16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/103

1.1

Komitee toetab määruse ettepanekut ja selle õiguslikku alust. Ettepanek vastab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele, võimaldades seejuures koguda andmeid, mis on vajalikud ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia elluviimiseks. Strateegia rakendamine nõuab konkreetse õigusliku raamistiku kehtestamist.

1.2

Ettepanekus rõhutatakse, et eelkõige töötajate liikuvuse tõttu on oluline määratleda ühised mõisted ja luua tunnustamise süsteemid järgmistes küsimustes:

1.3

Komitee arvab, et iga tüüpi õnnetusse sattunute arvu kohta statistikat kogudes oleks mõistlik võtta arvesse ka kannatanute sugu ja vanust ning võimaluse korral nende töölepingu tüüpi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kogutud isikuandmete konfidentsiaalsusele.

1.4

Komitee usub, et koostööd ILO ja WHOga tuleks arendada. Komitee peab kõnealust määrust üheks kõige kasulikumaks vahendiks nii kogutavate andmete tüübi ja määratluse kui ka andmete kogumise ja analüüsimise viiside ühtlustamiseks.

2.1

Kõneluses määruses käsitletakse üksnes selliseid statistikaalaseid toiminguid, mis on kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 285. Määruse eesmärk ei ole rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkondade poliitika elluviimine; see toimub vastavalt asutamislepingu artiklitele 152 ja 137.

2.2

Ühenduse statistika koostamist reguleerivad eeskirjad, mis on kehtestatud nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 322/97 ning mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (1).

2.3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 (3), millega kohaldatakse eelnevat ühenduse asutuste ja isikute suhtes, lubavad tervisealaste isikuandmete töötlemist, kui selleks on märkimisväärne avalik huvi ning kui on tagatud nõuetekohane kaitse.

2.4

Ühenduse ja riiklikud rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse alased poliitikatoimingud ja strateegiad kujutavad märkimisväärset avalikku huvi ning nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta ning nõukogu 11. juuni 1990. aasta määruses (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile (Eurostat) edastamise kohta (4) sätestatakse nõuetekohased tagatised isikute kaitsmiseks rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika koostamisel.

2.5

Tegelikult nõutakse kvaliteetset statistilise teabe süsteemi mõlema valdkonna poliitiliste saavutuste hindamiseks ja edasiste meetmete väljatöötamiseks ning jälgimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsuses 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas aastateks 2003–2008 (5), nõukogu 3. juuni 2002. aasta resolutsioonis 2002/C 161/01 ühenduse uue töötervishoiu- ja tööohutuse alase strateegia kohta aastateks 2002–2006 (6) ning komisjoni 20. aprilli 2004. aasta teatises „Sotsiaalkaitse ajakohastamine kvaliteetse, kättesaadava ja jätkusuutliku tervishoiu ja pikaajalise hoolduse väljatöötamiseks: riiklike strateegiate toetamine avatud koordineerimismeetodi abil” (7). Seda lähenemisviisi jätkatakse ja arendatakse tulevastes programmides ja strateegiates.

2.6

Komisjon rõhutab oma mitteseadusandlikus teatises „Töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamine: ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012”, (SEC(2007)214, 215, 216) (8) et töötervishoid ja tööohutus peaksid olema ühenduse poliitilise tegevuskava prioriteetide seas. Töötajate ohutus ja tervis on ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise võtmeküsimuseks ning aitavad ühtlasi kaasa sotsiaalkaitse süsteemide jätkusuutlikkusele, vähendades õnnetustest ja haigustest tingitud kulusid. Eesmärk on muuta heaolu töökohal kodanikele tegelikkuseks, mis annab oma panuse 10. mail 2006. aastal vastuvõetud kodanikekeskse tegevuskava elluviimisse.

2.7

Siiani koguti liikmesriikidelt statistilisi andmeid suuliste kokkulepete alusel ühenduse viieaastaste statistikaprogrammide ja nende aastaste alaprogrammide raames (praegu kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta otsus nr 2367/2002/EÜ ühenduse 2003–2007. aasta statistikaprogrammi kohta (9)).

2.8

Rahvatervise valdkonnas juhitakse ja korraldatakse eelkõige kolme tegevussuuna (surmapõhjused, tervishoiu ja tervise näitajate intervjuuküsitlus ning puuded ja haigestumus) statistika arendamist ja rakendamist koostööstruktuuri kaudu, mis hõlmab Eurostati ja juhtriike (üldkoordinaator on praegu Ühendkuningriik ning vastavate valdkondade juhid on Eestist, Luksemburgist ja Taanist) ning liikmesriike. Selles raamistikus on juba palju metoodilist tööd tehtud, näiteks on koostatud suunised ning alustatud andmete kogumisega.

2.9

Praegust olukorda iseloomustavad siiski järgmised kitsaskohad. Esiteks, kuigi andmete kvaliteet ja võrreldavus on teataval määral paranenud, tuleks liikmesriikidele anda kindel alus andmete kogumise korraldamiseks.

2.10

Õigusliku raamistiku kehtestamine aitaks kinnistada korralise andmekogumise kvaliteetsemaks ja võrreldavamaks muutmisel saavutatud edu. See tagaks keskmise pikkusega ajavahemikuks kehtestatud Euroopa nõuete parema jätkusuutlikkuse ja stabiilsuse ning püstitaks selged eesmärgid, millised võrreldavuse standardid tuleks saavutada ELi tasandil.

2.11

Enamgi veel, suurem osa uutest liikmesriikidest väitis, et ilma Euroopa õigusliku raamistikuta ei ole neil võimalik täita rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna statistikaalaseid ELi nõudeid.

2.12

Lisaks sellele on kõigil liikmesriikidel vaja selgust praegu ettevalmistamisel olevate statistiliste vahendite rakendamise ajakava ja etappide ning kvaliteedi tõstmiseks kavandatavate meetmete kohta. Kavandatav määrus on sobiv raamistik üksikasjalike suuniste koostamiseks tervishoidu ja ohutust käsitleva statistika erinevates valdkondades ja sektorites.

2.13

Seepärast peab komisjon (Eurostat) vajalikuks kehtestada õigusakti vormis kindel alus rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva statistika kogumiseks. Kavandatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus hõlmab valdkondi, mis on seotud selliste toimingute ja arendustegevusega, mida viiakse ellu koos liikmesriikidega Eurostati asjaomastes töörühmades või rahvatervise valdkonna puhul statistikaalase partnerluse raames. Peamine eesmärk on anda ühetaoline ja kindel alus andmekogumiseks, mis juba toimub või mille metoodika või rakendamine on ettevalmistamisel.

2.14

Ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammis (2003–2008) (10) sätestatakse, et rahvatervise teabesüsteemi statistikaosa arendatakse välja koostöös liikmesriikidega, kasutades selleks vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi, et soodustada koostoimet ja vältida kordamist.

2.15

Muudetud ettepanekus Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega kehtestatakse ühenduse teine tervise tegevusprogramm (2007–2013) (11), sätestatakse, et ELi terviseseiresüsteemi väljaarendamise tööd laiendatakse, kasutades vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi. Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegias (2002–2006) (12) kutsutakse omakorda komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama tööd tööõnnetuste ja kutsehaiguste statistika ühtlustamiseks, et ühenduse uue strateegia alusel võetud meetmete mõju ja tõhususe objektiivseks hindamiseks oleks kättesaadavad võrreldavad andmed.

3.1

Komitee toetab määruse ettepanekut ja selle õiguslikku alust. Ettepanek vastab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele, võimaldades seejuures koguda andmeid, mis on vajalikud ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia elluviimiseks. Strateegia rakendamine nõuab konkreetse õigusliku raamistiku kehtestamist.

3.2

Ettepanekus rõhutatakse, et eelkõige töötajate liikuvuse tõttu on oluline määratleda ühised mõisted ja luua tunnustamise süsteemid järgmistes küsimustes:

3.3

Komitee arvab, et iga tüüpi õnnetusse sattunute arvu kohta statistikat kogudes oleks mõistlik võtta arvesse ka kannatanute sugu ja vanust, asjaomast majandussektorit ning võimaluse korral ka nende töölepingu tüüpi (tähtajata tööleping, ebatüüpiline tööleping, ajutine töö vahendaja kaudu, füüsilisest isikust ettevõtja). Erilist tähelepanu tuleb pöörata kogutud isikuandmete konfidentsiaalsusele.

3.4

Komitee usub, et koostööd ILO ja WHOga tuleks arendada, kuna see on hea võimalus teadmiste vahetamiseks, seda nii teoreetilisel tasandil (uuringud haiguste ja õnnetuste põhjuste, ergonoomia ja taastusravi kohta) kui ka metodoloogilisel tasandil (statistilised meetodid ja andmekogumine).

3.5

Komitee peab kõnealust määrust üheks kõige kasulikumaks vahendiks nii kogutavate andmete tüübi ja määratluse kui ka andmete kogumise ja analüüsimise viiside ühtlustamiseks, et parandada oluliselt nende kvaliteeti, ühilduvust ning võrreldavust.