Neljapäev, 23. aprilli 2009
P6_TC1-COD(2008)0246

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 23. aprillil 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2009, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduste asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1 ja artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,║

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühenduse tegevuse eesmärk meretranspordi alal peaks muu hulgas olema reisijate kõrgetasemeline kaitse, mis on samaväärne teiste transpordiliikidega. Lisaks tuleks täies ulatuses arvestada üldisi tarbijakaitsenõudeid.

(2)	Kuna merereisija on veolepingu nõrgem pool, tuleks reisija vastavaid õigusi kaitsta olenemata reisija kodakondsusest või elukohast ühenduses.

(3)

Reisijate meritsi ja siseveeteedel vedamise teenuste ühtne turg peaks kodanikele üldiselt kasu tooma. Seega peaksid teiste isikutega võrreldavad reisijate mereveoteenuste kasutamise võimalused olema kättesaadavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele, sõltumata sellest, kas piiratud liikumisvõime on põhjustanud puue, vanus või muu tegur. Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel on kõigi teiste kodanikega võrdsed õigused vabale liikumisele, valikuvabadusele ja mittediskrimineerimisele.

(4)

Arvestades ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 9 ja selleks, et anda puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele teiste kodanikega samaväärne võimalus meritsi ja siseveeteedel reisida, tuleks kehtestada reisi ajal mittediskrimineerimise ja abistamise eeskirjad. Nimetatud isikutel tuleks seepärast lubada reisida ja nende vedamisest ei tohiks puude või piiratud liikumisvõime tõttu keelduda ▐. Nimetatud isikutel peaks olema õigus saada abi sadamates ning sadama puudumise korral pardalemineku / pardalt mahatuleku kohtades ja ka reisilaevade pardal. Sotsiaalse kaasatuse huvides peaksid asjaomased isikud saama kõnealust abi tasuta. Vedajad peaksid kehtestama juurdepääsueeskirjad, kasutades eelistatavalt Euroopa standardimissüsteemi.

(5)

Uute sadamate ja terminalide projekteerimisel ning suuremate uuendustööde teostamisel peaksid sadamate käitajad ja sadamaid valdavad vedajad ▐ võtma arvesse puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi. Sarnaselt peaksid vedajad ▐ võtma selliseid vajadusi arvesse uute ja uuendatavate reisilaevade projekteerimisel kooskõlas nõukogu 17. märtsi 1998. aasta direktiiviga 98/18/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (4).

(6)

Asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumil asuvates sadamates antav abi peaks muu hulgas võimaldama puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel liikuda sadamasse saabumiseks määratud kohast reisilaevani ja reisilaevast sadamast lahkumiseks määratud kohani, sealhulgas pardaleminek ja mahatulek.

(7)

Abi tuleks rahastada selliselt, et koormus jaotatakse võrdselt kõigi vedajat kasutavate reisijate vahel ning välditakse negatiivseid ajendeid puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vedamise vältimiseks. Kõige tõhusam abi rahastamisviis näib olevat igale vedajat kasutavale reisijale kehtestatav tasu, mis sisaldub pileti baashinnas. Kõnealused tasud tuleks kehtestada ja neid tuleks kohaldada täiesti läbipaistvalt.

(8)	Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele abi osutamise ja oma personali väljaõppe organiseerimisel peaksid vedajad võtma arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni soovitust reisilaevade projekti ja käitamise kohta eakate ja puuetega isikute vajadustele vastamiseks (5).

(9)	Puudega või piiratud liikumisvõimega isikute pardaleminekut reguleerivad sätted ei tohiks piirata kehtivates rahvusvahelistes, ühenduse või siseriiklikes eeskirjades sätestatud reisijate pardalemineku suhtes kohaldatavate üldsätete kohaldamist.

(10)	Reisijatele tuleks anda asjakohast teavet teenuste tühistamise või hilinemise korral. See teave peaks aitama reisijatel teha vajalikke korraldusi ja vajadusel saada teavet muude ühendusreiside kohta.

(11)	Reisi tühistamisest või pikaajalisest hilinemisest reisijatele tekkivaid ebamugavusi tuleks vähendada. Selleks tuleks reisijate eest piisavalt hoolitseda ja neil peaks olema võimalus reis tühistada ja saada piletite eest hüvitist või muuta reisi marsruuti rahuldavatel tingimustel.

(12)

Hilinemise või teenuse tühistamise korral peaksid vedajad reisijatele tagama hüvitise, võttes aluseks teatava protsendimäära piletihinnast, välja arvatud juhul, kui hilinemise või tühistamise põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed.

(13)	Vedajad peaksid tegema koostööd, et võtta riigi või Euroopa tasandil vastu kord reisijatele osutatava teeninduse ja abi tõhustamiseks reisi katkemise, iseäranis pikaajaliste hilinemiste korral.

(14)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada reisijate õigusi, mis on kehtestatud nõukogu direktiiviga 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta (6). Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada juhtudel, kui pakettreis tühistatakse muul põhjusel kui mereveoteenuse tühistamise tõttu.

(15)

Reisijaid tuleks nende käesoleva määruse kohastest õigustest täielikult teavitada, et nad saaksid oma õigusi tõhusalt teostada. Meritsi ja siseveeteedel reisijate õiguste hulka peaks kuuluma õigus saada teavet teenuste kohta nii enne reisi kui ka reisi ajal. Olulist teavet meritsi ja siseveeteedel reisijatele tuleks anda ka ▐ puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele kättesaadaval kujul.

(16)	Liikmesriigid peaksid teostama järelevalvet ja tagama käesoleva määruse täitmise ning määrama asjakohase asutuse, kes täidab jõustamisega seotud ülesandeid. Kõnealune järelevalve ei tohiks mõjutada reisijate õigusi taotleda kohtu kaudu riikliku õiguse alusel õiguskaitset.

(17)	Reisijatel peaks olema võimalus oma õigusi teostada vedaja rakendatud asjakohase kaebemenetluse teel või esitades kaebuse asjaomase liikmesriigi selleks määratud asutusele ▐.

(18)

Sadamas või pardalemineku / pardalt mahatuleku kohas antavat abi käsitlevad kaebused tuleks esitada sadama asukoha liikmesriigi poolt käesoleva määruse jõustamiseks määratud asutusele ▐. Meritsi vedaja antavat abi käsitlevad kaebused tuleks esitada vedajale tegevusloa andnud liikmesriigi poolt käesoleva määruse jõustamiseks määratud asutusele ▐. Käesoleva määruse jõustamiseks määratud asutusel peaks olema pädevus ja volitused uurida üksikkaebusi ja hõlbustada vaidluste kohtuvälist lahendamist.

(19)	Komisjon peaks esitama selged eeskirjad reisijate õiguste kohta seoses kohustuste, vastutuse, juurdepääsu ning puudega või piiratud liikumisvõimega isikute õigustega reisijate maalt mere- või siseveetranspordile ülemineku punktides.

(20)	Liikmesriigid peaksid kehtestama karistused käesoleva määruse rikkumise eest ja tagama nende karistuste kohaldamise. Karistused, mille hulka võib kuuluda asjaomasele reisijale hüvitise maksmine, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(21)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kõrge ja võrdväärse kaitse ja abi taseme tagamine reisijatele kõigis liikmesriikides ning majandussubjektide ühtlustatud tingimustel tegutsemise tagamine ühtsel turul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)	Euroopa tasandil reisijate õigusi käsitlevate tulevaste õigusloomega seotud ettepanekute puhul oleks kombineeritud vedude kasutamise vajadust arvestades mõistlik horisontaalne, kõiki transpordivahendeid hõlmav õigusloomealane lähenemisviis.

(23)

Käesoleva määruse jõustamise aluseks peaks olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (7). Seepärast tuleks kõnealust määrust vastavalt muuta.

(24)

Rangelt tuleks kinni pidada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivist 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, (8) et tagada meritsi ja siseveeteedel reisijate privaatsuse austamine ning nõutud teabe kasutamine ainult käesolevas määruses sätestatud abistamiskohustuste täitmiseks, kasutamata seda reisijate kahjuks.

(25)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad järgneva kohta:

1)	mittediskrimineerimine seoses vedajate poolt reisijatele pakutavate veotingimustega;

2)	puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute mittediskrimineerimine ja kohustuslik abistamine;

3)	vedajate kohustused reisijate ees reisi tühistamise või hilinemise korral;

4)	reisijatele antav miinimumteave;

5)	kaebuste käsitlemine;

6)	reisijate õiguste jõustamine.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ärilisel eesmärgil toimuva reisijate reisilaevaga meritsi ja siseveeteedel vedamise ▐, sh ristluste suhtes, mida osutatakse asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumil asuvates sadamates või pardalemineku / pardalt mahatuleku kohas või nende vahel.

2.   Liikmesriigid võivad teha erandi avaliku teenindamise lepingutega hõlmatud teenuste suhtes, kui nimetatud lepingutega tagatakse reisijate õigused käesolevas määruses nõutavaga samaväärsel tasemel.

3.     Liikmesriikidel on lubatud jätta linna- ja linnalähitranspordi teenused käesoleva määruse reguleerimisalast välja, kui nad tagavad, et käesoleva määruse eesmärgid on võimalik saavutada muude reguleerivate meetmetega, ja nad tagavad reisijate õigused käesolevas määruses nõutavaga samaväärsel tasemel.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„puudega isik” või „piiratud liikumisvõimega isik” – isik, kelle liikumisvõime on reisi ajal füüsilise (sensoorse või lokomotoorse, alalise või ajutise) , vaimse või psühhosotsiaalse puude või kahjustuse või muu puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu ning kõikidele reisijatele kättesaadava teenuse kohandamist tema erivajadustele;

b)	„tühistamine” – varem kavandatud ja vähemalt ühe broneeringuga teenuse ärajäämine;

c)	„hilinemine” – erinevus selle kellaaja vahel, millal reisija pidi sõiduplaani kohaselt ära sõitma või saabuma, ning tema tegeliku või oodatava ärasõidu- või saabumisaja vahel;

d)	„vedaja” – isik, kellega või kelle nimel on sõlmitud veoleping, või tegelik vedaja, olenemata sellest, kas vedu teostab tema või tegelik vedaja, välja arvatud reisikorraldaja;

e)	„reisijate mereveoteenus” – reisijate meretransporditeenus, mida osutab vedaja regulaar- või mitteregulaarliinidel ja mida võimaldatakse üldsusele tasu eest kas eraldi või paketi raames;

f)	„tegelik vedaja” – isik, kes ei ole vedaja ega reisikorraldaja ja kes tegelikult teostab kogu veo või osa veost;

g)	„sadam” – maismaa- ja veeala, kus on tehtud selliseid maaparandustöid ja kuhu on paigaldatud sellised seadmed, mis võimaldavad laevade vastuvõtmist, laadimist ja lossimist, kauba ladustamist, kaupade vastuvõtmist ja väljasaatmist maismaatranspordiga, samuti reisilaevade sisse- ja väljasõitu;

h)	„pardalemineku / pardalt mahatuleku koht” – maismaa- ja veeala, mis ei ole sadam, kus reisijad lähevad regulaarselt pardale ja pardalt maha;

i)	„laev” – mere- või siseveelaev , välja arvatud õhkpadjal veesõiduk;

j)	„veoleping” – vedu käsitlev leping vedaja ▐ ja reisija vahel ühe või mitme veoteenuse osutamiseks olenemata sellest, kas pilet osteti vedajalt, reisikorraldajalt, piletimüüjalt või Interneti teel ;

k)	„pilet” – reisimisõiguse andev kehtiv dokument või muul kujul kui paberina esinev samaväärne dokument, sealhulgas elektrooniline dokument, mille on välja andnud või heaks kiitnud vedaja või tema volitatud piletimüüja;

l)	„piletimüüja” – ▐ vahendaja, kes ▐ müüb mereveoteenuseid, kaasa arvatud paketi osana müüdavaid mereveoteenuseid, vedaja või reisikorraldaja nimel ▐;

m)	„reisikorraldaja” – korraldaja ▐ direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses, välja arvatud vedaja;

n)	„broneering” – reisimisõiguse andev dokument või elektrooniline luba, kui isiklik veokokkulepe on eelnevalt kinnitatud;

o)	„reisilaev” – laev, mis on mõeldud rohkem kui 12 reisijale; ▐

p)

„sadama valdaja” või „sadama käitaja” – asutus, kelle eesmärk on riikliku õiguse alusel ja koos teiste tegevusaladega või ilma sadama infrastruktuuride haldamine ja juhtimine ning sadamas või sadamate süsteemis asuvate erinevate ettevõtjate tegevuse koordineerimine ja kontroll. See võib koosneda mitmest eraldiseisvast asutusest või vastutada mitme sadama eest;

q)	„ristlus” – reisijatevedu, mida täiendavad majutus ja muud teenused ja mis kestab üle ühe päeva (ööbimine), mis ei ole regulaarne ega sõiduplaanijärgne reisijateveoteenus kahe või enama sadama vahel, vaid mille raames pöörduvad reisijad tavaliselt tagasi lähtesadamasse;

r)	„kättesaadaval kujul” – kõigil reisijatel on juurdepääs samale teabele tekstina, pimedate kirjas, helilisel, visuaalsel ja/või elektroonilisel kujul. Kättesaadava kuju näited hõlmavad muu hulgas piktogramme, heliteadaandeid ja subtiitreid ning võivad varieeruda vastavalt tehnoloogia arengule;

s)	„reisija” – veolepingu alusel reisiv isik, välja arvatud lasti või kaubana transporditavaid sõidukeid, haagiseid või kaupu saatvad isikud;

t)	„saabumine” – tegelik aeg, mil laev kinnitatakse saabumiskaile;

u)	„väljumine” – tegelik aeg, mil laev on muudetud merekindlaks;

v)	„piletihind” – transpordi ja pardal majutamise eest makstud hind. See ei sisalda kulutusi toitlustusele, muudele tegevustele ega pardal tehtud ostudele;

w)

„vääramatu jõud” – sündmus või olukord, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed, nagu sõda, sissetung, välisvaenlaste tegevus, vaenulik tegevus (olenemata sellest, kas sõda on kuulutatud või mitte), kodusõda, mäss, revolutsioon, ülestõus, sõjaline või usurpeeritud võim, sõjaline või ebaseaduslik konfiskeerimine, terrorism, natsionaliseerimine, valitsuse sanktsioon, blokaad, embargo, töövaidlus, streik, elektriblokeering, -katkestus või -rike või loodusjõud, kaasa arvatud tulekahju, üleujutus, maavärin, torm, orkaan või muud loodusõnnetused. Vääramatu jõu olukordi võivad põhjustada ka äärmuslikud looded, tugevad tuuled, märkimisväärse lainekõrguse ületamine ja jäätumine.

Artikkel 4

Veoleping ja mittediskrimineerivad lepingutingimused

1.   Vedajad annavad reisijale tõendi veolepingu sõlmimise kohta, väljastades reisijale ühe või mitu piletit. Pileteid peetakse prima facie tõendiks lepingu sõlmimise kohta ja need annavad seega käesolevas määruses sätestatud õigused.

2.   Ilma et see piiraks sotsiaaltariife nõudvate avaliku teenindamise kohustuste täitmist, pakutakse vedajate või piletimüüjate kohaldatavaid lepingutingimusi ja tariife avalikkusele, diskrimineerimata lõpptarbijat tema kodakondsuse või elukoha alusel või vedaja või piletimüüja asukoha alusel ühenduses.

Artikkel 5

Kohustustest loobumist käsitlev keeld

1.   Käesoleva määruse alusel võetud kohustusi ei tohi piirata ega nendest loobuda, sealhulgas veolepingusse märgitava mööndus- või piirava klausliga.

2.   Vedaja võib reisijatele pakkuda käesolevas määruses kehtestatud nõuetest soodsamaid lepingutingimusi.

II   peatükk

Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute õigused

Artikkel 6

Vedamisest keeldumise vältimine

1.   Vedajad, piletimüüjad ja reisikorraldajad ei keeldu puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues:

a)	broneeringu vastuvõtmisest või pileti väljastamisest seoses reisiga, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust;

b)	puudega või piiratud liikumisvõimega isiku pardale lubamisest sadamas või pardalemineku / pardalt mahatuleku kohas, kui sellel isikul on kehtiv pilet või broneering.

2.   Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute broneeringute ning piletite eest ei võeta lisatasu.

Artikkel 7

Erandid ja eritingimused

1.   Artikli 6 sätetest olenemata võivad vedajad, piletimüüjad või reisikorraldajad keelduda puudega või piiratud liikumisvõimega isiku broneeringu vastuvõtmisest, talle pileti väljastamisest või tema pardale lubamisest ▐, juhul kui: ▐║ puudega või piiratud liikumisvõimega isiku pardaleminek või vedamine on füüsiliselt võimatu reisilaeva struktuuri tõttu ja kui neile ei saa pakkuda tavapärasel tasemel teenust ohutul, väärikal ja praktikas teostataval viisil .

Broneeringu vastuvõtmisest keeldumise korral esimeses lõigus esitatud alustel teevad vedajad, piletimüüjad või reisikorraldajad mõistlikke jõupingutusi, et pakkuda kõnealusele isikule vastuvõetavat alternatiivi.

Broneerimise korral pakutakse puudega või piiratud liikumisvõimega isikule, kelle pardalevõtmisest keelduti ▐, ja teda lõike 2 alusel saatvale isikule hüvitist või reisi marsruudi muutmise võimalust vastavalt I lisale. ▐

2.   ▐ Vedaja, piletimüüja või reisikorraldaja võib nõuda, et puudega või piiratud liikumisvõimega isikut saadaks teine isik, kes on suuteline osutama sellele isikule vajalikku abi, kui see on tingimata vajalik.

3.   Kui vedaja või piletimüüja või reisikorraldaja rakendab lõigetes 1 või 2 sätestatud erandit, peab ta viivitamatult teavitama puudega või piiratud liikumisvõimega isikut selle põhjustest. Nõudmise korral teatab vedaja, piletimüüja või reisikorraldaja nendest põhjustest puudega või piiratud liikumisvõimega isikule kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast nõudmise esitamist.

Artikkel 8

Juurdepääs ja teave

1.   Kohaldatavate ohutusnõuete täitmiseks kehtestavad vedajad riiklike täitevasutuste järelevalve all ning aktiivses koostöös sadamaid ning puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega võrdse juurdepääsu eeskirjad, mida kohaldatakse puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ning neid saatvate isikute veo suhtes, samuti nende või liikumisabivahendite vedamise võimalikud piirangud, mis tulenevad reisilaevade struktuurist. Eeskirjades sätestatakse kõnealuse mereveoteenuse kõik juurdepääsu tingimused, sh juurdepääs kasutatavatele laevadele ja pardal olevatele võimalustele ning paigaldatud abivahenditele .

2.   Vedajad või piletimüüjad teevad lõikes 1 sätestatud eeskirjad kättesaadaval kujul ja asjakohasel viisil üldsusele füüsiliselt või Interneti teel kättesaadavaks vähemalt broneeringu tegemise ajal ja samades keeltes kui tavaliselt kõigile reisijatele avaldatav teave. Kõnealust teavet andes pööratakse erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele.

3.   Vedajad teevad taotluse korral kättesaadaval kujul kättesaadavaks ohutusnõuded kehtestava rahvusvahelise, ühenduse või siseriikliku õigusakti, millel võrdse juurdepääsu eeskirjad põhinevad.

4.   Reisikorraldajad teevad kättesaadavaks lõikes 1 sätestatud eeskirjad, mida kohaldatakse nende poolt korraldatavate, müüdavate või müügiks pakutavate reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide juurde kuuluvate reiside suhtes.

5.   Vedajad, nende piletimüüjad või reisikorraldajad tagavad, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel on ▐ kättesaadaval kujul juurdepääs kogu asjakohasele teabele veotingimuste, reisi ning teenuste juurdepääsetavuse kohta, sealhulgas Interneti teel broneerimine ja Internetis esitatav teave , ning kirjalik kinnitus abi osutamise kohta .

Artikkel 9

Õigus abile sadamates

1.   Puudega ja piiratud liikumisvõimega isiku sadamast väljumisel, sellest läbisõidul või sinna saabumisel vastutab vedaja kõnealusele isikule II lisas määratletud abi tasuta osutamise tagamise eest, nii et kõnealune isik saaks siseneda väljuvasse laeva või väljuda saabuvast laevast, millele ta on pileti ostnud, ilma et see piiraks artikli 8 lõikes 1 osutatud juurdepääsueeskirju. Abi on kohandatud puudega või piiratud liikumisvõimega isiku individuaalsetele vajadustele.

2.   Vedaja võib pakkuda abi ise või sõlmida abi osutamiseks lepingu ühe või mitme poolega. Vedaja võib sellise lepingu või sellised lepingud sõlmida omal algatusel või taotluse alusel, mille võib esitada muu hulgas ka sadama valdaja, ja võttes arvesse kõnealuses sadamas olemasolevaid teenuseid.

Juhul kui vedaja sõlmib abi osutamiseks lepingu ühe või mitme poolega, vastutab vedaja jätkuvalt abi osutamise eest ja artikli 14 lõikes 1 osutatud kvaliteedistandardite täitmise tagamise eest.

3.   Vedaja võib mittediskrimineerival alusel kehtestada sadamates osutatava abi rahastamiseks kõigile reisijatele eriotstarbelise tasu. Nimetatud eriotstarbeline tasu on mõistliku suurusega, kulupõhine ja läbipaistev.

▐

4.   Vedaja teeb artikli 27 lõike 1 alusel määratud täitevasutusele või -asutustele kättesaadavaks iga-aastase auditeeritud ülevaate puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute abi osutamisel saadud tasude ja tehtud kulutuste kohta.

5.     Kooskõlas artikliga 12 on sadama käitaja ülesanne võimaldada vajaduse korral puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääs sadamale.

Artikkel 10

Õigus abile pardalemineku / pardalt mahatuleku kohtades

Sadama puudumise korral konkreetses sihtkohas või reisietapil korraldab vedaja pardalemineku / pardalt mahatuleku kohas abi osutamise kooskõlas artikliga 9.

Artikkel 11

Õigus abile laeva pardal

Vedaja osutab tasuta vähemalt III lisas täpsustatud abi puudega või piiratud liikumisvõimega isikule, kes väljub sadamast, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, saabub sinna või viibib seal läbisõidul.

Artikkel 12

Abi andmise tingimused

Vedajad, sadamate käitajad, piletimüüjad ja reisikorraldajad teevad koostööd, et osutada puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele abi kooskõlas artiklitega 9, 10 ja 11 vastavalt järgmistele punktidele:

a)

abi antakse tingimusel, et vedajale, piletimüüjale või reisikorraldajale, kelle käest pilet osteti, on asjaomase isiku abivajadustest broneeringu tegemisel ajal või vähemalt 48 tundi enne abi vajamist ette teatatud , välja arvatud juhul, kui abi osutaja ja reisija vahel on lepitud kokku lühem etteteatamistähtaeg. Erandiks on ristlusreisid, mille puhul tuleks abivajadusest teatada broneeringu tegemise ajal . Kui pilet kehtib mitme reisi jaoks, piisab ühest teatest, tingimusel et järgnevate reiside aegade kohta on antud piisavalt teavet;

b)

vedaja, piletimüüja ja reisikorraldaja võtavad kõik vajalikud meetmed puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute abivajadust käsitlevate teadete küsimiseks ja vastuvõtmiseks. Reisijale antakse kinnitus, et abivajadusest on teavitatud. Kõnealuseid kohustusi kohaldatakse kõigis müügipunktides, sealhulgas telefoni ja Interneti teel toimuva müügi suhtes;

c)

juhul kui abivajadusest ei ole vastavalt punktile a teatatud, teevad vedaja, jaamakäitaja, piletimüüja ja reisikorraldaja kõik mõistlikud pingutused, et osutada puudega või piiratud liikumisvõimega isikule abi nii, et ta saaks siseneda väljuvasse laeva või ümber istuda teise laeva või väljuda saabuvast laevast, millele ta on pileti ostnud;

d)

ilma et see piiraks teiste isikute õigusi väljaspool sadama territooriumi paiknevatele aladele, määrab sadama käitaja või muu volitatud isik sadama piires olenevalt olukorrast terminalihoonetes ja/või neist väljaspool kindlaks saabumis- ja väljumiskohad, kus puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad teatada oma saabumisest ja paluda abi. Kõnealused kohad on selgelt tähistatud ning sealt saab kättesaadaval kujul põhilist teavet sadama ja osutatava abi kohta;

e)

abi osutatakse tingimusel, et puudega või piiratud liikumisvõimega isik ilmub kindlaksmääratud kohta: — vedaja poolt määratud ajaks, mis ei ole rohkem kui 60 minutit enne sõiduplaanijärgset väljumisaega,║ — kui aega ei ole määratud, siis hiljemalt 30 minutit enne sõiduplaanijärgset laevale mineku aega, välja arvatud juhul, kui reisija ja abi osutaja vahel on kokku lepitud teisiti, või; — ristluste puhul vedaja poolt määratud ajaks, mis ei ole varem kui 60 minutit enne registreerimisaega ;

f)

kui puudega või piiratud liikumisvõimega isikul on vaja kasutada abikoera , tuleb see võimalus tagada, tingimusel et vedajat, piletimüüjat või reisikorraldajat on teavitatud kooskõlas tunnustatud abikoerte reisilaeva pardal vedamise suhtes kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega, kui need on olemas.

Artikkel 13

Teabe edastamine kolmandale isikule

1.   Kui abi osutamiseks on sõlmitud allhankeleping ning vedaja ▐ saab teate abivajaduse kohta vähemalt 48 tundi enne sõiduplaanijärgset väljumisaega, edastab ta asjaomase teabe, nii et alltöövõtja saaks selle kätte niipea kui võimalik ja igal juhul vähemalt 36 tundi enne sõiduplaanijärgset väljumisaega.

2.   Kui abi osutamiseks on sõlmitud allhankeleping ning vedaja ▐ saab teate abivajaduse kohta vähem kui 48 tundi enne sõiduplaanijärgset väljumisaega, edastab vedaja ▐ asjaomase teabe alltöövõtjale niipea kui võimalik.

Artikkel 14

Abi kvaliteedistandardid

1.   Koostöös puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijaid esindavate organisatsioonidega kehtestab vedaja II ja III lisas täpsustatud abi suhtes kvaliteedistandardid ning määrab kindlaks nende täitmiseks vajalikud vahendid.

2.   Kvaliteedistandardite kehtestamisel võetakse täiel määral arvesse puudega või piiratud liikumisvõimega isikute transpordi hõlbustamist käsitlevaid rahvusvaheliselt tunnustatud poliitikaid ja tegevusjuhendeid, eelkõige Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni soovitust reisilaevade projekti ja käitamise kohta eakate ja puuetega isikute vajadustele vastamiseks.

3.   Vedaja avaldab oma kvaliteedistandardid kättesaadaval kujul .

Artikkel 15

Koolitus

Vedajad:

a)	tagavad, et kõik nende töötajad, kes osutavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi, sealhulgas alltöövõtjad, teavad, kuidas rahuldada erineva puude või liikumishäirega isikute vajadusi;

b)	korraldavad kõikidele oma töötajatele, kes tegelevad sadamas vahetult reisijatega , IV lisas kirjeldatud koolituse puudega isikute abistamise ja puudega seotud teadlikkuse suurendamise kohta;

c)	tagavad, et kõik uued töötajad , kellel on vahetu kokkupuude reisijatega, osaleksid töölevõtmisel puudega isikute alasel koolitusel ning et töötajatele viidaks vajaduse korral läbi täiendkoolitus.

Artikkel 16

Hüvitis ratastoolide ja muude liikumisabivahendite eest

1.   Kui ratastool või muu liikumisabivahend või selle osa on läinud kaotsi või saanud kahjustada sadamas käitlemise või laeval transportimise ajal kas enne või pärast reisi või selle ajal, makstakse reisijale, kellele ese kuulub, hüvitist ▐ olenevalt sellest, kes vastutas eseme eest ajal, mil see läks kaotsi või sai kahjustada , välja arvatud juhul, kui reisijale, kellele ese kuulub, on juba makstud hüvitist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 392/2009 (reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral) (9) kohaselt.

Vajaduse korral võetakse kõik abinõud abivahendi kiireks asendamiseks asjaomase reisija vajadustele vastava abivahendiga .

2.   Käesoleva artikli alusel makstava hüvitise summa ei ole piiratud.

III   peatükk

Vedajate kohustused reisi katkemise korral

Artikkel 17

Teabe esitamine

1.   Hilinemise korral teatab vedaja või vajaduse korral sadama käitaja reisijatele sellest hiljemalt 30 minutit pärast reisi sõiduplaanijärgset väljumisaega või üks tund enne reisi sõiduplaanijärgset saabumisaega. Kui vastav teave on olemas, teatab vedaja reisijatele eeldatava väljumis- ja saabumisaja.

2.   Kui reisijad jäävad hilinemise tõttu ühendusreisist maha, teeb tegelik vedaja mõistlikke pingutusi, et teavitada asjaomaseid reisijaid muudest ühendusreisidest.

3.     Vedaja või sadama käitaja tagab, et puudega või piiratud liikumisvõimega reisijatele antakse lõigetes 1 ja 2 nõutud teavet kättesaadaval kujul.

Artikkel 18

Õigus abile

1.   Juhul kui vedajal on alust arvata, et reisijate mereveoteenus hilineb sõiduplaanijärgsest väljumisajast rohkem kui 60 minutit, pakutakse reisijatele proportsionaalselt ootamisajaga tasuta einet ja karastusjooke║, kui need on laeva pardal või sadamas kättesaadavad või neid on võimalik mõistlikul viisil muretseda.

2.   Kui hilinemise tõttu on vajalik üks või mitu ööbimist või kui lisaks reisija kavandatule on vajalik lisaööbimine, pakutakse reisijatele lisaks lõikes 1 sätestatud einetele ja karastusjookidele tasuta hotelli või muud majutust ning transporti sadama ja majutuskoha vahel. Vedaja kantavad lisamajutuse ja transpordi kulud ei tohi ületada kahekordset piletihinda.

3.   Kui mereveoteenust ei saa enam jätkata, korraldab vedaja reisijatele võimalusel ja niipea kui võimalik alternatiivse veoteenuse.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel osutab tegelik vedaja erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ning neid saatvate isikute vajadustele.

Artikkel 19

Marsruudi muutmine ja hüvitamine

1.   Juhul kui vedajal on alust arvata, et reisijate mereveoteenus hilineb sõiduplaanijärgsest väljumisajast rohkem kui 120 minutit:

a)	pakutakse reisijale mõistlikel tingimustel kohe muud veoteenust või, kui see ei ole otstarbekas, teatatakse talle teiste vedajate muudest asjaomastest veoteenustest;

b)	pakutakse reisijale piletihinna hüvitamist , kui ta otsustab vedajaga mitte reisida .

Punktis b sätestatud hüvitise maksmine toimub samadel tingimustel kui artikli 20 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud hüvitise maksmine.

2.    Erandina lõikest 1 muudetakse ristlusreisijate marsruuti või makstakse neile hüvitist kooskõlas direktiiviga 90/314/EMÜ.

Artikkel 20

Piletihinna hüvitamine

1.   Kaotamata õigust transpordile, võib reisija taotleda vedajalt hüvitist ▐ saabumise hilinemise eest. Hüvitise miinimummäärad on järgmised:

a)	25 % piletihinnast 60- kuni 119-minutilise hilinemise korral;

b)	50 % piletihinnast 120-minutilise või pikema hilinemise korral;

c)	100 % pileti hinnast, kui vedaja ei paku alternatiivset teenust või ei esita artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud teavet.

2.    Lõiget 1 ei kohaldata ristlusreisijate suhtes . Ristlusreisijad võivad nõuda hüvitist kooskõlas direktiiviga 90/314/EMÜ.

3.   Hüvitis makstakse ühe kuu jooksul pärast hüvitise taotluse esitamist. Hüvitist võib maksta reisitšekkide ja/või teiste teenustega, kui tingimused on paindlikud, eelkõige seoses kehtivusaja ja sihtkohaga. Reisija nõudmisel makstakse hüvitis rahas.

4.     Kui vedaja on teatanud ülesõidu tühistamisest või edasilükkumisest või ülesõidu kestuse pikenemisest vähemalt 3 päeva enne sõiduplaanijärgset väljumisaega, puudub õigus saada hüvitist.

Artikkel 21

Vääramatu jõud

Artiklites 18, 19 ja 20 sätestatud kohustusi ei kohaldata, kui transporditeenuse osutamist takistab vääramatu jõud.

Artikkel 22

Täiendavad nõuded

Käesolev määrus ei takista reisijaid liikmesriigi kohtus nõudmast veoteenuste tühistamise või hilinemise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Käesoleva määruse alusel antud hüvitise võib täiendavast hüvitisest maha arvata.

Artikkel 23

Reisijaid soosivad täiendavad meetmed

Vedajad teevad riiklike täitevasutuste järelevalve all koostööd, et võtta sidusrühmi, kutseorganisatsioone ning tarbijate, reisijate, sadamate ja puudega isikute ühendusi kaasates vastu riigi või Euroopa tasandi eeskirjad. Kõnealused meetmed on suunatud reisijatele osutatava teeninduse parandamisele, eelkõige pikaajaliste hilinemiste ja reisi katkemise või tühistamise korral.

IV   peatükk

Reisijatele suunatud teave ja kaebuste käsitlemine

Artikkel 24

Reisiteabe saamise õigus

Sadamate käitajad ja vedajad annavad reisijatele kogu reisi vältel kättesaadaval kujul ja tavapärastes keeltes asjakohast reisiteavet. Seejuures pööratakse erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele.

Artikkel 25

Teave reisijate õiguste kohta

1.   Vedaja tagab, et reisijatele antakse hiljemalt väljumisel asjakohast ja arusaadavat teavet käesolevast määrusest tulenevate õiguste kohta. Kui kõnealuse teabe on esitanud kas vedaja või tegelik vedaja, ei ole teised kohustatud kõnealust teavet andma. Teavet antakse kättesaadaval kujul ja tavapärastes keeltes . Kõnealust teavet andes pööratakse erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele.

2.   Vedajad ja sadamate käitajad tagavad, et käesoleva määruse kohaseid reisijate õigusi käsitlev teave on avalikult kättesaadav nii laevade pardal kui ka sadamates. Nimetatud teave sisaldab liikmesriikide poolt artikli 27 lõike 1 alusel määratud täitevasutuse kontaktandmeid.

Artikkel 26

Kaebused

1.    Liikmesriikide asutused kehtestavad kõikidele reisijatele, kaasa arvatud puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele kättesaadava sõltumatu mehhanismi, et käsitleda kaebusi seoses käesoleva määrusega hõlmatud õiguste ja kohustustega.

2.   Reisijad võivad esitada kaebuse vedajale ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil teenust osutati või oleks tulnud osutada. Kaebuse saaja peab 20 tööpäeva jooksul esitama põhjendatud arvamuse või õigustatud juhtudel teatama reisijale, millisel kuupäeval võib ta oodata kaebusele vastust. Vastama peab siiski mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist.

3.   Kui lõikes 2 sätestatud aja jooksul vastust ei saada, loetakse kaebus rahuldatuks.

V   peatükk

Jõustamine ja riiklikud täitevasutused

Artikkel 27

Riiklikud täitevasutused

1.   Iga liikmesriik määrab asutuse ▐, kes vastutab käesoleva määruse jõustamise eest. Iga asutus võtab meetmed, mis on vajalikud artiklis 8 osutatud juurdepääsueeskirjade kehtestamise ning nimetatud eeskirjade ja reisijate õiguste järgimise tagamiseks . Iga asutus on oma organisatsiooni, rahastamisotsuste, juriidilise struktuuri ja otsuste tegemise poolest ärihuvidest sõltumatu.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt käesolevale artiklile määratud asutusest ▐ ja selle kohustustest.

3.   Iga reisija võib esitada kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta ▐ lõike 1 alusel määratud ▐ liikmesriigi ▐ asjaomasele asutusele.

4.   Liikmesriigid, kes on otsustanud teha artikli 2 lõike 2 alusel teatavate teenuste suhtes erandi, tagavad samaväärse mehhanismi reisijate õiguste jõustamiseks.

Artikkel 28

Jõustamise aruanne

1.   Artikli 27 alusel määratud täitevasutused avaldavad iga aasta 1. juunil oma eelneva aasta tegevuse kohta aruande, mis sisaldab muu hulgas järgmist:

a)	käesoleva määruse sätete rakendamiseks võetud meetmete kirjeldus;

b)	viide üksikkaebuste lahendamise menetlusele;

c)	kokkuvõte liikmesriigis kohaldatavatest puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu eeskirjadest;

d)	koondandmed kaebuste , kaasa arvatud nende tulemuste ja lahendamise tähtaegade kohta;

e)	kohaldatavate sanktsioonide üksikasjad;

f)	muud käesoleva määruse parema täitmise seisukohalt olulised küsimused.

2.   Kõnealuse aruande esitamiseks koostavad täitevasutused kaebuste kohta statistika teemade ja asjaomaste ettevõtjate lõikes. Nimetatud andmed esitatakse nõudmise korral komisjonile või riigi uurimisasutustele kuni kolme aasta möödumiseni vahejuhtumist.

Artikkel 29

Täitevasutuste koostöö

Artikli 27 lõike 1 alusel määratud riiklikud täitevasutused vahetavad teavet oma töö ja otsustuspõhimõtete ning tavade kohta, et tagada reisijate ühtne kaitse kogu ühenduses. Selle ülesande täitmisel toetab neid komisjon.

Artikkel 30

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise puhul kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõnealuste eeskirjade rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Karistused , mille hulka võib kuuluda asjaomasele reisijale hüvitise maksmine, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid edastavad nimetatud sätted komisjonile ja teavitavad komisjoni viivitamatult kõikidest nimetatud sätteid puudutavatest hilisematest muudatustest.

VI   peatükk

Lõppsätted

Artikkel 31

Aruanne

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt … (10) aruande käesoleva määruse toimimise ja mõju kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele õigusakti ettepanekud käesoleva määruse sätete üksikasjalikumaks rakendamiseks või määruse muutmiseks.

Artikkel 32

Määruse (EÜ) nr 2006/2004 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2006/2004 lisale lisatakse järgmine punkt║:

„19.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EÜ) nr …/2009 [mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta]  (11).

Artikkel 33

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust ║ kohaldatakse alates … (12). Artikleid 6, 7, 26, 27 ja 30 kohaldatakse alates … (13).

---

(1)  ELT C …

(2)  ELT C …

(3)  Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta seisukoht.

(4)  EÜT L 144, 15.5.1998, lk 1.

(5)  IMO meresõiduohutuse komitee 24. juuni 1996. aasta ringkiri 735, käesoleva määruse vastuvõtmise ajal.

(6)  EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.

(7)  ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.

(8)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(9)   ELT L 131, 28.5.2009, lk 24.

(10)  Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(11)  ELT C …”

(12)  Kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist.

(13)  Üks aasta pärast käesoleva määruse avaldamist.