27.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 372/19

(1)

Põhjavesi on väärtuslik loodusvara, mida tuleks seetõttu kaitsta seisundi halvenemise ja keemilise reostuse eest. See on eriti oluline põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide puhul ja põhjavee kasutamisel inimeste joogiveena.

(2)

Põhjavesi on kõige tundlikum ja kõige suurem mageveekogum Euroopa Liidus ning ennekõike avaliku joogiveevarustuse peamine allikas paljudes piirkondades.

(3)

Põhjavesi veekogumites, mida kasutatakse joogivee võtmiseks või mida kavatsetakse sel eesmärgil tulevikus kasutada, peab olema kaitstud selliselt, et hoitakse ära nende kvaliteedi halvenemine, eesmärgiga vähendada joogivee tootmiseks nõutavate puhastustoimingute ulatust, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) (4) artikli 7 lõigetega 2 ja 3.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus nr 1600/2002/EÜ (millega võetakse vastu ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm) (5) sisaldab eesmärki saavutada vee kvaliteet, mis ei põhjusta olulist mõju ega riske inimeste tervisele ja keskkonnale.

(5)

Keskkonna tervikuna ja inimeste tervise kaitsmise huvides tuleb kahjulike saasteainete kontsentratsioone põhjavees vältida, seda ära hoida või vähendada.

(6)

Direktiiv 2000/60/EÜ sisaldab üldiseid sätteid põhjavee kaitse ja säilitamise kohta. Nimetatud direktiivi artikli 17 kohaselt tuleb võtta vastu meetmed põhjavee reostuse ärahoidmiseks ja piiramiseks, sealhulgas kriteeriumid põhjavee hea keemilise seisundi hindamiseks ning kriteeriumid oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemiseks ja kasvutendentsi langusele pöördumise punktide kindlaksmääramiseks.

(7)

Võttes arvesse vajadust saavutada põhjavee järjepidev kaitstuse tase, tuleks kehtestada kvaliteedistandardid ja läviväärtused ning välja töötada ühisel lähenemisviisil põhinev metoodika, et näha ette kriteeriumid põhjaveekogude keemilise seisundi hindamiseks.

(8)

Nitraatide, taimekaitsevahendite ja biotsiidide kvaliteedistandardid tuleks kehtestada põhjaveekogude keemilise seisundi hindamise ühenduse kriteeriumitena ning tuleks tagada nende vastavus nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivile 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest), (6) nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivile 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) (8).

(9)

Mõnes piirkonnas tuleb põhjavee kaitsmiseks teha muudatusi põllumajandus- või metsanduspraktikas, millega võib kaasneda sissetuleku kaotus. Ühises põllumajanduspoliitikas nähakse ette ühenduse standardite järgimiseks võetavate meetmete rahastamismehhanism, nimelt nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (9). Liikmesriigid on kohustatud määrama kindlaks prioriteedid ja valima projektid seoses põhjavee kaitse meetmetega.

(10)

Põhjavee keemilist seisundit käsitlevaid sätteid ei kohaldata kõrgetele looduslikult esinevatele ainete või ioonide või nende näitajate tasemetele põhjaveekogumis või sellega seotud pinnaveekogus hüdrogeoloogiliste eritingimuste tõttu, mida reostuse määratlus ei hõlma. Samuti ei kohaldata neid sätteid geograafiliselt piiratud ajutistele voolusuuna ja keemilise koostise muutustele, mida ei peeta sekkumisteks.

(11)

Tuleks kehtestada kriteeriumid saasteainete sisalduse oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemiseks ning kasvutendentsi langusele pöördumise punktide kindlaksmääramiseks, võttes arvesse sellega seotud veeökosüsteemide või sellest sõltuvate maismaaökosüsteemide suhtes esineva kahjuliku mõju tõenäosust.

(12)

Võimaluse korral peaksid liikmesriigid kasutama statistilist menetlust eeldusel, et see vastab rahvusvahelistele standarditele ja soodustab seiretulemuste võrreldavust liikmesriikide vahel pikema aja jooksul.

(13)

Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 22 lõike 2 kolmanda taande kohaselt tunnistatakse alates 22. detsembrist 2013 kehtetuks nõukogu 17. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/68/EMÜ (põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest) (10). On vaja tagada direktiivis 80/68/EMÜ ette nähtud kaitse järjepidevus meetmete suhtes, mille eesmärk on ära hoida või piirata saasteainete otsest ja kaudset põhjavette viimist.

(14)

On vaja teha vahet ohtlike ainete, mille põhjavette viimist tuleks ära hoida, ja muude saasteainete vahel, mille põhjavette viimist tuleks piirata. Ohtlike ja mitteohtlike ainete, mis kujutavad olemasolevat või võimalikku reostusohtu, kindlaksmääramiseks tuleks kasutada direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisa, milles on loetletud peamised veekeskkonna seisukohalt olulised saasteained.

(15)

Meetmed, millega hoida ära või piirata saasteainete viimist direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikes 1 osutatud põhjaveekogumitesse, mida kasutatakse või kavatsetakse tuleviku kasutada inimtarbimiseks ettenähtud joogivee võtmiseks, peavad kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 7 lõikega 2 hõlmama selliseid meetmeid, mida on vaja, et kohaldatava veepuhastusrežiimi alusel ja kooskõlas ühenduse õigusega tagatakse saadud vee vastavusnõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) (11) nõuetele. Kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikega 3 võivad nimetatud meetmed samuti hõlmata liikmesriikide poolset kaitsevööndite kehtestamist, mille suuruse määrab kindlaks liikmesriigi pädev asutus, lähtuvalt joogivee allikate kaitsmise vajadusest. Sellised kaitsevööndid võivad hõlmata kogu liikmesriigi territooriumi.

(16)

Põhjavee järjekindla kaitse tagamiseks peaksid põhjaveekogusid jagavad liikmesriigid kooskõlastama oma tegevust järelevalve, läviväärtuste kehtestamise ja asjakohaste ohtlike ainete kindlaksmääramise osas.

(17)

Põhjavee seire usaldusväärsed ja võrreldavad meetodid on põhjavee kvaliteedi hindamise oluline vahend, nagu ka kõige sobivamate meetmete valimine. Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 lõikes 3 ja artiklis 20 sätestatakse vee seisundi analüüsimise ja seire standardmeetodite ning vajadusel nende rakendamise, sealhulgas seire juhtnööride vastuvõtmine.

(18)

Teatud tingimustel peaks liikmesriikidel olema õigus teha saasteainete põhjavette viimise ärahoidmist või piiramist käsitlevatest meetmetest erandeid. Iga erand peab põhinema läbipaistvatel kriteeriumitel ja olema täpsustatud vesikondade majandamiskavades.

(19)

Analüüsida tuleks, millist mõju avaldavad keskkonnakaitse tasemele ja siseturu toimimisele liikmesriikide määratletavad põhjavee erinevad läviväärtused.

(20)

Tuleks läbi viia teaduslik uurimustöö, et esitada paremaid kriteeriume põhjavee ökosüsteemide kvaliteedi ja kaitse tagamiseks. Vajadusel tuleb saadud tulemusi arvestada käesoleva direktiivi rakendamisel või ülevaatamisel. Sellist uurimustööd, samuti teadmiste, kogemuste ja uurimustulemuste levitamist, tuleb toetada ja rahastada.

(21)

On vaja sätestada üleminekumeetmed seoses ajavahemikuga käesoleva direktiivi rakendamise kuupäeva ja direktiivi 80/68/EMÜ kehtetuks tunnistamise kuupäeva vahel.

(22)

Direktiivis 2000/60/EÜ sätestatakse kontrollinõue, mis hõlmab põhjaveekogumite kunstliku toitmise või suurendamise eelloanõuet, tingimusel et asjaomase allika kasutamine ei sea ohtu selle allika ega toidetud või suurendatud põhjaveekogumi jaoks seatud keskkonnaalase eesmärgi saavutamist.

(23)

Direktiiv 2000/60/EÜ sisaldab artikli 11 lõikes 2 ja VI lisa B osa meetmete programmi kohta lisameetmete mitteammendavat nimekirja, mille liikmesriigid võivad vastu võtta osana meetmete programmist, muu hulgas:

(24)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (12)

(25)

Eelkõige tuleks järgida kontrolliga regulatiivmenetlust üldmeetmete puhul, mille eesmärgiks on käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmine, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või käesolevasse direktiivi uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades,

a)

kriteeriumid põhjavee hea keemilise seisundi hindamiseks ja

b)

kriteeriumid oluliste ja püsivate kasvutendentside kindlaks tegemiseks ja tagasipööramiseks ning kasvutendentsi langusele pöördumise punktide kindlaksmääramiseks.

1)

põhjavee kvaliteedistandard – keskkonnakvaliteedi standard, mis väljendub teatava saasteaine, saasteaineterühma või reostuse näitaja kontsentratsioonina põhjavees, mida ei tohiks inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada;

2)

läviväärtus– liikmesriikide poolt kooskõlas artikliga 3 kehtestatud põhjavee kvaliteedistandard;

3)

oluline ja jätkuv kasvutendents – põhjavees esineva saasteaine, saasteaineterühma kontsentratsiooni või reostuse näitaja statistiliselt ja keskkonna seisukohast oluline kasv, mille puhul peetakse vajalikuks kasvutendentsile tagasikäigu andmist kooskõlas artikliga 5;

4)

saasteainete põhjavette viimine – inimtegevuse tulemusena saasteainete otsene või kaudne põhjavette viimine;

5)

taustanivoo – aine sisaldus või indikaatorväärtus põhjaveekogumis, milles ei esine või milles esineb väga vähe selle keemilise koostise suhtes mõjuvaid inimtekkelisi muutusi;

6)

lähtetase – vähemalt võrdlusaastatel 2007 ja 2008 mõõdetud aine keskmine väärtus põhjaveekogumis direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 8 kehtestatud seireprogrammide alusel või juhul, kui ained määratakse pärast võrdlusaastaid, esimese perioodi jooksul, mille kohta on olemas esindava tähtaja jooksul kogutud seireandmed.

a)

I lisas osutatud põhjavee kvaliteedi standardid;

b)

II lisa A osas kirjeldatud menetlusega kooskõlas liikmesriikide kehtestatavad läviväärtused saasteainetele, saasteaineterühmadele ning reostuse näitajatele, mida liikmesriigi territooriumil peetakse sellisteks, mille tulemusena saab põhjaveekogusid või põhjaveekogude rühmi pidada ohustatuks, võttes arvesse vähemalt II lisa B osas sisalduvat loendit.

a)

asjakohane seire näitab, et direktiivi 2000/60/EÜ V lisa tabelis 2.3.2 sätestatud tingimused on täidetud; või

b)

I lisas loetletud põhjavee kvaliteedi standardite väärtusi ning kooskõlas artikliga 3 ja II lisaga kehtestatud asjakohaseid läviväärtusi ei ole ületatud selle põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma üheski vaatluspunktis; või

c)

kui põhjavee kvaliteedistandardi väärtus või läviväärtus ületatakse ühes või enamas vaatluspunktis, kuid III lisa kohane asjakohane analüüs kinnitab, et:

a)

viisist, kuidas kasvutendentsi hindamine põhjaveekogu või põhjaveekogude rühma erinevates vaatluspunktides on aidanud kaasa nimetatud direktiivi V lisa punkti 2.5 kohaselt selle kindlaks tegemisele, et nimetatud kogude puhul on tegemist mis tahes saasteaine kontsentratsiooni olulise ja püsiva kasvutendentsiga või selle tendentsi langusega, ning

b)

lõike 3 alusel kindlaksmääratud punktide põhjustest.

a)

kõiki vajalikke meetmeid, mille eesmärk on püüda ära hoida mis tahes ohtlike ainete põhjavette viimine, ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist. Selliste ainete tuvastamisel võtavad liikmesriigid eelkõige arvesse ohtlikke aineid, mis kuuluvad direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisa punktide 1 kuni 6 all osutatud saasteaineliikidesse või -rühmadesse ning aineid, mis kuuluvad kõnealuse lisa punktide 7 kuni 9 all osutatud saasteaineliikidesse või -rühmadesse, kui neid peetakse ohtlikuks;

b)

direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisas loetletud saasteainete osas, mida ei peeta ohtlikuks, ning kõigi teiste kõnealuses lisas nimetamata mitteohtlike saasteainete osas, mis liikmesriikide arvates kujutavad olemasolevat või võimalikku reostusohtu, kõiki vajalikke meetmeid ainete põhjavette viimise piiramiseks, tagades et selline vette viimine ei põhjusta põhjavee seisundi halvenemist ega saasteaine kontsentratsiooni olulisi ja jätkuvaid kasvutendentse põhjavees. Selliste meetmete rakendamisel võetakse arvesse vähemalt väljakujunenud häid tavasid, sealhulgas asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud häid keskkonnatavasid ja parimaid olemasolevaid meetodeid.

a)

direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti j alusel lubatud otseheite tagajärg;

b)

pädevate asutuste arvates oma kvantiteedilt ja kontsentratsioonilt nii väikesed, et vastuvõtva põhjavee kvaliteedi halvenemise ohtu hetkel ega tulevikus ei ole;

c)

õnnetuste või looduslike erandlike asjaolude tagajärg, mida ei olnud võimalik ette näha, vältida või leevendada;

d)

direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti f alusel lubatud põhjaveekogude kunstliku toitmise või suurendamise tagajärg;

e)

pädevate asutuste arvates sellised, mida ei ole tehniliselt võimalik ära hoida või piirata, ilma et kasutataks:

f)

muu hulgas üleujutuste ja põudade mõju leevendamise ning veemajanduse ja veeteede majandamise eesmärgil pinnavette sekkumise tagajärg, sealhulgas rahvusvahelisel tasemel. Selliseid toiminguid, sealhulgas setete kaevandamine, süvendamine, ümberpaigutamine ja uputamine pinnavetes, teostatakse kooskõlas liikmesriikide selles osas väljatöötatud üldiste siduvate eeskirjadega ning kui see on asjakohane, nende eeskirjade alusel väljaantud lubadega, tingimusel et need ei ohusta asjakohaste veekogude jaoks kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktiga b seatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist.