1.

tühistada Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 1. juuni 2022. aasta kohtuotsuse ning Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) täitevistungi 7. juuni 2017. aasta otsuse SRB/EES/2017/08, mis käsitleb Banco Popular Español, S.A. kriisilahenduse skeemi;

2.

teise võimalusena juhuks, kui Euroopa Kohus asub seisukohale, et menetlusstaadium ei võimalda tal teha sisulist otsust, tühistada vaidlustatud kohtuotsus ning suunata asi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks vastavalt Euroopa Kohtu juhtnööridele;

3.

mõista igal juhul käesoleva apellatsioonkaebusega seonduvad kulud ja Üldkohtule esitatud tühistamishagiga seonduvad kulud välja SRB-lt ning jätta Banco Santanderi kulud mõlemas menetluses tema enda kanda.

—

Esimene väide, mille kohaselt vaidlustatud kohtuotsusega rikutakse õigust tõhusale õiguskaitsevahendile (harta artikkel 47), Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklit 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 76 punkti d ja artikli 103 lõiget 3; samuti EIK praktikat, mis seondub õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele (asjakohaste tõendite kasutamine ja võimalus pöörduda kohtusse).

—

Teine väide, mille kohaselt Üldkohtu otsusega rikutakse õigust tõhusale õiguskaitsevahendile (harta artikkel 47), Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklit 21 ja Üldkohtu kodukorra artikli 103 lõiget 3; samuti ühtse kriisilahenduskorra osas kohaldatavat ettevaatuspõhimõtet.

—

Kolmas väide, mille kohaselt SRB otsusega on rikutud põhjendamiskohustust, kusjuures seda rikkumist ei ole heastatud vaidlustatud kohtuotsuses, ning poolte võrdsuse põhimõtet (harta artikkel 47).

—

Neljas väide, mille kohaselt vaidlustatud kohtuotsusega on rikutud harta artikleid 17 ja 52 ning on tõlgendatud vääralt määruse nr 806/2014 (1) artikli 20 lõiget 16.

—

Viies väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 punkti b, sest vaidlustatud kohtuotsuses võeti seisukoht, et selliste varase sekkumise meetmete olemasolu, mis oleksid võinud vältida Banco Populari maksejõuetust, tingisid kriisilahenduse otsuse tühisuse.

—

Kuues väide, mille kohaselt rikuti õigusnorme, sest ei loetud tõendatuks selliste hädaolukorra likviidsusvahendite olemasolu, mis on piisavad Banco Populari likviidsuskriisi lahendamiseks ja mille on heaks kiitnud Hispaania Pank ja EKP. Määruse nr 806/2014 artikli 18 lõike 1 rikkumine.

—

Seitsmes väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 806/2014 artikli 20 lõiget 1 ja artikli 20 lõike 5 punkti b, sest Üldkohtu otsuses võeti seisukoht, et Deloitte oli „sõltumatu ekspert“.

—

Kaheksas väide, mille kohaselt vaidlustatud kohtuotsusega on rikutud määruse nr 806/2014 artiklit 24 ja direktiivi 2014/59 (2) artikli 39 lõike 2 punkte b, d ja f, sest ei ole kinni peetud kohustusest saavutada kriisilahendamise raames võimalikult kõrge võõrandamishind ja järgida huvitatud pakkujate puhul võrdsuse ja läbipaistvuse põhimõtet.