Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62014TN0585

    Kohtuasi T-585/14: 4. augustil 2014 esitatud hagi – Sloveenia versus komisjon

    ELT C 372, 20.10.2014, p. 19–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    20.10.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 372/19


    4. augustil 2014 esitatud hagi – Sloveenia versus komisjon

    (Kohtuasi T-585/14)

    2014/C 372/24

    Kohtumenetluse keel: sloveeni

    Pooled

    Hageja: Sloveenia Vabariik (esindaja: riigi õigusnõunik L. Bembič)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tühistada Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraadi 2. juuni 2014. aasta kirjas nr BUDG/B/03MV D (2014) 1782918 sisalduv otsus, millega esiteks tuvastati, et hageja on rahaliselt vastutav liidu omavahendite kaotuse eest, kuna teatav suhkrukogus imporditi väljaspool liidu imporditariifikvootide süsteemi ja selle impordiga seotud varud jäeti kindlaks määramata, ning teiseks kohustati hagejat andma liidu üldeelarve käsutusse summa kaotatud omavahendite väärtuses, mis antud juhul, kus impordilitsents on täies ulatuses ära kasutatud, on 1 2 57  000,00 eurot;

    mõista kohtukulud välja komisjonilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

    1.

    Esimene väide, et on tegemist ilmselge hindamisveaga

    Komisjon leidis kõnealuses kirjas ekslikult, et omavahendite kaotus tuleneb veast, mille tegi importija impordilitsentsi taotluses ja mida Sloveenia ametiasutused õigel ajal ei avastanud.

    Tegelikult vormistas ja parandas importija oma taotluse tähtaegselt ning vead tulid sisse siis, kui Sloveenia Vabariigi põllumajandusturu ja maaelu arengu eest vastutav asutus sisestas komisjonile edastamiseks andmed impordilitsentsi väljastamise taotluste kohta kvoodisüsteemi rakendusse AMIS, ja vead tekkisid vaid sel põhjusel, et AMIS-Quota süsteemis on suuri puudusi.

    2.

    Teine väide, et on rikutud komisjoni otsustusprotsessi käsitlevaid nõudeid

    Kirjale on alla kirjutanud eelarve peadirektoraadi direktor, kuid hageja rahalise vastutuse küsimust liidu omavahendite kaotuse eest, mida kiri puudutab, on pädev otsustama komisjon kui kollegiaalne organ.

    3.

    Kolmas väide, et otsus on ebapiisavalt põhistatud ja selle õiguslik alus on vale

    Komisjon ei ole kirja, mis käsitleb hageja rahalist vastutust, piisavalt põhistanud, mistõttu ei olnud võimalik hinnata, kas kiri on õiguspärane ja materiaalõiguslike normidega kooskõlas, ning seega on rikutud ELTL artiklit 296 ja komisjoni kodukorda.

    Peale selle ei ole komisjon viidanud õigele õiguslikule alusele, millega oleks põhjendatud tema otsus, et antud juhul on tegemist liidu omavahendite kaotusega ja et hageja on selle eest rahaliselt vastutav.

    4.

    Neljas väide, et on rikutud kaitseõigusi ja õigust olla ära kuulatud

    Komisjon ei teatanud hagejale enne kirja koostamist neid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, millel tema otsus põhineb, seega on rikutud kaitseõigusi ja õigust olla ära kuulatud.

    5.

    Viies väide, et komisjoni teostatud kontroll oli puudulik

    Hageja tegi impordilitsentsi väljastamise taotluste kohta andmete edastamisel vea puuduste tõttu AMIS-Quota elektroonilises teabesüsteemis, mille töötas välja ja mida haldab komisjon, seetõttu ei ole hageja vea eest vastutav.

    6.

    Kuues väide, et on rikutud proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtteid ning alusetu rikastumise keeldu

    Hageja leiab, et arvestades asjaolu, et omavahendite kaotust ei ole kindlaks tehtud, tähendab rahalise vastutuse tuvastamine vea eest komisjoni puudulikus teabesüsteemis andmete registreerimisel liidu alusetut rikastumist.

    Ühtlasi on rikutud õiguskindluse põhimõtet, kuna ei ole ette nähtud vigade parandamise menetlust olukorras, kus võib tekkida alusetu rikastumine.

    Hageja väidab veel, et õigusaktid, mille kohaselt ei saa parandada impordilitsentside väljastamise menetluse käigus tehtud haldusvigu, kuigi ükski turuosaline haldusvea parandamise tõttu kahju ei kanna – see toob paratamatult kaasa liikmesriigi rahalise vastutuse –, on samuti proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus.

    Lõpuks, kuna komisjon ei ole hageja rahalise vastutuse tuvastamise menetlust mõistliku tähtaja jooksul lõpule viinud, on ta rikkunud ka õiguspärase ootuse põhimõtet.


    Top