EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017AE1752

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta“ [COM(2017) 68 final – 2017/0024 (NLE)]

ELT C 246, 28.7.2017, p. 18–21 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

28.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 246/18


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta“

[COM(2017) 68 final – 2017/0024 (NLE)]

(2017/C 246/03)

Pearaportöör:

Mihai MANOLIU

Konsulteerimistaotlus

nõukogu, 21.3.2017

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 187 ja 188

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Juhatuse otsus

28.3.2017

Vastuvõtmine täiskogus

27.4.2017

Täiskogu istungjärk nr

525

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid):

160/0/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et määruse muutmise ettepaneku eesmärk on täiustada nõukogu määruse sätteid ja lihtsustada neid veelgi, et edendada biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte (edaspidi „BPT ühisettevõte“) eesmärkide saavutamist. Ettepanek on kooskõlas algsete eesmärkide ja poliitikavaldkonna praeguste sätetega.

1.2.

Komitee on arvamusel, et BPT ühisettevõtte eesmärk on luua koostoime teiste ELi programmidega sellistes valdkondades nagu näiteks ühtekuuluvuspoliitika, haridus, keskkond, VKEd, konkurentsivõime ja maaelu arengu poliitika, tugevdades piirkondlikul ja üleriigilisel tasandil teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust seoses praeguste aruka spetsialiseerumise strateegiate ja poliitikameetmetega.

1.3.

Euroopa Komisjon on pidevalt ühenduses biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsiumiga (edaspidi „BTK“), eelkõige konsultatsioonide ja arutelude kaudu, mis käsitlevad viisi, kuidas BPT ühisettevõtte liikmed maksavad rahalist osalust. Siin vaadeldaval muudatusettepanekul ei ole muud täiendavat mõju kui see, mida esialgse nõukogu määrusega kavandati. Kavandatavad muudatused on üksnes tehnilist laadi, mistõttu ei ole vaja teostada mõjuhinnangut vaatlusaluse algatuse kohta.

1.4.

Komitee tervitab asjaolu, et kõnealune ettepanek vähendab BPT halduskoormust seoses selle rolliga vahendajana rahalist osalust maksma pidavate konsortsiumi liikmete ja projektides osalejate vahel. BPK vastutab lõppkokkuvõttes ka tulevikus oma liikmete rahalist osalust kajastavate koondatud arvandmete edastamise eest.

1.5.

Komitee kiidab heaks olulised uues määruses sisalduvad täpsustused:

rahalist osalust saab maksta kahel viisil: BTK kannab selle üle BPT ühisettevõttele (nagu varem) ja/või BTK liige kannab selle üle otse teisele projekti toetusesaajale;

laiendatakse nende osaliste kategooriat, kes saavad maksta rahalist osalust (BPT koosseisu kuuluvad üksused);

üldise rahalise eesmärgiga seotud kohustus jääb kehtima;

BTK liikmetel lubatakse esitada aruanded nende poolt projekti tasandil makstud rahalise osaluse kohta.

2.   Üldised märkused

2.1.

Komitee leiab, et biotoorainel põhineva tööstuse mõiste on osa laiemast biomajanduse valdkonnast, mis on määratletud taastuvate bioloogiliste ressursside tootmise ja ekstraheerimise ning nende muundamisena sellisteks bioloogiliste elementide alusel valmistatud toodeteks nagu toit, sööt või bioenergia. Kõnealusel eesmärgil kasutatakse kolme neljandikku ELi põllumaast ning 2 000 miljardi euro suuruse käibega sektoris töötab 17–19 miljonit eurooplast. Biomajanduse teadmuspõhiste ettevõtete käive ulatub 57 miljardi euroni ning neis töötab umbes 305 000 inimest (2009. aasta seisuga).

2.2.

Euroopas võib biomajandus aidata edendada arengut, luua lisaväärtust ning uusi kindlaid ja inimväärseid töökohti, oluliselt vähendada sõltuvust impordist, aidata kõige paremini kaasa piiratud, ent taastuvate bioloogiliste ressursside tõhusale kasutamisele ning anda olulise panuse maailmakaubanduse arengusse.

2.3.

Sageli konkureerivad eri tasanditel omavahel erinevad tehnoloogiad ja bioloogiliste ressursside kasutamisviisid. Kõnealust probleemi süvendab veelgi kõnealuste ressursside piiratud kättesaadavus. Kuigi biomajandus võib aidata märkimisväärselt kaasa CO2-heite tekitatud kasvuhooneefekti vähendamise eesmärgile, millel oleks positiivne mõju rahvatervisele, on tal siiski ka soovimatu mõju täiendavate kasvuhoonegaaside heitkoguste näol, mille mõju keskkonnale ei tohi tähelepanuta jätta.

2.4.

ELi poliitiline raamistik biomajanduse alal on killustatud mitme poliitikavaldkonna vahel: põllumajandus, kalandus, metsandus, kliima, ringmajandus ja teadusuuringud on eri õigusaktide ja valdkondlike poliitikameetmetega (1) hõlmatud tegevusvaldkonnad.

2.5.

Sellegipoolest käivitati 2012. aastal laiaulatuslik biotoorainel põhinevale tööstusele pühendatud strateegia, et tagada teatud poliitiline sidusus, kuid mõned ebakõlad näivad püsima jäävat. EL rahastab innovaatikat biomajanduse valdkonnas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ ja mitmesuguste muude rahastamisvahendite kaudu. Komitee peab vajalikuks tagada jätkusuutlikkus ja poliitika järjepidevus selles valdkonnas.

2.6.

Mitmes komisjoni teatises rõhutatakse, kui oluline on luua avaliku ja erasektori partnerlus biopõhiste tööstusharude jaoks tehnoloogiaalgatuse näol (2).

2.7.

Kõnealuse muudatusettepaneku õiguslik alus sisaldub Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 187 ja 188. Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik tegutseda üksinda, saab ühisettevõtte õigusraamistikku muuta ainult EL. Ettepaneku eesmärk on kohandada nõukogu määruse sätteid, et anda BTK liikmetele praktiline võimalus täita oma rahalise osaluse maksmise kohustust. Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Muudatus oli vajalik ka selle pärast, et puudus võimalus tõlgendada nõukogu määrust selliselt, et see võimaldaks maksta rahalist osalust projektide tasandil.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammile toetudes võttis Euroopa Komisjon 2012. aastal vastu biomajanduse strateegia, mille eesmärk on tagada poliitiline järjepidevus eri asjaomaste poliitikavaldkondade ja vastavate eesmärkide vahel nii riigi kui ka ELi tasandil. Sellist lähenemisviisi oli vaja, et suurendada biomajandusse suunatavaid avaliku sektori rahalisi vahendeid ja erasektori investeeringuid. Samuti töötati välja kaasava juhtimise mudelid. Strateegiaga loodi alus 12 meetmest koosnevale tegevuskavale, milles keskendutakse kolmele peamisele teemale:

investeeringud teadusuuringutesse, innovatsiooni ja oskuste arendamisse;

meetmete parema kooskõla tagamine ja sidusrühmade kaasamine;

soodsad tingimused turu ja konkurentsivõime jaoks biomajanduse vallas.

3.2.

Rakendatud meetmete eesmärk oli edendada biomajanduse sidusrühmade osalemist ja luua biomajanduse vaatluskeskus. Meetmetega soositi uute turgude tekkimist tänu standardite määratlemisele, iseäranis kestlikkuse ja elujõulisuse vallas, pakkudes sel viisil esmatootmise jätkusuutlikuks tõhustamiseks vajalikku teadmistebaasi. Strateegia läbivaatamine ja ajakohastamine oli kavandatud 2017. aastaks.

3.3.

Komisjoni ettepanekus sisalduvad kehtiva dokumendi ehk nõukogu määruse (EL) nr 560/2014 (biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta) tehnilised muudatused.

3.3.1.

BPT ühisettevõte on asutus, mille eesmärk on avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ning mille liikmed on Euroopa Liit, mida esindab komisjon, ja biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsium. Ühisettevõtte eesmärk on biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamine 31. detsembriks 2024.

3.3.2.

Arvestades konsortsiumi raskusi maksta oma rahalist osalust nõukogu määrusega ettenähtud korras, tehakse ettepanek luua paralleelselt olemasoleva, programmi tasandil maksmise viisiga võimalus maksta rahalist osalust projekti tasandil. See on kõnealust olukorda silmas pidades tulemuslik lahendus ja aitab saavutada nõukogu määruse esialgseid eesmärke, võimaldades BTK liikmetel täita oma esialgset kohustust. Pakutud lahendus on sarnane lahendusega innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte puhul, kus nähakse ette, et muud liikmed kui liit võivad maksta rahalise osaluse nii programmi tasandil (seda meetodit kasutatavad üldjuhul usaldusfondid ja heategevusorganisatsioonid) kui ka projekti tasandil (seda võimlust kasutavad ettevõtjad). Muudatusettepanek ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osa.

3.4.

BPT ühisettevõtte eesmärk on rakendada ellu avaliku ja erasektori partnerlus, mis koosneb Euroopa Liidust, mida esindab Euroopa Komisjon, ja nõukogu määrusega (EL) nr 560/2014 loodud biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsiumist. Partnerluse eesmärk on biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamine 31. detsembriks 2024 kooskõlas BPT ühisettevõtte põhikirjaga.

3.5.

Nõukogu määruse artiklis 3 esitatakse eraldi iga ühisettevõtte liikme osalused ning haldus- ja tegevuskulud, mis on jagatud ja millele lisandub kindlaksmääramata summa, mis kujutab endast mitterahalist osalust kaudsete meetmete võtmisel ja mitterahalist osalust täiendavate meetmete võtmisel. Põhikirja tõlgendamisest tulenevalt tuleb BTK osalus kirjendada BPT ühisettevõtte eelarvesse programmi tasandil. Muude liikmete kui liit koosseisu kuuluvad üksused, kes osalevad BPT ühisettevõtte rahastatavate kaudsete meetmete rakendamisel, peavad eraldama rahalise osaluse otse kaudsetele meetmetele projekti tasandil.

3.6.

Paljudel konsortsiumi liikmetel on raskusi seoses makseviisiga. Nende arvates on rahalise osaluse maksmine programmi tasandil äriliselt teostamatu, kuna selle tulemusena ei saada mingit garanteeritud kasu iseäranis projektide tulemuste ja seotud intellektuaalomandi õiguste osas ning kuna rahalise osaluse maksmine programmi tasandil võiks viia olukorrani, kus mõne BTK liikme osalusmakse läheks otse tema konkurentidele. Tehakse ettepanek kasutada alternatiivset meetodit ehk rahalise osaluse maksmist projekti tasandil, mis tähendab, et projekti tulemustest saavad kasu osalejad, kes on projekti rahaliselt toetanud. Selline menetlus ei riku liidu huve. On soovitav kaitsta biotoorainel põhinevate väärtusahelate huve, sh VKEde, teadus- ja tehnoloogiakeskuste ning ülikoolide puhul.

3.7.

Muud liikmete kui liit rahaline osalus peab vastama järgmistele nõuetele:

rahalise osaluse maksmine programmi tasandil on võimalik üksnes BPT ühisettevõtte puhul;

ettevõtte praegune mudel on piisav koostöö tõhustamiseks usaldusfondide ja heategevusorganisatsioonidega;

on vaja kohandada BPT ühisettevõtte õigusraamistikku, et hõlbustada koostööd ettevõtjatega.

3.8.

Ettepaneku kohaselt võivad BTK liikmed ka edaspidi maksta oma rahalise osaluse programmi tasandil. Lisaks sellele antakse neile võimalus kanda rahaline osalus otse üle sama projekti teisele osalejale kooskõlas mõlema poole vahel kokku lepitud eeskirjadega (konsortsiumileping) ja vastavalt kohaldatavale õigusraamistikule [(ülekandmine BTK liikmetelt BTK-le) ning (rahalise osaluse ülekandmine BTK liikmetelt projekti toetusesaajatele)] vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja nende tavapärastele raamatupidamistavadele. BTK ülesanne on anda aru saadud rahaliste osaluste kogusumma kohta.

3.9.

BPT ühisettevõtte toetuslepingu näidises tehakse vastavad muudatused. Tuleb märkida, et siin vaadeldaval muudatusettepanekul ei ole mõju põhiõiguste kaitsele ega eelarvele. Prognoositakse, et eelarve vähendamine võiks mõjutada asjaomaseid teadusringkondi ja VKEsid, kuna ELi osalus on peamiselt ette nähtud teadusuuringuteks ja uuendustegevuseks.

3.10.

Muudatus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Selgitavat dokumenti ei ole vaja.

Brüssel, 27. aprill 2017

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS


(1)  Ühine põllumajanduspoliitika, Euroopa metsandusstrateegia, ühine kalanduspoliitika, strateegia „Euroopa 2020“, ELi ringmajanduse loomise tegevuskava, 50 Euroopa teadusruumi võrgustikku ja kolm ühise kavandamise algatust.

(2)  COM(2012) 60 final: „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus“; COM(2014) 14 final: „Euroopa tööstuse taassünd“; COM(2013) 494 final: „Avaliku ja erasektori partnerlus programmi Horisont 2020 raames kui võimas vahend innovatsiooni ja majanduskasvu saavutamiseks Euroopas“; COM(2012) 79 final: „Euroopa innovatsioonipartnerlus „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus““.


Top