Teatises selgitatakse koolide ja õpetamise probleeme ELis ning tuuakse välja viisid, kuidas EL saab ELi riike toetada nende koolisüsteemide reformimisel nimetatud probleemide lahendamiseks.

PÕHIPUNKTID

Koolidel on elukestvas õppes keskne roll ja seetõttu on vaja parandada koolihariduse kvaliteeti ja tulemuslikkust. Peaaegu kõik ELi riigid on silmitsi mitme olulise probleemiga.

Puudused pädevuste arendamisel:
- igal viiendal õpilasel on tõsiseid raskusi lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes, mis toob neile tõenäoliselt kaasa elukestvad takistused nii sotsiaalse kaasatuse osas kui ka tööalaselt;
- suhteliselt väike osa õpilastest saavutab väga häid tulemusi;
- paljudel noortel puuduvad asjakohased digitaaloskused;
- vaatamata edusammudele strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamise suunas vähendada koolist väljalangenute osakaalu alla 10%, lahkub liiga palju noori haridusest või koolitusest ennetähtaegselt.
Kooliharidus ei täida täielikult oma rolli võrdsuse ja sotsiaalse õigluse edendajana:
- matemaatikas ja loodusteadustes on sooline erinevus vähenenud, kuid soolised stereotüübid muudavad kaasamise veel raskemaks;
- ebasoodsa taustaga noorte puhul on tõenäosus neli korda suurem, et neil on madal haridustase, kui soodsa taustaga noortel;
- sisserändaja taustaga ja roma rahvusest õpilastega on seotud spetsiifilised probleemid;
- Eesti ja Soome on näidanud, et kooliharidussüsteemis on võimalik saavutada kõrge tase üheaegselt nii oskuste kui ka võrdsuse tagamisel.
Tehnoloogia ja digitaalvaldkonna kiire muutumine mõjutab majandust ja ühiskonda:
- koolid peavad selle uue reaalsusega paremini kohanema: ei ole enam piisav, et noortele õpetatakse oskusi või teadmisi, mis ei pruugi olla püsivad;
- koolid peavad arendama toimetulekut ja võimet kohaneda muutustega uute õppimisviiside abil üha mobiilsemas ja digitaalsemas maailmas;
- haridussüsteeme on vaja moderniseerida, et edendada loovust, kriitilist mõtlemist ja ettevõtlikku meelelaadi.

ELi toetus aitab probleeme lahendada kolmes valdkonnas.

Paremate ja kaasavamate koolide loomine, sealhulgas:
- õpilaste ja nende pädevuste arendamise toetamine;
- õppimise parandamine uute koostöövormide abil, nagu kohalike teenuseosutajate, kogukondlike organisatsioonide, ettevõtete ja ülikoolidega, et aidata noortel valmistuda tulevaseks tööks ja õpinguteks;
- juurdepääsu parandamine alusharidus- ja lapsehoiuteenusele ning selle kvaliteedi parandamine.
Õpetajate ja koolijuhtide toetamine, et saavutada õpetamise ja õppimise kõrge tase, sealhulgas:
- õpetajakarjääri atraktiivsemaks muutmine;
- õpetamise käsitlemine ametina, kus õpitakse kogu karjääri vältel ja töötatakse ühiselt;
- koolide juhtimise toetamine.
Kooliharidussüsteemide juhtimise muutmine paremini toimivaks, õiglasemaks ja tõhusamaks:
- koolide rahaliste vahendite piisav ja tõhus investeerimine;
- autonoomia ja kvaliteedi ühendamine.

Euroopa Komisjon kohustub ka:

tihendama koolide koostööd programmi „Erasmus+“ kaudu ja osalemist eTwinningu projektis;
töötama välja enesehindamise vahend digitaalse suutlikkuse hindamiseks koolidele;
toetama koolihariduse kvaliteedi parandamist loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas koolide ning kõrgharidus- ja teadusasutuste ja ettevõtete vahel sidemete ja koostöö arendamise kaudu;
edendama ja toetama katsemeetmeid, et töötada programmi „Erasmus+“ 2018. aasta tööprogrammi osana välja mitmekeelse ja mitmekesises õpikeskkonnas õpetamise metoodika;
järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee järeldusi ning toetama selleks ELi riikide koostööd Euroopa eripedagoogika arendamise agentuuriga;
toetama kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiuteenuste osutamiselparimate tavade jagamist;
andma õpetajate ja koolijuhtide karjääri ja tööalase arengu kohta poliitilisi suuniseid;
lihtsustama tulevaste õpetajate juurdepääsu praktiliste õpetamiskogemuste omandamisele välismaal ja edendama võimalusi selliste kogemuste omandamiseks programmi „Erasmus+“ toetusel;
looma koolide kutsetöötajate jaoks veebikooskonnad ja veebipõhised vahendid;
arendama koostööd Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et koguda ühiseid võrreldavaid andmeid koolipersonali kohta;
looma koostöös OECDga nõudlusel põhinev tehniline tugiliikmesriikide jaoks, kes vajavad abi kooliharidussüsteemi ulatusliku reformikava puhul;
tegema ettepaneku kooliharidussüsteemi kulutuste tulemuslikkust ja tõhusust käsitleva ühisaruande kohta;
töötama koostöös ELii riikide ja sidusrühmadega välja poliitilised suunised kvaliteedi tagamisekohta.

Mis saab edasi

Kooliharidussüsteemide reformimine on ELi riikide ülesanne, kuid komisjon on valmis neid toetama paljude ELi vahendite ja menetluste kaudu. Euroopa poolaasta on läbiproovitud vahend, samas vabatahtlikku koostööd HK 2020 raames tuleks ELi riikide abistamiseks edasi arendada. Eelkõige tuleks täiel määral ära kasutada hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate tulemusi, et aidata ELi riikidel teha informeeritud ja tõenditel põhinevaid poliitilisi otsuseid.

TAUST

Vt ka:

Euroopa sotsiaalõiguste sammas (Euroopa Komisjoni veebileht)
Euroopa uus oskuste tegevuskava (Euroopa Komisjoni veebileht)
Neljas kestliku arengu eesmärk: haridus (ÜRO veebileht)

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon (COM(2017) 248 final, 30.5.2017)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Investeerimine Euroopa noortesse (COM(2016) 940 final, 7.12.2016)

Viimati muudetud: 10.08.2017

Top