–

PR, esindajad: Rechtsanwälte U. Karpenstein ja R. Sangi,

–

Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja N. Scheffel,

–

Eesti valitsus, esindaja: M. Kriisa,

–

Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja M. H. S. Gijzen,

–

Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,

–

Soome valitsus, esindaja: H. Leppo,

–

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M. Bishop ja T. Haas,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: M. Carpus Carcea, C. Georgieva ja M. Kellerbauer,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 31. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2014, L 229, lk 1; parandused ELT 2022, L 114, lk 214, ning ELT 2014, L 246, lk 59), mida on muudetud nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määrusega (EL) 2022/1904 (ELT 2022, L 259 I, lk 3) (edaspidi „määrus nr 833/2014“), artikli 5n lõiget 2.

2

Taotlus on esitatud ühelt poolt GMi ja ONi – Berliinis (Saksamaa) asuva ja Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva korteri omandajate – ning teiselt poolt Saksamaal tegutseva notari PRi vahelises kohtuvaidluses seoses viimase keeldumisega tõestada ja täita selle korteri müügilepingut põhjusel, et ei saa välistada, et see tõestamine rikub määruse nr 833/2014 artikli 5n lõiget 2, mis keelab osutada õigusabiteenuseid Venemaal asutatud juriidilistele isikutele.

3

Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 6), mida on muudetud nõukogu 12. mai 2014. aasta määrusega (EL) 476/2014 (ELT 2014, L 137 lk 1), artiklis 2 on sätestatud:

„1.   Külmutatakse kõik I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid.

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks.“

4

Määruse nr 833/2014 põhjendused 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:

5

Määruse nr 833/2014 artikli 5aa lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Keelatud on otse või kaudselt osaleda tehingutes:

6

Määruse artikli 5n lõigetes 1, 2 ja 6 on sätestatud:

„1.   Keelatud on otse või kaudselt osutada arvepidamis-, audiitor- (sealhulgas kohustuslik audit), raamatupidamisteenuseid või maksunõustamis-, ärinõustamis- või juhtimiskonsultatsiooni- või suhtekorraldusteenuseid

2.   Keelatud on otse või kaudselt osutada arhitekti- ja inseneriteenuseid, õigusabiteenuseid ja IT‑alaseid nõustamisteenuseid

[…]

6.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata selliste teenuste osutamise suhtes, mida on vaja liikmesriigis toimuvale kohtu-, haldus- ja vahekohtumenetlusele juurdepääsu tagamiseks ning liikmesriigi kohtu- või vahekohtu otsuse tunnustamiseks või täitmiseks, ning kui teenuste osutamine on kooskõlas käesoleva määruse ja [määruse nr 269/2014] eesmärkidega.“

7

Nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta otsuse (ÜVJP) 2022/1909, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2022, L 259 I, lk 122), põhjendused 5 ja 8–10 on sõnastatud järgmiselt:

[…]

8

Määruse 2022/1904 põhjendustes 2, 19 ja 22 on märgitud:

[…]

[…]

9

Tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, edaspidi „BGB“) (põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis) § 311b lõike 1 esimene lause näeb ette, et kinnisasja müügilepingu peab tõestama notar.

10

BGB § 873 lõike 1 kohaselt on kinnisasja omandiõiguse üleminekuks vaja mõlema poole nõusolekut omandi ülemineku kohta ja kande tegemist kinnistusraamatusse.

11

BGB § 925 lõikest 1 tuleneb, et selline nõusolek tuleb üldjuhul anda notari ees.

12

BGB § 925a kohaselt võib notar asjaõiguslepingu avalduse vastu võtta ainult siis, kui talle esitatakse müügileping.

13

28. augusti 1969. aasta tõestamisseaduse (Beurkundungsgesetz; BGBl. 1969 I, lk 1513), mida on muudetud 15. juuli 2022. aasta seadusega (BGBl. 2022 I, lk 1146), § 4 kohaselt peab notar tehingu tõestamisest keelduma, kui tõestamine ei ole notari ametikohustustega kooskõlas – eelkõige juhul, kui toimingut taotletakse ilmselgelt õigusvastase või ebaausa eesmärgiga tehingutes osalemiseks.

14

Tõestamisseaduse (muudetud 15. juuli 2022. aasta seadusega) § 17 lõike 1 kohaselt on notar kohustatud selgitama lepingupooltele asjaomase tehingu õiguslikku ulatust.

15

24. veebruari 1961. aasta föderaalse notariaadiseaduse (Bundesnotarordnung; BGBl. 1961 I, lk 97), mida on muudetud 15. juuli 2022. aasta seadusega (BGBl. 2022 I, lk 1146) (edaspidi „BNotO“), § 1 kohaselt nimetatakse notar sõltumatuks avalik-õigusliku ameti kandjaks, kellele on pandud tehingute tõestamise ülesanne ja muud ülesanded õigusvaidluste ennetamise valdkonnas.

16

BNotO § 14 lõikes 1 on ette nähtud, et notar ei esinda tehingu ühtegi poolt, vaid on kõigi osalejate sõltumatu ja erapooletu nõustaja. Vastavalt § 14 lõikele 2 peab notar loobuma oma ametitoimingute tegemisest, kui see ei ole kooskõlas tema ametikohustustega.

17

BNotO § 15 lõikes 1 on ette nähtud, et notar ei või ilma piisava põhjuseta keelduda tehingu tõestamisest, ning lõikes 2 on sätestatud, et notari keeldumise peale tehingut tõestada võib esitada kaebuse.

18

26. mai 1994. aasta kinnistusraamatuseaduse (Grundbuchordnung; BGBl. 1994 I, lk 1114) (põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis) § 29 lõike 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kande teha üksnes juhul, kui kande tegemiseks vajalikud tehingud on tõendatud avalike dokumentide või tõestatud dokumentidega.

19

Saksamaa kodanikud GM ja ON valmistusid omandama korteri Berliinis asuvas korterelamus. See korteriomand on kantud Berlin-Schönebergi kinnistusraamatusse (Saksamaa), mida peab Amtsgericht Schöneberg (Schönebergi esimese astme kohus, Saksamaa). Selle registri kohaselt on kõnealuse korteri omanik alates 2013. aastast äriühing Visit‑Moscow Ltd, kes on registreeritud Venemaal ja kelle asukoht on Moskvas (Venemaa).

20

Tehingu tegemiseks pöördusid GM, ON ja Visit-Moscow Berliinis tegutseva notari PRi poole, paludes tal koostada tõestatud vormis müügileping nende esitatud andmetega müüdud asja, müügihinna ja muude lepingutingimuste kohta. Samuti palusid nad tal selliselt tõestatud lepingut täita, mis eeldab muu hulgas korteriomandi omandiõiguse GMile ja ONile ülemineku registreerimist, sellele korterile seatud olemasolevate koormatiste kustutamist ning müügihinna summa deponeerimist deposiitkontol ja Visit‑Moscow’le väljamaksmist.

21

PR teatas 15. detsembri 2022. aasta kirjas GMile, ONile ja Visit‑Moscow’le, et ta keeldus esialgu selle müügilepingu tõestamisest põhjusel, et ta ei saa välistada, et selle tõestamine rikub määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 punktis b sätestatud keeldu osutada õigusabiteenuseid Venemaal asutatud juriidilistele isikutele.

22

PR lükkas tagasi GMi, ONi ja Visit‑Moscow’ taotluse see keeldumine uuesti läbi vaadata, mille nad esitasid keeldumise peale esitatud kaebuses, ning edastas nimetatud kaebuse vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele Landgericht Berlinile (Berliini esimese astme kohus, Saksamaa), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.

23

Esimesena peab see kohus vajalikuks kindlaks teha, kas kinnisasja müügilepingu notariaalne tõestamine rikub määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 punktis b ette nähtud keeldu, kui müüja on Venemaal asutatud juriidiline isik.

24

Sellega seoses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks, et selle vastu, et niisugune tõestamine kuulub nimetatud keelu kohaldamisalasse, räägivad mitu eri kaalutlust.

25

Eelkõige ei osuta notar Saksa õiguse kohaselt teenust, vaid teeb ametitoiminguid. Notar on sõltumatu avalik-õigusliku ameti kandja, kellele on pandud tehingute tõestamise ülesanne ja muud ülesanded õigusvaidluste ennetamise valdkonnas. Oma ülesannete täitmisel ei esinda notar tehingu ühtegi poolt, vaid on kõigi osalejate sõltumatu ja erapooletu nõustaja. Ta täidab avaliku teenuse osutamise ülesandeid, mille riik on talle usaldanud ja mida riik peaks ilma sellise volituseta täitma oma organite kaudu. Järelikult ei ole notar teenuseosutaja, kes pakub oma teenuseid tsiviilõigusliku lepingu alusel, vaid avalik-õigusliku ameti kandja, kes täidab poolte taotlusel selliseid ülesandeid nagu lepinguosaliste erapooletu teavitamine asjaomase tehingu õiguslikust ulatusest – ülesanded, mille alus on avalikus õiguses. Notariameti avaliku võimu eesõigused ilmnevad siis, kui notar keeldub seaduses ette nähtud alusel tõestamast poolte vahel sõlmitud lepingut.

26

Teiseks, isegi kui notari toimingud tuleks kvalifitseerida „teenusteks“ määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 tähenduses, peaksid need toimingud, mis on vajalikud kinnistusraamatusse kande tegemiseks, olema vabastatud keelust osutada õigusabiteenuseid Venemaal asutatud juriidilistele isikutele vastavalt selle määruse artikli 5n lõikele 6, mida kohaldatakse selliste teenuste osutamise suhtes, mida on vaja liikmesriigis toimuvale kohtu-, haldus- ja vahekohtumenetlusele juurdepääsu tagamiseks. Nimelt on kinnistusraamatusse kandmine Saksa õiguse kohaselt kinnisasja suhtes omandiõiguse tekkimise ja omandi ülemineku jaoks määrav. Kinnistusraamatu pidamine, mis on usaldatud esimese astme kohtute konkreetsetele osakondadele ja mida reguleerivad kohtumenetluse normid, on kohtumenetlus või vähemalt haldusmenetlus, milles notaritel on keskne roll. Kinnistusraamatusse kandmise taotlus on nimelt kehtiv üksnes juhul, kui asjaomast tehingut tõendavad avalikud või avalikult tõestatud dokumendid. See tähendab, et notariaalne sekkumine on kinnistusraamatusse kande tegemiseks üldjuhul vajalik.

27

Lisaks, kuna määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 osutatud isikutel ei ole keelatud kinnisvara käsutada või seda majanduslikult kasutada, ei oleks selle sättega taotletava eesmärgiga vastuolus jätkuvalt võimaldada neile isikutele juurdepääsu kinnistusraamatusse kandmise menetlusele.

28

Kolmandaks, isegi kui tuleks asuda seisukohale, et notari tegevus hõlmab õigusabiteenust, mis kuulub määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keelu kohaldamisalasse, ilma et sellele saaks teha nimetatud keelust erandit viidatud artikli 5n lõike 6 alusel, on olulisi elemente, mis viitavad sellele, et nimetatud keeld ei laiene notari osalemisele kinnisasjade müügilepingute sõlmimisel.

29

Nimelt nõuab Saksa õigus Saksamaal asuva kinnisasja omandi üleandmiseks lisaks omandaja isiku kinnistusraamatusse kandmisele ka mõlema poole nõusolekut omandi ülemineku kohta, mis üldjuhul tuleb anda notari ees. Kinnisasja müügilepingu peab tõestama notar. Seega, juhul kui määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keeldu kohaldataks kinnisvara müügilepingu notariaalse tõestamise suhtes, jäetaks Venemaal asutatud juriidilised isikud seega õiguslikult ja faktiliselt ilma igasugusest võimalusest oma vara käsutada, kuna notari osalemine on kinnisasja võõrandamiseks nõutud. See kujutab endast aga nende isikute omandipõhiõiguse rasket riivet.

30

Samas on Euroopa Komisjoni talitused avaldanud suunised „Provision of Services – Frequently asked questions concerning sanctions adopted following Russia’s military aggression against Ukraine and Belarus’ involvement in it“ (Teenuste osutamine – korduma kippuvad küsimused sanktsioonide kohta, mis võeti vastu pärast Venemaa sõjalist rünnakut Ukraina vastu ning Valgevene kaasosalust selles) 21. detsembri 2022. aasta versioonis. Selles dokumendis leidsid need talitused, et määruse nr 833/2014 artikli 5n lõige 2 on kohaldatav notari toimingutele, mida ta teeb Venemaal asutatud juriidiliste isikute arvel. Kuigi dokument ei ole siduv, tekitab see ebakindlust viidatud sätte õige tõlgenduse osas.

31

Teisena, juhul kui asutakse seisukohale, et Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja müügilepingu notariaalne tõestamine rikub määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 punktis b sätestatud keeldu, siis küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas teenus, mida osutab tõlk, kes peab seaduse kohaselt sellise tõestamise ajal tagama tõlke saksa keelde poolele, kes seda keelt ei valda, rikub nimetatud sättes ette nähtud keeldu, kui neid teenuseid osutatakse niisuguse juriidilise isiku esindajatele.

32

Kolmandana ja viimasena on eelmises punktis nimetatud juhtumil siinsel kohtul kahtlusi selle kohta, kas kõrvalülesanded, mida notar tavaliselt täidab, et tagada sellise müügilepingu täitmine pärast selle tõestamist, rikuvad määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 punkti b, kui müüja on Venemaal asutatud juriidiline isik.

33

Neil asjaoludel otsustas Landgericht Berlin (Berliini esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

34

Nende kolme küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et

kuuluvad nimetatud sättes ette nähtud keelu alla osutada niisugusele juriidilisele isikule õigusabiteenuseid.

35

Esimesena, mis puudutab liikmesriigi notari poolt selle liikmesriigi territooriumil asuva ja Venemaal asutatud äriühingule kuuluva kinnisasja müügilepingu tõestamist, siis määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 punkti b kohaselt „[on] [k]eelatud otse või kaudselt osutada […] õigusabiteenuseid […] Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele“.

36

Esiteks, mis puudutab täpsemalt selles sättes kasutatud mõistet „õigusabiteenused“, siis seda ei ole määratletud ei selles sättes ega ka üheski muus määruse nr 833/2014 sättes.

37

Nagu ilmneb väljakujunenud kohtupraktikast, tuleb liidu õiguses määratlemata mõistete tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda nende mõistete harilikust tähendusest tavakeeles, võttes arvesse mõistete kasutamise konteksti ja neid sisaldavate sätete eesmärke (vt selle kohta 30. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Trade Express-L ja DEVNIA TSIMENT, C‑395/22 ja C‑428/22, EU:C:2024:374, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).

38

Tavakeele harilikus tähenduses tähendab mõiste „õigusabi“ aga üldiselt arvamust õigusküsimuses. Mõiste „õigusabi“, mida on kasutatud määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 seoses terminiga „teenused“, viitab majandustegevusele, mis põhineb teenuseosutaja ja tema kliendi vahelisel suhtel, mille ese on õigusliku arvamuse andmine, milles teenuseosutaja annab õigusküsimustes arvamuse seda palunud isikutele.

39

Termini „õigusabiteenus“ sellist sisustamist kinnitab määruse 2022/1904 põhjendus 19, milles on märgitud, et need teenused hõlmavad „klientide õigusnõustamist hagita menetluses, sealhulgas äritehingutes, mis sisaldab õiguse kohaldamist või tõlgendamist“, „klientidega või nende nimel osalemist äritehingutes, läbirääkimistel ja muudes suhetes kolmandate isikutega“ ning „õigusdokumentide ettevalmistamist, täitmist ja kontrollimist“.

40

Kaks esimest selles põhjenduses nimetatud tegevust viitavad nimelt teenuseosutaja ja tema „kliendi“ vahelisele suhtele ning käsitlevad selle teenuseosutaja rolli osas, milles ta kliendi huvides abistab ja nõustab seda klienti kolmandate isikutega tehtavate tehingute õiguslikes aspektides. Selles põhjenduses nimetatud kolmandat liiki tegevus, mis seisneb „õigusdokumentide ettevalmistamises, täitmises ja kontrollimises“, puudutab kaht esimest tüüpi tegevuste kõrvaltegevust.

41

Ent tegevused, mida on silmas peetud mõiste „õigusabiteenus“ all määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 tähenduses, eristuvad selgelt nendest tegevustest, mille täitmine võib ette tulla ametiasutustel või muudel üksustel, kellele riik on usaldanud nende ametiasutuste järelevalve all üldise huvi ülesande täitmise ja kellele on selleks antud kodanike suhtes teatavad siduvad volitused. Nimelt ei ole nende ametiasutuste ülesanne pakkuda teenuseid, mis seisnevad isikutele õigusküsimustes arvamuste andmises, et edendada või kaitsta nende isikute erihuve.

42

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et Saksa õiguse kohaselt nõuab Saksamaal asuva kinnisasja kohta sõlmitud müügileping tingimata notari kui sõltumatu avalik-õigusliku ameti kandja sekkumist, et see leping saaks tõestatud dokumendi staatuse. Niisuguse tõestamisega kinnitab notar sellise lepingu seaduslikkust, pannes sellele tema ametisse nimetanud liidumaa vapikujutisega ametliku pitsatijäljendi. Selline sekkumine, mis toimub lepingupoolte taotlusel, kuulub avaliku teenuse osutamise ülesannete hulka, mille riik on notaritele usaldanud ja mida riik peaks ilma sellise volituseta täitma oma organite vahendusel. Selle ülesande täitmisel on notaritele antud siduv pädevus, kuna nad võivad keelduda niisuguse müügilepingu tõestamisest mõnel seaduses ette nähtud alusel.

43

Lisaks, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 43 ja 44, näib notari sekkumine piirduvat asjaomase müügilepingu tõestamisega või olenevalt asjaoludest selle lepingu tõestamisest keeldumisega, et täita täiesti sõltumatult ja erapooletult notaril lasuvat seadusest tulenevat kohustust, pakkumata lisaks tõestamistoimingule õigusabi poolte konkreetsete huvide edendamiseks.

44

Seega näib, et sellisel tõestamisel ei tegutse notar ühe või teise poole või mõlema poole erihuvide edendamiseks, vaid erapooletult ja nende poolte ning nende vastavate huvide suhtes ühevõrra neutraalselt, üksnes seaduse ja õiguskindluse huvides. Arvestades tehingute notariaalse tõestamise spetsiifilist korda Saksa õiguskorras ning seal tõestatud tehingutega seostatavaid õiguslikke tagajärgi, mida on nimetatud käesoleva kohtuotsuse punktides 42 ja 43, ei näi see tõestamine vastavat nimetatud kohtuotsuse punktis 38 nimetatud tegevustele.

45

Sellest tuleneb, nagu kohtujurist sisuliselt rõhutas oma ettepaneku punktides 35, 37–39, 41–43 ja 47 – ja kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist –, et niisugune Venemaal asutatud äriühingule kuuluva korteri müügilepingu notariaalne tõestamine, mida on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktides 42 ja 43, ei kuulu „õigusabiteenuste“ mõiste alla määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 tähenduses ega seega ka viidatud sätte punktis b sätestatud niisuguste teenuste sellisele juriidilisele isikule osutamise keelu kohaldamisalasse.

46

Teiseks kinnitab määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 niisugust grammatilist tõlgendust normatiivne kontekst, millesse see säte ja viidatud määrus paigutuvad.

47

Nimelt, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 53–55 ja 60–64 rõhutas, on määruse nr 833/2014 artikli 5aa lõikes 1 ühelt poolt nähtud ette keeld osaleda otse või kaudselt mis tahes tehingutes juriidiliste isikutega, kes vastavad teatavatele kriteeriumidele, mille hulka kuulub see, et nad on asutatud Venemaal või väljaspool liitu, et nad on kantud selle määruse XIX lisas sätestatud Vene riigi äriühingute loetellu, et nad on Vene riigi kontrolli all või neist üle 50% kuulub Vene riigi omandisse või et neil on otseseid sidemeid nimetatud riigiga või viidatud lisas loetletud üksustega. Samas ei ole ei selles sättes ega üheski teises selle määruse sättes ette nähtud üldist keeldu osaleda juriidilise isikuga sõlmitud tehingus pelgalt seetõttu, et see isik on asutatud Venemaal, või keeldu võõrandada liidu territooriumil asuvat ja sellisele isikule kuuluvat kinnisasja.

48

Teiselt poolt, kuigi määrus nr 269/2014 näeb ette piiravad meetmed Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevuse eest vastutavate isikute ja nendega seotud isikute ja üksuste suhtes, kohaldatakse määruse artiklis 2 sätestatud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist ning rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeldu üksnes teatavate selle määruse I lisas ammendavalt loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes.

49

Kui aga määruse nr 833/2014 artikli 5n lõiget 2 tuleks tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud keeld laieneb sellisele tõestamistoimingule, nagu on kõne all põhikohtuasjas, viiks see – nagu rõhutas kohtujurist oma ettepaneku punktides 59 ja 64 – vastuoludeni ühelt poolt selle määruse kohaldamisel ning teiselt poolt nimetatud määruse ja määruse nr 269/2014 vahel.

50

Nimelt, kuigi tehingud liidu territooriumil asuvate ja Venemaal asutatud juriidilistele isikutele kuuluvate kinnisasjadega jäävad määruse nr 833/2014 alusel lubatavaks, võivad need tehingud teatavates liikmesriikides, nagu Saksamaa Liitvabariik, kus kinnisasja müügilepingu notariaalne tõestamine on sellise kinnisasja võõrandamise vältimatu tingimus, osutuda praktikas takistatuks ja seda sõltumata sellest, kas nende juriidiliste isikute suhtes kehtib määruse nr 269/2014 alusel neile kuuluva vara käsutamise keeld või mitte.

51

Määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 ette nähtud keelu tagajärgede selline varieeruvus liikmesriigiti vastavalt kehtivale notarisüsteemile ei saanud aga olla liidu seadusandja kavatsus.

52

Kolmandaks, vastupidi sellele, mida Eesti, Madalmaade ja Poola valitsus võisid oma kirjalikes seisukohtades või kohtuistungil mõista anda, ei ole käesoleva kohtuotsuse punktis 45 esitatud tõlgendus vastuolus määruse nr 833/2014 ega määruse nr 269/2014 eesmärgiga.

53

Kõigepealt, nagu nähtub otsuse 2022/1909 põhjendusest 8 ja määruse nr 833/2014 põhjendusest 2, kehtestati uued piiravad meetmed, mille hulgas on keeld osutada õigusabiteenuseid, „Venemaa ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks ning [et] survesta[da] veelgi tugevamalt Venemaad oma agressioonisõda lõpetama“ ning „et suurendada Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse kulukust Venemaa jaoks ning toetada kriisi rahumeelset lahendamist“. Samas ei nähtu ei sellest otsusest ega sellest määrusest ega määrusest 2022/1904, et selle keelu kehtestamisega soovis nõukogu, kes need aktid vastu võttis, jõuda selleni, et selle keelu tõttu võiksid Venemaal asuvad juriidilised isikud teatavates liikmesriikides olla olukorras, kus neil ei ole võimalik oma kinnisvara käsutada.

54

Nõukogu mitte ainult ei märkinud kohtuistungil, et tal ei olnud kavatsust kehtestada Venemaal asutatud juriidilistele isikutele keeldu võõrandada neile kuuluvat kinnisvara, mis asub liidu territooriumil, vaid täpsustas vastuseks Euroopa Kohtu küsimusele, et määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keeld õigusabiteenuseid osutada oli kantud eesmärgist muuta liidu territooriumil tegutsevatele Venemaa juriidilistele isikutele oma äritegevuse jätkamine sellel territooriumil raskemaks ja seeläbi mõjutada Venemaa majandust. Ent Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja müügilepingu notariaalset tõestamist niisugusel kujul, nagu see on reguleeritud Saksa õiguses, ei saa pidada nimetatud eesmärgiga vastuolus olevaks.

55

Viimaseks, kuivõrd määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keeldu tuleb mõista nii, et sellega taotletakse otsuse 2022/1909 põhjenduses 5 nimetatud eesmärki hoida ära kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehoidmine, tuleb märkida, nagu seda tegi ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 74, et kuivõrd selle määrusega ei ole kehtestatud üldist keeldu äritehingute suhtes Venemaal asutatud juriidiliste isikutega, ei ilmne, kuidas Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja müügilepingu notariaalne tõestamine niisugusel kujul, nagu see on reguleeritud Saksa õiguses, saaks a priori ja üldisel viisil aidata kaasa kehtestatud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmisele.

56

Eelnevalt esitatust tuleneb, et ei ilmne, et Saksamaal asuva ja Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva kinnisasja müügilepingu tõestamine Saksa notari poolt kuuluks määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keelu osutada õigusabiteenuseid kohaldamisalasse.

57

Teisena puudutavad eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused küsimust, kas Saksa õiguses ette nähtud ülesanded, mida notar täidab Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva Saksamaal asuva kinnisasja tõestatud müügilepingu täitmise tagamiseks, kuuluvad selle keelu kohaldamisalasse.

58

Eelotsusetaotluse kohaselt on nendeks ülesanneteks muu hulgas hoida müügilepingukohast ostusummat deposiitkontol ja kanda see üle müüjale, kustutada kinnisasjale seatud koormatised ja kanda kinnisasja omandi üleminek kinnistusraamatusse.

59

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on iga nimetatud ülesande puhul hinnata, kas need eeldavad, et notar annab pooltele õigusabi selle tõlgenduse tähenduses, mis anti mõistele „õigusabiteenus“ käesoleva kohtuotsuse punktis 38.

60

Sellega seoses ja kui ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu antavast lõplikust hinnangust ei ilmne teisiti, ei tundu kõnealused ülesanded eeldavat, et notar annaks kinnisasja müügilepingu pooltele mis tahes õigusabi.

61

Kolmanda ja viimasena puudutavad eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused tõlketeenuseid, mida osutab tõlk Venemaal asutatud juriidilisele isikule kuuluva ja Saksamaal asuva kinnisasja müügilepingu tõestamisel, et abistada asjaomase juriidilise isiku esindajat, kes ei valda tõestamismenetluses kasutatavat keelt.

62

Arvestades, et tõlgi kutseala ei ole õiguslikku laadi, ei saa tõlgi poolt dokumendi tõestamisel osutatavad tõlketeenused kujutada endast „õigusabi“ elementi, nii nagu seda mõistetakse käesoleva kohtuotsuse punktis 38 viidatud sõnade harilikus tähenduses, isegi kui asjaomane teenus seisneb mõnes õigusvaldkonnas tegutseva õigusala spetsialisti abistamises. Pealegi, nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktist 56, ei ilmne, et Saksa notari poolt niisuguse kinnisasja müügilepingu tõestamine nagu põhikohtuasjas kuuluks määruse nr 833/2014 artikli 5n lõikes 2 sätestatud keelu osutada õigusabiteenuseid kohaldamisalasse. Sellest järeldub, et osutades dokumendi notariaalse tõestamise käigus tõlketeenuseid, et abistada juriidilise isiku esindajat, kes ei valda tõestamismenetluses kasutatavat keelt, ei osuta tõlk juriidilisele isikule „õigusabiteenuseid“ selle sätte tähenduses. Järelikult ei kuulu need teenused selles sättes ette nähtud keelu kohaldamisalasse.

63

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb eelotsuse küsimustele vastata, et määruse nr 833/2014 artikli 5n lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et

ei kuulu nimetatud sättes ette nähtud keelu alla osutada niisugusele juriidilisele isikule õigusabiteenuseid.

64

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

Nõukogu 31. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, mida on muudetud nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määrusega (EL) 2022/1904, artikli 5n lõike 2 punkti b

tuleb tõlgendada nii, et

ei kuulu nimetatud sättes ette nähtud keelu alla osutada niisugusele juriidilisele isikule õigusabiteenuseid.