This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62009TN0383
Case T-383/09: Action brought on 28 September 2009 — Fuller & Thaler Asset Management v OHIM (BEHAVIOURAL INDEX)
Kohtuasi T-383/09: 28. septembril 2009 esitatud hagi — Fuller & Thaler Asset Management versus Siseturu Ühtlustamise Amet (BEHAVIOURAL INDEX)
Kohtuasi T-383/09: 28. septembril 2009 esitatud hagi — Fuller & Thaler Asset Management versus Siseturu Ühtlustamise Amet (BEHAVIOURAL INDEX)
ELT C 282, 21.11.2009, p. 60–61
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
21.11.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 282/60 |
28. septembril 2009 esitatud hagi — Fuller & Thaler Asset Management versus Siseturu Ühtlustamise Amet (BEHAVIOURAL INDEX)
(Kohtuasi T-383/09)
2009/C 282/112
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Fuller & Thaler Asset Management, Inc. (San Mateo, Ühendriigid) (esindaja: barrister S. Malynicz)
Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Hageja nõuded
— |
Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 11. juuni 2009. aasta otsus asjas R 138/2009-1 ja |
— |
mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt. |
Väited ja peamised argumendid
Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk BEHAVIOURAL INDEX kaupadele ja teenustele klassides 9 ja 36
Kontrollija otsus: lükata ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus tagasi
Apellatsioonikoja otsus: jätta kaebus rahuldamata
Väited: Nõukogu määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumine, kuna apellatsioonikoda 1) tegi vea seoses kaubamärgi tähenduse ja ülesehitusega ning sellega, kas see on või ei ole võimeline koheselt ja otse eristama kõnealuseid kaupu ja teenuseid; 2) ei viidanud omalt poolt faktilistele asjaoludele, mis näitaksid, et asjaomane ühenduse kaubamärk on asjaomase avalikkuse jaoks kirjeldav, kuigi ta järeldas õigesti, et asjaomase avalikkuse moodustavad vastava eriala spetsialistid; 3) jättis arvesse võtmata avaliku huvi, millele see keeldumispõhjus tugineb, ega sedastanud esitatud tõendite põhjal, et asjaomases erivaldkonnas on mõistlikult tõenäoline, et teised selle valdkonna ettevõtjad soovivad tulevikus kõnealust ühenduse kaubamärki kasutada.