EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62014CA0421
Case C-421/14: Judgment of the Court (First Chamber) of 26 January 2017 (request for a preliminary ruling from the Juzgado de Primera Instancia No 2 de Santander — Spain) — Banco Primus SA v Jesús Gutiérrez García (Reference for a preliminary ruling — Directive 93/13/EEC — Contracts concluded between sellers or suppliers and consumers — Unfair terms — Mortgage loan agreements — Mortgage enforcement proceedings — Limitation period — Function of the national courts — Res judicata)
Kohtuasi C-421/14: Euroopa Kohtu (esimene koda) 26. jaanuari 2017. aasta otsus (Juzgado de Primera Instancia n° 2 de Santanderi eelotsusetaotlus – Hispaania) – Banco Primus SA versus Jesús Gutiérrez García (Eelotsusetaotlus — Direktiiv 93/13/EMÜ — Müüjate või teenuste osutajate ja tarbijate vahel sõlmitud lepingud — Ebaõiglased tingimused — Hüpoteeklaenuleping — Hüpoteegiga tagatud kinnisasja täitemenetlus — Õigustlõpetav tähtaeg — Siseriiklike kohtute ülesanne — Kohtulahendi seadusjõud)
Kohtuasi C-421/14: Euroopa Kohtu (esimene koda) 26. jaanuari 2017. aasta otsus (Juzgado de Primera Instancia n° 2 de Santanderi eelotsusetaotlus – Hispaania) – Banco Primus SA versus Jesús Gutiérrez García (Eelotsusetaotlus — Direktiiv 93/13/EMÜ — Müüjate või teenuste osutajate ja tarbijate vahel sõlmitud lepingud — Ebaõiglased tingimused — Hüpoteeklaenuleping — Hüpoteegiga tagatud kinnisasja täitemenetlus — Õigustlõpetav tähtaeg — Siseriiklike kohtute ülesanne — Kohtulahendi seadusjõud)
ELT C 104, 3.4.2017, p. 9–11
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
3.4.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 104/9 |
Euroopa Kohtu (esimene koda) 26. jaanuari 2017. aasta otsus (Juzgado de Primera Instancia no 2 de Santanderi eelotsusetaotlus – Hispaania) – Banco Primus SA versus Jesús Gutiérrez García
(Kohtuasi C-421/14) (1)
((Eelotsusetaotlus - Direktiiv 93/13/EMÜ - Müüjate või teenuste osutajate ja tarbijate vahel sõlmitud lepingud - Ebaõiglased tingimused - Hüpoteeklaenuleping - Hüpoteegiga tagatud kinnisasja täitemenetlus - Õigustlõpetav tähtaeg - Siseriiklike kohtute ülesanne - Kohtulahendi seadusjõud))
(2017/C 104/16)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Juzgado de Primera Instancia no 2 de Santander
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Banco Primus SA
Kostja: Jesús Gutiérrez García
Resolutsioon
1. |
Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikleid 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline siseriikliku õiguse säte nagu 14. mai 2013. aasta seaduse 1/2013 hüpoteeklaenu lepingute võlgnike kaitse tugevdamise, võla restruktureerimise ja sotsiaalüüri kohta (ley 1/2013 de medidas para reforzar la protección a los deudores hipotecarios, reestructuración de deuda y alquiler social) neljas üleminekusäte, millega on tarbijatele – kelle suhtes on algatatud hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlus, kuid mida ei ole enne selle sätte kehtestanud seaduse jõustumise kuupäeva lõpetatud – kehtestatud ühekuuline õigust lõpetav tähtaeg – mida hakatakse arvestama alates selle seaduse avaldamise kuupäevale järgnevast päevast –, et esitada hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluses vastuväide, et lepingutingimused on ebaõiglased. |
2. |
Direktiivi 93/13 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus selline siseriiklik õigusnorm, nagu tuleneb 7. jaanuari 2000. aasta seadusest 1/2000 tsiviilkohtumenetluse kohta (ley 1/2000 de Enjuiciamiento Civil), muudetud 14. mai 2013. aasta seadusega 1/2013 hüpoteeklaenu lepingute võlgnike kaitse tugevdamise, võla restruktureerimise ja sotsiaalüüri kohta (ley 1/2013 de medidas para reforzar la protección a los deudores hipotecarios, reestructuración de deuda y alquiler social), hiljem 28. juuni 2013. aasta kuningliku dekreetseadusega 7/2013, mis käsitleb kiireloomulisi fiskaal- ja eelarvemeetmeid ning meetmeid teadusuuringute, arengu ja innovatsiooni edendamiseks (real decreto-ley 7/2013 de medidas urgentes de naturaleza tributaria, presupuestarias y de fomento de la investigación, el desarrollo y la innovación), ja lõpuks 5. septembri 2014. aasta kuningliku dekreetseadusega 11/2014 pankrotivaldkonna erakorraliste meetmete kohta (real decreto-ley 11/2014 de medidas urgentes en materia concursal), artiklist 207 ja millega keelatakse siseriiklikul kohtul omal algatusel uuesti hinnata lepingu tingimuste ebaõiglust, kui lepingu kõikide tingimuste õiguspärasuse kohta selle direktiivi suhtes on juba tehtud seadusjõustunud kohtulahend. Seevastu juhul, kui on olemas üks või mitu lepingutingimust, mille võimalikku ebaõiglust ei ole hinnatud vaidlusaluse lepingu varasema kohtuliku kontrolli käigus, mis on lõpetatud seadusjõustunud kohtulahendiga, tuleb direktiivi 93/13 tõlgendada nii, et siseriiklik kohus, kellele tarbija on korrakohaselt esitanud vastuväite, peab poolte taotlusel või omal algatusel hindama lepingutingimuste väidetavat ebaõiglust kohe, kui siseriiklikule kohtule on teada selleks vajalikud õiguslikud ja faktilised asjaolud. |
3. |
Direktiivi 93/13 artikli 3 lõiget 1 ja artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et:
|
4. |
Direktiivi 93/13 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus kohtu poolt antud tõlgendus sellisele siseriikliku õiguse sättele, mis reguleerib laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise ja laenu kohese tagastamise nõudmise tingimusi ja milleks on seaduse 1/2000 (muudetud dekreetseadusega 7/2013) artikli 693 lõige 2, millega keelatakse siseriikliku kohtul, kes tunnistas selle lepingutingimuse ebaõiglaseks, seda tingimust tühiseks tunnistada ja seda mitte kohaldada, kuna ettevõtja seda tingimust tegelikult ei kohaldanud, vaid järgis selle siseriikliku õiguse sättega ette nähtud tingimusi. |