot ehk 115 eurot tonni kohta 100 tonni tuuni ja selle lähiliikide püügi eest Mayotte'i vetes.

Käesoleva lepingu neljandal ja viiendal kohaldamisaastal on ettemakse 12 000 eurot ehk 120 eurot tonni kohta 100 tonni tuuni ja selle lähiliikide püügi eest Mayotte'i vetes.

Käesoleva lepingu kuuendal kohaldamisaastal on ettemakse 12 500 eurot ehk 125 eurot tonni kohta 100 tonni tuuni ja selle lähiliikide püügi eest Mayotte'i vetes.

Püügi suhtes, mis ületab 100 tonni, kohaldatakse punktiga 1 ette nähtud aastast määra püügitonni kohta.

ELi asutused koostavad eelmise kalendriaasta eest makstavate loatasude aruande Seišellide laevade esitatud püügiaruannete ja ELi asutuste käsutuses oleva muu teabe alusel. Koopia esitatakse kontrollimiseks Seišellide asutustele.

Aruanne saadetakse Seišellide asutustele enne jooksva aasta 31. märtsi. Seišellide asutused edastavad selle laevaomanikele enne 15. aprilli.

Kui laevaomanik ei nõustu ELi asutuste esitatud aruandega, võib ta püügiandmete kontrollimiseks konsulteerida Seišellide pädevate teadusinstituutidega ja arutada seejärel küsimust Seišellide asutustega, kes teavitavad sellest komisjoni, et lõpparuande saaks kinnitada enne jooksva aasta 31. maid. Kui laevaomanikel selleks kuupäevaks märkusi ei ole, loetakse ELi asutuste esitatud aruanne lõplikuks. Kui lõpparuande summa on punktis 2 osutatud ettemaksest väiksem, ei hüvitata vahet laevaomanikele.

Abilaevad

Abilaevale antakse luba samasuguse menetluse korras nagu kalalaevade puhul ning ettemakse loa andmise eest on 3 000 eurot. Juhul kui sätteid, tasusid ja tingimusi muudetakse, teavitab EL Seišelle kõnealusest muudatusest enne selle jõustumist.

IV PEATÜKK

JÄRELEVALVE

1. JAGU

Püügiaruanded

Kuni mõlemad lepinguosalised kasutavad elektrooniliste püügiaruannete edastamise süsteemi punkti 5 kohaselt, esitavad kõik Seišellide laevad, kellel on käesoleva lepingu alusel lubatud kalastada ELi vetes ELi pädevale asutusele oma püügiaruande järgmisel viisil:

a)	ELi vetesse kala püüdma lubatud Seišellide laevad täidavad iga ELi vetes tehtud reisi iga päeva kohta 2. liites sätestatud püügiaruande vormi. Vorm tuleb täita ka juhul, kui kala ei püütud. Vorm tuleb täita loetavalt ja selle peab allkirjastama laeva kapten või tema esindaja;

b)	ELi vetes viibimise aja jooksul esitavad Seišellide laevad ELi ja Seišellide pädevale asutusele nõutud teabe iga kolme (3) päeva järel 2. liitega ettenähtud vormis;

alapunktides a ja c osutatud püügiaruande vormi esitamisel peavad Seišellide laevad:

—	Seišellide sadama külastamise korral esitama täidetud vormid Seišellide asutustele viie (5) päeva jooksul pärast saabumist või igal juhul enne sadamast lahkumist, olenevalt sellest, kumb on varasem;

—	kõigil muudel juhtudel saatma täidetud vormid Seišellide asutustele neljateistkümne (14) päeva jooksul pärast saabumist muusse sadamasse kui Victoria;

d)	püügiaruannete koopiad tuleb samal ajal saata ka ELi delegatsioonile Mauritiusel punkti 1 alapunktis b sätestatud tähtajaks.

2. JAGU

Väljapüütud kogustest teatamine: ELi vetesse sisenemine ja sealt lahkumine

Käesolevas lisas mõistetakse Seišellide laeva püügireisi kestuse all järgmist:

—	ajavahemik ELi vetesse sisenemise ja sealt lahkumise vahel;

—	ajavahemik ELi vetesse sisenemise ja ümberlaadimise vahel või

—	ajavahemik laeva ELi vetesse sisenemise ja ELis lossimise vahel.

Seišellide laevad teatavad ELi asutustele vähemalt kuus (6) tundi ette oma kavatsusest ELi vetesse siseneda või sealt lahkuda ja iga kolme päeva järel oma sel ajavahemikul ELi vetest püütud kalakoguse.

Sisenemisest/lahkumisest teatamisel teatavad Seišellide laevad ka oma asukoha teabevahetuse ajal ning pardal oleva saagi mahu ja liigid. Kõnealused teabevahetused tehakse 4. liites sätestatud vormis e-posti või faksi teel seal märgitud aadressidel.

Seišellide laeva, mis tegeleb püügiga, ilma et oleks sellest eelnevalt asjaomaseid ELi asutusi teavitanud, käsitletakse püügiluba mitteomava laevana. Sellistel juhtudel kohaldatakse VII peatükis nimetatud sanktsioone.

3. JAGU

Ümberlaadimine ja lossimine

1. Lossimine

Lossimistegevuseks määratud sadam Seišellidel on Victoria, Mahé.

Kõik oma saaki Seišellide määratud sadamates lossida soovivad Seišellide laevad edastavad Seišellide pädevale asutusele vähemalt 24 tundi ette järgmise teabe:

a)	lossimissadam;

b)	kalapüügilaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

c)	lossimise kuupäev ja kellaaeg;

d)	lossitav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;

e)	toote esitusviis.

Käesoleva peatüki 2. jao punkti 1 kohaselt käsitatakse lossimist lahkumisena ELi vetest. Seega peavad Seišellide laevad esitama Seišellide pädevatele asutustele lossimisdeklaratsiooni.

2. Ümberlaadimine

Ümberlaadimine merel on keelatud ja iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse ELi õigusaktidega ettenähtud täitemeetmeid. Ümberlaadimist võib teha Mayotte'i määratud sadamas.

Kui ümberlaadimine toimub Mayotte'i määratud sadamas, peab Seišellide laevaomanik või tema esindaja esitama korraga ELi pädevatele asutustele ja Mayotte'i sadama käitajale vähemalt 72 tundi ette järgmise teabe:

a)	ümberlaadimissadam või ala, kus seda tehakse;

b)	mahalaadiva Seišellide laeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

c)	vastuvõtva kalalaeva ja/või külmutuslaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

d)	ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

e)	ümberlaaditav kogus kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kilogrammini, liikide kaupa;

f)	toote esitusviis.

2. jao punkti 1 kohaselt käsitatakse ümberlaadimist lahkumisena ELi vetest. Seišellide laevad peavad esitama oma püügiaruanded ELi pädevatele asutustele ja püügiaruannete koopiad sadamakäitajale hiljemalt kahekümne nelja (24) tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui mahalaadiv laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem.

4. JAGU

Laevaseiresüsteem (VMS)

Kõik Seišellide laevad, mis püüavad kala käesoleva lepingu alusel ELi vete püügipiirkonnas või kavandavad seda, peavad vastama kõigile 6. liite sätetele.

V PEATÜKK

VAATLEJAD

Mõlemad lepinguosalised rõhutavad, kui oluline on järgida teadusvaatlejate programmi käsitlevas India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonis 11/04 sätestatud kohustusi.

Seišellide laevad, millel on käesoleva lepingu alusel lubatud kalastada ELi vetes, võtavad pardale ELi asutuste poolt määratud vaatlejad, välja arvatud turvanõuetest tulenevate ruumipiirangute korral. Vaatlejate pardale võtmise kord on järgmine:

a)	Seišellide laevad võtavad võimaluse korral piirkondliku vaatluskava raames pardale ühe vaatleja;

ELi asutused koostavad nimekirja Seišellide laevadest, mis peavad vaatleja pardale võtma, ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Kõnealuseid nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Need edastatakse Seišellide asutustele kohe pärast koostamist ja edaspidi nende ajakohastamisel üks kord kolme kuu jooksul;

c)	ELi asutused teatavad asjaomastele Seišellide laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardalemineku kavandatavat kuupäeva.

Vaatleja pardaloleku aeg ei või olla pikem kui tema kohustuste täitmiseks vajalik aeg, välja arvatud juhul, kui vaatleja on määratud piirkondliku vaatluskava raames ning ta võib programmi raames jääda pardale oma ülesannete täitmise ajaks. ELi asutused teatavad sellest Seišellide laevaomanikele või nende esindajatele samaaegselt asjaomase Seišellide laeva pardale määratud vaatleja nimega.

Vaatlejate pardalevõtmise tingimused lepitakse kokku laevaomanike või nende esindajate ja ELi asutuste vahel pärast määratud Seišellide laevade nimekirja edastamist.

Asjaomased Seišellide laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul ja kümnepäevase etteteatamisega, millises ELi sadamas ja mis kuupäeval nad kavatsevad vaatlejad pardale võtta.

Kui vaatleja võetakse pardale välisriigi sadamas, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui Seišellide laev, mille pardal on ELi vaatleja, lahkub ELi vetest, tuleb võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja võimalikult kiire naasmine ELi laevaomaniku kulul, välja arvatud juhul, kui vaatleja jääb Seišellide laeva pardale oma ülesannete täitmiseks mõne muu lepingu või vaatlusprogrammi raames.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne (12) tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse Seišellide laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib Seišellide laevade püügitegevust;

b)	kontrollib kalapüügiga tegelevate Seišellide laevade asukohta;

c)	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

d)	kontrollib ELi vetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

e)	kontrollib kaaspüügiprotsente ja hindab vette tagasi laskmise kogust;

f)	edastab kord nädalas e-postiga, faksiga või muul viisil püügiandmed, sealhulgas pardal oleva ELi vetest püütud saagi ja kaaspüügi koguseid.

Seišellide laeva kapten teeb kõik võimaliku, et tagada vaatlejate ohutus ja heaolu nende pardal viibimise jooksul.

10.

Samuti antakse neile võimaluse korral kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten võimaldab neile juurdepääsu kõigile vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, kalapüügiga otseselt seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule ja logiraamatule, ning nendele laevaosadele, millele juurdepääs hõlbustab vaatlejatel täita nende ülesandeid.

11.

Pardal olles peavad vaatlejad:

a)	võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

b)	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnustama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust;

c)	koostama ja allkirjastama vaatlusperioodi lõpul ja enne Seišellide laevast lahkumist tegevusaruande, edastama selle ELi pädevatele asutustele ning saatma koopia Seišellidele. Aruande üks koopia antakse enne Seišellide laevalt lahkumist kaptenile.

12.

Seišellide laevaomanikud kannavad vaatlejate majutuskulud samadel tingimustel kui laeva juhtkonna liikmete omad.

13.

Vaatlejate palga ja sotsiaalmaksu tasuvad ELi pädevad asutused.

VI PEATÜKK

KONTROLL

Seišellide laevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste spetsifikatsioonide ja muude kalapüügil kohaldatavate tehniliste meetmete osas järgima ELi kohaldatavaid õigusakte ning India Ookeani Tuunikomisjoni poolt vastuvõetud kaitse-, majandamis- ja muid meetmeid.

Seišellid peavad ajakohastatud nimekirja Seišellide laevadest, millele on käesoleva lepingu kohaselt antud kalapüügiluba. Kõnealune nimekiri edastatakse kalandusjärelevalve eest vastutavatele ELi asutustele kohe pärast koostamist ja iga kord pärast ajakohastamist.

ELi vetes kala püüdvate Seišellide kalalaevade kaptenid teevad koostööd volitatud ja nõuetekohaselt identifitseeritud ELi ametiisikutega, kes kontrollivad ja inspekteerivad kalapüüki.

Kontrollimenetluse ohutumaks toimimiseks peaks pardaleminek toimuma nii, et inspekteerimisaluse ja inspektorite puhul oleks võimalik tuvastada, et tegemist on ELi poolt asjaomaste ülesannete täitmiseks volitatud ametiisikutega, ilma et see piiraks ELi õigusaktide sätete kohaldamist.

EL teeb Seišellidele kättesaadavaks nimekirja kõigist inspekteerimislaevadest, mida kasutatakse merel tehtavate kontrollide raames kooskõlas FAO ÜRO kalavarude kokkuleppe soovitustega. Nimekiri peab muu hulgas sisaldama järgmist:

—	patrull-laeva nimi;

—	patrull-laeva andmed;

—	patrull-laeva foto.

EL võib Seišellide taotlusel või selle määratud organil lubada Seišellide inspektoritel jälgida maismaal toimuvate kontrollide käigus Seišellide laevade tegevust, sealhulgas ümberlaadimist.

Kui kontroll on lõpule viidud ja inspektor kontrolliaruandele alla kirjutanud, esitatakse aruanne kaptenile allkirjastamiseks ja vajaduse korral märkuste tegemiseks. Antud allkiri ei piira lepinguosaliste õigusi väidetavate rikkumiste suhtes algatatud menetluste raames. Kontrolliaruande koopia antakse Seišellide laeva kaptenile enne inspektorite laevalt lahkumist.

Volitatud ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

ELi sadamas lossivate või ümberlaadivate Seišellide laevade kaptenid võimaldavad ja hõlbustavad kõnealuste tegevuste kontrollimist ELi ja/või Seišellide volitatud ametiisikute poolt.

10.

Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, jätab EL endale õiguse peatada nõudeid rikkuva Seišellide laeva kalapüügiluba kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada ELi õigusaktides sätestatud karistusi. Sellest teavitatakse Seišelle.

VII PEATÜKK

JÕUSTAMINE

1. Sanktsioonid

Eespool esitatud peatükkide mis tahes sätete, mere elusressursside kaitse ja majandamise meetmete või ELi õigusaktide rikkumise puhul kohaldatakse Seišellide laevade suhtes ELi õigusaktides sätestatud sanktsioone.

Seišellidele teatatakse viivitamata igast sanktsioonist ja sellega seotud asjakohastest faktidest.

Kui sanktsiooniks on kalapüügiloa peatamine või kehtetuks tunnistamine, võivad Seišellid peatatud või kehtetuks tunnistatud kalapüügiloa järelejäänud kehtivusajal taotleda teist kalapüügiluba, mida oleks muidu kohaldatud teise Seišellide laevaomaniku laeva suhtes.

2. Kalalaevade arestimine ja kinnipidamine

ELi asutused teatavad Seišellidele viivitamata igast käesoleva lepingu alusel kala püüdva Seišellide laeva arestimisest ja/või kinnipidamisest ning edastavad 48 tunni jooksul kontrolliaruande koopia, mis sisaldab sellise arestimise ja/või kinnipidamise asjaolude ning põhjuste üksikasjalikku kirjeldust.

Arestimise ja/või kinnipidamise korral kohaldatav teabevahetusmenetlus

a)	Arestimise ja/või kinnipidamise korral järgitakse ELi õigusaktide alusel kohaldatavate kohtumenetluste tähtaegu ja menetluskorda ning pärast eespool nimetatud teabe kättesaamist korraldatakse Euroopa Komisjoni ja Seišellide pädevate asutuste nõupidamine.

b)	Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva arestimise ja/või kinnipidamisega kaasnevatest meetmetest.

Arestimise ja/või kinnipidamisega seotud küsimuste lahendamine.

a)	Eeldatav rikkumine püütakse lahendada kokkuleppemenetluse teel. Menetlus tuleb lõpetada hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast laeva arestimist ja/või kinnipidamist, kooskõlas ELi õigusaktidega.

b)	Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse sanktsioonid kindlaks vastavalt ELi õigusaktides sätestatud menetlustele. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

c)	Seišellide laev ja selle kapten vabastatakse kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist ja kohtumenetluse lõppemist.

Seišelle teavitatakse kõigist algatatud menetlustest ja kehtestatud sanktsioonidest.

Liited

1.	Kalapüügiloa taotlus

2.	Tuunipüügiseineri püügiaruanne

3.	Elektrooniliste püügiaruannete edastamise süsteemi haldamise ja kasutamise suunised

4.	Teabevahetuse aruandevorm

5.	Laevaseiresüsteemi sõnumite edastamine –Asukohateade

6.	Laevaseiresüsteemi raamistiku suunised

1. liide

KALAPÜÜGILOA TAOTLUS

2. liide

STATEMENT OF CATCH FORM FOR TUNA SEINERS/FICHE DE DÉCLARATION DE CAPTURES POUR THONIERS SENNEURS

3. liide

ELEKTROONILISTE PÜÜGIARUANNETE EDASTAMISE SÜSTEEMI HALDAMISE JA KASUTAMISE SUUNISED

1. JAGU

Üldsätted

Kõik Seišellide laevad, millel on lubatud kalastada ELi vetes käesoleva lisa I peatüki punkti 2 alapunktis a määratletud püügipiirkonnas (edaspidi „püügipiirkond”), peavad olema varustatud elektroonilise süsteemiga (edaspidi „ERS”), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva kalastustegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”)

Seišellide laevadel, millel ei ole ERSi või mille ERS ei ole töökorras, ei ole lubatud siseneda ELi püügipiirkonda kalastustegevuse eesmärgil.

ELi asutused esitavad Seišellidele käesoleva lepinguga ette nähtud seiretegevuse eest vastutava ELi kalapüügiseirekeskuse andmed.

Seišellide kalapüügiseirekeskus edastab Seišellide laevadelt saadud kiireloomulised ERSi sõnumid (COE, COX, PNO) automaatselt ja viivitamata ELi kalapüügiseirekeskusele. Püügipäevikud tehakse automaatselt ja viivitamata kättesaadavaks Seišellide kalapüügiseirekeskusele.

Seišellid tagavad, et riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud arvutite ja tarkvaraga, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidil http://ec.europa.eu/cfp/control/codes/index_en.htm, ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme (3) aasta jooksul.

Punktis 5 osutatud vormingu muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning seda peab saama kasutada kuue kuu möödumisel pärast vormingu kasutuselevõtmist.

ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilist sidepidamisviisi — nn kiiredastuskanaleid (DEH — Data Exchange Highway), mida haldavad ELi asutused.

EL ja Seišellid määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

a)	ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks kuuks.

b)	ELi kalapüügiseirekeskus ja Seišellide kalapüügiseirekeskus edastavad teineteisele oma ERSi korrespondendi nime, aadressi, telefoni, teleksi ja e-posti aadressi.

c)	Kõikidest ERSi korrespondendi andmetega seotud muutustest teavitatakse viivitamata.

2. JAGU

Aruandlus ja ERSi andmete edastamine

Seišellide laevad

a)	edastavad iga päev ERSi andmed iga ELi püügipiirkonnas viibitud päeva kohta;

b)	registreerivad iga noodaloomuse puhul püütud ja pardal olevad püügikogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

c)	deklareerivad ELi väljaantud püügiloal märgitud liikide puhul ka vette tagasi lastud või riknenud saagi;

d)	identifitseerivad iga liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

e)	esitavad kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

f)	registreerivad ERSi andmetesse iga ELi väljaantud kalapüügiloal märgitud liigi puhul lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused;

g)	registreerivad iga ELi püügipiirkonda sisenemise (sõnum „COE”) ja vetest lahkumise (sõnum „COX”) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga ELi väljaantud kalapüügiloal märgitud liigi kogus pardal püügipiirkonda sisenemise või sealt lahkumise hetkel;

h)	edastavad ERSi andmed Seišellide kalapüügiseirekeskusele iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) kasutades 1. jao punktis 5 osutatud vormingut.

Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

Seišellide kalapüügiseirekeskus saadab ERSi andmed automaatselt ja koheselt ELi kalapüügiseirekeskusele.

ELi kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist tagasisidesõnumiga ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

3. JAGU

Seišellide laeva pardal oleva ERSi rike ja/või häired ERSi andmete edastamisel laeva ja Seišellide kalapüügiseirekeskuse vahel

Seišellid teatavad viivitamata laeva kaptenile ja/või Seišellide laevaomanikule või tema esindajale kõigist laeva pardal oleva ERSi tehnilistest riketest või mittetoimimisest; andmeedastus toimub laeva ja Seišellide kalapüügiseirekeskuse vahel.

Seišellid teavitavad ELi asutusi mittetoimimisest ja võetud parandusmeetmetest.

Seišellide laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik rikkis seadme parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul. Kui Seišellide laev külastab kõnealuse kümne päeva jooksul sadamat, võib ta juhul, kui ERS taas täielikult toimib, jätkata kalapüüki ELi püügipiirkonnas ilma ELi sellekohase loata.

Pärast ERSi riket võib Seišellide laev sadamast lahkuda üksnes juhul, kui:

a)	ERS on Seišellide ja ELi vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

b)	Seišellide laev saab Seišellide pädevalt asutuselt loa sadamast lahkuda, kuna laeval ei ole kavas alustada uuesti püügitegevust ELi vetes.

Viimati nimetatud juhul teavitavad Seišellid ELi oma otsusest enne, kui lubavad Seišellide laeval sadamast lahkuda.

Iga defektse ERSiga ELi püügipiirkonnas kala püüdev Seišellide laev edastab iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) Seišellide kalapüügiseirekeskusele ja ELi kõik ERSi andmed mõne muu toimiva elektroonilise sidekanali abil, kuni ERS on punktis 3 osutatud tähtajaks parandatud.

ERSi andmed, mida ei ole võimalik ELi asutustele ERSi abil edastada punktis 1 osutatud rikke tõttu, edastab Seišellide kalapüügiseirekeskus ELi kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse prioriteediks, arvestades, et tavapäraselt kohaldatavatest edastamistähtaegadest ei ole võimalik kinni pidada.

Kui ELi kalapüügiseirekeskus ei ole saanud Seišellide laeva ERSi andmeid kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib EL nõuda Seišellide laevalt, et see suunduks viivitamata ELi määratud sadamasse, kus algatatakse uurimine.

4. JAGU

Rike kalapüügiseirekeskuses — ERSi andmed ei jõua ELi kalapüügiseirekeskuseni

Kui ühe lepinguosalise kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid, teavitab ta sellest viivitamata teise lepinguosalise kalapüügiseirekeskust ning osaleb vajaduse korral probleemi lahendamises.

Seišellide ja ELi kalapüügiseirekeskus lepivad vastastikku kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul ERSi andmete edastamiseks kasutada, ning teavitavad teineteist viivitamata sellekohastest muudatustest.

Kui EL kalapüügiseirekeskus annab teada, et ERSi andmed ei ole laekunud ja Seišellide kalapüügiseirekeskus tuvastab probleemi põhjused, võtavad Seišellid asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Seišellide kalapüügiseirekeskus teavitab ELi kalapüügiseirekeskust probleemist ja võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke tuvastamist.

Kui rikke kõrvaldamiseks kulub rohkem kui 24 tundi, esitab Seišellide kalapüügiseirekeskus puuduvad ERSi andmed viivitamata ELi kalapüügiseirekeskusele, kasutades 3. jao punktis 6 osutatud alternatiivseid elektroonilisi sidevahendeid.

EL teavitab oma pädevaid seire-, kontrolli- ja järelevalveteenistusi, et kuigi Seišellide kalapüügiseirekeskus ei edasta ERSi andmeid, ei pane Seišellide laevad toime rikkumist, vaid tegemist on rikkega kalapüügiseirekeskuse süsteemis.

5. JAGU

Kalapüügiseirekeskuse hooldus

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, teatades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata katkestuste, rikete või hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

Hoolduse kestel kuni süsteemi uuesti töökorda seadmiseni võib tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Pärast katkestuse lõppu tehakse asjaomased ERSi andmed viivitamata kättesaadavaks.

Kui hooldustööd kestavad kauem kui 24 tundi, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks 3. jao punktis 6 osutatud alternatiivseid elektroonilisi sidevahendeid.

Seišellid ja EL teavitavad oma pädevaid seire-, kontrolli- ja järelevalveteenistusi, et kuigi ERSi andmeid ei edastata, ei pane Seišellide laevad toime rikkumist, vaid tegemist on kalapüügiseirekeskuse hooldustöödega.

4. liide

TEABEVAHETUSE ARUANDEVORM

Sisenemisaruanne (COE (1))

Sisu	Andmete edastamine
Sihtkoht	FRA
Tegevuskood	COE
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Sisenemise koht	LT/LG
Sisenemise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA — TT.MM
Kalakogus pardal (tonnides) liikide kaupa:
Kulduim-tuun (YFT)	(t)
Suursilm-tuun (BET)	(t)
Vööttuun (SKJ)	(t)
Muud (täpsustada)	(t)

Lahkumisaruanne (COX (2))

Sisu	Andmete edastamine
Sihtkoht	FRA
Tegevuskood	COX
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Sisenemise koht	LT/LG
Lahkumise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA — TT.MM
Kalakogus pardal (tonnides) liikide kaupa:
Kulduim-tuun (YFT)	(t)
Suursilm-tuun (BET)	(t)
Vööttuun (SKJ)	(t)
Muud (täpsustada)	(t)

Püügiaruande vorm (CAT) ELi püügipiirkonnas viibimise ajal (3).

Sisu	Andmete edastamine
Sihtkoht	FRA
Tegevuskood	CAT
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Aruande koostamise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA — TT.MM
Kalakogus pardal (tonnides) liikide kaupa:
Kulduim-tuun (YFT)	(t)
Suursilm-tuun (BET)	(t)
Sisu	(t)
Muud (täpsustada)	(t)
Püügikordade arv alates viimasest aruandest

Aruanded edastatakse pädevale asutusele järgmiste kontaktide kaudu:

E-post: cnsp-france@developpement-durable.gouv.fr

Faks: (+ 33) 2 97 55 23 75

Postiaadress: Avenue Louis Bougo, F-56410 Etel, FRANCE

(1) Saata kuus (6) tundi enne ELi püügipiirkonda sisenemist.

(2) Saata kuus (6) tundi enne ELi püügipiirkonnast lahkumist.

(3) Iga kolme (3) päeva järel pärast ELi püügipiirkonda sisenemist.

5. liide

LAEVASEIRESÜSTEEMI SÕNUMITE EDASTAMINE

Asukohateade

Määratud andmeelemendid	Kood	Kohustuslik/valikuline	Märkused
Teate algus	SR	O	Süsteemiga seotud teave — märgib teate algust
Vastuvõtja	AD	O	Teatega seotud teave — saaja riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Saatja	FS	O	Teatega seotud teave — saatja riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Sõnumi liik	TM	O	Teatega seotud teave — teate tüüp on „POS”
Raadiokutsung	CR	O	Laevaga seotud teave — laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	F	Laevaga seotud teave — lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO3-kood, millele järgneb number)
Pardatähis	XR	F	Laevaga seotud teave — laeva küljele kantud number
Lipuriik	FS	F	Lipuriigiga seotud andmed
Laiuskraad	The	O	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS–84)
Pikkuskraad	Lo	O	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS 84)
Kuupäev	DA	O	Laeva asukohaga seotud teave — (UTC) asukoha registreerimine (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	O	Laeva asukohaga seotud teave — (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	O	Süsteemiga seotud teave, mis märgib registreerimise lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Iga andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood SR tähistavad teate algust;

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood tähistavad andmeelemendi algust;

—	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi;

—	andmepaare eraldab tühik;

—	väljakood ER ja topeltkaldjoon (//) lõpus tähistavad teate lõppu.

—	vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „teate algus” ja „teate lõpp” vahel.

6. liide

LAEVASEIRESÜSTEEM (VMS)

Üldpõhimõtted

Seoses käesoleva lepingu lisa IV peatüki 4. jaos osutatud laevaseiresüsteemiga peavad kõik Seišellide laevad, mis püüdvad kala või kavandavad püügitegevust lisa I peatüki punkti 2 alapunktis a määratletud ELi püügipiirkonnas (edaspidi „püügipiirkond”), vastama järgmistele sätetele.

Kui Seišellide laev ei ole VMSi laeva asukoha määramise seadmega varustatud või kui pardal olev laeva asukoha määramise seade ei tööta, ei ole laeval lubatud siseneda püügitegevuseks ELi püügipiirkonda.

Seišellide laevade asukohta ja liikumist jälgitakse muu hulgas laevaseiresüsteemiga, ilma diskrimineerimata ja vastavalt järgmistele sätetele.

ELi asutused teatavad laevaseiresüsteemi rakendamiseks ELi kalapüügiseirekeskustele ELi püügipiirkonna koordinaadid (laius- ja pikkuskraadid).

ELi asutused edastavad selle teabe Seišellide pädevatele asutustele elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemis väljendatuna kümnendkraadides.

ELi asutused ja Seišellide kalapüügiseirekeskused vahetavad teavet vastavate kontaktandmete kohta, eelkõige elektroonilised aadressid https-vormingus või vajaduse korral muud turvalised teabevahetusprotokollid ja nende kalapüügiseirekeskuse kasutatavad spetsifikaadid, samuti rikete korral kasutatavad alternatiivsed elektroonilised sidevahendid.

Kõik kalapüügiluba omavad Seišellide laevad on varustatud laevale paigaldatud täielikult toimiva laeva asukoha määramise seadmega, mille abil edastatakse nende geograafilised koordinaadid automaatselt ja pidevalt Seišellide kalapüügiseirekeskusele.

Edastussagedus on kord tunnis.

Lepinguosalised lepivad kummagi lepinguosalise taotlusel kokku laevaseiresüsteemi seadmega seotud teabe vahetamises, et käesolevate sätete kohaldamisel vastaks asjaomane seade täielikult teise lepinguosalise nõuetele.

10.

Lepinguosalised lepivad vastavalt vajadusele kokku käesolevate sätete läbivaatamises, sealhulgas konkreetsete Seišellide laevadega seotud rikke- või hälbejuhtumite asjakohases analüüsis. ELi asutused teatavad sellistest juhtumitest Seišellide pädevatele asutustele vähemalt 15 päeva enne läbivaatamist, mis toimub ühiskomitee kohtumise raames.

11.

Käesolevate sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral alustavad lepinguosalised konsulteerimist käesoleva lepingu artiklis 8 sätestatud ühiskomitees.

Laevaseiresüsteemi terviklikkus

12.

Seišellide laeva kaptenil või tema volitatud isikul on keelatud ELi püügipiirkonnas viibimise ajal laeva asukoha määramise seadet välja lülitada, selle tegevust takistada või sekkuda mis tahes viisil Seišellide kalapüügiseirekeskuse edastatud andmetesse.

13.

Kapten vastutab registreeritud ja edastatud VMSi andmete täpsuse eest.

14.

Kapten tagab eelkõige, et:

a)	andmeid ei muudeta;

b)	satelliitseireseadmete antenni või antenne ei takistata;

c)	satelliitseadmete energiavarustus ei katke;

d)	Seišellide laeva asukoha määramise seadet ei eemaldata laevalt või kohast, kuhu see algselt paigaldati;

e)	ELi pädevat asutust teavitatakse viivitamata Seišellide laeva seiresüsteemi asendamisest.

Eespool osutatud kohustuste rikkumise korral kohaldatakse kapteni suhtes ELi õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

15.

Laevaseiresüsteemi tark- ja riistvaraelemendid peavad olema võimalikult võltsimisekindlad, st mitte võimaldama valeandmete sisestamist või väljastamist ning neid ei tohi olla võimalik käsitsi välja lülitada.

16.

Süsteem peab olema täisautomaatne ja toimima igal ajal, olenemata keskkonnatingimustest. Satelliitseadme hävitamine, kahjustamine, töökõlbmatuks tegemine või süsteemi sekkumine on keelatud.

17.

Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga alla 100 meetri ning usaldusvahemikus 99 %.

VMSi andmete edastamine

18.

Kui käesoleva lepingu alusel kala püüdev Seišellide laev siseneb ELi püügipiirkonda, peab Seišellide kalapüügiseirekeskus edastama sisenemisele järgnevad asukohateated automaatselt, reaalajas, eespool punktis 8 sätestatud sagedusega ELi kalapüügiseirekeskusele.

19.

Edastatud VMSi teated määratakse kindlaks järgmiste kolmetäheliste koodidega:

a)	„ENT” — esimene VMSi andmete aruanne, mille laev edastab ELi püügipiirkonda sisenemisel;

b)	„POS” — iga VMSi andmete aruanne, mille laev edastab ELi püügipiirkonnas viibimisel;

c)	„EXI” — esimene VMSi andmete aruanne, mille laev edastab pärast ELi püügipiirkonnast lahkumist.

20.

Teadete saatmise ajavahemikku võib vähendada kuni 30 minutini, kui on olemas veenvad tõendid selle kohta, et Seišellide laev on panemas toime rikkumist.

a)	ELi kalapüügiseirekeskus esitab asjakohased tõendid koos sageduse muutmise taotlusega Seišellide kalapüügiseirekeskusele ja Euroopa Komisjonile. Seišellide kalapüügiseirekeskus saadab kõnealused andmed kohe pärast taotluse kättesaamist automaatselt reaalajas ELi kalapüügiseirekeskusele.

b)	ELi kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata Seišellide kalapüügiseirekeskust ja Euroopa Komisjoni seiremenetluse lõppemisest.

c)	Seišellide kalapüügiseirekeskust ja Euroopa Komisjoni teavitatakse käesolevas punktis osutatud eritaotluse põhjal alustatud kontrollimenetluse järelmeetmetest.

21.

Punktis 19 osutatud sõnumid edastatakse elektrooniliselt https-vormingus või muu asjaomaste kalapüügiseirekeskuste vahel eelnevalt kokku lepitud turvalise andmeedastusprotokolliga.

Rike Seišellide laeva pardal olevas laevaseiresüsteemi seadmes

22.

Kui Seišellide laeva pardale paigaldatud laevaseiresüsteemi seadmes tekib tehniline probleem või rike, edastab laeva kapten punktis 19 kindlaksmääratud teabe punktis 6 kokkulepitud teabevahetuse vormi kasutades Seišellide kalapüügiseirekeskusele kohe pärast probleemist või rikkest teatamist ELi pädeva asutuse poolt.

23.

Sel juhul tuleb saata vähemalt üks üldine asukohateade iga nelja tunni tagant, mil Seišellide laev viibib ELi püügipiirkonnas. Selline üldine asukohateade sisaldab kapteni registreeritud igatunniseid asukohti nende nelja tunni jooksul ja vastavalt 5. liites sätestatule.

24.

Seišellide kalapüügiseirekeskus edastab need teated viivitamata ELi kalapüügiseirekeskusele. Vajaduse või kahtluste korral, võib ELi pädev asutus taotleda, et asjakohane Seišellide laev edastaks asukohateate iga tunni tagant.

25.

Rikkis seadmed parandatakse või asendatakse niipea, kui Seišellide laev on püügireisi lõpetanud. Laev ei tohi alustada ühtegi uut püügireisi enne, kui seadmed on parandatud või asendatud ning Seišellide pädev asutus on andnud nõuetekohaselt vastava heakskiidu ja teavitanud oma otsusest ELi asutusi.

Kalapüügiseirekeskuse rike — ELi kalapüügiseirekeskus ei saa VMSi andmeid kätte

26.

Kui üks kalapüügiseirekeskustest ei saa VMSi andmeid kätte, teavitab kõnealune kalapüügiseirekeskus sellest teise kalapüügiseirekeskuse kontaktisikut, tehes vajaduse korral koostööd, et leida probleemile lahendus.

27.

Seišellide kalapüügiseirekeskus ja ELi kalapüügiseirekeskus lepivad enne käesoleva lepingu ajutist kohaldamist kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul VMSi andmete edastamiseks kasutada, ning teavitavad teineteist viivitamata sidevahenditega seotud muudatustest.

28.

Kui ELi kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole VMSi andmeid kätte saanud, selgitab Seišellide kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Seišellide kalapüügiseirekeskus teavitab ELi kalapüügiseirekeskust võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

29.

Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni, edastab Seišellide kalapüügiseirekeskus puuduolevad VMSi andmed ELi kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks punktis 27 osutatud alternatiivseid elektroonilisi sidevahendeid.

30.

EL teavitab oma pädevaid seire-, kontrolli- ja järelevalveteenistusi, et kuigi ELi kalapüügiseirekeskus ei ole saanud VMSi andmeid, ei pane Seišellide laevad toime rikkumist, vaid tegemist on rikkega kalapüügiseirekeskuse süsteemis.

Kalapüügiseirekeskuse hooldus

31.

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada VMSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, teatades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

32.

Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida VMSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased VMSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

33.

Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse VMSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks punktis 27 osutatud alternatiivseid elektroonilisi sidevahendeid.

34.

ELi asutused teavitavad oma pädevaid seire-, kontrolli- ja järelevalveteenistusi, et VMSi andmeid edastamata jättes ei pane Seišellide laevad toime rikkumist, vaid tegemist on kalapüügiseirekeskuse rikkega.

Top