27.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 352/10

(1)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 teatasid Itaalia ametivõimud 12. veebruari 2003 kirjas (A/31217, 14. veebruar 2003) toetuskavast, millega nähakse tööhõive parandamiseks ette kiireloomulised meetmed. Meetmed viidi ellu enne komisjonipoolset eelnevat heakskiitu ja registreeriti seetõttu ebaseadusliku abi meetmetena numbri NN 7/03 all.

(2)

12. märtsi 2003 kirjas küsis komisjon lisateavet. Pärast tähtaja pikendamise taotlust, mille komisjon rahuldas, esitasid Itaalia ametiasutused 20. mai 2003 kirjas komisjonile lisaselgitusi.

(3)

16. oktoobri 2003 kirjas teatas komisjon Itaaliale oma otsusest alustada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlust toetuskava suhtes. Komisjoni otsus menetluse alustamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuse toetuse kohta oma märkusi. Kolmandatelt isikutelt ei laekunud komisjonile ühtegi märkust.

(4)

22. detsembri 2003 kirjas esitas Itaalia omapoolsed märkused. 19. jaanuari 2004 kirjas palus komisjon lisaselgitusi, millele Itaalia ametiasutused vastasid 11. veebruari 2004 kirjas.

(5)

Kava eesmärgiks on töökohtade säilitamine ettevõtetes, kes on rahalistes raskustes, mis esinevad maksejõuetusmenetluse vormis, mida nimetatakse erihalduseks (amministrazione straordinaria), ja kelle töötajate arv ületab 1 000 inimest.

(6)

Toetuse juriidiline alus põhineb 14. veebruari 2003. aasta dekreetseadusel nr 23, mis 17. aprillil 2003 muudeti seaduseks nr 81.

(7)

Kõnealune kava pakub soodustusi niisuguste äriühingute ostjatele, millel on nõutavad omadused (rahalistes raskustes, erihalduses ja üle 1 000 töötajaga äriühingud).

(8)

Kui kõnealused äriühingud võetakse üle kolmandate isikute poolt, võimaldatakse hüvitisi niisugustele uutele ostjatele, kes on valmis tööle võtma kuni 550 ülevõetud äriühingu töötajat. Ostja saab iga üleviidud töötaja eest:

Need on hüvitised, mida antakse seaduse nr 223/1991 alusel tööandjatele, kes võtavad tööle töötajaid, kes on registreeritud koondatud töötajate liikuvuskava kohaselt, töötajaid, kelle töösuhe on lõppenud strukturaalse kriisi tõttu ja kes vastavad ettenähtud nõuetele.

Teatatud toetuskava kohaselt antakse niisuguseid hüvitisi kuni 550 töötaja puhul ostjatele, kes on valmis tööle võtma olemasoleva äriühingu töötajaid; need tööandjad ei ole abikõlblikud koondatud töötajate liikuvuskava alusel.

Hüvitisi antakse maksimaalselt 550 üleviidud töötaja eest, eeldusel et on täidetud kaks tingimust: i) töötajate üleviimine peab olema ette nähtud tööministeeriumiga enne 30. aprilli 2003 sõlmitud kollektiivlepingus ja ii) ostja ning ülevõetav ettevõte ei tohi omada ühiseid omanikke ega olla kontrollsuhetes või omavahel seotud.

(9)

Kava kohaldatakse juhul, kui töötajate üleviimine on heaks kiidetud tööministeeriumiga enne 30. aprilli 2003 sõlmitud kollektiivlepingus. 2003. aasta eraldiste üldmahuks on 9,5 miljonit eurot.

(10)

Otsuses algatada ametlik uurimismenetlus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 arvestab komisjon, et meetmete puhul on tegemist asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluva riigiabiga. Seetõttu on meetmed riigiabi üldkeelu kohaselt keelatud ja neid võib lugeda ühisturu nõuetele vastavaks ainult juhul, kui need vastavad mõnele asutamislepingus sätestatud erandile.

(11)

Eeldusel, et meetmete eesmärgiks on kaitsta töökohti ja tuua kaasa raskustes olevate äriühingute ostmise, kontrollis komisjon nende vastavust ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (edaspidi “päästmise ja ümberkorraldamise suunised”). (3) komisjoni 12. detsembri 2002 määrusele (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes, (4) ja lõpuks piirkondlikku riigiabi käsitlevatele suunistele (5) Komisjon väljendas kahtlust meetmete vastavuse suhtes ühisturuga kõikide eespool toodud õigusnormide kohaselt.

(12)

Komisjon väljendas kahtlust, kas vaatluse all olevate meetmete näol on tõepoolest tegemist hüvitisesaajate üldisele rühmale suunatud toetuskavaga või meetmetega, mis on suunatud väga konkreetsetele hüvitisesaajatele - arvestades teatatud kava lühikesest kestust (dekreetseadus võeti vastu 14. veebruaril 2003 ning ettevõtte ostmise ja töötajate üleviimist käsitleva ministeeriumi nõusoleku tähtaeg oli 30. aprill 2003).

(13)

Komisjon viitas samuti asjaolule, et kui Itaalia peaks olema seisukohal, et teatatud toetuskava näol on reaalselt tegemist ühe raskustes oleva äriühingu eraldi teatisega, peaksid meetmed olema sellistena ka teatatud. Niisugusel juhul tuleks selgitada, kas rahalistes raskustes olev äriühing on toetuse tegelik hüvitisesaaja. Peale selle peaks eraldi teatisega kaasnema ümberkorraldamiskava, mis taastaks äriühingu majandusliku ja rahandusliku elujõulisuse ja rahuldaks kõiki eespool nimetatud päästmise ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud tingimusi.

(14)

22. detsembri 2003 kirjas esitas Itaalia oma märkused. Itaalia ametiasutused märkisid, et kogu kava kestuse jooksul toimus vaid ühe ettevõtte kavas kindlaksmääratud tingimuste kohane ülevõtmine, täpsemalt Verolanuovas (Brescia) asuva ASi Ocean müümine ASile Brandt Italia. Itaalia ametivõimude kohaselt ostis Brandt ASi Ocean ära turuhinnaga, saamata vaatluse all oleva kava raames otsest majanduslikku kasu.

(15)

Ka teatasid Itaalia ametivõimud, et:

(16)

11. veebruari 2004 kirjas märkis Itaalia, et kava raames Brandt Italiale antud toetuse summa oli selleks kuupäevaks 3 197 982,20 eurot ja et toetuse väljamaksmine algas 2003. aasta märtsis.

(17)

Selleks et hinnata, kas meetmete näol on tegemist toetusega asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalas, tuleb kindlaks määrata, kas need soodustavad teatavaid äriühinguid, kas soodustust antakse riiklike vahendite abil, kas meetmed kahjustavad konkurentsi ja kas nad võivad mõjutada ühendusesisesest kaubandust.

(18)

Artikli 87 lõike 1 kohaldamise esimeseks tingimuseks on asjaolu, et meetmed soodustaksid teatavaid ettevõtteid. Seetõttu on oluline kindlaks teha, kas meetmed pakuvad hüvitise saajatele majanduslikku soodustust, millest need turu normaaltingimustel osa ei saaks, või kas need vabastavad nad kuludest, mis tavaliselt koormab äriühingu eelarvet, ja kas niisugust soodustust antakse konkreetsele äriühingule.

Vaatluse all oleva kavaga nähakse ette rahalise abi andmine ja sotsiaalkulude vähendamine rahalises raskustes olevate, erihalduses äriühingute ostjatele, kus töötab vähemalt 1 000 inimest. See määrab kindlaks majandusliku soodustuse ostjale, kes saab tagastamatut toetust iga üleviidud töötaja eest, samuti võimaldatakse 18 kuu jooksul tavaliselt tööandja kanda jäävate sotsiaalkulude vähendamist.

Komisjon on seisukohal, et kõnealused meetmed võivad kaasa tuua majanduslikke soodustusi ka erihalduses äriühingutele. Toetuse tegelik saaja sõltub seega mitmest asjaolust, mis Itaalia ametiasutustel selgitama jäi (kas rahalises raskustes olev äriühing on tegutsev ettevõte, kas müügiobjektide näol on tegemist äriühingu aktivatega või aktsiatega, kas ostja on rahalises raskustes äriühingust selgelt eemal seisev, kuidas määrati kindlaks müügihind jne).

Toetudes kõnealusele programmile on komisjon seisukohal, et soodustused võimaldatakse kindlale saajate rühmale, nimelt:

Toetudes eespool toodule on komisjon seisukohal, et vaatluse all olevad meetmed pole üldised meetmed, vaid pakuvad majanduslikku soodustust kindlatele äriühingutele, vähendades tavakulusid ja tugevdades nende finantsseisundit võrreldes konkurentidega, kes samadest meetmetest kasu ei saa. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et meetmeid kohaldati vaid ühe juhtumi puhul.

(19)

Artikli 87 lõike 1 kohaldamise teiseks tingimuseks on asjaolu, et toetust antakse riiklike vahendite kaudu. Riiklike vahendite sekkumist näitab asjaolu, et ühelt poolt rahastatakse meetmeid riiklikest tagastamatutest vahenditest ja teiselt poolt on tegu riigipoolse loobumisega ühest, tavaliselt kohustuslike sotsiaaltoetuste osast.

(20)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamise kolmanda ja neljanda tingimuse kohaselt peavad meetmed kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ja mõjutama ühendusesisesest kaubavahetust. Vaatluse all olev kava ähvardab kahjustada konkurentsi selliselt, et tugevdab mõnede äriühingute finantspositsiooni võrreldes nende konkurentidega. Eeskätt ähvardavad meetmed kahjustada konkurentsi ja mõjutada kaubavahetust juhul, kui hüvitisesaajad konkureerivad toodetega, mis saabuvad teistest liikmesriikidest, isegi kui nad ise oma toodangut ei ekspordi. Kui hüvitist saavad ettevõtted ei ekspordi, halveneb siseturu toodangu seisukord põhjusel, et teistes liikmesriikides asuvate äriühingute võimalused eksportida oma toodangut kõnealusel turul vähenevad. (6)

(21)

Eespool toodud põhjustel järgivad vaatluse all olevad meetmed printsiipi, mis on keelatud asutamislepingu artikli 87 lõikega 1, ja neid võib pidada ühisturu nõuetele vastavaks vaid juhul, kui need vastavad mõnele asutamislepingus ettenähtud erandile.

(22)

Et meetmete näol on tegemist riigiabiga, avaldab komisjon kahetsust, et Itaalia ametiasutused ei täitnud oma kohustust asutamislepingu artikli 88 lõike 3 alusel ja viisid meetmed ellu enne komisjoni heakskiitu.

(23)

Määranud kindlaks, et kõnealused meetmed kujutavad endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalas, kaalus komisjon nende ühisturu nõuetele vastavust asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 alusel.

(24)

Komisjon on seisukohal, et toetus ei vasta erandile asutamislepingu artikli 87 lõike 2 kohaselt, sest see ei ole artikli 87 lõike 2 punkti a kohane sotsiaalse iseloomuga abi ega artikli 87 lõike 2 punkti b kohane abi loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks, samuti ei kuulu see artikli 87 lõike 2 punkti c alla. Ka artikli 87 lõike 3 punktide b ja d erandeid ei saa arusaadavatel põhjustel kohaldada.

(25)

Tuginedes artikli 87 lõike 3 punktidele a ja c, kehtestas komisjon oma poliitika teatavate toetuse kategooriate suhtes, mis on määruste ja suuniste erandeiks. Vaatluse all olev toetus on mõeldud töökohtade kaitseks ja võimaldab raskustes olevate äriühingute müüki ning võib seega kuuluda teiseste õigusaktide mis tahes kolme akti reguleerimisalasse. Sellest tulenevalt uuris komisjon kõnealuse toetuse vastavust päästmise ja ümberkorraldamise suuniste, määruse (EÜ) nr 2204/2002 ja lõpuks piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste alusel. Kõigi kolme puhul leidsid kinnitust komisjoni kahtlused toetuskava vastavuse kohta ühisturu nõuetega.

(26)

Eeldusel, et teatatud kava kohaldatakse rahalises raskustes olevate äriühingute müügi suhtes, väitsid Itaalia ametiasutused, et seda tuleks hinnata päästmise ja ümberkorraldamise suuniste alusel. Komisjon kontrollis, kas toetuskava saaks hinnata nimetatud suuniste alusel. Päästmise ja ümberkorraldamise suunised lubavad:

Itaalia ametiasutused teatasid toetuskavast, mida kohaldatakse kõikide äriühingute suhtes olenemata nende suurusest. Peale selle, kuna kava käsitleb vähemalt 1 000 töötajaga äriühingute müüki, on sellest eriti huvitatud suurettevõtted. (7) Seega ei saa toetuskava tema praegusel kujul vaadelda ühisturu nõuetele vastavana päästmise ja ümberkorraldamise suuniste alusel.

(27)

Otsuses menetluse alustamise kohta osutas komisjon asjaolule, et juhul kui Itaalia peaks olema seisukohal, et toetuskava näol on reaalselt tegemist eraldi ümberkorraldamise toetusega üksikule raskustes olevale äriühingule, siis peavad meetmed selliselt ka teatatud olema. Sellisel juhul on vaja selgitada, kas rahalistes raskustes äriühing oli tõhus toetusesaaja. Peale selle peaks teatisega kaasnema ümberkorraldamiskava, mis taastaks äriühingu elujõulisuse ja rahuldaks kõiki eespool nimetatud päästmise ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud tingimusi.

(28)

Itaalia ametiasutused märkisid, et tegelikult müüdi kava kestuse ajal ainult üks äriühing. Hoolimata sellest jätkati meetmete kirjeldamist kavana ning komisjonile ei edastatud mingit teavet, mis oleks komisjonil lubanud seda hinnata eraldi teatisena teatavale raskustes äriühingule antava ümberkorraldamisabina. Komisjon ei saa seepärast hinnata ASi Ocean Brandt Italiale müügi eraldi juhtumit selle enda omaduste põhjal.

(29)

Teatatud toetuskava eesmärgiks on töökohtade säilitamine. Lisaks päästmise ja ümberkorraldamise suunistele viitavad Itaalia ametiasutused ka määrusele EÜ nr 2204/2002. Siin on Itaalia ametiasutused seisukohal, et:

(30)

Esimese punkti puhul leiab komisjon, et meetmed ei ole üldised meetmed põhjustel, mida on käesoleva otsuse abi olemasolu käsitlevas osas juba nimetatud.

(31)

Mis puudutab teist punkti, siis kõnealused meetmed ei muuda koondamiskavu, nagu erikoondamisfond (Cassa integrazione straordinaria) või koondatud töötajate liikuvuskava. Tegemist on hoopis ajutiste meetmetega erilise olukorra jaoks ja neid kohaldatakse ainult kolme kuu jooksul tehtavate tehingute puhul. Seetõttu ei saa neid meetmeid pidada võrdseks üldiste koondamiskavadega, nagu erikoondamisfond või koondatud töötajate liikuvuskava, mida komisjon pole kunagi hinnanud riigiabi eeskirjade alusel.

(32)

Kolmanda punkti puhul märgib komisjon, et määruse (EÜ) nr 2204/2002 alusel on toetust uute töökohtade loomiseks väljaspool toetatavaid piirkondi lubatud anda ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Teatatud toetuskavu kohaldatakse kogu riigis ja kõikide ettevõtete suhtes, olenemata nende suurusest. Peale selle, kuna meetmed käsitlevad rohkem kui 1 000 töötajaga äriühingute müüki, on siin põhjust arvata, et sellest on eriti huvitatud suurettevõtted.

(33)

Järelikult ei saa teatatud meetmeid pidada ühisturu nõuetele vastavaks määruse (EÜ) nr 2204/2002 alusel.

(34)

Komisjon hindas ka seda, kas kava võib vaadelda piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste alusel. (8) Tingimusel et ettenähtud nõudeid täidetakse, võimaldavad nimetatud suunised lubada toetusi töökohtade säilitamiseks isegi siis, kui see kuulub tegevusabi mõiste alla. On ka võimalik kiita heaks toetus investeeringuteks põhivarasse, mida tehakse ettevõtte ostmise vormis, mis on suletud või mis oleks suletud, kui seda poleks ostetud.

(35)

Siiski ei kuulu kava piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste reguleerimisalasse, kuna seda kohaldatakse kogu riigi territooriumil. Ainuke juhtum, mil kava kohaldati, käsitleb äriühingut Verolanuovas (Brescia), mis ei asu alal, mis kuulub asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a ja c erandite alla. Seepärast ei saa teatatud meetmeid pidada ühisturu nõuetega vastavaks piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste alusel.

(36)

Teatatud meetmed ei vasta ühisturu nõuetele, sest need ei sisalda ühtegi sätet erinevatest allikatest pärit toetuste kattumise kohta.

(37)

Komisjon märgib, et vaatluse all olevad meetmed kujutavad endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalas. Itaalia viis kõnealuse meetme ellu ebaseaduslikult, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõiget 3. Eespool toodud analüüsi alusel ei vasta toetus komisjoni arvates ühisturu nõuetele, lähtudes päästmise ja ümberkorraldamise suunistest, määrusest (EÜ) nr 2204/2002 ja piirkondlikku riigiabi käsitlevatest suunistest.

(38)

Käesolev otsus käsitleb toetuskava ja selle kohaldamise üksikjuhtumeid ning seda tuleb viivitamatult täita, eriti mis puudutab vastavuses mitte oleva abi tagastamist. Otsus ei piira võimalust, et kava alusel võetud üksiktoetusmeetmeid võib edaspidi pidada täielikult või osaliselt komisjoni otsusele vastavaks nende enda omaduste põhjal,