Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62018CN0011

    Kohtuasi C-11/18 P: Oleksandr Viktorovych Klymenko 5. jaanuaril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 8. novembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-245/15: Klymenko versus nõukogu

    ELT C 94, 12.3.2018, p. 12–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    12.3.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 94/12


    Oleksandr Viktorovych Klymenko 5. jaanuaril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 8. novembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-245/15: Klymenko versus nõukogu

    (Kohtuasi C-11/18 P)

    (2018/C 094/15)

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Apellant: Oleksandr Viktorovych Klymenko (esindaja: advokaat M. Phelippeau)

    Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Nõukogu

    Apellandi nõuded

    Apellant palub Euroopa Kohtul tühistada Üldkohtu (kuues koda) 8. novembri 2017. aasta otsuse kohtuasjas T-245/15.

    Apellant palub Euroopa Kohtul rahuldada nõuded, mille ta esitas Üldkohtu menetluses, nimelt:

    tühistada nõukogu 5. märtsi 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/364 (1) ja nõukogu 5. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/357 (2);

    tühistada nõukogu 4. märtsi 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/318 (3) ja nõukogu 4. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/311 (4);

    tühistada nõukogu 3. märtsi 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/381 (5) ja nõukogu 3. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/374 (6),

    osas, milles need meetmed puudutavad apellanti, ning mõista Euroopa Liidu Nõukogult välja apellatsioonimenetluse kulud ja kulud seoses tühistamisnõudega, mis esitati nõuete muutmise taotluses.

    Väited ja peamised argumendid

    Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet.

    Esiteks leiab apellant, et Üldkohus tõdes ekslikult, et Euroopa Liidu Nõukogu tuvastas tegelikud ja konkreetsed alused, mille tõttu on temale kehtestatud piiravad meetmed põhjendatud, ning et Üldkohus kirjeldas Ukraina riigiprokuratuuri ekslikult „kõrge justiitsasutusena“.

    Teiseks kinnitab apellant, et Üldkohus leidis ekslikult, et kõnealustes õigusaktides sisalduv loetellu kandmise kriteerium vastas ÜVJP eesmärkidele.

    Kolmandaks märgib apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et piirav meede ei kujuta endast omandiõiguse riivet.


    (1)  Nõukogu 5. märtsi 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/364, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2015, L 62, lk 25).

    (2)  Nõukogu 5. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/357, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2015, L 62, lk 1).

    (3)  Nõukogu 4. märtsi 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/318, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2016, L 60, lk 76).

    (4)  Nõukogu 4. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/311, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2016, L 60, lk 1).

    (5)  Nõukogu 3. märtsi 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/381, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2017, L 58, lk 34).

    (6)  Nõukogu 3. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/374, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2017, L 58, lk 1).


    Top