11.4.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/35

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/22/EÜ,

15. märts 2006,

mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise

miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2) arvestades lepituskomitees 8. detsembril 2005. aastal heaks kiidetud ühist teksti

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3820/85 teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise kohta (3) ja nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (5) on olulised sisetransporditeenuste ühisturu loomise, liiklusohutuse ja töötingimuste seisukohast.

(2)

Komisjon osutas oma valges raamatus “Euroopa transpordipoliitika kuni aastani 2010: otsuste tegemise aeg” vajadusele tõhustada kontrolle ja karistusi eelkõige autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide täitmise tagamiseks ja esmajoones suurendada kontrollide arvu, edendada süstemaatilist teabevahetust liikmesriikide vahel, koordineerida kontrolltegevusi ja toetada kontrolle teostavate ametiisikute väljaõpet.

(3)

Seetõttu on vajalik tagada autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide nõuetekohane kohaldamine ja ühtlustatud tõlgendamine, sätestades miinimumnõuded asjaomaste nõuete täitmise ühetaoliseks ja tõhusaks kontrolliks liikmesriikide poolt. Nende kontrollide eemärgiks on rikkumiste vähendamine ja ennetamine. Lisaks sellele tuleks luua süsteem, mis tagab kõrge riskipotentsiaaliga ettevõtjate rangema ja sagedasema kontrollimise.

(4)	Juhi väsimusest tekkivate ohtudega tuleb direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise kaudu samuti tegeleda.

(5)	Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed peaksid lisaks liiklusohutuse suurendamisele teedel aitama kaasa ka töötingimuste ühtlustamisele ühenduses ja looma võrdsed konkurentsitingimused.

(6)

Analoogsõidumeerikute asendamine digitaalsete sõidumeerikutega võimaldab üha enam analüüsida suuri andmemahte kiiremini ja täpsemini, mistõttu liikmesriikide suutlikkus viia läbi rohkem kontrolle järjest kasvab. Kontrollide arvu osas peaks sotsiaalõigusnormide kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite juhtide töötatud kontrollitavate päevade osakaal järk-järgult tõusma 4 %ni.

(7)	Kontrollisüsteemide osas peab olema eesmärgiks arendada siseriiklikke süsteeme Euroopa koostalitlusvõime ja praktilisuse suunas.

(8)	Kõik kontrolle teostavad üksused peavad olema varustatud piisava standardvarustusega ja õigusaktidest tulenevate volitustega, et võimaldada neil oma ülesandeid tõhusalt ja efektiivselt täita.

(9)	Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi nõuetekohast kohaldamist, peavad liikmesriigid püüdma tagada teel korraldatavate kontrollide tõhusat ja kiiret läbiviimist, eesmärgiga sooritada kontrollid lühima nõutava aja jooksul ja minimaalse ajakaoga juhi jaoks.

(10)

Igas liikmesriigis peaks olema vaid üksainus asutus, kelle pädevuses on ühendusesisesed kontaktid teiste asjaomaste ametkondadega. See asutus peaks koguma ka asjaomast statistikat. Liikmesriigid peaksid enda territooriumil kohaldama ka selget ja arusaadavat siseriiklikku kontrollistrateegiat, kusjuures nad võivad nimetatud strateegia elluviimise teha ülesandeks vaid üheleainsale asutusele.

(11)	Liikmesriikide kontrolliasutuste vahelist koostööd tuleb veelgi soodustada kooskõlastatud kontrollide, ühiste koolitusprojektide, elektroonilise teabevahetuse ning teadmiste ja kogemuste vahetamise kaudu.

(12)	Liikmesriikide kontrolliasutuste foorumi loomise teel tuleks võimaldada ja soodustada autovedude üle teostatava kontrolli häid tavasid, et tagada eelkõige ühtlustatud lähenemisviis sõidukijuhtide põhipuhkuse ja haiguspuhkuse tõendamise osas.

(13)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (6).

(14)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt selgete, ühiste reeglite sätestamist miinimumtingimuste kohta määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 561/2006 (mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (7)) nõuetekohase ja ühtse kohaldamise kontrollimiseks ei ole võimalik täiel määral saavutada liikmesriikide tasandil ning see on kooskõlastatud piiriüleste meetmete vajalikkuse tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)	Nõukogu 23. novembri 1988. aasta direktiiv 88/599/EMÜ standardsete kontrolliprotseduuride kohta määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja 3821/85 (8) rakendamiseks tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Objekt

Käesoleva direktiiviga sätestatakse määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimused.

Artikkel 2

Kontrollisüsteemid

1.   Liikmesriigid loovad teedel ja kõikide transpordiliikide ettevõtjate valdustes nõuetekohase ja järjepideva rakendamise asjakohaste ja regulaarsete kontrollide süsteemi nagu on osutatud artiklis 1.

Nimetatud kontrollid hõlmavad igal aastal ulatusliku ja esindusliku läbilõike kõikidest määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 kohaldamisalasse kuuluvate transpordiliikide ringiliikuvatest töötajatest, sõidukijuhtidest, ettevõtjatest ja sõidukitest.

Liikmesriigid tagavad oma territooriumil ühtse kontrollistrateegia kohaldamise. Sellel eesmärgil võivad liikmesriigid määrata asutuse artiklite 4 ja 6 alusel võetavate meetmete koordineerimiseks; sellest teavitatakse komisjoni ja teisi liikmesriike.

2.   Kui see pole veel nii, annavad liikmesriigid pädevatele kontrolli teostavatele ametnikele hiljemalt 1. mail 2007 kõik vajalikud õigusaktidest tulenevad volitused, et nad saaksid neile antud kontrollikohustusi vastavalt käesolevale direktiivile nõuetekohaselt täita.

3.   Iga liikmesriik korraldab kontrolle nii, et need hõlmaksid alates 1. maist 2006 1 % määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite juhtide töötatud päevadest. See protsendimäär tõuseb alates 1. jaanuarist 2008 vähemalt 2 %-ni ja alates 1. jaanuarist 2010 vähemalt 3 %-ni.

Alates 1. jaanuarist 2012 võib komisjon nimetatud minimaalset protsendimäära tõsta 4 %-ni kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega tingimusel, et vastavalt artikli 3 kohaselt kogutud statistilised andmed näitavad, et keskmiselt üle 90 % kõikidest kontrollitud sõidukitest on varustatud digitaalse sõidumeerikuga. Oma otsuse tegemisel arvestab komisjon ka olemasolevate kontrollimeetmete tõhusust, eelkõige digitaalsete sõidumeerikute andmete kättesaadavust ettevõtjate valdustes.

Vähemalt 15 % kontrollitavate tööpäevade üldarvust tuleb kontrollida teel ja vähemalt 30 % ettevõtjate valdustes. Alates 1. jaanuarist 2008 tuleb vähemalt 30 % kontrollitavate tööpäevade üldarvust kontrollida teel ja vähemalt 50 % ettevõtjate valdustes.

4.   Määruse (EMÜ) nr 3820/85 artikli 16 lõike 2 kohaselt komisjonile esitatav teave peab sisaldama teel kontrollitud juhtide, ettevõtjate valdustes tehtud kontrollide, kontrollitud tööpäevade ja teatatud rikkumiste arvu ning liiki koos viitega selle kohta, kas tegemist oli reisijate- või kaubaveoga.

Artikkel 3

Statistilised andmed

Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõigete 1 ja 3 kohaselt tehtud kontrollidel kogutud statistilised andmed liigitatakse järgmistesse kategooriatesse:

a)	kontrollid teel: i) tee liik, st kas tegemist on kiirtee, riigimaantee või kõrvalteega ning kontrollitud sõiduki registreerimisriik, et vältida diskrimineerimist; ii) sõidumeeriku liik, analoog- või digitaalne sõidumeerik;

b)	kontrollid ettevõtjate valdustes: i) veo liik, st piiriülene või riigisisene vedu, kauba- või reisijatevedu, omal kulul või rendi või tasu eest korraldatav vedu; ii) ettevõtja autopargi suurus; iii) sõidumeeriku liik, analoog- või digitaalne sõidumeerik.

Nimetatud statistilised andmed esitatakse komisjonile iga kahe aasta tagant ja avaldatakse aruandes.

Liikmesriikide pädevad asutused säilitavad eelmise aasta kohta kogutud andmeid.

Juhtide eest vastutavad ettevõtjad säilitavad üks aasta neile kontrollasutuste poolt edastatud dokumente, tulemusi ja muid asjakohaseid andmeid kontrollide kohta, mis on teostatud ettevõtjate kohta nende valdustes ja/või nende juhtide kohta teel.

Punktides a ja b nimetatud kategooriate mõistete nõutava edasise täpsustamise kehtestab komisjon vastavalt artikli 12 lõikes 2 nimetatud menetlusele.

Artikkel 4

Kontrollid teel

1.   Teedel korraldatakse kontrolle eri kohtades mis tahes ajal ja need hõlmavad piisavalt suure osa teedevõrgust, et raskendada kontrollpunktidest kõrvalehoidmist.

2.   Liikmesriigid tagavad:

a)	olemasolevatel ja kavandatavatel teedel või nende läheduses piisaval hulgal kontrollpunktide olemasolu ning, et vajadusel saaks tanklaid ja teisi kiirteede ääres asuvaid ohutuid kohti kasutada kontrollpunktidena;

b)	kontrollide korraldamise juhusliku rotatsiooni süsteemi alusel ja nõuetekohast geograafilist tasakaalu arvestades.

3.   Teedel korraldatavate kontrollide objektiks on I lisa A-osas sätestatud asjaolud. Kontrollid võivad vajadusel keskenduda teatud spetsiifilisele asjaolule.

4.   Piiramata artikli 9 lõike 2 kohaldamist, ei tohi teedel korraldatavate kontrollide puhul esineda diskrimineerimist. Eelkõige ei tohi kontrolli teostavad ametnikud diskrimineerida järgmistel alustel:

a)	sõiduki registreerimisriik;

b)	juhi elukohariik;

c)	ettevõtja asukohariik;

d)	sõidu algus- ja sihtpunkt;

e)	sõidumeeriku liik, analoog- või digitaalne sõidumeerik.

5.   Kontrolliametnikule tuleb esitada:

a)	peamiste kontrollitavate asjaolude nimekiri vastavalt I lisa A-osale;

b)	standardkontrollvarustus vastavalt II lisale.

6.   Kui mõnes teises liikmesriigis registreeritud sõiduki juhile teel korraldatud kontroll on andnud põhjust uskuda, et juht on pannud toime rikkumisi, mida kontrolli käigus ei ole võimalik vajalike andmete puudumise tõttu kindlaks teha, abistavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused üksteist olukorra selgitamisel.

Artikkel 5

Kooskõlastatud kontrollid

Liikmesriigid korraldavad vähemalt kuus korda aastas kooskõlastatud operatsioone, et kontrollida teel määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja 3821/85 kohaldamisalasse kuuluvaid juhte ja sõidukeid. Selliseid operatsioone viivad läbi korraga kahe või enama liikmesriigi kontrolliasutused, kellest igaüks tegutseb oma territooriumil.

Artikkel 6

Kontrollid ettevõtjate valdustes

1.   Kontrollide korraldamisel ettevõtjate valdustes võetakse arvesse eri transpordiliikidega ja ettevõtjatega varem saadud kogemusi. Viimatinimetatud kontrolle korraldatakse ka juhul, kui teel on tuvastatud määruste (EMÜ) nr 3820/85 või (EMÜ) nr 3821/85 tõsiseid rikkumisi.

2.   Ettevõtjate valdustes korraldatavad kontrollid hõlmavad I lisa A- ja B-osas nimetatud asjaolusid.

3.   Kontrolliametnikule tuleb esitada:

a)	tähtsamate kontrollitavate asjaolude nimekiri vastavalt I lisa A- ja B-osale;

b)	teatud standardkontrollvarustus vastavalt II lisale.

4.   Liikmesriigi kontrolliametnikud võtavad kontrollimise käigus arvesse kogu teavet, mille on kooskõlas artikli 7 lõikega 1 mõne teise liikmesriigi määratud kontaktide eest vastutav ametiasutus edastanud asjaomase ettevõtja tegevuse kohta selles teises liikmesriigis.

5.   Lõigetes 1 kuni 4 sätestatud eesmärkidel võrdsustatakse need pädevate asutuste territooriumil korraldatud kontrollid, mille aluseks on kõnealuste asutuste taotlusel ettevõtjate poolt esitatud asjaomased dokumendid, ettevõtjate valdustes korraldatud kontrollidega.

Artikkel 7

Ühendusesisesed kontaktid

1.   Liikmesriigid määravad asutuse, kelle ülesanded on järgmised:

a)	artikli 5 alusel võetavate meetmete teiste liikmesriikide samalaadsete asutustega kooskõlastamise tagamine;

b)	iga kahe aasta tagant statistiliste aruannete edastamine komisjonile määruse (EMÜ) nr 3820/85 artikli 16 lõike 2 alusel;

c)	otsene vastutus teiste liikmesriikide pädevate asutuste abistamise eest vastavalt artikli 4 lõikele 6.

Asutus on esindatud artikli 12 lõikes 1 osutatud komitees.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni selle asutuse määramisest ja komisjon edastab asjaomase teabe teistele liikmesriikidele.

3.   Liikmesriikide vahelist andmete, kogemuste ja teabe vahetust tuleb aktiivselt edendada, esmajoones – kuid mitte ainuüksi – artikli 12 lõikes 1 osutatud komitee ning vajadusel komisjoni poolt kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega määratud asjaomase asutuse kaudu.

Artikkel 8

Teabevahetus

1.   Määruse (EMÜ) nr 3820/85 artikli 17 lõike 3 ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 19 lõike 3 kohaselt vastastikku kättesaadavaks tehtavat teavet vahetatavad selleks komisjonile kooskõlas artikli 7 lõikega 2 teatavaks tehtud määratud asutused:

a)	vähemalt üks kord iga kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist;

b)	üksikjuhtudel liikmesriigi eritaotluse korral.

2.   Liikmesriigid püüavad sisse seada elektroonilise teabevahetuse süsteemid. Komisjon määratleb kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega ühtse tõhusa teabevahetuse meetodi.

Artikkel 9

Riskiastme hindamise süsteem

1.   Liikmesriigid võtavad ettevõtjate jaoks kasutusele riskiastme hindamise süsteemi, mis põhineb üksikute ettevõtjate poolt toime pandud määruste (EMÜ) nr 3820/85 või (EMÜ) nr 3821/85 rikkumiste arvul ja raskusastmel. Komisjon toetab liikmesriikidevahelist dialoogi, et julgustada riskiastme hindamise süsteemide vahelist ühtsust.

2.   Kõrge riskiastmega ettevõtjaid kontrollitakse rangemini ja sagedamini. Sellise süsteemi kriteeriume ja üksikasjalikke rakenduseeskirju arutatakse artiklis 12 osutatud komitees eesmärgiga luua teabevahetuse süsteem heade tavade kohta.

3.   Määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rikkumiste esialgne nimistu on sätestatud III lisas.

Suuniste andmiseks määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rikkumiste raskuste üle otsustamisel võib komisjon vajaduse korral ja kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega teha algatusi suuniste kehtestamiseks rikkumiste üldise liigitamise kohta, jagades rikkumised kategooriatesse vastavalt nende raskusastmele.

Kõige raskemate rikkumiste kategooria peaks sisaldama neid rikkumisi, mille puhul määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 asjakohaste sätete mitte täitmine tekitab kõrge surma või raske kehavigastuse riski.

Artikkel 10

Aruandlus

1. maiks 2009 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse tõsiste rikkumiste eest liikmesriikide õigusaktides kehtestatud karistusi.

Artikkel 11

Head tavad

1.   Kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusega kehtestab komisjon suunised heade kontrolli teostamise tavade kohta.

Need suunised avaldatakse iga kahe aasta tagant koostatavas komisjoni aruandes.

2.   Liikmesriigid korraldavad vähemalt korra aastas ühiseid koolitusprogramme heade tavade kohta ja aitavad kaasa oma vastava ühendusesiseste kontaktide eest vastutava ametiasutuse vähemalt ühe korra aastas toimuvale personalivahetusele teiste liikmesriikide asjaomaste asutustega.

3.   Komisjon koostab vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusele elektroonilise ja väljatrükitava vormi, mida kasutatakse juhul, kui sõidukijuht on viibinud määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 lõike 7 esimese lõigu esimeses taandes nimetatud haigus- või põhipuhkusel või kui sõidukijuht on selle ajavahemiku piires juhtinud sõidukit, mis ei kuulu määruse (EMÜ) nr 3820/85 kohaldamisalasse.

4.   Liikmesriigid tagavad, et kontrolliametnikud saavad oma ülesannete täitmiseks nõuetekohase koolituse.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 18 lõike 1 alusel loodud komitee.

2.   Sellele lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses määratakse kolm kuud.

3.   Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 13

Rakendusmeetmed

Ühe liikmesriigi taotlusel või omal algatusel võtab komisjon vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusele vastu rakendusmeetmed, millega järgitakse ühte järgmistest eesmärkidest:

a)	edendada ühist lähenemist selle direktiivi rakendamiseks;

b)	edendada kontrolliasutuste vahelist ühtset lähenemisviisi ja määruse (EMÜ) nr 3820/85 ühtlustatud tõlgendamist erinevate kontrolliasutuste poolt;

c)	lihtsustada dialoogi transpordisektori ja kontrolliasutuste vahel.

Artikkel 14

Läbirääkimised kolmandate riikidega

Pärast käesoleva direktiivi jõustumist alustab ühendus käesoleva direktiiviga samaväärsete eeskirjade kohaldamiseks läbirääkimisi asjaomaste kolmandate riikidega.

Kuni läbirääkimiste lõpetamiseni lülitavad liikmesriigid andmed kolmandatest riikidest pärit sõidukite kontrollimise kohta teabesse, mille nad edastavad komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 3820/85 artikli 16 lõikele 2.

Artikkel 15

Lisade ajakohastamine

Muudatused, mis on vajalikud lisas esitatud nõuete kohandamiseks heade tavade arenguga, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 16

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. aprillil 2007. Nad edastavad komisjonile viivitamata nimetatud sätete teksti ning nende sätete ja käesoleva direktiivi sätete vahelise vastavustabeli.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusaktide teksti.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

1.   Direktiiv 88/599/EMÜ tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

2.   Kehtetuks tunnistatud direktiivile tehtud viiteid tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 241, 28.9.2004, lk 65.

(2)  Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2004. aasta arvamus (ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 385), nõukogu 9. detsembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 63 E, 15.3.2005, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 13. aprilli 2005. aasta seisukoht (ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 415). Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2006. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ja nõukogu 2. veebruari 2006. aasta otsus.

(3)  EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/59/EÜ (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4).

(4)  EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 432/2004 (ELT L 71, 10.3.2004, lk 3).

(5)  EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35.

(6)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(7)  ELT L 102,11.4.2006, lk 1.

(8)  EÜT L 325, 29.11.1988, lk 55. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 2135/98 (EÜT L 274, 9.10.1998, lk 1).

---

---

---

---

---