27.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/22

1.1

Kriteeriumide piirava loetelu olemasolu ja vajaliku teabe läbipaistvaks tegemise põhimõte väärib toetust. Kõikides liikmesriikides kehtestataks ühtlustatud või isegi ühetaolised eeskirjad, kuid seda ainult seoses vara omandamise ja osaluse suurendamise piiriüleste tehingutega finantssektoris (pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberivaldkonnas).

1.2

Kavandatavad eeskirjad pakuvad ettevõtetele ja investoritele kiirust, läbipaistvust, ühesugust kohtlemist ning õiguskindlust. Liikmesriigid peaksid viima piiriüleseid tehinguid käsitlevad riiklikud eeskirjad vastavusse nii, et saavutatakse ühtlustatud eeskirjad kõikide üht liiki tehingute osas.

1.3

Teave, mida ei peeta täielikuks, võib olla põhjus pakkumise tagasilükkamiseks; seetõttu ei tohiks lisateabepäringud ületada eelnevalt koostatud loetelu või kehtestada lisatingimusi ning neid ei tohiks olla võimalik kasutada põhjendamatu tagasilükkamise ettekäändena juhul, kui kõik loetelus esitatud elemendid on rahuldaval viisil teatavaks tehtud.

1.4

Asjaomastel investoritel peaks olema võimalus küsida lisaaega teatavate täienduste tegemiseks (mitmete tütarettevõtete ja osalustega ettevõtetes võib see olla keerukas). Kooskõlas direktiivides ette nähtud järelevalve üldpõhimõtetega tuleks ka potentsiaalse ostja maine hindamisel rakendada päritoluliikmesriigipoolse järelevalve põhimõtet. Seetõttu peaksid muudatuste puudumisel uuest hindamisest vabastatud olema ostjad, keda on juba ühes liikmesriigis hinnatud ja kelle maine on heaks kiidetud, nagu näiteks ettevõtted, mille asukoht on Euroopa Liidus.

1.5

Komisjoni valitud meetodi puhul võib praktikas ilmneda puudujääke seoses paindlikkusega, kui asjaolud on rohkemal või vähemal määral keerukad ning igal juhtumil on oma iseärasused.

1.6

Kiire uurimise puhul võib olla oht, et see osutub pealiskaudseks; komisjoni järelevalve ei tohiks piirduda tagasilükkamise juhtumitega, vaid peaks toimuma pisteliste uuringute vormis, et hinnata direktiivi nõuetekohast kohaldamist liikmesriikides.

2.1

Ettepanekute hulka kuulub direktiiv, millega muudetakse finantsinstrumentide turge käsitlevat direktiivi ning mitmed sektoridirektiivid usaldatavusnormatiividel põhineva loa andmise kohta osaluste omandamiseks või suurendamiseks finantsüksuste kapitalis (kahjukindlustus ja edasikindlustus, avatud investeerimisfondi valitsejad ja muud reguleeritud turud).

2.2

Ettepanekuga, millega muudetakse finantsdirektiive (nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ) seoses finantssektoris vara omandamise ja osaluse suurendamise tehingute suhtes rakendatavate usaldatavusnormatiivide täitmise hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega, sätestatakse uued eeskirjad, mis on kavandatud lihtsustamaks ja selgitamaks usaldatavusnormatiividel põhinevat loa andmist ühinemistele ja vara omandamisele finantsteenuste sektoris. Ettepanekuga julgustatakse ja lihtsustatakse piiriülest konsolideerumist ning ettepanek on seetõttu vastu järelevalveasutuste tajutavale suhtumisele teatud riikides, mida kahtlustatakse piiriüleste ühinemiste blokeerimises väidetavalt riigi huvide alusel.

2.3

Uute eeskirjade eesmärk on kehtestada ühtlustatud, kiire ja läbipaistev, usaldatavusnormatiividel põhinev loa andmise protsess reguleeritud finantsasutuste ühinemise ja nendes osaluse omandamiseks Euroopa Liidus. Hetkel kehtiv kolmekuine uurimisperiood lühendataks kolmekümne tööpäevani alates päringu kättesaamisest, kuid nimetatud tähtaega võib pikendada kümne päeva võrra, kui pädev asutus peab esitatud teavet mittetäielikuks. Eeskirju rakendatakse ka nende potentsiaalsete omandajate puhul, kelle suhtes kohaldatakse väljaspool ühendust kehtivaid õigusakte ja kes soovivad ühenduses asuvas asutuses osalust omandada või osalust suurendada.

2.4

Ettepanekuga soovitakse vältida riski, et usaldatavuskriteeriumidel põhinevat loa andmist kasutatakse piiriüleste konsolideerumiste takistamiseks. Kehtivad õigusaktid on kohaldatavad finantseerimisasutuste või investeerimisühingute riiklikele või piiriülestele tehingutele. Praeguse seisuga on pädevatel asutustel kolm kuud aega ülevõtmispakkumise hindamiseks ning nad võivad selle blokeerida, kui “nad ei ole veendunud [omandaja] sobivuses, pidades silmas vajadust tagada asjaomase asutuse usaldusväärne ja ettevaatlik juhtimine”.

2.5

Liikmesriikidel ja nende pädevatel asutustel oli seega mõningane vabadus nimetatud üheainsa kriteeriumi väga laialdaseks tõlgendamiseks ning omandamisettepanekutega nõustumiseks, nende heakskiiduta jätmiseks või meelevaldseks tagasilükkamiseks piisavalt määratletud kriteeriumide puudumise tõttu.

2.6

Sätestatud hindamiskriteeriumide loetelu on piirav. Põhireegel on see, et iga füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb üksi või koos teistega, on kohustatud teavitama sihtettevõtte pädevaid asutusi, kui ta kavatseb:

2.7

Nimetatud kriteeriumid edastatakse kõikidele turul osalejatele ning neid kohaldatakse ühetaoliselt kõikides liikmesriikides. Pädev asutus peab sel juhul arvesse võtma ainult järgmist:

2.8

Pädeva asutuse täiendavateks teabepäringuteks ei tohi hindamisaega peatada.

2.9

Hindamine piirdub usaldatavusnormatiividele vastavate küsimuste ja rahapesuvastase võitlusega seotud aspektidega. Pädevatel asutustel ei ole mingit otsustusõigust eeltingimuste kehtestamiseks omandatava osaluse suuruse suhtes või võtta omandamistehingu kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi. Sama sihtmärgi osas tehtavaid konkureerivaid ülevõtmispakkumisi tuleb käsitleda mittediskrimineerival viisil.

2.10

Nimetatud ettepanekute raames on komisjonil õigus küsida teavet iga loa andmise või tagasilükkamise põhjuste kohta ning nõuda koopiaid dokumentidest, millel põhines pädevate asutuste hinnang.

2.11

Samuti võib komisjon kasutada oma täidesaatvat võimu teha ettepanekuid ja otsuseid seoses hindamiskriteeriumide kohandamisega, mis võivad olla vajalikud selleks, et võtta arvesse turu arengut ja vajadust kriteeriumide ühetaoliseks kohaldamiseks kogu Euroopa Liidus.

3.1

Seoses vormiga on loogiline, et ühte direktiivi muudetakse ühe või mitme direktiiviga; ja mis puutub muutmisdirektiivi, siis sellel on muudetava direktiiviga samasugune õiguslik alus.

3.2.1

Kriteeriumide piirava loetelu olemasolu ja vajaliku teabe läbipaistvaks tegemise põhimõte väärib toetust. Kõikides liikmesriikides kehtestataks ühtlustatud või isegi ühetaolised eeskirjad piiriüleste tehingute lihtsustamiseks.

3.2.2

Kavandatavad eeskirjad pakuvad ettevõtetele ja investoritele kiirust, läbipaistvust, ühesugust kohtlemist ning õiguskindlust; neid saab peatada ainult üks kord, rangelt kindlaks määratud tingimustel ja halvimatel juhtudel lühendavad need otsustamisprotsessi ühenduses sõlmitavate tehingute osas kuuele nädalale hariliku 12 või 13 nädala asemel.

3.2.3

Arvestades tehtud märkusi, meenutab komitee ka seda, et asjatundjate sõnul osutuvad pisut enam kui pooled ühinemis- ja omandamistehingutest läbikukkumiseks, et eeldatava sünergia ulatust kiputakse enamikul juhtudest üle hindama ning et pangandussektoris vahetavad 5–10 % klientidest pärast tehingu sooritamist panka.

4.1

Hindamisaja peatamise eeskirjad ning nende seos lisateabe andmisega peaksid olema täpsemad; teave, mida ei peeta täielikuks, võib olla pakkumise tagasilükkamise põhjus; nimetatud päringud ei tohiks olla kasutatavad põhjendamatu tagasilükkamise ettekäändena: lisateave ei tohiks seega ületada eelnevalt koostatud loetelu või kehtestada lisatingimusi. Asjaomastel investoritel peaks olema võimalus küsida lisaaega teatavate täienduste tegemiseks (mitmete tütarettevõtete ja osalustega ettevõtetes võib see olla keerukas).

4.2

Kiire uurimise puhul võib olla oht, et see osutub pealiskaudseks; komisjoni järelevalve ei tohiks piirduda tagasilükkamise juhtumitega, vaid peaks toimuma pisteliste uuringute vormis. Lisaks sellele on muudatusettepanekute kavandite kohta väljendanud reservatsioone Euroopa finantsteenuseid reguleerivad komiteed (Euroopa pangandusinspektorite komitee, Euroopa kindlustus- ja ametipensioniinspektorite komitee ning Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee). Neid paneb muretsema hindamisaja lühendamine, hindamiskriteeriumide loetelu piirav iseloom, koostöö päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste vahel ning komisjoni volitused (eelnevalt negatiivse) otsuse ülevaatamiseks.

4.3

Komisjoni poolt valitud meetodid, sealhulgas mitmed üksikasjalikud haldusmenetlused (nt 1) pädevale liikmesriigi asutusele kehtiv nõue anda taotluse saamise puhul välja kirjalik kinnitus kahe tööpäeva jooksul selle asemel, et teha seda liikmesriikide praeguse tava kohaselt kättesaamisel; 2) perioodi, mille jooksul pädev asutus peab taotluse läbi vaatama, alguskuupäev on ühtlasi taotluse saamise kirjaliku kinnituse väljaandmise kuupäev, mitte kättesaamise tegelik kuupäev) võivad osutuda liiga jäigaks praktikas, kus tegelikkus on üsna keeruline ning igal juhtumil on oma iseärasused. Seetõttu võib osutuda keeruliseks saavutada direktiivi põhieesmärk, mis on “parandada järelevalve-alase heakskiitmiskorra õiguskindlust, selgust ja läbipaistvust”.

4.4

Kooskõlas direktiivides ette nähtud järelevalve üldpõhimõtetega tuleks ka potentsiaalse ostja maine hindamisel rakendada päritoluliikmesriigipoolse järelevalve põhimõtet. Seetõttu peaksid muudatuste puudumisel uuest hindamisest vabastatud olema ostjad, keda on juba ühes liikmesriigis hinnatud ja kelle maine on heaks kiidetud, nagu näiteks ettevõtted, mille asukoht on Euroopa Liidus. Seega ei tohiks vastavat ettevõtet kontrolliv pädev asutus potentsiaalse ostja või tema poolt sooritatavate äritehingute usaldusväärsuse eeldatava puudumise tõttu vastu seista kavandatavale vara omandamisele, kui potentsiaalset ostjat on juba kontrollinud teise liikmesriigi pädev asutus, kellega vastavat ettevõtet kontrolliv pädev asutus peaks konsulteerima. Igal võimalusel tuleb vältida olukorda, kus sama ettevõtet hindavad erinevad riiklikud pädevad asutused.

4.5

Komitee kiidab muudatusettepanekud heaks ning on arvamusel, et komisjoni täidesaatvad ja järelevalveorganid peaksid nende kogemusi arvestades edendama kriteeriumide kasutamise tõelist ühtlustamist ning vajaduse korral kohandama teatud kriteeriume ja muutma teatud otsuseid.