Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32012L0035

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/35/EL, 21. november 2012 , millega muudetakse direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta EMPs kohaldatav tekst

ELT L 343, 14.12.2012, p. 78–105 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 16/07/2022; kehtetuks tunnistatud 32022L0993

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/35/oj

14.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/78

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2012/35/EL,

21. november 2012,

millega muudetakse direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist reguleeritakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste 1978. aasta rahvusvahelise konventsiooniga („STCW konventsioon”), mis jõustus 1984. aastal ning mida muudeti oluliselt 1995. aastal.

(2)

STCW konventsioon sai esimest korda liidu õiguse osaks nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiiviga 94/58/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (3). Liidu meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise eeskirju kohandati pärast STCW konventsiooni hilisemate muudatustega ning loodi ka liidu ühine mehhanism kolmandate riikide meremeeste väljaõppe ja tunnistuste andmise süsteemide hindamiseks. Need eeskirjad sisalduvad uuestisõnastamise tulemusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/106/EÜ (4).

(3)

2010. aastal Manilas toimunud STCW konventsiooni osaliste konverentsil muudeti STCW konventsiooni oluliselt („Manila muudatused”), nimelt tunnistustega seotud pettuste vältimise, tervisenõuete, turvaalase väljaõppe (sealhulgas piraatluse ja relvastatud röövi osas) ja tehnikaga seotud väljaõppe valdkondades. Manila muudatustega lisati konventsiooni ka vanemmadruste kutsenõuded ning kehtestati uusi kutsenõudeid, näiteks elektrimehaanikutele.

(4)

Kõik liikmesriigid on STCW konventsiooni osalised ning ükski neist ei olnud Manila muudatuste vastu selleks ettenähtud korra kohaselt. Seepärast peaksid liikmesriigid kohandama oma riigisisesed eeskirjad Manila muudatustega. Vastuolud liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste ja liidu raames võetud kohustuste vahel tuleks ära hoida. Laevanduse rahvusvahelist iseloomu arvesse võttes tuleks meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise liidu eeskirjad hoida kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjadega. Seepärast tuleks Manila muudatuste kajastamiseks muuta direktiivis 2008/106/EÜ mitut sätet.

(5)

Meremeeste parem väljaõpe peaks hõlmama asjakohast teoreetilist ja praktilist väljaõpet, et tagada meremeeste kvalifikatsiooni sobivus turva- ja ohutusnõuete täitmiseks ning see, et nad suudavad reageerida häda- ja ohuolukordadele.

(6)

Tuleks töötada välja kvaliteedinõuded ja kvaliteedisüsteemid ning neid rakendada, võttes vajaduse korral arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitust Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja koolituse valdkonnas (5) ning sellega seoses liikmesriikide poolt vastu võetud meetmeid.

(7)

Euroopa tööturu osapooled on leppinud kokku meremeeste minimaalse puhkeaja osas ning selle kokkuleppe rakendamiseks on võetud vastu direktiiv 1999/63/EÜ (6). Selles direktiivis võimaldatakse meremeeste minimaalse puhkeaja puhul ka erandite lubamist. Erandite lubamise maksimaalne ajaline pikkus, sagedus ja ulatus peaks aga olema piiratud. Manila muudatustega kavatseti muu hulgas kehtestada objektiivsed piirangud eranditele, mida tehakse vahipersonali minimaalse puhkeaja suhtes, ning meresõiduohutuse, meresõidu turvalisuse ning merereostuse vältimise ülesannetega seotud meremeeste minimaalse puhkeaja suhtes eesmärgiga hoida ära väsimust. Manila muudatused tuleks lisada direktiivi 2008/106/EÜ selliselt, et tagatakse kooskõla direktiiviga 1999/63/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2009/13/EÜ (7).

(8)

Tunnistades veelgi enam kõigi meremeeste elu- ja töötingimuste miinimumnõuete kindlaksmääramise tähtsust, jõustub direktiiv 2009/13/EÜ (nagu on direktiivis sätestatud) siis, kui jõustub 2006. aasta meretöönormide konventsioon.

(9)

Direktiiv 2008/106/EÜ hõlmab ka kolmandate riikide meremeeste väljaõppe ja tunnistuste andmise süsteemide tunnustamise mehhanismi. Komisjon tunnustab vastavalt menetlusele, milles teda abistavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (8) loodud Euroopa Mereohutuse Amet („amet”) ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002 (9). Nimetatud menetluse kohaldamisest saadud kogemustest nähtub, et asjaomast korda tuleks muuta, nimelt komisjoni otsuse tegemise tähtaja osas. Kuna tunnustamiseks peab amet läbi viima kontrolli, mida on vaja planeerida ja teoks teha, ning enamikul juhtudel on asjaomasel kolmandal riigil vaja teha ka olulisi muudatusi STCW konventsiooni nõuete täitmiseks, siis ei ole võimalik kogu menetlust lõpetada kolme kuu jooksul. Kogemuste põhjal tundub, et realistlikum ajavahemik selleks on 18 kuud. Seepärast tuleks komisjoni poolt otsuse tegemise tähtaega vastavalt muuta, samas tuleks paindlikkuse säilitamiseks jätta taotlevale liikmesriigile võimalus tunnustada kolmanda riigi STCW süsteemi ajutiselt. Lisaks ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) (10) kohaseid sätteid kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta meremehetunnistuste tunnustamisele direktiivi 2008/106/EÜ alusel.

(10)

Olemasolevad statistilised andmed liidu meremeeste kohta on puudulikud ja sageli ebatäpsed, mis teeb poliitiliste otsuste tegemise selles sektoris veelgi raskemaks. Üksikasjalikud andmed meremeeste diplomeerimise kohta ei lahenda kogu probleemi, kuid sellest oleks kindlasti abi. STCW konventsiooni kohaselt on konventsiooniosalised kohustatud pidama registreid kõigi tunnistuste ja kinnituslehtede ning asjakohaste pikendamiste või muude neid mõjutavate meetmete kohta. Liikmesriigid on kohustatud pidama registrit väljaantud tunnistuste ja kinnituslehtede kohta. Selleks, et saada võimalikult põhjalikku teavet tööhõive olukorrast liidus, ja ainult selleks, et hõlbustada liikmesriikide ja komisjoni poliitikakujundamist, tuleks nõuda, et liikmesriigid saadaksid komisjonile nende meremeeste meresõidudiplomite registris juba sisalduvast teabest valitud teavet. See teave tuleks edastada ainult statistilise analüüsi eesmärgil ja seda ei tohi kasutada haldus-, õigusalastel ega kontrollimise eesmärkidel. Selline teave peab olema kooskõlas liidu andmekaitsenõuetega ning seetõttu tuleks direktiivi 2008/106/EÜ lisada vastav säte.

(11)

Selle teabe analüüsi tulemusi tuleks kasutada selleks, et prognoosida suundmusi tööturul, eesmärgiga parandada meremeeste võimalusi seoses karjääri kavandamise ning kutsehariduse ja koolituse võimaluste kasutamisega. Neid tulemusi tuleks kasutada ka kutsehariduse ja koolituse parandamiseks.

(12)

Selleks, et koguda andmeid meremeheameti kohta vastavalt selle arengule ja tehnoloogiale, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2008/106/EÜ V lisa kohandamise kohta. Nende delegeeritud õigusaktide kasutamist tuleks piirata selliste juhtudega, kus STCW konventsiooni ja koodeksi muudatuste tõttu tuleb muuta nimetatud lisa. Lisaks ei tohiks nende delegeeritud õigusaktidega muuta samas lisas viidatud sätteid andmete anonüümseks muutmise kohta. On eriti tähtis, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(13)

Liidu laevandussektorit iseloomustab suur merendusalane asjatundlikkus, mis aitab toetada selle konkurentsivõimet. Meremeeste väljaõppe kvaliteet on tähtis konkurentsivõime jaoks selles sektoris ja selleks, et äratada liidu kodanikes, eriti noortes, huvi merendusega seotud elukutsete vastu.

(14)

Meremeeste väljaõppe kvaliteedistandardite toetamiseks on vaja parandada meetmeid meresõidudiplomite ja kutsetunnistustega seotud pettuste vältimiseks.

(15)

Selleks et tagada direktiivi 2008/106/EÜ rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise valdkonnas. Samal põhjusel tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused ka seoses statistiliste andmetega meremeeste kohta, mida liikmesriigid peavad komisjonile edastama. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (11).

(16)

Kontrollimenetlust tuleks kasutada selleks, et võtta vastu direktiivi 2008/106/EÜ V lisas viidatud statistilise teabe asjakohase haldamise tagamiseks vajalikud tehnilised nõuded, ja et võtta vastu rakendusotsused, mis käsitlevad kolmandate riikide STCW süsteemide tunnustamist ja tunnustuse tühistamist.

(17)

Manila muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2012, kuid üleminekukorda võib kohaldada 1. jaanuarini 2017. Selleks, et üleminek uutele eeskirjadele kulgeks sujuvalt, tuleks käesolevas direktiivis sätestada sama üleminekukord, kui kehtestati Manila muudatustega.

(18)

IMO meresõiduohutuse komitee 89. istungil märgiti, et Manila muudatuste rakendamist tuleks selgitada, võttes arvesse sellega kehtestatud üleminekukorda ja STCW konverentsi 4. resolutsiooni, milles tunnistatakse vajadust saavutada 1. jaanuariks 2017 täielik vastavus. Sellist selgitust anti IMO ringkirjades STCW.7/Circ.16 ja STCW.7/Circ.17. Eriti märgitakse ringkirjas STCW.7/Circ.16, et meremeeste puhul, kellel on vahetult enne 1. jaanuari 2012 kehtinud STCW konventsiooni sätetega kooskõlas väljastatud tunnistused ja kes ei ole täitnud Manila muudatuste nõudeid, samuti meremeeste puhul, kelle tunnustatud meresõidupraktika või väljaõpe või koolitus algas enne 1. juulit 2013, ei peaks pikendatud tunnistus kehtima kauem kui 1. jaanuarini 2017.

(19)

Tuleks vältida edasisi viivitusi Manilas muudatuste liidu õigusesse inkorporeerimisel, et säilitada liidu meremeeste konkurentsivõime ning ohutus laevadel ajakohase koolituse abil.

(20)

Manila muudatuste ühetaoliseks rakendamiseks liidus on soovitatav, et liikmesriigid võtaksid direktiivi ülevõtmisel arvesse IMO ringkirjades STCW.7/Circ.16 ja STCW.7/Circ.17 antud suuniseid.

(21)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist käsitlevate olemasolevate liidu ja rahvusvaheliste eeskirjade ühtlustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse või toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)

Seepärast tuleks direktiivi 2008/106/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2008/106/EÜ muudatused

Direktiivi 2008/106/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid 18 ja 19 asendatakse järgmisega:

„18)

„raadioeeskirjad” – raadioeeskirjad, mis on lisatud või mida loetakse lisatuks rahvusvahelisele telekommunikatsiooni konventsioonile selle muudetud kujul;

19)

„reisilaev” – laev, mis on määratletud 1974. aasta inimeste meresõiduohutuse rahvusvahelises konventsioonis („SOLAS 74”) selle muudetud kujul;”;

b)

punkt 24 asendatakse järgmisega:

„24)

„STCW koodeks” – meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse (STCW) koodeks, nagu on vastu võetud 1995. aasta konverentsi 2. resolutsiooniga selle ajakohastatud kujul;”;

c)

punkt 27 jäetakse välja;

d)

punkt 28 asendatakse järgmisega:

„28)

„meresõidupraktika” – meresõidudiplomi, kutsetunnistuse või muu erialast ettevalmistust tõendava dokumendi saamise või pikendamisega seotud teenistus laeva pardal;”;

e)

lisatakse järgmised punktid:

„32)

„GMDSS raadioside operaator” – isik, kellel on I lisa IV peatüki kohane kvalifikatsioon;

33)

„ISPS-koodeks” – laevade ja sadamarajatiste turvalisuse rahvusvaheline koodeks (ISPS), mis võeti vastu 12. detsembril 2002. aastal SOLAS 74 osalisriikide konverentsil otsusega nr 2, selle ajakohastatud kujul;

34)

„laeva turvaülem” – kapteni ees vastutav isik laeva pardal, kelle laevandusettevõtja on määranud vastutama laeva turvalisuse eest, sealhulgas laeva turvaplaani rakendamise ja jätkamise ning sidepidamise eest laevandusettevõtja turvaülema ja sadamarajatise turvaülematega;

35)

„turvaalased kohustused” – kõik turvalisusega seotud ülesanded ja kohustused laevadel, nagu on määratletud SOLAS 74 (selle muudetud kujul) XI peatüki punktis 2 ning laevade ja sadamarajatiste turvalisuse rahvusvahelises (ISPS) koodeksis;

36)

„meresõidudiplom” – kaptenile, ohvitserile või ülemaailmse merepääste- ja ohutussüsteemi (GMDSS) raadioside operaatorile I lisa II, III, IV või VII peatüki kohaselt välja antud ja kinnitatud tunnistus, mis lubab selle seaduslikul omanikul töötada ametikohal ning täita selles määratletud vastutustasandiga seotud ülesandeid;

37)

„kutsetunnistus” – meremehele välja antud muu tunnistus kui meresõidudiplom, milles on märgitud, et ta täidab käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid väljaõppe, pädevuse ja meresõidupraktika nõudeid;

38)

„tõendavad dokumendid” – muud dokumendid kui meresõidudiplom või kutsetunnistus, mille abil tõendatakse, et käesoleva direktiivi asjaomased nõuded on täidetud;

39)

„elektrimehaanik” – I lisa III peatükile vastava kvalifikatsiooniga laevaohvitser;

40)

„vanemmadrus” – I lisa II peatükile vastava kvalifikatsiooniga reakoosseisu liige;

41)

„motorist” – I lisa III peatükile vastava kvalifikatsiooniga reakoosseisu liige;

42)

„elektrik” – I lisa III peatükile vastava kvalifikatsiooniga reakoosseisu liige.”

2)

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 osutatud laevadel teenivad meremehed saavad vähemalt käesoleva direktiivi I lisas sätestatud STCW konventsiooni nõuetele vastava väljaõppe ja et neil on artikli 1 punktides 36 ja 37 määratletud tunnistused ja/või artikli 1 punktis 38 määratletud tõendavad dokumendid.”

3)

Artikkel 4 jäetakse välja.

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Meresõidudiplomid, kutsetunnistused ja kinnituslehed”;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et meresõidudiplomid ja kutsetunnistused antakse ainult käesoleva artikli nõuetele vastavatele kandidaatidele.”;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Meresõidudiplomid ja kutsetunnistused antakse välja STCW konventsiooni lisa reegli I/2 punkti 3 kohaselt.”;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Meresõidudiplomeid annavad välja üksnes liikmesriigid pärast vajalike dokumentaalsete tõendite autentsuse ja kehtivuse kontrolli ning kooskõlas käesoleva artikli sätetega.”;

e)

lõike 5 lõppu lisatakse järgmine lause:

„Kinnituslehed, millega kinnitatakse kooskõlas I lisa reeglitega V/1-1 ja V/1-2 meresõidudiplomit ja kutsetunnistust kaptenitele ja ohvitseridele, antakse välja ainult juhul, kui kõik STCW konventsiooni ja käesoleva direktiivi nõuded on täidetud.”;

f)

lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6.   Liikmesriik, kes tunnustab kaptenitele ja ohvitseridele STCW konventsiooni lisa reeglite V/1-1 ja V/1-2 kohaselt antud meresõidudiplomit või kutsetunnistust käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 sätestatud menetluse alusel, peab kõnealuse tunnistuse varustama tunnustamist tõendava kinnituslehega alles pärast selle autentsuse ja kehtivuse kontrolli. Kinnituslehe koostamisel kasutatakse STCW koodeksi jaotise A-I/2 punktis 3 esitatud vormi.

7.   Lõigetes 5 ja 6 osutatud kinnituslehed:

a)

võib välja anda eraldi dokumentidena;

b)

võib välja anda üksnes liikmesriik;

c)

tähistatakse kordumatu numbriga, v.a need kinnituslehed, mis tõendavad meresõidudiplomi väljaandmist ning mille võib tähistada asjaomase meresõidudiplomi numbriga, kui see on kordumatu, ning

d)

kaotavad kehtivuse, kui kaptenitele ja ohvitseridele STCW konventsiooni lisa reeglite V/1-1 ja V/1-2 kohaselt väljastatav kinnitatud meresõidudiplom või kutsetunnistus kaotab kehtivuse või kui selle välja andnud liikmesriik või kolmas riik võtab selle tagasi, peatab või tunnistab kehtetuks ning igal juhul viie aasta möödudes alates selle väljaandmise kuupäevast.”;

g)

lisatakse järgmised lõiked:

„11.   Tunnistuse taotlejad esitavad piisavad tõendid:

a)

oma isiku kohta;

b)

et nad ei ole nooremad, kui on taotletava meresõidudiplomi või kutsetunnistuse puhul ette nähtud I lisa eeskirjadega;

c)

et nad täidavad STCW koodeksi jaotises A-I/9 ette nähtud tervisenõuded;

d)

et nad on sooritanud meresõidupraktika ja saanud muu kohustusliku väljaõppe, mis on taotletava meresõidudiplomi või kutsetunnistuse puhul ette nähtud I lisas esitatud reeglitega, ning

e)

et nad täidavad I lisa eeskirjades loetletud pädevusnõuded, mis on ette nähtud nende ametikohtade, teenistusülesannete ja tasemete puhul, mis märgitakse meresõidudiplomi kinnituslehele.

Käesolevat lõiget ei kohaldata STCW konventsiooni reegli I/10 põhjal kinnituslehtede tunnustamistele.

12.   Iga liikmesriik kohustub:

a)

pidama registrit või registreid kaptenite, ohvitseride ja vajaduse korral reakoosseisu liikmete kõigi meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste ning kinnituslehtede kohta, mis on välja antud, mille kehtivusaeg on lõppenud või mis on pikendatud, peatatud või tühistatud või kuulutatud kaotatuks või hävinuks, samuti väljaantud sooduslubade kohta;

b)

tegema kättesaadavaks selliseid meresõidudiplomeid, kinnituslehti ja sooduslube käsitlevad andmed teistele liikmesriikidele, STCW konventsiooni osalistele ning äriühingutele, kes taotlevad selliste meresõidudiplomite ja/või kaptenitele ja ohvitseridele vastavalt I lisa reeglitele V/1-1 ja V/1-2 väljastatud tunnistuste autentsuse ja kehtivuse kontrolli, mille on esitanud neile meremehed, kes taotlevad tunnustamist STCW konventsiooni reegli I/10 kohaselt või otsivad laeval tööd.

13.   Alates 1. jaanuarist 2017 tehakse teave, mis peab olema kättesaadav lõike 12 punkti b kohaselt, kättesaadavaks elektrooniliselt.”

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Komisjoni teavitamine

Ainult statistilise analüüsi eesmärgil ja eranditult kasutamiseks liikmesriikide ja komisjoni poolt poliitiliste otsuste tegemisel teeb iga liikmesriik komisjonile igal aastal kättesaadavaks käesoleva direktiivi V lisas nimetatud teabe meresõidudiplomite ja meresõidudiplomite tunnustamist tõendavate kinnituslehtede kohta, samuti vabatahtlikkuse alusel teabe reakoosseisu liikmetele kooskõlas STCW konventsiooni lisa II, III ja VII peatükiga väljastatud kutsetunnistuste kohta.”

6)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Liikmesriik lepib asjaomaste liikmesriikidega või konventsiooniosalistega kokku nende laevade puhul, mille suhtes kohaldatakse kohalikku rannasõitu (sh rannasõitu STCW konventsiooniosalise liikmesriigi või muu osalisriigi rannikuvetes osaliste poolt määratletud kohaliku rannasõidu piires) käsitlevaid STCW konventsiooni sätteid, määrates kindlaks nii asjaomaste mereteede kui ka muude sätete üksikasjad.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„3a.   Teised liikmesriigid võivad tunnustada liikmesriigi või STCW konventsiooni osalise poolt kindlaks määratud ulatusega kohalikuks rannasõiduks välja antud meremeeste meresõidudiplomeid töötamiseks nende kindlaksmääratud ulatusega kohalikus rannasõidus, kui asjaomased liikmesriigid või konventsiooniosalised sõlmivad kokkuleppe, määrates kindlaks asjaomaste mereteede ja muude tingimuste üksikasjad.

3b.   Liikmesriigid, kes määravad kindlaks kohalikud rannasõidud, teevad kooskõlas käesoleva artikli nõuetega järgmist:

a)

järgivad STCW koodeksi jaotises A-I/3 määratletud kohalikke rannasõite reguleerivaid põhimõtteid;

b)

märgivad kohaliku rannasõidu ulatuse artikli 5 kohaselt välja antud kinnituslehele.”

7)

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võtavad ja rakendavad asjakohaseid meetmeid, et vältida pettust ja muud õigusvastast tegevust seoses väljastatud tunnistuste ja kinnituslehtedega, ning näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid.”

8)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid kehtestavad korra erapooletuks uurimiseks juhtudel, kui liikmesriigi välja antud meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse või kinnituslehe omaniku kohta teatatakse sellisest ebapädevusest, tegevusest, tegevusetusest või turvalisuse kahjustamisest seoses meresõidudiplomist ja kutsetunnistusest tulenevate kohustustega, mis võib kujutada otsest ohtu inimelule, varale või merekeskkonnale, samuti korra meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste äravõtmiseks, peatamiseks ja tühistamiseks nimetatud põhjustel ning pettuse vältimiseks.

2.   Liikmesriigid võtavad ja jõustavad asjakohased meetmed, et vältida pettust ja muud õigusvastast tegevust seoses väljaantud meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste ning kinnituslehtedega.”;

b)

lõike 3 sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:

„Karistus või distsiplinaarmeetmed määratakse ja täidetakse järgmistel juhtudel:”.

9)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kõiki valitsusväliste asutuste või nendele alluvate üksuste tehtud väljaõppe, atesteerimise, diplomeerimise, samuti tervisetõendite andmise ning tunnistuste kinnitamise ja pikendamisega seotud toiminguid kontrollitakse pidevalt kvaliteedisüsteemi abil, et tagada määratletud eesmärkide, sh instruktorite ja hindajate erialast ettevalmistust ja kogemusi käsitlevate eesmärkide saavutamine vastavalt STCW koodeksi jaotisele A-I/8;”;

ii)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kui valitsusasutused või -üksused tegelevad selliste tegevustega, kasutatakse vastavalt STCW koodeksi jaotisele A-I/8 kvaliteedisüsteemi;”;

iii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

väljaõppe eesmärgid ning nendega seotud saavutatavad pädevusnõuded on selgelt määratletud ning et STCW konventsiooniga nõutavate eksamite ja atesteerimise läbimiseks vajalike teadmiste ja oskuste tase on kindlaks määratud;”;

b)

lõikele 2 lisatakse järgmine punkt:

„d)

kõik STCW konventsiooni ja koodeksi kohaldatavad sätted, sh muudatused, on hõlmatud kvaliteedisüsteemiga. Liikmesriigid võivad lisada sellesse süsteemi ka muid käesoleva direktiivi kohaldatavaid sätteid.”;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Asjaomane liikmesriik edastab iga lõike 2 kohaselt läbi viidud atesteerimise kohta aruande komisjonile STCW koodeksi jaotises A-I/7 ette nähtud vormis kuue kuu jooksul alates hindamise kuupäevast.”

10)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Tervisenõuded

1.   Liikmesriigid kehtestavad meremeeste tervisenõuded ja tervisetõendite väljaandmise korra vastavalt käesolevale artiklile ja STCW koodeksi jaotisele A-I/9, võttes vajaduse korral arvesse STCW koodeksi jaotist B-I/9.

2.   Liikmesriigid tagavad, et meremeeste nõuetekohase tervisliku seisundi hindamise eest vastutav isik oleks arst, keda asjaomane liikmesriik on tunnustanud tegema STCW koodeksi jaotise A-I/9 kohast meremeeste arstlikku kontrolli.

3.   Meremehel, kellel on STCW konventsiooni kohaselt välja antud meresõidudiplom või kutsetunnistus ja kes teenib merel, peab olema ka käesoleva artikli sätete ja STCW koodeksi jaotise A-I/9 kohaselt välja antud kehtiv tervisetõend.

4.   Tervisetõendi taotleja:

a)

on vähemalt 16 aastat vana;

b)

esitab piisavad tõendid oma isiku kohta ning

c)

vastab asjaomases liikmesriigis kehtivatele tervisenõuetele.

5.   Tervisetõend kehtib maksimaalselt kaks aastat, välja arvatud juhul, kui meremees on alla 18aastane, millisel juhul on maksimaalne kehtivusaeg üks aasta.

6.   Kui tervisetõendi kehtivusaeg lõppeb reisi ajal, kohaldatakse STCW konventsiooni lisa reeglit I/9.

7.   Kiireloomulistel juhtudel võib liikmesriik lubada meremehel töötada ilma kehtiva tervisetõendita. Sellistel juhtudel kohaldatakse STCW konventsiooni lisa reeglit I/9.”

11)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

artikli pealkiri asendatakse järgmisega:

„Meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste pikendamine”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Meresõidupraktika jätkamiseks tankeritel täidavad kaptenid ja ohvitserid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudeid ning peavad vähemalt iga viie aasta järel tõendama jätkuvat ametialast pädevust tööks tankeril vastavalt STCW koodeksi jaotise A-I/11 lõikele 3.”;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Iga liikmesriik võrdleb enne 1. jaanuari 2017 välja antud meresõidudiplomite taotlejatele seatud pädevusnõudeid asjakohasele meresõidudiplomile STCW koodeksi A osas seatud nõuetega ning teeb kindlaks nimetatud meresõidudiplomite omanike täiendusõppe või atesteerimise vajaduse.”;

d)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Kaptenite, ohvitseride ja raadioside operaatorite teadmiste ajakohastamiseks tagavad liikmesriigid, et inimelude ohutust merel, turvalisust ja merekeskkonna kaitsmist käsitlevate siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide viimaste muudatuste tekst oleks kättesaadav laevadele, millel on õigus sõita nende lipu all, järgides samas artikli 14 lõike 3 punkti b ja artiklit 18.”

12)

Artikli 13 lõige 2 jäetakse välja.

13)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

„f)

kõik nende laevadel töötavad meremehed on läbinud STCW konventsiooniga ette nähtud täiendusõppe;

g)

nende laevadel tagatakse alati tõhus suuline suhtlus vastavalt muudetud SOLAS 74 V peatüki reegli 14 lõigetele 3 ja 4.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Laevandusettevõtjad tagavad, et kaptenid, ohvitserid ja muu personal, kellele on nende ro-ro-reisilaeval pandud erikohustused ja -vastutus, peavad vastaval ametikohal vajalike oskuste omandamiseks ning kohustuste ja vastutuse võtmiseks olema läbinud tutvustava koolituse, mille läbiviimisel võetakse arvesse STCW koodeksi jaotist B-I/14.”

14)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Töökõlblikkus

1.   Üleväsimuse ärahoidmiseks liikmesriik:

a)

kehtestab ja jõustab vahipersonali ning nende meremeeste puhkeajad, kelle kohustuste hulka kuuluvad lõigete 3–13 kohased meresõiduohutuse ja meresõidu turvalisusega ning merereostuse vältimisega seotud ülesanded;

b)

nõuab vahikordade korraldamist selliselt, et vahipersonali tõhusust ei vähendaks üleväsimus ja et kohustused oleksid organiseeritud nii, et reisi esimeses vahikorras olevad meremehed ja sellele järgnevates vahikordades olevad meremehed oleksid piisavalt väljapuhanud ja muidu sobivad tööülesannete täitmiseks.

2.   Liikmesriik tagab, et uimastite ja alkoholi kuritarvitamise vältimiseks on võetud kohased meetmed vastavalt käesoleva artikli sätetele.

3.   Liikmesriik võtab arvesse ohtusid, mida toob kaasa meremeeste väsimus, eriti nende meremeeste väsimus, kelle kohustuste hulka kuulub laeva ohutu ja turvaline toimimine.

4.   Isikutele, kes on määratud töötama vahitüürimehena või navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikmena või kelle kohustuste hulka kuuluvad meresõiduohutuse, meresõidu turvalisuse ning merereostuse vältimise ülesanded, võimaldatakse puhkeaeg, mis ei ole lühem kui

a)

kümme tundi puhkust 24-tunnise ajavahemiku jooksul ning

b)

77 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

5.   Puhkeaega ei või jagada rohkem kui kaheks osaks, millest üks peab olema vähemalt kuue tunni pikkune, ning kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei või ületada 14 tundi.

6.   Lõigetes 4 ja 5 sätestatud puhkeaja nõudeid ei pea järgima häireolukordades või muudes möödapääsmatutes operatiivolukordades. Ülevaatused, tuletõrje- ja päästepaadiharjutused ning siseriiklike seaduste ja määrustega ja rahvusvaheliste dokumentidega ette nähtud harjutused korraldatakse viisil, mis minimaalselt häirib puhkeaega ega põhjusta väsimust.

7.   Liikmesriigid nõuavad vahiteenistusgraafikute paigaldamist kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse. Vahiteenistusgraafikud koostatakse standardvormis laeva töökeeles või töökeeltes ja inglise keeles.

8.   Valveaja korral, kui meremees peab olema valmis tegutsema näiteks juhul, kui masinaruumis ei ole kedagi, tuleb meremehele anda piisavalt korvav puhkeaeg, kui tema tavalist puhkeaega on töölekutsumiste tõttu häiritud.

9.   Liikmesriik nõuab, et meremeeste igapäevase puhkeaja arvestust peetakse standardvormis laeva töökeeles või töökeeltes ja inglise keeles, et oleks võimalik jälgida ja kontrollida käesoleva artikli täitmist. Meremehele antakse tema kohta käiva arvestuse väljavõte, mille kinnitavad kapten või kapteni volitatud isik ja asjaomane meremees.

10.   Olenemata lõigetes 3–9 sätestatud eeskirjadest on laeva kaptenil õigus nõuda meremehelt töötundide tegemist, mis on vajalikud laeva, laeval olevate isikute või lasti ohutuse otsestes huvides või teiste merehädas olevate laevade või isikute abistamiseks. Kapten võib vastavalt peatada puhkeajagraafiku kohaldamise ning nõuda meremehelt vajalike töötundide tegemist kuni normaalse olukorra taastumiseni. Normaalse olukorra taastumise järel tagab kapten võimalikult kiiresti, et graafikujärgsel puhkeajal töötanud meremeestele antakse piisav puhkeaeg.

11.   Võttes vajalikul määral arvesse töötajate tervise ja ohutuse kaitse üldpõhimõtteid ja kooskõlas direktiiviga 1999/63/EÜ võivad liikmesriigil olla siseriiklikud õigusaktid või pädeva asutuse menetlus selliste kollektiivlepingute lubamiseks või registreerimiseks, mis näevad ette erandeid käesoleva artikli lõike 4 punktis b ja lõikes 5 sätestatud puhkeajast, tingimusel et puhkeaeg on vähemalt 70 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja järgitakse käesoleva artikli lõigetes 12 ja 13 sätestatud ajapiiranguid. Võimaluse korral järgitakse selliste erandite puhul kehtestatud norme, kuid võib arvestada sagedasemaid või pikemaid puhkeperioode või korvavat puhkeaega vahiteenistuses osalevatele meremeestele või meremeestele, kes töötavad lühireise tegevatel laevadel. Erandite puhul võetakse võimaluse korral arvesse STCW koodeksi jaotises B-VIII/1 sätestatud suuniseid väsimuse tekkimise ärahoidmiseks. Erandid käesoleva artikli lõike 4 punktis a sätestatud minimaalsest puhkeajast ei ole lubatud.

12.   Lõikes 11 osutatud erandid lõike 4 punktiga b ette nähtud puhkeajast ei ole lubatud rohkem kui kahel järjestikusel nädalal. Kahe järjestikuse erandliku ajavahemiku vahele jääv aeg laeva pardal ei või olla lühem kui erandi kahekordne kestus.

13.   Lõikes 11 osutatud võimalike erandite puhul lõikes 5 sätestatust võib lõike 4 punktiga a ette nähtud minimaalse puhkeaja iga 24-tunnise ajavahemiku jooksul jagada kuni kolmeks puhkeajavahemikuks, millest üks on vähemalt kuue tunni pikkune ja kumbki ülejäänud kahest ajavahemikust vähemalt üks tund. Kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei tohi ületada 14 tundi. Erandeid ei kohaldata tihedamini kui kahel 24-tunnisel ajavahemikul seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

14.   Liikmesriigid kehtestavad alkoholi kuritarvitamise vältimiseks kaptenitele, ohvitseridele ja teistele meremeestele nende ametikohustuste hulka kuuluvate meresõiduohutuse, meresõidu turvalisuse ja merekeskkonna kaitse ülesannete täitmise ajal suurimaks lubatud alkoholisisalduseks veres 0,05 % või 0,25 promilli ühes liitris väljahingatavas õhus või lubavad maksimaalselt sellise koguse alkoholi, mis põhjustab osutatud alkoholisisalduse.”

15)

Artikli 17 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

annavad välja artiklis 5 osutatud tunnistusi;”.

16)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste tunnustamine”;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Meremehi, kellel ei ole liikmesriikide poolt väljastatud meresõidudiplomeid ja/või liikmesriikide poolt kaptenitele ja ohvitseridele STCW konventsiooni reeglite V/1-1 ja V/1-2 kohaselt väljastatud kutsetunnistusi, võidakse lubada teenima liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, kui otsus nende meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste tunnustamise kohta on vastu võetud käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud menetluste kohaselt.”;

c)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriik, kes kavatseb tunnustada kinnituslehega oma lipu all sõitvatel laevadel teenimiseks lõikes 1 osutatud meresõidudiplomeid ja/või kutsetunnistusi, mille kolmas riik on andnud kaptenile, ohvitserile või raadioside operaatorile, esitab komisjonile oma põhjendatud taotluse kõnealuse kolmanda riigi tunnustamiseks.”;

d)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon otsustab kolmanda riigi tunnustamise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega 18 kuu jooksul alates tunnustamist käsitleva taotluse esitamisest. Taotluse esitanud liikmesriik võib otsustada kolmanda riigi tunnistusi ühepoolselt tunnustada, kuni käesoleva lõike raames võetakse vastu otsus.”

17)

Artikli 20 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Komisjon teeb otsuse tunnustuse kehtetuks tunnistamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Asjaomane liikmesriik võtab otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed.”

18)

Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Välja arvatud artiklis 2 osutatud laevad, kohaldatakse kõigi laevade suhtes, olenemata sellest, mis riigi lipu all need sõidavad, liikmesriigi sadamas sadamariigi kontrolli, mida teostavad ametnikud, keda liikmesriik on nõuetekohaselt volitanud kontrollima, et kõigil laeva pardal teenivatel meremeestel, kellel peavad olema meresõidudiplom ja/või kutsetunnistus ja/või STCW konventsiooni kohaselt tõendavad dokumendid, on selline meresõidudiplom või kehtiv soodusluba ja/või kutsetunnistus ja/või tõendavad dokumendid.”

19)

Artikli 23 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kontrollitakse, et kõigil laeval teenivatel meremeestel, kellel STCW konventsiooni kohaselt peab olema meresõidudiplom ja/või kutsetunnistus, oleks selline meresõidudiplom või kehtiv soodusluba ja/või kutsetunnistus või et nad esitaksid dokumendid, mis tõendavad, et lipuriigi asutustele on esitatud taotlus meresõidudiplomi tunnustamist tõendava kinnituslehe saamiseks;”.

20)

Artikli 23 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:

„2.   Kooskõlas STCW koodeksi A osaga hinnatakse seda, kas meremehed suudavad vajaduse korral täita STCW konventsiooniga ette nähtud vahiteenistuse- ja turvaalaseid nõudeid, kui on selgelt alust arvata, et nimetatud nõudeid ei täideta, kuna on juhtunud üks järgmistest sündmustest:”;

b)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

laeva on muul moel käitatud viisil, mis ohustab isikuid, vara või keskkonda, või viisil, mis seab ohtu turvalisuse;”.

21)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25a

Statistilistel eesmärkidel kogutav teave

1.   Liikmesriigid edastavad ainult statistilise analüüsi eesmärkidel komisjonile V lisas loetletud teabe. Sellist teavet ei tohi kasutada haldus-, õigusalastel ega kontrollimise eesmärkidel ning seda võivad kasutada eranditult ainult liikmesriigid ja komisjon poliitiliste otsuste tegemisel.

2.   Kõnealuse teabe teevad liikmesriigid komisjonile elektrooniliselt kättesaadavaks igal aastal ning see hõlmab kuni eelmise aasta 31. detsembrini registreeritud teavet. Kõik omandiõigused teabele selle töötlemata kujul jäävad liikmesriikidele. Sellise teabe põhjal koostatud töödeldud statistika tehakse avalikult kättesaadavaks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1406/2002 artiklis 4 sisalduvate sätetega läbipaistvuse ja teabe kaitse kohta.

3.   Isikuandmete kaitse tagamiseks muudavad liikmesriigid V lisa kohaselt enne komisjonile edastamist komisjoni antud või heaks kiidetud tarkvara abil anonüümseks kõik isikuandmed. Komisjon kasutab ainult sellist anonüümseks muudetud teavet.

4.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et meetmed sellise teabe kogumiseks, edastamiseks, salvestamiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks kavandatakse selliselt, et muuta võimalikuks statistiline analüüs.

Esimese lõike kohaldamise eesmärgil võtab komisjon vastu statistiliste andmete asjakohase haldamise tagamiseks vajalikke tehnilisi nõudeid käsitlevad üksikasjalikud meetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

22)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 27a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva direktiivi V lisa liikmesriikide poolt kohustuslikult edastatava teabe konkreetse ja asjaomase sisu ning üksikasjade osas tingimusel, et need aktid piirduvad STCW konventsiooni ja koodeksi muudatuste arvesse võtmisega ning järgivad andmekaitset käsitlevaid kaitsemeetmeid. Selliste delegeeritud õigusaktidega ei tohi muuta sätteid andmete anonüümseks muutmise kohta, mida nõutakse artikli 25a lõikes 3.”

23)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 27a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 27 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 3. jaanuarist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 4. aprilliks 2017. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 27 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 27 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

24)

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002 (12). Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (13) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

25)

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistussüsteemid artiklite 3, 5, 7, 9–15, 17, 18, 19, 22, 23, 24 ning I lisa kohaselt vastu võetud riiklike õigusnormide rikkumise eest ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ette nähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.”

26)

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Üleminekusätted

Nende meremeeste puhul, kelle tunnustatud meresõidupraktika või väljaõpe või koolitus algas enne 1. juulit 2013, võivad liikmesriigid kuni 1. jaanuarini 2017 jätkata meresõidudiplomite väljaandmist, tunnustamist ja kinnitamist kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega, nagu toimiti enne 3. jaanuari 2013.

Kuni 1. jaanuarini 2017 võivad liikmesriigid jätkata meresõidudiplomite ja kinnituslehtede uuendamist ja pikendamist kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega, nagu toimiti enne 3. jaanuari 2013.”

27)

Artikkel 33 jäetakse välja.

28)

See punkt ei puuduta eestikeelset versiooni.

29)

Lisasid muudetakse järgmiselt:

a)

direktiivi 2008/106/EÜ I lisa asendatakse käesoleva direktiivi I lisaga;

b)

direktiivi 2008/106/EÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale;

c)

käesoleva direktiivi III lisa tekst lisatakse direktiivile 2008/106/EÜ kui V lisa.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Ilma et see piiraks direktiivi 2008/106/EÜ artikli 30 (nagu seda on muudetud käesoleva direktiivi artikli 1 punktiga 26) kohaldamist, jõustavad liikmesriigid käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 4. juuliks 2014 ja käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 5 osas hiljemalt 4. jaanuariks 2015. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 21. november 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS

(1)  ELT C 43, 15.2.2012, lk 69.

(2)  Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. novembri 2012. aasta otsus.

(3)  EÜT L 319, 12.12.1994, lk 28.

(4)  ELT L 323, 3.12.2008, lk 33.

(5)  ELT C 155, 8.7.2009, lk 1.

(6)  Nõukogu direktiiv 1999/63/EÜ, 21. juuni 1999, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (EÜT L 167, 2.7.1999, lk 33).

(7)  Nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ, 16. veebruar 2009, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta (ELT L 124, 20.5.2009, lk 30).

(8)  EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(9)  EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

(10)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

(11)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(12)  EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

(13)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.”

I LISA

„I LISA

STCW KONVENTSIOONI VÄLJAÕPPENÕUDED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLIS 3

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.

Käesolevas lisas osutatud reegleid täiendatakse STCW koodeksi A osas sisalduvate kohustuslike sätetega, v.a VIII peatüki reegel VIII/2.

Kõiki viiteid reeglis sisalduvale nõudele käsitatakse viitena STCW koodeksi A osa vastavale jaotisele.

2.

STCW koodeksi A osa sisaldab pädevusnõudeid, mida kandidaat peab täitma, et saada või pikendada meresõidudiplomit vastavalt STCW konventsiooni sätetele. Selgitamaks seost alternatiivtunnistuste väljaandmist käsitlevate VII peatüki sätete ning tunnistuste väljaandmist käsitlevate II, III ja IV peatüki sätete vahel, rühmitatakse pädevusnõuetega ette nähtud võimed vastavalt järgmisele seitsmele teenistusülesandele:

1)

navigeerimine;

2)

lasti käitlemine ja paigutamine;

3)

laeva ekspluateerimise kontrollimine ja pardal olevate inimeste eest hoolitsemine;

4)

laevamehaanika;

5)

elektrotehnika, elektroonika ja automaatika;

6)

hooldus ja remont;

7)

raadioside

järgmistel vastutustasanditel:

1)

juhtimistasand;

2)

operatiivtasand;

3)

toetustasand.

Teenistusülesanded ja vastutustasandid on määratletud STCW koodeksi A osa II, III ja IV peatükis ette nähtud pädevusnõuete tabelite alapealkirjadega.

II PEATÜKK

KAPTEN JA TEKIMEESKOND

Reegel II/1

500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded

1.

500-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehel peab olema meresõidudiplom.

2.

Tunnistuse taotleja:

2.1.

on vähemalt 18 aastat vana;

2.2.

on heakskiidetud õppekava ühe osana läbinud vähemalt 12 kuu pikkuse meresõidupraktika, mis hõlmab STCW koodeksi jaotise A-II/1 nõuetele vastavat väljaõpet laeva pardal ja mis on kantud heakskiidetud praktikapäevikusse, või muu vähemalt 36 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika;

2.3.

on nõutud meresõidupraktika jooksul vähemalt kuus kuud täitnud navigatsioonivahiga seotud kohustusi kapteni või pädeva ohvitseri järelevalve all;

2.4.

vastab IV peatüki reeglites sätestatud nõuetele raadioeeskirjade kohaseks raadioteenistuse täitmiseks;

2.5.

on saanud heakskiidetud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-II/1 ette nähtud pädevusnõudeid ning

2.6.

täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/1 punktis 2, jaotise A-VI/2 punktides 1–4, jaotise A-VI/3 punktides 1–4 ja jaotise A-VI/4 punktides 1–3 ette nähtud pädevusnõudeid.

Reegel II/2

500-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni ja vanemtüürimehe tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded

3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapten ja vanemtüürimees

1.

3 000-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaptenil ja vanemtüürimehel peab olema meresõidudiplom.

2.

Tunnistuse taotleja:

2.1.

täidab 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks kehtestatud nõudeid ning on läbinud heakskiidetud meresõidupraktika oma ametikohal, mis:

2.1.1.

vanemtüürimehe puhul on vähemalt 12 kuu pikkune ning

2.1.2.

kapteni puhul on vähemalt 36 kuu pikkune; seda tähtaega võib lühendada, kuid mitte lühemaks kui 24 kuud, kui vähemalt 12 kuud meresõidupraktikast on teenitud vanemtüürimehena, ning

2.2.

on saanud heakskiidetud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-II/2 3 000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kaptenile ja vanemtüürimehele ette nähtud pädevusnõudeid.

500 – 3000-se kogumahutavusega laeva kapten ja vanemtüürimees

3.

500 – 3 000-se kogumahutavusega merelaeva kaptenil ja vanemtüürimehel peab olema meresõidudiplom.

4.

Tunnistuse taotleja:

4.1.

kui tegemist on vanemtüürimehe tunnistusega, täidab 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks kehtestatud nõudeid;

4.2.

kui tegemist on kapteni tunnistusega, täidab 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks kehtestatud nõudeid ning on läbinud oma ametikohal vähemalt 36 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika; seda tähtaega võib lühendada, kuid mitte alla 24 kuu pikkuseks, kui vähemalt 12 kuud meresõidupraktikast on teenitud vanemtüürimehena, ning

4.3.

on saanud heakskiidetud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-II/2 500 – 3 000-se kogumahutavusega laeva kapteni ja vanemtüürimehe suhtes ette nähtud pädevusnõudeid.

Reegel II/3

Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe ja kapteni tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded

Laevad, mida ei kasutata kohalikul rannasõidul

1.

Kohalikus rannasõidus mitte kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehel peab olema 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva meresõidudiplom.

2.

Kohalikus rannasõidus mitte kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega merelaeva kaptenil peab olema 500 – 3 000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom.

Laevad, mida kasutatakse kohalikus rannasõidus

Vahitüürimees

3.

Kohalikus rannasõidus kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehel peab olema meresõidudiplom.

4.

Kohalikus rannasõidus kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe tunnistuse taotleja:

4.1.

on vähemalt 18 aastat vana;

4.2.

on sooritanud:

4.2.1.

eriväljaõppe, mis hõlmab asjaomase liikmesriigi poolt nõutavat piisava pikkusega asjakohast meresõidupraktikat, või

4.2.2.

vähemalt 36 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika tekimeeskonnas;

4.3.

vastab IV peatüki reeglites sätestatud nõuetele raadioeeskirjade kohaseks raadioteenistuse täitmiseks;

4.4.

on saanud heakskiidetud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-II/3 kohalikus rannasõidus kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe suhtes ette nähtud pädevusnõudeid, ning

4.5.

täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/1 punktis 2, jaotise A-VI/2 punktides 1–4, jaotise A-VI/3 punktides 1–4 ja jaotise A-VI/4 punktides 1–3 ette nähtud pädevusnõudeid.

Kapten

5.

Kohalikus rannasõidus kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega merelaeva kaptenil peab olema meresõidudiplom.

6.

Kohalikus rannasõidus kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega merelaeva kapteni tunnistuse taotleja:

6.1.

on vähemalt 20 aastat vana;

6.2.

on läbinud vähemalt 12 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika vahitüürimehena;

6.3.

on saanud heakskiidetud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-II/3 kohalikus rannasõidus kasutatava, väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni suhtes ette nähtud pädevusnõudeid, ning

6.4.

täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/1 punktis 2, jaotise A-VI/2 punktides 1–4, jaotise A-VI/3 punktides 1–4 ja jaotise A-VI/4 punktides 1–3 ette nähtud pädevusnõudeid.

Erandid

7.

Kui administratsioon leiab, et laeva suurus ja selle liiklemise tingimused on sellised, et käesoleva reegli ja STCW koodeksi jaotise A-II/3 kõikide nõuete täitmine on ebaotstarbekas või ebapraktiline, võidakse sellise laeva või laevatüübi kapten ja vahitüürimees vabastada selles ulatuses mõnede nõuete täitmisest, pidades silmas kõikide samades vetes tegutsevate laevade ohutust.

Reegel II/4

Navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikme tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded

1.

Kõigil 500-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva navigatsioonivahis olevatel reakoosseisu liikmetel, v.a väljaõpet saavad reakoosseisu liikmed ja sellised reakoosseisu liikmed, kelle vahikohustused ei eelda väljaõpet, peab olema kõnealuste kohustuste täitmiseks asjakohane tunnistus.

2.

Tunnistuse taotleja:

2.1.

on vähemalt 16 aastat vana;

2.2.

on sooritanud:

2.2.1.

heakskiidetud meresõidupraktika, mis hõlmab vähemalt kuue kuu pikkust väljaõpet ja kogemusi, või

2.2.2.

kas enne merele minekut või laeva pardal läbi viidud eriväljaõppe, mis hõlmab heakskiidetud pikkusega meresõidupraktikat, mis ei tohi olla lühem kui kaks kuud, ning

2.3.

täidab STCW koodeksi jaotises A-II/4 ette nähtud pädevusnõudeid.

3.

Punktidega 2.2.1 ja 2.2.2 nõutav meresõidupraktika, väljaõpe ja kogemused peavad olema seotud navigatsioonivahi ülesannetega ning hõlmama kohustuste täitmist kapteni, vahitüürimehe või pädeva reakoosseisu liikme otsese järelevalve all.

Reegel II/5

Vanemmadruse tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded

1.

500-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemmadrusel peab olema asjakohane tunnistus.

2.

Tunnistuse taotleja:

2.1.

on vähemalt 18 aastat vana;

2.2.

täidab navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikme tunnistuse saamiseks kohustuslikke miinimumnõudeid;

2.3.

omab heakskiidetud meresõidupraktikat tekimeeskonnas, olles pädev teenima navigatsioonivahis oleva reakoosseisu liikmena:

2.3.1.

pikkusega vähemalt 18 kuud või

2.3.2.

pikkusega vähemalt 12 kuud ja on saanud heakskiidetud väljaõppe ning

2.4.

täidab STCW koodeksi jaotises A-II/5 ette nähtud pädevusnõudeid.

3.

Liikmesriik võrdleb enne 1. jaanuari 2012 välja antud vanemmadrusetunnistusele seatud pädevusnõudeid sellele tunnistusele STCW koodeksi jaotises A-II/5 kehtestatud nõuetega ning teeb kindlaks nimetatud tunnistuste omanike täiendusõppe vajaduse.

4.

Kuni 1. jaanuarini 2017 võivad liikmesriigid, kes on osalised Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1946. aasta konventsioonis vanemmadruste sertifitseerimise kohta (nr 74), jätkata tunnistuste ja kinnituslehtede uuendamist ja pikendamist kooskõlas nimetatud konventsiooni sätetega.

5.

Asjaomane liikmesriik võib leida, et meremehed vastavad käesoleva reegli nõuetele, kui nad on teeninud tekimeeskonnas asjakohasel ametikohal vähemalt 12 kuud viimase 60 kuu jooksul enne käesoleva direktiivi jõustumist.

III PEATÜKK

MASINAMEESKOND

Reegel III/1

Mehitatud masinaruumi või perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahimehaaniku tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded

1.

750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva mehitatud masinaruumi või perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahimehaanikul peab olema meresõidudiplom.

2.

Tunnistuse taotleja:

2.1.

on vähemalt 18 aastat vana;

2.2.

on läbinud praktiliste oskuste kombineeritud väljaõppe ja ta on heakskiidetud õppekava ühe osana läbinud vähemalt 12 kuu pikkuse meresõidupraktika, mis hõlmab STCW koodeksi jaotise A-III/1 nõuetele vastavat väljaõpet laeva pardal ja mis on kantud heakskiidetud praktikapäevikusse, või on läbinud praktiliste oskuste kombineeritud väljaõppe ja on heakskiidetud õppekava ühe osana läbinud vähemalt 36 kuu pikkuse meresõidupraktika, millest vähemalt 30 kuud on meresõidupraktika masinaruumis;

2.3.

on nõutud meresõidupraktika jooksul vähemalt kuus kuud täitnud masinaruumivahiga seotud kohustusi vanemmehaaniku või pädeva laevamehaaniku järelevalve all;

2.4.

on saanud heakskiidetud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-III/1 ette nähtud pädevusnõudeid ning

2.5.

täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/1 punktis 2, jaotise A-VI/2 punktides 1–4, jaotise A-VI/3 punktides 1–4 ja jaotise A-VI/4 punktides 1–3 ette nähtud pädevusnõudeid.

Reegel III/2

3 000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded

1.

3 000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva vanemmehaanikul ja teisel mehaanikul peab olema meresõidudiplom.

2.

Tunnistuse taotleja:

2.1.

täidab 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva vahimehaaniku tunnistuse saamiseks kehtestatud nõudeid ning on läbinud heakskiidetud meresõidupraktika oma ametikohal, mis:

2.1.1.

teise mehaaniku puhul on vähemalt 12 kuud pädeva laevamehaanikuna ning

2.1.2.

vanemmehaaniku puhul vähemalt 36 kuud, kuid seda ajavahemikku võib lühendada kuni 24 kuuni, kui vähemalt 12 kuud meresõidupraktikast on teenitud teise mehaanikuna, ning

2.2.

on saanud heakskiidetud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-III/2 ette nähtud pädevusnõudeid.

Reegel III/3

750 – 3 000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded

1.

750 – 3 000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva vanemmehaanikul ja teisel mehaanikul peab olema meresõidudiplom.

2.

Tunnistuse taotleja:

2.1.

täidab vahimehaaniku tunnistuse saamiseks kehtestatud nõudeid ja:

2.1.1.

kui taotletakse teise mehaaniku tunnistust, on läbinud vähemalt 12 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika kas praktikant-laevamehaanikuna või laevamehaanikuna, ning

2.1.2.

kui taotletakse vanemmehaaniku tunnistust, on läbinud vähemalt 24 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika, millest vähemalt 12 kuud peab olema teenitud, olles pädev teenima teise mehaanikuna, ning

2.2.

on saanud heakskiidetud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-III/3 ette nähtud pädevusnõudeid.

3.

Kõik laevamehaanikud, kellel on õigus teenida 3 000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laevadel teise mehaanikuna, võivad teenida vanemmehaanikuna laevadel, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 3 000 kW, tingimusel et tunnistusel on sellekohane kinnitus.

Reegel III/4

Mehitatud masinaruumis vahis oleva või perioodiliselt mehitamata masinaruumis kohustusi täitva reakoosseisu liikme tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded

1.

Kõigil reakoosseisu liikmetel, kes on masinavahis või täidavad kohustusi ajutiselt mehitamata masinaruumis laeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on 750 kW ja suurem, v.a väljaõpet saavad reakoosseisu liikmed ja reakoosseisu liikmed, kelle vahikohustused ei eelda väljaõpet, peab kõnealuste kohustuste täitmiseks olema asjakohane tunnistus.

2.

Tunnistuse taotleja:

2.1.

on vähemalt 16 aastat vana;

2.2.

on sooritanud:

2.2.1.

heakskiidetud meresõidupraktika, mis hõlmab vähemalt kuue kuu pikkust väljaõpet ja kogemusi, või

2.2.2.

kas enne merele minekut või laeva pardal läbi viidud eriväljaõppe, mis hõlmab heakskiidetud pikkusega meresõidupraktikat, mis ei tohi olla lühem kui kaks kuud, ning

2.3.

täidab STCW koodeksi jaotises A-III/4 ette nähtud pädevusnõudeid.

3.

Punktidega 2.2.1 ja 2.2.2 nõutavad meresõidupraktika, väljaõpe ja kogemused peavad olema seotud masinavahi ülesannetega ning hõlmama kohustuste täitmist pädeva laevamehaaniku või pädeva reakoosseisu liikme otsese järelevalve all.

Reegel III/5

Mehitatud masinaruumis vahis oleva või perioodiliselt mehitamata masinaruumis kohustusi täitva motoristi tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded

1.

750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva motoristil peab olema meresõidudiplom.

2.

Tunnistuse taotleja:

2.1.

on vähemalt 18 aastat vana;

2.2.

täidab mehitatud masinaruumis vahis oleva või perioodiliselt mehitamata masinaruumis kohustusi täitva reakoosseisu liikme tunnistuse saamiseks kohustuslikke miinimumnõudeid;

2.3.

omab heakskiidetud meresõidupraktikat masinaruumis, olles pädev teenima masinaruumis vahis oleva reakoosseisu liikmena:

2.3.1.

vähemalt 12 kuud või

2.3.2.

vähemalt 6 kuud ja on saanud heakskiidetud väljaõppe ning

2.4.

täidab STCW koodeksi jaotises A-III/5 ette nähtud pädevusnõudeid.

3.

Liikmesriik võrdleb enne 1. jaanuari 2012 välja antud masinaruumis teeniva reakoosseisu liikme tunnistusele seatud pädevusnõudeid sellele tunnistusele STCW koodeksi jaotises A-III/5 kehtestatud nõuetega ning teeb kindlaks nimetatud tunnistuste omanike täiendusõppe vajaduse.

4.

Liikmesriik võib leida, et meremehed vastavad käesoleva reegli nõuetele, kui nad on teeninud masinameeskonnas asjakohasel ametikohal vähemalt 12 kuud viimase 60 kuu jooksul enne käesoleva direktiivi jõustumist.

Reegel III/6

Elektrimehaaniku tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded

1.

Vähemalt 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva elektrimehaanikul peab olema meresõidudiplom.

2.

Tunnistuse taotleja:

2.1.

on vähemalt 18 aastat vana;

2.2.

on läbinud vähemalt 12 kuu pikkuse praktiliste oskuste kombineeritud väljaõppe ja heakskiidetud meresõidupraktika, millest vähemalt kuus kuud on meresõidupraktika ühe osana heakskiidetud õppekavast, mis vastab STCW koodeksi jaotise A-III/6 nõuetele ja mis on kantud heakskiidetud praktikapäevikusse, või muul juhul on läbinud vähemalt 36 kuu pikkuse praktiliste oskuste kombineeritud väljaõppe ja heakskiidetud meresõidupraktika, millest vähemalt 30 kuud on meresõidupraktika masinaruumis;

2.3.

on saanud heakskiidetud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotises A-III/6 ette nähtud pädevusnõudeid ning

2.4.

täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/1 punktis 2, jaotise A-VI/2 punktides 1–4, jaotise A-VI/3 punktides 1–4 ja jaotise A-VI/4 punktides 1–3 ette nähtud pädevusnõudeid.

3.

Liikmesriik võrdleb enne 1. jaanuari 2012 välja antud elektrimehaanikutunnistusele seatud pädevusnõudeid vastavale tunnistusele STCW koodeksi jaotises A-III/6 kehtestatud nõuetega ning teeb kindlaks nimetatud tunnistuste omanike täiendusõppe vajaduse.

4.

Liikmesriik võib leida, et meremehed vastavad käesoleva reegli nõuetele, kui nad on teeninud laeva pardal asjakohasel ametikohal vähemalt 12 kuud viimase 60 kuu jooksul enne käesoleva direktiivi jõustumist ning täidavad STCW koodeksi jaotises A-III/6 ette nähtud pädevusnõudeid.

5.

Olenemata eespool punktides 1–4 esitatud nõuetest võib liikmesriik leida, et nõuetekohase ettevalmistusega isikud võivad täita teatavaid jaotises A-III/6 osutatud ülesandeid.

Reegel III/7

Elektriku tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded

1.

750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega merelaeva elektrikul peab olema meresõidudiplom.

2.

Tunnistuse taotleja:

2.1.

on vähemalt 18 aastat vana;

2.2.

on sooritanud heakskiidetud meresõidupraktika, mis hõlmab vähemalt 12 kuu pikkust väljaõpet ja kogemusi, või

2.3.

on saanud heakskiidetud väljaõppe, mis hõlmab heakskiidetud pikkusega meresõidupraktikat, mis ei ole lühem kui kuus kuud, või

2.4.

tal on kvalifikatsioon, mis vastab STCW koodeksi tabelis A-III/7 kirjeldatud tehnilisele pädevusele, ning heakskiidetud pikkusega meresõidupraktika, mis ei ole lühem kui kolm kuud, ning

2.5.

täidab STCW koodeksi jaotises A-III/7 ette nähtud pädevusnõudeid.

3.

Liikmesriik võrdleb enne 1. jaanuari 2012 välja antud elektrikutunnistusele seatud pädevusnõudeid sellele tunnistusele STCW koodeksi jaotises A-III/7 kehtestatud nõuetega ning teeb kindlaks nimetatud tunnistuste omanike täiendusõppe vajaduse.

4.

Liikmesriik võib leida, et meremehed vastavad käesoleva reegli nõuetele, kui nad on teeninud laeva pardal asjakohasel ametikohal vähemalt 12 kuud viimase 60 kuu jooksul enne käesoleva direktiivi jõustumist ning täidavad STCW koodeksi jaotises A-III/7 ette nähtud pädevusnõudeid.

5.

Olenemata eespool punktides 1–4 esitatud nõuetest võib liikmesriik leida, et nõuetekohase ettevalmistusega isikud võivad täita teatavaid jaotises A-III/7 osutatud ülesandeid.

IV PEATÜKK

RAADIOSIDE JA RAADIOSIDE OPERAATORID

Selgitav märkus

Raadiovahiga seotud kohustuslikud sätted on esitatud raadioeeskirjades ja muudetud SOLAS 74 konventsioonis. Raadioseadmete hooldust käsitlevad sätted on esitatud muudetud SOLAS 74 konventsioonis ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni vastu võetud suunistes.

Reegel IV/1

Taotlus

1.

Käesolevat peatükki, v.a punktis 2 sätestatud juhul, kohaldatakse muudetud SOLAS 74 konventsiooniga ette nähtud ülemaailmse merepääste- ja ohutussüsteemis (GMDSS) osalevate laevade raadioside operaatorite suhtes.

2.

Raadioside operaatorid ei pea järgima käesoleva peatüki sätteid sellistel laevadel, mis ei pea vastama SOLAS 74 konventsiooni IV peatükis esitatud GMDSSi käsitlevatele nõuetele. Nende laevade raadioside operaatorid peavad siiski järgima raadioeeskirju. Liikmesriigid tagavad, et kõnealustele raadioside operaatoritele antakse välja raadioeeskirjadega ette nähtud asjakohased tunnistused ja et neid tunnistusi tunnustatakse.

Reegel IV/2

GMDSSi side eest vastutava raadioside operaatori tunnistuse saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded

1.

Kõigil sellisel laeval raadioteenistusega seotud isikutel, mis peab osalema GMDSSis, peab olema GMDSSi asjakohane tunnistus, mille liikmesriik on välja andnud või mida ta tunnustab vastavalt raadioeeskirjadele.

2.

Lisaks sellele peab igaüks, kes taotleb käesoleva reegli kohaselt meresõidudiplomit teenistuseks laeval, millel vastavalt muudetud SOLAS 74 konventsioonile peavad olema raadioseadmed:

2.1.

olema vähemalt 18 aastat vana ning

2.2.

olema saanud heakskiidetud väljaõppe ning täitma STCW koodeksi jaotises A-IV/2 ette nähtud pädevusnõudeid.

V PEATÜKK

TEATAVATE LAEVATÜÜPIDE PERSONALI ERIVÄLJAÕPPE NÕUDED

Reegel V/1-1

Nafta- ja kemikaalitankerite kaptenite, laevaohvitseride ja reakoosseisu liikmete väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded

1.

Laevaohvitseridel ja reakoosseisu liikmetel, kelle erikohustused ja vastutus on seotud nafta- ja kemikaalitankerite lasti või lastimisseadmetega, peab olema tunnistus nafta- ja kemikaalitankerite lastimisega seotud põhiväljaõppe kohta.

2.

Nafta- ja kemikaalitankerite lastimisega seotud põhiväljaõppe tunnistuse taotleja on saanud põhiväljaõppe vastavalt STCW koodeksi jaotise A-VI/1 sätetele ning:

2.1.

vähemalt kolme kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika nafta- või kemikaalitankeril ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-1 punktis 1 ette nähtud pädevusnõudeid või

2.2.

on saanud nafta- või kemikaalitankerite lastimisega seotud heakskiidetud põhiväljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-1 punktis 1 ette nähtud pädevusnõudeid.

3.

Kaptenil, vanemmehaanikul, vanemtüürimehel, teisel mehaanikul ja kõigil isikutel, kes otseselt vastutavad naftatankeritel lasti laadimise, lossimise, reisi jooksul hooldamise ja käitlemise, mahutite puhastamise ja muude lastiga seotud toimingute eest, on naftatankerite lastimisega seotud täiendusõppe tunnistus.

4.

Naftatankerite lastimisega seotud täiendusõppe tunnistuse taotleja:

4.1.

täidab nafta- ja kemikaalitankerite lastimisega seotud põhiväljaõppe nõudeid ning

4.2.

olles pädev saama nafta- ja kemikaalitankerite lastimisega seotud põhiväljaõppe kohast tunnistust, läbib

4.2.1.

vähemalt kolme kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika naftatankeril või

4.2.2.

mittekoosseisulise töötajana naftatankeril vähemalt ühe kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika, mis hõlmab vähemalt kolme laadimist ja kolme lossimist ja on kantud heakskiidetud praktikapäevikusse, võttes arvesse STCW koodeksi jaotises B-V/1 sätestatud suuniseid, ning

4.3.

on läbinud naftatankerite lastimisega seotud heakskiidetud täiendusõppe ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-1 punktis 2 ette nähtud pädevusnõudeid.

5.

Kaptenil, vanemmehaanikul, vanemtüürimehel, teisel mehaanikul ja kõigil isikutel, kes otseselt vastutavad kemikaalitankeritel lasti laadimise, lossimise, reisi jooksul hooldamise ja käitlemise, mahutite puhastamise ja muude lastiga seotud toimingute eest, peab olema kemikaalitankerite lastimisega seotud täiendusõppe tunnistus.

6.

Kemikaalitankerite lastimisega seotud täiendusõppe tunnistuse taotleja:

6.1.

täidab nafta- ja kemikaalitankerite lastimisega seotud põhiväljaõppe nõudeid ning

6.2.

olles pädev saama nafta- ja kemikaalitankerite lastimisega seotud põhiväljaõppe kohast tunnistust, läbib

6.2.1.

vähemalt kolme kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika kemikaalitankeril või

6.2.2.

mittekoosseisulise töötajana kemikaalitankeril vähemalt ühe kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika, mis hõlmab vähemalt kolme laadimist ja kolme lossimist ja on kantud heakskiidetud praktikapäevikusse, võttes arvesse STCW koodeksi jaotises B-V/1 sätestatud suuniseid, ning

6.3.

on läbinud kemikaalitankerite lastimisega seotud heakskiidetud täiendusõppe ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-1 punktis 3 ette nähtud pädevusnõudeid.

7.

Liikmesriigid tagavad, et punkti 2, 4 või 6 kohaselt vajaliku väljaõppe saanud meremeestele antakse asjakohane kutsetunnistus või kinnitatakse olemasolev pädevustunnistus või kutsetunnistus.

Reegel V/1-2

Veeldatud gaasi tankerite kaptenite, laevaohvitseride ja reakoosseisu liikmete väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded

1.

Laevaohvitseridel ja reakoosseisu liikmetel, kelle erikohustused ja vastutus on seotud veeldatud gaasi tankerite lasti või lastimisseadmetega, peab olema tunnistus veeldatud gaasi tankerite lastimisega seotud põhiväljaõppe kohta.

2.

Veeldatud gaasi tankerite lastimisega seotud põhiväljaõppe tunnistuse taotleja on saanud põhiväljaõppe vastavalt STCW koodeksi jaotise A-VI/1 sätetele ning ta on:

2.1.

läbinud vähemalt kolme kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika veeldatud gaasi tankeril ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-2 punktis 1 ette nähtud pädevusnõudeid, või

2.2.

saanud veeldatud gaasi tankerite lastimisega seotud heakskiidetud põhiväljaõppe ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-2 punktis 1 ette nähtud pädevusnõudeid.

3.

Kaptenil, vanemmehaanikul, vanemtüürimehel, teisel mehaanikul ja kõigil isikutel, kes otseselt vastutavad veeldatud gaasi tankeritel lasti laadimise, lossimise, reisi jooksul hooldamise ja käitlemise, mahutite puhastamise ja muude lastiga seotud toimingute eest, on veeldatud gaasi tankerite lastimisega seotud täiendusõppe tunnistus.

4.

Veeldatud gaasi tankerite lastimisega seotud täiendusõppe tunnistuse taotleja:

4.1.

täidab veeldatud gaasi tankerite lastimisega seotud põhiväljaõppe nõudeid ning

4.2.

olles pädev saama veeldatud gaasi tankerite lastimisega seotud põhiväljaõppe kohast tunnistust,

4.2.1.

on läbinud vähemalt kolme kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika veeldatud gaasi tankeril või

4.2.2.

mittekoosseisulise töötajana veeldatud gaasi tankeril vähemalt ühe kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika, mis hõlmab vähemalt kolme laadimist ja kolme lossimist ja on kantud heakskiidetud praktikapäevikusse, võttes arvesse STCW koodeksi jaotises B-V/1 sätestatud suuniseid, ning

4.3.

on läbinud veeldatud gaasi tankerite lastimisega seotud heakskiidetud täiendusõppe ning täidab STCW koodeksi jaotise A-V/1-2 punktis 2 ette nähtud pädevusnõudeid.

5.

Liikmesriigid tagavad, et punkti 2 või 4 kohaselt väljaõppe saanud meremeestele antakse asjakohane kutsetunnistus või kinnitatakse olemasolev meresõidudiplom või kutsetunnistus.

Reegel V/2

Reisilaevade kaptenite, laevaohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali väljaõppe ja ettevalmistuse kohustuslikud miinimumnõuded

1.

Käesolevat reeglit kohaldatakse rahvusvaheliste reisidega seotud reisilaeva pardal teenivate kaptenite, laevaohvitseride, reakoosseisu liikmete ja muu personali suhtes. Liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuste nõuete kohaldatavuse kohalikeks reisideks kasutatavatel reisilaevadel teeniva personali suhtes.

2.

Enne oma kohustuste täitmist reisilaeva pardal peavad meremehed olema läbinud punktides 4–7 ette nähtud väljaõppe vastavalt oma ametikohale, kohustustele ja vastutusele.

3.

Meremehed, kes peavad olema saanud punktides 4, 6 ja 7 ette nähtud väljaõppe, on kohustatud läbima asjakohase täiendusõppe vähemalt iga viie aasta järel või peavad esitama tõendid, et on viimase viie aasta jooksul saavutanud nõutud pädevustaseme.

4.

Kaptenid, laevaohvitserid ja muu personal, kes häireplaani kohaselt on määratud aitama reisijaid reisilaeval häireolukordades, peavad olema saanud STCW koodeksi jaotise A-V/2 punktis 1 ette nähtud väljaõppe, mis käsitleb rahvahulga ohjamist.

5.

Personal, kes on otseselt seotud reisilaeva reisijate teenindamisega reisijate ruumides, peab olema saanud STCW koodeksi jaotise A-V/2 punktis 2 ette nähtud ohutusalase väljaõppe.

6.

Kapten, vanemmehaanik, vanemtüürimees, teine mehaanik ja kõik isikud, kes häireplaani kohaselt vastutavad reisilaeval olevate reisijate ohutuse eest häireolukordades, peavad olema saanud STCW koodeksi jaotise A-V/2 punktis 3 ette nähtud heakskiidetud väljaõppe, mis käsitleb kriiside lahendamist ja inimeste käitumist.

7.

Kaptenid, vanemtüürimehed, vanemmehaanikud, teised mehaanikud ja kõik isikud, kes vastutavad ro-ro-reisilaeval otseselt reisijate laevale minemise ja laevalt lahkumise eest, lasti laadimise, lossimise ja kinnitamise eest ning laevakeres olevate avauste sulgemise eest, peavad olema saanud STCW koodeksi jaotise A-V/2 punktis 4 ette nähtud heakskiidetud väljaõppe, mis käsitleb reisijate ja lasti ohutust ning laevakere kindlust.

8.

Liikmesriigid tagavad, et kõik isikud, keda peetakse pädevaks käesoleva reegli sätete kohaselt, saavad väljaõpet tõendava dokumendi.

VI PEATÜKK

OHUOLUKORDADE, TÖÖOHUTUSE, TURVALISUSE, ARSTIABI JA PÄÄSTMISEGA SEOTUD TÖÖKOHUSTUSED

Reegel VI/1

Kõigi meremeeste ohutusalase üldõppe, põhiväljaõppe ja õpetuse kohustuslikud miinimumnõuded

1.

Meremehed saavad STCW koodeksi jaotise A-VI/1 kohase ohutusalase üld- ja põhiväljaõppe ning peavad vastama selles ette nähtud asjakohastele pädevusnõuetele.

2.

Kui tunnistuse väljaandmiseks vajalik ettevalmistus ei hõlma põhiväljaõpet, antakse välja kutsetunnistus, mis tõendab, et selle omanik on osalenud põhiväljaõppe kursusel.

Reegel VI/2

Päästepaadi või -parve, valvepaadi ja kiirvalvepaadi kasutamiseks vajaliku kutsetunnistuse väljaandmiseks kohustuslikud miinimumnõuded

1.

Päästepaadi või -parve ja valvepaadi, v.a kiirvalvepaat, kasutamiseks vajaliku kutsetunnistuse taotleja:

1.1.

on vähemalt 18 aastat vana;

1.2.

on läbinud vähemalt 12 kuu pikkuse heakskiidetud meresõidupraktika või on osalenud heakskiidetud õppekursusel ja tal on vähemalt kuue kuu pikkune heakskiidetud meresõidupraktika ning

1.3.

täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/2 punktides 1–4 esitatud pädevusnõudeid päästepaadi või -parve ja valvepaadi kasutamiseks vajalikku pädevust tõendava kutsetunnistuse saamiseks.

2.

Kiirvalvepaadi kasutamiseks vajaliku kutsetunnistuse taotleja:

2.1.

omab päästepaadi või -parve ja valvepaadi, v.a kiirvalvepaat, kasutamiseks vajalikku kutsetunnistust;

2.2.

on osalenud heakskiidetud väljaõppekursusel ning

2.3.

täidab STCW koodeksi jaotise A-VI/2 punktides 7–10 kiirvalvepaadi kasutamiseks vajalikku pädevust tõendava kutsetunnistuse saamiseks esitatavaid pädevusnõudeid.

Reegel VI/3

Tuletõrjealase täiendusõppe kohustuslikud miinimumnõuded

1.

Tulekustutustöid juhtima määratud meremehed on edukalt läbinud tulekustutusmeetodeid käsitleva täiendusõppe, milles erilist rõhku pööratakse töö korraldamisele, taktikale ja juhtimisele kooskõlas STCW koodeksi jaotise A-VI/3 punktide 1–4 sätetega, ning täidavad nimetatud jaotises esitatud pädevusnõudeid.

2.

Kui tunnistuse väljaandmiseks vajalik ettevalmistus ei hõlma tuletõrjealast täiendusõpet, antakse välja kutsetunnistus, mis tõendab, et selle omanik on osalenud tuletõrjealasel täiendusõppekursusel.

Reegel VI/4

Esmaabi andmise ja arstiabiga seotud kohustuslikud miinimumnõuded

1.

Meremehed, kes on määratud andma laeval esmaabi, täidavad STCW koodeksi jaotise A-VI/4 punktides 1, 2 ja 3 sätestatud pädevusnõudeid, mis käsitlevad esmaabi andmist.

2.

Meremehed, kes vastutavad arstiabi andmise eest laeval, täidavad STCW koodeksi jaotise A-VI/4 punktides 4, 5 ja 6 esitatud pädevusnõudeid, mis käsitlevad arstiabi andmist laeval.

3.

Kui tunnistuse väljaandmiseks vajalik ettevalmistus ei hõlma esmaabi andmist või arstiabi käsitlevat väljaõpet, antakse välja kutsetunnistus, mis tõendab, et selle omanik on osalenud esmaabi andmist või arstiabi käsitlevatel kursusel.

Reegel VI/5

Laeva turvaülema kutsetunnistuse kohustuslikud miinimumnõuded

1.

Laeva turvaülema kutsetunnistuse taotlejal on:

1.1.

vähemalt 12 kuu pikkune heakskiidetud meresõidupraktika või asjakohane meresõidupraktika ja teadmised laeva toimimisest ning

1.2.

ta täidab laeva turvaülema kutsetunnistuse saamiseks esitatavaid pädevusnõudeid, mis on sätestatud STCW koodeksi jaotise A-VI/5 punktides 1–4.

2.

Liikmesriigid tagavad, et kõik isikud, keda peetakse pädevaks käesoleva reegli sätete kohaselt, saavad kutsetunnistuse.

Reegel VI/6

Kõigi meremeeste turvaalase väljaõppe ja õpetuse kohustuslikud miinimumnõuded

1.

Meremehed saavad STCW koodeksi jaotise A-VI/6 punktide 1–4 kohase turvaalase üldväljaõppe ja turvateadlikkusalase väljaõppe ning peavad vastama selles ette nähtud asjakohastele pädevusnõuetele.

2.

Kui tunnistuse väljaandmiseks vajalik ettevalmistus ei hõlma turvateadlikkust, antakse välja kutsetunnistus, mis tõendab, et selle omanik on osalenud turvateadlikkuse kursusel.

3.

Liikmesriik võrdleb enne käesoleva direktiivi jõustumist välja antud turvaalase väljaõppe tunnistust omavatele meremeestele seatud pädevusnõudeid sellele tunnistusele STCW koodeksi jaotise A-VI/6 punktis 4 kehtestatud nõuetega ning teeb kindlaks asjaomaste meremeeste täiendusõppe vajaduse.

Turvaülesannetega meremehed

4.

Turvaülesannetega meremehed peavad täitma STCW koodeksi jaotise A-VI/6 punktides 6–8 sätestatud pädevusnõudeid.

5.

Kui vastava tunnistuse väljaandmiseks ette nähtud väljaõpe ei hõlma turvaalast väljaõpet, antakse välja kutsetunnistus, mis tõendab, et selle omanik on osalenud turvaülesannete täitmist käsitleval kursusel.

6.

Liikmesriik võrdleb enne käesoleva direktiivi jõustumist turvaülesannetega meremeestele välja antud tunnistusele seatud nõudeid sellele tunnistusele STCW koodeksi jaotise A-VI/6 punktis 8 kehtestatud nõuetega ning teeb kindlaks asjaomaste meremeeste täiendusõppe vajaduse.

VII PEATÜKK

ALTERNATIIVTUNNISTUSED

Reegel VII/1

Alternatiivtunnistuste väljaandmine

1.

Olenemata käesoleva lisa II ja III peatükis sätestatud tunnistuse väljaandmise nõuetest, võivad liikmesriigid otsustada välja anda või volitada välja andma kõnealuste peatükkide reeglites nimetatud tunnistustest erinevaid tunnistusi, kui:

1.1.

tunnistustele ja kinnituslehtedele märgitavad teenistusülesanded ja vastutustasand on valitud STCW koodeksi jaotistes A-II/1, A-II/2, A-II/3, A-II/4, A-II/5, A-III/1, A-III/2, A-III/3, A-III/4, A-III/5 ja A-IV/2 esitatud teenistusülesannete ja vastutustasandite hulgast ning on nimetatutega identsed;

1.2.

taotleja on saanud heakskiidetud väljaõppe ning täidab STCW koodeksi asjakohases jaotises ja käesoleva koodeksi jaotises A-VII/1 tunnistusele või kinnituslehele märgitavate teenistusülesannete ja vastutustasandi puhul kehtestatud pädevusnõudeid;

1.3.

taotlejal on heakskiidetud meresõidupraktika, mis on vajalik tunnistusele märgitavate teenistusülesannete ja vastutustasandite puhul. Meresõidupraktika minimaalne kestus on võrdne käesoleva lisa II ja III peatükis sätestatud meresõidupraktika kestusega. Meresõidupraktika minimaalne kestus ei tohi olla lühem STCW koodeksi jaotises A-VII/2 sätestatust;

1.4.

tunnistuse taotlejad, kes täidavad navigeerimisülesandeid operatiivtasandil, peavad vastama IV peatüki reeglites sätestatud nõuetele raadioeeskirjade kohaseks raadioteenistuse täitmiseks;

1.5.

tunnistused antakse välja kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 5 ja STCW koodeksi VII peatüki sätetega.

2.

Käesoleva peatüki alusel ei anta tunnistust välja, kui liikmesriik ei ole edastanud komisjonile STCW konventsiooniga nõutud teavet.

Reegel VII/2

Meremeeste diplomeerimine

Kõigil meremeestel, kes täidavad STCW koodeksi II peatüki tabelis A-II/1, A-II/2, A-II/3, A-II/4 või A-II/5, III peatüki tabelis A-III/1, A-III/2, A-III/3 või A-III/4 või A-III/5 või IV peatüki tabelis A-IV/2 määratletud teenistusülesannet või -ülesandeid, peab olema vastavalt vajadusele kas meresõidudiplom või kutsetunnistus.

Reegel VII/3

Alternatiivtunnistuste väljaandmise põhimõtted

1.

Liikmesriik, kes otsustab välja anda või volitab välja andma alternatiivtunnistusi, tagab järgmiste põhimõtete järgimise:

1.1.

alternatiivtunnistuste süsteemi ei kohaldata, kui sellega ei ole tagatud vähemalt selline mereohutuse ja reostuse vältimise tase, nagu on ette nähtud teiste peatükkidega, ning

1.2.

käesolevale peatükile vastav mis tahes alternatiivtunnistuste väljaandmise kord näeb ette, et kõnealused tunnistused on asendatavad muude peatükkide alusel välja antud tunnistustega.

2.

Punktis 1 nimetatud asendatavuspõhimõttega tagatakse, et:

2.1.

II ja/või III peatüki alusel tunnistuse saanud ning VII peatüki alusel tunnistuse saanud meremehed on võimelised teenima laevadel, millel on kas tavapärane või muu töökorraldus, ning

2.2.

meremehi ei koolitata konkreetseteks tööülesanneteks selliselt, et see raskendab neil kasutada oma oskusi mujal.

3.

Tunnistuse väljaandmisel käesoleva peatüki alusel võetakse arvesse järgmisi põhimõtteid:

3.1.

alternatiivtunnistusi ei anta välja järgmistel eesmärkidel:

3.1.1.

laevapere vähendamine pardal;

3.1.2.

kutseala terviklikkuse või meremeeste kutseoskuste vähendamine või

3.1.3.

et õigustada masinavahi eest vastutava ohvitseri ja navigatsioonivahi eest vastutava ohvitseri kohustuste ühendamist ühe tunnistuse omaniku vastutuseks ühe vahikorra jooksul, ning

3.2.

laeva juhtiv isik on laeva kapten ning alternatiivtunnistuste korra kohaldamine ei kahjusta kapteni ja muude isikute õiguslikku seisundit ega autoriteeti.

4.

Punktides 1 ja 2 esitatud põhimõtetega tagatakse nii tüürimeeste kui ka laevamehaanikute pädevuse säilimine.”

II LISA

II lisa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Komisjon, keda abistab Euroopa Mereohutuse Amet ja vajaduse korral asjaomane liikmesriik, on kinnitanud asjaomast lepinguosalist hinnates, mille hulka võib kuuluda rajatiste ja menetluste kontrollimine, et pädevusnõudeid, väljaõpet ja diplomeerimist ning kvaliteedinõudeid käsitlevaid STCW konventsiooni nõudeid täidetakse täielikult.”

III LISA

„V LISA

STATISTILISTEL EESMÄRKIDEL KOMISJONILE EDASTATAVA TEABE LIIK

1.

Käesolevale lisale viitamise korral esitatakse seoses kõigi meresõidudiplomite või nende väljaandmist kinnitavate kinnituslehtede ning kõigi muude riikide välja antud meresõidudiplomite tunnustamist kinnitavate kinnituslehtedega järgmine teave, mis on ette nähtud STCW koodeksi jaotise A-I/2 punktis 9, ning kui see on märgitud tärniga (*), siis esitatakse kõnealune teave anonüümsel kujul vastavalt artikli 25a lõike 3 nõuetele.

Meresõidudiplomid/nende väljaandmist tõendavad kinnituslehed:

—

olemasolu korral meremehe kordumatu tunnuskood (*);

—

meremehe nimi (*);

—

meremehe sünnikuupäev;

—

meremehe kodakondsus;

—

meremehe sugu;

—

meresõidudiplomi kinnitatud number (*);

—

väljaandmist tõendava kinnituslehe number (*);

—

ametikoht (-kohad);

—

dokumendi väljaandmise aeg või viimase pikendamise kuupäev;

—

kehtivusaja lõpp;

—

tunnistuse seisund;

—

piirangud.

Muude riikide poolt välja antud meresõidudiplomite tunnustamist tõendavad kinnituslehed:

—

olemasolu korral meremehe kordumatu tunnuskood (*);

—

meremehe nimi (*);

—

meremehe sünnikuupäev;

—

meremehe kodakondsus;

—

meremehe sugu;

—

meresõidudiplomi välja andnud riik;

—

meresõidudiplomi originaali number (*);

—

tunnustamist tõendava kinnituslehe number (*);

—

ametikoht (-kohad);

—

dokumendi väljaandmise aeg või viimase pikendamise kuupäev;

—

kehtivusaja lõpp;

—

kinnituslehe seisund;

—

piirangud.

2.

Liikmesriigid võivad vabatahtlikkuse alusel anda teavet STCW konventsiooni lisa II, III ja VII peatüki kohaselt reakoosseisu liikmetele välja antud kutsetunnistuste kohta, näiteks:

—

olemasolu korral meremehe kordumatu tunnuskood (*);

—

meremehe nimi (*);

—

meremehe sünnikuupäev;

—

meremehe kodakondsus;

—

meremehe sugu;

—

kutsetunnistuse number (*);

—

ametikoht (-kohad);

—

dokumendi väljaandmise aeg või viimase pikendamise kuupäev;

—

kehtivusaja lõpp;

—

kutsetunnistuse seisund.”
Top