EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.3.2022

COM(2022) 138 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Varustuskindlus ja taskukohased energiahinnad:










võimalused koheste meetmete võtmiseks ja järgmiseks talveks valmistumiseks

SISSEJUHATUS

Maagaasi ja elektri jaehinnad on viimase 12 kuu jooksul tõusnud vastavalt 65 % ja 30 %. Venemaa sissetung Ukrainasse raskendab seda keerulist olukorda tarneprobleemidega ning on suurendanud hindade kõikumist. Kõrged energiahinnad kiirendavad inflatsiooni, kahjustavad Euroopa majandust ning mõjutavad majanduse taastumist COVID-19 kriisist.

Euroopa Komisjon võttis osana vastusest sellele erakorralisele olukorrale 2021. aasta oktoobris vastu meetme- ja toetuspaketi, 1 et leevendada tarbijatele ja ettevõtjatele avalduvat mõju ELi ja liikmesriikide tasandil. Tarbijate, leibkondade ja majandussektorite energiakulude vähendamiseks kavandatud sihipärased toetusmeetmed on aidanud survet leevendada.

Komisjoni 8. märtsi 2022. aasta teatises kava „REPowerEU“ kohta 2 anti liikmesriikidele täiendavaid suuniseid, kuidas leevendada elektrihindade tõusu leibkondade ja ettevõtjate jaoks ning kuidas kasutada nende meetmete rahastamiseks osa elektritootjate suuri kasumeid. Kestlikuma energiasüsteemi tagamiseks esitab komisjon mais kava, mille kohaselt lõpetatakse järk-järgult Euroopa sõltuvus Venemaa fossiilkütustest ja suurendatakse samal ajal kogu ELi hõlmava energiasüsteemi vastupanuvõimet.

ELi juhid leppisid 10.–11. märtsil 2022 Versailles’s kokku, 3 et ELi sõltuvus Venemaa gaasi-, nafta- ja söeimpordist kaotatakse järk-järgult niipea kui võimalik, ning kutsusid komisjoni üles esitama märtsi lõpuks kava, et tagada järgmisel talvehooajal varustuskindlus ja taskukohased energiahinnad. Samal ajal kohustusid ELi juhid 8. märtsi 2022. aasta teatisele tuginedes kiiresti uurima energiahinnatõusu mõju elanikkonnale ja ettevõtjatele, eelkõige haavatavale elanikkonnale ja VKEdele, ning kaaluma konkreetseid võimalusi selle käsitlemiseks, muu hulgas Euroopa Ülemkogu järgmise, 24.–25. märtsi 2022. aasta kohtumise raames.

Käesolev teatis on vastus ELi juhtide üleskutsele. Selles kirjeldatakse hinnatõusude leevendamiseks kavandatud konkreetsete erakorraliste lühiajaliste võimaluste eeliseid ja puudusi. Samuti pakutakse selles välja ühised Euroopa meetmed gaasiturul probleemi algpõhjustega tegelemiseks, et tagada järgmisel talvel ja pärast seda mõistlike hindade juures varustuskindlus. Sel eesmärgil võimaldaksid ELi partnerlussuhted kolmandate riikidega osta ühiselt gaasi ja vesinikku. Lisaks peaks teatises esitatud ettepanek Euroopa gaasi hoiustamise poliitika kohta aitama parandada kogu ELi hõlmava energiasüsteemi vastupidavust.

VÕIMALUSED ELANIKKONNALE JA ETTEVÕTJATELE KÕRGETEST ELEKTRIHINDADEST TULENEVA MÕJU LEEVENDAMISEKS

Liikmesriigid, sidusrühmad ja akadeemilises arutelus osalejad on pakkunud mitmesuguseid võimalusi erakorraliste meetmete võtmiseks, et piirata kõrgete elektrihindade mõju. Nende meetmete eesmärk on pakkuda leevendust lõpptarbijatele, kahjustamata samas pikemas perspektiivis rohelise kokkuleppe üldiste eesmärkide (sealhulgas CO2 heite vähendamine ja energiatõhusus) saavutamist. Selleks et neid ajutisi ja sihipäraseid erandlikke võimalusi saaks edukalt rakendada, peaksid need olema eelarveliselt hallatavad ning need ei tohiks seada ohtu varustuskindlust ega võrdseid tingimusi siseturul.

Elektrihinnaga seotud lühiajalised võimalused võib jaotada üldjoontes järgmisse kahte kategooriasse.

Sekkumisvõimalused, sealhulgas rahaline hüvitis

Nende võimaluste abil saab alandada elektrihindu kas otseselt jaemüügi tasandil või kaudselt hulgimüügiturul.

Jaemüügi tasand

Nende võimaluste eesmärk on leevendada kõrgete hindade mõju lõpptarbijatele, takistamata samal ajal Euroopa elektri- ja gaasiturgudel hulgihindu seadmast. 26 liikmesriiki on kehtestanud kooskõlas komisjoni oktoobri meetme- ja toetuspaketiga 4 sellised kriisimeetmed.

Nende meetmete raames aidatakse vähekaitstud lõpptarbijatele mõeldud otsetoetusega neid, kes seda kõige enam vajavad, ning riigiabiga saab toetada ettevõtjaid, kellele ülemäära kõrged energiahinnad raskusi valmistavad. Riigiabimeetmeid toetatakse 22. märtsil vastu võetud riigiabi uue ajutise kriisiraamistiku alusel, 5 mis võimaldab toetada otseselt või kaudselt mõjutatud ettevõtjaid piiratud otsetoetuste või likviidsustoetuse vormis või anda neile abi kasvanud gaasi- ja elektrikulude katmiseks.

Enamik liikmesriike on alandanud gaasi, elektri ja/või kaugkütte käibemaksumäärasid. Paljusid võimalusi, eelkõige neid, mida pakub energia maksustamise direktiivi raamistik, 6 sealhulgas vähendatud maksumäärad või maksuvabastused kodumajapidamistele, ei ole siiski veel täielikult ära kasutatud. 

Komisjon kaalub liikmesriikidele suuniste andmist selle kohta, kuidas õigusraamistikku, sealhulgas energia maksustamise direktiivi kohaseid riigipõhiseid erandeid 7 kõige paremini ära kasutada, vältimaks ühtse turu moonutusi. 

Kõigi jaemüügi tasandil kavandatud võimaluste eesmärk on pakkuda elanikkonnale ja ettevõtjatele otsest leevendust. Selliste sihipäraste ja ajutiste meetmete rahastamiseks, mis on mõeldud vähekaitstud leibkondade ja ettevõtjate toetamiseks, saab kasutada energiamaksust ja CO2 hinnastamisest või osa energiaettevõtete ebatavaliselt suurest kasumist saadavaid suuremaid tulusid 8 .

Hulgimüügi tasand

Liikmesriigid võivad kaaluda energiavahendajaga mudeli loomist, mille kohaselt mõni üksus ostaks elektrienergiat soodsatel äritingimustel ja teeks selle teatavatele tarbijakategooriatele kättesaadavaks turuhinnast madalama hinnaga, tänu millele antakse eelised tarbijatele edasi, subsideerides põhimõtteliselt madalamate jaehindade ja kõrgemate hulgihindade erinevust.

Muud võimalused hõlmaksid otsest sekkumist elektri hulgimüügiturgude toimimisse. Nendeks võivad olla kas rahaline hüvitis fossiilsetest energiaallikatest elektri tootjatele osa nende erakordselt kõrgete kütusekulude eest, nii et nad vähendaksid hulgimüügiturul pakutavat hinda, või elektrihinna otsene piiramine hulgimüügiturul, kehtestades võrdlusaluse ja kompenseerides pakutud hinnaga tekkiva vahe.

Selliste võimaluste eesmärk oleks vähendada väga kõrgete gaasihindade negatiivset mõju elektrienergia hulgimüügiturul. Nende peamised puudused on eelarvekulu, võimalikud konkurentsimoonutused ning piiriülesele kaubandusele ja seega elektrivarustuskindlusele avalduvad ohud, mille ulatus sõltub kõnealuste võimaluste kavandamisest.

Regulatiivsed võimalused ilma rahalise hüvitiseta

Need võimalused seisnevad regulatiivse piirmäära kehtestamises maksimaalsele hinnale, mida teatavad baaskoormuselektrienergia tootjad võivad nõuda. Kui pikemas perspektiivis vähendaks see võimalus kulusid, siis lühikeses perspektiivis on selle lisaväärtus teatavate tehnoloogiate kasutamisest saadava ülemäärase kasumi käsitlemine.

Nende võimaluste peamised puudused on rakendamisega seotud raskused, kuna need eeldaksid juurdepääsu tootjate kulusid ja tulusid käsitlevale teabele, mis ei pruugi olla avalik-õiguslikele üksustele kättesaadav, ning võimalikud õiguslikud probleemid. Need tekitaksid ka regulatiivset ebakindlust, kuna sellised võimalused võivad kaotada mõningad stiimulid taastuvenergiasse erainvesteeringute tegemiseks, mis on liidu pikaajaliste eesmärkide, s.o vastupanuvõimelise, kestliku ja kindla energiasüsteemi saavutamiseks üliolulised.

Kõiki võimalusi kirjeldatakse ja analüüsitakse üksikasjalikumalt lisas. 

Selle hinnangu põhjal leiab komisjon, et võttes arvesse liikmesriikide erinevat olukorda, ei ole kõrgete elektrihindadega seotud probleemile ühte lihtsat lahendust. Osa võimalusi on sobilikud ainult konkreetses riiklikus kontekstis. Mõned sekkumised eeldavad samas, et ELi õigusnormid ja/või ELi tasandi ühine lähenemisviis oleksid tulemuslikud ega kahjustaks siseturgu ja varustuskindlust. Kõigi võimalustega kaasnevad kulud ja kõigil neil on puudused, sealhulgas ühtse turu toimimise seisukohast.

MÕISTLIKE KULUDEGA GAASIVARUSTUSE TAGAMINE JÄRGMISEL TALVEL JA PÄRAST SEDA

Kui paljude avaliku arutelu käigus välja pakutud võimalustega käsitletakse probleemi tagajärgi, peitub praeguste kõrgete elektrihindade algpõhjus tegelikult gaasiturus. Praegune kõrge elektrihind on tingitud kõrgest gaasihinnast, kuna gaasist elektri tootjad on endiselt sageli need energiatarnijad, kes tulevad elektriturule viimasena, et vastata tegelikule nõudlusele. Gaasi hetketurul on hinnavolatiilsus suur ega ole täielikult seotud turu põhialustega.

Gaasihinna piiramine või kohandamine regulatiivsete vahendite abil on võimalus, mida võib kaaluda, kuna see avaldaks hindadele kohe mõju. Sellega saab anda olulise sõnumi, et EL ei maksa gaasi eest tingimata ükskõik millist hinda, kuid sellist sekkumist tuleks ette näha üksnes viimase abinõuna, kuna sellega kaasnevad teatavad ohud gaasivarustuskindlusele.

Kuna gaasivarude täiendamise hooaeg algab nüüd, on vaja kiiresti kokku leppida ühises strateegias. Praeguste kõrgete hindade ja gaasiturgudel valitseva pingelise olukorra tõttu on gaasihoidlaid järgmiseks talveks keerulisem täita kui tavapärastel aastatel. Liidu ühise mõjujõu kasutamine gaasiimpordi kindlustamiseks parimates võimalikes tingimustes on väga oluline selleks, et vältida olukorda, kus liikmesriigid konkureerivad üksteisega samade tarnete pärast.

Üheskoos tegutsedes on EL tugevam. EL peaks tegutsema ühiselt, et kasutada ära oma turujõudu tarnijatega läbirääkimiste alusel partnerlussuhete sõlmimiseks.

Komisjon on valmis looma ELi tasandil ühiste gaasiostude rakkerühma. Nõudluse koondamisega hõlbustaks ja tõhustaks rakkerühm ELi rahvusvahelist suhtlust veeldatud maagaasi ja gaasi tarnijatega, eesmärgiga tagada enne järgmise talve algust hea hinnaga veeldatud maagaasi ja gaasi import. EL saab lühikeses perspektiivis paremini tagada taskukohase hinnaga veeldatud maagaasi, gaasi ja vesiniku impordi kolmandatest riikidest, kui ta teeb nende riikidega pikaajalist koostööd, luues taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ostmiseks pikaajalised partnerlussuhted, mis oleksid ka aluseks tulevasele vesinikuimpordile.

Seega valmistaks rakkerühm ette energiapartnerlusi peamiste veeldatud maagaasi, gaasi ja vesiniku tarnijatega Vahemere piirkonnas, liidu partneritega Aafrikas, aga ka Lähis-Idas ja USAs.

Rakkerühma toetaksid juhtnõukogus liikmesriikide esindajad. Komisjoni juhitav ühine läbirääkimisrühm peaks gaasitarnijatega läbirääkimisi. Seda tehes tuginetaks COVID-19 pandeemiast saadud kogemusele, mis näitas, et ELi ühine tegevus oli kõigile piisava vaktsiinivaru tagamisel ülioluline.

Rakkerühm edendaks ka ELi gaasitaristu, eelkõige veeldatud maagaasi terminalide, aga ka gaasihoidlate ja torujuhtmete tõhusat kasutamist.

Gaasihoidlate piisav täitmine annab Euroopa tarbijatele mõningase kaitse tarnepuudujääkide ja võimalike tarnehäirete ohu eest, tagades teatava stabiilsuse. Seepärast teeb komisjon ettepaneku ühise ja strateegilise Euroopa gaasi hoiustamise poliitika kohta, mida rakendataks ELi 27 liikmesriigi vahel koordineeritud ühismeetmete ja koormuse jagamise kaudu. Järgmistel kuudel aitab rakkerühm kaasa hoidlate täitmisele enne talve, tehes tihedat koostööd gaasikoordineerimisrühmaga.

Olemasoleva hoidlataristu kasutamise optimeerimiseks on vaja ühiseid jõupingutusi. Kui gaasi hoiustamise meetmeid võetakse ühiselt, mitte eraldi, saab vältida üleinvesteerimist, sest gaas on ajutiselt kasutatav energiaallikas ning igasugune uus taristu peaks olema pikemas perspektiivis kasutatav puhtamate energiaallikate, eelkõige vesiniku jaoks.

Hoidlate piisava täitmistaseme tagamiseks on komisjon teinud seadusandliku ettepaneku eesmärgiga tagada, et olemasolevad hoidlad oleksid iga aasta 1. novembriks täidetud vähemalt 90 % ulatuses nende mahutavusest. Seda eesmärki võidakse aja jooksul kohandada, kui majanduslik ja geopoliitiline ning energiavarustuskindlusega seotud olukord peaks muutuma. Jooksva aasta eriolukorda tunnistades nähakse ette madalam sihttase (80 %) ja paindlik viis kavandatud korra sujuvaks järkjärguliseks rakendamiseks. Liikmesriigid peaksid juba praegu, enne seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist, võtma meetmeid hoidlate piisavaks täitmiseks enne järgmist talve.  

Solidaarsus on põhiline. Ühine gaasi hoiustamine on kindlustus, mis on kasulik kõigile ja millesse kõik peaksid õiglaselt oma panuse andma. Seepärast peaksid liikmesriigid, kus hoidlaid ei ole, osalema teiste liikmesriikide hoidlate täitmises, mille vastutasuks on suurem varustuskindlus. Ettepanekus sisalduv koormuse jagamise mehhanism tagab varustuskindluse kulude õiglase jaotamise kõigi liikmesriikide vahel, sest tänu ELi energiaturule saavad nad kõik kasu tarnehäirete ohu vähenemisest, olenemata sellest, kus hoidla ELis asub. See mehhanism tugineb solidaarsuskokkulepetele, mis tuleks sõlmida viivitamata, et võimaldada gaasi tõhusat jagamist hädaolukorras, nagu 2021. aasta detsembri ettepanekus 9 kavandati. Sama oluline on läbipaistvus ja täitmistaseme eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammude jälgimine. Gaasikoordineerimisrühm jälgib eesmärgi saavutamise edenemist ja kaalub vajaduse korral asjakohaseid meetmeid, et hoidlate täitmine jätkuks. 

Kuna gaasihoidlate taristu on ELi julgeoleku jaoks äärmiselt oluline, annab hoidlakäitajate sertifitseerimine varustuskindluse seisukohast vajaliku kaitse kolmandatest riikidest pärit käitajate omandiõigusega seotud riskide vastu.

KOKKUVÕTE

Käesolevas dokumendis esitatud võimalused, kuidas tulla toime energiahindade tõusu mõjuga meie kodanikele ja ettevõtjatele, hõlmavad erakorralisi ja ajutisi sekkumisi energiahindade tõusu piiramiseks, mis ei tohiks ohustada rohelise kokkuleppe pikaajalisi eesmärke ega ühtse turu toimimist. Neist ükski ei ole täiuslik lahendus ning kõigil neil on eeliseid ja puudusi.

Hädasti on vaja ohjeldada energiahindade tõusu ning tagada piisav gaasivarustus järgmiseks talveks ja pärast seda. Parim lahendus on, kui ELi 27 liikmesriiki tegutsevad üheskoos koordineeritud lähenemisviisi alusel, mis võimaldab säästa kulusid ja kasutada ära ühise tugevuse võimendavat mõju.

Keskpikas perspektiivis on vaja struktuursemaid lahendusi, sealhulgas ühendusi energiaturu täielikuks lõimimiseks, palju rohkem taastuvenergiat, energiatõhususe meetmeid ja energiavarustuse mitmekesistamist, et vältida sõltuvust. Kava „REPowerEU“ kiirendab meetmete kehtestamist kõigis neis valdkondades. Komisjon esitab oma üksikasjaliku kava „REPowerEU“ mais. Sellega seoses on komisjon samuti valmis esitama kogu liitu hõlmava energiasäästukava.

Kava „REPowerEU“ kasutuselevõtuga tuleb ELi õigusraamistikku kohandada, et võtta arvesse taastuvenergia oluliselt suuremat osakaalu energiaallikate jaotuses kooskõlas ELi ambitsioonikate CO2 heite vähendamise eesmärkidega. Komisjon hindab elektrituru korralduse optimeerimise võimalusi hiljemalt maiks. Selle käigus võetakse arvesse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) lõplikku hinnangut ELi elektrituru korralduse eeliste ja puuduste kohta ning muid elektrituru toimimisega seotud andmeid 10 .

Aja jooksul aitavad taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamine ja tõhusama energiatarbimise soodustamine koos Euroopa hoiustamispoliitikaga ja tarneallikate mitmekesistamisega, mis on saavutatav tänu usaldusväärsete tarnijatega tehtava koostöö paremale koordineerimisele, pakkuda struktuursemaid lahendusi, mis tagavad juurdepääsu taskukohasele energiale.

Käesolevas dokumendis esitatud võimaluste ja ettepanekutega kutsutakse kõiki liikmesriike üles tuginema Euroopa suurimatele tugevustele – ühtsusele ja solidaarsusele.

Euroopa Ülemkogu 2022. aasta märtsi kohtumisel kutsutakse juhte üles juhtima seda protsessi, et minna edasi komisjoni ja seadusandliku tasandi tööga, millega tagatakse varustuskindlus ja taskukohased energiahinnad nüüd, järgmisel talvel ja pärast seda.

(1)

Teatis „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“, COM(2021) 660 final, 13. oktoober 2021.

(2)

Teatis „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“, COM(2022) 108 final, 8. märts 2022.

(3)

https://www.consilium.europa.eu/media/54799/20220311-versailles-declaration-et.pdf  

(4)

     COM(2021) 660 final, 13. oktoober 2021.

(5)

   Teatis „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“, C(2022) 1890 final, 23. märts 2022.

(6)

   Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(7)

   Kooskõlas direktiivi artikli 19 lõikega 1. 

(8)

   Osa (väiksemate piirkuludega) elektritootjaid teenivad tänu väga kõrgetele elektrihindadele praegu ülemäärast kasumit. Sellist ülemäärast kasumit võib maksustada või selle võib ajutiselt tagasi nõuda kooskõlas suunistega, mille komisjon esitas 8. märtsil (vt COM(2022) 108 final, 8. märts 2022).

(9)

   Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta (uuesti sõnastatud), COM(2021) 804 final, 15. detsember 2021.

(10)

     Mõned lühiajalistele sekkumistele keskenduvate võimaluste kavandatud elemendid, nagu uue võimsuse hankimine kahesuunaliste hinnavahelepingute alusel või energiavahendajaga mudeli kasutamine, aitaksid sillutada teed Euroopa pikaajalises turukorralduses tehtavatele tulevastele muudatustele, mille abil saab kaitsta tarbijaid suure hinnavolatiilsuse eest tulevikus ja suurendada Euroopa energiaturu vastupidavust. 

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.3.2022

COM(2022) 138 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Varustuskindlus ja taskukohased energiahinnad:
võimalused koheste meetmete võtmiseks ja järgmiseks talveks valmistumiseks

LISA

Ülevaade võimalustest

Liikmesriigid, sidusrühmad ja akadeemilistes aruteludes osalejad on pakkunud välja mitu võimalust võtta erakorralisi meetmeid selleks, et piirata kõrgete elektrihindade mõju. Nende eesmärk on pakkuda leevendust lõpptarbijatele, kahjustamata samas pikemas perspektiivis rohelise kokkuleppe üldiste eesmärkide (sealhulgas CO2 heite vähendamine ja energiatõhusus) saavutamist. Edu saavutamiseks peavad need ajutised ja sihipärased erakorralised võimalused olema eelarveliselt hallatavad ning need ei tohiks ohustada varustuskindlust ega võrdseid tingimusi siseturul. Võimalustes kirjeldatud eeliste ja puuduste ulatus sõltub nende võimaluste kavandamise üksikasjadest. I – Elektriturule sekkumise meetmed, mis hõlmavad rahalist hüvitist tarbijatele

A.Sekkumised jaemüügi tasandil: tarbijate otsene toetamine vautšeritega, maksutagastustega või energiavahendaja kaudu

REPowerEU teatises kuulutati välja uus riigiabi ajutine kriisiraamistik. See raamistik võimaldab piiratud otsetoetusi ja likviidsustoetust kõigile ettevõtjatele, keda otseselt või kaudselt mõjutab Venemaa agressioon Ukraina vastu, või kehtestatud sanktsioonid või vastumeetmed; samuti hõlmab see raamistik abi ettevõtetele, eelkõige suure energiakasutusega ettevõtetele, et hüvitada osa nende energiakuludest. Teatises selgitatakse ka, et praeguses olukorras on liikmesriikidel võimalik reguleerida jaehindu kõigi kodumajapidamiste ja mikroettevõtjate jaoks.

Teine viis kodutarbijate, eelkõige vaeste ja vähekaitstud tarbijate (kuid ka ettevõtete) kaitsmiseks oleks see, kui liikmesriigid kasutaksid energiavahendajaga mudelit, mille kohaselt riigi kontrolli all olev üksus ostab turult elektrit ja teeb selle teatavatele tarbijate kategooriatele kättesaadavaks – otse või tarnijate kaudu – praegustest turuhindadest madalamate hindadega, mis põhinevad näiteks täitmishinnal. Et vältida ühtse turu moonutusi, tuleks hoolikalt hinnata sellise lähenemisviisi laiendamist kaugemale sellest, mis on ette nähtud kehtiva elektridirektiivi artikliga 5 ja riigiabi eeskirjadega,

Enamikku neist meetmetest saab võtta riigisiseselt.

Eelised

Kuna need võimalused on suunatud otseselt tarbijatele, on need eriti tõhusad selleks, et leevendada kõrgete hindade mõju lõppkasutajatele. Need võimaldavad liikmesriikidele paindlikkust toetatavate kodu- ja äritarbijate kategooriate osas, võttes arvesse riigi olusid ja konkurentsieeskirju. Liikmesriigid, kes soovivad rakendada energiavahendajaga mudelit, peaksid otsustama kavandamise üksikasjad, sealhulgas müügimahud ja selle, millised konkreetsed tarbijate kategooriad ja tarnijad saaksid seda võimalust kasutada. Komisjon võiks anda suuniseid selle kohta, kuidas sellist mudelit rakendada, et tagada ühtsel turul võrdsed tingimused ja aus konkurents.

Puudused

See võimalus võib piirata konkurentsi jaemüügiturgudel; seda puudust tuleks leevendada sellega, et tagatakse kõigi tarnijate õiglane ja mittediskrimineeriv kohtlemine. . Kuidas oleks võimalik seda energiavahendajaga mudeli puhul saavutada, näitavad REPowerEU teatisele lisatud suunised reguleeritud hindade kohta.

Kui suur osa tarbijatest saab toetust kogu hinnatõusu kompenseerimiseks, on neil vähem stiimuleid vähendada oma tarbimist. Nagu kõik tarbijakulusid vähendavad võimalused, võib see suurendada fossiilkütuste kasutamist, ELi sõltuvust impordist ja varustuskindlusega seotud probleeme. Selle võimaluse teostatavus sõltub liikmesriikide eelarvelistest vahenditest.

Kulud

Kulud ja nende katmise viis sõltuksid liikmesriikide otsustest kindlate tarbijakategooriate hõlmamise kohta ja sellest, mil määral vähendatakse tarbijate rahalist koormust. Sellised valikud olenevad ka liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist.

II – Elektriturule sekkumine hulgimüügi tasandil: hinnakujundus koos tootjatele rahalise hüvitise maksmisega

B. Hulgiturule sekkumine fossiilkütuseid kasutavate tootjate kütuse hinna osas

See võimalus tähendaks, et kehtestatakse hüvitis hinnale, mida fossiilkütustest elektri tootjad maksavad nende kasutatava kütuse (süsi, gaas, nafta, diislikütus) eest. Kuna see kaitseks fossiilkütustest sõltuvaid elektritootjaid praeguste rahvusvahelistel tooraineturgudel toimuvate hinnatõusude mõju eest, võimaldaks see neil pakkuda toodetud elektrit praegusest odavamalt. Seda võimalust rakendataks nii, et makstakse elektritootjatele kinni vahe nende tegelike kütuse (gaas, kivisüsi) hankimise kulude ja nende kaupade eelnevalt kindlaks määratud võrdlushinna vahel.

Eelised

See võimalus eeldatavasti mõjutab fossiilkütusel töötavate elektrijaamade pakkumiskäitumist ELis ja toob tõenäoliselt kaasa nende poolt müüdava elektri hinna ja seega ka hulgituru piirhinna vähenemise. See omakorda peaks kaasa tooma madalamad jaehinnad.

Kavandamise üksikasjade tõttu ei mõjutaks see tootvate elektrijaamade eelistuse järjekorda ega häiriks seega turu toimimist.

Puudused

Kui see võimalus võetakse kasutusele riigi tasandil, võib see moonutada elektrivoogu naaberriikides (ELi riikides ja kolmandates riikides) ning põhjustada piirhinnaga riikidest ilma piirhinnata riikidesse suunduvad vood, arvestamata energianappust, varustuskindlust ega suhtelisi kulusid.

Nagu kõigi variantide puhul, mis mõjutavad fossiilkütuste hindadepõhist konkurentsivõimet, võib see variant takistada fossiilkütuste kasutamise vähendamist.

Kulud

Kulud ja nende katmise viis sõltuksid valikutest. Kulu saaks rahastada elektritarbijate maksetest. Kuigi seda kulu saab põhimõtteliselt korvata meetmest tuleneva elektri hulgihindade langusega, sõltub netomõju tarbijatele fossiilkütuste hindade muutumisest, imporditavate fossiilkütuste kogustest ja naaberriikidesse eksporditava elektri hulgast. Selliste meetmete kehtestamine vähendaks ülemäärase kasumi maksustamisest saadavat tulu.

C.Hulgiturule sekkumine, millega kehtestatakse elektri hulgiturul hinnapiirang

Selle võimalusega kaasneks elektri hinna ülempiiri kehtestamine kindlaksmääratud tasemel.

Et hoida töös tootjad, kes kasutavad kütuseid, mille kulukus praegu takistab tulusat tootmist selle kindlaksmääratud hinnataseme juures (nt gaas, kivisüsi), oleks vaja rahalist hüvitist, et katta toodetud elektri turuhinna ja eelnevalt kehtestatud hinna ülempiiri vahe. On võib olla tugevat reguleerimist tagamaks, et elektritootmise pakkumised, mis ületavad ülempiiri (millega tekib õigus rahalisele hüvitisele), on „mõistlikud“. Samuti võib olla vaja reguleerimist tagamaks, et tootjad, kelle kulud on ülempiirist väiksemad, ei pakuks ülempiirist kõrgemat hinda (et saada kõrgemat hinda). See võib nõuda pakkumiste hoolikat reguleerimist, mis võib osutuda keerukaks.

Eelised 

Selle võimalusega piirataks hulgihindu, mis omakorda tooks kaasa madalamad jaehinnad. See tooks kaasa väiksematest piirkuludest tuleneva kasumi vähenemise sellistel tootjatel, keda piirmäär otseselt ei mõjuta.

Puudused 

Selle võimaluse puhul on vaja üksikasjalikke teadmisi üksikute elektrijaamade kulustruktuuride ja tööviiside haldamisest.

Nagu ka võimalus B, kui seda ei kehtestata ELi tasandil, võib see võimalus moonutada elektrivooge siseturul ja tekitada elektrivooge ülempiiriga riikidest, ilma et võetaks arvesse nappuse probleeme.

Nagu ka võimalus B, tooks see võimalus põhjendamatult kasu ELi naabritele, kes saaksid liikmesriikide poolt subsideeritud elektrienergiat.

Lõpuks võib see võimalus moonutada elektrivoogu siseturul hinnasignaali puudumise tõttu ja viia varustuskindluse riskideni.

Nagu kõik tarbijakulusid vähendavad võimalused, võib see suurendada fossiilkütuste kasutamist, ELi sõltuvust impordist ja varustuskindlusega seotud probleeme.

Kulud

Turuhinna ja hinna ülempiiri vahe kompenseerimiseks on vaja rahastamist. Väiksema eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga liikmesriikidel oleks raskem seda kulu kanda.

Aja jooksul võivad tekkida varustuskindluse riskid, mis on seotud eristava hinnasignaali puudumisega ELi turul ja regulatiivse ebakindlusega. Samamoodi pärsitaks subsideerimata taastuvenergia projekte, sest turutulud oleksid väiksemad (ka seetõttu, et tarbijad oleksid vähendanud stiimuleid sõlmida pikaajalisi elektriostulepinguid taastuvate energiaallikatega, sest hinnalae vähendab nende vajadust maandada kõrgeid hindu).

D.Regulatiivne sekkumine elektriturule: teatavate turuosaliste kasumite piiramine

Elektri hulgiturgudel määrab hinna viimane pakkumine, mis on vajalik kogu nõudluse rahuldamiseks. Fossiilkütustel töötavad elektritootjad seisavad praegu silmitsi äärmiselt kõrgete kuludega fossiilkütustele ja CO2 heite hinnatõusuga. See tähendab, et elektri piirhinnad on kõrged. Fossiilkütustest sõltumatutel baaskoormusenergia tootjatel ei ole selles olukorras sarnast kulustruktuuri ja nad teenivad palju suuremat lisakasumit kui nad investeerimisotsust tehes ootasid.

REPowerEU teatise 2. lisas on kindlaks määratud, et liikmesriigid võivad erandkorras kehtestada maksumeetmeid, millega kasutatakse osa sellistest suurtest tuludest.

Sama eesmärki, mida sellised maksumeetmed taotlevad, on võimalik saavutada ka regulatiivsete sekkumiste kaudu. Seda saab teha nii, et liikmesriikidel lubatakse ajutiselt kehtestada täitmishind või tagasinõude mehhanism, mis piirab tootjate ülemäärast kasumit. See täitmishind võib olla erinev, et kajastada eri turuosaliste iseärasusi, ning selle peaksid määrama riigi reguleerivad asutused. Tegelikult toimib see võimalus ühesuunalise hinnavahelepinguna, mille puhul maksed tuleb tasuda alles siis, kui võrdlushind (turuhind) on täitmishinnast kõrgem. Sarnaselt REPowerEU teatises sisalduvale ülemäärase kasumi maksustamisele oleks vaja eraldi mehhanismi, et jagada sellisest regulatiivsest sekkumisest saadud tulud ümber tarbijatele.

Liikmesriigid võivad muuta oma uue tootmise toetuskavad kahesuunaliste hinnavahelepingute süsteemideks. Küsides elektritootjatelt nende investeeringutoetuse tagasi siis, kui hinnad on kõrged, hoitakse selle süsteemiga ära olukord, milles praegu ehitatud uus energiatootmine saaks tulevikus toetusi ka olukordades, kus turuhinnad on väga kõrged ja muutlikud.

Kui maagaasituru osalised teenivad praeguse kriisiolukorra tõttu ülemäärast kasumit, näiteks seetõttu, et nad saavad müüa pikaajaliste lepingute koguseid märkimisväärselt kõrgemate hetketuru hindadega, võib sellisele kasumile rakendada sarnaseid maksumeetmeid.

Eelised

Kui see võimalus on hästi kavandatud, ei mõjuta see hindade kujunemist elektrienergia hulgiturgudel, säilitades signaalid ELi-sisese ja -välise kaubanduse ning varustuskindluse kohta. See ei mõjuta kogu ELi hõlmavat elektrikaubandust.

Uute investeeringute toetuskavade ülesehituse ümberkujundamine võib valmistada ette võimalikke pikaajalisemaid turukujunduse muudatusi.

Puudused

See võimalus iseenesest ei alanda hindu tarbijate jaoks, kuid sellest saadavat tulu saab kasutada selleks, et otseselt leevendada kõrgetest hindadest kõige rohkem mõjutatud energiatarbijaid, näiteks kodumajapidamistele antavate vautšerite ning riigiabi- ja konkurentsieeskirjade kohaselt ettevõtjatele antava rahalise toetuse kaudu.

Selleks et täpselt kindlaks teha, kas ülemäärane väiksematest piirkuludest tulenev kasum on olemas, peaks liikmesriikide ametiasutustel olema tootjate kulude kohta üksikasjalik teave, millele neil ei pruugi olla juurdepääsu. Kiire rakendamine võib tekitada õiguslikke probleeme, kuna see mõjutab turuosalisi erinevalt.

Konkurentsiküsimusi tuleks hoolikalt hinnata ja kontrollida, järgides komisjoni suuniseid reguleeritud jaehindade ja väiksematest piirkuludest tuleneva kasumiga seotud maksumeetmete kohta ning riigiabi eeskirju.

Ootamatu tulu maksustamine mõjutab tõenäoliselt investorite kindlustunnet, mis võib tähendada, et toetust võib olla vaja igasuguse tulevase elektritootmise jaoks. See regulatiivne risk suurendab kapitalikulusid ja vähendab taastuvenergia kasutuselevõttu tulevikus.

III – Sekkumised gaasiturgudele

E.Gaasiga kauplemise hinnapiirangud ELis

See võimalus tugineb sellele, et määratakse kindlaks kogu ELi hõlmav maksimumhind, mille juures ELi liikmesriikide ettevõtted võivad gaasiga kaubelda; teine võimalus on kehtestada hinnapiirid, mille vahel gaasi hind võib kujuneda. Selline hinna ülempiir või hinnavahemik piiraks pakkumisi Euroopa börsidel. See gaasihinna ülempiir muutuks pikaajaliste lepingute ja tuletislepingute uueks lepinguliseks võrdlushinnaks.

Tõhususe tagamiseks tuleks seda võimalust rakendada kõigis liikmesriikides.

Eelised

Gaasiga kauplemise hinna ülempiiri kehtestamine kogu Euroopas vähendaks ülemäärast volatiilsust ja tooks otseselt kaasa madalamad gaasihinnad. See omakorda vähendaks gaasiküttel töötavates elektrijaamades toodetud elektri kulusid ning nii gaasi kui ka elektri tarbijahindu.

Puudused

Tuleks kindlaks määrata hinna ülempiiri õige suurus. Kui gaasihinna ülempiir oleks liiga madal, oleks raske tuua Euroopasse rohkem gaasi. See võiks isegi motiveerida Euroopa ettevõtjaid eksportima gaasi riikidesse, kus hinnad on kõrgemad. Madalam hind soodustaks gaasi tarbimist ja suurendaks seega nõudlust Euroopas. Selle riski vähendamiseks peaks selle võimalusega kaasnema nõudluse jõuline juhtimine. Koos võivad need tegurid tekitada gaasituru täiendava pinge ja ohustada gaasivarustuskindlust.

Kui kogu ELis kehtiks sama hinna ülempiir, oleks raske tagada gaasivoogude jõudmine sihtkohtadesse, kus seda vajatakse, ning tagada võrgu ohutu toimimine pakkumise ja nõudluse tasakaalus.

Tarbijad, kes on ostnud pikaajaliste lepingute alusel gaasi hinna ülempiirist kõrgema hinnaga, ei saaks hinna ülempiirist kasu enne nende lepingute lõppemist.

Sõltuvalt hinna ülempiirist ja ajavahemikust, mille jooksul seda kohaldatakse, võib see soodustada tarneid kaubanduspartneritelt. Nende reaktsioon halduslikult kehtestatud hinnale on siiski ebakindel ja seda ei saa ette näha. Nad võivad selle võimaluse kohtus vaidlustada ja/või piirata või peatada tarned. 

Kulud

Kulud on seotud võimalike tarnehäiretega sõltuvalt sellest, kuidas tarnijad hinna ülempiirile reageerivad.

F.Rahvusvaheliste tarnijatega kokku lepitud ostumaht ja hind

Üks võimalus oleks kehtestada eri tarnekanalitele/tarnijatele konkreetsemad gaasi ostumahu- ja hinna sihttasemed ning määrata need sihttasemed lähtudes ühisest ELi tasandil kooskõlastatud läbirääkimisstrateegiast ELi kaubanduspartneritega. Sellised sihthinnad puudutaksid kolmandate riikidega sõlmitud tarnelepinguid, kuid ei mõjutaks ELis tehtavaid tehinguid (nt tehingud siseturu tasakaalustamiseks).

Selleks et tagada sobiva hinnaga veeldatud maagaasi ja muu gaasi import, peaks EL gaasipartnerluste osas tarnijatega võtma pikemaajalise perspektiivi ning laiendama läbirääkimiste ulatust, et tagada vesiniku pikaajaline import.

Sellised partnerlused võiksid koosneda järgmisest:

·pikaajalised lepingud selleks, et suurendada veeldatud maagaasi tarneid ja gaasitarneid torujuhtmete kaudu;

·ELi investeeringud täiendavasse veeldatud maagaasi impordivõimekusse, mis oleks kasutatav ka vesiniku puhul;

·viie- kuni kümneaastase tähtajaga vesinikupartnerlus, mille eesmärk on luua infrastruktuur ning kindel investeerimisraamistik ja -partnerlus (ühine raamistik, mis tagaks investeeringute ja nõudluse prognoositavuse ja stabiilsuse ELis ning stabiilsed investeerimistingimused partnerriikides).

Sellise läbirääkimisstrateegia eduväljavaated sõltuvad ühisest lähenemisviisist Euroopa tasandil.

Eelised

Kui see õnnestuks, tooks kogu Euroopas kokkulepitud madalam hind kaasa oluliselt madalamad gaasihinnad koos kokkulepitud gaasi impordimahtudega. See omakorda vähendaks gaasiküttel töötavates elektrijaamades toodetud elektri kulusid ning nii gaasi kui ka elektri tarbijahindu.

Kuna see võimalus põhineks läbirääkimistel ega seaks mingeid piiranguid gaasiga kauplemisele ELis (nt tasakaalustamiseks), ei tooks see kaasa ELi-siseste gaasivoogude häireid.

Puudused

Selle võimaluse edu sõltub kolmandate riikide tarnijatega peetavate asjakohaste läbirääkimiste tulemustest.

Kulud

Kui see võimalus osutub edukaks, vähendaks see püsivalt maagaasi hankimise kulusid.