8.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 131/9

—

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

—

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011, nagu on sätestatud nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsuses 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (1),

—

võttes arvesse ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste hartat (2);

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2, 10, 19 ja 168;

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (3);

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (KOM(2008)0426) ja sellekohast parlamendi 2. aprilli 2009. aasta seisukohta (4);

—

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

—

võttes arvesse nõukogu 4. juuni 1998. aasta soovitust 98/376/EÜ puuetega inimeste parkimiskaardi kohta (5);

—

võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010)0245);

—

võttes arvesse komisjoni 12. mai 2000. aasta teatist „Tõketeta Euroopa suunas puuetega inimeste jaoks” (KOM(2000)0284);

—

võttes arvesse komisjoni 25. septembri 2001. aasta teatist „e-Euroopa 2002: avalike veebisaitide ja nende sisu kättesaadavus“ (KOM(2001)0529);

—

võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni 22. mai 2001. aasta rahvusvahelist funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (ICF) (maailma terviseassamblee resolutsioon 54.21);

—

võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2003. aasta teatist „Võrdsed võimalused puuetega inimestele – Euroopa tegevuskava” (KOM(2003)0650);

—

võttes arvesse komisjoni 24. jaanuari 2003. aasta teatist „Puuetega inimeste õiguste ja väärikuse edendamiseks ning kaitsmiseks õiguslikult siduva ÜRO instrumendi loomine“ (KOM(2003)0016);

—

võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2005. aasta teatist rohelise raamatu „Silmitsi demograafiliste muutustega – uus põlvkondadevaheline solidaarsus” kohta (KOM(2005)0094);

—

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2007. aasta teatist „Puuetega inimeste olukord Euroopa Liidus: Euroopa tegevuskava 2008–2009” (KOM(2007)0738);

—

võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (KOM(2010)0758);

—

võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas” (KOM(2010)0636);

—

võttes arvesse 13. detsembril 2006. aastal vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli („fakultatiivprotokoll”);

—

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta järeldusi teemal „Tööturu kaasamise edendamine – kriisist toibumine ja ettevalmistused 2010. aasta järgseks Lissaboni tegevuskavaks“;

—

võttes arvesse petitsiooni nr 1454/2010, mille esitas Urzula Weber-Król;

—

võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2006 (puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul) toimimise ja mõju kohta (KOM(2011)0166);

—

võttes arvesse Euroopa Kohtu 11. juuli 2006. aasta otsust (kohtuasi C 13/05 direktiivi 2000/78/EÜ kohta – võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – puude mõiste);

—

võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (6);

—

võttes arvesse oma 17. juuni 1988. aasta resolutsiooni kurtide viipekeele kohta (7);

—

võttes arvesse oma 26. mai 1989. aasta resolutsiooni naiste ja puude kohta (8);

—

võttes arvesse oma 16. septembri 1992. aasta resolutsiooni vaimse puudega inimeste õiguste kohta (9);

—

võttes arvesse oma 14. detsembri 1995. aasta resolutsiooni vaimse puudega isikute inimõiguste kohta (10);

—

võttes arvesse oma 9. mai 1996. aasta resolutsiooni autistlike inimeste õiguste kohta (11);

—

võttes arvesse oma 13. detsembri 1996. aasta resolutsiooni puuetega inimeste parkimiskaardi ja puuetega inimeste õiguste kohta (12);

—

võttes arvesse oma 11. aprilli 1997. aasta resolutsiooni puuetega inimestele võrdsete võimaluste andmise kohta (13);

—

võttes arvesse oma 23. juuni 2003. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Puuetega inimeste õiguste ja väärikuse edendamiseks ning kaitsmiseks õiguslikult siduva ÜRO instrumendi loomine” (14);

—

võttes arvesse komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta teatist „Iga-aastane majanduskasvu analüüs: Euroopa Liit võtab igakülgseid kriisimeetmeid” (KOM(2011)0011) ja selle juurde kuuluvat ühise tööhõivearuande kavandit;

—

võttes arvesse nõukogu 19. mai 2011. aasta otsust 2011/308/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (15);

—

võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni tervisealase ebavõrdsuse vähendamise kohta ELis (16);

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalpartnerite 25. märtsil 2010. aastal sõlmitud kaasava tööturu raamkokkulepet;

—

võttes arvesse nõukogu järeldusi ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta (2006/C146/01);

—

võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2010. aasta järeldusi „Võrdsus ja tervis kõikides poliitikates: solidaarsus ja tervishoid”,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomitee raportit, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komitee, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komitee ning petitsioonide komitee arvamusi (A7-0263/2011),

A.

arvestades, et täieõiguslike kodanikena on puudega (sealhulgas füüsilise kui psühhosotsiaalse puudega) inimestel võrdsed õigused ja õigus vaieldamatule väärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule ja täielikule osalemisele ühiskonnas;

B.

arvestades, et üle 80 miljoni inimese ehk umbes 16 % Euroopa Liidu kogu elanikkonnast on puudega, sealhulgas vaimse tervise probleemidega inimesed, pidades eelkõige silmas autistlikke inimesi, ning nende töötuse määr on kaks korda kõrgem kui puudeta inimeste hulgas; arvestades, et puuetega inimesed on haavatav inimrühm ja nende hulgas on vaesuse osakaal 70 % keskmisest kõrgem; arvestades, et puuetega inimeste tööhõive määr on ainult ligi 45 % ning et kvaliteetne töö tagab majandusliku sõltumatuse ja võimaldab eneseteostust; arvestades, et töötus suurendab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu, sest vähemalt veerand elanikkonnast kannatab korra elu jooksul vaimsete häirete all ja 10 % inimeste puhul võib see muutuda vaimse tervise krooniliseks probleemiks; rõhutab, et vaja on aktiivset ja sihipärast poliitikat selle püsiva olukorraga võitlemiseks; arvestades, et suurem vaesusrisk tuleneb tihtipeale piiratud juurdepääsust mitte ainult tööturule ja koolitusele, vaid ka tervishoiuteenustele ja asjakohasele ravile,

C.

arvestades, et kriis tabab kõige rängemalt ühiskonnast kõige rohkem kõrvale jäetud inimesi, ning arvestades, et puuetega inimesed on üks Euroopa finantskriisist kõige enam mõjutatud rühmi,

D.

märgib, et asjaomased kodanikud on pidevalt juhtinud petitsioonikomisjoni tähelepanu lünkadele puuetega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel;

E.

arvestades, et suure abivajadusega puuetega inimesed on ühiskonnas ühed kõige tõrjutumad, ning arvestades, et puuetega naised kuuluvad tavaliselt ühiskonna kõige kaitsetumate ja kõrvalejäetumate hulka ning neid diskrimineeritakse, neil ei ole võimalust omandada haridust ega osaleda tööturul või ühiskondlikus elus;

F.

arvestades, et edukas ELi 2020. aasta strateegia, mille eesmärk on edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat ELi majanduskasvu (mis põhineb innovatsioonil ja teadustegevusel), eeldab tingimata struktuurilisi täiendusi puuetega inimeste liikuvuse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas;

G.

arvestades, et eelolevail aastail kõnealune arv suureneb rahvastikupüramiidi vältimatu ümberpöördumise tõttu tunduvalt, sest üle kolmandiku üle 75aastastest inimestest kannatab mingit liiki puude all, mis piirab teatud määral nende võimeid, ja üle 20 % neist on väga piiratud võimetega;

H.

arvestades, et Euroopa Liit ratifitseeris ametlikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning sellele on alla kirjutanud kõik 27 ELi liikmesriiki ja ratifitseerinud 17 liikmesriiki;

I.

arvestades, et Euroopa Liidu pädevus puude alusel diskrimineerimise eest kaitsmisel piirdub hetkel töö saamise, kutsealale pääsemise ja kutseõppega (2000/78/EÜ), ning arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon on segaleping, mille rakendamise eest vastutavad ELi institutsioonid ja liikmesriigid; arvestades, et käesolevas raportis esitatud ettepanekuid ja lähenemisviise tuleb kaaluda ja käsitleda Euroopa ligipääsetavuse akti käsitlevas komisjoni tulevases ettepanekus;

J.

arvestades, et puuetega inimestele suunatud sotsiaalpoliitika on sageli liikmesriikide pädevuses ning põhineb seega riiklikel traditsioonidel, kultuuripärandil, ühiskondlikel tavadel, majanduslikul arengul ning üliolulisel rollil, mida täidavad perekonnad ja ühingud puuetega inimeste toetamisel teel iseseisvusele ja ühiskonda integreerumisele;

K.

arvestades, et puue on arenev mõiste, mida mõjutavad vaegustega isikute omavaheline suhtlemine ning hoiakulised ja keskkondlikud tõkked, mis takistavad vaegustega isikute täisväärtuslikku ja tõhusat osalemist ühiskonnas võrdväärselt teistega ja sama väärikalt;

L.

arvestades, et liikuvus, puue ja sotsiaalne kaasatus on omavahel tihedalt seotud, eelkõige mis puudutab vabadust ja suhtlemist (sealhulgas Braille’i kiri ja viipekeeled ning muud suhtlusvormid), liikumisvabadust kõigil elualadel ja teenustele juurdepääsu; arvestades, et edendada tuleb täielikku osalemist ühiskondliku elu kõikides aspektides, pidades silmas komisjoni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna poliitika ning koduautomaatika ja veebisuhtluse lahenduste tähtsust, ning vajadust liikuda täieliku juurdepääsetavuse suunas soodustades ühtsete standardite kehtestamist ühtsel turul ja hõlbustades nende levikut;

M.

arvestades, et teabele juurdepääsul (põhiõiguste harta artikkel 11) ja kultuuril, nagu on sätestatud nõukogu 6. mai 2003. aasta resolutsioonis puuetega inimeste juurdepääsu kohta kultuurilistele infrastruktuuridele ja kultuuritegevusele, on oluline roll inimeste, sealhulgas puuetega inimeste intellektuaalses arengus ning seetõttu on neil otsene mõju inimeste võimalusele leida töökoht;

N.

arvestades, et puuetega inimestel on õigus ühiskondlikele teenustele, mis toetavad iseseisvat elu, õigust individuaalsele abile, õigust majanduslikule ja sotsiaalsele sõltumatusele ning täielikku osalemist ühiskonnas ja tööturul; arvestades, et kui sellist toetustegevust tasustataks, moodustaks see ligi 50 % SKPst (majandustegevuse ja sotsiaalsete edusammude mõõtmise kõrgetasemelise komisjoni 21. aprilli 2010. aasta aruanne);

O.

arvestades, et juurdepääsetavuse tõkked kõikidele inimestele pakutavate teenuste ja kaupade kasutamisel on puuetega inimestele märkimisväärseks takistuseks;

P.

arvestades, et puuetega inimesed kannatavad mõnes riigis ja mõnes valdkonnas kogu elu jooksul diskrimineerimist, eriti hariduse ja koolituse saamisel, sest puudub varane tuvastamine ning puuetega laste ja õpilaste huvides toimuv sekkumine, ning et see kõik piirab nende võimalusi tulevikus tööd leida,

Q.

arvestades, et 16–19-aastaste vanuserühmas ei käi puuetega noortest koolis 37 % ja kergema puudega noortest 25 %, samas kui puudeta noorte hulgas on see määr 17 %;

R.

arvestades, et ELi 2010. aasta detsembris ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 24 keelab inimesi puude tõttu haridussüsteemist välja jätta, ning arvestades, et kaasav haridussüsteem on kõige tõhusam vahend selleks, et võidelda diskrimineerivate hoiakute vastu, ehitada üles kaasav ühiskond ja tagada haridus kõigile;

S.

arvestades, et puuetega naisi diskrimineeritakse sageli kahekordselt ja valitsused saaksid seda takistada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise vahendi rakendamise teel puuetega inimeste poliitika kõigis olulistes valdkondades;

T.

arvestades, et majanduskriis on tööhõive seisukohast probleem kõigi inimeste jaoks, eelkõige aga puuetega inimeste jaoks, kuivõrd tööpuuduse kasvu määr on oluliselt suurem teatavat tüüpi puuetega inimeste puhul ning üha kasvab kartus, et töövõimetushüvitisi võidakse kasutada selleks, et hoida tööjõu pakkumist kontrolli all;

U.

arvestades, et puuetega inimeste perekonnaliikmed kannatavad seotusest tulenevat diskrimineerimist ning perekondi toetavad meetmed mõjutaksid positiivselt puuetega inimeste õiguste täielikku ja võrdset austamist;

V.

tuletab meelde, et 2007. aastal esitati komisjonile 1 364 984 kodaniku allkirjaga petitsioon, milles nõuti puuetega inimestele laiendatud kaitset kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades, ning arvestades, et komisjon ei ole seda õiguspärast algatust siiani nõuetekohaselt arvesse võtnud,

1.

rõhutab, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärki tagada 20–64aastaste inimeste 75 % tööhõivemäär ei ole võimalik saavutada, kui ei kaasata inimesi, kellel on mingit liiki puue;

2.

rõhutab, et rahalised kulutused ja majandusinvesteeringud puuetega inimestesse on pikaajaliselt tasuvad investeeringud kõikide heaolu ja jätkusuutlikel alustel toimiva ühiskonna huvides, kus inimesed elavad kauem ja töötavad tõhusamalt paremates tingimustes; rõhutab sellega seoses, et riigieelarve kokkuhoiumeetmete raames ei ole põhjendamatud kärped puuetega inimestele mõeldud teenuste või nende inimeste ühiskonda kaasamise projektide arvelt vastuvõetavad, sest need kärped ei võimaldaks tagada puuetega inimestele teatavaid elementaarseid võõrandamatuid põhiõigusi; on vastupidi seisukohal, et nendes valdkondades tuleks investeeringuid tunduvalt suurendada; kordab, et kõikide Euroopa Liidu tervishoiuteenuste puhul peab lähtuma sellistest põhiväärtustest nagu universaalsus, kvaliteetse ravi kättesaadavus ja solidaarsus;

3.

märgib, et kogu finantskriisi jooksul, mis praegu ilmutab taandumise märke, on Euroopa ühiskondadele olnud omane solidaarsus; on arvamusel ja rõhutab, et puuetega inimestele on vaja individuaalseid meetmeid, sest nad vajavad vastavalt puude eri raskusastmetele ja tunnustele isegi intensiivsemat abi, mis põhineb inimõigustel ja inimväärikusel ning diskrimineerimise ohul, mida sageli ei arvestata, ning seetõttu tuleb nendele aspektidele Euroopa kodanike teadlikkuse tõstmise kampaaniate kaudu tähelepanu juhtida; juhib tähelepanu asjaolule, et puuetega inimeste vajadusi tuleks seetõttu arvesse võtta nende erivajaduste alusel, et sobilike lahenduste leidmine oleks võimalik hariduse omandamise, koolituse ja tööelu kõikidel etappidel;

4.

rõhutab uue puuetega inimeste Euroopa strateegia 2010–2020 eesmärkide olulisust ja kutsub eriti üles usaldusväärsetele andmetele tuginedes määratlema üksikasjalikumaid meetmeid kõikidel valitsustasanditel; on arvamusel, et tuleks järgida põhimõtet, et ühegi puuetega inimestele mõeldud meetme puhul ei eirataks puuetega inimesi, see tähendab, et puuetega inimesed tuleb kaasata kõikidesse neid mõjutavatesse meetmetesse ja sellekohaste otsuste tegemisse;

5.

kahetseb, et komisjoni teatis Euroopa puuetega inimeste strateegia kohta ei sisalda terviklikku soolist aspekti ega eraldi peatükki soopõhise puudepoliitika kohta, hoolimata asjaolust, et puuetega naised on sageli tunduvalt ebasoodsamas olukorras kui puuetega mehed ning satuvad sagedamini vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohvriks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma soolisi aspekte arvesse kogu Euroopa puuetega inimeste strateegias 2010–2020;

6.

rõhutab, et vaja on uut tõhusat puuete käsitust ning alata tuleb Euroopa Puude Nõukogu loomisega, mis tuleks kokku korrapäraste vahemike järel ning millesse oleksid aktiivselt kaasatud Euroopa Parlament ning puuetega inimesi esindavad organisatsioonid ja riiklikud töörühmad, et tagada tõhusamad mehhanismid Euroopa puuetega inimeste strateegia rakendamise koordineerimiseks, selle üle järelevalve teostamiseks ning selle hindamiseks komisjonis ning liikmesriikide programmides ja strateegiates kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;

7.

tuletab meelde, et jätkusuutlik ühiskond, kus inimesed elavad kauem ja püsivad parema tervise juures, peaks samuti hõlmama paremat linna- ja ühiskondlike alade kavandamist ning hõlpsamat juurdepääsu olemasolevatele toodetele ja teenustele, sealhulgas võrdset juurdepääsu uutele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele, et parandada puuetega inimeste elukvaliteeti ja vältida nende sotsiaalset tõrjutust;

8.

nõuab, et austataks täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja toetataks universaaldisaini põhimõtet; tunnustab Euroopa Liidu ja ÜRO pingutusi töötada välja õigusaktid, et parandada puuetega inimeste ühiskonda integreerumist, ent on seisukohal, et tuleb veelgi rohkem teha;

9.

rõhutab eelkõige vajadust tagada, et puuetega laste puhul austatakse täielikult lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigusi, sealhulgas õigust mängida, saada haridust, osaleda ühiskondlikus elus, sealhulgas kultuuri- ja kunstielus, ja õigust nende individuaalsest seisundist tingitud arstiabile, ning vabadust otsida ja saada teavet ja ideid; tuletab eelkõige meelde, et eelmainitud konventsiooni artikkel 23 tunnustab puuetega alaealise õigust elada „täisväärtuslikku ja rahuldavat elu tingimustes, mis tagavad eneseväärikuse, soodustavad enesekindluse kujunemist ja võimaldavad lapsel ühiskonnas aktiivselt osaleda”, ning nõuab, et puuetega lastel oleks tõhus juurdepääs haridusele, väljaõppele, tervishoiuteenustele, taastusraviteenustele, tööalasele ettevalmistusele ja puhkamisvõimalustele niisugusel viisil, et laps saaks võimalikult täielikult osa võtta ühiskondlikust elust ja abi aitaks kaasa tema individuaalsele arengule, kaasa arvatud tema kultuurilisele ja vaimsele arengule;

10.

nõuab, et puuete küsimus lisataks tulemuslikult ELi 2020. aasta strateegiasse ja selle juhtalgatustesse, sealhulgas juhtalgatusse „Innovaatiline liit“, kus puuete küsimust ei mainita;

11.

juhib tähelepanu asjaolule, et paljud puuetega inimesed kannatavad endiselt diskrimineerimise all seoses võrdse tunnustamise puudumisega seaduse ja õiguskaitse osas, ning kutsub liikmesriike üles neid puudujääke korrigeerima ja heastama seeläbi, et puuetega inimestele võimaldatakse tõhus juurdepääs õiguskaitsele ja õiguskaitseorganite haldustasandi töötajaid, sealhulgas politsei- ja vanglatöötajaid, koolitatakse asjakohaselt, ning rõhutab vajadust tagada puuetega inimestele võrdne osalus poliitilises ja avalikus elus, kaasa arvatud valimisõigus, õigus kandideerida valimistel ja asuda ametisse vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste rahvusvahelise konventsiooni artiklile 29, sest asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ja valimisekspertide hinnangul on vaid väikesel osal puuetega inimestest võimalus osaleda valimistel;

12.

on seisukohal, et kaupade ja teenuste ostmine, sealhulgas neid käsitlev asjakohane ja kättesaadav teave, peaks hõlmama sobilikke (veebipõhiseid) ostulahendusi ning kaupu ja teenuseid, mis on kättesaadavad pikas perspektiivis; juhib tähelepanu vajadusele, et puuetega inimestele mõeldud tooted kinnitataks mitte ainult Euroopa, vaid ka ülemaailmsete standardite alusel; kutsub komisjoni üles võtma täiendavaid asjakohaseid meetmeid, et edendada universaalse disainiga kaupade ja teenuste arendamist ja neile juurdepääsu, sealhulgas parimate tavade vahetust, nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste rahvusvahelise konventsiooni artiklis 29;

13.

rõhutab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni arvesse võttes on paljud uurimused näidanud, et puuetega naised kannatavad kahekordse diskrimineerimise, nii soolise kui ka puuete alusel diskrimineerimise all; kuna sellealased mehhanismid praktiliselt puuduvad, palub komisjonil kehtestada nõue pöörata sotsiaalkaitsesüsteemides erilist tähelepanu naistele, kellel on mingit liiki puue;

14.

rõhutab, et eriti vaimse puudega ja vaimse vaegusega inimesi ähvardab väärkohtlemine ja vägivald; kutsub liikmesriike üles kehtestama üksikasjaliku kontrollmehhanismi, et kindlustada ohvritele sotsiaalteenused ja õiguskaitse ning tagada hoolekandeasutustes elavate inimeste inimõiguste ja vabaduste austamine, eriti silmas pidades puuetega naisi ja lapsi; kutsub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti viima läbi uuringuid puuetega tütarlaste ja naiste olukorra kohta seoses vägivallaga; rõhutab, et vaja on meetmeid ja tegevust kahekordse diskrimineerimisega võitlemiseks ning täieliku võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma aktiivseid ja tõhusaid meetmeid, et toetada ja edendada üleminekut hooldusasutustes pakutavatelt hooldusteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile, kasutades tõhusalt ära ELi pakutavaid rahastamisvõimalusi, nagu programm Progress, et tõsta inimeste teadlikkust hoolekandeasutustes elavate inimeste olukorrast; kutsub liikmesriike üles tagama vägivalla ohvriks langenud puuetega naistele esmajärjekorras juurdepääsu sotsiaalkorteritele, toetustele kodu kohandamiseks, soolise vägivalla juhtumite puhul pakutavale koduabi teenusele ja avalikele teenustele;

15.

rõhutab, et liikmesriike tuleks ergutada pöörama tunduvalt rohkem tähelepanu puuete sotsiaalsetele aspektidele; rõhutab, et vajalik eeldus selleks, et üksikisikud saaks kasutada oma kodanikuõigusi, on luua õigusraamistik otsuste tegemist toetava mehhanismi jaoks; kutsub liikmesriike üles ergutama nii palju kui võimalik selliseid ravivorme nagu personaalne abi ja muid iseseisvat elu toetavaid teenuseid, et vähendada ravi hooldusasutustes ja toetada teisi ravivorme; palub komisjonil läbi viia põhjalik uurimus selle nähtuse kohta ning tõsta ühiskonna teadlikkust; rõhutab, et puuetega inimestele on vabatahtlik tegevus esmatähtis tugi ning palub komisjonil ja liikmesriikidel vabatahtliku tegevuse alaseid algatusi ja toetusprogramme jätkata ja täiendada;

16.

rõhutab, kui oluline on kindlustada ja tagada võrdne juurdepääs avalikule teabele, pidades eriti silmas loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste avalikku käsitlemist kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 21;

17.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles astuma vajalikke samme loodus- ning inimliku hooletuse põhjustatud katastroofideks valmistumiseks, pidades eriti silmas puuetega inimeste teavitamist asjakohase ja kasuliku teabega, muu hulgas sobivate rahvusvaheliste näidete esitlemise abil;

18.

rõhutab vajadust tegutsemise järele nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, et soodustada üleminekut hooldusasutuses toimuvalt ravilt kohalikes hoolekandestruktuurides toimuvale ravile, kasutades struktuurifonde koos meetmetega, mis tõstavad avalikku teadlikkust hoolekandeasutustes elavate puuetega inimeste olukorrast;

19.

rõhutab, et praegu puuduvad sidusad soopõhised andmed puudeküsimuste ja liikmesriikides pakutavate puuetega seotud teenuste kohta, sealhulgas konkreetsed näitajad ja teave hoolekandeasutuste arvu ja kvaliteedi kohta, või on need andmed piiratud, ning et Eurostat peaks pakkuma rohkem iga-aastast soopõhist teavet puuetega inimeste ja nende hooldajate kohta;

20.

väljendab pettumust läbipaistvuse puudumise ja puuetega inimeste vähese kaasatuse üle andmekogumises ja konsultatsioonides ning on arvamusel, et komisjon peaks toetama puuetega inimeste osalemist konsultatsioonimenetlustes, millele peab olema täielik juurdepääs vastavalt valitsusväliste organisatsioonide kogemusele ja mis võimaldaksid teha konkreetseid kommentaare ning mida toetaksid tõhusad teabekampaaniad, rõhutab, et asjaolu, et 2009. aastal komisjoni kesksel konsultatsioonide veebisaidil korraldatud veebipõhisele konsultatsioonile laekus kodanikuühiskonnast vaid 336 vastust, näitab, et teabekampaaniad ei jõudnud sihtrühmadeni ning veebipõhine rakendus ei olnud kättesaadav ekraanilugejaid kasutavatele pimedatele; kutsub liikmesriike üles tagama, et kõigi tasandi kõikidesse rakendamisprotsessidesse kaasataks puuetega inimesed ja nende organisatsioonid (nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste rahvusvahelise konventsiooni artiklis 33);

21.

kutsub komisjoni üles kiirendama järelevalvet, koostööd ja heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel, eelkõige seoses võrreldavate soopõhiste andmete ja arengunäitajate kogumisega, et saavutada nii riikide kui ka ühenduse tasandil seatud eesmärgid; rõhutab, et puude raskusastme määramine peab põhinema puuetega inimeste vajadustel, mitte ainult meditsiinilistel aspektidel, ning hõlmama ka sotsiaalseid, tööhõivealaseid ja keskkonna-alaseid aspekte; samas rõhutab, kui tähtis on kooskõlastada võitlus süsteemi kuritarvitamise ja valeinvaliidide nähtuse vastu;

22.

tuletab meelde, et puuetega inimeste registreerimisega teenuste ja riigieelarvest toetuste saamiseks ei tohi kaasneda nende inimõiguste ja eraelu puutumatuse õiguse rikkumist või häbimärgistamist;

23.

rõhutab, et eakate puuetega inimeste arv kasvab ka demograafiliste muutuste tõttu, kuna järjest rohkematel inimestel tekib puue, sest inimeste eluiga on pikem; sellega seoses on järjest suurem vajadus arendada ja töötada välja sellised teenused ja lahendused, mis teenivad ühteaegu nii igas vanuses puuetega inimeste huve kui ka puudeta eakate inimeste huve;

24.

toetab nende kahe ühiskonnarühma liitude loomist, et aidata kaasa uuenduslikule majanduskasvule, mis põhineb tööhõivel ja ühiskondlikul arengul liikmesriikides, ning rahuldada ühiskonna vananemisest ja demograafilistest muutustest tulenevaid uusi nõudmisi;

25.

kutsub komisjoni üles tugevdama nii sanktsioone kui ka positiivseid stiimuleid, et liikmesriigid rakendaksid määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklit 16 ja järgiksid selles toodud õiguslikult siduvaid nõudeid; kutsub komisjoni üles tugevdama tulevases 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitikas diskrimineerimisvastaseid ja juurdepääsu tagamist käsitlevaid sätteid ning jälgima ja hindama, kas ELi toetusprogramme rakendatakse korrektselt ja Euroopa fondide vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt;

26.

kutsub komisjoni üles soodustama Euroopa struktuurifondide, eriti Euroopa Regionaalarengu Fondi kasutamist eesmärgiga parandada juurdepääsetavust kaupadele ja teenustele ning ehitistele ELi fondide abil;

27.

tunnistab, et vaba liikumine on Euroopa Liidus põhiõigus; rõhutab, et vabal liikumisel on positiivne mõju puuetega inimeste ja nende perekondade elukvaliteedile ning ühiskonnas ja tööturul osalemisele, pidades eriti silmas paremat juurdepääsu tervishoiuteenustele ning suuremat tähelepanu krooniliste, puuetega lõppevate haiguste all kannatavatele inimestele, et vähendada tervishoius valitsevat ebavõrdsust kogu Euroopa Liidus;

28.

rõhutab, et Euroopas, kus edendatakse kodanike võrdõiguslikkust ja vaba liikumist Euroopa territooriumil, on puuetega inimestel liikmesriigiti erinevad õigused;

29.

rõhutab, et kättesaadav transport võimaldab puuetega inimestel kergemini tööturul osaleda ning aitab seega võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu;

30.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama teenustele juurdepääsetavust, kaotades tõkked kõnealustele tehnoloogiatele juurdepääsul eri strateegiate abil, millega kaasneks nende teenuste hinna vähenemine, ning Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusi ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks;

31.

tuletab meelde, et liikuvus on Euroopa tööhõivestrateegia keskne küsimus ning et konkreetsed tõkked, mis takistavad puuetega inimestele ELis väärika ja sõltumatu elu tagamist, on ikka veel väga kõrged, eriti hüvitiste ja abirahade ülekantavuse, rajatistele juurdepääsu või personaalse abistamise osas;

32.

rõhutab, et puuetega inimestel on vastavalt direktiivile, mis käsitleb patsiendiõiguste kohaldamist piiriüleses tervishoius (2011/24/EL), õigus piiriülestele tervishoiuteenustele ning neile tuleb võimaldada võrdväärne juurdepääs tervishoiuteenustele igas Euroopa Liidu liikmesriigis, eriti kui nad vajavad väga spetsiifilisi raviteenuseid;

33.

nõuab paremat vastastikust puudestaatuse tunnustamist kõikides liikmesriikides; kutsub liikmesriike üles vahetama häid tavasid, et kõrvaldada kogu ELis siseriiklikes puudeastme hindamise süsteemides esinevad lüngad ja tagada puuetega inimestele parem liikuvus;

34.

rõhutab vajadust ergutada liikmesriike, et nad tunnustaksid oma sotsiaalsüsteemides ning pensioniarvestuses enamasti naiste kui hooldajate tasustamata tööd ja panust puuetega inimeste eest hoolitsemisse; toonitab, et seepärast tuleks erilist tähelepanu pöörata kõnealustele naistele;

35.

tunnistab, kui oluline on nõukogu 4. juuni 1998. aasta soovitus 98/376/EÜ puuetega inimeste parkimiskaardi kohta, milles märgitakse, et sel kaardil peaks olema standardne vorm ning seda tuleks tunnustada kõikides liikmesriikides, et hõlbustada kaardi omaniku autokasutust, ning märgib, et Euroopa Liidu ühtne reisijate õiguste harta ning juhiloa ja muude liikmesriikidevahelise liikuvuse hõlbustamiseks nõutavate lubade või dokumentide saamine ja uuendamine on olulised puuetega inimeste ühiskonda kaasamiseks kõikides liikmesriikides; tunnistab, et uuenduslikud tasuta kommunikatsioonivahendid pimedatele ja kurtidele, näiteks juurdepääsetavad teabeteenused, milles on oluline koht veebipõhistel teenustel, on samuti väga olulised selleks, et nimetatud isikud saaksid oma õigusi täiel määral kasutada, see hõlmab ka kergesti loetavaid versioone kognitiivse ja intellektuaalse puudega inimestele; nõuab puuetega inimeste vaba liikumise takistuste vähendamist Euroopa liikuvuskaardi kasutuselevõtmisega, mis põhineb liikmesriikides kehtivate puuetega inimeste tunnistuste ning puudetoetuste ja -hüvitiste vastastikusel tunnustamisel, et lihtsustada puuetega inimeste õppimist, töötamist ja reisimist, ning avatud koordinatsiooni meetodi raamistiku kasutamist; nõuab, et puuetega inimeste jaoks loodaks informatiivne veebileht, kus selgitatakse neile nende õigusi ja antakse konkreetset lisateavet reisimise kohta;

36.

nõuab, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vastu vajalikud meetmed puuetega inimeste töö- ja elukohtadele füüsiliste tõketeta juurdepääsu edendamiseks, et need suurendaksid puuetega inimeste tööturule integreerimist;

37.

rõhutab, et innovatiivne ja teadmistepõhine majandus ei saa kujuneda ilma puuetega inimestele juurdepääsetava sisu ja vormita, mida reguleerivad siduvad õigusaktid, näiteks pimedatele ligipääsetavad veebilehed ja subtiitritega varustatud sisu kuulmispuudega inimestele, sealhulgas massimeediateenused, viipekeelt kasutavatele inimestele mõeldud veebipõhised teenused, nutitelefoni rakendused ning puute- ja häälega avaliku meedia abiseadmed;

38.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kahetasandilisi meetmeid, milles siduvaid õigusakte ja standardeid käsitatakse täiendavate vahenditena, mis on vajalikud juurdepääsetavuse saavutamiseks; rõhutab, et õigusaktidega tuleks sätestada raamistik, mis oleks IKT valdkonna kiiret arenemist arvestades jätkusuutlik; märgib, et standardid peaksid olema arenevad vahendid, mis suudaksid tagada õigusaktide rakendamise;

39.

on teadlik võrdse juurdepääsu puudumisest tervishoiule, sealhulgas tervise- ja tervishoiualasele teabele, ning kutsub komisjoni üles kiirendama oma tööd selliste soovituste väljatöötamiseks, mis toetavad võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele ning tervise- ja tervishoiualasele teabele;

40.

rõhutab, et puuetega inimeste aktiivseks osalemiseks ühiskondliku elu kõikides valdkondades tuleb teha jõupingutusi, et pakkuda kommunikatsioonilahendusi vaimse puuetega inimestele (näiteks kergesti loetavad veebilehed) ning augmentatiivseid ja alternatiivseid suhtlusvõimalusi komplekssete kommunikatsioonivajadustega inimestele;

41.

kutsub liikmesriike üles edendama komisjoni abiga puuetega inimeste ühiskonda integreerimist ja nende aktsepteerimist, parandades nende juurdepääsu spordi, vaba aja ja kultuuri valdkonna rajatistele ja tegevustele, ergutades sealhulgas nägemispuudega inimestele kättesaadava kultuurimaterjali vahetamist liikmesriikide vahel kooskõlas nõukogu 6. mai 2003. aasta resolutsiooniga puuetega inimeste juurdepääsu kohta kultuurilistele infrastruktuuridele ja kultuuritegevusele (17);

42.

kutsub liikmesriike üles kõrvaldama puudused juurdepääsetavust käsitlevates õigusaktides, eeskätt ühistransporti ja reisijate õigusi käsitlevates õigusaktides, mis hõlmab ka liikumisabivahendite kahjustamist, elektrooniliste teabevahetussüsteemide teenuseid ning avalike ehitiste ja teenuste kohta kehtivaid eeskirju;

43.

on seisukohal, et võrdsed võimalused ei tohi tähendada erinevate vajadustega inimestele võimaldatavaid samu tingimusi ning seepärast peaks erisuguste puuetega inimesed omama juurdepääsu sobilikele vahenditele, mis võimaldavad neil osta kaupu ja teenuseid, nii et luuakse tõeliselt võrdsed võimalused;

44.

kinnitab veel kord, et puuetega inimestele tuleb tagada üldine, tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs sotsiaalkaitsele, sotsiaaltoetustele, tervishoiule ja haridusele, ning selliste kaupade kättesaadavus ja pakkumine, mis on avalikkusele kättesaadavad, sealhulgas majutus, telekommunikatsioon ja elektroonilised sideteenused, teave, kaasaarvatud kättesaadaval kujul pakutav teave, finantsteenused, kultuur ja meelelahutus, üldsusele avatud ehitised, transpordivõimalused ning muud avalikud alad ja rajatised;

45.

rõhutab, et tööturule integreerimine ja majanduslik sõltumatus on ülitähtsad tegurid puuetega inimeste ühiskonda integreerimiseks;

46.

kinnitab veel kord, et kaubad, teenused ja nende teisendatud versioonid ei tohi olla diskrimineerivad ning seega ei tohi nad olla puuetega inimestele kallimad;

47.

on seisukohal, et VKEd on puuetega inimeste töömaailma pääsemisel peamise tähtsusega, sest nad võivad kujundada nende individuaalsete ja kutsealaste võimete esiletoomiseks sobiva töökeskkonna; rõhutab seetõttu, et VKEdele tuleks pakkuda nii põhjalikku teavet kaitstud kategooriatesse kuuluvate isikute töölevõtmisega seotud soodustus- ja toetusmeetmete kohta kui ka kogu asjakohast teavet tehnoloogia ja koolitusvõimaluste kohta, mis muudavad puuetega inimesed iseseisvateks ja aktiivseteks töötajateks;

48.

rõhutab, kui tähtis on kaasata puuetega inimesed tavatööturule; on teadlik suurest vajadusest paindlikumate töösuhte õiguslike vormide järele, pidades silmas nüüdisaegseid tööandja-töötaja suhteid, ning kutsub komisjoni ja liikmesriikide valitsusi üles vastu võtma õiguslikke ning finantsmeetmeid, mis toetaksid tõhusalt puuetega inimeste tööturule kaasamist;

49.

palub liikmesriikidel parandada ja kohandada oma aktiivseid tööhõivepoliitika meetmeid nii, et need võimaldaksid puuetega inimestel mitte ainult tööturule siseneda, vaid ka seal püsida; pooldab iga puude vajadustele kohandatud algatuste kehtestamist, sealhulgas kavasid ja tööalast nõustamist alates hetkest, mil seda vajavad inimesed registreerivad ennast nende teenuste osutamiseks loodud asutustes;

50.

rõhutab, et nii kaitstud kui ka integreeritud töökohad, ehkki nad ei ole avatud tööturul osalemisega võrdsel positsioonil, on väärtuslikud võimalused abistada ja toetada erinevate puuetega ja erineval eluetapil inimesi, kasutades sealhulgas mõistlikke abinõusid avatud tööturule üleminekul; on seisukohal, et põhjendamatut keeldumist mõistlikest abinõudest (direktiivi 2000/78/EÜ artikkel 5) tuleb käsitleda kui üht diskrimineerimise vormi kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 2; märgib, et mõnes liikmesriigis võib kaitstud töökohti ja kvoote kasutada avatud tööturule üleminekul ning pakkuda puuetega inimestele eristruktuure ja personali, kes on koolitatud nende vajadustele vastamiseks; rõhutab, et suurettevõtetes tuleks toetada puuetega inimeste esindajate valimist, sest nii oleks neil võimalik ennast väljendada, ning soodustada tihedamat koostööd asjaomaste kohalike valitsusväliste organisatsioonide ja VKEde vahel; rõhutab, et vajadusel tuleks toetada isiklikke abistajaid, kuna see parandaks märkimisväärselt puuetega inimeste võimalusi tööturul kanda kinnitada;

51.

rõhutab, kui olulised on üleminekuprogrammid, mis kõigepealt pakuvad töövõimalusi alustades kaitstud töökohast kuni avatud tööturuni ning teiseks loovad Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise raames paindlikuma raamistiku üleminekuks tööturule naasmiselt muudele tööhõivevormidele;

52.

kutsub liikmesriike üles kindlustama ja edendama aktiivset tööhõivepoliitikat, mida rakendatakse eesmärgiga integreerida puuetega inimesed töökohal ning suurendada vastutavate riigiasutuste tõhusust;

53.

märgib, et liikmesriigid peaksid esmajärjekorras kokku leppima ja võimalikult kiiresti vastu võtma ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (KOM(2008)0426); kutsub komisjoni üles toetama kokkuleppe kiireks saavutamiseks jätkuvalt tehniliste raskuste ületamist nõukogus; märgib, et diskrimineerimiskeelu poliitikal on oluline osa sotsiaalse kaasatuse ja puuetega inimeste tööhõivevõimaluste edendamisel;

54.

nõuab avalikke hankeid käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamist, et muuta juurdepääsetavuse kriteeriumid kohustuslikuks valikukriteeriumide kohaldamisel, et soodustada puuetega inimeste sotsiaalset kaasatust, innovatsiooni ja juurdepääsetavust;

55.

rõhutab, et vaatamata liikmesriikide vahelistele erinevustele ei ole enamik sotsiaalkindlustussüsteeme piisavalt paindlikud, mis võimaldaks üksikisikutel saada sotsiaaltoetusi nii, et neil oleks võimalik püsida tööturul; nõuab kõnealuste süsteemide läbivaatamist, et muuta sotsiaalkindlustussüsteemid aktiivsemaks nii, et toetuse saamist ja osalist töövõimetust saaks ühitada tööturul püsimisega;

56.

tuletab meelde, et komisjon väljendab Euroopa puuetega inimeste strateegiat käsitlevas teatises muret subtiitrite ja kirjeldustõlke väikese osakaalu üle Euroopa Liidu telejaamades; rõhutab eeskätt asjaolu, et Euroopa Parlamendi abiga on kurtide ja kuulmisraskustega inimeste organisatsioonid mitu aastat viinud läbi üleeuroopalist kampaaniat, et tagada Euroopa Liidus televisioonis laiem subtiitrite kasutamine; nõuab, et liikmesriigid viiks järjekindlamalt ellu direktiivist 2007/65/EÜ tulenevat kohustust ergutada ringhäälinguorganisatsioone tagama meediateenuste suurem kättesaadavus kuulmis- ja nägemispuudega inimestele; palub komisjonil näha ette konkreetsed rahastamisvõimalused avalikele ringhäälinguorganisatsioonidele, et aidata neil luua teenuste võrk programmide subtiitritega ja kirjeldustõlkega varustamiseks;

57.

on seisukohal, et puuetega inimeste tööhõive Euroopas on kahetsusväärselt väike ning tuletab ELi institutsioonidele meelde, et ELi 2020. aasta strateegiat ei ole võimalik saavutada, kui puuetega inimeste olukord ei parane; on arvamusel, et seetõttu tuleb ühiskonnale tutvustada puuetega inimestega seotud teemasid ning ühiskond peab puudeid aktsepteerima, sealhulgas eelkooli ja algkooli tasemel;

58.

märgib, et ilma täiendavate riiklike poliitikameetmeteta, millega pakutakse konkreetseid õpitoetusi, ei ole praegune haridus- ja koolitussüsteem piisav, et ennetada puuetega inimeste kõrget koolist väljalangemise määra, sest Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk näeb ette selle näitaja vähendamist alla 10 %le; rõhutab, et see asetab puuetega inimesed väga ebasoodsasse sotsiaalsesse ja tööhõiveolukorda ning selle tagajärjeks on vaesus, eriti praeguse majanduskriisi ajal; rõhutab, arvestades puuetega inimeste kõrget koolist väljalangemise määra ning nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi hariduse ja koolituse sotsiaalse mõõtme kohta, vajadust investeerida puuetega inimeste vajadustele, omadustele ja võimetele vastavatesse tulemuslikesse (sealhulgas alternatiivsetesse) haridus- ja (kutse)koolitusprogrammidesse ning neid edendada; märgib, et see nõuab piisaval arvul kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaid koos hästi väljatöötatud ja sobivate programmidega ning selliste programmide olemasolu kõikide kutseharidust, koolitust ja kõrgharidust pakkuvate asutuste õppekavades, sealhulgas õppekavaväliseid programme puuetega inimestele, et võidelda negatiivse hoiakuga puuetega laste suhtes ning anda neile võimalus omandada kaasaegse ja avatud tööturu jaoks piisav kvalifikatsioon; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võimaldama puuetega inimestele paremat juurdepääsu olemasolevaid liikuvus- ja haridusprogramme käsitlevale teabele ning võrdset juurdepääsu elukestva õppe programmidele; märgib, et sellega seoses tuleb ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 24 täitmiseks Euroopa 2020. aasta strateegias ja selle juhtalgatustes pöörata tähelepanu diskrimineerimiskeelule;

59.

kinnitab, et kaasav haridus peaks olema tähelepanu keskpunktis, eriti omandatud kogemuste kinnitamise raames; on seisukohal, et seepärast tuleb seda rõhutada strateegilises raamistikus üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koostöö alal (ET 2020), samuti ELi 2020. aasta strateegia oskuste ja töökohtade juhtalgatuses; märgib samas, et vaja on uusi ja sobivaid IT-juhised ja seda, et infotehnoloogiat kasutataks koolides ja kodus nõuetekohaselt, et abi oleks kohandatud konkreetse isiku vajadustele;

60.

rõhutab, et kõikidele lastele, kaasa arvatud puuetega lastele peab olema tagatud õigus üldisele juurdepääsule hariduse kõikidele valdkondadele ja tasemetele kõikides asutustes; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles muutma puuetega laste perekondadele suunatud üldteavet tõhusamaks, et tuvastada puue aegsasti ning pakkuda tuge ja võimalikke lahendusi nende erivajaduste rahuldamiseks; rõhutab, kui tähtis on riigi toetus puuetega inimeste perekondadele rahalisest, abistamise (sealhulgas lapsehoiuteenused), tervishoiuteenuste, psühholoogilise toe ja kogemuste vahetamise, kuid ka puuetega lapse (ühe) vanema paindlikuma tööaja seisukohast; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid looksid spetsiaalsed juurdepääsetavad teabepunktid, kust oleks võimalik saada teavet ja haldusalast nõu; palub liikmesriikidel toetada puuetega inimeste perekondi ja riiklike tervishoiusüsteemide töötajaid eesmärgipäraste teavitamismeetmete ja koolituse abil ning kaasates otsuste tegemisse ja järelevalvesse patsientide ühinguid;

61.

rõhutab, et tööandjad peaksid võimaldama puuetega inimestel võtta vastu töökoht, kui neil on selleks kvalifikatsioon, ja sel töökohal areneda, ning toetama neid väljaõppe abil;

62.

rõhutab, kui tähtis on soodustada integreeritud kooli- ja tööprojektide edendamist, mis võimaldavad puuetega noorte konkreetset ja vahetut üleminekut hariduselt tööellu;

63.

rõhutab, et puuetega noorte puhul on vaja hoolitseda ka mitteformaalse hariduse ja koolituse eest, sealhulgas sellistes valdkondades nagu sotsiaalsed suhted ja massiteabevahendid (kus tuleks järjest parandada juurdepääsetavuse tingimusi koos subtitreerimis- ja kirjeldustõlkesüsteemidega), sport, vabaaja veetmine ja vabas õhus toimuv tegevus, vastavalt iga lapse ja noore konkreetsetele vajadustele; rõhutab, et need vahendid ei ole vajalikud mitte ainult iga inimese tasakaalustatud arenguks, vaid on ka ÜRO tunnustatud võõrandamatud õigused;

64.

rõhutab, et elukestev õpe on ülioluline vahend, millega toetada ja suurendada puudega inimeste kohanemisvõimet ja jätkuvat tööhõivet ning see on eriti oluline inimeste jaoks, kelle puue tekib töötamise ajal või kellel on süvenev puue;

65.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama või looma tõhusamaid ja kattuvamaid rehabilitatsiooniteenuseid tervishoiu, hariduse, koolituse, tööturu, iseseisva elu vahendite, transpordi jne valdkonnas; on seisukohal, et neid vahendeid tuleks mitte ainult jälgida ja konkreetsetest vajadustest lähtuvalt kohandada, vaid nad peavad ka kaasa aitama pikaajalisele eelarve- ja arenguplaneerimisele;

66.

on seisukohal, et puuetega inimeste organisatsioone tuleb rahaliselt piisavalt toetada; nõuab, et nende organisatsioonide kaasrahastamismäär ei oleks väiksem kui 10 % nende esitatud projektide väärtusest, arvestades nende teadaolevaid rahalisi raskusi;

67.

rõhutab, et ettevõtete vabatahtlik ühiskondlik vastutus võiks samuti anda olulise impulsi puuetega inimeste olukorra parandamiseks; nõuab eelkõige ELi fondidest ja programmidest abi ja toetuste eraldamist ettevõtetele ja ettevõtjatele, kes võtavad tööle puuetega inimesi, kusjuures see abi peaks olema erinev olenevalt töölepingu tüübist; kutsub otsustajaid ja sidusrühmi üles toetama ja rakendama selles valdkonnas häid tavasid, pöörates eritähelepanu naistele, kellel on puuetega lapsed;

68.

kinnitab veel kord, et ELi institutsioonide ja liikmesriikide ametnike koolitus puuetega inimeste kohtlemise ja teavitamise osas peaks olema reegliks ning juurdepääsu avalikele juriidilistele dokumentidele ja menetlustele tuleks toetada konkreetsete meetmetega; kutsub ELi institutsioone üles andma eeskuju puudega inimeste töölevõtmisel ning õhutab ka liikmesriike seda strateegiat järgima;

69.

rõhutab, et füüsiliste isikute ettevõtluse edendamise ja toetamise poliitikaga tuleks võtta arvesse puuetega inimeste tööturule ja majandustegevusse integreerimist, sest integratsioon on paindlikkuse allikas, mis võimaldab paljudel juhtudel ületada töökohtades esinevad piirangud ja tõkked; palub liikmesriikidel võtta kasutusele sobivamad ja tõhusamad toetused sellele ühiskonnarühmale suunatud füüsiliste isikute ettevõtluspoliitika tarbeks;

70.

kutsub komisjoni üles esitlema tulemuslikumalt juurdepääsetavuse eeliseid ning võtma igakülgselt arvesse kulusid kõigi jaoks tõketeta keskkonna loomisel, pidades eriti silmas vananevat ühiskonda;

71.

soovitab kasutusele võtta eripuhkused, et vanematel oleks võimalik hoolitseda oma puuetega lapse eest; nõuab lisaks tungivalt, et puuetega lapse vanemate kohustusi ja tööd tunnustataks omandatud töökogemusena ning võetaks eraldi arvesse pensioniõiguste arvestamisel;

72.

rõhutab, et takistusteta juurdepääs tervishoiu- ja erinevatele taastusraviteenustele ei pidurda täielikult tervise halvenemist, eriti vananevas ühiskonnas, mistõttu on igaühel kohustus jälgida oma tarbimisharjumusi ja igapäevatoiminguid, et saavutada jätkusuutlik ühiskond, kus üha rohkem väärtustatakse tervist, nii ennetamise kui ka taastusravi kaudu;

73.

kutsub komisjoni üles kindlustama piisav rahaline toetus puuetega inimesi esindavale ELi katusorganisatsioonile, samuti muudele Euroopa sihtotstarbelistele puuetega inimeste organisatsioonidele, et võimaldada neil täiel määral osaleda poliitika kujundamises ning puuetega inimeste Euroopa strateegia ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustustel põhinevate õigusaktide rakendamises ning muudes puuetega inimeste küsimusi käsitlevate otsuse tegemise protsessides;

74.

väljendab kahetsust selle üle, et puuetega inimesed peavad oma igapäevaelus kandma puudest tulenevate lühiajaliste lisakulude tõttu rahalist lisakoormust, mis vähendab tunduvalt nende elukvaliteeti;

75.

palub komisjonil vaesuse vähendamisega seotud eesmärke silmas pidades eristada vaesusega seotud arvandmed, et arvutada välja, kui palju on vaesuses elavaid puuetega inimesi, et ELi 2020. aasta strateegia raames oleks võimalik saavutada puuetega inimeste vaesuse vähendamisega seotud võrreldavad eesmärgid;

76.

märgib, et sellise vaesuse kaotamine või tunduv vähendamine tähendaks, et suuremal hulgal puuetega inimestel oleks töökoht, mis suurendaks maksude näol netosissemakseid riigikassasse ning vähendaks äärmist puudust kannatavatele inimestele määratud toetuste arvu;

77.

kinnitab, tuletades meelde vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi poolt antud tõuget, et vaesust ei saa vähendada ilma puuetega inimeste integreerimiseta kõigepealt haridusse ja hiljem tööturule ning kohandamata sissetulekupoliitikat, nimelt invaliidsuspensioni süsteemi kooskõlas tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 30. novembri 2009. aasta istungil vastu võetud järelduste punktiga 12, pidades silmas, et see protsess võib viia ka häbimärgistamiseni;

78.

möönab, et puuetega laste puhul on varajane avastamine ning abi eluliselt olulised ning seda peaks vananevas ühiskonnas käsitama pikaajalise investeeringuna; märgib, et puuetega inimeste perekondi ohustab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus rohkem ning neile tuleks pöörata erilist tähelepanu;

79.

kutsub liikmesriike üles vältima puuetega inimeste sotsiaalkaitse kulutuste põhjendamata vähendamist seoses majanduskriisiga vastu võetud kärpepoliitikaga, sest neile on vaja tagada rahuldav elatustase, mis on nende võõrandumatu õigus;

80.

märgib, et puuetega isikud on suures sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ohus, ning toob esile asjaolu, et puuetega isikute vaesuse määr on 70 % kõrgem kui puueteta inimestel; rõhutab, et raske või liitpuudega inimesed ning puuetega laste üksikvanemad on kõige ebasoodsamas olukorras; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama nende õigused ja võtma meetmeid nende elukvaliteedi parandamiseks, tagama muu hulgas juurdepääsu igapäevaelu puudutavale praktilisele teabele ning tutvustama oskuste arendamise võimalusi ja teenuseid, mis võivad avaldada mõju pereelule;

81.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles astuma edasisi samme ning koostama järjepidevalt haruldasi haigusi puudutavaid aruandeid ja andma abi, et arendada vanemate ja nende kodule kõige lähemal asuvate eriarstide vahelisi kontakte; on seisukohal, et seda tuleb tervise- ja meditsiiniuuringute riikliku instituudi (INSERM) töös arvesse võtta ja hinnata; kutsub komisjoni üles edendama harvaesinevate haiguste teatavate vormide diagnoosimiseks ja raviks akrediteeritud keskuste Euroopa võrgustiku loomist, et koordineerida ja jälgida nende keskuste tegevust ja kasulikkust patsientidele;

82.

kinnitab, et ELi hartaga jõustatud sätetele tuginedes käsitleb komisjon võrdseid võimalusi korrektselt: diskrimineerimiskeelu tugevdamine, aktiivse kaasatuse poliitika toetamine ning teadlikkuse tõstmine puuetest, sealhulgas universaaldisaini põhimõttest, samuti mõistliku abi olulisuse rõhutamine;

83.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kiiresti ratifitseerima ja rakendama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolle ning tunneb heameelt komisjoni algatuse üle ühineda konventsiooni fakultatiivprotokolliga;

84.

kutsub nõukogu ja komisjoni üles kaaluma institutsioonidevahelise lepingu sõlmimist Euroopa Parlamendiga ning koostama parlamendile ühe aasta jooksul üksikasjaliku soovituse parlamendi kaasamise kohta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise järelevalvesse;

85.

kutsub nõukogu üles võtma vastu komisjoni ettepanekut võtta vastu otsus ELi ühinemise kohta fakultatiivprotokolliga, rõhutades asjaolu, et nimetatud protokolliga loodud mehhanism võiks Euroopa Parlamendi kaasabil tuua kaasa ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise ELi poolt;

86.

kutsub komisjoni üles tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga välja töötama konkreetseid, asjakohaseid ja üksikasjalikumaid meetmeid ning looma puuetega inimeste Euroopa strateegia rakendamise järelevalvemehhanismi kõikidel valitsustasanditel kooskõlas Euroopa puuetega inimeste strateegia meetmete loeteluga ja tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga;

87.

kutsub liikmesriike üles lisaks meditsiinilisele aspektile võimalikult palju toetama sobivaid meetmeid ja kohandatud vahendeid iseseisvamaks eluks, eesmärgiga tagada puuetega inimestele ja nende perekondadele võrdsed võimalused ja aktiivne elu;

88.

rõhutab vajadust aidata neid, kes saavad töötada ja soovivad jääda tööturule, isegi olles kaotanud osa oma funktsionaalsest suutlikkusest; kutsub liikmesriike üles soodustama kaasatust ja aitama osalise töövõimega inimesed tööturule lõimida;

89.

kutsub liikmesriike üles Euroopa puuetega inimeste strateegia käigus ning raames (ümber) hindama puuetega seotud meetmeid ning riiklikke programme ja strateegiaid kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;

90.

kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut Euroopa ligipääsetavuse akti kohta, nagu puuetega inimeste Euroopa strateegias teada on antud, rõhutades vajadust tugevate ja siduvate ELi tasandi meetmete järele, et parandada selge tegevuskava abil kaupade ja teenuste kättesaadavust puuetega inimeste jaoks;

91.

kutsub liikmesriike üles võtma komisjoni abiga vastu konkreetsed sotsiaalsed meetmed, et tagada vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestele võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, sealhulgas kvaliteetsetele ravi- ja taastusraviteenustele;

92.

rõhutab, kui oluline on uurida uusi ravimeetodeid, mis soodustavad puuetega inimeste edasist ühiskonda integreerimist; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et rollimängu- ja lemmikloomateraapia on osutunud tõhusaks sotsialiseerumist ja inimestevahelist suhtlemist soodustavaks vahendiks;

93.

nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu vajalikud meetmed, mis hõlbustaksid nägemispuudega inimestel äritehingutes osalemist,

94.

kutsub komisjoni üles kavandatavas avalike hangete reformi läbivaatamises lisama selgemaid viiteid puuetele;

95.

palub komisjonil kooskõlas pensionifonde käsitleva rohelise raamatu avaldamise raames toimunud aruteluga seista puuetealase valdkondadevahelise poliitika eest peatselt järgnevas valges raamatus, mis on kavas avaldada 2011. aasta teises pooles;

96.

kutsub komisjoni üles hindama, kas edasised Euroopa struktuurifondide raames võetud meetmed, eelkõige seoses maaelu arengu fondiga, aitavad maapiirkondades elavatel puuetega inimestel olla aktiivsed ELi kodanikud;

97.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles tegema kõik jõupingutused, et koostada isikute kontrollimise kohta transporditeenuste kasutamisel eeskirjad, mis tagavad reisijate põhiõigused ja väärikuse ning aitavad teenida nende reisi eesmärke, pidades eelkõige silmas meditsiiniseadmeid, -abi ja -tarvikuid, mida on võimalik sõiduvahenditesse kaasa võtta, ning et saavutada selge ja ühtne tõlgendus olemasolevatest ohutusnõuetest tagamaks, et puuetega inimesed ei jääks asjakohase põhjenduse puudumise korral ning ebaõiglases ulatuses ilma võimalusest reisida lihtsalt seetõttu, et see tekitab ebamugavusi teenuse pakkujale;

98.

kutsub komisjoni üles tugevdama pingutusi, et luua konkreetsetest vajadustest lähtuvad navigatsioonipõhised teenused pimedatele ja tugeva nägemiskahjustusega inimestele ning koostada nende kohta iga-aastased aruanded, milles antakse üksikasjalikud soovitused – arvestades tehnoloogilise arengu dünaamikat –, tagamaks, et edasiminek oleks jätkuv ning mitut transpordiliiki hõlmav uksest-ukseni transport saaks võimalikuks, nagu on sedastatud valges raamatus „Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”;

99.

kutsub liikmesriike üles vaatama läbi tervishoiuteenuste pakkumist puuetega inimestele, näiteks meetmeid, mis on seotud füüsilise juurdepääsetavusega teenustele, väljaõppele ja meditsiinitöötajatele, teadlikkuse tõstmisega, kättesaadaval kujul esitatud teabega, tarbijaspetsiifiliste nõustamisteenustega, sh tõlkega mitmesse keelde, ning tervishoiuteenustega, mis on kohandatud puuetega inimeste vajadustega;

100.

kutsub komisjoni ja liikmesriike toetama puuetega inimeste sporti ja loomingut, vältima eristuste tegemist puuete alusel ning innustab nõukogu jätkama jõupingutusi, tuletades meelde Euroopa Nõukogu ministrite komitee 1986. aasta lubadust toetada puuetega inimeste sporti;

101.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles parandama puuetega inimeste juurdepääsu autoriõigustele, sealhulgas parimate tavade suuremale vahetamisele, et toetada parimaid koostöövorme, ning tagama, et teenusepakkujate suhtes kehtiksid puuetega inimesi käsitlevad asjakohased, ühtsed ja kohustuslikud nõuded, milles eelkõige rõhutatakse nägemiskahjustusega isikute vajadusi;

102.

rõhutab, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist lähtudes on ka ebaausate kaubandustavade direktiiv 2005/29/EÜ – eelkõige selle säte eksitava tegevusetuse kohta – puuetega inimeste puhul asjakohane;

103.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma meetmeid Euroopa Parlamendi tavade ja kogemuste alusel, et muuta info- ja sidetehnoloogia kasutamine kurtidele tõketevabaks kooskõlas parlamendi 1988. ja 1998. aasta otsustega, ning koostama asjaomastele parlamendiliikmetele selle kohta iga-aastane aruanne;

104.

kutsub komisjoni üles valmistama ette nägemiskahjustustega inimesi käsitlevat uuringut, milles analüüsitakse tööstuslikke ja koduseks kasutuseks mõeldud digitaalseid kuvamisliideseid ning alternatiivseid, võrdväärseid teabelahendusi pimedatele ning tehakse asjakohaseid õigusalaseid ettepanekuid;

105.

palub liikmesriikidel ja komisjonil tunnustada viipekeelt liikmesriikides ametliku keelena; märgib, et liikmesriigid peaksid seetõttu töötama selle nimel, et selline tunnustamine vastavalt Brüsseli 19. novembri 2010. aasta deklaratsioonile toimuks;

106.

kutsub komisjoni üles vastavalt ÜRO aastatuhande arengueesmärkidele pöörama tähelepanu puuetega inimeste huvide arvestamisele, kui ta eraldab abi rahvusvahelistele suhetele ning arengule;

107.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.