1.

Kas isikuandmete kaitse üldmääruse (1) artikli 2 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et see ei luba kohaldada määrust näiliselt puhtalt riigisiseses olukorras nagu riigikogu valimised, kui isikuandmete kaitse esemeks on Euroopa Liidu kodanikest isikute isikuandmed ja andmetöötlustoimingud ei piirdu andmete kogumisega asjaomase tegevuse raames?

2.

Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas olukord, kus riigikogu valimised, mis näiliselt liidu õiguse kohaldamisalasse ei kuulu, on lõppenud, vabastab vastutavad töötlejad, volitatud töötlejad ja isikuandmeid säilitavad isikud neile määrusest tulenevatest kohustustest kui ainukesest vahendist liidu kodanike isikuandmete kaitseks liidu tasandil? Kas määruse kohaldatavus sõltub üksnes tegevusest, mille tarbeks isikuandmeid luuakse või kogutakse, mis lubab teha ka järelduse, et nende hilisem kohaldatavus on välistatud?

3.

Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt: Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktiga e ja määruse põhjendustes 4 ja 129 viidatud proportsionaalsuse põhimõttega on vastuolus selline määrust rakendav riigisisene õigusnorm, nagu on kõne all käesolevas asjas, mis algusest peale välistab videosalvestiste tegemise võimaluse valimistulemuste kindlakstegemisel valimisjaoskondades või seda võimalust piirab, ei luba eristada ega reguleerida salvestustoimingu eri osi ning välistab võimaluse saavutada määruse eesmärke – isikute isikuandmete kaitse – teiste vahenditega?

4.

Teise võimalusena ja liidu õiguse kohaldamisala kontekstis – kohaliku omavalitsuse valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel: Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktiga e ja määruse põhjendustes 4 ja 129 viidatud proportsionaalsuse põhimõttega on vastuolus selline määrust rakendav riigisisene õigusnorm, nagu on kõne all käesolevas asjas, mis algusest peale välistab videosalvestiste tegemise võimaluse valimistulemuste kindlakstegemisel valimisjaoskondades või seda võimalust piirab, ei erista ega reguleeri salvestustoimingu eri osi ning ka ei luba neid eristada ega reguleerida ja välistab võimaluse saavutada määruse eesmärke – isikute isikuandmete kaitse – teiste vahenditega?

5.

Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e ei luba lugeda toiminguid, mis on seotud toimunud valimiste nõuetekohase läbiviimise ja valimistulemuste kindlakstegemisega, avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, mille alusel on põhjendatud valimisjaoskondades viibivate inimeste isikuandmete – proportsionaalsuse põhimõttele vastav – riive, kui isikud täidavad ametlikku, avalikku, seadusega reguleeritud ülesannet?

6.

Juhul kui eelmisele küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas isikuandmete kaitse ei luba kehtestada riigisiseses õiguses isikuandmete kogumise ja töötlemise keeldu, mis piirab võimalust teha tugitoimingutena videosalvestisi materjalidest, objektidest või esemetest, mis ei sisalda isikuandmeid, kui salvestustoiminguga võib kaasneda oht, et ka videosalvestiste tegemisel valimisjaoskonnas viibivate isikute kohta, kes täidavad sellel ajal avalikes huvides olevat ülesannet, kogutakse isikuandmeid?