21.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 282/21

—

Tühistada tervikuna Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 10. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas T-257/04: Poola vs. komisjon;

—

tühistada komisjoni 10. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1972/2003 Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisel põllumajandustoodetega kauplemise suhtes võetavate üleminekumeetmete kohta, (1) mida on muudetud komisjoni 10. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 230/2004 (2) ning komisjoni 20. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 735/2004, (3) artikkel 3 ning artikli 4 lõige 3 ja lõike 5 kaheksas taane;

—

mõista Esimese Astme Kohtu ja Euroopa Kohtu menetlusega seotud kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt;

—

lahendada käesolev apellatsioonkaebus suurkojas.

—

nõukogu määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, (4) ning ühinemislepingut on tõlgendatud vääralt, kuna määruse nr 1972/2003 tühistamishagi aegumistähtaega arvestati kuupäevast, mil see määrus avaldati 15 liikmesriigiga ühenduse ametlikes keeltes, st enne laienenud ühenduse kõigis ametlikes keeltes avaldamist;

—

EÜ asutamislepingu artikli 230 neljandat lõiku on tõlgendatud vääralt, kuna leiti, et Poola Vabariik võis juriidilise isikuna esitada selle sätte alusel hagi määruse nr 1972/2003 tühistamiseks enne Euroopa Liiduga ühinemist;

—

õigusel rajaneva ühenduse põhimõtet ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet on rikutud, kuna Poola Vabariigilt võeti õigus nõuda määruse nr 1972/2003 õiguspärasuse kohtulikku kontrollimist, kuigi määrus oli adresseeritud Poola Vabariigile kui liikmesriigile;

—

solidaarsuse põhimõtet ja hea usu põhimõtet on rikutud, kuna Poola Vabariigilt võeti õigus nõuda sellise akti kohtulikku kontrollimist, millega õigusvastaselt muudeti Poola Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise tingimusi ja kõigutati ühendusse kuulumisest tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu;

—

Esimese Astme Kohus rikkus menetlusnormi, kuna ta ei uurinud solidaarsuse põhimõtte ja hea usu põhimõtte rikkumist puudutavaid Poola Vabariigi argumente ega põhjendatud vaidlustatud kohtuotsust piisavalt.

—

ühinemisakti artiklit 41 ja proportsionaalsuse põhimõtet on rikutud, kuna leiti, et määruse nr 1972/2003 artikli 4 lõikes 3 ette nähtud maksu suurus on sobiv ja vajalik vaidlusaluse üleminekumeetme eesmärkide saavutamiseks, kuigi tollimaksude erinevusele vastava suurusega maks oleks olnud spekulatsiooni ärahoidmiseks ja spekulatiivse tulu neutraliseerimiseks piisav ning suurema maksu kehtestamine ei saanud kehtestamisaega (11 päeva enne ühinemist) arvestades kaasa aidata spekulatsiooni ärahoidmise eesmärgi saavutamisele ning puudub igasugune seos kehtestatud maksu suuruse ja selle eeldatavate eesmärkide vahel;

—

mittediskrimineerimise põhimõtet on rikutud, kuna leiti, et määruse nr 1972/2003 artikli 4 lõikes 3 ette nähtud maksu suurus on määratud objektiivsete eristamiskriteeriumide alusel.

—

ühinemisakti artiklit 41 ja proportsionaalsuse põhimõtet on rikutud, kuna leiti, et määruse nr 1972/2003 artiklis 4 ette nähtud maksu kohaldamine toodetele, mille suhtes enne ühinemist kehtinud Poola imporditollimaks oli sama suur või suurem kui ühenduses kohaldatav imporditollimaks, on vajalik selles määruses ette nähtud meetmete eesmärkide saavutamiseks.

—

ühenduse õigust on rikutud, st vääralt on tõlgendatud määruse nr 1972/2003 artiklit 3 ja ühinemisakti artiklit 41 ning rikutud on õigusnormide hierarhia põhimõtet, kuna leiti, et määruse nr 1972/2003 artikkel 3 on vajalik sama määruse artikli 4 kasuliku mõju tagamiseks ning et selle võis vastu võtta ühinemisakti artikli 41 alusel kui erandi ühinemisakti sätetest;

—

EÜ artiklit 253 on rikutud, kuna leiti, et vaidlustatud üleminekumeetme põhjendused on piisavad;

—

kaupade vaba liikumise põhimõtet on rikutud, kuna leiti, et ühinemisakti artikli 41 alusel võetud üleminekumeetmete kooskõla EÜ artikliga 25 ei ole vaja hinnata;

—

mittediskrimineerimise põhimõtet on rikutud, kuna leiti, et Poola Vabariigi ettevõtjate ja 15 liikmesriigiga ühenduse ettevõtjate erinev kohtlemine on õigustatud, mis seisnes selles, et ühinemiskuupäeval peatamismenetlusele allutatud ja enne ühinemist Poolas vabas ringluses olnud tooted maksustati erga omnes imporditollimaksuga, kuid samasugused tooted, mis olid vabas ringluses 15 liikmesriigiga ühenduses ja mille suhtes ei olnud taotletud eksporditoetust, olid sellisest tollimaksust vabastatud;

—

õiguspärase ootuse põhimõtet on rikutud, kuna leiti, et ühendus ei ole loonud olukorda, mis oleks soodustanud Poola ettevõtjatel õiguspärase ootuse teket.