15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/78

A.

arvestades, et iga-aastase menetluse käesoleval etapil ootab Euroopa Parlament teiste institutsioonide esialgset eelarvestust ja oma juhatuse ettepanekuid 2009. aasta eelarve kohta;

B.

arvestades, et lepiti kokku katseprojekti läbiviimise suhtes, mille eesmärk on tugevdada juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelist koostööd ja suhteid kogu 2009. aasta eelarvemenetluse vältel;

C.

arvestades, et 2009. aastal on rubriigi 5 ülemmäär 7 777 000 000 eurot (5), mis tähendab 2008. aastaga võrreldes 4,3 % kasvu;

D.

arvestades, et Euroopa Parlamendi 2008. aasta eelarve ulatub 1 452 517 167 euroni, mis tähendab rubriigi 5 vahendite mahu 19,68 % kasvu sellel aastal;

1.

rõhutab, et 2009. aasta on aasta, mis toob endaga Euroopa Parlamendi jaoks kaasa kaugeleulatuvaid muudatusi ja on arvamusel, et see asjaolu peaks kajastuma ka Euroopa Parlamendi eelarves; on arvamusel, et see annab uue võimaluse hoolitseda selle eest, et Euroopa Parlamendi poliitiliste prioriteetide jaoks on tagatud piisavate rahaliste vahendite olemasolu, samal ajal kõnealuseid prioriteete läbi vaadates, et teha kindlaks kõik kokkuhoiu võimalused ja tagada eelarve jätkusuutlikkus;

2.

on arvamusel, et võimalikult tõhusa vahendite kasutamise teel tuleb leida vastus järgmistele olulisematele väljakutsetele:

3.

märgib, et juhatuse dokumendis tõstatati Euroopa Parlamendi osa 20 % vabatahtliku piirangu küsimus; tuletab meelde, et järjestikuste eelarvete puhul on tekkinud aasta lõpus ülejääke ja soovib – vaatamata asjaolule, et 2009. aasta erivajadustest tingituna on ta valmis kaaluma täiendavaid ja kindlasti vajalikke vahendeid – et kontrollitakse kõiki kuluartikleid, ilma et ületatakse 20 % piirmäära;

4.

on arvamusel, et eelarve koostamisel on suundumus mõõdukusele vooruseks, kuigi see muudel asjaoludel tingimata paika ei pea; tervitab seetõttu peasekretäri kavatsust vaadata enne üksikasjalike ettepanekute esitamist hoolikalt läbi kõik kulud; nõuab kindlalt, et järgmises eelarve projektis sisalduksid võimalikult täpselt administratsiooni ja juhatuse esitatud Euroopa Parlamendi kulude lõplikud ettepanekud, eriti nüüd, kui juhatus ja eelarvekomisjon on võtnud vastu uue katse-lepitusmenetluse; usub, et sellise lähenemise kaudu saadetakse positiivne signaal Euroopa Liidu maksumaksjale ja see tuleks ka Euroopa Parlamendile mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise eel kasuks; on arvamusel, et selle läbivaatamise tulemused peaksid olema esimese lugemise ettevalmistamiseks õigeaegselt kättesaadavad;

5.

viitab siiski asjaolule, et kogu mitmeaastase finantsraamistiku ülejäänud kehtivusajal ajavahemikus 2009–2013 tuleb ülemmäära arengut jätkuvalt hoolikalt jälgida, eelkõige seetõttu, et iga-aastane korrigeerimine toimub muutumatu määra alusel (+ 2 %) ja mis tahes tegeliku inflatsiooni kõikumised mõjutaks marginaali; palub kõikidel institutsioonidel kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames olemasolevaid vahendeid aluseks võttes oma eelarvelisi vajadusi põhjalikult hinnata;

6.

soovib sellega seoses ka välja selgitada, kuidas erinevatel institutsioonidel oleks võimalik eelarve raames kohaneda muutuvate personali vajadustega; märgib, et vastupidiselt teistele institutsioonidele rahastab komisjon kasvavat osa personalikuludest oma rakenduskavade vahenditest (seega mitte rubriigi 5 vahenditest), tehes seda reeglina allhanke protsessi raames ametite loomise kaudu; tõdeb, et Euroopa Parlamendil vahendeid sellisteks võimalusteks ei ole ja ta peab kõik oma vajadused katma rubriigi 5 vahenditest;

7.

tervitab 2008. aastal katseprojekti läbiviimist, mille eesmärk on tugevdada juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelist koostööd ja mis peaks kujutama endast sujuvama eelarvemenetluse katsetamist ning võimaldama ühtlasi kiiremat ja läbipaistvamat konsulteerimist kõikides olulise finantsmõjuga parlamentaarsetes küsimustes; rõhutab, et katseprojekti tulemusi tuleks enne pikaajaliste otsuste tegemist hoolikalt hinnata;

8.

on arvamusel, et 2009. aasta eelarve koostamisel tuleks võtta eelkõige arvesse Lissaboni lepingu ratifitseerimise tulemusena Euroopa Parlamendi suurenenud vastutust, mis puudutab eriti Euroopa Parlamendi õiguslooja rolli nõukoguga võrdsetel alustel; rõhutab, et loomulikult täidab ta ka edaspidi oma ülesandeid ühe eelarvepädeva institutsioonina, kuigi muudetud sätete alusel, mis puudutab nii kulude liigendust kui ka eelarvemenetlust;

9.

on arvamusel, et tuleks teha mis tahes jõupingutusi parlamendiliikmete igakülgseks abistamiseks nende vastutuse kandmisel uues olukorras ning selleks tuleb luua asjakohased struktuurid ja vahendid, kaasa arvatud piisavad ja igale parlamendiliikmele kergesti kättesaadavad koosoleku töövahendid; rõhutab, et niisugused muudatused ei ole Euroopa Parlamendi jaoks uued ja kaasotsustamisvolituse suurenemine on pärast eelmisi asutamislepingu muutmisi sujuvalt Euroopa Parlamendi struktuuridesse sulandunud; ootab peasekretäri moodustatud inimressursside ja finantsvahendite töörühma järeldusi, eelkõige nõude kohta vastata parlamendikomisjonide suurenenud õigusloomealasele rollile ning Euroopa Parlamendi teistele uutele kohustustele;

10.

on arvamusel, et siinkohal ei ole automaatselt tegemist rahaliste vahendite küsimusega, vaid on pigem seisukohal, et töö korraldamisel tuleb alati püüelda asjakohasemate ja kuluefektiivsemate viiside poole, sh tugevam kontsentratsioon põhilistele tegevusvaldkondadele, võimaluse korral personali ümberpaigutamine, teenistuste ümberkorraldamine uute olukordadega kohanemiseks, kaasaegsete tehnoloogiate parem kasutamine ja ka tõhusam institutsioonidevaheline koostöö;

11.

palub peasekretäril üksikasjalikumalt kontrollida, milliseid ülesandeid ja vastutusvaldkondi võib praeguste ülesannetega võrreldes käsitada pärast Lissaboni lepingu jõustumist tõepoolest uutena, seejuures võivad need uued ülesanded anda tõuke ka töökorralduse muutmiseks ja õigustada juhatuse eelarvejuhiseid käsitlevas dokumendis esitatud taotlusi uute vahendite saamiseks teatud mahus; rõhutab, et uute vahendite eraldamiseks esitatud taotlustega peaks kaasnema ka täpse raamatupidamisaruande koostamine, milles näidatakse selgelt ära, mida on saavutatud varasemate töötajate arvu ja kulude suurendamise teel, näiteks mis puudutab 2008. aastaks eraldatud nn uute komiteemenetluse ametikohtade kasutamist ja selle tulemusi;

12.

rõhutab samuti põhjaliku analüüsi tähendust võimaliku mõju kohta 2009. aasta eelarvele, mis tuleneb parlamendireformi töörühma ettepanekutest, millel on koos asutamislepingu muutmisega kahtlemata mõju ka Euroopa Parlamendi töömeetoditele;

13.

soovib, et koostatakse hinnang parlamendikomisjonide sekretariaatide struktuuri ja suutlikkuse kohta, et tagada nende valmisolek õigusloomega seotud tegevuse kvaliteedi parandamiseks; on üllatunud hiljuti esitatud väidete üle, et komisjonide töötajatest moodustavad ametnikud vaid 6 % ja kutsub peasekretäri üles esitama enne 1. juulit 2008 personali vajaduste vahehindamise, sealhulgas täpsema teabe eri komisjonide vajaduste kohta, samuti üksikasjaliku organisatsiooni struktuuri kõigi administratsiooni töötajate (ametnike ja teiste teenistujate) kohta ja esitama asjakohased lahendused, sealhulgas personali ümberpaigutamine, et õigusloome peamist tegevusvaldkonda tugevdada;

14.

jääb oma veendumuse juurde, et teadmiste haldamise süsteemi loomine, mille raames ühendatakse erinevad teabeallikad, tekstid ja viiteallikad üheks süsteemiks, mis võimaldab parlamendiliikmetele ja ametnikele juurdepääsu ühest kohast, kujutab endast kasulikku juhtimisvahendit; täheldab huviga, et seda teemat arutas hiljuti juhatus; nõuab varajast arvamuste vahetust ja teavet, sealhulgas eeldatavat kuluarvestust, mida paluti juba 2007. aastal; nõuab tungivalt, et juhatus otsustaks järgmised sammud eelarvemenetluse käigus;

15.

kiidab heaks parlamendiliikmetele individuaalse tõlketeenuse osutamise katseprojekti kinnitamise ja ootab selle viivitusteta käivitamist; täheldab, et esimeses etapis on katseprojekt nähtud ette raportööride ja/või variraportööride jaoks seoses tegevusega õigusloome- või eelarvemenetluse raames; palub peasekretäril projekti selle kuuekuuse kestuse jooksul jälgida ning esitada piisava aja jooksul enne esimest lugemist objektiivne kulude ja tulude analüüs;

16.

tuletab meelde, et 2008. aasta eelarvemenetluse käigus paigutati reservi 2 miljonit eurot, et julgustada administratsiooni pöörama esmajärjekorras tähelepanu parlamendiliikmete tõhusamale keelelisele toele ametlike kohtumiste ajal; kutsub administratsiooni üles teavitama, milliseid meetmeid on võetud ja edusamme tehtud keelega seotud teenuste parandamiseks ametlikel kohtumistel;

17.

ootab parlamendiliikmetele Euroopa Parlamendi raamatukogus pakutava analüütilise teenuse katseprojekti hindamise tulemusi ja selle mõjusid 2009. aastale; tuletab meelde, et oma 29. märtsi 2007. aasta resolutsioonis 2008. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta (6) nõudis Euroopa Parlament, et tal võimaldataks avaldada vastused sellistele päringutele parlamendi sisevõrgus; juhib tähelepanu asjaolule, et selline avaldamine vastaks läbipaistvuse nõudele ja võimaldaks kõikidel liikmetel sellisest teenusest kasu saada;

18.

rõhutab, et 2009. aasta on Euroopa Parlamendi valimiste aasta ja on arvamusel, et see on heakskiitmist ootava eelarve oluline aspekt; jääb oma veendumuse juurde, et Euroopa kodanikke tuleb nii nende valitud esindajate tegevusest kui ka Euroopa Parlamendi poliitilisest ja õigusloomealasest rollist asjakohaselt teavitada;

19.

juhib erilist tähelepanu asjaolule, kui oluliseks peab Euroopa Parlament detsentraliseeritud kommunikatsioonimeetmete tähendust, mis hõlmavad ka piirkondlikku ja kohalikku meediat; peab seda vajaliku teabe eesmärgistatud edastamise kuluefektiivseks viisiks ja rõhutab peale selle, et parlamendiliikmetel tuleks sellistes algatustes aktiivselt osaleda;

20.

on arvamusel, et valimiste aastaga seoses tekkivaid muutusi tuleb siiski vaadelda konservatiivse finantsjuhtimise valguses ja mitte kui täiendavaid kulusid, mis lisanduvad automaatselt muudele tegevustele; on arvamusel, et valimiste aastal on teatud määral nõutav ka tegevuste ja kulude kontsentratsioon sellel erilisel aastal;

21.

jälgib sellega seoses kolme suure kodanikele suunatud projekti rahastamist teavitamise valdkonnas, st külastuskeskus ja audiovisuaalne keskus, mis peavad 2009. aastal täielikult toimima, ja internetitelevisioon, mis peab tööle hakkama enne 1. juulit 2008; täheldades, et see valdkond on viimastel aastatel juba märkimisväärselt kasvanud, usub, et internetitelevisiooni projekt saavutab kommunikatsioonipoliitika raames tehtud investeeringute lisandväärtuse, arvestades, et ta pakub kõigile ELi kodanikele lihtsat võimalust Euroopa Parlamendi töö jälgimiseks; palub korrapärast tulemuste võrdlemist tulemusnäitajatega;

22.

täheldab, et juhatuse dokumendis tehakse ettepanek eraldada sihtotstarbeliselt vahendeid projekti „Euroopa Ajaloo Maja” teostamiseks ja, pidades silmas piiratud finantsilise manööverdamise ruumi ja Euroopa Parlamendi põhiülesannetega seotud tungivaid vajadusi, ootab, et talle esitatakse üksikasjalik analüüs rahastamis- ja eelarveaspektide kohta ning ka ekspertkomisjoni töö tulemused; soovib kaaluda võimalust saada ka komisjoni toetust sellele olulisele projektile;

23.

omistab suurt tähtsust ühtlustatud parlamendiliikmete põhimäärusele, mis võetakse kasutusele 2009. aasta teisel poolel; märgib, et üleminekukorda, mida võib rakendada kümneaastase ajavahemiku jooksul, arvesse võttes on täiendavad kulutused seni hinnangulised; kiidab heaks peasekretäri seisukoha, mille kohaselt vaadatakse summad enne esialgse eelarvestuse etappi uuesti läbi;

24.

palub peasekretäril esitada nende summade kohta võimalikult kiiresti ajakohastatud eelarveprognoosi, sest tõenäoliselt teeb selle süsteemi kasuks valiku suurem hulk parlamendiliikmeid kui algselt arvati; soovib, et ajakohastatakse ka uute eeskirjade finantsmõju hüvitistele, millega seonduva reformimine toimub paralleelselt uue põhimäärusega;

25.

nõustub, et võib määrata kindlaks 2009. aasta lõpus Horvaatia vaatlejate võimaliku vastuvõtuga seotud esialgse summa ja ootab, et Euroopa Parlamendile esitatakse finantsmõju hinnang;

26.

toetab esimeeste konverentsi ja juhatuse soovitusi tagada parlamendiliikmete assistentide kuluhüvitise eeskirja järjekindel rakendamine ning teha parlamendiliikmete põhimäärust, assistentide põhimäärust ja pensionifondi käsitlevale juhatuse töörühmale ülesandeks üksikasjalikult ja kiirkorras hinnata kehtiva eeskirja tulemuslikkust ning küsimuse olulisust arvesse võttes esitada eeskirja muutmise ettepanekud; kutsub juhatuses moodustatud töörühma üles koos pädevate komisjoni teenistustega esitama ettepanekuid parlamendiliikmete assistentide põhimääruse kohta, mis tuleb kiirkorras edastada nõukogule vastuvõtmiseks Prantsusmaa eesistumise ajal, et seda saaks kohaldada alates uue parlamendiliikmete põhimääruse kohaldamise päevast; usub, et see kavandatav põhimäärus tagaks parlamendiliikmete assistentide võrdse kohtlemise, oleks ka läbipaistev ning aitaks tagada, et maksu- ja sotsiaalsed kohustused (näiteks palgad ja sotsiaalkindlustusõigused) oleksid täidetud; väljendab heameelt juhatuse 10. märtsi 2008. aasta otsuse üle parlamendiliikmete assisteerimise kohta kui esimest sammu nõude täitmise suunas, mis on väljendatud 25. oktoobri 2007. aasta resolutsioonis 2008. aasta üldeelarve projekti kohta (7); palub juhatusel ja peasekretäril õigeaegselt enne esimest lugemist ette kanda, millist edu on selles küsimuses saavutatud;

27.

tervitab Euroopa Parlamendi hoonepoliitikat käsitleva pikaajalise strateegilise ettepaneku ettevalmistamist, sh käituskulude eeldatav areng, mida tuleks 2009. aasta menetluse jooksul analüüsida; peab eriti tähtsaks rendikokkulepete finantsmõju ühelt poolt ja hoonete ostmist teiselt poolt; soovib, et aasta jooksul esitatakse asjakohaseid argumente ja arutatakse neid; on rahul peasekretäri institutsioonidevahelise algatusega parandada riigihangete tingimusi, eelkõige vältida kartelli ja monopoolseid olukordi; ootab lisateavet, et saaks jätkata protsessi tähelepanelikku jälgimist;

28.

tunnustab märkimisväärseid sääste, mis on saavutatud tänu viimase kümne aasta jooksul hoonete eest tehtud ettemaksetele; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi kinnisvara soetamise poliitikat tuleb pikemas perspektiivis hinnata rahalise piirangu ülemmäära ja Euroopa Parlamendi kolme töökoha erivajaduste valguses; tervitaks pärast pikaajalise strateegia esitamist arutelu korraldamist kõnealuse küsimuse üle;

29.

rõhutab, et Euroopa Parlamendi poliitika keskmes peaksid olema keskkonnavajadused; on arvamusel, et energiatõhususe valdkonda tuleb ka edaspidi edendada, samuti tuleks kõigis Euroopa Parlamendi kasutuses olevates hoonetes hakata kasutama rohkem rohelisi energiaallikaid; eeldab EMASi raames võetud kohustuste täitmist ning ootab üksikasjalikumat teavet EMASi tegevuskava tulemuste, päiksepaneelide kasutamise, Euroopa Parlamendi autopargi keskkonnasõbralike autodega uuendamise võimaluse ja uue ühistranspordi teabe infopunkti kohta, millele peaks kergesti ligi pääsema ka Interneti teel;

30.

tuletab meelde, et oma eespool nimetatud 25. oktoobri 2007. aasta resolutsioonis kutsus Euroopa Parlament administratsiooni üles esitama tegevuskava parlamendi tegevusest tingitud süsinikdioksiidiheitmete vähendamiseks ja hüvitamiseks;

31.

soovib näha aruannet regulatiivsete ja praktiliste piirangute kohta, mis võivad põhjustada ELi hoonetega, sh Euroopa Parlamendi hoonetega, seotud kulude ülemäärast suurenemist; soovib, et aruande koostamisel tehakse valdkondadevahelisi jõupingutusi, et selgitada välja põhjused ja teha kindlaks, kas need on mingil viisil seotud kitsendatud turulepääsuga, finantsmäärusest tulenevate või avaliku pakkumise korraldamise kohustusega või muude asjakohaste asjaoludega; soovib, et kehtestataks eeskiri nende äriühingute musta nimekirja koostamise kohta, kes on nõudnud ülemääraselt suuri kulusid; usub, et Euroopa Parlament peaks otsima võimalusi kokkuhoiuks ehituseelarves;

32.

võtab rahuloluga teadmiseks asjaolu, et komisjoniga ühiselt kasutatavate välisbüroode (Euroopa majade) kasutamise tingimused on hetkel muutmisel, et kasutamises kajastuks paremini iga institutsiooni osa; tunnustab peasekretäri tööd, mida on selles suunas tehtud vastavalt eelmisel aastal esitatud nõudmisele, ja nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitatakse selle protsessi igas etapis;

33.

on arvamusel, et isikkoosseisu puhul on pärast selle laienemisest tingitud olulist suurenemist jõutud nüüd konsolideerimise etappi; palub kõikidel teenistustel ja fraktsioonidel esitada üksikasjalik analüüs ja põhjendus töötajate paigutuse kohta Euroopa Parlamendi eri osakondades enne isikkoosseisu suhtes taotluste esitamist ja uute ametikohtade loomist ja kasutada ümberpaigutamise võimalusi, kui see on teostatav; on arvamusel, et selle eelarvemenetluse jooksul tuleks jätkata 2008. aastal alustatud jõupingutuste tegemist ning tunnistab, et 2009. aastaga kaasnevad erilised väljakutsed ja ümberpaigutamise võimalused on aasta-aastalt erinevad;

34.

on seetõttu valmis vaatama läbi põhjendatud taotlused uute ametikohtade loomiseks pärast seda, kui administratsioon on esitanud selge analüüsi, mis sisaldab ka kõiki vajalikke koolitus- ja arengumeetmeid; kiidab heaks peasekretäri kavatsuse teha sellega seoses ulatuslikke jõupingutusi;

35.

on arvamusel, et eespool mainitud küsimuse analüüs, milliseid ülesandeid ja vastutusvaldkondi võib käsitada pärast Lissaboni lepingu jõustumist tõepoolest uutena, ja võimalik finantsmõju, sh ametikohtade loetelud, moodustab eelarve peamise osa;

36.

kutsub institutsioone üles esitama realistlikke ja kulupõhiseid eelarve taotlusi, milles võetakse täielikult arvesse üldist rangema rahastamise suundumust, tõhusamat vahendite haldamist ja Euroopa kodanike lisandväärtust;

37.

on väga huvitatud küsimusest, kuidas integreeritakse tulevane Euroopa Liidu välisteenistus ELi üldeelarvesse, ning palub nõukogu ja komisjoni juhul, kui kõnealune teenistus täielikult või osaliselt nõukogu eelarvejakku lisatakse, vastavaid mõjusid silmas pidades tegutseda täiesti läbipaistvalt ja ennetavalt, sh tegema selget vahet haldus- ja tegevuskulude vahel;

38.

võtab teatud kartusega hoonetega seotud kulude olulise suurenemise keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul teadmiseks ja palub kõikidel institutsioonidel selliseid kavasid hoolikalt kontrollida ning esitama kõik rahastamiskavad ja/või -lahendused avatud ja kergesti arusaadavas vormis; tõdeb, et teatud juhtudel on niisugused kulud vältimatult vajalikud, näiteks seoses juriidiliste nõuetega ja töötajatele rahuldavate töötingimuste loomisega;

39.

palub raportööril 2009. aastal külastada eraldi nõukogu, Euroopa Kohut, kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, Regioonide Komiteed, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektorit, et kuulata nad enne esialgse eelarvestuse etappi ära ja esitada Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile raport;

40.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.