19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/1

1.1

Euroopa majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline liit on endiselt lõpule viimata. Rahaliit käivitati majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte piisavalt arvesse võtmata, ent märkimisväärsete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega. Liikumine finants-, fiskaal- ja pangandusliidu suunas on nüüd käivitunud, ent Euroopa Liidul puuduvad vastavad eelarvevahendid sellega kaasneva, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust toetava poliitika jaoks. Samal ajal on edusammud sotsiaalse ja poliitilise liidu suunas endiselt peatunud. Ent majandus-, raha- ja sotsiaalliit sõltuvad üksteisest vastastikku, nad toetavad ja tugevdavad üksteist. Koos peaksid nad looma käegakatsutavama, reaalsel elul põhineva Euroopa, millega kodanikud suudavad suhestuda ning mida investorid, tootjad, töötajad ja tarbijad võivad usaldada ja omaks võtta. See tähendab dünaamilisemat Euroopat konkurentsivõime, aruka ja kaasava majanduskasvu, majanduslike võimaluste ja tööhõive suurendamiseks ning kõigi sotsiaalsete õiguste tõhusaks nautimiseks. Sellise tasakaaluta ei ole poliitilisel liidul tulevikku.

1.2

2008. aastast kuni veebruarini 2013 kasvas töötuse määr 27-liikmelises Euroopa Liidus 7 %-lt 10,9 %ni, mis kokku tähendab 26,4 miljonit töötut. Samal ajal on euroala töötuse määr kerkinud isegi 12 %ni – see on kasvanud 19 riigis ja langenud 8 riigis. Praegu on 27-liikmelises ELis tööta 5,7 miljonit noort (23,5 %), samas kui 2013. aasta algul oli töötuse kogumäär USAs 7,7 % ja Jaapanis 4,2 % (1). Need arvud on täielikult vastuolus strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega ja seetõttu on komitee seisukohal, et äärmiselt tähtis on käsitleda meie konkurentsivõime vähenemist, luua suuremat majanduskasvu ja rohkem töökohti ning vähendada vaesust. Oluline on luua tugevdatud järelevalvemehhanism, et jälgida majandus- ja rahapoliitika mõju sotsiaalsele olukorrale ja tööturule liikmesriikides. Samuti tuleks sotsiaal- ja tööhõivepoliitilised meetmed kaasata sätetesse, mis käsitlevad liikmesriikide majanduspoliitika jälgimist Euroopa poolaasta raames. Komitee on seisukohal, et nende dramaatiliste arvude valguses ei ole seesugune lähenemisviis mitte ainult pakiliselt vajalik, vaid ka täielikus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 9, mis käsitleb ELi sotsiaalse ja säästva arengu eesmärke. Majandus- ja rahaliidu sotsiaalne mõõde vajab selgeid vahendeid, näitajaid ning kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid eesmärke, mis on sama tõhusad nagu majandus- ja rahaliidu majandus- ja finantskohustused. ELi juhtide olulisim ülesanne on tuua Euroopa ideaal taas inimestele lähedale.

1.3

Käivitada tuleks uus Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava, et toetada samme tihedama finants-, pangandus- ja fiskaalliidu suunas. Programmis tuleks seada selged käegakatsutavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid, mis tuginevad strateegias „Euroopa 2020” juba seatud eesmärkidele ja parandavad neid. Eelkõige puudutab see jõupingutuste toetamist sellistes valdkondades nagu Euroopa reindustrialiseerimine, massilise töötuse vähendamine ja kaotamine, sotsiaalsete põhiõiguste tagamine, ettevõtluse ja uute töökohtade loomise edendamine, vaesusevastane võitlus, sotsiaalse kaasatuse toetamine, sotsiaalsete investeeringute lihtsustamine, kõrghariduse ja kutsekoolituse edendamine ning sotsiaalse juhtimise arendamine ja osalusel põhinev pühendumine Euroopa projektile. Uut Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava tuleks – vastavalt sobivusele – ellu viia õiguslike ja muude kui õiguslike meetmete abil kas kogu ELis või tõhustatud koostöö raames. See peaks üheaegselt hõlmama Euroopa majanduse elavdamise kava, Euroopa sotsiaalsete investeeringute paketti, Euroopa sotsiaalse mõju hinnanguid, Euroopa noortegarantiid ja ühtset Euroopa oskuste passi ning tagama horisontaalse sotsiaalklausli ja sotsiaalsete põhiõiguste ning kodanikuaktiivsuse austamise. Tegevuskavas tuleks samuti uurida ja edendada Euroopa kodanike õigust tagatud miinimumsissetulekule.

1.4

Komitee pakub välja kaks uut uurimisalgatust: 1) anda majanduslikult elujõulistele sotsiaalsetele investeerimisprojektidele välja Euroopa sotsiaalvõlakirjad, mida suunatakse Euroopa sotsiaalmeetmete fondist ja mille kasutamist lihtsustavad pädevad ELi asutused, ent mida rahastavad, omavad, juhivad ja jälgivad läbipaistvalt kodanikuühiskonna (era- ja avaliku sektori ning kooperatiivsed) sidusrühmad, ja 2) luua Euroopa töötute haridusvõrgustik, mis pakub tööturu vajadustele vastavaid pikaajalisi, tõhusaid ja kvaliteetseid haridusvõimalusi. Selleks antakse välja piiriülesed haridusvautšerid ja luuakse ERASMUSe-tüüpi ainepunktisüsteemid, et suunata töötuid uute haridusväljavaadete juurde, arendada uusi kognitiivseid ja erialaseid oskusi, avada karjäärivõimalusi ja aidata neil pöörduda tagasi Euroopa tööturule. Samal ajal eeldab vaba liikumist võimaldav Euroopa kindlamat ja ajakohastatud alust liikuvusele (näiteks teistes liikmesriikides töötavatele inimestele kohalduvad asjakohased õigused teabele ja toetusele), et lihtsustada inimeste ühendusesisest liikuvust töö otsimisel kogu ELis, tagades seejuures võrdsed lähtetingimused ausaks konkurentsiks ning sotsiaalsete põhiõiguste ja kollektiivlepingute austamise.

2.1

On üldteada, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub üles ulatuslikult suurendama jõupingutusi majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise liidu loomiseks.

2.2

Majandusliit peaks hõlmama finants- ja pangandusliitu, sel peaks olema ühine hoiuste tagamise skeem, ühine pangakriiside lahendamise fond ja ELi-ülene järelevalve. Fiskaalliit peaks põhinema ühistel võlainstrumentidel. Seda tuleks ellu viia eelarvedistsipliini, eelarve konsolideerimise ja dünaamilisema Euroopa majanduskasvumudeli raamistikus, millega kodanikud suudavad suhestuda ning mida investorid, tootjad, töötajad ja tarbijad võivad usaldada. Ületada tuleks jätkuv ebakindlus euroala terviklikkuse osas, kuna see kahjustab inimeste ja ettevõtete usaldust. 2012. aasta juuni tippkohtumine, sh majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkulepe ja selleks kavandatud 180 miljardi euro suurune eelarveeraldis koos Euroopa Keskpanga lubadusega teha kõikvajalik, et lõhkuda nõiaring nõrkade pankade, riigivõla ja ebajätkusuutlike intressierinevuste vahel, annab põhjust Euroopa majandusraamistiku suuremaks usaldamiseks. Euroopa vajab uut investeerimiskava, (2) et suurendada vahendeid reindustrialiseerimise toetamiseks, majanduskasvu taastamiseks ja võitluseks töötuse vastu.

2.3

Ent see on vaid üks aspekt. Samal ajal on kokkuhoiumeetmete tagajärgedel olnud laastav mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele, sotsiaalkaitsele, kaasavale tööturule ja vaesuse tasemele. Praegu on Euroopa Liidus 26 miljonit töötut ja 120 miljonit inimest kannatab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse all. Majanduse elavdamise, rahandusliku stabiilsuse, säästva majanduskasvu ja konkurentsivõime eesmärke ei saavutata ilma sotsiaalse mõõtme uuendamiseta. 14.–15. märtsil 2013 toimunud Euroopa Ülemkogu kevadisel tippkohtumisel tunnistati lõpuks seda reaalsust ja kutsuti liikmesriike üles kaasama sotsiaalpoliitika majandusjuhtimise tõukejõudude sekka eelkõige Euroopa poolaasta rõhuasetuse muutmise teel, et toetada tööhõivet, sotsiaalseid investeeringuid, sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalsete eesmärkide süvalaiendamist (3). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab teadmiseks selle uue rõhuasetuse sotsiaalpoliitikale riiklikul tasandil, ent peab vajalikuks ka ELi-ülest juhtimist sotsiaalpoliitiliste meetmete, sotsiaalsete investeeringute ja sotsiaalse võrdlusanalüüsialal.

2.4

Seega on aeg rajada sotsiaalse Euroopa raamistikus majandus- ja rahaliidu sotsiaalne sammas, ilma milleta on jätkuvalt oht, et kodanikud taganevad Euroopa projektist tervikuna. Praegused suundumused Euroopa sotsiaalses tasakaalustamatuses mitte ainult ei õõnesta majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jätkusuutlikke lahendusi, vaid kujutavad endast 2014. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste jaoks põhjapanevat väljakutset, kus ühel pool on need, kes vaatavad majanduse taastamise lootuses Euroopa mõõtme suunas, ja teisel pool need, kes pöörduvad riiklike alternatiivide juurde. Euroopa Parlamendi valimistel koonduvad arvamused ja hääled. On oluline, et need valimised oleksid hüppelauaks ja mitte piduriks enamale Euroopale, kodanikele, perekondadele ja ettevõtetele lähemal seisvale Euroopale ning sotsiaalsemale Euroopale.

2.5

Sotsiaalseid põhiõigusi ei saa lahutada kodaniku- ja poliitilistest õigustest ning aluslepingutest tuleneb kohustus neist kinni pidada ja neid edendada. Troika liikmetena peavad komisjon ja Euroopa Keskpank lähtuma kogu oma tegevuses sotsiaalsetest põhiõigustest tulenevatest kohustustest. Majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme raamistikus peaks komisjon tõhusalt jälgima ja hindama sotsiaalsetest põhiõigustest täielikku kinnipidamist ning selle tagama.

3.1

2008. aastal võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu ELi eesistujariigi Prantsusmaa taotlusel koostatud ettevalmistava arvamuse, milles esitati ettepanek käivitada vajalik Euroopa uus sotsiaalvaldkonna tegevuskava. Arvamuses viidati komitee teedrajavale tööle töötajate sotsiaalseid põhiõigusi käsitleva ühenduse harta, 1989. aasta Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava ja eelnimetatust tuleneva, ühtse turu, aluslepingute ja ELi tegevusega üldiselt seotud sotsiaalvaldkonna õigustiku koostamisele kaasaaitamisel. Arvamuses sedastati, et „Euroopa uus sotsiaalvaldkonna tegevuskava on vajalik selleks, et Euroopa Liidu sotsiaalne areng vastaks majanduse ja turu arengule”. Hoolimata ELi Prantsusmaa eesistumise ajal toimunud tööhõive ja sotsiaalküsimuste eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel saadud toetusele, jätsid komitee arvamuse peagi varju majanduskriis ja viis pöörast aastat, mille vältel üritati päästa majandus- ja rahaliitu ning suurendada majanduslikku ühtekuuluvust euroalal. Nüüd on kindlalt saabunud aeg Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava idee juurde tagasi tulla, et koos vastavate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalpoliitika meetmetega pidada sammu majandusjuhtimise uute vormidega ja neid toetada.

3.2

2008. aasta arvamuses kutsus komitee üles uue Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava mitmetasandilisele juhtimisele, mis põhineks õiguslikel meetmetel, sotsiaaldialoogil, kodanikuühiskonna dialoogil, kaas- ja isereguleerimisel, avatudkoordineerimisel, sotsiaalpoliitika süvalaiendamisel, tõhustatud koostööl ja kodanike algatusõigusel. Sellega ei loodud meetmete hierarhiat, oluline oli ainuüksi toimivus, säilitades ühenduse meetodi ja austades uut horisontaalset sotsiaalklauslit (ELi toimimise lepingu artikkel 9). Samuti kutsuti arvamuses üles võtma finantskohustusi, nt Euroopa Sotsiaalfondi sihipärasema ja kättesaadavama kasutamise kaudu, kaaluma Euroopa sotsiaalvaldkonna innovatsioonifondi loomist, et toetada uusi eksperimentaalset laadi sotsiaalalgatusi, ja üleeuroopalise laenuvahendi ideed sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks.

3.3

Vahepeal on komitee hoogustanud oma üleskutseid kohaldada ühenduse meetodit ja austada siduvat horisontaalset sotsiaalklauslit. Samuti on komitee teinud konkreetse ettepaneku sõlmida Euroopa kokkulepe sotsiaalinvesteeringute kohta, tagamaks, et majandusjuhtimise ja Euroopa poolaasta rakendamise raamistikus kohaldatud kokkuhoiumeetmeid ja poolautomaatseid karistusi kompenseeritakse sotsiaalse mõju hinnangute ja sotsiaalsete põhiõiguste austamisega, tõelise pühendumisega strateegia „Euroopa 2020” vaesusevastase võitluse eesmärkide saavutamisele ning Euroopa sotsiaalse juhtimise üldise arendamisega.

3.4

Komiteed julgustab asjaolu, et Euroopa Parlament rõhutas hiljuti vajadust Euroopa sotsiaalpakti järele ning tööhõive ja sotsiaalsete sihtmärkide järele eelarvedistsipliini siduvas järelevalves, samuti selle järele, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis võetaks arvesse sotsiaalmudeli jätkusuutlikkust, ning vajadust integreeritud tööhõive ja sotsiaalpoliitika raamistiku järele, mis oleks viies põhiosa majandus- ja rahaliidu tegevuskavas  (4). Samuti tervitab komitee Euroopa Ülemkogu eesmärki esitada 2013. aasta juuni tippkohtumisel meetmed ja ajaliselt piiritletud tegevuskava majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme saavutamiseks (5). Ka komisjoni volinik László Andor on hiljuti rõhutanud vajadust nn inimnäolise rahaliidu järele, samuti seda, et tema arvates tuleb majandus- ja rahaliidus sotsiaalset mõõdet mõista kui majandus- ja rahaliidu eeskirjade, juhtimismehhanismide, fiskaalsuutlikkuse ja teiste poliitiliste vahendite võimet tagada, et samaaegselt taotletakse majanduslikku tõhusust ja sotsiaalset võrdsust  (6). Komiteed julgustavad ka Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy järeldused 14. märtsi kolmepoolsel sotsiaaltippkohtumisel, mille kohaselt „on Euroopa sotsiaalmudel jätkuvalt oluline väärtus ja ülemaailmne konkurentsieelis” ning „meil on vaja leida mehhanismid, mille abil vähendada liidus sotsiaalseid erinevusi” (7). Komisjoni avaldatud sotsiaalsete investeeringute pakett, milles antakse liikmesriikidele suuniseid toetamaks sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust, (8) läheb sotsiaalse mõõtme näitajate arendamise suunas. Ent komitee leiab, et ELi tööhõive ja sotsiaalse ebavõrdsuse tulemustabel vajab samuti pühendunumat raamistikku ELi-ülestele meetmetele. Seetõttu kordab komitee vajadust tervikliku, proaktiivse Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava järele, mida iseloomustaks mitmetasandiline juhtimine. Sellesse tuleb kaasata nii seadusandlikes kui ka muudes kui seadusandlikes meetmetes osalevad asjaomased pädevad Euroopa ametiasutused, organid ja sidusrühmad, kelle ülesandeks oleks vähemalt saavutada strateegias „Euroopa 2020” seatud sotsiaalsed eesmärgid ja eelistatult neid parandada.

4.1

Euroopa poolaasta abil tuleb hõlmata tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse standardid samasse järelevalveraamistikku, milles toimuvad majanduspoliitika kooskõlastamine ja struktuurireformid. Mõõdetavad Euroopa tööhõive- ja sotsiaaleesmärgid tuleb ühitada ja integreerida stabiilsuse ja majanduskasvu eeskirjadega, mis reguleerivad võla ja puudujäägi alaseid eesmärke. Tuleb kohaldada vastavaid kohandamismehhanisme, et vähendada nii makromajanduslikku kui ka sotsiaalset ebavõrdsust. Selle eesmärk on edendada arukat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, kvaliteetseid töökohti, juurdepääsu kvaliteetsetele ja taskukohastele üldhuviteenustele ning sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist kogu ELis. Lühiajaline majanduslik tõhusus ei tohi tulla pikaajaliste sotsiaalkapitali investeeringute arvelt. Tuleb hinnata eelarve konsolideerimise meetmete mõju majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele kaasatusele. Struktuurireformidega peavad kaasas käima Euroopa solidaarsusmehhanismid. Tagamaks, et ELi kodanikud toetavad tõelist majandus- ja rahaliitu, peavad riiklikud reformikavad toetuma nõuetekohasele sotsiaalsele ja kodanikuühiskonna dialoogile ning asetuma sellisesse Euroopa sotsiaalse mõõtme dünaamikasse, mis ei vallanda võistlust üha madalamate hindade pärast, mis põhjustaks langetamissuunalist konkurentsi, palkade deflatsiooni ja väiksemat kogunõudlust. Tagatud peavad olema vabad ja sõltumatud kollektiivläbirääkimised. Euroopa sotsiaaldialoog peab etendama olulist rolli uue majandusjuhtimise arengus ja toimimises. Paremini tuleb jälgida ja järgida üleeuroopalisi sotsiaalseid põhiõigusi.

4.2

Euroopa Sotsiaalfond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond tuleb tõsta tasemele, mis vastab olukorrale, mida eesistuja Herman Van Rompuy nimetas Euroopa tööhõive- ja sotsiaalsest olukorrast rääkides „inimlikuks tragöödiaks ja sotsiaalseks hädaolukorraks” (9). See olukord vajab selgelt „mitmeaastase finantsraamistiku kohustuslikku ja ulatuslikku läbivaatamist”, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi 13. märtsi resolutsioonis (10). Resolutsioonis mainitud paindlikkusmehhanismide, parlamendi ja nõukogu vahel toimuvate läbirääkimiste ning mitmeaastase finantsraamistiku väga soovitava struktuurilise läbivaatamise raames tuleb Euroopa Komisjoni algse ettepaneku summad vähemalt uuesti kinnitada, sealhulgas eraldatavate ELi omavahendite asjakohasema kasutuse abil ning suurendades märkimisväärselt territoriaalse ühtekuuluvuse fondi ja sotsiaalfondi, hariduse ja koolituse ning globaliseerumisega kohanemise fondi vahendeid.

4.3

Samal ajal peab EL pakkuma paremat tuge vastutustundlike sotsiaalinvesteeringute tegemiseks ning sotsiaalmajanduse toetavale rollile, eelkõige viies taas sisse assotsiatsioonide ja vastastikuste ühingute Euroopa põhikirjad, hõlmates struktuurifondide kavandamisse selgesõnaliselt sotsiaalsete ettevõtete alustamise ja arendamise programmid, lihtsustades sotsiaalset märgistamist ning võttes kompenseerivaid meetmeid ja tehes riigihangetes soodustusi kindla sotsiaalse väärtusega ettevõtetele. Samuti tuleb luua Euroopa sotsiaalvaldkonna innovatsioonifond, et taastada väärtuslikke riikidevahelisi katseprojekte, mille eesmärk on võidelda tööturul diskrimineerimise ja ebasoodsamasse olukorda sattumisega. Need projektid jäid toeta, kui Euroopa Komisjon lõpetas programmi Equal.

4.4

Samuti on väga oluline teha kõik vajalik ja võtta vajalikke tööhõivemeetmeid, et tugevdada Euroopa tööstust ja saavutada 2020. aastaks eesmärk, et 20 % SKPst tuleb tööstusest. Komitee rõhutab, kui oluline on ettevõtete konkurentsivõime, mis tuleb saavutada sidusa Euroopa raamistiku abil.

4.5

EL peab tegutsema noorte nimel, sest vastasel juhul on oht, et noored võõranduvad üldse tervest Euroopa projektist. Noorte tööhõivekriisi suur ulatus Euroopas vajab realistlikumat ELi eelarvet kui need ebapiisavad 6 miljardit eurot, mis on välja pakutud Euroopa noorte tööhõivepaketi ja noortegarantii jaoks, et tagada töötutele noortele tööhõive, koolitus või haridus, eelkõige seal, kus seda kõige enam vaja on. Piisavate rahaliste vahenditeta võidakse Euroopa noortegarantiid pidada vaid näiliseks. ELi juhipositsiooni tuleks tugevdada ka ühtse Euroopa oskuste passi abil, laiendades Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku nii, et ühendatakse kõik oskused ja kvalifikatsioonid, mis on omandatud formaalse, informaalse ja mitteformaalse õppe käigus. Selgelt on vaja koole, ettevõtteid ja sotsiaalpartnereid ühendavat Euroopa partnerlusvõrku koos sarnaste strateegiliste koostoimetega, mis asetavad kõrghariduse ja elukestva õppe töökohtade loomise, oskuste sobimatuse probleemi lahendamise ning tööalase konkurentsivõime, innovatsiooni ja ettevõtluse edendamise keskmesse. Euroopa poolaasta peab tagama, et meetmed riigivõla ja eelarvepuudujäägiga toimetulekuks ei ohustaks avalikke investeeringuid haridusse ja koolitusse.

4.6

Euroopa majanduse jätkusuutliku elavdamise kava keskmes peavad olema tegelikud töökohad, inimväärne töö ja sotsiaalsete õiguste kaasaskantavus. Euroopa sotsiaalmudel on väärtus, mis meelitab ligi välisinvesteeringuid ja soodustab ettevõtluse arendamist Euroopas. Seda tuleb väärtustada, julgustades tegema maksusoodustusi tööhõivet loovale tegevusele, nagu mikroettevõtted ja tõeline füüsilisest isikust ettevõtjana töötamine. Üleeuroopalises tööhõive ja tööturu poliitikas tuleb tagada sotsiaalsed standardid. Konkurentsivõime ja paindlikkus peavad käima käsikäes inimväärsete töö- ja palgatingimustega, mis ei jää alla vaesuspiiri. Euroopa sotsiaalpartneritel on eriline ülesanne lahendada oma tööprogrammi abil töötavate vaeste probleem.

4.7

EL peab tegutsema tõsisemalt ja käegakatsutavamalt vaesuse vähendamisel ja kaotamisel. Euroopas vaesuse aktiivsel kaotamisel saadav majanduslik ja sotsiaalne kasu on kulutõhusam kui kestev majanduslik ja sotsiaalne kahju, mis tekib tegevusetusest või vaesust süvendavatest meetmetest. Vähemalt tuleb Euroopa poolaasta raames aktiivselt püüelda strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuse kohustuste (st vähendada vaeste arvu 20 miljoni võrra) täitmisele, selle asemel et neid õõnestada eelarvepuudujäägi vähendamise meetmetega. Kõigepealt on selleks vaja paremaid üleeuroopalisi näitajaid, millega mõõta vaesuse mõju ning tagada vaesust süvendada ja majanduse elavdamist pidurdada võivate riiklike reformikavade ja kokkuhoiumeetmete nõuetekohane jälgimine ja nende võimalik parandamine. Komitee analüüsib tagatud miinimumsissetuleku süsteeme liikmesriikides, et leida ja levitada häid tavasid kogu ELis. Komitee on toetanud ka Euroopa Parlamendi üleskutset uurida ja kavandada õigusakti ettepanekut kehtestada piisav miinimumsissetulek, mis moodustaks vähemalt 60 % iga liikmesriigi mediaansissetulekust (11). Võiks luua sihtotstarbelise Euroopa vaesusevastase solidaarsusfondi, et võtta selliseid sissetulekutoetuse meetmeid nagu Euroopa poolaasta sotsiaalse stabiilsuse ja kohandamismehhanism. Komitee kordab ka oma ettepanekut, et 20 % kõigist sotsiaalfondi vahenditest eraldataks sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesusega võitlemiseks.

4.8

Oluline on Euroopa ligipääsetavuse akt, et tagada puuetega inimestele liikumisvabadus ja juurdepääs kaupadele, teenustele ja hoonetele. Selle saavutamiseks võiks üks konkreetne ja tõhus vahend olla Euroopa liikuvuskaart. Komisjon peaks samuti välja töötama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni mõju hindamise vahendi ning hõlmama selle Euroopa poolaasta protsessi.

4.9

Samuti tuleb koostada ELi võrreldavate ja mõõdetavate näitajate metoodika ja raamistik tervisekaitse ja tervisealase ebavõrdsuse hindamiseks, et analüüsida Euroopa poolaasta raames liikmesriikide olukorda.

4.10

Üleeuroopalised sotsiaalstandardid ja heade tavade suunised töö- ja pereelu ühitamise osas, lapsehoiuteenuste kättesaadavus, aktiivsena vananemine, vabatahtlik töö, õigus eluasemele ja võitlus kodutusega tuleb samuti integreerida Euroopa poolaasta sotsiaalmõõtmesse.

4.11

Sisserännanud töötajad annavad positiivse panuse majanduse arengusse ja heaolu saavutamisse Euroopas. ELi tööjõu sisserände menetlused peavad olema õiguspärased ja läbipaistvad. Sisserändealastes õigusaktides tuleb järgida inimõigusi ja tagada võrdne kohtlemine. Komitee leiab, et EL peab tugevdama integratsioonipoliitikat ning võitlust sisserändajate ja vähemuste osas üles näidatava rassismi, võõraviha ja diskrimineerimise vastu.

4.12

Majanduse jätkusuutlik elavdamine nõuab rohkem majanduslikku ja rahalist sümmeetriat ning rohkem sotsiaalset ühtekuuluvust kogu ELis. Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava, sealhulgas eelkirjeldatud konkreetsed eesmärgid, aitaks luua sidusama sotsiaalbaasi, et koonduda ja ühendada EL taas oma kodanikega. Seega oleks kõige parem saavutada sotsiaalne tasakaal samal ajal nii ELis kui ka majandus- ja rahandusliidus, järgides samas dünaamiliselt subsidiaarsuse põhimõtet. Juhul kui puudub piisav üksmeel või poliitiline tahe ELi sotsiaalset mõõdet selliselt elavdada, pakub komitee välja võimaluse teha tõhustatud koostööd majandus- ja rahaliidus. Seda võiks teha omavahendite, täiendava sotsiaalfondi, Euroopa sotsiaalsete edusammude pakti (mis toetub samadele demokraatlikult kontrollitavatele ja rangetele lepingulistele tingimustele, millele allub ka majanduslik ja rahaline lähenemine) ning sotsiaalsete standardite, eesmärkide ja stabiilsusmehhanismide abil (sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga tuleb arutada seda, kas ja kuidas võiks olla kasu majandus- ja rahaliidu töötuskindlustuse või -hüvitiste süsteemist, mille pakkus hiljuti välja komisjoni volinik László Andor), sobitades tihedama majandus- ja rahaliidu maksu-, eelarve- ja rahastabiilsuse mehhanismid vastava sotsiaalmõõtmega.

4.13

Konkurentsivõime ja majanduskasvu lepingulised kohustused, mida arutati ELi detsembrikuisel tippkohtumisel, peavad olema demokraatlikult kontrollitavad ega tohi kahjustada Euroopa sotsiaalset turumajandust, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 3 lõikes 3. Samuti on vaja paremini määratleda ja sätestada solidaarsusmehhanismid, et toetada liikmesriikide jõupingutusi. Need võivad järk-järgult võtta tegelike rahaülekannete vormi ning nende esialgne eelarve on 50 kuni 100 miljardit eurot, mis eraldatakse Euroopa stabiilsusmehhanismiga sarnastest mehhanismidest.

4.14

Selleks et saavutada suurem tasakaal ja vastavus aluslepingus sätestatud sotsiaalse turumajandusega, peab majandus- ja rahaküsimuste voliniku suurema rolliga volinike kolleegiumis kaasnema tööhõive- ja sotsiaalküsimuste voliniku rolli tugevdamine. Sarnaselt tuleks majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu suuremat rolli tasakaalustada tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu rolli tugevdamisega.

4.15

Samuti on selles Euroopa majandusliku ja sotsiaalse juhtimise kontekstis – pöörates erilist tähelepanu Euroopa poolaastale ja strateegiale „Euroopa 2020” – hädavajalik tugevdada nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide parlamentide rolli ning tagada sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine kõigil poliitiliste läbirääkimiste tasanditel.

5.1.1

Eelnimetatud ettepanekute kõrval tuleks ehk rohkem mõelda sellele, millistel täiendavatel viisidel kaasata Euroopa kodanikke, kodanikuühiskonda ja ettevõtjatest sidusrühmi Euroopa sotsiaalvaldkonna taaskäivitamisse, eelkõige Euroopa sotsiaalvõlakirjadele toetuse leidmise ja nende väljaandmise abil. Seeläbi oleks praegusel avalike vahendite nappuse ajal võimalik koguda kindlaksmääratud eesmärkide jaoks täiendavaid vahendeid märkimisväärsetest kasutamata erasäästude varudest.

5.1.2

See algatus oleks sõltumatu aruteludest, mis toimuvad ELis stabiilsusvõlakirjade (võla katte ühiseks tagamiseks) ning majanduse elavdamise ja majanduskasvu võlakirjade (Euroopa majanduse elavdamise kava ühe osana) väljaandmise üle. Euroopa sotsiaalvõlakirju ei makstaks riigikassa vahenditest ega kaasrahastataks ELi eelarvemehhanismide vahenditest, vaid neid omandaksid ja neisse investeeriksid kodanikud, ettevõtted, ametiühingud ja kodanikuühiskonna rühmad, kes soovivad võtta isikliku või ettevõtte sotsiaalse vastutuse, osaledes Euroopa sotsiaalmeetmete fondis, mida nad ise rahastavad ja haldavad mõistlike intressimääradega ja mittetulunduslikel alustel, mida kontrollitakse ja reguleeritakse läbipaistvalt ning mida toetavad ja mille tagavad asjakohase summa ulatuses pädevad ELi asutused.

5.1.3

Võlakirjade väljaandmist peaksid logistiliselt toetama pädevad ELi asutused, korraldama kodanikud ning vastastikku haldama erasektori, ettevõtlus- ja avaliku sektori sidusrühmad, kes soovivad süsteemis osaleda ja võtta vastutuse Euroopa sotsiaalmeetmete fondi eest. Nad ostaksid, koguksid ja investeeriksid võlakirju vabalt valitud sotsiaalprogrammidesse (eelistatult kavandatud Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava raames) asjakohaste ELi institutsioonide ja nõuandvate organite tehnilisel toel, et kontrollida nende programmide rahalist jätkusuutlikkust ja võimalikku mõju ühiskonnale. Sellised sotsiaalsed investeeringud võiksid olla muu hulgas järgmised: sotsiaalelamud; ühistud ja sotsiaalsed ettevõtted; eneseabirühmade toetamine, vastastikused ühingud, kogukonna sotsiaal- ja tervishoiuteenused, haridus-, koolitus- ja ümberõppevõrgustikud, sotsiaalne uuendus-, teadus- ja arendustöö; laenud ja partnerlused taristute arendamiseks, taluturism, koduvahetus, kultuuriüritused, heategevus jne.

5.1.4

Edaspidi võiks kaaluda ka täiendavaid, struktureeritumaid plaane Euroopa sotsiaalvõlakirjade arendamiseks, nagu terve rea selliste võlakirjade väljatöötamine, mida mainitud sidusrühmad edendavad ja haldavad kohalikul ja/või riiklikul tasandil. Need võlakirjad, mis vastavad üldise Euroopa süsteemi kriteeriumidele nii eesmärkide kui ka juhtimismeetodite osas, saavad asjakohase Euroopa sertifikaadi, et osaleda üldises skeemis, ja sellel alusel võivad väärtpaberite tellijad saada ka maksusoodustusi.

5.1.5

Euroopa sotsiaalmeetmete fondi haldusnõukogu peaks koosnema süsteemis osalevatest sidusrühmadest, kes on esindatud proportsionaalselt vastavalt oma Euroopa sotsiaalvõlakirjadesse tehtud investeeringute tasemele, ning saama logistilist ja nõuandvat abi asjakohastelt ELi organitelt (sh Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee).

5.2.1

Euroopa massiline töötus ei saa lahendust ei lühikeses ega keskpikas perspektiivis, isegi kui majanduskasvu prognoosid 2014. aastaks paranevad ning üleeuroopalised stiimulid hakkavad oma mõju avaldama. Euroopa tööturg peab muutuma sobivamaks tööjõu vaba liikumise jaoks, oskuste viimiseks sinna, kus neid vajatakse, ning õppimaks tagasipöördumiseks ja arenguks vajalikke oskusi. On väga oluline, et Euroopa tööjõud oleks aktiivne, eelistatult täis- või osaajaga töötades või vastasel juhul osaledes hariduses, õppes või ümberõppes. Oluline on tagada hariduse tõhusus, tulevikku suunatus, uuenduslikkus ja vastavus tööturu vajadustele. Paljud haridus- ja koolituskavad on pigem lühiajalised, pakkumata sageli kava lõppedes jätkusuutlikke töövõimalusi. Töötuks jäänud vanemate inimeste osalemine sellistes kavades on vähem tõenäoline. Tuleks kaaluda võimalust võtta kasutusele pikaajalisem lähenemisviis koos Euroopa mõõtmega, tuginedes sealhulgas Euroopas end juba tõestanud headele tavadele, nagu täiskasvanuhariduse programm Rootsis aastatel 1997–2002 või kaheosaline õppesüsteem Saksamaal ja Austrias. EL võiks vahest aidata luua Euroopa töötute haridusvõrgustiku, millega pakkuda töötutele kõikehõlmavat kaheaastast haridust, et nad saaksid muuta oma karjääri, osaleda töö-, koolitus- või haridusalases vahetuses teistes liikmesriikides piiriüleste haridusvautšerite abil koos ainepunktide ülekandmisega ning saavutada lõpuks vastastikku tunnustatud kutsekvalifikatsiooni.

5.2.2

Kui sellele süsteemile antakse piisavad vahendid ja see võetakse liikmesriikides laialdaselt kasutusele, võib ta kõnealuste programmidega vabatahtlikult ühinenud töötajatega sõlmitud täpsete lepingutingimuste kontekstis võimaldada leida kvaliteetsed töökohad paljudele pikaajalistele töötutele, kes ei oleks muul juhul kindlasti tööd leidnud. See avaldaks positiivset mõju nii asjaomastele inimestele endile kui ka kõigi ELi riikide kogu sotsiaalsele kapitalile.