—

tühistada ELTL artikli 263 alusel, nõukogu 31. juuli 2014. aasta otsus 2014/512/ÜVJP (1), nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrus (EÜ) nr 833/2014 (2), nõukogu 8. septembri 2014. aasta otsus 2014/659/ÜVJP (3), ja nõukogu 8. septembri 2014. aasta määrus (EÜ) nr 960/2014 (4) hagejat puudutavas osas;

—

tunnistada ELTL artikli 277 alusel õigusvastaseks/kohaldamatuks nõukogu otsuse 2014/512/ÜVJP artikkel 1, nõukogu määruse 833/2014 artikkel 5, nõukogu otsuse 2014/659/ÜVJP artikkel 1, ja nõukogu määruse 960 2014 artikli 1 lõige 5.

1.

Esimene väide, et nõukogu ei ole esitanud sobivaid või piisavaid põhjendusi, et lisada hageja nõukogu otsusesse 2014/512/ÜVJP, nõukogu määrusesse (EL) nr 833/2014, nõukogu otsusesse 2014/659/ÜVJP ja nõukogu määrusesse (EL) nr 960/2014 (edaspidi „vaidlustatud meetmed”). Nõukogu on kohustatud esitama konkreetsed põhjused, miks konkreetne üksus on lisatud kõnealuse piirava meetme kohaldamisalasse. Nõukogu ei ole põhjendanud oma otsust kohaldada vaidlustatud meetmeid hageja suhtes, või teise võimalusena ei ole esitanud piisavaid/sobivaid põhjendusi või isegi teatanud hagejale, et ta on nendesse meetmetesse lisatud, ega ole seetõttu seda kohustust täitnud.

2.

Teine väide, et nõukogu on teinud ilmse vea, kui ta järeldas, et hageja puhul olid täidetud kriteeriumid vaidlustatud meetmetesse lisamiseks. Hagejat ei juhi Vene riik ja tal ei ole „konkreetset mandaati edendada Venemaa majanduse konkurentsivõimet, selle mitmekesistamist ja investeeringute soodustamist”.

3.

Kolmas väide, et nõukogu ei ole kaitsnud hageja kaitseõigust ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Kuna nõukogu jättis hagejale teatamata, et teda on vaidlustatud meetmetesse lisatud, ega esitanud põhjusi selle lisamise kohta või mis tahes tõendeid selle põhjendamiseks, ega andnud võimalust esitada selle kohta märkusi, siis rikub see tegevus hageja kaitseõigusi ja tema õigust tõhusale kohtulikule kaitsele Euroopa Kohtu poolt.

4.

Neljas väide, et nõukogu on põhjendusteta ja ebaproportsionaalselt rikkunud hageja põhiõigusi, sh õigust omandi, äritegevuse ja maine kaitsele. Täpsemalt tähendab hageja lisamine vaidlustatud meetmetesse põhiõiguste harta artikliga 17 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni esimese protokolli artiklis 1 tagatud omandiõiguse segamatu kasutamise ning hageja maine põhjendamatut ja ebaproportsionaalset piirangut.

5.

Mis puudutab õigusvastaseks tunnistamist, siis on esimene väide, et nõukogu otsuse 2014/512/ÜVJP artikkel 1, määruse nr 833/2014 artikkel 5, nõukogu otsuse 2014/659/ÜVJP artikkel 1 ja määruse nr 960/2014 artikli 1 lõige 5 on õigusvastased, kuna need ei ole proportsionaalsed eesmärkidega, mida vaidlustatud meetmed peaksid ilmselt saavutama, st avaldama mõju Venemaa valitsusele, et see muudaks oma poliitikat Ukraina suhtes.

6.

Mis puudutab õigusvastaseks tunnistamist, siis on teine väide, et vaidlustatud meetmed rikuvad Euroopa Liidule rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, sh Euroopa Liidu kohustusi, mis tulenevad teenustekaubanduse üldlepingu II(1), XVI ja XVII artiklist ja Euroopa Ühenduste ja Vene Föderatsiooni vahelise partnerluse ja koostöö lepingu sätteid. Lisaks on vaidlustatud meetmete tagajärjel liikmesriigid rikkunud oma kohustusi kaubandus- ja merendusalase sõpruslepingu ja sarnaste lepingute alusel.