21.1.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 21/21

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi ja ASEANi suhted”

2011/C 21/04

Raportöör: Claudio CAPPELLINI

26. veebruaril 2009 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal:

„ELi ja ASEANi suhted”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 11. mail 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 463. istungjärgul 26.–27. mail 2010 (26. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 163 ja erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi komitee) rõhutab kui keskse tähtsusega ja vajalikud on selgemad suhted Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooniga (edaspidi ASEAN). Selleks esitatakse käesolev arvamus jätkuks mõningatele eelnevatele komitee algatustele kõnealusel teemal (1), kus juba kümme aastat tagasi rõhutati, kui oluline on, et EL keskenduks rohkem Kagu-Aasiale. Samuti toodi nendes välja, millise olulise panuse oleks EL saanud piirkondlikule integratsioonile Aasias anda.

1.2   Komitee märgib siiski, et senini ei ole ELi ja ASEANi partnerluses tehtud loodetud edusamme. Hoolimata finantsilistest ja muudest pingutustest, eelkõige viimastel aastatel, ELi ja ASEANi struktureeritud dialoogi toetamiseks paljudes valdkondades (poliitika, koostöö, kaubandus jne), on konkreetsed tulemused nõrgad ning dialoog kodanikuühiskonnaga ja kodanikuühiskondade vahel ei ole veel täit potentsiaali saavutanud. Möödunud kümnendil lasti pigem võimalus mööda kui tugevdati partnerlust piirkonnaga, mida peetakse ELi huvide jaoks maailmas strateegiliseks (2). Kaubandusläbirääkimised on selle olukorra kohta hea näide. Samal ajal kui EL ja ASEAN on leppinud kokku teha läbirääkimistes paus, on ASEAN sõlminud kaubanduskokkuleppeid teiste peamiste geomajanduslike üksustega (Hiina, India, Austraalia ja läbirääkimised käivad Ameerika Ühendriikide, Lõuna-Korea ja Jaapaniga).

1.3   Praeguses märkimisväärselt muutunud rahvusvahelises kontekstis, kus ühelt poolt on võrreldes eelmise kümnendiga tugevnenud poliitilised ja majanduslikud sidemed ja teiselt poolt on tekkinud uusi integratsiooni- ja dialoogivõimalusi, soovitakse käesoleva komitee arvamusega teha mitmeid praktilisi märkuseid ja ettepanekuid ELi ja ASEANi suhete taaskäivitamiseks.

1.4   Komitee kordab, et inimväärsete töötingimuste tagamine ja peamised tööalased standardid määratlenud ILO kaheksa konventsiooni austamine on jätkuvalt piirkondlikus partnerluses edasiliikumise eeltingimuseks. Sellele lisandub Birma puhul inimõiguste kaitse probleem, mis on ületamatu takistus võimalusele alustada selle riigiga läbirääkimisi, nagu seda ka Euroopa Parlament 2008. aasta jaanuaris suurepäraselt rõhutas. Komitee tervitab siiski asjaolu, et ELi ja ASEANi kaubandusläbirääkimistele seatakse ambitsioonikamad eesmärgid kui teistele ASEANiga sõlmitud kaubanduskokkulepetele, eelkõige aga seoses töö- ja keskkonnastandardite ja sotsiaaldialoogiga (3). Sellega seoses peaks kahepoolset lähenemisviisi (vt punkt 4.2.2) käsitlema kui esimest sammu piirkondlike või mitmepoolsete majandus- ja kaubanduskokkulepete sõlmimise poole, mitte neist loobumist. 2008. aasta aprilli arvamuses, milles käsitleti läbirääkimisi uute kaubanduskokkulepete üle (CESE 773/2008), ütles komitee selgelt, et nendel ja teistel, „Globaalse Euroopa” teatises ette nähtud läbirääkimistel peaks komisjon tagama, et üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) raames loetletud 27 konventsiooni oleks „künniseks jätkusuutliku arengu peatüki teemaliseks aruteluks Aasia riikidega alustatud läbirääkimistel”. See hõlmab ka läbirääkimisi ASEANiga. Kuid samas tunnistati arvamuses, et kõnealust tingimust tuleks „hinnata igal üksikjuhul eraldi”. Arvamuses öeldi ka selgelt (vt punkt 1.2), et „kahepoolseid kokkuleppeid tuleks käsitada mitmepoolsusega ühilduvana ja seda isegi tugevdavana”.

1.5   Kogemus kõikjal maailmas asuvate rahvusvaheliste partneritega on näidanud koostöö ja dialoogi eeliseid mõlemale poolele. See võimaldab mõlemal poolel paremini mõista ees seisvaid väljakutseid ja probleeme ning läheneda neile tõhusamalt. Seetõttu rõhutab komitee, et sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone tuleb nii Euroopa tasandil kui ka kolmandates riikides rohkem kaasata ASEANi riikidega sõlmitavate vabakaubanduslepingute sotsiaal-majandusliku jätkusuutlikkuse ja konkurentsi all kõige rohkem kannatada võivate ühiskonnarühmade haavatuse mõju hindamisse. Samuti siis, kui ELi ja ASEANi struktureeritud dialoogi raames hinnatakse vajadust tugevdada kodanikuühiskonda ja säästvat arengut. Tasub rõhutada, et suhted ELiga on olnud tõhusamad nendes ASEANi riikides, kus kodanikuühiskonna organisatsioonid on sügavamalt juurdunud (nt Indoneesias, Tais ja Filipiinidel). Praegune väljakutse on leida tõhusaid koostöövõimalusi ka nõrgemate kodanikuühiskonna organisatsioonidega teistes piirkonna riikides.

1.6   Komitee loodab teha – ja on valmis tegema – kõnealuses valdkonnas koostööd teiste ELi institutsioonidega, et edendada ja hõlbustada kodanikuühiskonnaga ASEANi liikmesriikides peetava dialoogi tugevdamist ja on valmis pakkuma selleks oma ekspertteadmisi, eelkõige kõige haavatavamate rühmade puhul. Dialoogi pidamine oleks kindlasti lihtsam ja seda saaks tõhustada, kui tehtaks tihedat koostööd ja kooskõlastataks dialoogi ELi välisuhete jaoks loodud uue diplomaatilise talitusega.

1.7   Komitee teeb ettepaneku luua ELi ja ASEANi ühiskondlike organisatsioonide integreeritud ja kaasav platvorm, mis toetaks piirkondadevahelise integratsiooni peamiseid küsimusi ja pakuks tuge nende organisatsioonide tugevdamiseks, kes esindavad kohaliku kodanikuühiskonna vajadusi, eelkõige riikides, kus kõnealused organisatsioonid on kõige nõrgemad. See ELi ja ASEANi kodanikuühiskonna osaliste uus koostöövahend toetaks suutlikkuse suurendamise (capacity building) integreeritud strateegiat tänu kogemuste vahetamisele seoses konkreetsete juhtumisuuringute ja integratsiooni eri aspektidega: sotsiaal-kultuuriline dialoog, koostöö teaduses ja tootmises, üldhuviteenused, kriisiohjamine jne.

1.8   Sellega seoses teeb komitee ettepaneku hinnata, kas oleks võimalik luua Euroopa Fond, millesse kaasataks vajadusel ka ASEANi Fond (4) ja/või Aasia-Euroopa Fond (5) ning see oleks eelkõige suunatud ELi ja ASEANi riikide vahel sotsiaal-, kodaniku-, ametialase ja kultuuridevahelise dialoogi pidamiseks. Realistlik iga-aastane tegevuskava võimaldaks ühenduse asjaomastel avalik-õiguslikel institutsioonidel läbi viia kasulikku järelevalvet.

1.9   Lisaks sellele teeb komitee ettepaneku koostada lühemas perspektiivis „aastaaruanne” ASEANi osalusmudelite ja –süsteemide hetkeseisu kohta, et hinnata tehtud edusamme ja pöörata erilist tähelepanu sellistele teemadele nagu toiduohutus, vesi ja tervishoid. Aruanne võimaldaks regulaarselt uurida ja teostada järelevalvet sotsiaal-kultuurilise mõõtme edendamiseks kohapeal võetud meetmete üle ning võiks hõlbustada ka selliste sarnaste mudelite ja meetmete võrdlust, mida on kasutanud peamised rahvusvahelised organisatsioonid, eelkõige ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, kuid ka teised globaalsed tegijad (nt USA ja Jaapan).

1.10   Lõpuks soovitab komitee sotsiaalpartnerite institutsioonilise dialoogi ja koostöö edendamiseks luua ASEANi ametnike ja EMSK volitatud esindajate alaline dialoogiplatvorm, et pakkuda võimalusi regulaarseteks institutsioonilisteks aruteludeks ja koostööks, sh seoses organisatsiooni peamiste ürituste ning peamiste sündmustega ELi-ASEANi ja ASEMi struktureeritud dialoogis. Näiteks komisjon peaks kokkulepitud realistliku tegevuskava alusel edendama kõikidel tasanditel pidevat dialoogi ASEANI esindajate ja Euroopa (ja huvitatud liikmesriikide) organiseeritud kodanikuühiskonna esindajate vahel (nt arutelu komitee arvamuste üle ASEANi liikmesriikides). Need meetmed peaksid ette nägema kvalitatiivseid/kvantitatiivseid hindamisviise, millest oleks võimalik ELi ja ASEANi riikide keeltes lihtsalt aru saada. ELi ja ASEANi foorum kõnealuses valdkonnas, mida komitee toetab, võiks paljudele institutsioonidele ning avalik-õiguslikele ja eraasutustele huvi pakkuda.

2.   Milline on ASEANi olemus ja areng?

2.1   Alates ASEANi sünnist kuni tänapäevani on see organisatsioon pidevalt etapiviisiliselt arenenud, mille tulemusena on ta aja jooksul võtnud teistsuguse ja keerulisema vormi. Ta loodi külma sõja geopoliitilises kontekstis piirkondliku stabiilsuse tagamiseks, just iseseisvaks saanud riikidele legitiimsuse andmiseks ja mitmepoolsuse edendamiseks. ASEAN on järk-järgult laiendanud oma piirkondlikku integratsiooni: kõigepealt toimus integratsioon majandus- ja kaubandussektorites ja seejärel algas keerulisem institutsioonilise, poliitilis-majandusliku ning sotsiaal-kultuurilise integratsiooni protsess, osaliselt ka 1997. aasta majanduskriisi tõttu.

2.2   Alates Euroopa Ühenduse asutamislepingute allakirjutamisest ja hiljutisest ühisraha vastuvõtmisest ja ida poole laienemisest on EL olnud ASEANi jaoks nö loomulikuks inspiratsiooniallikaks ning ELi ja ASEANi struktureeritud dialoog on kindlasti mõjutanud Kagu-Aasia integratsiooni hiljutist arengut. 15. detsembril 2008. aastal vastu võetud ASEANi hartaga (6) anti ASEANile juriidilise isiku seisund. Riigipeade ja valitsusjuhtide 14. tippkohtumisel 2009. aastal võttis ASEAN vastu tegevuskava ühise turu loomiseks 2015. aastaks. ASEANi ühendus on seega loonud kolmesambalise struktuuri: majandusühendus (Asean Economic Community – AEC), poliitika- ja julgeolekuühendus (ASEAN Political-Security Community – APSC) ning sotsiaal-kultuuriline ühendus (ASEAN Social-Cultural Community – ASCC) (7).

2.3   Majandusühenduse elluviimine järgnes kaubanduse liberaliseerimisele ASEANi vabakaubanduspiirkonna (ASEAN Free Trade Area – AFTA) lepinguga ja investeeringute liberaliseerimisele ASEANi piirkonnas ASEANi investeerimisala (ASEAN Investment Area –AIA) lepingu järgi, mille puhul tehti viieaastane erand CLMV-riikidele (8). Poliitika- ja julgeolekuühenduse raames peetakse jätkuvalt peamiselt valitsustevahelist dialoogi. Sotsiaal-kultuurilist koostöö raames tehakse peamiselt koostööd hariduse, inimressursside arengu, IKT, avaliku teenistuse, sotsiaalhoolekande, vaesuse vähendamise, toiduohutuse, nakkushaiguste vältimise ja jälgimise, looduskatastroofide ohjamise, alaealiste, naiste ja puuetega isikute õiguste ning keskkonnakaitse valdkonnas.

2.4   ASEANi institutsioonilise tugevnemisega on organisatsioon saanus suurema rahvusvahelise kaalu. 1. jaanuaril 2010. aastal jõustusid vabakaubanduslepingud Austraalia ja Uus-Meremaa, Hiina ja Indiaga. Austraalia ja Uus-Meremaaga sõlmitud lepingus (ASEAN-Australia-New Zealand Free Trade Area – AANZFTA) nähakse ette kaupade (99 % toodetest imporditud Indoneesiast, Malaisiast, Filipiinidelt ja Vietnamist), teenuste ja investeeringutega kauplemise liberaliseerimine.

2.5   Hiinaga sõlmitud lepingus (China ASEAN Free Trade Area – CAFTA) kaotati tollimaksud 7000 kaupade rühmale (u 90 % tollitariifistikust) ja loodi u 1,9 miljardi inimesega integreeritud turg, mille kaubandusmaht on u 4,5 miljardit dollarit. CLMV-riikidele on antud üleminekuperiood kuni 2015. aastani.

2.6   Indiaga sõlmitud lepingus (ASEAN India Trade In Goods – TIG) nähakse ette tariifide järk-järguline liberaliseerimine u 90 % kaubeldavate toodete puhul, sh selliste eritoodete puhul nagu palmiõli, kohv, tee ja pipar. Ka India puhul nähakse lepingus ette ühtse integreeritud 1,8 miljardi inimesega turu loomine.

2.7   ASEANil on ka privilegeeritud poliitilise ja majandusliku koostöö suhted Lõuna-Korea, Jaapani ja Hiinaga (ASEAN+3 blokk) ja Ameerika Ühendriikidega, kellel, nagu me teame, on Vaikse ookeani kaguosas strateegilised huvid ja kes on juba sõlminud vabakaubanduslepingu Singapuriga. Strateegiliselt eriti huvitav on president Barack Obama ettepanek (läbirääkimised toimuvad alates märtsikuust) laiendada atlandiülest partnerlust (Trans-Pacific Partnership – TPP), millest võtavad praegu osa Brunei, Tšiili, Uus-Meremaa ja Singapur, lisaks Austraaliale, Peruule ja Vietnamile ka Ameerika Ühendriikidele.

3.   Milline on ELi ja ASEANi suhete hetkeseis?

3.1   ELi ja ASEANi suhete olulisus tuleb selgelt välja kahe geomajandusliku üksuse kaubandus- ja finantssuhetest. 2006. aasta teatises „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas” peetakse ASEANi tema potentsiaalselt suure majanduskasvu tõttu prioriteetseks turuks. 2004–2008. aastal suurenes kaupade ja teenustega kauplemine ELi ja ASEANi vahel üle 25 %, jõudes 2008. aastal 175 miljardi euroni (kaubanduse peadirektoraadi andmetel).

3.2   ASEAN on praegu Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel ELi kolmas kaubanduspartner ja moodustab u 7 % koguimpordist. ELi ja ASEANi kaubandusbilanss näitab märkimisväärset defitsiiti, mis oli 2008. aastal u 25 miljardit eurot (Eurostati andmetel). EL impordib peamiselt masinaid (2008. aastal 29,2 miljardi euro väärtuses) ja põllumajandustooteid (2008. aastal 12,4 miljardi euro väärtuses), samal ajal kui teenuste alal näitab kaubandusbilanss ülejääki (Eurostati andmetel 2007. aastal +2,6 miljardit eurot).

3.3   Investeeringute osas suurenesid 2005.–2008. aastal ELi ja ASEANi kapitalivood 200 % ulatuses (jõudes Eurostati andmetel 105,4 miljardi euro suuruse kogusummani). U 27 % välismaistest otseinvesteeringutest ASEANi riikidesse on pärit Euroopa investoritelt. Suur enamus sellest läheb Singapuri (65 %), kellele järgneb Malaisia (9 %), Tai, Indoneesia, Brunei ja Vietnam (igaüks 5-7 %) ning ainult vähem kui 1 % läheb teistesse riikidesse. Samas suurenesid samal ajal ka oluliselt ELi ja ASEANi kapitalivood (Eurostati andmetel 2007. aastal 29,7 miljardilt eurolt 43,6 miljardi euroni). Kuid 85 % ASEANi riikidest väljuvast kapitalivoost tuleb ainult kahest riigist: Singapurist ja Malaisiast (9).

3.4   Hoolimata kaubandus- ja finantssuhete arenemisest on ASEANi riikide turgudel ikka märkimisväärsed tariifsed ja mittetariifsed tõkked. Nende tõkete eemaldamine ELi ja ASEANi vabakaubanduslepinguga tooks ELile kaasa selgeid eeliseid, eelkõige teenuste valdkonnas, kuid see tooks kaasa ka kasu ASEANi riikidele, kelle puhul eelised, mis oleksid küll riigiti erinevad, oleksid seda suuremad, mida kaugemale läheks integratsioon (vt kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnang, kaubanduse peadirektoraat) (10).

3.5   2007. aasta juulis alustatud kaubandusläbirääkimised ELi ja seitsme ASEANi riigi vahel, kes ei kuulu vähim arenenud riikide hulka (11), peatati siiski vastastikkusel kokkuleppel 2009. aasta märtsis. ASEANi riikide märkimisväärne majanduslik erinevus (riigid erinevad inimarengu, oodatava eluea, vaesuse taseme, ja riigi kulutuste prioriteetide poolest) ja kaubanduspoliitikate mitmekesisus, kuid ka suured poliitilised erinevused (piisab vaid käsitleda sõjalist diktatuuri ja inimõiguste küsimusi Birmas/Myanmaris) on osutunud ületamatuteks takistusteks ka kaubandusläbirääkimiste jaoks. Komiteel on selles küsimuses sama seisukoht kui Euroopa Parlament, kes 2008. aasta jaanuaris juba ütles, et kehtiva sõjalise režiimi all ei ole Birmaga/Myanmariga soovitatav kaubanduskokkulepet sõlmida.

3.6   Kui majanduslik ja kaubanduslik integratsioon on teatud määral aeglustunud, siis ELi ja ASEANi poliitilised ja institutsioonilised suhted on viimasel ajal tasapisi tugevnenud, kuigi tegemist on alles ainult valitsustevaheliste suhetega. Siinkohal võib näiteks tuua ELi ja ASEANi piirkondliku integratsiooni tugiprogrammi (I etapp ja II etapp) (12), ELi ja ASEANi piiriülese kaubandusalgatuse (TREATI) (13) ja ELi ja ASEANi piirkondliku dialoogivahendi (READI) (14).

3.7   Lisaks nimetatud lepingutele on mõlemad organisatsioonid hiljuti teinud ühise deklaratsiooni terrorismiga võitlemise kohta (ASEANi ja ELi ministrite 14. kohtumine 2003. aastal) (15) ja ministrite 16. kohtumisel 15. märtsil 2007. aastal Nürnbergis võtsid nad vastu ühise tegevuskava (Nürnbergi tegevuskava 2007.–2012. aastaks).

3.8   EL ja ASEAN teevad lisaks poliitilist koostööd välisministrite ja kõrgete ametnike ühiste kohtumiste vormis. ELi ja ASEANi välisministrite 17. kohtumine 27.-28. mail 2009. aastal Phnom Penhis (Kambodža) pakkus võimaluse teha kokkuvõte kahest esimesest aastast, mil kohaldati Nürnbergi tegevuskava ja arutada aktuaalseid küsimusi (globaalne majanduslangus ja A/H1N1-viiruse pandeemiaga seotud riskid). Kohtumise lõpul võeti vastu Phnom Penhi tegevuskava, milles seati prioriteedid ja eesmärgid 2009.-2010. aastaks.

3.9   Tasub nimetada ka Aasia-Euroopa kohtumise (Asia-Europe Meeting – ASEM) positiivset kogemust, kuigi see toimub väljaspool ELi ja ASEANi dialoogi, sest ASEM on jätkuvalt peamine Euroopa ja Aasia mitmepoolsete suhete kanal (16). Lisaks iga kahe aasta järel toimuvatele kahepoolsetele tippkohtumistele valitsuste tasandil (17) võõrustab ASEM ka Aasia-Euroopa rahvaste foorumit (Asia Europe People’s Forum), Aasia-Euroopa parlamentaarset partnerlust (Asia-Europe Parliamentary Partnership), Aasia-Euroopa ettevõtlusfoorumit (Asia-Europe Business Forum) ning üleeuraasialist teabevõrgustikku (Trans-Eurasia Information Network – TEIN (18) – Interneti-platvormi, mille eesmärk on toetada teaduskoostööd hariduse ja teadusuuringute valdkonnas.

4.   Peamised teemad ELi ja ASEANi suhetes

4.1   Püüdmata anda täielikku ülevaadet, usub komitee, et oleks kasulik keskenduda mõnele prioriteetsele teemale ja kriitilisele küsimusele, mida peetakse ELi ja ASEANi suhete tulevase arengu seisukohast strateegiliseks, et pakkuda konkreetsete meetmete kohta suuniseid ja valikuid.

4.2   Nagu juba märgiti, on ELi ja ASEANi kaubandusläbirääkimised praegu peatatud. Selleks et jätkuvalt säilitada oma seotus kõnealuse piirkonnaga, on EL mõnede ASEANi liikmesriikidega algatanud läbirääkimised vabakaubanduslepingute üle (alustades Singapurist ja Vietnamist).

4.2.1   Ei saa eitada, et ASEANi riigid on väga erinevad, seda nii poliitilisest-institutsioonilisest seisukohast (ASEANis elavad koos demokraatlikud ja autokraatlikud režiimid, samuti tõelised sõjalised diktatuurid nagu Birma/Myanmari puhul) kui ka majanduslikust seisukohast (ASEAN-6 majanduse ja nelja uue CLMV-riigi sotsiaal-majandusliku arengu näitajad on väga erinevad). Lisaks sellele ei ole ASEANi organitel (sekretariaat ja eestseisus) läbirääkimisteks mandaati. Samuti kardetakse CLMV-riikide sügavama majandusliku integratsiooniga kaasnevaid sotsiaalkulusid (19).

4.2.2   Kuid kahepoolsed läbirääkimised jäävad ikka paremuselt teiseks võimaluseks ning mõnede riikide väljajätmist läbirääkimistelt (Birma, Kambodža ja Laod) on ASEANi riigid ise tugevalt kritiseerinud. Lisaks sellele on tõeliselt piirkondlike läbirääkimiste edendamise vajadus tähtis selleks, et tugevdada Euroopa esindatust kõnealuses piirkonnas ja toetada paremat dialoogi Hiinaga, arvestades tihedaid sidemeid piirkonna majanduste vahel. Sellest seisukohast peaks ASEANi riikidega kahepoolsete lepingute sõlmimist käsitlema vaid esimese sammuna ulatuslikuma poliitilise ja majandusliku piirkondliku partnerluse poole, seda osaliselt seetõttu, et Aasia on rahvusvahelise poliitilis-majandusliku tasakaalu keskmes, kaudselt ELi ja Hiina suhete tõttu ja osaliselt selleks, et arvestada Kagu-Aasia riikide eesmärki luua 2015. aastaks ühine turg – eesmärk, mida EL toetab tehniliselt ja rahaliselt.

4.3   EL peab ASEANi riikidega parajasti läbirääkimisi laiendatud koostöö lepingute üle (Partner and Co-operation Agreements – PCAs) ja toetab ASEANi integratsioonialgatust nagu ka väiksemate haldusüksuste majanduskasvualgatusi (20). Lisaks on tugevdatud koostööd hariduse ja kutsealase väljaõppe valdkonnas, mille peamised eesmärgid on haridusstandardite tõstmine, keeleõppe edendamine ja kaasaegsete infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendite kasutamine (21).

4.3.1   Kuna toiduohutuse küsimus on delikaatne, siis kavatseb EL kõnealuses valdkonnas tugevdada ka koostööd ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on juba teinud ASEANiga koostööd ASEANi toiduohutuse integreeritud raamistiku (ASEAN Integrated Food Security Framework – AIFS) ja selle strateegilise tegevuskava (Strategic Plan of Action for Food Security – SPA-FS) koostamisel ning viib parajasti läbi kümmet riigiuuringut selle kohta, millist mõju on kriis kõnealuses piirkonnas avaldanud toiduohutusele. Lisaks koostab ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ASEANiga vastastikuse mõistmise memorandumit (Memorandum of Understanding), et muuta vastastikused suhted ametlikuks ja hõlbustada piirkonnas tehnilise abi andmist toiduohutuse valdkonnas.

4.3.2   Nendele majanduskoostöö aspektidele, sh teadmiste jagamisele teiste rahvusvaheliste institutsioonide ja teaduskeskustega, tuleks rohkem tähelepanu pöörata, eriti arvestades piirkonna sotsiaal-majanduslikku haavatavust väliste šokkide suhtes ja võimalikke lisamõjusid, mida kaubanduse liberaliseerimise lepingute sõlmimine võib mõnede liikmesriikide ja konkurentsile rohkem avatud ühiskonnarühmade haavatavusele avaldada.

4.4   Poliitiline koostöö ELi ja ASEANi vahel jääb puhtalt valitsustevaheliseks koostööks ja seda arendatakse regulaarsetel (iga kahe aasta tagant toimuvatel) välisministrite ja kõrgete ametnike kohtumistel. Need ministrite kohtumised on siiski aidanud leida välispoliitilistes seisukohtades suuremat üksmeelt. EL on nt avaldanud soovi liituda ASEANi sõpruse- ja koostöölepinguga ja ASEAN on selleks nõustunud laiendama lepingut piiriülestele juriidilistele isikutele.

4.4.1   Sotsiaal-kultuurilist koostööd reguleerib 2009.–2010. aastal Phnom Penhi tegevuskava, milles sätestati ühised eesmärgid paljudes valdkondades alates toiduohutusest kuni teaduse ja tehnoloogia, ametialase väljaõppe ning kunsti- ja kultuuripärandi kaitseni. Kuid ka sotsiaalse koostöö valdkonnas jääb kodanikuühiskonna panus siiski paradoksaalselt tagasihoidlikuks. Nimelt ei ole praegu piisavalt organeid, kes võimaldaks sotsiaalpartneritel ja teistel kodanikel korralikult tutvustada oma vajadusi ja ootusi seoses praeguse olukorra ning ELi ja ASEANi koostöö tulevikuperspektiividega (22).

4.4.2   Inimõiguste osas saab komitee vaid tervitada ASEANi valitsustevahelise inimõiguste komisjoni hiljutist loomist (ASEANi harta jõustumisel). Kuigi sellel organil ei ole (vähemalt veel mitte) täite- ega karistusvolitusi ning seetõttu on tal pigem inimõigusi edendav kui kaitsev ülesanne, on kahtlemata tegemist siiski esimese sammuga inimõiguste täielikuma kaitse poole, milleks organisatsiooni järgmistel aastatel ka üles kutsutakse. Komitee rõhutab siiski, et seoses praeguse olukorraga inimõiguste alal, ei ole võimalik alustada läbirääkimisi kehtiva sõjalise diktatuuriga Birmas/Myanmaris.

---

(1)  EXT/132 (1996); EXT/153 (1997).

(2)  Vt komisjoni 2006. aasta teatis „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas”.

(3)  ELi ja Lõuna-Korea vahel sõlmitud vabakaubanduskokkuleppe peatükk 13 võib siinkohal kasulikku eeskuju anda, kuigi tegemist on kahe erineva olukorraga.

(4)  ASEANi Fond loodi 15. detsembril 1997. aastal Kuala Lumpuris ASEANi 30. aastapäeva puhul. Fondi eesmärk on tänu isiklikele kontaktidele ning koostööle ühiskondlike ja akadeemiliste institutsioonidega parandada Kagu-Aasia rahvaste elu ja heaolu ning suurendada teadlikkust piirkondliku integratsiooni eelistest.

(5)  Aasia-Euroopa Fondi (ASEF) lõid 1997. aasta veebruaris ASEMi (Aasia-Euroopa kohtumine) riigid selleks, et edendada Aasia ja Euroopa riikide dialoogi ja koostööd kultuuriliste, intellektuaalsete ja isiklike kontaktide abil, kaasates asjaomaste riikide kodanikuühiskonda ja kogukonda.

(6)  Vt ASEANi harta, Singapur, 20. november 2007. See preambulist, 13 peatükist ja 55 artiklist koosnev põhiseaduslik leping on ASEANi organisatsiooniliseks aluseks.

(7)  Vt ASEANi majandusühenduse kava (Singapur, 20. november 2007); ASEANI poliitika- ja julgeolekuühenduse kava (Cha-Am, 1. märts 2009) ja ASEANi sotsiaal-kultuurilise ühenduse kava (Cha-Am, 1. märts 2009).

(8)  Akronüüm CLMV viitab organisatsiooni kõige viimastele liikmetele (Kambodža, Laos, Myanmar ja Vietnam).

(9)  Maailma esimese 100 rahvusvahelise ettevõtte kuuluvatest 18 ASEANi riikide rahvusvahelisest ettevõttest asuvad 11 Singapuris ja Malaisias (ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi andmetel).

(10)  Kaubanduse peadirektoraat, „ELi ja ASEANi riikide vabakaubanduslepingu kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnang” („Trade Sustainability Impact Assessment (TSIA) of the FTA between the EU and ASEAN”), juuni 2009, TRADE07/C1/C01 - Lot 2.

(11)  Indoneesia, Malaisia, Singapur, Brunei, Tai, Filipiinid ja Vietnam.

(12)  Jakartas 2003. aasta septembris allkirjastatud ELi ja ASEANi piirkondliku integratsiooni tugiprogramm (APRIS I), millele on eraldatud 4,5 miljonit eurot, et täita Viangchani tegevuskavas sätestatud eesmärgid, viia ellu ASEANi ühtne liides tolliprotseduuride ühtlustamiseks, vähendada kaubanduse ees seisvaid tehnilisi takistusi, viia piirkonnas vastavusse kvaliteedistandardid ja pakkuda tehnilist abi ASEANi sekretariaadile. APRIS II peamised eesmärgid (vt ELi ja ASEANi piirkondliku integratsiooni tugiprogrammi (APRIS) II etapp, Jakarta, november 2006) on aga kaubanduse valdkonnas ASEANi standardite rahvusvaheliste standarditega vastavusse viimine; investeeringute alal tegevuskava vastuvõtmise toetamine, et kiirendada piirkonnas takistuste eemaldamist kapitalivoogude vaba liikumise eest; institutsioonilises valdkonnas ASEANi vaidluste lahendamise mehhanismi tugevdamise edendamine ja ASEANi sekretariaadile toe pakkumine, et tagada oma ülesannete tõhus täitmine. APRIS II puudutab 2006.–2009. aastat ja selle rahastamine on tagatud ELi esialgse 8,4 miljoni euro suuruse assigneeringuga. 2007. aastal tehti täiendav 7,2 miljoni euro suurune assigneering APRIS II kavas ette nähtud algatuste toetuseks ja rõhutati eelkõige, kui oluline on saavutada ASEANi piirkonna riikides ühised standardid toiduainete-, elektroonika-, kosmeetika- ja puidutoodete sektoris.

(13)  Programm tehnilise abi andmiseks, mida EL on lubanud Kagu-Aasia riikidele anda selleks, et kiirendada ASEANi integratsioonieesmärkide saavutamist toiduainete ja tööstuslike toodete standardite valdkonnas ning seoses kaubanduse ees seisvate tehniliste takistustega. Vt ELi ja ASEANi piiriülene kaubandusalgatus, Louangphabang, 4. aprill 2003.

(14)  READI käsitleb kõiki mittekaubandusliku koostööga seotud teemasid ja edendab poliitilist dialoogi ühist huvi pakkuvates valdkondades, nt infoühiskond, kliimamuutus, ohutus tsiviillennunduses, tööhõive ja sotsiaalküsimused, energia, teadus ja tehnoloogia.

(15)  Vt ühine deklaratsioon terrorismiga võitlemise kohta, Brüssel, 27.-28. jaanuar 2003.

(16)  Praegused 45 ASEMi liiget esindavad u poolt maailma SKP-st, u 60 % maailma elanikkonnast ja u 60 % maailma kaubandusest (Euroopa Komisjoni andmetel).

(17)  Kaheksas tippkohtumine toimub oktoobris Brüsselis ja sellel keskendutakse järgmisele teemale: „Elukvaliteedi parandamine”.

(18)  TEIN3 projekt (http://www.tein3.net/) on portaal, mis toetab teaduskoostööd u 8 000 Vaikse ookeani äärse Aasia teaduskeskuse ja akadeemilise asutuse vahel ja nende osalemist projektides Euroopa kolleegidega. Euroopa ja Aasia telemaatilist koostööd teadusuuringute valdkonnas tehakse tänu ühendatusele GÉANT-võrgustikuga.

(19)  Kooskõlas WTOs vastu võetud „eri- ja diferentseeritud kohtlemisega” saab EL võtta arvesse partnerriikide erinevaid arengutasemeid. Peaks arvestama, et eksport Laosest ja Kambodžast juba saab algatusega „Kõik peale relvade” eelisjuurdepääsu ELi turule.

(20)  Praegu on pooleli viis ühist projekti kogueelarvega 55,5 miljonit eurot.

(21)  Prioriteetseks peetakse ametialase väljaõppe, transpordi, energia ja säästva arengu projekte. Vt ELi ja ASEANi piirkondlik dialoogivahend, Kuala Lumpur, 2005.

(22)  Ainus (osaline) erand on Brüsselis asuv ASEANi-ELi ettevõtlusvõrgustik (ASEAN-EU Business Network), mis loodi 2001. aastal poolte vaheliste kaubandussuhete toetamiseks.

---