24.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/46

Raportöör:

Stefano MALLIA

Kaasraportöör:

Cristian PÎRVULESCU

1.1.

Komitee hindab kõrgelt komisjoni „Euroopa rände tegevuskava”, mis sümboliseerib komitee hinnangul järeldusele jõudmist, et rändega tuleb tegeleda Euroopa tasandil. Komitee julgustab liikmesriike ühiselt toetama kõnealuse tegevuskava rakendamist.

1.2.

ELi esmane eesmärk on saada praegune kaootiline olukord kontrolli alla ja tagada rahvusvahelist kaitset soovivate inimeste nõuetekohane kohtlemine. Komitee toetab nn kriisikolde süsteemi viivitamatut loomist suure sisserändajate arvuga riikide toetamiseks ja nõuab, et neile antaks vajalikud vahendid ja vajalik tugi.

1.3.

Komitee hinnangul on praeguses olukorras vaja, et EL looks kogu ELis ühtlustatud menetluste alusel tõelise Euroopa ühise varjupaigasüsteemi. See hõlmab ühtset varjupaigastaatust ja varjupaigaotsuste vastastikust tunnustamist, ümberpaigutamise ja ümberasustamisega seotud jagatud vastutust ja ühiseid jõupingutusi ning Dublini määruse läbivaatamist. Vaja on solidaarseid ja vastupidavaid koormuse jagamise süsteeme ja eelkõige alalisi, õiglaseid ja kohustavaid jaotamispõhimõtteid kaitset vajavate inimeste jaotamiseks kõigi ELi riikide vahel. Lisaks tuleb leida pikaajalised lahendused juhuks, kui massiränne jätkub või kordub tulevikus.

1.4.

Euroopa elanikkond vananeb ja seisab silmitsi oskustööliste puudusega, mida on võimalik rände abil parandada. Samas peab EL võtma kasutusele tõhusama rändepoliitika. EL peaks koostama sisserändajate vastuvõtmisele suunatud läbipaistva, prognoositava ja õiglase tervikliku seadusliku rände poliitika. Samal ajal tuleb tunnistada, et sisseränne ei ole ainuke vastus tööjõupuudusele ja demograafilistele probleemidele ning liikmesriigid võivad kaaluda ka teisi, sobivamaid lahendusi.

1.5.

Rändajate ja pagulaste integreerimine on väga suur väljakutse, mille EL ja selle liikmesriigid peavad lahendama kindlate integratsioonisüsteemide loomise teel. Komitee hinnangul ületavad integratsiooni puudumisest tekkivad kulud suurel määral integratsioonikulud. Komitee leiab oma pikaajalist tööd Euroopa integratsiooni-/rändefoorumis arvesse võttes, et integratsioon peab olema kahesuunaline protsess, kus on oluline osa nii sotsiaalpartneritel, kohalikel omavalitsustel kui ka kodanikuühiskonnal. Prioriteediks tuleks seada juurdepääs tööturule ning täpsemalt kvalifikatsioonide tunnustamine ja kutse- ja keeleõpe. Eritähelepanu tuleb pöörata naiste integreerimisele.

1.6.

EL peab kaitsma oma välispiire. Võttes arvesse praegust keerulist julgeolekuolukorda, on vaja teha jõupingutusi pigem Euroopa kui riiklikul tasandil, mis võib hõlmata selles valdkonnas teatavate riiklike pädevuste jagamist.

1.7.

Kõik ELi välispoliitika meetmed tuleb muuta sujuvamaks ja need peavad keskenduma päritoluriikide aitamisele, et tagada inimestele mõistlik turvalisuse, stabiilsuse ja heaolu tase. Komitee mõistab, et tegemist on pikaajalise eesmärgiga, mida on väga keeruline saavutada.

1.8.

Selleks et tagada tagasisaatmisdirektiivi tulemuslik ja õigeaegne rakendamine, on vaja jõustada koostöö tagasivõtmise valdkonnas.

1.9.

Kodanikuühiskonnal on ülioluline osa rändekriisiga tegelemisel, näiteks tagades vajaliku esmase reageerimise rändajate saabumisel ja korraldades edasise tegevuse nende ühiskonda ja tööturule integreerimiseks. On väga oluline, et valitsused, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid töötaksid selle nimel, et saavutada Euroopa riikide vahel kultuuriline ja sotsiaalne üksmeel sisserändajate ühiskonda ja tööturule integreerimisse investeerimise olulisuse ja kasulikkuse osas.

1.10.

Komitee kutsub seega ELi ja selle liikmesriike suurendama rahastamist ja materiaalset tuge riiklikele valitsusvälistele organisatsioonidele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

1.11.

Vastavate rahastamisvahendite eraldamiseks on vajalikud rahvusvahelise kogukonna ühised jõupingutused. Seejuures tuleb selgitada, et liikmesriikide kulutused seoses asüülitaotlejate ja pagulaste vastuvõtmise ja integreerimisega ei ole alalised ega struktuursed kulud ja seetõttu ei peaks neid struktuurse eelarvepuudujäägi arvutamisel arvesse võtma. Vajalike vahendite koondamine ei tohi toimuda ELi sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks eraldatud vahendite arvelt. See seaks küsimuse alla meetmete aktsepteeritavuse teatud elanikkonnarühmades.

2.1.

Euroopa Komisjon avaldas oma teatise „Euroopa rände tegevuskava”13. mail 2015. Seda ja sellele järgnevaid rakendusettepanekuid arutasid seejärel nõukogu eri koosseisud juunist oktoobrini. Komiteel on heameel komisjoni teatise üle, kuna see on põhjalik ja keskendub olulistele teemadele.

2.2.

Praegu rakendatakse tegevuskavas väljapakutud algatusi ja enamik liikmesriike hakkavad järk-järgult aru saama, et rändest põhjustatud probleemide tõhusa haldamiseni saab viia ainult ühine tegutsemine, mis tugineb solidaarsuse ja jagatud vastutuse põhimõtetele. Tõhusaks tegutsemiseks on vaja kasutada rohkem vahendeid ELi eelarvest ja suurendada liikmesriikide rahalist panust. Seejuures tuleb selgitada, et liikmesriikide kulutused seoses asüülitaotlejate ja pagulaste vastuvõtmise ja integreerimisega ei ole alalised ega struktuursed kulud ja seetõttu ei peaks neid struktuurse eelarvepuudujäägi arvutamisel arvesse võtma.

2.3.

Rahastamise seisukohast on EL kolmekordistanud Frontexi ühisoperatsioonidele Poseidon ja Triton eraldatavaid vahendeid. Paralleelselt kõnealuse vahendite suurendamisega saadavad mitu liikmesriiki varustust (laevad ja õhusõidukid). Euroopa Komisjon on samuti eraldanud ELi eelarvest 1,8 miljardit eurot Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ja ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi loomiseks, andnud 60 miljonit eurot erakorralist toetust piiriäärsetele liikmesriikidele, teinud ettepaneku 50 miljoni eurose eelarvega ümberasustamisprogrammi kohta ning vabastanud 30 miljonit eurot piirkondliku arengu- ja kaitseprogrammi jaoks.

2.4.

ELi juhid on lubanud suurendada Frontexile, Europolile ja EASO-le eraldatavaid vahendeid, et tugevdada ELi välispiire, suunates tähelepanu eelkõige kriisikolletele, et tagada rändajate tuvastamine, registreerimine ja neilt sõrmejälgede võtmine. Samas on ELi rahaline tugi vajalik kriisikolde süsteemi tõhusaks toimimiseks ja eesmärgi saavutamiseks.

2.5.

Juulis ja septembris toimunud nõukogu koosolekutel jõuti kokkuleppele Kreekast ja Itaaliast pärit 160 000 rändaja ümberpaigutamises ja rahvusvahelist kaitset vajava täiendava 22 000 inimese ümberasustamises. Praegu algetapis olev kõnealuste otsuste edukas rakendamine on igasuguse tulevase ELi rändepoliitika edu tagamiseks otsustava tähtsusega.

2.6.

23. septembril 2015. aastal tegi Euroopa Komisjon 40 rikkumist käsitlevat otsust mitme liikmesriigi kohta, kuna nad ei rakendanud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomist käsitlevat õigusakti. Komiteel on heameel selle otsuse üle, aga teda paneb väga muretsema asjaolu, et Euroopa Komisjon pidi kasutama seda meedet, et veenda liikmesriike rakendama nõuetekohaselt ELi õigust selles üliolulises valdkonnas.

2.7.

Rahvusvahelisel tasandil saab teha mitmeid otsuseid, mis võivad parandada üldist olukorda. Need on muu hulgas ELi eelarvevahendite suurendamine pagulastele viivitamatu abi andmiseks, suhtluse ja koostöö parandamine selliste kolmandate riikidega nagu Liibanon, Jordaania ja Türgi ja Lääne-Balkani kandidaatriigid ning 2016. aastal antava humanitaarabi suurendamine ja Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi loomine. Vajalike vahendite koondamine ei tohi toimuda ELi sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks eraldatud vahendite arvelt. See seaks küsimuse alla meetmete aktsepteeritavuse teatud elanikkonnarühmades. Komiteel on heameel, et Euroopa Ülemkogu kiitis 23. septembril 2015 heaks ühise tegevuskava Türgiga osana põhjalikust koostöökavast, mis põhineb jagatud vastutusel, vastastikustel kohustustel ja nende täitmisel.

3.1.1.

E-piiride kontseptsioon on kasulik ja ammu vajalik. Tugevamate piiride ja e-piiride kasutuselevõtuga seotud peamine väljakutse on tagada, et ei rikutaks rändajate inimõigusi. Samuti ei tohiks kahjustada tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, isegi kui see võib olla keeruline, kuna pagulaste ja majanduslikel põhjustel rändajate eristamine ei ole alati selge ja ühemõtteline. E-piiride puhul tuleb täielikult austada põhiõigusi ja -vabadusi.

3.1.2.

Schengeni leping on üks ELi alustalasid ja sellel on Euroopa integratsiooni jaoks enam kui sümboolne tähtsus. See on Euroopa kodanike üks konkreetsemaid õigusi, mis annab neile tõelise piirideta Euroopa tunde. Komitee soovib, et Schengeni korra toimimine võimalikult kiiresti normaliseeruks, ja kutsub liikmesriike tungivalt üles võtma kõikvõimalikke meetmeid, et ära hoida süsteemi lõplik kokkukukkumine.

3.1.3.

Siiani on jõutud kokkuleppele ELis 160 000 pagulase ümberpaigutamises. Selle kokkuleppe kiire elluviimine võimaldaks saada hulgaliselt väärtuslikke kogemusi, mis oleksid kasulikud pikaajaliste lahenduste väljatöötamiseks jätkuva või tulevikus korduva massilise sisserände jaoks. Komitee leiab, et tuleks olla ambitsioonikam. Inimeste ülemaailmne massiline liikumine ei lõpe veel paljude aastate jooksul.

3.1.4.

On kõigi liikmesriikide huvides, et rakendataks solidaarsed ja vastupidavad lahenduste süsteemid juhuks, kui massiline ränne peaks tulevikus jätkuma. Viivitamatu meetmena tuleb rakendada alaline, õiglane ja kohustav koormuse jagamise süsteem kaitset vajavate inimeste jaotamiseks kõigi liikmesriikide vahel. Seda peab toetama alaline jaotamispõhimõte lähtuvalt mitmest kaalutlusest, nagu riigi majanduslik ja territoriaalne suurus, SKP, töövõimalused ja oskuste nappus, samast rahvusest või sama etnilise päritoluga kogukondade ja vähemuste olemasolu vastuvõtvas riigis. Kõnealune jaotusvalem tuleks regulaarselt läbi vaadata. Samuti tuleks võtta arvesse varjupaigataotleja eelistusi, kui need on seotud integratsiooni lihtsustavate kaalutlustega (nt keeleoskus, riigis elavad pereliikmed jne). Sedasi on loodetavasti võimalik lõpetada pidevad ja vastuolulised nõukogu koosolekud, mis on rikkunud Euroopa mainet.

3.1.5.

Komiteel on heameel ettepaneku üle käivitada liidu kodanikukaitse mehhanism ning mobiliseerida rände haldamise tugirühmad ja piirivalve kiirreageerimisrühmad, et aidata liikmesriikidel hädaolukordadega toime tulla.

3.1.6.

Komitee kiidab samuti heaks Frontexile, EASO-le ja Europolile 2015. aastal antava ELi rahastamise suurendamise ning kõnealuse kolme asutuse rahastamise suurendamise 600 miljoni euro võrra 2016. aastal kõige enam mõjutatud riikide abistamiseks. Neid jõupingutusi peab toetama tõhus tagasisaatmispoliitika. Praegu on oma riikidesse tagasi pöördunud ainult ligikaudu 38 % neist inimestest, kelle puhul ei peetud kaitset vajalikuks.

3.1.7.

EL peab üha enam seostama arenguriikidele antava abi sisereformidega ja edendama tõhusat koostööd rändeküsimustes, eelkõige seadusliku rände (sh ajutine liikumine/viisad) ja tagasisaatmispoliitika valdkonnas. Samas on oluline, et ELi liikmesriigid täidaksid nende võetud kohustust eraldada 0,7 % kogurahvatulust arenguabiks.

3.1.8.

Komiteel on heameel ettepaneku üle suurendada diplomaatilisi jõupingutusi, et kaasata päritolu- ja transiidiriigid koostöösse kõnealusele väljakutsele vastamiseks. Esimene kokkusaamine selle tegevuse raames oli 11. ja 12. novembril 2015 Vallettas toimunud rändeteemaline tippkohtumine.

3.1.9.

Sellega seoses on oluline rõhutada, et EL peab oma partnereid vähemalt sama palju kuulama kui nendega ise suhtlema ja ta peab oma partnereid partneritena kohtlema. ELil ja selle partneritel Aafrikas ja Lähis-Idas on jätkuvalt palju valearusaamu ja erinevaid seisukohti nii saavutatavate eesmärkide kui ka nende saavutamise viiside osas.

3.1.10.

Komiteel on heameel, et EL on võtnud endale kohustuse jätkata tihedamat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ÜRO Arenguprogramm, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja Rahvusvaheline Punane Rist. Samas on komitee täheldanud, et mitmed ELi liikmesriigid ei täida oma kohustusi, näiteks on liikmesriigid seni andnud Maailma Toiduprogrammile väga vähe toetust.

3.1.11.

Komiteel on samuti heameel komisjoni ettepaneku üle suurendada humanitaarabi 2016. aastal 300 miljoni euro võrra, et täita pagulaste põhivajadusi.

3.1.12.

Komitee toetab varjupaiga andmise otsuste puhul vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 kohaselt peaks EL arendama välja ühise rahvusvahelise kaitse poliitika, mis hõlmab „kogu liidus kehtivat ühetaolist varjupaigaseisundit”. Kui ELi amet ei määra kõnealust kogu ELi hõlmavat seisundit, siis on ainus alternatiiv riiklike otsuste vastastikune tunnustamine.

3.1.13.

Komitee toetab täielikult komisjoni võetud kohustust esitada 2016. aasta märtsiks ettepanekud Dublini määruse reformimiseks. Samuti toetab komitee komisjoni võetud kohustust esitada samal ajal uus seadusliku rände pakett, sh läbivaadatud sinise kaardi direktiiv.

3.1.14.

ELi välispiiride kaitse peaks olema ühine jõupingutus, millesse liikmesriigid koondavad oma füüsilised ja intellektuaalsed ressursid.

3.1.15.

Komitee toetab täielikult kriisikolde süsteemi viivitamatut loomist. Samas peavad neil olema kõik töötajad ja neile tuleb anda kõik nende tõhusaks toimimiseks vajalikud vahendid. Sellistes kohtades nagu Itaalia ja Kreeka, kuhu iga päev saabuvad tuhanded rändajad, saab vältida täielikku kaost ainult rahaliste ja füüsiliste vahendite märkimisväärse koondamise teel.

3.1.16.

Komitee jagab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti suurt muret kriisikolletes kasutusel oleva registreerimise ja valiku protsessi pärast sisserändajate ELi piirile saabumisel.

3.2.1.

EL saab vähendada rändevoogusid hallatavale tasemele ainult juhul, kui ta osaleb sisuliselt päritoluriike mõjutavate mitmete probleemide lahendamisel. Stabiilsuse, rahu ja heaolu pikaajalise eesmärgi saavutamiseks on vaja enneolematuid jõupingutusi lisaks Euroopale ka kogu rahvusvaheliselt kogukonnalt. EL peab tegutsema rahvusvaheliste jõupingutuste tugevdamise nimel, eelkõige ÜRO kaudu.

3.2.2.

EL peab laiendama oma institutsionaalset kohalolu peamistes päritolu- ja transiidiriikides, luues varjupaigataotluste menetlemise ajutiste või alaliste rajatistena spetsiaalsed rändekeskused. Rohkem tähelepanu ja abi vajavad sellised riigid nagu Alžeeria, Maroko, Mali, Liibüa, Liibanon ja Türgi.

3.2.3.

Komitee hinnangul on tegevuskava üks peamisi eesmärke algatada seaduslikku rännet võimaldav ELi rändepoliitika, stimuleerides samal ajal rändajate tulemuslikku integreerimist. Komitee ootab nendes valdkondades esimesi seadusandlikke ja poliitikaettepanekuid ning on valmis toetama Euroopa Komisjoni kõnealuste ettepanekute koostamisel.

3.2.4.

Komitee julgustab liikmesriike täielikult austama ja aktiivselt rakendama 1951. aasta Genfi konventsiooni ja mitte alluma survele vähendada pagulastele antava kaitse taset ja tagatavaid teenuseid.

3.2.5.

Komitee toetab ühist varjupaigapoliitikat, mis tugineb lihtsustatud ja ühistele menetlustele. Kõnealune poliitika peab samuti tuginema pagulasseisundi ja sellega kaasnevate õiguste ühisele määratlusele, et vältida olukorda, kus pagulased otsivad neile parimat kohtlemist tagavaid süsteeme.

3.2.6.

Tuleb arendada edasi päritoluriiki käsitleva teabe süsteemi. Samadest riikidest pärit ja eeldatavasti sarnases olukorras olevate kodanike varjupaigataotluste tulemus on sageli erinev. Kasutusel olev süsteem peaks olema piisavalt paindlik ja usaldusväärne, et uurida ja töödelda päritoluriikides toimuvaid muutusi reaalajas. Liikmesriikide julgeolekuteenistused on oluline teabe allikas. Seetõttu tuleks nende teenistuste koostööd jätkuvalt tõhustada.

3.2.7.

Suuremat tähelepanu tuleks pöörata seadusliku rände korraldamisele ja viisapoliitikale, protsessi digiteerimisele, kvalifikatsioonide tunnustamisele ja haridusalase liikuvuse saavutamisele.

3.2.8.

EL peaks rohkem osalema tagasisaatmise korralduses ja taasintegreerimise meetmete toetamises. Pakistani ja Bangladeshi tagasisaatmise katseprojekt on praeguses hädaolukorras väheoluline. Komitee soovitab tungivalt kavandada ja rakendada sarnaseid projekte, tagades neile nõuetekohase rahastamise ja institutsionaalse toe.

3.2.9.

Piirikontrolli tugevdamine transiidiriikides, merel patrullimise laiendamine ja inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate laevade hävitamine võivad aidata, aga ei ole ainsad jätkusuutlikud viisid probleemi lahendamiseks. EL on õigel teel, kui ta rakendab terviklikku lähenemisviisi, mille raames kasutatakse paremini ELi mitmesuguseid vahendeid ja märkimisväärseid ressursse.

3.3.1.

Kodanikuühiskonnal on rändekriisiga tegelemisel ülioluline roll. Kodanikuühiskonna liikmed saavad oluliselt kaasaaidata vajalikule esmasele reageerimisele rändajate saabumisel. Samas võib kodanikuühiskonnal olla rändajate ühiskonda integreerimiseks vajalike pikaajalisemate jõupingutuste puhul veelgi olulisem roll. Kodanikuühiskond saab kasutada inimeste vahetul suhtlemisel põhinevat reageerimist, mis on ülioluline pagulaste vastuvõtu ja majutamise kõigis etappides.

3.3.2.

Komitee tunnustab nende kodanikuühiskonna rühmade ja eraisikute solidaarsust, kes on vabatahtlikult varjupaigataotlejaid abistanud. Samas ei ole see positiivne ja spontaanne reaktsioon piisavalt ulatuslik, et selle abil oleks võimalik kõik tekkinud probleemid tulemuslikult lahendada. Komitee kutsub ELi liikmesriike üles tunnustama ja hindama kodanikuühiskonna rolli, suurendades riiklikele valitsusvälistele organisatsioonidele ja kodanikuühiskonnale antavat abi eesmärgiga tagada struktureeritum ja tõhusam reageerimine. Liikmesriikide valitsustel on eriline vastutus määrata kindlaks nende territooriumil tegutsevad kodanikuühiskonna rühmad ja teha nendega koostööd ning suurendada neile suutlikkuse suurendamiseks antavat abi.

3.3.3.

Lisaks sellele soovitab komitee, et komisjon püüaks anda liikmesriikidele struktuurifonde puudutavate partnerluslepingute raames täiendavaid vahendeid, et suunata rohkem ESFi ja ERFi vahendeid rändevoogude haldamise ja integratsioonialastesse jõupingutustesse. Kõnealused vahendid peaksid olema peamiselt suunatud kohapeal tegutsevatele valitsusvälistele ja muudele organisatsioonidele. Eelkõige peaks tegemist olema praegu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames eraldatavate vahenditega.

3.3.4.

Komitee juhib tähelepanu Euroopa rändefoorumile, mis on 2009. aastal komitee ja Euroopa Komisjoni loodud Euroopa integratsioonifoorumi järelkäija. Kõnealune foorum on Euroopa institutsioonide ja kodanikuühiskonna aruteluplatvorm rände, varjupaiga ja sisserändajate integratsiooni valdkonnas.

4.1.

Komitee hinnangul on oluline ja väga asjakohane tagada ELi seadusliku rände läbipaistva, prognoositava ja õiglase süsteemi olemasolu. Euroopa elanikkond vananeb ja kasvab ainult ligikaudu 0,2 % aastas, mis on märkimisväärselt madalam rahvastiku taastootmise tasemest. Euroopa kaotab 2050. aastaks hinnanguliselt ligikaudu 30 miljonit tööealist inimest ja kui kiiresti midagi ei tehta, siis jätkub enamikus ELi liikmesriikides sõltuvusmäärade kiire suurenemine, tootlikkus väheneb, ettevõtted lõpetavad tegevuse ja eelkõige vananeva elanikkonna hooldusteenuste kulud suurenevad märkimisväärselt.

4.2.

EL saab solidaarsusele tugineva ühise ja organiseeritud tegevuse kaudu kasutada praegust olukorda võimalusena muuta praegust demograafilist suundumust ja selle sotsiaal-majanduslikku mõju. Sisserändajate integreerimine tööturule toob kaasa majanduskasvu ja toetab nende sõltumatust. Teisest küljest suunavad integratsiooni mitte arvesse võtvad poliitikameetmed rändajate toetamise koormuse avalikele teenistustele, mis võib põhjustada märkimisväärse mõjuga sotsiaalset vastuseisu.

4.3.

Komitee tunnistab, et integreerumine oleneb suurel määral tööturule integreerimisest. Mõjuga, mida sisseränne tööturule avaldab, on samas seotud mitu selgitamist vajavat tegurit. Need on muu hulgas sisserändajate mõju palgatasemele ja töökohtade arvule, surve maksusüsteemile (tervishoid ja haridus) ja mitmekultuurilisuse mõju.

4.4.

Komitee on juba koostanud ettevalmistava arvamuse (1), mis oli 2010. aasta Zaragoza ministrite konverentsi (2) ettevalmistamise alus. Zaragoza ministrite konverents võttis vastu olulise deklaratsiooni rändajate tööturule integreerimise ning Euroopa ja liikmesriikide ametiasutuste ja sotsiaalpartnerite väljakutsete teemal.

4.5.

Uuringud näitavad, et kokkuvõttes panustavad rändajad majandusse rohkem, kui nad sealt võtavad, et nende mõju maksusüsteemidele on minimaalne ning et nad aitavad Euroopal tegeleda selle demograafilise defitsiidiga ja stimuleerida majanduskasvu. Ränne ei mõjuta siiski kõiki Euroopa piirkondi ühtmoodi ja rände mõju kohalikul tasandil tuleb põhjalikult hinnata. Lisaks sellele on selgelt erinevad rändajate korrakohane saabumine poliitika rakendamise tulemusena ning tuhandete rändajate ootamatu sissevool, millega oleks keeruline tegeleda ja mis koormaks üle kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud struktuurid, nagu on juhtunud viimastel nädalatel.

4.6.

Rändajate integreerimine tööturule oleneb mitmest tegurist, näiteks vastuvõtvate riikide tööpuuduse määr, rändajate oskused ja nende oskuste tase, liikmesriiki sisenemisele eelnevad ettevalmistused, mis on seotud keeleoskuse ja ametliku väljaõppega, ning organisatsioonid ja struktuurid, mis luuakse vastuvõtvates riikides sisserändajate (sh pagulaste) tööturule integreerimise lihtsustamiseks. Just nendes valdkondades on kodanikuühiskonnal täita ülioluline roll.

4.7.

Samas on kiiret integratsiooni takistavaid muid tegureid, näiteks kvalifikatsioonide tunnustamine, bürokraatlikud takistused, läbipaistvuse puudumine, avalikkuse valearusaamad rändajate kohta, aegunud seaduste ärakasutamine ja nendest põhjustatud õiguslikud tõkked ning ELi õigusaktide mitterakendamine või aeglane ülevõtmine.

4.8.

Ametiühingutel ja tööandjate ühendustel on väga oluline roll sisserändajate tööturule integreerimise probleemiga tegelemisel. Komitee soovitab kaasata sotsiaalpartnerid täielikult integratsioonipoliitika ja sellega seotud meetmete koostamisse, väljatöötamisse, rakendamisse ja järelmeetmetesse kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil.

4.9.

Valitsus, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning sotsiaalpartnerid peavad tegema koostööd, et saavutada sotsiaalne üksmeel rändajate majandusse ja ühiskonda integreerimise viiside ja meetodite suhtes, eelkõige vältimaks erinevate ebasoodsas olukorras olevate rühmade omavahelist võitlust.

4.10.

Kodanikuühiskonna abi on ülioluline, et aidata rändajatel saada juurdepääs haridusele, koolitusele ja tööhõivele ning kõrvaldada diskrimineerimine haridussektoris, tööturul ja ühiskonnas tervikuna.