–

Gömböc Kutató, Szolgáltató és Kereskedelmi Kft., esindajad: ügyvédek Á. M. László ja A. Cserny,

–

Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja R. Kissné Berta,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Havas, É. Gippini Fournier ja J. Samnadda,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT 2008, L 299, lk 25) artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktide ii ja iii tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on Gömböc Kutató, Szolgáltató és Kereskedelmi Kft. (edaspidi „Gömböc Kft.“) ja Szellemi Tulajdon Nemzeti Hivatala (Riiklik Intellektuaalomandi Amet, Ungari) (edaspidi „intellektuaalomandi amet“) viimase poolt Gömböc Kft. esitatud riigisisese ruumilise kaubamärgi taotluse tagasilükkamise küsimuses.

3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta (EÜT 1998, L 289, lk 28; ELT eriväljaanne 13/21, lk 120) artikli 3 lõikes 2 on sätestatud järgmist:

„Disainilahendust kaitstakse disainilahenduse õigusega juhul, kui see on uudne ja eristatav.“

4

Selle direktiivi artiklis 5 on ette nähtud järgmist:

5

„1. Disainilahendus loetakse eristatavaks, kui asjatundja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud enne disainilahenduse registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva.

6

2. Eristatavuse hindamisel võetakse arvesse disainilahenduse autori vabadust piiravaid asjaolusid selle väljatöötamisel.“

Direktiivi artiklis 16 „Suhe õiguskaitse muude vormidega“ on sätestatud järgmist:

„Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta registreerimata disainilahenduste õiguse, kaubamärkide või muude eraldusmärkide, patentide ja kasulike mudelite, kirjatüüpide, tsiviilvastutuse või kõlvatu konkurentsiga seotud [liidu] või asjaomase liikmesriigi õigusaktide sätete kohaldamist.“

7

Direktiivi 2008/95 artikli 3 „Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi tühistamise põhjused“ lõike 1 punkti e alapunktides i–iii on ette nähtud järgmist:

„1.   Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need tühiseks tunnistada:

[…]

8

1997. aasta XI seaduse kaubamärkide ja geograafiliste tähiste kaitse kohta (a védjegyek és a földrajzi árujelzők oltalmáról szóló 1997. évi XI. törvény (Magyar Közlöny 1997/27) (edaspidi „kaubamärgiseadus“)) §-s 1 on sätestatud järgmist:

„1.   Kaubamärgi võivad moodustada kõik tähised, mida saab graafiliselt kujutada, tingimusel et selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

2.   Kaubamärgid võivad eelkõige koosneda järgmisest tähistest:

[…]

[…]“.

9

Kaubamärgiseaduse §-s 2 on sätestatud järgmist:

„1.   Tähiseid, mis ei vasta §-s 1 sätestatud tingimustele, ei registreerita.

2.   Ei registreerita:

[…]

10

Selle seaduse § 122 lõike 1 kohaselt võetakse viimasega Ungari õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT 2004, L 157, lk 45; ELT eriväljaanne 17/02, lk 32) ja direktiiv 2008/95.

11

Gömböc Kft. taotles 5. veebruaril 2015 ruumilise tähise kaubamärgina registreerimist 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) (edaspidi „Nizza kokkulepe“) klassi 14 kuuluvate kaupade „dekoratiivesemed“ jaoks ning selle kokkulepe vastavalt klassi 21 ja klassi 28 kuuluvate kaupade „klaasist ja fajansist dekoratiivesemed“ ja „mänguasjad“ jaoks. See tähis oli esitatud järgmiselt:

12

Intellektuaalomandi amet lükkas selle taotluse kaubamärgiseaduse § 2 lõike 2 punkti b teise ja kolmanda lõigu alusel tagasi. Intellektuaalomandi ameti seisukoha põhjal kujutab tähis, mille registreerimist taotletakse, homogeenset eset, mis kätkeb kaht omavahel risti sümmeetrilist tasapinda, ning mille moodustavad seitse siledat tahku ja neid tahke eraldavates servades seisnev ühtne keha. See ese on põhikohtuasja kaebaja toode Gömböc, mis on homogeensest materjalist valmistatud kumer ja mono‑monostaatiline keha, millel on ainult üks stabiilne ja üks ebastabiilne tasakaalupunkt, see tähendab kokku kaks tasakaalupunkti, ja mille kujust tuleneb, et keha läheb alati tagasi oma tasakaalupunkti. Intellektuaalomandi amet järeldas, et tähis, mille registreerimist taotletakse, kujutab ruumilist keha, mis läheb selle väliskujunduse ja kasutatud homogeense materjali tõttu alati ise oma tasakaalupunkti tagasi, ning et selle keha kuju kui tervik on mõeldud sellise tehnilise eesmärgi saavutamiseks, mis seisneb selles, et keha on alati isetasakaalustuv.

13

Intellektuaalomandi amet tugines asjaomase tähise registreeritavuse hindamisel eelkõige teadmistele selle kauba kuju omaduste ja otstarbe kohta, mida keskmine tarbija võis saada põhikohtuasjas kaebuse esitaja veebisaidi kaudu ning nimetatud kauba ulatusliku reklaamimise kaudu ajakirjanduses.

14

Intellektuaalomandi amet leidis esiteks sisuliselt Nizza kokkuleppe klassi 28 kuuluvate kaupade „mänguasjad“ osas, et keha ruumilise kuju tõttu võis see olla kasutatav mänguasjana, mida iseloomustab see, et see läheb alati tagasi oma tasakaalupunkti. Seega on kõik asjaomase tähise koostisosad loodud selleks, et saavutada see tehniline tulemus, see tähendab selleks, et need täidaks üht tehnilist otstarvet. Mõistlik ja teadlik tarbija tajub seega asjaomast tähist kujuna, mis on vajalik selle tähisega tähistatud keha ettenähtud tehnilise tulemuse saavutamiseks.

15

Intellektuaalomandi amet märkis teiseks Nizza kokkuleppe klassidesse 14 ja 21 kuuluvate kaupade „dekoratiivesemed“ puhul, et tähises esitatud ruumiline kuju kehastab atraktiivset ja huviäratavat disaini, mis on kõnealuste toodete turustamisel peamine faktor. Tarbijad ostavad dekoratiivesemeid peamiselt nende erilise kuju pärast. Ruumilise kujuga dekoratiivesemete kaubamärgina kaitsmist ei saa põhimõtteliselt välistada, kuigi, kui eseme huviäratav stiil määrab selle vormilise väliskujunduse, on põhjust järeldada, et toote väärtus seisneb selle kujus.

16

Kuna kõik Gömböc Kft-i poolt intellektuaalomandi ameti otsuse vastu esitatud nõuded jäeti esimeses ja teises astmes rahuldamata, siis esitas see äriühing kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule selle otsuse läbivaatamiseks.

17

Viimati nimetatud kohus märgib esiteks seoses ruumilise tähise registreerimisega Nizza kokkuleppe klassi 28 kuuluvate kaupade „mänguasjad“ jaoks, et kaup, mille graafiline kujutis on esitatud käesoleva kohtuotsuse punktis 10, koosneb ainult kujust, mis on vajalik taotletava tehnilise tulemuse saavutamiseks. Ta rõhutab, et seda tulemust ei ole võimalik tuletada ainult sellest graafilisest kujutisest, vaid et põhikohtuasja kaebuse esitaja kaupa Gömböc on tänu asjaomasele tähisele võimalik tuvastada ning et arvestades selle toote reklaami, teab asjasse puutuv avalikkus, et nimetatud toote eriline kuju ja homogeenne konstruktsioon tagavad, et viimati nimetatud toode läheb alati tagasi oma tasakaaluasendisse.

18

Võttes arvesse, et Euroopa Kohtu asjasse puutuv praktika, eelkõige 18. septembri 2014. aasta kohtuotsus Hauck (C‑205/13, EU:C:2014:2233) ja 10. novembri 2016. aasta kohtuotsus Simba Toys vs. EUIPO (C‑30/15 P, EU:C:2016:849) ei hajuta kõiki kahtlusi küsimuses, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab selle kohta, kuidas tuleb analüüsida direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud tähise kaubamärgina registreerimisest keeldumise põhjuse või tühisuse põhjuse kohaldamist, kui see tähis koosneb kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.

19

Ta küsib eelkõige, kas selline analüüs peaks põhinema graafilisel kujutisel, mis on esitatud tähise registreerimistaotluses, või kas seoses sellega võidakse arvesse võtta ka seda, kuidas asjasse puutuv avalikkus seda tajub olukorras, milles asjaomane kaup on muutunud üldtuntuks ning milles graafiliselt kujutatud toode koosneb küll ainult kujust, mis on vajalik taotletava tehnilise tulemuse saavutamiseks, kui seda tehnilist tulemust ei ole võimalik tuvastada ainult kauba kuju graafilisest kujutisest, mis on esitatud registreerimistaotluses, vaid mille jaoks on vaja täiendavaid teadmisi kauba enda kohta. See kohus märgib lisaks, et asjaomases tähises esitatud ruumiline keha on nähtav ainult ühest nurgast, mistõttu see keha ei ole täielikult nähtav.

20

Teisena küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Nizza kokkuleppe klassidesse 14 ja 21 kuuluvate „dekoratiivesemete“ puhul, kas direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis iii ette nähtud keeldumispõhjust või tühisuse põhjust saab juhul, kui tähis koosneb ainult kauba kujust, kohaldada ainult siis, kui seda, kas kuju annab tootele märkimisväärse väärtuse, on võimalik kindlaks teha ainult asjaomase avalikkuse teadmiste alusel. Käesoleval juhul on need teadmised seotud selle asjaoluga, et asjaomase tähisega tähistatud kaubast on saanud matemaatilise avastuse käegakatsutav sümbol, mis võimaldas vastata teaduse ajaloos tekkinud huvipakkuvatele küsimustele.

21

Kolmandana märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et asjaomases tähises esitatud ruumilisele kujule on juba antud disainilahenduse kaitse. Ta tuletab meelde, et seda liiki kaitse võidakse anda tootele, mille väliskujundus on eristatav, lisaks sellele, et on täidetud muud nõuded. „Dekoratiiveseme“ eriline kuju, mis saadakse selle autori töö tulemusel, annab aga tootele esteetilise tunnusena märkimisväärse väärtuse.

22

Nii palub nimetatud kohus selle küsimusega ühest küljest selgitada, kas direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis iii ette nähtud keeldumispõhjuse või tühisuse põhjuse kohaldamise käigus sellistele kaupadele, mille ainus otstarve on dekoratiivsus (dekoratiivesemed), ei või kauba kuju, millele on juba ainulaadsuse alusel antud disainilahenduse kaitse, põhimõtteliselt registreerida kaubamärgina. Nimetatud kohus soovib teisest küljest välja selgitada, kas seda keeldumist või tühisust võib kohaldada tootele, mille ruumilisel kujul on ainult dekoratiivne otstarve, mille puhul on oluline ainult selle esteetiline väliskujundus, mille tulemus on, et dekoratiivesemete puhul ei anta igal juhul seda kaitset sellistele ruumilistele kujudele, mille kaitset selliselt taotletakse.

23

Neil asjaoludel otsustas Kúria (Ungari kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

24

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib oma esimeses küsimuses sisuliselt, kas direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkti ii tuleb tõlgendada nii, et selleks, et teha kindlaks, kas tähis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, tuleb piirduda ainult selle tähise graafilise kujutise analüüsiga või võib arvesse võtta ka muud teavet, nagu see, kuidas asjaomane avalikkus seda tajub.

25

Selle sätte kohaselt ei registreerita ja kui need on registreeritud, võidakse tühiseks tunnistada tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik taotletava tehnilise tulemuse saavutamiseks.

26

Tuleb korrata, et direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjuse eesmärk on vältida seda, et kaubamärgiõigus viib monopoli andmiseni teatava kauba tehniliste lahenduste või puhtpraktiliste omaduste põhjal, mida kasutaja võib otsida konkurentide kaupade juurest. Selle keeldumispõhjusega püütakse seega vältida olukorda, kus kaubamärgiõigusega antud kaitse laieneks enamale kui tähisele, mis võimaldab eristada kaupa või teenust konkurentide pakutavatest, et takistada konkurentidel pakkuda kaubamärgiomanikuga konkureerides vabalt kaupu, mis sisaldavad kõnealuseid tehnilisi lahendusi või funktsionaalseid omadusi (vt analoogia alusel 18. juuni 2002. aasta kohtuotsus Philips, C‑299/99, EU:C:2002:377, punkt 78).

27

Euroopa Kohus on seoses nimetatud keeldumispõhjuse eesmärgiga kehtestanud reegli, mille kohaselt tuleb teatavast kujust koosneva tähise kaubamärgina registreerimise taotlus tagasi lükata, kui selle kuju „põhiomadustel“ on teatav tehniline otstarve (vt selle kohta 18. juuni 2002. aasta kohtuotsus Philips, C‑299/99, EU:C:2002:377, punkt 79). Ühe või mõne väikse meelevaldse osa olemasolu ruumilises tähises, mille kõik põhiomadused määrab tehniline lahendus, mille väljendus see tähis on, ei mõjuta järeldust, et see tähis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks (vt analoogia alusel 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 52).

28

Euroopa Kohtu praktikast tuleneb lisaks sellele, et direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeld registreerida kaubamärgina mis tahes tähis, mis koosneb kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, tagab, et ettevõtjad ei saa kasutada kaubamärgiõigust, et anda tehniliste lahendustega seotud ainuõigustele ilma ajalise piiranguta kehtivus (vt analoogia alusel 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 45).

29

Selle keeldumispõhjuse nõuetekohane kohaldamine eeldab, et registreerimistaotluse kohta otsust tegev ametiasutus tuvastab esiteks nõuetekohaselt kõnealuse ruumilise tähise põhiomadused, ning teiseks selle, kas nimetatud põhiomadused vastavad kauba teatavale tehnilisele otstarbele (vt analoogia alusel14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punktid 68, 72 ja 84, ning 10. novembri 2016. aasta kohtuotsus Simba Toys vs. EUIPO, C‑30/15 P, EU:C:2016:849, punktid 40 ja 42).

30

Euroopa Kohus otsustas seoses eelmises punktis mainitud analüüsi esimese etapiga, et pädev ametiasutus võib selles etapis kas otse tugineda tähisest jäävale üldmuljele või alustada tähise moodustava iga osa järjestikuse uurimisega. Järelikult võib ruumilise tähise põhiomaduste tuvastamine direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjuse võimalikuks kohaldamiseks toimuda juhtumipõhiselt ning pidades eriti silmas selle keerukust, kas asjaomase tähise pelga visuaalse analüüsi teel või põhineda vastupidi süvendatud uurimisel, mille käigus võetakse arvesse hindamiseks vajalikke faktoreid, nagu küsitlusi ja ekspertiisi või ka andmeid asjaomase kaubaga seoses varem antud intellektuaalomandiõiguste kohta (vt analoogia alusel 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punktid 70 ja 71).

31

Järelikult, kuigi asjaomase tähise põhiomaduste tuvastamist direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjuse kohaldamise käigus tuleb üldjuhul alustada selle tähise graafilise kujutise analüüsimisega, siis pädev ametiasutus võib tugineda ka muudele kasulikele andmetele, mille abil on võimalik neid omadusi õigesti kindlaks teha.

32

Seoses sellega on Euroopa Kohus otsustanud, et see, kuidas keskmine tarbija eeldatavalt tähist tajub, ei ole selle keeldumispõhjuse kohaldamisel otsustav faktor, küll aga võib see äärmisel juhul olla kasulik asjaolu, mida pädev ametiasutus hindamisel tähise põhiomadusi tuvastades kasutada saab (vt analoogia alusel 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 76).

33

Mis puutub käesoleva kohtuotsuse punktis 28 nimetatud teise analüüsietappi, siis esiteks tuleb märkida, et direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjust võidakse kohaldada siis, kui kauba kuju graafiline kujutis võimaldab näha ainult osa sellest kujust, tingimusel et see nimetatud kuju nähtav osa on vajalik selle kauba tehnilise tulemuse saavutamiseks, ilma et sellest iseenesest piisaks sellise tulemuse saavutamiseks. See tõlgendus võimaldab nimelt tagada, et peetakse kinni registreerimisest keeldumise põhjuse eesmärgist, kuna sellega välditakse monopoli asjaomase kauba tehniliste lahenduse või kasulike omaduste suhtes. Nagu komisjon oma kirjalikes seisukohtades märkis, on nimetatud keeldumispõhjus seega kohaldatav tähisele, mis koosneb asjaomase kauba kujust, mis ei näita kõiki tähise põhiomadusi, mis on vajalik taotletud tehnilise tulemuse saavutamiseks, tingimusel et vähemalt üks tähise põhiomadustest, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, oleks nimetatud kauba graafilisel kujutisel nähtav.

34

Teiseks märkis Euroopa Kohus, et kuigi selles analüüsis oli vaja lähtuda kujust, nagu see on asjaomases tähises graafiliselt esitatud, ei oleks seda analüüsietappi saanud läbi viia, võtmata vastavalt olukorrale arvesse konkreetse kauba otstarbega seotud täiendavaid asjaolusid (vt analoogia alusel 10. novembri 2016. aasta kohtuotsus Simba Toys vs. EUIPO, C‑30/15 P, EU:C:2016:849, punkt 48).

35

Seoses sellega tuleb täpsustada, et asjaomase kauba tehnilise otstarbe tuvastamine pädeva asutuse poolt peab põhinema objektiivsetel ja usaldusväärsetel andmetel. Nimetatud ametiasutus võib selliseid andmeid otsida eelkõige selle kauba võimalikest kirjeldustest, mis on esitatud kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel, nimetatud kaubaga seotud varasemate intellektuaalomandiõigustega seotud andmete hulgast, sama kauba otstarbeid käsitlevate uurimiste ja eksperdihinnangute abil või veel igasugustest asjasse puutuvatest dokumentidest, nagu teadusväljaanded, kataloogid ja veebisaidid, milles on kirjeldatud viimase tehnilisi otstarbeid.

36

Seevastu selline teave, mis on seotud teadmistega, mis on asjasse puutuval avalikkusel seoses asjaomase kauba tehniliste omadustega ning seoses sellega, kuidas neid saadakse, on seotud hindamisega, mis sisaldab tingimata subjektiivseid elemente, mis võivad olla ebakindluse allikaks selle avalikkuse teadmiste ulatuse ja täpsusastme kohta, ning see võib kahjustada direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjuse eesmärki, mis seisneb selles, et soovitakse vältida, et kaubamärgiõigus annaks ettevõtjale monopoli ühe toote tehniliste lahenduse või kasulike omaduste suhtes.

37

See kehtib seda enam, et asjasse puutuval avalikkusel ei ole tingimata nõutavaid teadmisi, mis võimaldaks tal täpselt kindlaks teha, milline on asjaomase kauba tehniline otstarve ning millises ulatuses aitab tähist moodustav kauba kuju kaasa taotletava tehnilise tulemuse saavutamisele.

38

Eespool esitatud kaalutlustest tuleneb, et esimesele küsimusele tuleb vastata, et direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkti ii tuleb tõlgendada nii, et selleks, et teha kindlaks, kas tähis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, ei tule piirduda ainult selle tähise graafilise kujutise analüüsiga. Asjaomase tähise põhiomaduste tuvastamisel võib peale selle graafilise kujutise arvesse võtta ka muud asjasse puutuvat teavet, nagu see, kuidas asjaomane avalikkus seda tajub. Kuigi selleks, et tuvastada, kas need omadused vastavad asjaomase kauba tehnilisele otstarbele, võidakse arvesse võtta teavet, mis ei nähtu tähise graafilisest kujutisest, peab see teave pärinema objektiivsetest ja usaldusväärsetest allikatest ega saa hõlmata seda, kuidas asjasse puutuv avalikkus tähist tajub.

39

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib oma teises küsimuses sisuliselt, kas direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjus on kohaldatav tähisele, mis koosneb ainult kauba kujust ning mille suhtes leiab pädev ametiasutus ainult selle põhjal, kuidas asjasse puutuv avalikkus graafiliselt kujutatud tähist tajub või tunneb, et kuju annab sellele kaubale märkimisväärse väärtuse.

40

Vastavalt direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktile iii ei registreerita kaubamärgina selliseid tähiseid, mis koosnevad ainult kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse, ja kui nad on registreeritud, võib need tühiseks tunnistada.

41

Selle registreerimisest keeldumise põhjuse kohaldamine põhineb seega objektiivsel analüüsil, mille eesmärk on tõestada, et asjaomasel kujul on sellele omastest iseloomustavatest teguritest tulenevalt nii oluline mõju kauba atraktiivsusele, et sellest saadava kasu jätmine ainult ühele ettevõtjale võib kahjustada konkurentsi asjaomasel turul.

42

Järelikult selleks, et saaks kohaldada direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis iii ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjust, peab objektiivsetest ja usaldusväärsetest tõenditest tulenema, et tarbijate valikut asjaomast kaupa osta mõjutab väga suures ulatuses üks või mitu konkreetset omadust, mis on sellel kujul, ainult millest see tähis koosneb.

43

Kauba omadused, mis ei ole selle kujuga seotud, nagu tehnilised omadused või selle vastava kauba üldtuntus, ei ole seevastu asjassepuutuvad.

44

Käesolevas asjas nähtub eelotsusetaotlusest, et Nizza kokkuleppe klassidesse 14 ja 21 kuuluvate kaupade „dekoratiivesemed“ ning „klaasist ja fajansist dekoratiivesemed“ puhul on direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis iii ette nähtud keeldumispõhjuse kohaldamisel esimeses astmes arvesse võetud seda, kuidas asjasse puutuv avalikkus kaupa tajub ja tunneb, olenemata sellest, milline on selle kauba kujule esteetilisest küljest antav hinnang, kuna nimetatud kauba märkimisväärne väärtus on antud selle asjaolu tõttu, et see kuju, millest asjaomane tähis ainult koosneb, on muutunud matemaatilise avastuse käegakatsutavaks sümboliks.

45

Seoses sellega tuleb korrata, et kuigi see, kuidas keskmine tarbija tähist eeldatavalt tajub, ei ole selle artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis iii nimetatud keeldumispõhjuse kohaldamisel otsustav asjaolu, võib see siiski olla hindamisel kasulik asjaolu, mida pädev ametiasutus saab tähise põhiomaduste tuvastamisel kasutada (vt analoogia alusel 18. septembri 2014. aasta kohtuotsus Hauck, C‑205/13, EU:C:2014:2233, punkt 34).

46

Sellest järeldub, et direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkt iii lubab sellises olukorras nagu põhikohtuasjas pädeval ametiasutusel sedastada selle põhjal, kuidas asjasse puutuv avalikkus asjaomast tähist tajub, ning selle avalikkuse teadmist arvesse võttes, et kuju, millest see tähis ainult koosneb, on matemaatiline avastus, mille käegakatsutavaks sümboliks see on saanud. Olles asunud seisukohale, et see asjaolu muudab selle kuju eriliseks ja silmatorkavaks, oli sellel ametiasutusel põhjendatud järeldada, et tegemist on põhiomadusega käesoleva kohtuotsuse punktis 44 korratud kohtupraktika tähenduses, ja et tarvis oli analüüsida, kas kuju, millest asjaomane tähis ainult koosneb, annab sellele kaubale sellest asjaolust tulenevalt märkimisväärse väärtuse.

47

Asjaolu, et selline omadus ei ole iseenesest seotud kuju esteetiliste omadustega, ei välista direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkti iii kohaldamist. Seoses sellega on oluline korrata, et mõiste „kuju, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse“ määratluse ulatust ei saa kitsendada ainult kauba kujule, millel on üksnes kunstiline või kaunistav väärtus. Küsimust, kas kuju annab kaubale märkimisväärse väärtuse, võib analüüsida muude asjasse puutuvate tegurite põhjal, arvestades sealhulgas eelkõige selle kuju eripära võrreldes asjaomasel turul levinud muude kujudega (vt analoogia alusel 18. septembri 2014. aasta kohtuotsus Hauck, C‑205/13, EU:C:2014:2233, punktid 32 ja 35).

48

Eespool esitatud kaalutlustest tuleneb, et teisele küsimusele tuleb vastata, et direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et seda, kuidas asjaomane avalikkus tajub või tunneb kaupa, mis on graafiliselt kujutatud ainult kauba kujust koosneval tähisel, võib asjaomase kuju põhiomaduse tuvastamisel arvesse võtta. Selles sättes ette nähtud keeldumispõhjust saab kohaldada, kui objektiivsetest ja usaldusväärsetest asjaoludest tuleneb, et see omadus määrab väga suures ulatuses tarbijate valikut asjaomast kaupa osta.

49

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib oma kolmanda küsimusega sisuliselt, kas direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjust tuleb süstemaatiliselt kohaldada tähisele, mis koosneb ainult kauba kujust, millel on selle erilise väliskujunduse tõttu juba disainilahendustele antud kaitse, või kui tähis koosneb ainult dekoratiiveseme kujust.

50

Mis puutub selles küsimuses esimesena silmas peetud hüpoteesi, siis eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas sellise toote puhul, millel juba on disainilahendusele antud kaitse, on välistatud kaubamärgiõigusega kaitse andmine.

51

Seoses sellega tuleb nimelt korrata, et direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis iii ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjuse, nagu ka selle direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjuse, millele on tähelepanu juhitud käesoleva kohtuotsuse punktis 27, eesmärk on vältida seda, et kaubamärgiga kaasnevat püsivat ainuõigust saaks kasutada selleks, et teised õigused, millele liidu seadusandja on soovinud näha ette kehtivusaja, kehtiksid tähtajatult (vt analoogia alusel 18. septembri 2014. aasta kohtuotsus Hauck, C‑205/13, EU:C:2014:2233, punkt 19).

52

Selline eesmärk ei tähenda aga, et liidu intellektuaalomandi õigus takistab mitme õiguskaitse vormi koosesinemise.

53

Disainilahenduste kontekstis on direktiivi 98/71 artiklis 16 nimelt ette nähtud, et selle direktiivi sätted „ei mõjuta registreerimata disainilahenduste õiguse, kaubamärkide või muude eraldusmärkide, patentide ja kasulike mudelite, kirjatüüpide, tsiviilvastutuse või kõlvatu konkurentsiga seotud [liidu] või asjaomase liikmesriigi õigusaktide sätete kohaldamist“.

54

Sellest tuleneb, et asjaolu, et kauba väliskujundust kaitstakse disainilahendusena, ei välista, et selle kauba kujust koosneva tähise suhtes kehtib kaubamärgiõiguse kaitse, eeldusel, et on täidetud selle tähise kaubamärgina registreerimise tingimused.

55

Sellest tuleneb samuti, et disainilahenduste registreerimisega seotud liidu õiguse normid ja need normid, mida kohaldatakse kaubamärkide registreerimisele, on üksteisest sõltumatud, ilma et oleks võimalik asuda seisukohale, et nende normide vahel esineb mingitki liiki hierarhiline seos.

56

Seega ei tähenda fakt, et kauba väliskujundus on kaitstud disainilahendusena tulenevalt eelkõige selle disainilahenduse eristatavusest, et tähist, mis koosneb selle kauba kujust, ei saa registreerida kaubamärgina, kuna kohaldatakse direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis iii ette nähtud keeldumispõhjust.

57

Nimelt, nagu nähtub direktiivi 98/71 artikli 3 lõikest 2, kaitstakse disainilahendust registreeritud disainilahendusena juhul, kui see on uudne ja eristatav. Tuleb aga märkida, nagu nähtub direktiivi 98/71 artikli 5 lõikest 1, et disainilahendus loetakse eristatavaks, kui asjatundliku kasutaja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud enne disainilahenduse registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva.

58

Järelikult erineb see analüüs, mille abil on võimalik kindlaks teha disainilahenduse eristatavust, teise eelotsuse küsimuse raames silmas peetud analüüsist, mis tuleb pädeval ametiasutusel läbi viia selleks, et tuvastada, kas tähis koosneb ainult kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkti iii tähenduses.

59

Mis puutub eelotsusetaotluse esitanud kohtu kolmandas küsimuses teisena silmas peetud hüpoteesi, siis tuleb tunnistada, et direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkt iii – kuivõrd selles on silmas peetud „kuju, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse“ – on kohaldatav tähisele, mis koosneb ainult kauba kujust, millel on kunstiline või kaunistav väärtus.

60

Küll aga ei tähenda see asjaolu, et selliste tähiste registreerimise taotlus, mis koosnevad sellise kauba – nagu on põhikohtuasjas käsitletav kaup, vastavalt Nizza kokkuleppe klassi 14 kuuluvad „dekoratiivesemed“ ja klassi 21 kuuluvad „klaasist ja fajansist dekoratiivesemed“ – kujust, tuleb selle keeldumispõhjuse alusel automaatselt tagasi lükata. Nagu nähtub nimelt käesoleva kohtuotsuse punktist 41, peab selleks, et seda keeldumispõhjust oleks võimalik kohaldada, objektiivsetest ja usaldusväärsetest asjaoludest tulenema, et tarbijate valiku asjaomase kauba kasuks määravad väga suures ulatuses selle kuju üks või mitu omadust.

61

Seoses sellega tuleb märkida, et ei ole mingil moel välistatud, et seda liiki kaupade märkimisväärne väärtus võib tuleneda muudest faktoritest kui kuju, näiteks nende väljatöötamise ajalugu, nende tootmisviis – olenemata sellest, kas see on tööstuslik või käsitöö – materjalid, mis võivad olla haruldased või väärismaterjalid, nende koostisosad või nende autori isik.

62

Seega tuleb pädeval ametiasutusel analüüsida, kas konkreetselt direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunktis iii ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjuste kohaldamise tingimused on täidetud, selleks et tuvastada, kas asjaomane tähis koosneb ainult kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse.

63

Eespool esitatud kaalutlustest tuleneb, et kolmandale küsimusele tuleb vastata, et direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkti iii tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud registreerimisest keeldumise põhjust ei tule süstemaatiliselt kohaldada tähisele, mis koosneb ainult kauba kujust, kui see tähis on kaitstud disainilahenduse õigusega või kui tähis koosneb ainult dekoratiiveseme kujust.

64

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab: