Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62009CN0356

Kohtuasi C-356/09: Eelotsusetaotlus, mille esitas Oberster Gerichtshof (Austria) 4. septembril 2009 — Pensionsversicherungsanstalt versus dr Christine Kleist

ELT C 282, 21.11.2009, p. 29–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/29

Eelotsusetaotlus, mille esitas Oberster Gerichtshof (Austria) 4. septembril 2009 — Pensionsversicherungsanstalt versus dr Christine Kleist

(Kohtuasi C-356/09)

2009/C 282/49

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Pensionsversicherungsanstalt

Vastustaja kassatsioonimenetluses: dr Christine Kleist

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (1) artikli 3 lõike 1 punkti c, mida on muudetud direktiiviga 2002/73/EÜ, tuleb tõlgendada nii, et sellega on — tööõiguse süsteemi raames, mis võtab töötajate üldise vallandamiskaitse puhul arvesse nende sotsiaalset (rahalist) sõltuvust töökohast — vastuolus kollektiivlepingu säte, mis näeb seaduses sätestatud üldisest vallandamiskaitsest ulatuslikuma erilise vallandamiskaitse ette ainult selle ajani, kui töötajal tekib õigus vanaduspensionile, mistõttu ta on üldjuhul sotsiaalselt (rahaliselt) kindlustatud, kui meeste ja naiste vanaduspensioniiga on määratud erinevalt?

2.

Kas direktiivi 76/207/EMÜ artikli 3 lõike 1 punktiga c direktiivi 2002/73/EÜ redaktsioonis on kirjeldatud tööõiguse süsteemi raames vastuolus avalik-õigusliku tööandja otsus, kes ütleb üles naissoost töötaja töölepingu mõni kuu pärast seda, kui talle on hakatud maksma vanaduspensioni, et võtta tööle uusi tööturule pürgivaid töötajaid?

(1)  EÜT L 39, lk 40; ELT eriväljaanne 05/01, lk 187.

Top