15.3.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 81/135

A.

arvestades, et EIP loodi Rooma lepinguga ning selle põhieesmärk on aidata kaasa ühisturu arengule ja erinevuste vähendamisele eri piirkondade arengutaseme vahel, kasutades selleks kapitaliturge ja omavahendeid;

B.

arvestades, et EIP finantstegevus Euroopa Liidus keskendub kuuele poliitilisele prioriteedile: majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamine; valmistumine teadmistepõhiseks majanduseks; üleeuroopaliste transpordi- ja juurdepääsuvõrkude väljaarendamine; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) toetamine; keskkonnakaitse ja -areng ning säästev, konkurentsivõimeline ja turvaline energeetika;

C.

arvestades, et EIP väljaspool Euroopa Liitu teostatavate tehingute peamine eesmärk on toetada Euroopa Liidu välispoliitilist tegevust;

D.

arvestades, et EIP otsustas kooskõlas Lissaboni strateegiaga suurendada põhikirjajärgset kapitali 67 miljardi euro võrra 165 miljardilt eurolt 232 miljardi euroni, millest liikmesriigid on maksnud 8,2 miljardit eurot;

E.

arvestades, et EIP põhikirja järgi võivad panga laenud ja tagatised pärast Lissaboni lepingu ratifitseerimist moodustada kuni 250 % mitte üksnes tema märgitud kapitalist, vaid ka vabadest vahenditest, määramata assigneeringutest ja puhaskasumist;

F.

arvestades, et majandus- ja finantskriisist tingitud krediidikriisi tõttu on rahavajadused suurenenud;

G.

arvestades, et EIP pöörab erilist tähelepanu VKEdele, säästvale, konkurentsivõimelisele ja turvalisele energiale ning kliimamuutuse leevendamisele ja investeeringutele ELi lähenemispiirkondadesse, mida hiljutine majanduse jahtumine on eriti tugevalt mõjutanud;

H.

arvestades, et strateegia EL 2020 eesmärke ei saa saavutada ilma piisavate rahaliste vahenditeta ning Euroopa Parlament väljendab EL 2020 käsitleva resolutsiooni lõikes 35 seisukohta, et „Euroopa Investeerimispangal ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangal peaks olema tähtsam roll infrastruktuuri, rohelise tehnoloogia, innovatsiooni ja VKEdesse tehtavate investeeringute toetamisel”;

I.

arvestades, et EIP laenude maht suurenes 2008. aastal oluliselt – lepinguliste laenude maht ulatus 57,6 miljardi euroni ning väljamakstud laenude maht 48,6 miljardi euroni, ületades 10 miljardi võrra ootusi;

J.

arvestades, et allkirjastatud projektide väärtus suurenes 2007. aastaga võrreldes 20,5 % võrra ja 2006. aastaga võrreldes 25,9 % võrra. aastal oli 89,34 % EIP tehingutest seotud ELi liikmesriikides asuvate projektidega – see on 2,7 % rohkem kui 2007. aastal ja 2,25 % rohkem kui 2006. aastal;

K.

arvestades, et 2007. aastaga võrreldes on Kesk- ja Ida-Euroopa projektidega seotud allkirjastatud lepingute väärtus kasvanud 2008. aastal 17 % 6 905 miljardi euroni, mis tähendab peaaegu kahekordset väärtuse kasvu 2004. aastaga võrreldes;

L.

arvestades, et EIP laenutegevus väljaspool ELi oli 2008. aastal geograafiliste piirkondade lõikes järgmine: Aasia ja Ladina-Ameerika 469 miljonit eurot, Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa 170 miljonit eurot, Vahemere piirkonna riigid 1 290 miljardit eurot, ühinemiseks valmistuvad riigid 3 453 miljardit eurot, AKV riigid 561 miljonit eurot ning Lõuna-Aafrika 203 miljonit eurot,

1.

väljendab heameelt EIP 2008. aasta aruande üle ning julgustab panka jätkama oma tegevust, et arendada Euroopa majandust, edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning piirkondadevahelist ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

2.

märgib rahuloluga, et Euroopa Investeerimispank reageeris ülemaailmsele majanduskriisile kiiresti, finantseerides ise oma kapitali suurendamist ning suurendades sellega oma laenude mahtu Euroopa majanduse elavdamise kava toetuseks; palub pangal jätkata oma finantskriisi leevendamise programme, eriti nendes liikmesriikides, mis on kriisi tõttu kõvasti kannatada saanud, ning palub veelgi suurendada laenutegevust nendes riikides; eeldab, et 2009. aastal suurendab EIP rahastamine (75 000 miljonit eurot) investeeringuid reaalmajandusse kokku ligi 225 000 miljoni euro ulatuses;

3.

märgib, et finantsvahendajate kaudu VKEdele antud uute laenude maht suurenes 2008. aastal 42,4 % võrra 8,1 miljardi euroni, sellest 4,7 miljardi võrra viimases kvartalis; 30 miljardit eurot on eraldatud perioodil 2008–2011 Euroopas VKEdele antavateks laenudeks;

4.

väljendab heameelt auditikomisjoni tugevdamise üle – selle liikmete arvu suurendati kolmelt kuuele ning talle anti ülesandeks kontrollida, kas panga tegevus vastab heale pangandustavale, ning auditeerida raamatupidamisaruandeid; rõhutab vajadust tagada, et auditikomisjoni liikmetel oleks suur pangandusjärelevalve kogemus; rõhutab siiski, et auditikomisjoni tugevdamisele peavad järgnema konkreetsed sammud, mille tulemusena hakatakse EIP üle lähitulevikus teostama korralikku pangandusjärelevalvet;

5.

palub EIP-l ja liikmesriikidel kaaluda võimalust, et lisaks liikmesriikidele hakkaks panga aktsionäriks ka Euroopa Liit (kuna EL on Lissaboni lepingu kohaselt juriidiline isik), mis parlamendi arvates aitaks tihendada koostööd EIP ja Euroopa Komisjoni vahel;

6.

märgib, et EIP osaleb alates 2009. aasta juulist koos Euroopa Keskpangaga (EKP) eurosüsteemi rahapoliitika toimingutes ning see staatus toob kaasa teatavad kohustused EKP-le Banque Centrale du Luxembourgi (BCL) kaudu aru anda, eelkõige EIP likviidsusriski juhtimise raamistiku kohta;

7.

on siiski veendunud, et on vaja Euroopa usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve süsteemi, mille alusel EIP-l tuleb järgida krediidiasutustega samu usaldatavusnormatiive ja alluda tegelikule usaldusnormatiivide täitmise järelevalvele, mis jälgib EIP finantsolukorra kvaliteeti ning tagab raamatupidamistulemuste täpse hindamise ja kutsealastest käitumisreeglitest kinnipidamise;

8.

seepärast toetab mõtet, Euroopa pangandusinspektorite komitee (CEBS) tuleks muuta suuremate volitustega Euroopa pangandusjärelevalve asutuseks, mis tegutseb Euroopa finantsjärelevalve asutuse haldusalas; soovitab, et kõik rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevad finantsinstitutsioonid ja -rühmad, sh EIP, kuuluksid Euroopa pangandusjärelevalve asutuse pädevusalasse; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha kõik jõupingutused, et uue finantsjärelevalve süsteemi saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta;

9.

väljendab heameelt asjaolu üle, et pank on suutnud turgude volatiilsusest ja ebakindlusest hoolimata säilitada väga hea krediidiseisundi; väljendab samuti heameelt asjaolu üle, et pank suurendas rahastamise ülemmäära 55 miljardilt eurolt 60 miljardi euroni ning võib laenata 59,5 miljardit eurot, mis on märkimisväärselt (8,8 %) rohkem kui 2007. aastal (54,7 miljardit eurot);

10.

palub EIP-l teha kõik jõupingutused, et säilitada reiting AAA, mis on hädavajalik, et tagada parimad tingimused tema antavatele laenudele;

11.

ootab EIP välisfinantstehingute vahekokkuvõtet 30. aprilliks 2010 ning komisjoni ettepanekut võtta vastu uus otsus, millega asendatakse otsus nr 633/2009/EÜ; on seisukohal, et nii vahekokkuvõttes kui ka komisjoni uues ettepanekus tuleks võtta lisaks Michel Camdessuse juhitava juhtkomitee soovitustele arvesse ka parlamendi varasemaid soovitusi; nõuab eelkõige EIP välismandaadi puhul suuremat järjekindlust nii selles osas, mis puudutab vahendite piisavust kogu uue mandaadi perioodiks kui ka vahendite jaotamises geograafiliste piirkondade vahel;

12.

rõhutab asjaolu, et EIP välistegevus peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus seatud ELi poliitika eesmärkidega; on seisukohal, et EIP kui ELi poliitikat järgiv pank peaks hoidma tasakaalu ELi naabruses asuvate eri piirkondade rahastamise osas; on seisukohal, et piirkondade puhul, kus EIP tegevus võib kattuda muude piirkondlike või rahvusvaheliste avaliku sektori poolt rahastatavate finantsinstitutsioonide tegevusega, võib vaja olla selget tööjaotust; väljendab seoses sellega heameelt Lääne-Balkani riikide investeerimisraamistiku üle; kordab siiski, et kehtiv komisjoni, EIP ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vaheline koostööleping, mis käsitleb finantstehinguid idapoolsetes naaberriikides, Venemaal ja Kesk-Aasias, tuleb läbi vaadata; väljendab seepärast heameelt asjaolu üle, et ekspertidest koosnev juhtkomitee kiitis heaks 2009. aasta märtsis vastu võetud Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud EIP ja EBRD vastastikuse mõistmise parandamiseks.

13.

tuletab meelde, et tegi oma 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni (kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta) (10) lõikes 24 ettepaneku, et heakskiidu andmise menetluse käigus esitab EIP oma aastaaruande ja selgitab investeerimisrahastu rakendamist vahetult eelarvekontrollikomisjonile; lisaks tuletab meelde, et EIP kasutab avaliku sektori vahendeid, mis on saadud Euroopa maksumaksjatelt, mitte finantsturgudelt;

14.

peab jätkuvalt kahetsusväärseks, et EIP aastaaruanne investeerimisrahastu kohta sisaldab peamiselt finantsteavet ja väga vähe – kui üldse – teavet rahastatud programmide tulemuste kohta;

15.

märgib, et nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (11), eelseisev läbivaatamine annab võimaluse lisada investeerimisrahastu projektid ja tulemused heakskiidu andmise menetlusse; palub komisjonil oma ettepanekut tehes pakkuda välja lahendus selle eesmärgi saavutamiseks;

16.

märgib rahuloluga, et EIP on viimastel aastatel parlamendi soovitustest lähtudes süsteemselt meetmeid võtnud;

17.

tuletab meelde, et EIP on võtnud kohustuse avalikustamispoliitika iga kolme aasta järel ametlikult läbi vaadata, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et 2009. aasta mais käivitas EIP avalikud konsultatsioonid oma kaebuste esitamise poliitika, avalikustamispoliitika ja läbipaistvuspoliitika teemal; peab kahetsusväärseks, et avalikustamispoliitikat 2009. aastal kavakohaselt läbi ei vaadatud, ning eeldab, et EIP vaatab need kolm poliitikavaldkonda võimalikult ruttu läbi;

18.

nõuab, et EIP määratleks tulevases avalikustamispoliitikas täpselt teabe mitteavaldamise tingimused, et kehtestada kõrged läbipaistvuse standardid;

19.

märgib rahuloluga, et avalikest konsultatsioonidest on viimastel aastatel saanud EIP läbipaistvuspoliitika lahutamatu osa; palub EIP-l siiski pöörata rohkem tähelepanu sidusrühmade kaasamisele, andes neile selged juhised nende võimaliku osalemise kohta konsultatsioonides ja hindamistes;

20.

väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP ja eelkõige selle kõrgeim järelevalveametnik pöörasid rohkem tähelepanu informaatorite kaitset käsitlevate uute eeskirjade koostamisele, mis avaldati 2009. aasta aprillis ning mis tagavad kõikidele EIP töötajatele ja teistele pangale teenust osutavatele isikutele täieliku kaitse; juhib panga tähelepanu siiski asjaolule, et EIP ei paku väljastpoolt kaebuste esitajatele kaitset kättemaksu eest, ning palub EIP-l uurida võimalusi selle puuduse kõrvaldamiseks;

21.

toetab EIP nulltolerantsi poliitikat pettuse ja korruptsiooni suhtes ning palub pangal koostöös komisjoniga kiirendada petturite musta nimekirja koostamist ning välistamissüsteemi väljaarendamist ja rakendamist nende ettevõtete jaoks, keda EIP ja teised mitmepoolsed arengupangad on leidnud korruptsioonis süüdi olevat;

22.

väljendab heameelt asjaolu üle, et avalikustamispoliitika on tõlgitud kõikidesse ELi keeltesse ning palub EIP-l teha kõikides ELi keeltes kättesaadavaks ka keskkonnainfo kättesaadavuse poliitika, kaebuste esitamise poliitika ja läbipaistvuspoliitika;

23.

väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP on astunud sammu edasi, vaadates läbi oma poliitika maksuvabade finantskeskuste suhtes, nii et see läheb kaugemale olemasolevast maksuparadiisi kaudu tegutsevate promootorite rahastamise keelust;

24.

võtab rahuloluga teadmiseks panga uuendatud poliitika maksuvabade finantskeskuste suhtes, mis ei seisne enam üksnes praeguse maksuvabade finantskeskuste mustas nimekirjas olevate promootorite rahastamise keelu säilitamises, eelkõige EIP kehtestatud uue kohustuse, mille kohaselt tuleb kõikidel sellistes maksuvabades finantskeskustes asuvatel partneritel, mis ei ole küll maksuvabade finantskeskuste mustas nimekirjas, kuid on nõrgalt reguleeritud, asuda enne asjakohaste lepingute sõlmimist ümber riiki, mis ei ole maksuvaba finantskeskus, tagades sellega, et panga tulevase laenutegevuse ajal pärast 31. märtsi 2010 ei asu ükski EIP laenuvõtja nõrgalt reguleeritud maksuvabas finantskeskuses;

25.

palub EIP-l uurida, kas uus maksuvabasid finantskeskusi käsitlev uuendatud poliitika hõlmab vahendeid, mida EIP kasutab projektidele laenude andmiseks; on lisaks seisukohal, et EIP peaks tagama, et sellistest vahenditest saadavat tulu ei saaks pärast projektide lõpetamist viia maksuparadiisidesse;

26.

väljendab muret, et üldiste laenude andmise ja järelevalve maksuhalduse osas puudub läbipaistvus; tuletab meelde, et EIP peaks tagama selle, et laenusaajad ei kasuta maksuparadiise ega muid võimalusi, nagu siirdehindade kuritarvitamine, mis võivad viia maksudest kõrvalehoidumiseni; kutsub Euroopa Investeerimispanka sellega seoses üles nõudma, et finantsvahendajad avalikustaksid neile antud üldiste ja raamlaenude kasutamise, sealhulgas annaksid aru oma tegevusest igas konkreetses riigis, kus nad tegutsevad;

27.

tervitab EIP grupi tegevusaruannet ja ettevõtte vastutuse aruannet, milles kajastatakse meetmeid, mida on võetud, et saavutada panga strateegilised eesmärgid, mis täiendavad ja tugevdavad ELi poliitilisi eesmärke;

28.

väljendab heameelt EIP 2009.–2011. aasta tegevuskava üle, milles pank on märkimisväärselt suurendanud oma tegevuse eesmärke 2008.–2010. aasta tegevuskavaga võrreldes;

29.

rõhutab, et EIP peab mängima olulist rolli EL 2020 eesmärkide saavutamises; seepärast palub pangal hoolt kanda, et tema laenud toetaksid strateegia eesmärkide saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi;

30.

märgib, et EIP peamised eesmärgid on majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning lähenemine, eelkõige ELi ühtekuuluvuspoliitika lähenemissammas;

31.

tunnustab EIPd, et see on omapoolse panusena lähenemiseesmärgi täitmisse andnud lähenemisprojektidele laenu 21 miljardit eurot, mis moodustab 41 % EIP laenude kogumahust ELis;

32.

rõhutab lisandväärtust, mida annavad komisjoniga koostöös võetud meetmed ning panga strateegia pakkuda struktuurifondide sekkumismeetmetele lisatuge ja aidata nende meetmete mõju suurendada;

33.

nõuab ELi toetuste ja EIP rahastamisvahendite kombineeritud kasutamise tõhustamist eelkõige ühtekuuluvuspiirkondades, kus omavahendite hankimine on eriti raske, et toetada ühtekuuluvust ja hoida ära veelgi sügavam majandusseisak kriisi tõttu kõige rohkem kannatanud riikides;

34.

nõuab, et tulevastes EIP aruannetes oleks üksikasjalikult välja toodud suured laenud, mis täiendavad Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusi piirkondadele, kus rakendatakse uudse tehnoloogiaga programme või programme, mis on seotud taastuva või puhta energia varustusega;

35.

rõhutab EIP suurt rolli VKEde toetamises finantskriisi ajal, arvestades, et VKEd moodustavad 99 % ELi ettevõtetest ja annavad tööd rohkem kui 100 miljonile inimesele ning on seega Euroopa majanduse mootor;

36.

tunnistab süsteemi sissekodeeritud võimendusefekti, mis tähendab, et finantsvahendajad peavad laenama VKEdele vähemalt kaks korda suurema summa, kui EIP on neile laenanud, ning et uus VKEdele laenamise algatus parandab VKEde jaoks finantstingimusi; palub EIP-l lisada tulevasse tegevusaruandesse üksikasjad nende laenude kasutamise tõhususe kohta, tagamaks, et osa kasust, mida nad EIP rahastamisest saavad, kandub asjakohasel viisil üle VKEdele, ning samuti selleks, et rahaliste vahendite päritolu oleks selge;

37.

märgib sellega seoses, et perioodiks 2008–2011 on EIP aktsionäride taotlusel VKEdele antavate laenude jaoks eraldatud 30 miljardit eurot ja et pool sellest summast anti välja aastatel 2008-2009; rõhutab tõhustatud järelevalve tähtsust tagamaks seda, et rahastajad ei jätaks EIP antud krediiti endale oma bilansi stabiliseerimise eesmärgil;

38.

arvestades, et majanduskriis ei ole veel möödas ning töötuse kasv jätkub, kutsub EIPd võtma VKEde suhtes kohaldatavas laenupoliitikas julgemalt riske, seadmata ohtu oma AAA reitingut; teeb ettepaneku, et EIP kohandaks 2006. aasta riskikapitaliga seotud mandaati Euroopa Investeerimisfondile, et võtta paremini arvesse praegust majanduslikku ebastabiilsust ja vajadust parandada VKEde juurdepääsu kapitalile suurema riskiga projektide jaoks; nõuab, et EIP praegust 20 miljoni euro suurust osalust programmis JASMINE vähemalt kahekordistataks;

39.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni (Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2007. aasta aastaaruannete kohta) (12) lõiget 8, milles nõutakse tungivalt, et „EIP teostaks tõhusamat järelevalvet VKEde toetamiseks mõeldud üldiste laenude olemuse ja lõppsihtkoha üle ning muudaks need läbipaistvamaks”; palub EIP-l teha laenude andmine finantsvahendajate kaudu veelgi läbipaistvamaks ning kehtestada selged rahastamistingimused finantsvahendajatele ja laenamise tõhususe kriteeriumid;

40.

palub EIP-l ühtlustada lähenemiseesmärgi piirkondades laenude andmist VKEdele struktuurifondide eraldistega ning tagada eri liiki VKEde tasakaalustatud toetus;

41.

nõuab tungivalt, et EIP teostaks tõhusamat järelevalvet VKEde toetamiseks mõeldud üldiste laenude olemuse ja lõppsihtkoha üle ning muudaks need läbipaistvamaks; teeb ettepaneku koostada EIP laenutegevuse kordistavat mõju peegeldav tulemustabel;

42.

palub EIP-l aastaaruannete jaoks, kus kajastatakse struktuurifondide meetmeid täiendavate rahaliste vahendite kasutamist, välja töötada üksikasjalikum ja metoodiliselt paremini ühtlustatud analüüs; sellega seoses võiks pank Euroopa Parlamendile selgitada, kuidas toimib riskijagamisrahastu, mille pank koos komisjoniga asutas; on seisukohal, et eriti oluline on rahastu, millest eraldatakse vahendeid teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames, ja struktuurifondide vastastikune mõju;

43.

märgib, et EIP aastaaruande kohaselt lõppes JEREMIE (Euroopa ühine rahastamisskeem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) hindamisetapp 2008. aastal; peab kahetsusväärseks, et aruanne ei sisalda hindamise tulemusi;

44.

palub EIP-l lisada oma järgmisesse aastaaruandesse üksikasjad kahe 2009. aasta poliitika – JASMINE’i (ühismeede mikrokrediidiga tegelevate asutuste toetamiseks Euroopas) ning Mezzanine kasvurahastu rakendamise – esimeste saavutuste kohta;

45.

palub EIP-l püüda igati lihtsustada teatavates projektides sisalduvaid keerukaid ja bürokraatlikke regulatsioone, et teha projektide rahastamine kiiremaks ja tõhusamaks, võttes eriti arvesse ülemaailmset kriisi;

46.

rõhutab, et Euroopa makropiirkondade uute programmide edukus sõltub eelkõige piirkondlikku mõju avaldavate tegevuste kooskõlastamisest kõikides poliitikavaldkondades ning makropiirkondade rahastamisele pikaajalise lahenduse leidmisest; nõuab seetõttu, et pank kaaluks sel eesmärgil võimalust EIP ja Euroopa Investeerimisfondi poolseks rahastamiseks lisaks ELi rahastamisele järgmisel, 2014. aastal algaval finantsplaneerimise perioodil;

47.

palub EIP-l teha kõik endast oleneva, et vältida Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) töö dubleerimist väljaspool ELi; kordab oma eespool nimetatud 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni lõikes 28 antud soovitusi, et saavutada EIP ja EBRD vahel paremini struktureeritud koostöö nendes riikides, kus mõlemad tegutsevad;

48.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.