EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOONID

Euroopa ühenduse deklaratsioon Alpi konventsiooni pinnasekaitseprotokolli artikli 12 lõike 3 kohta

Euroopa Ühendus juhib tähelepanu sellele, et pinnasekaitseprotokolli artikli 12 lõiget 3 tuleks tõlgendada kooskõlas kehtivate EÜ õigusaktidega ja eelkõige nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiviga 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses. (1) Euroopa Ühenduse arvates võib reoveesetetel olla põllumajanduslikult väärtuslikke omadusi ja neid võib kasutada põllumajanduses tingimusel, et seda tehakse nõuetekohaselt. Reoveesetete kasutamine ei tohi halvendada pinnase ega põllumajandustoodete kvaliteeti, nagu on märgitud kõnealuse direktiivi 7. põhjenduses, samuti ei tohi see avaldada kahjulikku mõju inimestele (otsene või kaudne mõju inimeste tervisele), loomadele, taimedele ega keskkonnale, nagu on märgitud kõnealuse direktiivi 5. põhjenduses ja artiklis 1. Reoveesetteid võib kasutada, kui need on kasulikud pinnasele või põllukultuuride ja taimede toitainetega varustamiseks.

Euroopa ühenduse deklaratsioon Alpi konventsiooni pinnasekaitseprotokolli artikli 17 lõike 2 kohta

Pinnasekaitseprotokolli artikli 17 lõiget 2 tuleb tõlgendada vastavalt Euroopa Ühenduse õigusaktidele ja mõista nii, et peab olema tagatud jäätmete ja jääkmaterjalide eeltöötlust, töötlust ja kõrvaldamist käsitlevate jäätmekäitluskavade koostamine ja täitmine, et vältida pinnasereostust ja tagada lisaks keskkonnakaitsele ka inimeste tervise kaitse.

Euroopa ühenduse deklaratsioon Alpi konventsiooni pinnasekaitseprotokolli artikli 19 lõike 2 ja artikli 21 lõike 2 kohta

Seoses pinnasekaitseprotokolli artikli 19 lõikega 2 ja artikli 21 lõikega 2 peaks ühtne vaatlussüsteem olema vajaduse korral ühilduv maavaatlussüsteemide ülemaailmse süsteemiga (Global Earth Obesrvation System of the Systems – GEOSS) ja arvestama andmebaasiga, mille liikmesriigid on loonud kooskõlas vaatlusi, andmete kogumist ja metaandmeid käsitlevate EÜ õigusaktidega.

Deklaratsioon seoses euroopa ühenduse reservatsiooniga Alpi konventsiooni energeetikaprotokolli artikli 9 kohta

Energeetikaprotokolli artikkel 9 käsitleb tuumaenergia küsimusi. Niivõrd, kui see puudutab Euroopa Ühendust, sisalduvad artiklis 9 nimetatud nõuded Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingus. Alpi konventsiooni ratifitseeriv otsus ei põhinenud Euratomi asutamislepingul, vaid üksnes Euroopa Ühenduse asutamislepingul. Otsusel, millega antakse luba protokollile alla kirjutada, on sama õiguslik alus. Sellest tulenevalt ei ole energeetikaprotokolli jõustumisel Euroopa Ühenduse suhtes selle artikkel 9 ühendusele siduv.

---

(1)  EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6.

TÕLGE

PROTOKOLL

1991. aasta Alpi konventsiooni rakendusprotokoll pinnasekaitse valdkonnas

Pinnasekaitseprotokoll

Preambul

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

MONACO VÜRSTIRIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

ning

EUROOPA ÜHENDUS,

VASTAVALT nende 7. novembri 1991. aasta Alpide kaitse konventsioonist (Alpi konventsioon) tulenevale ülesandele tagada Alpide piirkonna terviklik kaitsepoliitika ja säästev areng;

VASTAVALT Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetest 2 ja 3 tulenevatele kohustustele;

PINNASELE tekitatavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete kahjude vähendamiseks, eelkõige kasutades pinnast säästvaid põllumajandus- ja metsandustootmisviise, kasutades pinnast säästlikult, tõkestades erosiooni ning piirates pinnase isoleerimist;

TÕDEDES, et Alpi pinnase kaitse, selle säästev majandamine ja looduslike funktsioonide taastamine muudetud aladel on üldsuse huvides;

TÕDEDES, et Alpid kui üks Euroopa suurimaid rikkumata looduslikke alasid, hõlmavad mitmekesist looduskeskkonda ja äärmiselt tundlikke ökosüsteeme, mille talitlusvõime tuleb säilitada;

OLLES VEENDUNUD, et kohalikul elanikkonnal peab olema võimalus määratleda oma sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut ning osaleda selle arengu elluviimisel olemasoleva institutsioonilise korralduse raames;

OLLES TEADLIKUD, et ühelt poolt kujutab Alpide piirkond olulist elu- ja majandustegevuse raamistikku kohaliku elanikkonna jaoks ning puhkeala teiste piirkondade elanikele ning et teiselt poolt võivad tihedalt Alpide piirkonda koondunud erinevad kasutusvajadused seada ohtu pinnase funktsioonide säilimise ning et sellest tulenevalt tuleb majandushuvid ühitada keskkonnanõuetega;

TÕDEDES, et pinnasel on eriline koht ökosüsteemides, et selle esialgsel kujul taastumine ning kahjustatud pinnase taastamine toimub väga aeglaselt, et Alpide piirkonna topoloogilise eripära tõttu võib pinnaseerosioon intensiivistuda, et ühelt poolt on pinnas saasteainete koguja ning et teiselt poolt võib saastatud pinnas olla imendunud saasteainete allikaks ümbruskonna ökosüsteemide jaoks ning võib kujutada ohtu inimesele, loomadele ja taimedele;

OLLES TEADLIKUD, et pinnase kasutamine, eriti linnastumise, tööstuse ja käsitöö, infrastruktuuride, kaevandamise, turismi, põllu- ja metsamajanduse ning transpordi arengu tõttu, võib kaasa tuua pinnase kvalitatiivse ja kvantitatiivse kahjustamise ning et vastavalt tuleks kohaldada asjakohaseid ja terviklikke ennetusmeetmeid ning pakkuda pinnase kaitseks välja kahjusid piiravad ja tervendavad meetmed;

ARVESTADES, et pinnase kaitse mõjutab teisi poliitikavaldkondi Alpide piirkonnas ning et see tuleb järelikult kooskõlastada teiste valdkondade ja sektoritega;

OLLES VEENDUNUD, et teatavaid probleeme saab lahendada üksnes piiriüleselt ning et need nõuavad Alpi riikide ühismeetmeid, mille peavad ellu viima lepingu allakirjutanud pooled vastavalt olemasolevatele vahenditele,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärgid

1.   Käesoleva protokolli eesmärk on Alpi konventsiooni osaliste võetud pinnasekaitse alaste kohustuste täitmine.

2.   Alpide pinnast tuleb säästval viisil säilitada, et see saaks:

1.

täita oma looduslikku funktsiooni: a) inimeste, loomade, taimede ja mikroorganismide elatusallika ja elukeskkonnana; b) looduse ja maastiku tähtsa osana; c) ökoloogilise tasakaalu lahutamatu elemendina, eelkõige seoses vee ja toitainete ringlusega; d) ainevarude muundamis- ja reguleerimiskeskkonnana, eriti tänu oma filtreerimisvõimele, puhvriefektile ja reservuaariomadustele, eelkõige seoses põhjavee kaitsega; e) geenivaramuna;

2.	funktsioneerida loodus- ja kultuuriloo arhiivina ning

3.	täita oma funktsioone: a) põllumajandus-, sealhulgas rohumaaviljelus- ja metsamajanduspaigana; b) inimasustus- ja turisminduskohana; c) muude kaubanduslike eesmärkide täitmise, transpordi-, tarnimis- ja turustamistegevuse, vee- ja jäätmekäitluse kohana; d) loodusvarade allikana.

Eelkõige tuleb tagada ja säilitada pinnase kui ökoloogilise tasakaalu põhielemendi ökoloogilised funktsioonid pikas perspektiivis nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Soodustada tuleb kahjustatud pinnase taastamist.

3.   Kavandatud meetmete eesmärk on eelkõige igale asukohale sobiv pinnase kasutamine, maa säästlik kasutamine, pinnaseerosiooni ja pinnasestruktuuri kahjustava muutmise ennetamine ning pinnast saastavate ainete koguste vähendamine.

4.   Eelkõige tuleb säilitada ja edendada Alpide piirkonnale omast pinnase mitmekesisust ning sellele iseloomulikke asupaiku.

5.   Sellepärast on eriti oluline ennetuspõhimõte, mis hõlmab pinnase funktsioneerimise kaitsmist, pinnase erinevatel eesmärkidel kasutamise võimalust ning pinnase säilitamist tulevastele põlvedele säästva arengu otstarbeks.

Artikkel 2

Põhikohustused

1.   Protokolliosalised kohustuvad võtma vajalikud õigus- ja haldusmeetmed, et tagada pinnasekaitse Alpide piirkonnas. Nende meetmete järelevalve toimub siseriiklike pädevate asutuste vastutusel.

2.   Pinnase funktsioneerimise ränga ja pideva ohustamise korral peavad üldjuhul kaitseaspektid olema kasutusaspektide suhtes ülekaalus.

3.   Protokolliosalised uurivad võimalusi toetada käesolevas Alpide piirkonna pinnasekaitseprotokollis osutatud meetmeid maksu- ja/või finantsmeetmetega. Pinnasekaitsega ning pinnase säästliku ja keskkonnasõbraliku kasutamise eesmärkidega kokkusobivad meetmed peaksid pälvima erilise toetuse.

Artikkel 3

Eesmärkide arvessevõtmine teistes poliitikavaldkondades

Protokolliosalised kohustuvad arvestama käesoleva protokolli eesmärke ka oma teistes poliitikavaldkondades. Alpides kehtib see eelkõige territooriumi planeerimise, linnaplaneerimise, transpordi, energiamajanduse, põllumajanduse ja metsanduse, toorainekasutuse, kaubanduse, tööstuse, turismi, looduskaitse ja maastikuhoolduse, veemajanduse ja jäätmekäitluse ning õhu kvaliteedi sektori puhul.

Artikkel 4

Piirkondlike ja kohalike asutuste osalus

1.   Olemasoleva institutsioonilise korralduse raames määratleb iga protokolliosaline otseselt asjassepuutuvate institutsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahelise koordineerimise ja koostöö parima taseme, et edendada solidaarvastutust, eriti sünergia kasutamisel ja arendamisel seoses Alpide piirkonnas pinnasekaitsepoliitika kohaldamise ning sellest tulenevate meetmete rakendamisega.

2.   Otseselt asjassepuutuvad piirkondlikud ja kohalikud asutused osalevad olemasolevas institutsioonilises raamistikus ja vastavalt oma pädevusele nende poliitikavaldkondade ettevalmistamise ja elluviimise erinevates etappides.

Artikkel 5

Rahvusvaheline koostöö

1.   Protokolliosalised toetavad tugevdatud rahvusvahelist koostööd vastavate pädevate institutsioonide vahel eelkõige pinnasekatastri koostamise, pinnase süstemaatilise seire, kaitstud alade ja saastatud alade piiritlemise ja järelevalve ning riskialade, samuti andmebaaside loomise ja ühitamise, Alpi pinnase kaitse alase teadustegevuse koordineerimise ning vastastikuse teavitamise osas.

2.   Protokolliosalised kohustuvad kõrvaldama Alpide piirkonna piirkondlike ja kohalike asutuste rahvusvahelist koostööd takistavad asjaolud ning soodustama ühiste probleemide lahendamist kõige asjakohasemal tasemel.

3.   Kui pinnasekaitsega seonduvate meetmete määratlemisel on hõlmatud riiklik või rahvusvaheline pädevus, peab piirkondlikel ja kohalikel asutustel olema võimalus esindada tõhusal viisil elanikkonna huve.

II   PEATÜKK

ERIMEETMED

Artikkel 6

Alade piiritlemine

Protokolliosalised jälgivad, et kaitsealade piiritlemisel on kaitset vääriv pinnas võrdväärselt hõlmatud. Eelkõige tuleb säilitada iseloomulikud või maa arengu tundmise seisukohast erilist huvi pakkuvad pinnase ja kivimite formatsioonid.

Artikkel 7

Pinnase säästlik ja ettevaatlik kasutamine

1.   Territooriumi planeerimise ja säästva arengu protokolli artikli 9 kolmandas lõikes osutatud kavade ja/või programmide koostamisel ning elluviimisel tuleb arvesse võtta pinnasekaitse vajadusi, eelkõige pinnase ja maa säästlikku kasutamist.

2.   Pinnase isoleerimise ja hõivamise piiramiseks jälgivad protokolliosalised maad säästvate ja pinnast hoidvate ehitusviiside kasutamist. Inimasustuse puhul kasutavad nad eelistatavalt olemasolevaid alasid, piirates asustatud alade laienemist.

3.   Hinnates suurprojektide ruumiga seonduvat ja keskkonnaalast vastavust kaubanduse ja tööstuse, ehituse ja infrastruktuuride, eelkõige transpordi, energia ja turismi valdkondades, tuleb riiklike menetluste raames arvesse võtta Alpide piirkonna pinnase kaitset ja vähest vaba pinda.

4.   Kui looduslikud tingimused võimaldavad, tuleb pinnas, mida enam ei kasutata või mida on kahjustatud (eelkõige prügilad, puistangud, infrastruktuurid või suusarajad), taastada või rekultiveerida.

Artikkel 8

Maavarade säästlik kasutamine ja pinnast säästev kaevandamine

1.   Protokolliosalised jälgivad, et pinnasest kaevandatud maavara kasutatakse säästlikult. Nad korraldavad selle nii, et eelistatavalt tarvitatakse asendusaineid ning et kasutatakse ära kõik taaskasutusvõimalused või et nende arendamist soodustatakse.

2.   Pinnasest kaevandatava maavara kaevandamisel, töötlemisel ja kasutamisel tuleb vähendada pinnase teiste funktsioonide ohustamist. Pinnase funktsioneerimise kaitse seisukohast erilise tähtsusega aladel ja joogivee võtmiseks mõeldud aladel tuleks maavara kaevandamisest loobuda.

Artikkel 9

Märgalade ja turbaväljade pinnase säilitamine

1.   Protokolliosalised kohustuvad säilitama kõrgeid ja madalaid turbavälju. Selleks tuleks keskmise tähtaja jooksul ette näha täielikult turba aseaine kasutamine.

2.   Märgaladel ja turbaväljadel tuleb kuivendusmeetmeid piirata olemasolevate võrkude hooldamisega, välja arvatud õigustatud erandjuhud. Tuleks soodustada juba kuivendatud alade loodusliku seisundi taastamise meetmeid.

3.   Üldjuhul ei tohiks soiseid pinnaseid kasutada või kui neid põllumajanduses kasutatakse, tuleks seda teha nii, et säiliks nende eripära.

Artikkel 10

Ohustatud alade määratlemine ja hooldamine

1.   Protokolliosalised lepivad kokku geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste, eelkõige pinnaliikumise (lihked, mudavoolud, varingud), laviinide ja üleujutuse riskidega Alpide alade kaardistamises, nende katastris arvelevõtmises ja vajaduse korral ohustatud alade määratlemises. Vajaduse korral tuleb arvesse võtta seismilisi riske.

2.   Protokolliosalised jälgivad, et ohustatud aladel rakendatakse võimaluste piires looduslähedasi ehitusmeetodeid ning kasutatakse maastikutingimustesse sobivaid kohalikke ja traditsioonilisi materjale. Neid meetmeid tuleb toetada asjakohaste metsandusmeetmetega.

Artikkel 11

Erosiooniohuga Alpide piirkondade määratlemine ja hooldamine

1.   Protokolliosalised lepivad kokku lauserosioonist puudutatud Alpide piirkondade kaardistamises ja nende arvelevõtmises pinnasekatastris pinnaseerosiooni kvantifikatsiooni võrreldavate kriteeriumide järgi, kui see on materiaalse vara kaitseks vajalik.

2.   Pinnaseerosiooni tuleb piirata vältimatu miinimumini. Pinnaseerosiooni ja maalihete tõttu kahjustunud alasid tuleks taastada ulatuses, mis on vajalik inimese ja materiaalse vara kaitseks.

3.   Inimese ja materiaalse vara kaitseks tuleks hüdraulika valdkonnas, ehituses ja metsanduses eelistatavalt kasutada looduslähedasi meetodeid, et pidurdada veest põhjustatud erosiooni ning vähendada pindmise äravoolu mõju.

Artikkel 12

Põllumajandus, rohumaaviljelus ja metsandus

1.   Pinnase kaitsmiseks erosiooni ja kahjuliku tihendamise vastu kohustuvad protokolliosalised kasutama põllumajandus-, rohumaaviljelus- ja metsandusalaseid häid tavasid, mis sobivad kohalike tingimustega.

2.   Väetiste või taimekaitsevahendite kasutamise tagajärjel pinnasesse imendunud ainete osas töötavad protokolliosalised välja ja rakendavad heade tehniliste tavade ühiseid kriteeriume. Väetiste olemus ja kogus ning nende laotamise hooaeg tuleb kohandada vastavalt taimede vajadustele, arvestades pinnases leiduvaid toitaineid ja orgaanilisi aineid, ning kasvu- ja keskkonnatingimustele. Sellele aitavad kaasa ökoloogiliste/bioloogiliste ja integreeritud tootmismeetodite rakendamine ning kariloomadega seonduva sobitamine looduslike kasvutingimustega.

3.   Alpi karjamaadel tuleb eriti mineraalväetiste ja sünteesitud taimekaitsevahendite kasutamist vähendada miinimumini. Tuleks loobuda kanalisatsioonijääkide kasutamisest.

Artikkel 13

Metsandus- ja muud meetmed

1.   Seoses mägimetsadega, mis kaitsevad suurel määral ennast ise, või eelkõige asustatud alade, transpordiinfrastruktuuri, põllumajandusmaa ja muude sarnaste piirkondadega kohustuvad protokolliosalised pidama esmatähtsaks selliste metsade kaitsefunktsiooni ning suunama oma metsamajandust nii, et see kaitsefunktsioon säiliks. Mägimetsi tuleb säilitada nende kasvukohas.

2.   Eriti tuleb metsa kasutamisel ja hooldamisel vältida pinnaseerosiooni ja pinnase kahjulikku tihendamist. Selleks edendatakse kasvukohale sobivat metsandust ja metsade looduslikku taastamist.

Artikkel 14

Turismiinfrastruktuuride mõju

1.   Protokolliosalised toimivad kõige asjakohasemal viisil, et:

—	välditaks turismitegevuse negatiivset mõju Alpide pinnasele,

—	intensiivse turismi tagajärjel muudetud pinnas stabiliseeritaks eelkõige ja nii palju kui võimalik taimkatte taastamise ja looduslähedase tehnoloogia kasutamise teel. Edasist kasutust tuleks suunata selliselt, et pinnase kahjustamine ei korduks,

—	suusaradade ehitus- ja tasanduslube antaks kaitsefunktsiooniga metsades ainult erandkorras ning juhul, kui on ette nähtud hüvitusmeetmed, ja et lube ei antaks ebastabiilsetel aladel.

2.   Suusaradade ettevalmistamisel kasutatavad keemilised ja bioloogilised lisandid on lubatud vaid juhul, kui nende kokkusobivus keskkonnaga on tõendatud.

3.   Kui täheldatakse olulist kahju pinnasele ja taimestikule, võtavad protokolliosalised esimesel võimalusel vajalikud meetmed nende tervendamiseks.

Artikkel 15

Saasteainete pinnasesse imendumise piiramine

1.   Protokolliosalised teevad kõik endast oleneva, et vähendada ennetavate meetmete abil saasteainete pinnasesse imendumist atmosfäärist, veest, jäätmetest ja keskkonnale kahjulikest ainetest. Esmatähtsad on meetmed, millega piiratakse emissiooni selle allikates.

2.   Et vältida pinnase saastumist ohtlike ainete kasutamise tõttu, võtavad protokolliosalised vastu tehnilised sätted, kehtestavad kontrolltoimingud ning viivad läbi uurimisprogramme ja teavitustööd.

Artikkel 16

Keskkonnale sobivate sulatus- ja liivatusmaterjalide kasutamine

Protokolliosalised kohustuvad vähendama miinimumini sulatussoola kasutamist ning kasutama võimaluse piires libisemisvastaseid ja vähem saastavaid vahendeid, näiteks kruusa ja liiva.

Artikkel 17

Saastatud pinnas, keskkonnalased kohustused, jäätmekäitlusprogrammid

1.   Protokolliosalised kohustuvad üle vaatama ja dokumenteerima oma keskkonnaalased kohustused ning kahtlased prügilad (keskkonnaalaste kohustuste register), et analüüsida selliste piirkondade seisukorda ja hinnata võrdlusmeetodite abil nendega seonduvat võimalikku ohtu.

2.   Et vältida pinnase saastamist ning tagada keskkonnale sobiv jäätmete ja jääkainete eeltöötlemine, käitlemine ja kõrvaldamine, tuleb välja töötada ja ellu viia jäätmekäitlusprogrammid.

Artikkel 18

Lisameetmed

Protokolliosalistel on õigus võtta lisaks käesolevas protokollis käsitletud meetmetele pinnase kaitseks lisameetmeid.

III   PEATÜKK

TEADUSUURINGUD, KOOLITUS JA TEAVITAMINE

Artikkel 19

Teadusuuringud ja seire

1.   Protokolliosalised edendavad ja ühtlustavad tihedas koostöös teadusuuringuid ja süstemaatilist seiret, mis on vajalikud käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks.

2.   Protokolliosalised jälgivad, et teadusuuringute ja süstemaatilise seire siseriiklikul tasandil saadud tulemused integreeritaks ühtsesse püsivasse seire- ja teabesüsteemi ning et need oleksid avalikkusele kättesaadavad olemasolevas institutsioonilises raamistikus.

3.   Protokolliosalised lepivad kokku, et võtavad Alpi pinnasekaitse teadusprojektide koordineerimisel arvesse muid siseriiklikke ja rahvusvahelisi teadusuuringute arengusuundi ning kavandavad ühist teadustegevust.

4.   Erilist tähelepanu pööratakse inimtegevusest tingitud pinnase tundlikkuse ja pinnase taastumisvõime hindamisele ning vastavate sobivaimate tehnoloogiate uuringutele.

Artikkel 20

Ühitatud andmebaaside koostamine

1.   Protokolliosalised lepivad kokku Alpide teabe- ja seiresüsteemi raames võrreldavate andmebaaside loomises (pedoloogilised parameetrid, proovivõtud, analüüsimeetodid, hindamine) ning teabevahetuse võimalustes.

2.   Protokolliosalised lepivad kokku pinnasele kahjulikud ained, mida analüüsitakse esmajärjekorras, ning kehtestavad võrreldavad hinnangukriteeriumid.

3.   Protokolliosalised püüavad luua nende hindamiste alusel ning ühitatud meetodite järgi Alpide piirkonna pinnase seisundi ülevaatliku registri, võttes arvesse geoloogilist ja hüdroloogilist seisundit.

Artikkel 21

Alaliste vaatluspiirkondade loomine ja keskkonnaseire koordineerimine

1.   Protokolliosalised kohustuvad looma Alpide piirkonnas alalised vaatluspiirkonnad (kontroll ja järelevalve) ning integreerima need ülealpilisse pinnasevaatluse võrku.

2.   Protokolliosalised lepivad kokku, et koordineerivad oma riiklikke pinnasevaatluse programme koos õhu-, vee-, taimestiku- ja loomastikuvaldkonna keskkonnainstitutsioonidega.

3.   Nende programmide raames loovad protokolliosalised võrreldavate kriteeriumide järgi pinnaseproovide pangad.

Artikkel 22

Koolitus ja teavitamine

Protokolliosalised soodustavad alg- ja kutsealast koolitust ning avalikkuse teavitamist seoses käesoleva protokolli eesmärkide ja meetmete ning protokolli elluviimisega.

IV   PEATÜKK

ELLUVIIMINE, KONTROLL JA HINDAMINE

Artikkel 23

Elluviimine

Protokolliosalised kohustuvad jälgima käesoleva protokolli elluviimist ja võtma olemasoleva institutsioonilise korralduse raames kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 24

Kohustuste täitmise kontrollimine

1.   Protokolliosalised annavad alalisele komiteele regulaarselt aru käesoleva protokolli eesmärkide täitmiseks võetud meetmetest. Aruannetes käsitletakse ka võetud meetmete tõhusust. Alpi konverentsil määratakse kindlaks aruannete esitamise sagedus.

2.   Alaline komitee vaatab need aruanded läbi, et kontrollida, kas protokolliosalised on käesolevast protokollist tulenevad kohustused täitnud. Komitee võib taotleda asjaomastelt protokolliosalistelt ka lisateavet või kasutada teisi teabeallikaid.

3.   Alaline komitee koostab Alpi konverentsi jaoks aruande selle kohta, kuidas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

4.   Alpi konverents võtab komisjoni aruande teadmiseks. Kui konverents täheldab kohustuste mittetäitmist, võib ta vastu võtta soovitusi.

Artikkel 25

Sätete tõhususe hindamine

1.   Protokolliosalised uurivad ja hindavad regulaarselt käesoleva protokolli sätete tõhusust. Kui see on vajalik protokollis sõnastatud eesmärkide täitmiseks, näevad nad ette käesoleva protokolli asjakohaste muudatuste vastuvõtmise.

2.   Olemasolevas institutsioonilises raamistikus ühinevad piirkondlikud ja kohalikud asutused selle hindamisega. Nõu võib pidada ka antud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Alpi konventsiooni ja protokolli vahelised seosed

1.   Käesoleva protokolli näol on tegemist protokolliga Alpi konventsiooni artikli 2 ja teiste asjakohaste artiklite tähenduses.

2.   Käesoleva protokolli osaliseks võivad saada ainult Alpi konventsiooni osalised. Alpi konventsiooni mis tahes denonsseerimine tähendab ühtlasi ka käesoleva protokolli denonsseerimist.

3.   Kui Alpi konverents arutab käesoleva protokolliga seotud küsimusi, on hääleõiguslikud üksnes käesoleva protokolli osalised.

Artikkel 27

Allakirjutamine ja ratifitseerimine

1.   Käesolev protokoll avatakse allakirjutamiseks Alpi konventsioonile allakirjutanud riikide ja Euroopa Ühenduse jaoks 16. oktoobril 1998 ning hoiulevõtja Austria Vabariigi juures alates 16. novembrist 1998.

2.   Käesolev protokoll jõustub nende protokolliosaliste jaoks, kes on väljendanud oma nõusolekut protokolliga liituda, kolm kuud pärast seda kuupäeva, mil kolm riiki on hoiule andnud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.

3.   Nende protokolliosaliste suhtes, kes väljendavad hiljem nõusolekut protokolliga ühineda, jõustub protokoll kolm kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Protokolli muudatuste jõustumisel liituvad kõik uued protokolliosalised juba muudetud protokolliga.

Artikkel 28

Teated

Hoiulevõtja teatab igale preambulis nimetatud riigile ja Euroopa Ühendusele seoses käesoleva protokolliga:

a)	igast allakirjutamisest;

b)	igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;

c)	igast jõustumiskuupäevast;

d)	igast protokolliosalise või protokolli allkirjastaja avaldusest;

e)	igast denonsseerimisest protokolliosalise poolt, sealhulgas ka selle jõustumisajast.

PROTOKOLL

1991. aasta Alpi konventsiooni rakendusprotokoll energeetikavaldkonnas

Energeetikaprotokoll

Preambul

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

MONACO VÜRSTIRIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

ning

EUROOPA ÜHENDUS,

VASTAVALT nende 7. novembri 1991. aasta Alpide kaitse konventsioonist (Alpi konventsioon) tulenevale ülesandele tagada Alpide piirkonna terviklik kaitsepoliitika ja säästev areng;

VASTAVALT Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetest 2 ja 3 tulenevatele kohustustele;

OLLES TEADLIKUD looduse- ja maastikusõbralike ning keskkonnale sobivate energiatootmis-, -varustus- ja -kasutusviiside ning energiasäästumeetmete edendamise tähtsusest;

ARVESTADES kasvuhoonegaaside vähendamise vajadust Alpide piirkonnas ja ühtlasi vajadust täita Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooniga sätestatud kohustusi;

OLLES VEENDUNUD majandushuvide ja ökoloogiliste nõuete ühitamise vajaduses;

OLLES TEADLIKUD Alpide piirkonna erilisest tähtsusest kogu Euroopas ning asjaolust, et see piirkond kujutab ainulaadset ja mitmekesist geomorfoloogilist, klimaatilist, veestiku-, taimestiku-, loomastiku-, maastiku- ja kultuuripärandit, ning et selle kõrgmäestik, orud ja Alpide eelalad on keskkonnaüksused, mille alalhoid ei saa lasuda üksnes Alpi riikidel;

OLLES TEADLIKUD, et Alpid ei kujuta mitte üksnes põliselanikkonna elu- ja majanduskeskkonda, vaid neil on eelkõige oluliste, mitte üksnes üleeuroopaliste reisi- ja kaubaveoliinide, vaid ka rahvusvaheliste energiavarustusvõrkude transiidipiirkonnana väga suur tähtsus Alpide-väliste piirkondade jaoks;

VÕTTES ARVESSE Alpide piirkonna keskkonnatundlikkust, eelkõige energia tootmise, ülekande ja kasutamise alal, mis avaldab vastastikust mõju looduskaitsega seotud aspektidele, territooriumi planeerimisele ja maakasutusele;

VÕTTES ARVESSE keskkonnakaitset ohustavaid riske, eelkõige inimtegevusest tingitud võimalike kliimamuutuste tagajärjel, on tekkinud vajadus pöörata erilist tähelepanu sotsiaalmajandusliku inimtegevuse ja ökosüsteemide alalhoiu vahelistele tihedatele seostele, mis nõuavad asjakohaste ja mitmekesiste meetmete kasutuselevõtmist eriti Alpide piirkonnas kohaliku elanikkonna, poliitiliste institutsioonide ning majanduslike ja sotsiaalsete organisatsioonide ühisel kokkuleppel;

OLLES VEENDUNUD, et kohalikul elanikkonnal peab olema võimalus määratleda oma sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut ning osaleda selle arengu elluviimisel olemasoleva institutsioonilise korralduse raames;

OLLES VEENDUNUD, et teatavaid probleeme on võimalik lahendada ainult piiriüleselt ning et need nõuavad Alpi riikide ja asjassepuutuvate piirkondlike ja kohalike asutuste ühismeetmeid;

OLLES VEENDUNUD, et energiavajaduste rahuldamine on majandus- ja sotsiaalarengu oluliseks teguriks nii Alpide piirkonnas kui ka väljaspool seda;

OLLES TEADLIKUD selliste majanduslike vahendite kasutamise ja edasise arendamise olulisusest, tänu millele saab energiahinna arvutamisel tegelikke kulutusi paremini arvesse võtta;

OLLES VEENDUNUD, et Alpide piirkond panustab kestvalt Euroopa energiavajaduste rahuldamisse ning vajab ise elanikkonna elutingimuste ja majandusliku tõhususe parandamiseks peale piisavate joogiveevarude ka piisavaid energiavarusid;

OLLES VEENDUNUD, et Alpide piirkonnal on eriti tähtis osa Euroopa riikide energiasüsteemide omavahelises ühendamises;

OLLES VEENDUNUD, et meetmed energia ratsionaalseks tarbimiseks ning vee- ja puiduvarude säästvaks kasutamiseks Alpide piirkonnas aitavad kaasa energiavajaduste rahuldamisele siseriikliku majanduse raames, ning biomassi ja päikeseenergia kasutamisel on kasvav tähtsus,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärgid

Protokolliosalised kohustuvad looma raamtingimused ning võtma vastu energiasäästmise, -tootmise, -ülekande, -varustuse ja -kasutuse meetmed Alpi konventsiooni kohaldamise piirkonnas, et luua energiavaldkonnas säästev areng, mis sobiks Alpide piirkonna spetsiaalsetesse lubatud piiridesse. Selleks annavad protokolliosalised olulise panuse elanikkonna ja keskkonna ning loodusvarude ja kliima kaitsesse.

Artikkel 2

Põhikohustused

1.   Käesoleva protokolli kohaselt seavad protokolliosalised eesmärgiks:

a)	ühtlustada oma energiasäästukava Alpide piirkonna üldise arengukavaga;

b)	kohandada energiatootmis-, -ülekande ja -jaotussüsteeme, et optimeerida Alpide piirkonna infrastruktuurisüsteeme, arvestades keskkonnakaitsevajadusi;

c)

piirata energia mõju keskkonnale, optimeerides teenuste tarnet energia lõppkasutajatele ning võttes võimaluste piires vastu muu hulgas järgmised meetmed: — energiavajaduse vähendamine tõhusama tehnoloogia kasutamise teel; — ülejäänud energiavajaduse ulatuslikum katmine taastuvate energiaallikatega; — olemasolevate taastumatutel energiaallikatel põhinevate energiatootmisseadmete optimeerimine;

d)	piirata energiainfrastruktuuride negatiivset, sealhulgas jäätmekäitlusega seonduvat mõju keskkonnale ja maastikule, võttes ennetusmeetmeid uute infrastruktuuride puhul ja vajaduse korral parandades olemasolevaid infrastruktuure.

2.   Uute suurte energiainfrastruktuuride ehitamise ja olemasolevate infrastruktuuride võimsuse olulise suurendamise korral hindavad protokolliosalised kehtivate õigusaktide raames mõju Alpide keskkonnale ning hindavad sellist mõju territoriaalsest ja sotsiaalmajanduslikust seisukohast, lähtudes artiklist 12. Piiriülese mõjuga projektide puhul tunnistavad protokolliosalised nõupidamise õigust rahvusvahelisel tasandil.

3.   Protokolliosalised arvestavad oma energiapoliitikas, et Alpide piirkonnas on sobiv kasutada taastuvaid energiaallikaid, ning julgustavad vastastikust koostööd selle valdkonna arenguprogrammide osas.

4.   Protokolliosalised säilitavad kaitstud alad koos nende puhveraladega, teised kaitsealad, vaiksed piirkonnad ning puutumatud loodus- ja maastikualad; nad optimeerivad energiainfrastruktuure, lähtudes Alpide ökosüsteemi haavatavus-, lubatavus- ja rikutustasemetest.

5.   Protokolliosalised teadvustavad, et ennetus- ja parandusmeetmetes väljenduva asjakohase teadus- ja arengupoliitika abil võib anda suure panuse, et kaitsta Alpe energiainfrastruktuuridest tuleneva keskkonnamõju eest. Nad julgustavad sellealast teadus- ja arendustegevust ning teavitavad üksteist olulistest tulemustest.

6.   Protokolliosalised teevad koostööd, et töötada välja meetodid tegelike kulude arvessevõtmiseks energeetikavaldkonnas.

Artikkel 3

Vastavus rahvusvahelisele õigusele ja teistele poliitikavaldkondadele

1.   Käesolev protokoll viiakse ellu kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste, eelkõige Alpi konventsiooni õigusnormidega, samuti selle kohaldamiseks redigeeritud protokollidega ning kehtivate rahvusvaheliste kokkulepetega.

2.   Protokolliosalised kohustuvad võtma käesoleva protokolli eesmärke arvesse ka oma teistes poliitikavaldkondades, eelkõige territooriumi planeerimise, regionaalarengu-, transpordi-, põllumajandus- ja metsandus- ning turismivaldkonnas, et vähendada võimalikke negatiivseid või vastuolulisi mõjusid.

Artikkel 4

Piirkondlike ja kohalike asutuste osalus

1.   Olemasoleva institutsioonilise korralduse raames määratleb iga protokolliosaline otseselt asjassepuutuvate institutsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahelise koordineerimise ja koostöö parima taseme, et edendada solidaarvastutust, eriti sünergia kasutamisel ja arendamisel seoses Alpide piirkonnas pinnasekaitse poliitika kohaldamise ning sellest tulenevate meetmete rakendamisega.

2.   Otseselt asjassepuutuvad piirkondlikud ja kohalikud asutused osalevad olemasolevas institutsioonilises raamistikus ning vastavalt oma pädevusele nende poliitikavaldkondade ettevalmistamise ja elluviimise erinevates etappides.

3.   Protokolliosalised julgustavad energia- ja keskkonnaprobleemidega otseselt seotud institutsioonide vahelist rahvusvahelist koostööd, et soodustada kokkuleppeid ühiste probleemide lahenduste osas.

II   PEATÜKK

ERIMEETMED

Artikkel 5

Energia säästmine ja energia ratsionaalne kasutamine

1.   Alpide piirkonnas on vaja erimeetmeid energia säästmiseks, jaotamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks. Nende meetmete puhul tuleb arvesse võtta:

a)	ulatuslikke alasid katvat energiavajadust, mis erineb suuresti olenevalt kõrgusest, aastaaegadest ja turismiga seonduvast nõudlusest;

b)	taastuvate energiaallikate kättesaadavust kohapeal;

c)	atmosfääri paisatavate ainete eriline mõju nõgudes ja orgudes seoses viimaste geomorfoloogilise asendiga.

2.   Protokolliosalised otsivad võimalusi energiakasutuse keskkonnasõbralikumaks muutmiseks ning julgustavad esmajärjekorras energiat säästma ja ratsionaalselt kasutama, seda eelkõige tootmisprotsesside, avalike teenuste ja suurte hotellikomplekside ning transpordi, spordi ja vabaajategevuse osas.

3.   Nad võtavad meetmeid ja kehtestavad sätted eelkõige järgmistes valdkondades:

a)	hoonete isolatsiooni ja küttesüsteemide tõhustamine;

b)	kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete kasuteguri optimeerimine;

c)	soojusenergiajaamade heitkoguse perioodiline kontroll ja vajaduse korral selle vähendamine;

d)	energia säästmine tänu tänapäevastele energia kasutamise ja ülekande tehnoloogilistele protsessidele;

e)	individuaalne kütte- ja soojaveekulude arvestamine;

f)	vähese energiakuluga tehnoloogiat kasutavate ehitiste projekteerimine ja edendamine;

g)	kommunaal-/kohalike energia- ja kliimaseadmete projektide edendamine ning elluviimine kooskõlas artikli 2 lõike 1 punktis c sätestatud meetmetega;

h)	hoonete energiaalane täiustamine renoveerimise korral ja keskkonnasõbralike küttesüsteemide kasutamise soodustamine.

Artikkel 6

Taastuvad energiavarud

1.   Protokolliosalised kohustuvad oma rahaliste võimaluste piires edendama ning eelistatavalt kasutama taastuvaid energiaallikaid keskkonda ja maastikku säästval viisil.

2.   Nad soodustavad ka detsentraliseeritud seadmete kasutamist selliste taastuvate energiaallikate nagu vee-, päikese- ja biomassienergia kasutuselevõtul.

3.   Protokolliosalised julgustavad taastuvate energiaallikate kasutamist, seda ka koos olemasoleva tavapärase energiavarustusega.

4.   Protokolliosalised soodustavad eelkõige vee- ja puiduvarude ratsionaalset kasutamist seoses mägimetsade säästva majandamisega energiatootmisel.

Artikkel 7

Hüdroelektrienergia

1.   Protokolliosalised tagavad uute ning võimaluse korral ka juba olemasolevate hüdroelektrijaamade puhul asjakohaste meetmete abil veesoonte ökoloogilise talitluse säilimise ja maastiku puutumatuse, määrates kindlaks miinimumvoolukulu ja rakendades norme vee taseme kunstliku kõikumise vähendamiseks, samuti tagavad nad loomastiku rände.

2.   Protokolliosalised võivad võtta meetmeid olemasolevate hüdroelektrijaamade konkurentsivõime parandamiseks, järgides nende ohutusnorme ja keskkonnanõudeid.

3.   Nad kohustuvad lisaks säilitama veemajanduse joogivee jaoks reserveeritud aladel, puhveralaga kaitstud aladel, muudel kaitsealadel, vaiksetes piirkondades ning puutumatutel loodus- ja maastikualadel.

4.   Protokolliosalised soovitavad võtta uuesti kasutusele tarvituselt kõrvaldatud hüdroelektrijaamu, mitte ehitada uusi. Lõike 1 sätet, mis käsitleb veeökosüsteemide ja teiste asjaomaste süsteemide säilitamist, kohaldatakse ka olemasolevate hüdroelektrijaamade taaskasutuselevõtmise suhtes.

5.   Protokolliosalised võivad oma siseriiklike õigusaktide raames uurida, kuidas nad saavad korraldada nii, et Alpide ressursside lõpptarbijad maksavad õiglast turuhinda, ning mil määral võib kohaliku elanikkonna kõigi huvides tehtud jõupingutusi õiglaselt hüvitada.

Artikkel 8

Fossiilkütusest toodetud energia

1.   Protokolliosalised tagavad, et elektri- ja/või soojusenergia tootmiseks fossiilkütust tarvitavate uute soojuselektrijaamade puhul kasutatakse parimaid olemasolevaid tehnilisi meetodeid. Alpide piirkonna olemasolevate jaamade puhul piiravad protokolliosalised võimaluse piires heitekogust sobivate tehniliste meetodite abil ja/või kütuste kasutamise teel.

2.   Protokolliosalised kontrollivad, kas fossiilkütust tarvitavate soojuselektrijaamade asendamine taastuvaid energiaallikaid kasutavate jaamade ja detsentraliseeritud seadmetega on tehniliselt ja majanduslikult võimalik ning keskkonnanõuetele vastav.

3.   Protokolliosalised võtavad meetmeid, mis soosivad elektri ja soojuse koostootmist, et kasutada energiat ratsionaalsemalt.

4.   Piirialadel ühtlustavad ja ühendavad protokolliosalised nii palju kui võimalik oma emissiooni ja immissiooni kontrollimise süsteeme.

Artikkel 9

Tuumaenergia

1.   Protokolliosalised kohustuvad rahvusvaheliste kokkulepete raames vahetama teavet tuumajaamade ja muude tuumaseadmete kohta, millega kaasnevad või võivad kaasneda tagajärjed Alpide piirkonnas, et kaitsta pikaajaliselt elanikkonna tervist, loomastikku, taimestikku, nende elukooslust, levilat ning nende vastasmõju.

2.   Lisaks tagavad protokolliosalised võimaluse piires keskkonna radioaktiivsuse seiresüsteemide ühtlustamise ja ühendamise.

Artikkel 10

Energiaülekanne ja -jaotus

1.   Protokolliosalised järgivad kõikide olemasolevate infrastruktuuride puhul ratsionaliseerimise ja optimeerimise põhimõtet, pidades silmas keskkonnakaitsenõudeid ning eelkõige väga tundlike ökosüsteemide ja maastiku säilitamise vajadust, viies vajaduse korral läbi Alpide elanikkonna ja keskkonna kaitse aktsioone.

2.   Elektrienergia ülekandeliinide ja nende juurde kuuluvate elektrijaamade ning nafta- ja gaasitorude, sealhulgas pumba- ja kompressorjaamade ning keskkonna seisukohast suure tähtsusega seadmete ehitamise korral võtavad protokolliosalised kõik vajalikud meetmed, et vältida elanikkonna ja keskkonna häirimist, sealhulgas kasutades võimaluse korral juba olemasolevaid ehitisi ja trasse.

3.   Elektrienergia ülekandeliinide puhul võtavad protokolliosalised eriti arvesse puhveraladega kaitstud alade, teiste kaitsealade, vaiksete piirkondade ning puutumatute loodus- ja maastikualade ning linnustiku tähtsust.

Artikkel 11

Keskkonnataastus ja keskkonnatehnoloogia

Protokolliosalised sätestavad kehtivate õigusaktidega sätestatud prooviuuringutes ja keskkonnamõju uuringutes pärast energeetikavaldkonnas keskkonna ja ökosüsteemidega seonduvate avalike või erasektori tööde tegemist Alpide piirkonnas looduslike kohtade ja veekeskkonna keskkonnataastuse korra, kasutades võimaluste piires keskkonnatehnoloogilisi võtteid.

Artikkel 12

Keskkonnamõju hinnang

1.   Protokolliosalised viivad läbi kehtivate siseriiklike õigusaktide, rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete raames kõikide käesoleva protokolli artiklites 7, 8, 9 ja 10 osutatud energiarajatiste projektide ja nende rajatiste kõikide oluliste muudatuste kohta eelneva keskkonnamõju hinnangu.

2.   Protokolliosalised tunnustavad võimalust rakendada keskkonnamõju kõrvaldamiseks või vähendamiseks võimaluste piires parimaid olemasolevaid tehnilisi võtteid, nähes vajaduse korral ette keskkonnanõuetele mittevastavate hooletusse jäetud rajatiste dekomisjoneerimise.

Artikkel 13

Nõupidamine

1.   Protokolliosalised kohustuvad piiriülese tähtsusega projektide keskkonnamõju suhtes eelnevalt omavahel nõu pidama.

2.   Võimaliku piiriülese mõjuga kavade puhul peab protokolliosalistel olema võimalus õigeaegselt esitada oma märkused, mida ehituslubade väljastamisel võetakse asjakohaselt arvesse.

Artikkel 14

Lisameetmed

Protokolliosalistel on õigus võtta lisaks käesolevas protokollis käsitletud meetmetele energia ja säästva arengu alaseid lisameetmeid.

III   PEATÜKK

TEADUSUURINGUD, KOOLITUS JA TEAVITAMINE

Artikkel 15

Teadusuuringud ja seire

1.   Protokolliosalised edendavad ja ühtlustavad tihedas koostöös ning erinevatel siseriiklikel ja rahvusvahelistel tasanditel juba saadud tulemustest lähtudes teadusuuringuid ja süstemaatilist seiret käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks; eelkõige keskkonna- ja kliimamõju analüüsi ja hindamise meetodite ja kriteeriumide ning energia säästmise ja mõistliku kasutamise erimeetodite osas Alpide piirkonnas.

2.   Nad võtavad energeetikapoliitika eesmärkide ja meetmete kindlaksmääramise ja kontrollimise menetlustes ning kohalikul tasandil tehnilise koolituse ja abi osas arvesse teadustegevuse tulemusi elanikkonna, majandusettevõtjate ning piirkondlike ja kohalike asutuste kasuks.

3.   Protokolliosalised jälgivad, et teadusuuringute ja süstemaatilise seire siseriiklikul tasandil saadud tulemused integreeritaks ühtsesse püsivasse seire- ja teabesüsteemi ning et need oleksid olemasolevas institutsioonilises raamistikus avalikkusele kättesaadavad.

Artikkel 16

Koolitus ja teavitamine

1.   Protokolliosalised soodustavad alg- ja kutsealast koolitust ning avalikkuse teavitamist seoses käesoleva protokolli eesmärkide ja meetmete ning protokolli elluviimisega.

2.   Nad soosivad eelkõige koolituse edasist arendamist, pidevat täiendkoolitust ning tehnilist abi energia, sealhulgas keskkonna-, loodus- ja kliimakaitse valdkonnas.

IV   PEATÜKK

ELLUVIIMINE, KONTROLL JA HINDAMINE

Artikkel 17

Elluviimine

Protokolliosalised kohustuvad jälgima käesoleva protokolli elluviimist ja võtma olemasoleva institutsioonilise korralduse raames kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 18

Kohustuste täitmise kontrollimine

1.   Protokolliosalised annavad alalisele komiteele regulaarselt aru käesoleva protokolli eesmärkide täitmiseks võetud meetmetest. Aruannetes käsitletakse ka võetud meetmete tõhusust. Alpi konverentsil määratakse kindlaks aruannete esitamise sagedus.

2.   Alaline komitee vaatab need aruanded läbi, et kontrollida, kas protokolliosalised on käesolevast protokollist tulenevad kohustused täitnud. Komitee võib taotleda asjaomastelt protokolliosalistelt ka lisateavet või kasutada teisi teabeallikaid.

3.   Alaline komitee koostab Alpi konverentsi jaoks aruande selle kohta, kuidas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

4.   Alpi konverents võtab komisjoni aruande teadmiseks. Kui konverents täheldab kohustuste mittetäitmist, võib ta vastu võtta soovitusi.

Artikkel 19

Sätete tõhususe hindamine

1.   Protokolliosalised uurivad ja hindavad regulaarselt käesoleva protokolli sätete tõhusust. Kui see on vajalik protokollis sõnastatud eesmärkide täitmiseks, näevad nad ette käesoleva protokolli asjakohaste muudatuste vastuvõtmise.

2.   Olemasolevas institutsioonilises raamistikus ühinevad piirkondlikud ja kohalikud asutused selle hindamisega. Nõu võib pidada ka antud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Alpi konventsiooni ja protokolli vahelised seosed

1.   Käesoleva protokolli näol on tegemist protokolliga Alpi konventsiooni artikli 2 ja teiste asjakohaste artiklite tähenduses.

2.   Käesoleva protokolli osaliseks võivad saada ainult Alpi konventsiooni osalised. Alpi konventsiooni mis tahes denonsseerimine tähendab ühtlasi ka käesoleva protokolli denonsseerimist.

3.   Kui Alpi konverents arutab käesoleva protokolliga seotud küsimusi, on hääleõiguslikud üksnes käesoleva protokolli osalised.

Artikkel 21

Allakirjutamine ja ratifitseerimine

1.   Käesolev protokoll avatakse allakirjutamiseks Alpi konventsioonile allakirjutanud riikide ja Euroopa Ühenduse jaoks 16. oktoobril 1998 ning hoiulevõtja Austria Vabariigi juures alates 16. novembrist 1998.

2.   Käesolev protokoll jõustub nende protokolliosaliste jaoks, kes on väljendanud oma nõusolekut protokolliga liituda, kolm kuud pärast seda kuupäeva, mil kolm riiki on hoiule andnud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.

3.   Nende protokolliosaliste suhtes, kes väljendavad hiljem nõusolekut protokolliga ühineda, jõustub protokoll kolm kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Protokolli muudatuste jõustumisel liituvad kõik uued protokolliosalised juba muudetud protokolliga.

Artikkel 22

Teated

Hoiulevõtja teatab igale preambulis nimetatud riigile ja Euroopa Ühendusele seoses käesoleva protokolliga:

a)	igast allakirjutamisest;

b)	igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;

c)	igast jõustumiskuupäevast;

d)	igast protokolliosalise või protokolli allkirjastaja avaldusest;

e)	igast denonsseerimisest protokolliosalise poolt, sealhulgas ka selle jõustumisajast.

PROTOKOLL

1991. aasta Alpi konventsiooni rakendusprotokoll turismivaldkonnas

Turismiprotokoll

Preambul

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

MONACO VÜRSTIRIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

ning

EUROOPA ÜHENDUS,

VASTAVALT nende 7. novembri 1991. aasta Alpide kaitse konventsioonist (Alpi konventsioon) tulenevale ülesandele tagada Alpide piirkonna terviklik kaitsepoliitika ja säästev areng;

VASTAVALT Alpi konventsiooni artikli 2 lõigetest 2 ja 3 tulenevatele kohustustele;

VÕTTES ARVESSE protokolliosaliste soovi oma majandushuvide ja ökoloogiliste nõuete ühtlustamiseks ja säästva arengu tagamiseks;

OLLES TEADLIKUD, et Alpid on kohaliku elanikkonna elu ja majandusliku arengu keskkond;

OLLES VEENDUNUD, et kohalikul elanikkonnal peab olema võimalus määratleda oma sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku arengut ning osaleda selle arengu elluviimisel olemasoleva institutsioonilise korralduse raames;

VÕTTES ARVESSE, et meie linnaühiskonnas on tekkinud kasvav vajadus tänapäeva elustiilile vastavate turismi- ja mitmekülgsete vaba aja veetmise võimaluste järele;

VÕTTES ARVESSE, et Alpid on seoses ülirikkalike vaba aja veetmise võimaluste, maastikerohkuse ja erinevate ökosüsteemidega üks Euroopa suurimatest turismi- ja vaba aja veetmise piirkondadest ning seetõttu tuleks seda rikkust käsitleda väljaspool siseriiklikku raamistikku;

VÕTTES ARVESSE, et märkimisväärne osa teatavate protokolliosaliste elanikkonnast elab Alpides ning et alpiturismi näol on tegemist avaliku huviga, sest see toetab püsielanikkonda;

VÕTTES ARVESSE, et mägiturismi areng toimub järjest enam ülemaailmse konkurentsi tingimustes ning et see toetab märkimisväärselt Alpide piirkonna majanduslikku suutlikkust;

VÕTTES ARVESSE, et viimasel ajal täheldatud suundumused tunduvad soosivat turismi ja keskkonna paremat kooskõla: võib märgata klientide üha kasvavat huvi kütkestava ja puutumatu looduse vastu nii suvel kui ka talvel ning kohalike otsustajate soovi parandada vastuvõtutingimusi keskkonnakaitse tõhustamise teel;

VÕTTES ARVESSE, et Alpide piirkonnas tuleb iga paikkonna ökosüsteemide kohanemisvõime piire arvestada spetsiifilisel viisil ning hinnata vastavalt nende eripärale;

OLLES TEADLIKUD, et loodus- ja kultuuripärand ning maastik on Alpides turismi põhialusteks;

OLLES TEADLIKUD, et Alpide piirkonna riikide looduslikud, kultuurilised, majanduslikud ja institutsioonilised erinevused on olnud aluseks autonoomsele arengule ning turistidele pakutavate võimaluste paljususele ning need erinevused peaksid olema aluseks mitmekülgsetele ja üksteist täiendavatele turismiga seotud tegevusaladele ning vältima ühtlustumist rahvusvahelisel tasandil;

OLLES TEADLIKUD, et looduspärandi väärtustamisele ning pakutavate võimaluste ja teenuste kvaliteedile suunatud turismimajanduse kestev areng on äärmiselt oluline, kui arvestada enamiku Alpide piirkondade majanduslikku sõltuvust turismist, samuti elutähtsat rolli, mida turism nende piirkondade elanike jaoks mängib;

OLLES TEADLIKUD, et tuleb õhutada puhkajaid loodust säästma ja aidata neil paremini mõista elanikkonda, kes külastatavas piirkonnas elab ja töötab, ning luua optimaalsed tingimused looduse tõeliseks avastamiseks Alpide piirkonnas kogu selle mitmekesisuses;

OLLES TEADLIKUD, et turismiala kutseorganisatsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste ühenduste ülesanne on määrata kindlaks kogu Alpide piirkonna ulatuses vahendid oma tootmisstruktuuride parandamiseks ning tagada nende toimimine;

SOOVIDES tagada Alpide piirkonna säästev areng keskkonnasäästliku turismi abil, mis on samas kohaliku elanikkonna elutingimuste ja majandusliku seisukorra põhialuseks;

OLLES VEENDUNUD, et teatavaid probleeme on võimalik lahendada ainult piiriüleselt ning et need nõuavad Alpi riikide ühismeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on toetada olemasolevas institutsioonilises raamistikus Alpide piirkonna säästvat arengut keskkonnasäästliku turismi abil, rakendades konkreetseid meetmeid ja soovitusi, mis arvestavad kohaliku elanikkonna ja turistide huvidega.

Artikkel 2

Rahvusvaheline koostöö

1.   Protokolliosalised kohustuvad kõrvaldama asjaolud, mis takistavad Alpide piirkonna territoriaalsete ühenduste rahvusvahelist koostööd, ning toetama ühiste probleemide lahendamist asjakohasel territoriaalsel tasandil tehtava koostöö abil.

2.   Protokolliosalised toetavad vastavate pädevate asutuste vahelist tihedat rahvusvahelist koostööd. Eeskätt tagavad nad piiriüleste alade väärtustamise keskkonnasäästlike turismi- ja vaba aja veetmise tegevuste koordineerimise teel.

3.   Kui piirkondlikud ja kohalikud asutused ei saa meetmeid rakendada, sest selleks on vaja siseriikliku või rahvusvahelise tasandi pädevust, tuleb neile tagada võimalus esindada tõhusalt elanikkonna huve.

Artikkel 3

Eesmärkide arvessevõtmine teistes poliitikavaldkondades

Protokolliosalised kohustuvad võtma käesoleva protokolli eesmärke arvesse ka oma teistes poliitikavaldkondades, eeskätt territoriaalse planeerimise, transpordi-, põllumajandus-, metsandus-, keskkonna- ja looduskaitsevaldkonnas, samuti vee ja energiaga varustamise alal, et vähendada võimalikke negatiivseid või vastuolulisi mõjusid.

Artikkel 4

Piirkondlike ja kohalike asutuste osalus

1.   Olemasoleva institutsioonilise korralduse raames määrab iga protokolliosaline otseselt asjassepuutuvate institutsioonide ning piirkondlike ja kohalike asutuste vahelise koordineerimise ja koostöö parima tasandi, et edendada solidaarvastutust, eriti sünergia kasutamisel ja arendamisel seoses Alpide piirkonnas energiapoliitika kohaldamise ning sellest tulenevate meetmete rakendamisega.

2.   Otseselt asjassepuutuvad piirkondlikud ja kohalikud asutused osalevad olemasolevas institutsioonilises raamistikus ja vastavalt oma pädevusele nende poliitikavaldkondade ettevalmistamise ja elluviimise erinevates etappides.

II   PEATÜKK

ERIMEETMED

Artikkel 5

Turismimajandus

1.   Protokolliosalised kohustuvad kombineerima säästvat arengut keskkonnasäästliku turismiga. Selleks toetavad nad käesoleva protokolli eesmärke arvestavate aluspõhimõtete, arengukavade, sektoripõhiste plaanide väljatöötamist ja elluviimist kõige kohasema tasandi pädevate asutuste poolt.

2.   Need meetmed võimaldavad hinnata ja võrrelda kavandatud arengu eeliseid ja puudusi eeskätt järgmistes valdkondades:

a)	sotsiaalmajanduslik mõju kohalikele elanikele;

b)	mõju pinnasele, vee- ja õhuressurssidele, looduslikule tasakaalule ja maastikule, võttes arvesse spetsiifilisi ökoloogilisi andmeid, loodusressursse ja ökosüsteemide kohanemisvõime piire;

c)	mõju riigi rahandusele.

Artikkel 6

Turismi arengusuunad

1.   Protokolliosalised võtavad turismiala arendamisel arvesse loodus- ja maastikukaitsega seotud küsimusi. Nad kohustuvad toetama nii palju kui vähegi võimalik maastikule soodsaid ja keskkonnasäästlikke projekte.

2.   Nad kohustuvad rakendama säästvat poliitikat, mis tugevdab Alpide piirkonna looduslähedase turismi konkurentsivõimet ja toetab seeläbi olulisel määral Alpide piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut. Eelistatud on meetmed, mis soodustavad uuenduslikku ja pakkumiste paljusust võimaldavat arengut.

3.   Protokolliosalised jälgivad, et suure turismiintensiivsusega piirkondades püütaks saavutada tasakaal turismi intensiivsete ja ekstensiivsete vormide vahel.

4.   Alates turismi soodustavate meetmete rakendamisest tuleb jälgida järgmisi aspekte:

a)	intensiivse turismi korral – olemasolevate turismistruktuuride ja varustuse vastavust ökoloogilistele nõuetele ning uute struktuuride väljaehitamisel nende vastavust käesolevas protokollis sõnastatud eesmärkidele;

b)	ekstensiivse turismi korral – turismipakkumise ja selle arengu lähedust looduslikele tingimustele, samuti keskkonnasäästlikkust ning turiste vastu võtvate piirkondade loodus- ja kultuuriväärtuste väärtustamist.

Artikkel 7

Kvaliteedi uurimine

1.   Protokolliosalised rakendavad turismi kvaliteedi pidevale ja süstemaatilisele uurimisele suunatud poliitikat kogu Alpide piirkonnas, võttes eeskätt arvesse ökoloogilisi nõudmisi.

2.   Nad soodustavad kogemuste vahetamist ja ühiste tegevuskavade elluviimist, jälgides kvaliteedi parandamisele suunatud arengut eeskätt järgmistes valdkondades:

a)	rajatiste arendamine maastikul ja looduskeskkonnas;

b)	linnaehitus, arhitektuur (uute külade ehitus ja vanade taaselustamine);

c)	majutusvõimalused ja turismiteenuste pakkumine;

d)	Alpide piirkonna turismiteenuste mitmekesistamine, väärtustades erinevate asjassepuutuvate piirkondade kultuurialast tegevust.

Artikkel 8

Turismivoogude haldamine

Protokolliosalised soodustavad turismivoogude haldamist eeskätt kaitsealustes piirkondades, korraldades turistide jaotamist ja vastuvõttu sellisel viisil, et oleks tagatud nende piirkondade säilimine.

Artikkel 9

Arengu looduslikud piirid

Protokolliosalised jälgivad, et turismi areng vastaks keskkonna eripärale ning asjassepuutuva paiga või piirkonna olemasolevatele ressurssidele. Võimaliku märkimisväärse keskkonnamõjuga projektide puhul tuleb olemasolevas institutsioonilises raamistikus anda sellisele mõjule eelnev hinnang, mida võetakse otsustamisel arvesse.

Artikkel 10

Vaiksed piirkonnad

Protokolliosalised kohustuvad vastavalt kehtestatud eeskirjadele ja lähtudes ökoloogilistest kriteeriumidest kindlaks määrama vaiksed piirkonnad, milles ei lubata turismiga seotud üritusi.

Artikkel 11

Majutuspoliitika

Protokolliosalised arendavad majutuspoliitikat, võttes arvesse vaba ruumi piiratud ulatust ning eelistades kommertsalusel tegutsevaid majutuskohti, olemasolevate hoonete taastamist ja kasutamist ning olemasolevate majutuskohtade kvaliteedi parandamist.

Artikkel 12

Suusatõstukid

1.   Protokolliosalised lepivad suusatõstukite siseriiklike loamenetluste raames kokku, et rakendavad majanduslikest nõudmistest ja ohutusest lähtudes poliitikat, mis vastab ökoloogilistele ja maastikukaitsenõuetele.

2.   Uued suusatõstukite kohta väljastatavad kasutusload ja nende kasutusõiguse loovutamine seotakse tingimustega, mille kohaselt tuleb mittekasutatavad suusatõstukid demonteerida ja eemaldada ning nende alt vabanev pind taastada eeskätt kohalikku päritolu taimkattega.

Artikkel 13

Liiklus ja turismitransport

1.   Protokolliosalised soodustavad meetmeid turismikeskustes mootorsõidukite kasutamise piiramiseks.

2.   Lisaks toetavad nad avalikke või eraalgatusi, mille eesmärk on parandada ühistranspordi juurdepääsu huviobjektidele ja turismikeskustele ning soodustada turistide seas ühistranspordi kasutamist.

Artikkel 14

Tehnilised üksikasjad

1.   Protokolliosalised jälgivad, et suusaradade haldamine, hooldus ja kasutamine oleks võimalikult hästi loodusega seostatud ning et selle osas arvestataks looduslikku tasakaalu ja biotoopide tundlikkust.

2.   Maastiku ümberkujundamist tuleks vältida niipalju kui võimalik ning kui looduslikud tingimused seda võimaldavad, tuleks ümberkujundatud piirkonnad uuesti katta taimkattega, eelistades kohalikku päritolu liike.

Siseriiklike õigusaktidega võib lubada tehislume valmistamist iga paikkonna vastavate külmaperioodide ajal, et muuta katmata piirkonnad turvalisemaks, kui antud paikkonna hüdroloogilised, klimaatilised ja ökoloogilised tingimused seda võimaldavad.

Artikkel 15

Sporditegevus

1.   Protokolliosalised kohustuvad kindlaks määrama eeskätt kaitsealustes piirkondades vabas õhus harrastatava sporditegevuse haldamise poliitika, et vältida sellise tegevuse kahjulikku mõju keskkonnale. Vajaduse korral võib haldamine hõlmata sellise tegevuse keelamist.

2.   Protokolliosalised kohustuvad maksimaalselt piirama ja vajaduse korral keelama mootorsõidukitega seotud spordialade harrastamist väljaspool pädevate asutuste poolt selleks määratud piirkondi.

Artikkel 16

Lennuvahendite maandumine

Protokolliosalised kohustuvad maksimaalselt piirama ja vajaduse korral keelama sportliku tegevusega seotud lennuvahendite maandumist väljaspool lennuväljade territooriumi.

Artikkel 17

Majanduslikult vähearenenud piirkondade ning piirkondlike ja kohalike asutuse areng

Protokolliosalistel on soovitav kaaluda piirkondlikule tasandile suunatud lahendusi, mis võimaldavad majanduslikult vähemarenenud piirkondade ning piirkondlike ja kohalike asutuste tasakaalustatud arengut.

Artikkel 18

Puhkuste ajastamine

1.   Protokolliosalised püüavad võimalikult otstarbekalt jaotada nii ruumi kui ka aja osas turiste vastu võtvatele piirkondadele langevat koormust.

2.   Sel eesmärgil tuleks toetada riikidevahelist koostööd puhkuste ajastamise ja puhkusehooaegade pikendamise osas.

Artikkel 19

Uuenduste soodustamine

Protokolliosalistel on soovitav arendada algatusi, mis toetavad käesoleva protokolli suuniseid. Selleks uurivad nad võimalusi käivitada Alpide piirkonnas konkurss, mille ülesanne on tunnustada turismiga seotud uuenduslikke lahendusi ja tooteid, mille puhul arvestatakse käesoleva protokolli eesmärke.

Artikkel 20

Koostöö turismi-, põllumajandus-, metsandus- ja käsitöövaldkonna vahel

Protokolliosalised toetavad turismi-, põllumajandus-, metsandus- ja käsitöövaldkonna vahelist koostööd. Eeskätt toetavad nad tegevust, mis võimaldab luua uusi töökohti ja on samas suunatud säästvale arengule.

Artikkel 21

Lisameetmed

Protokolliosalistel on õigus võtta lisaks käesolevas protokollis käsitletud meetmetele turismi säästva arengu alaseid lisameetmeid.

III   PEATÜKK

TEADUSUURINGUD, KOOLITUS JA TEAVITAMINE

Artikkel 22

Teadusuuringud ja seire

1.   Protokolliosalised edendavad ja ühtlustavad tihedas koostöös teadusuuringuid ja süstemaatilist seiret, mis on vajalikud Alpi piirkonna turismi ja keskkonnaolude vaheliste mõjude tundmaõppimiseks, samuti tulevaste arengusuundade analüüsiks.

2.   Protokolliosalised jälgivad, et teadusuuringute ja süstemaatilise seire siseriiklikul tasandil saadud tulemused integreeritaks ühtsesse püsivasse seire- ja teabesüsteemi ning et need oleksid avalikkusele kättesaadavad olemasolevas institutsioonilises raamistikus.

3.   Protokolliosalised kohustuvad vahetama teavet oma kogemuste kohta, mis on vajalikud käesolevas protokollis esitatud meetmete ja soovituste rakendamiseks ning koguma püsiväärtusega andmeid turismi kvalitatiivse arengu valdkonnas.

Artikkel 23

Koolitus ja teavitamine

1.   Protokolliosalised soodustavad alg- ja kutsealast koolitust ning avalikkuse teavitamist seoses käesoleva protokolli eesmärkide ja meetmete ning protokolli elluviimisega.

2.   Protokolliosalistel on soovitav lisada turismiga otseselt ja kaudselt seotud kutsealade koolitusprogrammidesse looduse ning keskkonnaga seotud teave. Sel viisil on võimalik koostada koolitusprogramme, milles on ühendatud esialgne eriala ning turismi ja keskkonnakaitse valdkond. Näiteks:

—	loodusvaldkonna tegevusega seotud instruktorid,

—	turismikeskuste kvaliteedi eest vastutavad isikud,

—	puuetega inimesi abistav turismialane personal.

IV   PEATÜKK

ELLUVIIMINE, KONTROLL JA HINDAMINE

Artikkel 24

Elluviimine

Protokolliosalised kohustuvad jälgima käesoleva protokolli elluviimist ja võtma olemasoleva institutsioonilise korralduse raames kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 25

Kohustuste täitmise kontrollimine

1.   Protokolliosalised annavad alalisele komiteele regulaarselt aru käesoleva protokolli eesmärkide täitmiseks võetud meetmetest. Aruannetes käsitletakse ka võetud meetmete tõhususe küsimust. Alpi konverentsil määratakse kindlaks aruannete esitamise sagedus.

2.   Alaline komitee vaatab need aruanded läbi, et kontrollida, kas protokolliosalised on käesolevast protokollist tulenevad kohustused täitnud. Komitee võib taotleda asjaomastelt protokolliosalistelt ka lisateavet või kasutada teisi teabeallikaid.

3.   Alaline komitee koostab Alpi konverentsi jaoks aruande selle kohta, kuidas protokolliosalised on täitnud käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

4.   Alpi konverents võtab komisjoni aruande teadmiseks. Kui konverents täheldab kohustuste mittetäitmist, võib ta vastu võtta soovitusi.

Artikkel 26

Sätete tõhususe hindamine

1.   Protokolliosalised uurivad ja hindavad regulaarselt käesoleva protokolli sätete tõhusust. Kui see on vajalik protokollis sõnastatud eesmärkide täitmiseks, näevad nad ette käesoleva protokolli asjakohaste muudatuste vastuvõtmise.

2.   Olemasolevas institutsioonilises raamistikus ühinevad piirkondlikud ja kohalikud asutused selle hindamisega. Nõu võib pidada ka antud valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 27

Alpi konventsiooni ja protokolli vahelised seosed

1.   Käesoleva protokolli näol on tegemist protokolliga Alpi konventsiooni artikli 2 ja teiste asjakohaste artiklite tähenduses.

2.   Käesoleva protokolli osaliseks võivad saada ainult Alpi konventsiooni osalised. Alpi konventsiooni mis tahes denonsseerimine tähendab ühtlasi ka käesoleva protokolli denonsseerimist.

3.   Kui Alpi konverents arutab käesoleva protokolliga seotud küsimusi, on hääleõiguslikud üksnes käesoleva protokolli osalised.

Artikkel 28

Allakirjutamine ja ratifitseerimine

1.   Käesolev protokoll avatakse allakirjutamiseks Alpi konventsioonile allakirjutanud riikide ja Euroopa Ühenduse jaoks 16. oktoobril 1998 ning hoiulevõtja Austria Vabariigi juures alates 16. novembrist 1998.

2.   Käesolev protokoll jõustub nende protokolliosaliste jaoks, kes on väljendanud oma nõusolekut protokolliga liituda, kolm kuud pärast seda kuupäeva, mil kolm riiki on hoiule andnud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja.

3.   Nende protokolliosaliste suhtes, kes väljendavad hiljem nõusolekut protokolliga ühineda, jõustub protokoll kolm kuud pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist. Protokolli muudatuste jõustumisel liituvad kõik uued protokolliosalised juba muudetud protokolliga.

Artikkel 29

Teated

Hoiulevõtja teatab igale preambulis nimetatud riigile ja Euroopa Ühendusele seoses käesoleva protokolliga:

a)	igast allakirjutamisest;

b)	igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest;

c)	igast jõustumiskuupäevast;

d)	igast protokolliosalise või protokollile allkirjastaja avaldusest;

e)	igast denonsseerimisest protokolliosalise poolt, sealhulgas ka selle jõustumisajast.