Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Pakiline ülesanne pärast COVID-19 kriisi: uue mitmepoolse maatriksi kavandamine“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 364/08)

Raportöör:

Emmanuelle BUTAUD-STUBBS

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	16.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	213/3/3

1.   Järeldused ja soovitused

COVID-19 ja mitmepoolsus

1.1.

COVID-19 tervisekriisi sügav ja seninägematu majanduslik, sotsiaalne ja finantsmõju eeldab enneolematut, pikaajalist ja üheselt mõistetavat tegutsemist. EL peab toetama majandust ja rahvusvahelist kaubandust, et maailmakaubandus ei peaks pingutama endisse seisu naasmiseks, nagu see juhtus 1929. aastal. EL peab rahastama taastumist, kaitstes seejuures ettevõtjaid, igat liiki töötajaid (sh puuetega inimesi), haavatavaid rühmi ja kodanikke solidaarsuse ja vastutuse vaimus, kedagi kõrvale jätmata. Kõik ettevõtjad kui lahenduse hädavajalikud osad, sealhulgas sotsiaalsed ettevõtted, vajavad täit juurdepääsu taastemeetmetele.

1.2.

Kõikehõlmavast seisakust taastumisel tuleb lähtuda kestlikkusest ning rohelisest ja kaasavast majanduskasvust. Seetõttu on rohelise kokkuleppe meetmed asjakohasemad kui kunagi varem (tööstusstrateegia, CO2 piirimaks ja CO2-neutraalsus 2050. aastaks).

1.3.

COVID-19 kriis andis ränga hoobi mitmepoolsusele, mida olid juba nõrgestanud struktuursed puudused, nagu kattuvad organisatsioonid, vananenud tööviisid ja ühehäälne otsustusprotsess organisatsioonides, millel on arvukalt liikmeid. See väljendus WTO vaidluste lahendamise organi apellatsioonikogu tegevuse lõpetamises ning Ameerika Ühendriikide (USA) rahalise toetuse külmutamises Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) ning hiljem sellest lahkumises. Lisaks mõjutavad olulistele meditsiinitarvetele ja isikukaitsevahenditele kehtestatud riiklikud ekspordipiirangud (sealhulgas ELi liikmesriikidest), riiklik egoism ning mõned läbikukkumised solidaarsuse ja rahvusvahelise koostöö vallas negatiivselt kõige haavatavamaid riike ning aeglustavad maailmamajanduse taastumist.

Vajame terviklikumat nägemust

1.4.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib jagada oma mõtteid uue mitmepoolse maatriksi kohta, lähtudes oma mitmest varasemast ettepanekust (WTO reformi kohta, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) rolli kohta, …), ning pakkuda uusi lahendusi COVID-19-järgseks ajastuks (1).

1.5.

Kriisi ajal peetud arutelu eesmärk on innustada uuele koostööle ja rahvusvaheliste, rahvusüleste ja valitsustevaheliste organisatsioonide tehtavate otsuste järjepidevuse suurendamisele kaubanduse ja investeerimise, inimväärse töö, sotsiaalsete ja inimõiguste ja kliimamuutuste valdkonnas. EL julgustab riike järgima nendes organisatsioonides lojaalse koostöö põhimõtet ja suurendama sünergiat, selle asemel et kasutada ära seaduselünki.

1.6.

Mõlema maailmasõja järel pöörduti rahu ja heaolu hoidmiseks rahvusvaheliste organisatsioonide poole. Praegune ülemaailmne tervisekriis on just õige hetk, et kaaluda ülemaailmseid juhtimiseeskirju ja kasutada ära osa innovatsioonivaimust, mis avaldub enneolematutes olukordades.

Konkreetsed ettepanekud

1.7.

Raportööril aitas soovitusi koostada mitu eri taustaga sidusrühma (vt lisa), võttes arvesse õiguslikke, poliitilisi ja organisatsioonilisi piiranguid.

1.8.

Ettepanekute eesmärk on tagada parem kooskõla — ülemaailmsete sotsiaalsete standardite ja kliimamuutuste ning keskkonnakaitsega seotud kohustuste vahel; — kaubandusega seotud eeskirjade ja kliimamuutusi ja keskkonnakaitset käsitlevate lepingute vahel ning — kaubandusega seotud eeskirjade ja ülemaailmsete sotsiaalsete standardite vahel.

1.9.

Need hõlmavad paremat juurdepääsu vaatleja staatusele, rahastamist uuringute edendamiseks, uute töörühmade loomist, sekretariaatide suuremat kooskõlastamist, ühiseid teadusuuringute valdkonna eeskirju, teatavate kehtivate õigusnormide tõlgendamist ja poliitilisi kohustusi.

1.10.

Komitee on teadlik, et muudatused tuleb algatada poliitilisel tasandil, ning on kindlalt veendunud, et ELil kui ühel vähesel ülemaailmsel osalejal, kellel on põhiseadusest tulenevad ülesanded ja volitused hea ülemaailmse juhtimise saavutamiseks, on oluline roll tõhusama mitmepoolse maatriksi kujundamisel.

2.   Meie ammune üleskutse tagada mitmepoolsete eeskirjade sidusus on andnud tagasihoidlikke tulemusi

2.1.    Kodanikuühiskonna oluliste osalejate palve

2.1.1.

Paljud sidusrühmad on korduvalt palunud muuta rahvusvaheliste, rahvusüleste ja valitsustevaheliste organisatsioonide poliitikakujundamine sidusamaks.

2.1.2.

Ettevõtjate poolelt on Rahvusvaheline Kaubanduskoda sedastanud, et „üleilmastumise üle käivas arutelus on üks pingeallikaid tajutav ebakõla kaubandus-, töö- ja keskkonnastandardite vahel“ (2).

2.1.3.

Ka 2019. aastal toimunud G7-L7 tippkohtumisel teatati, et „Ülemaailmses juhtimises tuleks paremini arvesse võtta praeguseid sotsiaalseid probleeme, sealhulgas vajadust uute oskuste järele, et tagada rahvusvaheliste standardite kohane inimväärne töö ja ettevõtlustingimused, mis soodustavad tootlikkust, suuremat töötasu ja heade töökohtade loomist“ (punkt 3).

2.2.    Lühiülevaade varasematest sammudest

2.2.1.   Üleilmastumise keerukuse mõistmine

2.2.1.1.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on tähtis rahvusvaheline katusorganisatsioon, mis suudab välja töötada suurima geograafilise katvusega eeskirju ja standardeid. Sel põhjusel toetab komitee ÜRO reformi, mis peab viima menetluskesksest lähenemisviisist tulemuspõhisele lähenemisviisile. ÜRO võttis 2015. aasta septembris vastu 17 kestliku arengu eesmärki, milles käsitletakse inimkonna kõige üldlevinuimaid probleeme. Kuigi eesmärgid ei ole õiguslikult siduvad, eeldatakse, et valitsused (sh Euroopa Liidu institutsioonid) võtavad isevastutuse ja kehtestavad nende täitmiseks siseriiklikud raamistikud.

2.2.1.2.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) hoiatas 2017. aastal, et me „peame saama üleilmastumise kontrolli alla, kuid me ei tea veel täpselt, kuidas seda teha“ (3). Asjaomases poliitikadokumendis on loetletud kaasnevad meetmed (sotsiaal- ja tööturupoliitika, haridus ja oskused, ettevõtjate sotsiaalne ja keskkonnavastutus) ning viidatakse, et rahvusvahelised organisatsioonid peavad standardite kehtestamise valdkonnas „kiiresti suurendama üldsusega konsulteerimist ja kodanikuühiskonna sidusrühmade kaasamist“.

2.2.2.   Ülemaailmsed sotsiaalsed standardid ja mitmepoolsed kaubanduseeskirjad: lugu käestlastud võimalusest

2.2.2.1.

Kohe pärast seda, kui WTO-l ei õnnestunud lisada oma eeskirjadesse sotsiaalklauslit, teatas organisatsioon 1996. aastal, (4) et ILO „on pädev organ [tööõiguse põhireegleid] kehtestama ja käsitlema“. Pärast seda on ILO vastu võtnud mitu tähtsat vahendit: ILO 1998. aasta deklaratsiooni 5. punktis tunnistati, et „töönorme ei tohiks kasutada protektsionistliku kaubanduse eesmärkidel ja et mitte midagi käesolevas deklaratsioonis ega selle järgimismehhanismis ei tohiks olla aluseks ega kasutada sellisteks eesmärkideks; lisaks ei tohiks käesoleva deklaratsiooni ja selle järgimismehhanismi abil pidada mingil viisil kahtlaseks mis tahes riigi suhtelist paremust“;

2.2.2.2.

Oma 2019. aastal tehtud sajanda aastapäeva deklaratsioonis näitab ILO eeskuju, „võttes kohustuse tugevdada koostööd teiste organisatsioonidega ja töötada ühiselt välja institutsiooniline kord, et edendada tuleviku töö inimesekeskse käsituse raames poliitikavaldkondade arengusidusust, võttes arvesse sotsiaal-, kaubandus-, finants-, majandus- ja keskkonnapoliitika vahelisi tugevaid, keerukaid ja ülitähtsaid seoseid“ (IV jagu, lõige F).

2.2.2.3.

Kuigi ILO ja WTO tegutsevad eraldi, teevad nad siiski mitmel alal koostööd ja avaldavad huvitavaid ühisväljaandeid järgmistes valdkondades: kaubandus ja tööhõive, kaubandus ja mitteametlik töö, sotsiaalselt kestlik globaliseerumine ning oskuste arendamisele suunatud poliitika tähtsus, et aidata töötajatel ja ettevõtjatel kasutada kaubanduse pakutavaid hüvesid.

2.2.2.4.

See koostööpoliitika ei ole kunagi ületanud 1996. aasta Singapuri WTO ministrite deklaratsioonis esitatud nõuet: „Oleme vastu töönormide kasutamisele protektsionistlikel eesmärkidel ja nõustume, et riikide, eelkõige madalate palkadega arenguriikide võrreldavat eelist ei tohi kuidagi ohtu seada. Sellega seoses märgime, et WTO ja ILO sekretariaadid jätkavad senist koostööd“.

2.2.3.   Kliima- ja keskkonnakohustuste järkjärguline integreerimine mitmepoolsesse tegevusse

2.2.3.1.

Alates ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni jõustumisest 1994. aastal on valitsused korrapäraselt kohtunud, et jälgida tehtud edusamme töökindla läbipaistvus- ja vastutussüsteemi abil. Ometi võeti Pariisi kokkulepe kui esimene õiguslikult siduv kliimamuutusi käsitlev üldlepe vastu alles 2015. aasta lõpus ning selles sätestati riiklikult määratletud sissemaksete süsteem, mida tuleb jälgida.

2.2.3.2.

ILO-l on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi vaatleja staatus ja volitus tegutseda inimväärse töö ja õiglase ülemineku nimel, tänu millele andis organisatsioon märkimisväärse panuse vastumeetmete rakendamise mõju käsitleva täiustatud foorumi (2015–2018) töösse. Foorumis uuriti eelkõige „selliste leevenduspoliitika, -programmide ja -meetmete rakendamisest tekkivat mõju ning jurisdiktsioonisisest ja -välist või piiriülest mõju, mille on kliimamuutustega võitlemiseks vastu võtnud konventsiooni, Kyoto protokolli ja Pariisi kokkuleppe pooled“.

2.2.3.3.

Pärast 2016. aasta vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmist tegi ILO suurema vastastikuse mõistmise nimel tihedat koostööd ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi töötajate ja ekspertidega; selleks viiakse läbi sotsiaalpartnerite rolli käsitlevaid koolitusi, suutlikkuse suurendamist kliimameetmete mõju mõõtmiseks, piirkondlikke õiglase ülemineku teemalisi õpikodasid ja kaks korda aastas toimuv ülemaailmne foorum.

2.2.3.4.

ILO peamine keskkonnaalase tegevuse väljund on ühine konsortsium ÜRO Keskkonnaprogrammi, ÜRO Arenguprogrammi, ÜRO Tööstusarengu Organisatsiooni ning ÜRO Koolitus- ja Uurimisinstituudiga, mida nimetatakse keskkonnahoidliku majanduse alaseks partnerluseks (PAGE).

2.2.3.5.

Lisaks on sõlmitud hulk mitmepoolseid keskkonnalepinguid. Need peamiselt ÜRO kasutatavad lepingud hõlmavad paljusid keskkonnateemasid, näiteks bioloogiline mitmekesisus, maa, mered, kemikaalid ja ohtlikud jäätmed või atmosfäär. EL on sõlminud ligikaudu 30 sellist lepingut.

2.2.3.6.

Väljaspool ÜRO võrgustikku on WTO kaubandus- ja keskkonnakomitee loonud foorumi, mis tegeleb kaubanduse ja kestlikkusega (s.o ringmajandus, standarditega seotud vabatahtlikud algatused, fossiilkütuste toetuste reform, plast jne) seotud teabe jagamise, ürituste korraldamise ja arvamuste vahetamisega.

2.2.3.7.

WTO praktika kohaselt võivad liikmed kehtestada meetmeid kodanike tervise, keskkonnakaitse või bioloogilise mitmekesisuse säilitamise parandamiseks, kui need vastavad teatud kriteeriumitele, mis tagavad kooskõla WTO eeskirjade ja põhimõtetega. Neid üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklil XX põhinevaid erandeid peetakse sobivaks, kui need on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Selliseid meetmeid ei tohi kohaldada viisil, mis põhjustab „meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiranguid“.

2.2.3.8.

WTO peadirektor Renato Ruggiero tõi Bonnis toimunud konverentsil (9. detsember 1997) väga selgesti välja valitsuste volituste piirid: „Valitsused võivad keskkonnakaitse või oma jurisdiktsiooni ressursside säilitamise eesmärgil kasutada mis tahes liiki kaubanduspiiranguid, sealhulgas impordi- ja ekspordikvoote ja -keelde, või kehtestada piiril makse või muid tasusid, kui on täidetud mittediskrimineerimise ja kaubandust kõige vähem piirava meetme valimise põhinõuded. […] WTO eeskirjade kohaselt ei tohi riik aga kohaldada kaubanduspiiranguid, millega tahetakse muuta oma kaubanduspartnerite töötlemis- ja tootmisviise või muid põhimõtteid. Miks? Peaasjalikult seepärast, et tootmis- ja töötlemisviisid kuuluvad iga riigi suveräänsesse jurisdiktsiooni.“

2.2.3.9.

See piirang, mis hoiab ära töötlemis- ja tootmisviisidesse sekkumise, on selge takistus stiimulite loomisel kestvuskaupade tootmiseks ja nendega kauplemiseks.

2.2.4.   Kahepoolsed abivahendid majandus-, sotsiaal- ja keskkonnanormide sidususe suurendamiseks

2.2.5.   Kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide eelised ja puudused

2.2.5.1.

EL töötas välja vabakaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükid, et kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimine ei tooks kaasa keskkonna- ja töötingimuste halvenemist.

2.2.5.2.

Euroopa Kohus tunnistas 2017. aastal, et kestliku arengu sätetel on lepingus „oluline koht“ (5).

2.2.5.3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõudis 2018. aastal (6) kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide valdkonnas suuremat edasipüüdlikkust ja nende peatükkide jõustatavuse suurendamist, leides, et neil peaks olema võrdne kaal ärilisi, tehnilisi või tariifiküsimusi käsitlevate peatükkidega.

2.2.5.4.

2016. aastal teatas ILO, (7) et tööga seotud sätteid sisaldavatest lepingutest võeti 63 % vastu pärast 2008. aastat, mis näitab kiirenemist, ja tööga seotud sätteid sisaldavatest vabakaubanduslepingutest hõlmasid 46,8 % ELi, Ameerika Ühendriike või Kanadat. Tööga seotud sätetele viitamisel on kõige sagedamini kasutatavad tekstid (kahanevas järjestuses) järgmised: 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioon, konventsioon nr 182 (lapstööjõud), inimväärse töö tagamise suunised ning deklaratsioon sotsiaalse õigluse kohta.

3.   Uus mõtteviis uue mitmepoolse maatriksi väljatöötamiseks

3.1.    Üldised seisukohad

3.1.1.

Igas uues sidususe suurendamise ettepanekus tuleks järgida nelja põhimõtet: — spetsialiseerumine: „rahvusvahelistel organisatsioonidel on vaid neile liikmesriikide poolt antud pädevused“ (8); — otsustamissuutlikkus: organisatsioonidel on selged sise-eeskirjad ja protsessid, mille alusel juhtorganid (tehnilised komiteed või üldkogud) tegutsevad; — läbipaistvus: kõigist funktsionaalsetest muutustest, nagu ühiste rühmade loomine, uute põhikirjade või ühisdeklaratsioonide koostamine, tuleb teavitada läbipaistvalt nii organisatsiooni sees kui ka sellest väljaspool; — hindamine: soosida tuleks organisatsioonisisese toimimise hindamismehhanismi loomist.

3.1.2.

Komitee pooldab oma olemusest lähtuvalt avatumat suhtlust ja konsulteerimist kodanikuühiskonnaga rahvusvaheliste organisatsioonide poliitika küsimustes ning nõuab järk-järgult alaliste dialoogiprotsesside loomist. Arvestades komitee kogemusi, on see valmis võtma enda kanda juhtrolli, et hõlbustada sellise korra loomist. Nagu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, kes edendavad laiaulatuslikku dialoogi paljude erinevate partneritega, on ka WTO viimasel ajal suurendanud oma koostööd kodanikuühiskonnaga, minnes kaugemale üksnes iga-aastase avaliku foorumi korraldamisest. Need kontaktid võivad anda olulise panuse mitmepoolse kaubandussüsteemi tõhusamaks ja demokraatlikumaks muutmisesse. Komitee on tänulik komisjonile toetuse eest kodanikuühiskonna hääle kuuldavaks tegemisele mitmepoolsel tasandil ning avaldab toetust Ottawa rühma hiljutise 6-punktilise tegevuskava kuuendale meetmele (9).

3.1.3.

Rohkem tuleb tunnustada ka sotsiaalpartnerite läbirääkimisvõimet. Sotsiaalpartnerite rahvusvaheline kolmepoolne deklaratsioon ja paljud rahvusvahelised raamlepingud sisaldavad kasulikke ja praktilisi eeskirju ja abivahendeid (sotsiaalsed standardid, suhted tarnijatega, sotsiaaldialoog, võitlus lapstööjõu kasutamise ja sunniviisilise töö vastu).

3.2.    Mitmepoolsed töövahendid

WTO funktsionaalne lõimimine ÜRO süsteemi

3.2.1.

Oma spetsialiseeritud asutuste võrgustikuga, kuhu kuuluvad näiteks ILO, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank ja piirkondlikud arengupangad, on ÜRO rahvusvahelise korra üks tugisambaid. Kuigi kaubanduseeskirjad peavad aitama kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, on WTO loodud iseseisva organisatsioonina ja jääb sellest ÜRO süsteemist välja. Samas kuulub WTO peadirektor koos ÜRO kõigi spetsialiseeritud asutuste ja teiste peamiste organite peadirektoritega ÜRO organite sekretariaadijuhatajate nõukogusse (CEB). Komitee teeb ettepaneku, et WTO teavitaks CEBi kõigist kaubanduseeskirjade süsteemi edasiminekutest, mis aitaksid kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

3.2.2.

Sõnaselget viidet säästvale arengule 1994. aasta WTO asutamislepingu preambulis tuleb lugeda kestliku arengu eesmärke hõlmavaks; kestliku arengu eesmärgid on uus üldtunnustatud kestlikkuse väljendus rahvusvahelises õiguses. WTO tundub sellega juba nõustuvat, sest oma veebisaidil kuulutab organisatsioon, et on kestliku arengu eesmärkide saavutamises kesksel kohal.

Eri eeskirjade täiendav omavaheline sidumine

3.2.3.   Rangemad sotsiaalsed ja keskkonnaeeskirjad

3.2.3.1.

ILO avaldas 2018. aastal mitu uuringut, milles käsitletakse Pariisi kokkuleppe võimalikku üldist mõju, ökoloogilise ülemineku ja oskuste küsimust (10), keskkonnasäästlikumaks tulevikuks vajalikke oskuseid ja ülemaailmse soojenemise mõju töötingimustele (11).

3.2.3.2.

Komitee palub neid aruandeid laialdasemalt levitada ja peab kiiduväärseks Euroopa Komisjoni rahastatud piirkondlike õpikodade korraldamist arenguriikides, eriti vähim arenenud, saarelise asendi ja haavatava majandusega riikides, mida halastamatu ülemaailmne soojenemine mõjutab sotsiaalselt kõige rohkem.

3.2.3.3.

ILO avaldas 2015. aastal suunised „Guidelines for a just transition towards environmentally sustainable economies and societies for all“. Komitee soovitab Euroopa Komisjoni talitustel neid suuniseid rohkem kasutada standardite kehtestamisega seotud tegevuses. Lisaks tuleks ILO haldusnõukogu päevakorda võtta nende suuniste ajakohastamine.

3.2.4.   Tugevamad seosed kaubanduseeskirjade ja sotsiaalsete standardite vahel

3.2.4.1.

Komitee soovib, et WTO annaks vastastikkuse tagamiseks ILO-le ametliku vaatleja staatuse oma põhiorganites ja komiteedes. Lisaks sellele, et ILO osaleb ametlikult WTO ministrite konverentsidel, soodustaks see ILO osalemist WTO siseorganites ja võiks aidata WTO kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi raames kaasa rahvusvaheliste tööstandardite järgimisele. Komitee soovitab luua WTO ja ILO sekretariaatide vahel ajutise sihtotstarbelise töörühma, mis töötaks välja suunised ja esitaks need 2021. aasta juuniks.

3.2.4.2.

Arvestades COVID-19 mõju üleilmsetele väärtusahelatele, tuleks uuele elule äratada ka ILO globaliseerumise sotsiaalse mõõtme maailmakomisjon. Toetudes oma arvamusele „ÜRO siduv leping äritegevuse ja inimõiguste kohta“ (12) pooldab komitee Saksamaa eesistumise ajal tõhusa õigusraamistiku loomist, et tagada inimõiguste austamine ja inimväärne töö ülemaailmsetes väärtusahelates; see raamistik peaks sisaldama Euroopa tegevuskava koos õigusaktide ja käegakatsutavate saavutustega ning edasipüüdlikke ja tõhusaid normatiivseid meetmeid ülemaailmsel tasandil. Nii ILO kui ka WTO peavad andma panuse oma rollist lähtuvalt.

3.2.4.3.

WTO- peab olema roll pidevalt kasvava arvu ja laieneva geograafilise ulatusega piirkondlike ja kahepoolsete kaubanduskokkulepete kontrollimisel tööõiguse valdkonnas. Kuna enamik uusi vabakaubanduslepinguid sisaldab töösätteid, peaks WTO sekretariaat tegelema selle korpuse kogumise, võrdlemise ja jälgimisega. Sellist seiretegevust võiks jagada ILOga ILO tegevuskava raames, mis käsitleb inimväärset tööd ülemaailmsetes tarneahelates, ning sellest võiks võrsuda edasine ILO ja WTO vaheline koostöö.

3.2.5.   Tugevamad seosed kaubandus- ja kliimaeeskirjade ja -poliitika vahel

3.2.5.1.

Akadeemilistes ja ettevõtlusringkondades juba arutatud, et WTO kliimaerandi alusel võiks üldjoontes määratleda kliimameetmed: nende omadused, üldisi huve teenivad eesmärgid ja WTO eeskirjadega kokkusobivuse kriteeriumid. Selline erand võimaldaks WTO liikmetel võtta kliimameetmeid oma riigis (heitkogustega kauplemise süsteem) või riigi piiridel, samas tuleb tagada, et need meetmed ei kujuta endast varjatud protektsionistlikke meetmeid.

3.2.5.2.

Mitteametlik WTO töörühm peaks 2021. aastal toimuvaks 12. ministrite konverentsiks ette valmistama WTO ministrite deklaratsiooni kaubanduse ja keskkonna valdkonnas, milles tunnistatakse, et kaubandus, kaubanduspoliitika ja mitmepoolne kauplemissüsteem on tähtsad kestliku arengu eesmärkide ja teiste rahvusvaheliste jagatud keskkonnakohustuste, nagu Pariisi kokkuleppe täitmise nimel rahvusvaheliselt tehtavate jõupingutuste toetamisel. Komitee julgustab komisjoni jätkama asjaomaseid jõupingutusi.

3.2.5.3.

Komitee palub Euroopa Komisjonil täpsustada oma seisukohta ELis fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise küsimuses ja toetada täielikult WTOs loodavaid mõnepoolseid algatusi.

3.2.5.4.

Komitee nõuab, et kiiresti taasalustataks WTO mõnepoolseid läbirääkimisi keskkonnatoodete lepingu üle. See peaks olema Pariisi kokkuleppega tihedamalt seotud, nagu Hiina Taipei 2019. aasta ettepanek Pariisi kokkuleppega seotud keskkonnatoodete ja -teenuste lepingu (PAEGSA) kohta, milles tuginetakse CO2 vähendamisega seotud kaupade ja teenuste tariifide kaotamisele. „Mitmepoolse kaubandussüsteemi üks tähtsaid saavutusi saab olema täiesti uute läbirääkimiste (näiteks PAEGSA) alustamine, mille eesmärk on tegeleda selliste aktuaalsete küsimustega nagu kliimamuutused ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine“ (13).

3.2.5.5.

Suurema sidususe saavutamiseks peaks mitmepoolsete keskkonnalepingute sekretariaatidel olema vaatleja staatus mitmes WTO komitees, mitte ainult kaubandus- ja keskkonnakomitees (näiteks tehniliste tõkete ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegelevad komiteed).

3.2.5.6.

Komitee soovitab luua ÜRO Keskkonnaprogrammi, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi ja WTO ühise töörühma. Rühm käsitleks kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud ja rahvusvahelisi kaubandusküsimusi ning töötaks välja vabakaubanduslepingutes kasutatava mõõtmismetoodika või kompensatsioonisüsteemid (näiteks taasmetsastamine). Pariisi kokkuleppe alla kuuluvates riiklikult kindlaksmääratud panustes tuleks selliseid kolmandate riikidega kokkulepitud kompensatsioonisüsteeme arvesse võtta.

4.   ELi panus kestliku mitmepoolsuse uude mudelisse

4.1.

Komitee pooldab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu võitlemise eesmärgil WTO nõuetele vastava, ELi piiridel kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi loomist, mis ühtlustab CO2-mahukate sektorite tingimusi (14). Komitee palub Euroopa Komisjonil kinni pidada oma algsest ajakavast ja esitada seadusandlik ettepanek 2021. aasta kevadel. Hiljutisest esialgsest mõjuhinnangust (tegevuskava) sai järeldada toetust, eriti terase-, tsemendi-, keemia- ja elektrisektoris.

4.2.

Komitee peab tähtsaks, et järgmises üldises soodustuste süsteemis vastaksid soodustusi saavad riigid kõigile sotsiaal- ja keskkonnanõuetele (määrus (EL) nr 978/2012 (15)).

4.3.    Tugevamad kestliku arengu sätted vabakaubanduslepingutes

4.3.1.

ELi kaubandus- ja investeerimislepingutes tuleks tugevdada kaubanduse ja kestliku arengu peatükke: — Euroopa Parlamendi soovituse kohaselt tuleks kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides nõuda, et mõlemad partnerid ratifitseeriksid peamised rahvusvahelised inimõigusalased õigusaktid (rahvusvaheline inimõiguste koodeks), ILO tähtsaimad konventsioonid, töötervishoiu ja -ohutuse konventsiooni ning Pariisi kokkuleppe ja muud rahvusvahelised keskkonnalepingud ning rakendaksid neid; — komitee rahvusvahelise kaubanduse järelevalvekomitee leiab, et jätkusuutlikkuse mõjuhinnangutes tuleks „[k]asutusel olev kalkuleeritav üldise tasakaalu mudel […] alternatiivsete mudelite valgel läbi vaadata ja peaks sisaldama laiemat näitajate kogumit, mis mõõdab mõju inim- ja tööõigustele, kliimamuutustele, elurikkusele [, tarbijatele] ja välismaistele otseinvesteeringutele. Vaja on laiemat näitajate kogumit, millega kaasneb avatud arutelu alternatiivsete mudelite üle“; — komitee nõuab vaekogude ümberkujundamist, et kaubandusjuristid, aga ka töö-, kliima- või inimõiguste eksperdid saaksid nende raames uurida kaubanduse ja kestliku arengu peatükke puudutavaid kaebusi. Kui selline vaekogu avastab rikkumise, peaks käivituma riikidevaheline lepinguvaidluste lahendamise mehhanism, mis võib hõlmata rahalisi karistusi või sanktsioone ning õiguskaitsevahendeid kannatanud poolele.

4.3.2.

Tulevased ELi vabakaubanduslepingud peaksid sisaldama viidet Pariisi kokkuleppele ja pakkuma stiimuleid, nagu tollimaksu nullmäär keskkonnakaupadele või -teenustele. Teiste kaubanduspartnerite puhul (Uus-Meremaa, Austraalia) tuleks kasutada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu artiklit 22.3, mille kohaselt pooled võtavad kohustuse edendada majandus- ja kaubavooge, mis aitavad soodustada inimväärset tööd ja keskkonnakaitset. Lisaks peaks ELi tulevastes vabakaubanduslepingutes laiendama sisenõuanderühmade järelevalverolli peale keskkonna-, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna ka teistele teemadele.

4.3.3.

Kõik ELi läbiräägitavad investeerimislepingud – eelkõige Hiinaga – peavad sisaldama ulatuslikke sätteid järgmistes valdkondades: — loodusvarade säästev kasutamine; — ettevaatuspõhimõtte kohaldamine inimeste tervise, loodusvarade ja ökosüsteemide suhtes; — üldsuse osalemise põhimõte ning teabe ja õiguskaitse kättesaadavus ning — integratsiooni ja vastastikkuste suhete põhimõte, eelkõige seoses inimõiguste ning sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste eesmärkidega.

4.3.4.

ELi kaubanduse eest vastutava täitevametniku eesseisev ametisse nimetamine aitab tagada kaubanduslepingute tõhusa rakendamise, sealhulgas töötajate õigused, keskkonnaalased kohustused ja kodanikuühiskonna rolli.

4.4.    ELi juhtiv roll uue mitmepoolse maatriksi kujundamisel

4.4.1.

Euroopa Liit on üks väheseid ülemaailmseid osalejaid, kellel on põhiseaduslik ülesanne ja volitus „edendada tugevamal mitmepoolsel koostööl ja hea valitsemistavaga maailmakorral tuginevat rahvusvahelist süsteemi“ (Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõike 2 punkt h).

4.4.2.

Piirkondliku integratsiooni organisatsioonina ei ole EL siiski saanud täiel määral osaleda ÜRO süsteemi paljude asutuste, organite ja organisatsioonide töös, sest ta peab liidu seisukohtade ja huvide kaitsmisel tuginema liikmesriikidele. Rohkem kui kümme aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist, mis kohustas ELi edendama „mitmepoolsete lahenduste leidmist ühistele probleemidele, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raamistikus“ (Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõige 1), on ülim aeg, et liit koos oma liikmesriikidega töötaks välja integreeritud strateegia tugevama positsiooni saavutamiseks ÜRO süsteemis.

---

(1)  Arvamused REX/509 „WTO reformimine maailma kaubanduses toimuvate muutustega kohanemiseks“ (ELT C 159, 10.5.2019), REX/486 „ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika roll ELi majandustulemuste parandamisel“ (ELT C 47, 11.2.2020), REX/500 „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“ (ELT C 227, 28.6.2018) ning NAT/760 aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ (ELT C 14, 15.1.2020).

(2)  Rahvusvaheline Kaubanduskoda „WTO reform“, oktoober 2019.

(3)  http://www.oecd.org/about/sge/fixing-globalisation-time-to-make-it-work-for-all-9789264275096-en.htm, lk 9.

(4)  WTO Singapuri ministrite deklaratsioon 1996, lõige 4.

(5)  Euroopa Kohtu arvamus 2/15, 16. mai 2017, EU:C:2017:376.

(6)  REX 500 „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“ (ELT C 227, 28.6.2018), punkt 2.4.

(7)  ILO „Labour-related provisions in trade agreements: Recent trends and relevance to the ILO“, GB.328/POL/3, lõige 9.

(8)  Jan Wouters, Cedric Ryngaert, Tom Ruys ja Geert De Baere, International Law: A European Perspective (Oxford, Hart Publishing, 2018), lk 259.

(9)  Ottawa grupi nime all tuntud WTO liikmete rühma juhib Kanada. Selle eesmärk on tegeleda mitmepoolse kaubandussüsteemi konkreetsete probleemidega. June 2020 Statement of the Ottawa Group: Focusing Action on Covid-19, June 2020.

(10)  World employment social outlook 2018 – Greening with jobs, Genf, ILO, 2018.

(11)  Working on a warmer planet: The impact of heat stress on labour productivity and decent work, Genf, ILO, 2019.

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus REX/518 – „ÜRO siduv leping äritegevuse ja inimõiguste kohta“ (ELT C 97, 24.3.2020, lk 9)

(13)  19. jaanuari 2018. aasta mitteametlik dokument JOB/TE/19.

(14)  Arvamus CCMI/167 „Tööstussektori seisukoht kliima- ja energiapoliitika kooskõlast“ (ELT C 353, 18.10.2019, lk 59).

(15)  ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.