Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62015TN0590

    Kohtuasi T-590/15: 12. oktoobril 2015 esitatud hagi – Onix Asigurări versus EIOPA

    ELT C 414, 14.12.2015, p. 34–35 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    14.12.2015   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 414/34


    12. oktoobril 2015 esitatud hagi – Onix Asigurări versus EIOPA

    (Kohtuasi T-590/15)

    (2015/C 414/45)

    Kohtumenetluse keel: rumeenia

    Pooled

    Hageja: Onix Asigurări SA (Bukarest, Rumeenia) (esindaja: advokaat M. Vladu)

    Kostja: Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA)

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tuvastada, et kostja jättis võtmata vastu otsuse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ artikli 40 lõike 6 sätete väära kohaldamise kohta Istituto per la Vigilanza sulle Assicurazioni [kindlustusvaldkonna Itaalia järelevalveasutus] poolt;

    teise võimalusena tühistada apellatsiooninõukogu 3. augusti 2015. aasta otsus BOA 2015 001, ja ka presidendi 6. juuni 2014. aasta otsus EIOPA-14-267, mida kinnitas 24. novembri 2014. aasta seisukoht EIOPA-14-653;

    tuvastada, et kostja vastutab kahju eest, mis tekkis hagejale seetõttu, et kostja ei võtnud vastu otsust, millele on viidatud esimeses nõudes, ja et ta võttis vastu otsused, millele on viidatud teises nõudes.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

    1.

    Esimene väide puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 17 rikkumist

    Puudub kostja õiguspäraselt vastu võetud otsus uurimise alustamise põhjendatuse ja vajaduse kohta;

    Presidendi 6. juuni 2014. aasta otsus EIOPA-14-267 võeti vastu ilma, et täidetud oleks olnud määruse artikli 39 lõigetes 1, 2 ja 3 ette nähtud tingimused;

    Presidendi 6. juuni 2014. aasta otsuse EIOPA-14-267 põhjendusel ei ole mingit seost uurimise alustamise vajadust puudutavate aspektidega ja tegelikult sisaldab see ainult kaalutlusi menetluslike meetmete kohta, mida hageja saab Itaalia siseriikliku asutuse vastu võetud otsuse suhtes kasutada;

    2.

    Teine väide puudutab olulise vorminõude rikkumist seoses apellatsiooninõukogu 3. augusti 2015. aasta otsusega BOA 2015 001 ja presidendi 6. juuni 2014. aasta otsusega EIOPA-14-267

    Apellatsiooninõukogu võttis oma otsuse vastu ilma, et ta oleks analüüsinud presidendi 6. juuni 2014. aasta otsuse EIOPA-14-267 õiguspärasust ja põhjendatust ning tegi lahendi ilma, et ta oleks analüüsinud kõiki talle esitatud dokumente;

    Presidendi 6. juuni 2014. aasta otsus EIOPA-14-267 võeti vastu ilma, et määruse artikli 39 lõigetes 1, 2 ja 3 ette nähtud tingimused oleksid olnud täidetud ja see otsus ei olnud ka põhjendatud vähemalt osas, mis puudutab uurimise all olevaid peamisi aspekte.

    3.

    Kolmas väide puudutab varalise kahju esinemist ja hageja imago kahjustamist (käibe ja kasumi vähenemine, negatiivne mõju tema reputatsioonile) hageja otsese ja tahtliku tegevuse tõttu seoses otsuse vastu võtmata jätmisega ja eespool viidatud otsuste – mis on tühised – vastuvõtmisega.


    Top