31.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 77/69

1.1

Komiteega konsulteeritakse nende võimalike muudatuste osas, mida komisjon soovib teha 2005. aasta direktiivi, milles käsitletakse laevade põhjustatud merereostuse vastu võitlemist, et viia see kooskõlla Euroopa Kohtu kohtupraktikaga keskkonnakuritegude valdkonnas seoses ELi institutsioonide pädevuse, ELi õigusaktide tõhususe ning EÜ asutamislepingu ülimuslikkusega ELi lepingu suhtes selles osas, mis puudutab aluslepingutes kindlaks määratud ELi poliitikat ja eesmärke.

2.1

Komitee kordab taas, et ELil ei ole aluslepingute kohaselt kriminaalõiguse valdkonnas põhimõtteliselt mingit pädevust.

2.2

Komisjon peab siiski hoolitsema ELi õiguse tõhususe eest, sest tal on algatusõigus, et viia ellu EÜ asutamislepingus ette nähtud ELi pädevusse kuuluvat poliitikat. Selleks võib komisjon õigusloome algatustes teha ettepaneku, et valitsused näeksid oma riigi õiguses ette proportsionaalseid, tõhusaid ja hoiatavaid karistusi, sh kriminaalkaristusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes sooritavad ise tahtlikult või tõsise hooletuse tõttu keskkonnaalaseid rikkumisi, aitavad neile kaasa või kihutavad teisi sellisele rikkumisele. Kõnealustel juhtudel on õigustatud kriminaalkaristuse rakendamine.

2.3

Oma varasemas arvamuses (1) kritiseeris komitee liiga kaugele minevaid seisukohti, mille komisjon oli võtnud ELi pädevuse ulatuse osas kriminaalõiguses, ning toetas mõõdukamat tõlgendust, mis oli lõpuks täielikult kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega (2). Alates 2000. aastast on kaotatud palju aega institutsioonidevahelises konfliktis, mis lahendati selge otsusega, mis võimaldab tulevikus paremini tagada keskkonnaõigusaktide järgimise.

2.4

Vahel on väljendatud kartust, et edaspidine aluslepingute muutmine viib taas pädevuste ja seega ka õigusaktide muutmiseni, mis vähendaks stabiilsust ja õiguskindlust. Kuid see kartus ei näi olevat õigustatud ei praeguses institutsioonilises olukorras ega ka Lissaboni lepingu rakendamise korral. Igal juhul ei tundu liikmesriigid olevat valmis loobuma oma pädevusest kriminaalõiguse valdkonnas, mida nad peavad riikide põhipädevuste hulka kuuluvaks suveräänseks pädevuseks. Isegi õigustloovate institutsioonide pädevuste väiksemad muudatused ei õigustaks ipso facto õiguse põhimõttelist muutmist.

2.5

Seda enam, et kohtuasjas C 308/2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/35/EÜ õiguspärasuse kohta rahvusvahelise avaliku õiguse valguses loobus Euroopa Kohus oma pädevusest, lõpetades kohtumenetluse. Nimelt ei saaks ka teistes rahvusvahelistes kohtutes kõnealust kohtuasja arutada juriidilistel ja poliitilistel põhjustel, mis on liiga keerukad, et kõnealuses arvamuses neid käsitleda. Isegi kui mõni kohus nõustuks andma konsulteeriva arvamuse ELi õigusakti eelnõu osas, ei piisaks sellest ELi seadusandja kõrvaleheitmiseks, sest tema õigus on võrreldes riikide õiguse ja rahvusvahelise õigusega ELis ülimuslik ning lisaks sellele ei ole ta rahvusvahelise õiguse subjekt.

2.6

Seega kutsutakse kõnealuses ettepanekus laevade põhjustatud merereostuse kohta, olles seejuures täielikult kooskõlas ühenduse õiguspraktikaga, liikmesriike üles nägema oma kriminaalõiguses ette tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi, et võidelda ühenduse õiguses selgelt määratletud rikkumiste vastu.

2.7

Seega ei ole tegemist rakendatava kriminaalõiguse harmoniseerimisega, kuna liikmesriike kutsutakse vaid üles käsitlema teatavaid, ühenduse seadusandja poolt määratletud rikkumisi kriminaalkuritegudena. Euroopa Kohtu kohtupraktika võimaldab siiski sätestada liikmesriikidele kriminaalõiguse alal kohustusi, mis on tõhusam viis Euroopa eeskirjade tugevdamiseks ja nende järgimise tagamiseks, kui tegemist on oluliste küsimustega.

2.8

Komitee tervitab ja toetab seega 2005. aasta direktiivi muutmise ettepanekut ja leiab, et uued, järk-järgult kasutusele võetavad laevade tuvastamise ja jälgimise vahendid võimaldavad tagada, et kõnealust direktiivi järgitakse täies ulatuses ning et ebaseaduslikku tegevust karistatakse tõhusalt ja süstemaatiliselt.