21.1.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 21/56

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava” ”

KOM(2009) 490 lõplik

2011/C 21/10

Raportöör: Raymond HENCKS

30. septembril 2009 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

KOM(2009) 490 lõplik.

3. novembril 2009 tegi komitee juhatus transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioonile ülesande teostada asjaomase töö ettevalmistus.

Arvestades töö kiireloomulisust (kodukorra artikli 59 lõige 1) määras komitee täiskogu 463. istungjärgul 26.–27. mail 2010 (27. mai 2010 istungil) pearaportööriks Raymond Hencksi ning võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 175, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 1.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Linnapiirkondades elab 60 % Euroopa elanikest. Peaaegu kõik need piirkonnad kannatavad ühesuguste maanteeliiklusest tulenevate probleemide käes: ummikud, keskkonnakahju, õhu- ja mürasaaste, liiklusõnnetused, terviseprobleemid, logistikaahela kitsaskohad jne.

1.2   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab seega täielikult heaks, et Euroopa Komisjon pakub linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava kaudu kohalikele, piirkondlikele ja üleriigilistele ametkondadele mõtteid, kuidas muuta inimeste elukvaliteet linnapiirkondades võimalikult heaks ja säästvaks.

1.3   Komitee on veendunud, et linnalise liikumiskeskkonna teatud valdkondades võib ühenduse kooskõlastatud tegevus anda märkimisväärse lisaväärtuse ning pooldab seega ELi pädevuse ja vastutuse selgemat määratlemist vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele.

1.4   Siiski tuleb nentida, et komisjoni tegevuskavasse valitud ettepanekud kujutavad endast sammu tagasi võrreldes soovitustega, mis komitee on teinud oma varasemates linnalist liikumiskeskkonda käsitlenud arvamustes.

1.5   Enamik komisjoni pakutud meetmetest ei ületa (iseenesest ju kiiduväärsete) heasoovlike nõuannete piiri, aga ei ole mingil viisil siduvad ega revolutsioonilised.

1.6   Lisaks paneb asjaolu, et kõnealuses teatises korratakse suurt osa teemadest ja ettepanekutest, mis leidusid juba 1998. aasta teatises „Kodanikevõrgustiku arendamine”, mõtlema, et sellest ajast saadik ei ole olukord sugugi paranenud. Seepärast kahetseb komitee, et ei ole antud ülevaadet nimetatud teatises pakutud algatustest.

1.7   Seekord peaks tegevuskavale olema lisatud vähemalt teatud hulgal näitajatel põhinevad mõõdetavad kvantitatiivsed eesmärgid, mille poole tuleks linnadel ja äärelinnapiirkondadel enda valitud säästva liikumiskeskkonna kavade alusel püüelda.

1.8   Komitee peab vajalikuks täiendada kõnealust tegevuskava kavaga, milles käsitletakse muuhulgas üksikasjalikumalt kuritegevust ühistranspordis, motoriseerimata liikuvust ja mootorrattaid.

1.9   Komitee kiidab heaks eesistujariigi Hispaania kavatsuse luua üleeuroopaline süsteem või programm, mille eesmärk on edendada Euroopa linnade ja asulate juurdepääsetavust, eelkõige piiratud liikumisvõimega inimestele, ja väljendab tulenevalt teema asjakohasusest kodanikuühiskonna jaoks soovi olla algatusega tihedalt seotud.

1.10   Komitee soovitab paremini suunata ELi struktuurifonde ja ühtekuuluvusfondi vahendeid, eelkõige spetsiifilise rahastamisvahendi loomise kaudu linnalise liikumiskeskkonna edendamiseks. Ta teeb ettepaneku kehtestada rahaliste vahendite saamise eeltingimuseks linnalise liikumiskeskkonna kavade elluviimise ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsu tagamise kriteeriumitest kinnipidamise.

2.   Tegevuskava taust

2.1   Euroopa Komisjon võttis 30. septembril 2009 vastu linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava, mis peaks edendama säästvust, kuigi seda ei ole pealkirjas selgesõnaliselt väljendatud.

2.2   Euroopa Komisjon avaldas nimetatud tegevuskava vastuseks mitme organi taotlusele – eelkõige Euroopa Parlamendi, aga ka komitee taotlusele, kes on sellisele algatusele avaldanud poolehoidu oma ettevalmistavas arvamuses „Transport linna- ja suurlinnapiirkondades” (1) ja teistes arvamustes (2). Komitee arvates tuleks kavale lisada linnades elukvaliteedi, keskkonnakaitse ja energiatõhususe parandamise kvantitatiivsed eesmärgid.

2.3   25. septembril 2007 käivitas komisjon rohelise raamatuga „Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel” avaliku arutelu, mille käigus leidis laialdaselt kinnitust, et Euroopa Liidul on oluline roll säästva linnalise liikumiskeskkonna edendamisel.

2.4   Tegevuskava avaldamine (ette nähtud Euroopa Komisjoni 2008. aasta õigusloomeprogrammis) kuulutati välja ja lükati mitu korda edasi, kuna selle vastased leidsid, et igasugune komisjoni algatus selles valdkonnas oleks vastuolus subsidiaarsuse ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldusliku sõltumatuse põhimõttega.

2.5   Kuna komisjonil ei õnnestunud ülalnimetatud põhjustel oma tegevuskava kavandatud 2008. aasta lõpuks avaldada, hakkas Euroopa Parlament kogu algatuse täieliku hülgamise kartuses selle teemaga ise tegelema ning võttis vastu resolutsiooni linnaliikluse korraldamise tegevuskava kohta (3), et avaldada toetust komisjonile, kellel paluti hulga rohelises raamatus kirjeldatud näitajate alusel koostada suunised kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks.

3.   Euroopa Liidu roll linnalises liikumiskeskkonnas

3.1   Säästva linnatranspordi poliitiliste kavatsuste avaldustest ei ole puudus, aga need tuleks siduda konkreetsete lahendustega ja kõige kohasemate organitega nende elluviimiseks.

3.2   Linnatranspordi süsteemid moodustavad osa Euroopa transpordisüsteemist ja põhinevad ühisel transpordipoliitikal. 16. veebruaril 2010 toimunud Euroopa Liidu transpordiministrite mitteametlikul kohtumisel tunnistati vajadust koostada kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa ametiasusute vahel kooskõlastatud õigusaktide raames linnalise liikumiskeskkonna kavad, et edendada transpordiinfrastruktuuride ja –teenuste paremat integreerimist territoriaalsetesse, linna- ja maaelu arengu strateegiatesse.

3.3   Linnatransporti mõjutavad juba olulisel määral arvukad direktiivid, määrused, teatised ja programmid, olgu siis seoses kliimamuutuste, tervisekaitse, keskkonna, säästva energia, maanteeohutusega või siis investeeringutega ühistransporti ja selle korraldamisse.

3.4   Et pidada rangelt kinni subsidiaarsuse põhimõttest, on komisjon piirdunud üksnes linnade üleskutsumisega kehtestada meetmed võitluseks kliimamuutuste vastu ning luua tõhusad ja säästlikud transpordisüsteemid, ning kõike seda ainult vabatahtlikkuse alusel.

3.5   Komitee tahab selles kontekstis meenutada, et isegi kui linnad ja äärelinnapiirkonnad on väga erinevad, on need siiski vastamisi ühiste säästva arengu probleemidega, mis ei lõppe linnapiiril ja mida saab lahendada ainult Euroopa tasandil ühtlustatud meetmetega, sarnaselt ühenduse sätetega välisõhu kvaliteedi või keskkonnamüra kontrollimise kohta (4).

3.6   Lisaks märgib komisjon oma teatises „Transpordi jätkusuutlik tulevik: kuidas kujundada integreeritud, tehnoloogiapõhist ja kasutajasõbralikku transpordisüsteemi”, (5) et transpordipoliitikas on „tulemused olnud tagasihoidlikumad ELi säästva arengu strateegia eesmärkide osas: nagu on osutatud 2007. aasta arenguaruandes, ei ole Euroopa transpordisüsteemi areng jätkusuutlik veel nii mitmestki aspektist”.

3.7   Ühes hiljutises ettevalmistavas arvamuses, milles käsitleti Euroopa transpordipoliitika lähtepunkte pärast 2010. aastat (6), märkis komitee, et kuigi transport aitab meil kasutada paljusid meie vabadustest (vabadust töötada ja elada maailma eri paigus, vabadust saada osa erinevatest toodetest ja teenustest, vabadust tegelda kaubavahetusega ja luua isiklikke kontakte), on poliitika keskne ülesanne asetada need vabadused selgetesse raamidesse, või lausa piiridesse seal, kus need puudutavad või lausa ohustavad teisi vabadusi või vajadusi nt inimtervise, keskkonna, kliimaga seotud või ka tulevaste põlvkondade vajadusi.

3.8   Olgugi et mõnede säästva transpordi arendamises eesrindlike linnade kujundatud linnatranspordipoliitika on ehe tõestus selle kohta, et tahtmise korral on pühendunud otsustajad suutelised negatiivseid suundumusi ümber pöörama, toob CO2 heitkoguste globaalse piiramise vajadus esile absoluutse vajaduse Euroopa ühiste jõupingutuste järele.

3.9   Linnaliiklus ja eelkõige motoriseeritud liikumisviisid põhjustavad 40 % kogu õhkupaisatavast süsinikdioksiidist ning 70 % maanteetranspordist pärinevatest muudest saasteainetest. Euroopa Liit suudab oma kliimamuutuste eesmärgid saavutada ainult enda linnatranspordi poliitikat muutes. Probleeme ei saa jätkusuutlikult lahendada üksnes kohalikul ja piirkondlikul tasandil võetud üksikmeetmetega, kuigi ka need võivad olla kiiduväärt ja hädavajalikud.

3.10   Seega tuleb kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmete toetamiseks koondada kõik Euroopa ressursid, et saavutada Euroopa Liidu üldise strateegia eesmärgid, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu, suurendada energiatõhusust, arendada taastuvenergiat ja tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust.

4.   Tegevuskava sisu

4.1   Komisjoni pakutud tegevuskavas käsitletakse nii inimeste kui kaupade transporti linna- ja äärelinnapiirkondades ning selles toetutakse olulisel määral 25. septembril 2007 käivitatud avaliku arutelu tulemustele.

4.2   Tegevuskava eesmärk on aidata kohalikel, piirkondlikel ja riiklikel ametiasutustel edendada säästva linnaliikluse kultuuri, eelkõige vähendades linnaliiklust ja ummikuid ning selle kaudu ka liiklusõnnetusi, õhusaastet ja energiatarbimist, pakkumata samas valmislahendusi.

4.3   Komisjoni tegevuskavas ei püüta seega üldse mitte valida kohalike, piirkondlike ja riiklike ametivõimude asemel lahendusi linnalise liikumiskeskkonna probleemidega tegelemisel. Tegevuskava on pigem innustava olemusega ja selles tehakse ettepanek koguda, dokumenteerida ja jagada kogemusi, et edendada häid tavasid, kasutada ära ELi rahastamis- ja koosrahastamisvõimalused, toetada teadusuuringute projekte ja koostada suuniseid, eelkõige kaubaveo või intelligentsete transpordisüsteemide kohta.

4.4   Üldises tegevuskavas on määratletud 20 konkreetset meedet, mis on jaotatud allpool loetletud kuueks suureks teemaks, mis tuleks ettenähtud ajakava alusel ellu viia 2012. aastaks.

4.4.1   Tervikliku poliitika edendamine

Arendada tuleks terviklikku lähenemist, milles võetakse arvesse transpordiliikide omavahelist sõltuvust, keskkonna ruumilisi piiranguid ja linnasüsteemide rolli, et edendada kõigi transpordiliikide seotust, eelkõige linnalise liikumiskeskkonna kavade raames.

4.4.2   Keskendumine kodanikele

Tähelepanu tuleb osutada:

—	stiimulitele (hinnapoliitika, kvaliteet, piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääs, teave, reisijate õigused, rohelised alad jne) kodanike jaoks, et ärgitada neid kasutama korrapäraselt ühistransporti või motoriseerimata liikumisvõimalusi,

—	hariva, teavitusliku ja teadlikkust tõstva sisuga kampaaniatele säästva tarbimise kohta,

—	era- ja elukutseliste sõidukijuhtide energiasäästvale sõidustiilile.

4.4.3   Keskkonnahoidlikum linnatransport

Tegevuskavas tahetakse toetada teadus- ja arendustegevust vähesaastavate ja saastevabade sõidukite ning nn leebete transpordiliikide valdkonnas. Komisjon uuendab oma keskkonnahoidlikke sõidukeid käsitlevat internetiteatmikku ja hõlbustab teabevahetust linnade hinnakavade valdkonnas. Samuti kavatsetakse uurida teemaksu tõhusust ja väliskulude sisestamist.

4.4.4   Paremad rahastamisvõimalused

Komisjon tahab optimeerida olemasolevad Euroopa rahastamisallikad ja uurida tulevasi vajadusi. Ta avaldab säästva linnalise liikumiskeskkonna ja sotsiaalse ühtekuuluvuse juhised ning uurib linnatranspordi eri hinnakujunduse mudeleid. Eesmärk on levitada paremini teavet ELi praeguste rahastamisvõimaluste kohta ja optimeerida juba olemasolev, tagades selliste vahendite nagu struktuurifondid ja teadusuuringute fondid parema koostoimimise, ning uurida era- ja avaliku sektori partnerluse innovatiivseid skeeme ja säästva linnalise liikumiskeskkonna omafinantseerimisvajadusi.

4.4.5   Kogemuste ja teadmiste jagamine

Sidusrühmad peaksid kasutama ära teiste kogemusi. Komisjon loob selleks andmebaasi, mis hõlmab teavet paljude katsetatud ja juba kasutuselevõetud lahenduste kohta. Andmebaasis antakse ka ülevaade Euroopa õigusaktidest ja kasulikest rahastamisvahenditest, eelkõige virtuaalse platvormina esitatava linnalise liikumiskeskkonna vaatleja kaudu.

4.4.6   Linnalise liikumiskeskkonna optimeerimine

Ülemineku lihtsustamiseks keskkonnahoidlikumate transpordiliikide ja tõhusama logistika poole teeb komisjon ettepaneku kiirustada säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadega linnades ja piirkondades. Selleks koostab ta suunised kõnealuste kavade selliste oluliste aspektide kohta nagu kaubavedu linnapiirkonnas ja intelligentsed transpordisüsteemid.

4.5   Komisjon vaatab 2012. aastal läbi üldise tegevuskava rakendamise ja hindab edasiste meetmete vajadust.

5.   Üldised märkused

5.1   Ühistransport on üldhuviteenus ja peab seega vastama universaalsuse, juurdepääsetavuse, järjepidevuse, kvaliteedi ja taskukohase hinna kriteeriumidele. Sellega seoses kiidab komitee heaks kõik kõnealuses teatises kavandatud meetmed, kuna neist igaüks on samm õiges suunas.

5.2   Kuigi komitee on rahul sellega, et komisjoni teatises nimetatakse kõnealuse teatise aluseks olevate viitedokumentide hulgas komitee arvamust linnalise liikumiskeskkonna rohelise raamatu kohta, on ta sunnitud nentima, et komisjoni ettepanekud on väga suur samm tagasi võrreldes komitee eelnimetatud arvamuses ja teistes kõnealusel teemal koostatud arvamustes (7) esitatud soovitustega.

5.3   Seadmata kahtluse alla subsidiaarsuse põhimõtet ja ELi piiratud pädevust kõnealuses valdkonnas avaldab komitee kahetsust, et tema ettevalmistavas arvamuses (8) („Transpordi- ja maakasutuspoliitika integreerimine säästvama linnatranspordi arendamiseks”) esitatud soovitusi ELi rolli tugevdamise kohta ei ole arvesse võetud.

5.4   Juhindudes kartusest rikkuda subsidiaarsuse põhimõtet asetab komisjon end pigem vahendaja või abistaja kui seadusandja või teenuseosutaja rolli. Enamik komisjoni pakutud meetmetest ei ületa (iseenesest ju kiiduväärsete) heasoovlike nõuannete piiri, aga ei ole mingil viisil siduvad ega revolutsioonilised.

5.5   Lisaks tuleb teatist lugedes nentida, et tegemist on teatise „Kodanikevõrgustiku arendamine” (KOM(1998) 431 lõplik) koopiaga – kui mitte sõnastuses, siis sisu osas küll.

5.6   Üksteist aastat pärast 1998. aasta teatist, mida tuntakse nimetusega „push and pull” (lükka ja tõmba: lükkama inimesed erasõidukitest välja ja tõmbama nad ühistranspordi kasutamise poole), avastame end ikka samade teemadega tegelemas, eelkõige teabevahetuse edendamise ja võimekuse võrdlemise, asjakohase poliitilise raamistiku loomise ning Euroopa Liidu rahastamisvahendite kasutamisega.

5.7   Komitee kahetseb, et ei ole tehtud kokkuvõtet 1998. aasta teatises pakutud algatustest, nagu Kohaliku Transpordi Informatsiooni Talitus (ELTIS), Euroopa linnade ja piirkondade võrgustikuga sõlmitud leping (POLIS), rattateede vastastikune sidumine riikides, kvaliteedi sisehindamise süsteem, kohalike reisijateveosüsteemide võrdlusuuringu pilootprojekt, liikuvuse juhtimise ja takistuste analüüsimise juhised, elektrooniline piletimüük, elukutseliste sõidukijuhtide koolitamine, 2000. aastaks kavandatud teatis liikuvuse juhtimise kohta ning arvukad välja kuulutatud teadusuuringute projektid.

5.8   Komitee eelistaks, et seekord oleks kõnealusele tegevuskavale lisatud vähemalt teatud hulgal näitajatel põhinevad mõõdetavad kvantitatiivsed eesmärgid (vt arvamus CESE 1196/2009), mille poole peaksid linnad ja äärelinnade piirkonnad enda valitud säästva liikumiskeskkonna kavade alusel püüdlema.

5.9   See on veelgi kahetsusväärsem põhjusel, et komisjon on ise oma teatises „Transpordi jätkusuutlik tulevik: kuidas kujundada integreeritud, tehnoloogiapõhist ja kasutajasõbralikku transpordisüsteemi” (KOM(2009) 279 lõplik) avaldanud kahetsust, et säästva transpordi valdkonna eesmärgid ei ole kaugeltki saavutatud ja et vaja on põhisuuna muutust.

5.10   Sotsiaalsed küsimused, tarbimisühiskonna põhjustatav surve keskkonnale, motoriseerimata liikuvus, mootorrataste küsimus ja meetmed igal võimalikul juhul mootorsõiduki kasutamise vältimiseks on pigem kõrvale jäetud. Sama kehtib ka piiriülese koostöö, ruumilise planeerimise probleemide, linnastumise ja linnade kasvamise puhul, mis suurendab vajadust transpordiinfrastruktuuri järele.

5.11   Komitee peab seega vajalikuks täiendada kõnealust tegevuskava kavaga, milles käsitletakse muuhulgas üksikasjalikumalt motoriseerimata liikumisviise ja mootorrattaid.

5.12   Tegevuskavas muretsetakse ennekõike personaalse motoriseeritud liikumise optimeerimise ja korraldamise pärast, mitte selle vältimise pärast. Autonõudluse ohjav juhtimine kas positiivse lähenemise kaudu, nt autode ühiskasutuse edendamine, või hoiatavate meetmete kasutamisega (hoiatav parkimispoliitika, maanteemaks, trahvid) piirdub ühe uuringu väljakuulutamisega õigusaktide kohta, kus käsitletakse juurdepääsu eri liiki haljasaladele.

5.13   Tegevuskavas ettenähtud uuringud, eelkõige üldsuse nõustumise kohta linnateede maksustamise osas, energiasäästliku autojuhtimisstiili integreerimise kohta, väliskulude sisestamise ning tehnoloogiate kättesaadavuse ja nende kulude katmise viisi kohta annavad kindlasti lisaväärtuse. Aga neist tulenevaid konkreetseid meetmeid ei tohiks tuua ohvriks subsidiaarsuse põhimõtte üle peetaval arutelul.

5.14   Tegevuskavas ei muretseta selle pärast, kuidas kodanikuühiskond võiks olla tihedamalt kaasatud säästva liikumiskeskkonna arendamise meetmetesse, kuigi kodanikuühiskond suudaks koguda kokku sidusrühmad ja poliitilised otsustajad ning tõsta kõigi ühiskonnaelus osalejate teadlikkust ning panna nad üle vaatama ja muutma oma liikumisviise.

6.   Erimärkused

Lisaks üldistele märkustele tahaks komitee kommenteerida mõnda 20-st erimeetmest.

1. meede –   säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kiirem kasutuselevõtt

6. meede –   reisiteabe täiustamine

6.1   Komitee kiidab heaks, et komisjon aitab tulevikus logistiliselt linnakeskkonda käsitlevat temaatilist strateegiat järgides koostada kohalikel ametiasutustel säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad, mis hõlmavad kauba- ja reisijatevedu.

6.2   Tegevuskavas täpsustatakse, et pikemas perspektiivis võiks komisjon rakendada lisaabinõusid, näiteks stiimulite või soovituste näol.

6.3   Komitee kordab oma seisukohta, et kohalikele ja piirkondlikele omavalistustele tuleks anda kogu võimalik toetus Euroopa fondidest, tingimusel, et töötatakse välja liikumiskeskkonna kavad, võttes arvesse, et linnadele peab jääma vabadus kohandada need kavad vastavalt kohalikele oludele.

6.4   Kavades peaks siiski sisalduma siduv eesmärk ülemineku kohta keskkonnahoidlikele transpordivahenditele, mis oleksid kooskõlas ELi miinimumnõuetega, s.o et

—	kõik elanike kategooriad, sh turistid ja tööalaselt reisivad inimesed, saaksid kasu säästvatest liikumisviisidest ja kaoksid liikuvusega seotud sotsiaalsed ebavõrdsused;

—	vähendada CO2 heitkoguseid, reostust, mürasaastet ja energiatarbimist;

—	parandada tulemuslikkust ning reisijate- ja kaubaveo tõhusust väliskulusid arvesse võttes.

6.5   Neist kriteeriumitest kinnipidamine peaks olema aluseks eriauhinna „linnaline liikumiskeskkond” jagamisele, mida komisjon toetab ja mille kiirele elluviimisele komitee ärgitab.

4. meede –   platvorm reisijate õiguste tagamiseks

6.6   Komitee avaldab kahetsust, et arvesse ei ole võetud tema ettepanekut koondada kõik ühistransporti kasutavate reisijate õigused ühtsesse õiguste hartasse.

6.7   Samas kiidab komitee heaks komisjoni teate regulatiivsete meetmete täiendamise kohta ühiste kvaliteedinäitajatega, kohustusega kaitsta reisijate ja piiratud liikumisvõimega isikute õigusi ning samuti ühiselt kokkulepitud kaebuste esitamise menetlusi ning aruandlusmehhanisme.

6.8   Komitee avaldab kahetsust, et kõnealuses teatises ei ole käsitletud ühistranspordi kasutamise ühte peamist takistust: turvalisuse probleemi, eelkõige vähemkasutatavatel liinidel ja õhtuste või öiste sõitude ajal, kuigi hästi koolitatud ja arvuliselt piisav saatev personal ning ka videojärelevalve oleksid tõhusad ennetusvahendid võitlemiseks kuritegevuse vastu ühistranspordis.

6.9   Osalejate paljusus, mis toob kaasa meetmete vormi ja sisu märkimisväärsed erinevused, muudab vältimatuks vajaduse meetmete korrapärase hindamise järele, et oleks võimalik selgitada, kas meede või poliitika vastab kasutajate vajadustele, ja et seda saaks vajadusel kohandada, muuta või kehtetuks tunnistada. Komisjoni tegevuskavas seda ei käsitleta.

5. meede –   piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu parandamine

6.10   Komitee arvates ületab piiratud liikumisvõimega inimeste (eakad inimesed, invaliidid, puudega inimesed, aga ka rasedad naised ja lapsekärudega inimesed) arv Euroopas kaugelt 100 miljoni piiri.

6.11   Kuigi on tõsi, et mõned linnad on võtnud eeskujulikke meetmeid piiratud liikumisvõimetega inimeste aitamisel, siis jäävad need meetmed siiski üksikalgatusteks. Liiga sageli on sellised inimesed vastamisi ületamatute takistustega ühistranspordi kasutamisel (juurdepääs, seadmed) või jala liikudes (keerulised ristmikud, kitsad kõnniteed, kõnniteedele seatud kohvikute ja baaride terrassid). Siia lisandub teiste kodanike vähene kodanikuvastutus (suvaline parkimine, puuetega inimestele mõeldud parkimiskohtade hõivamine). Komitee kiidab heaks eesistujariigi Hispaania kavatsuse luua üleeuroopaline süsteem või programm, mis edendaks juurdepääsetavust Euroopa linnades ja asulates ja väljendab soovi olla selle algatusega tihedalt seotud, arvestades selle asjakohasust kodanikuühiskonna jaoks.

6.12   Tehniline abi ei ole piisavalt arenenud, et vastata väikesest turust põhjustatud reaalsetele vajadustele ning see pidurdab investeeringuid ja innovatiivsust.

6.13   Komitee kiidab seega täielikult heaks, et piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsetavuse küsimus lisatakse Euroopa liikumispuuetega inimeste strateegiasse 2010–2020 ja et määratletakse asjakohased kvaliteedikriteeriumid ja teavitamismehhanismid.

6.14   Neile meetmetele lisaks tuleb tagada kohaste kohaliku, piirkondliku ja riikliku, aga eelkõige ELi tasandi (Euroopa fondid) rahastamisvahendite kättesaadavus.

8. meede –   säästva liikuvusega seotud käitumistavasid käsitlevad kampaaniad

6.15   Komisjon kaalub eriauhinna loomist säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade vastuvõtmise innustamiseks.

6.16   Komitee kiidab sellise eriauhinna loomise heaks, viidates oma arvamusele (CES 324/99) kodanike võrgustikke käsitleva rohelise raamatu kohta, kus ta juba siis oli pakkunud, et kvaliteedimärgise või –auhinna jagamine oleks tõeline stiimul konkurentsi tõstmiseks kvaliteedi valdkonnas.

12. meede –   uuring väliskulude sisestamise linnaliste aspektide kohta

13. meede –   teabevahetus linnade hinnakavade valdkonnas

6.17   Kui taskukohane ühistransport on vaieldamatult kasulik ühiskonna vaatenurgast, siis on samuti selge, et majanduslikust vaatenurgast on see väga kahjumlik. Kasutajatelt saadav tulu ei kataks kõiki kasutuskulusid ja veelgi vähem investeeringuid, seega jäävad riigitoetused hädavajalikuks.

6.18   Selles kontekstis nõustub komitee, et komisjoni väljakuulutatud metoodiline uuring väliskulude sisestamise linnaliste aspektide kohta tooks tulevikus selle sektori kuluarvestusse läbipaistvust juurde. Komitee meenutab, et väliskulude küsimusega tegeldi juba 1998. aasta teatises, samuti nagu võimalusega taasinvesteerida teemaksudest saadav tulu kohalikul tasandil, eelkõige ühistransporti ning jalgsi käimise ja jalgrattasõidu infrastruktuuri loomisse. Need kaks probleemi on endiselt õhus.

15. meede –   tulevaste rahastamisvajaduste analüüs

6.19   Ainult 9 % transpordile pühendatud struktuurifondide rahast on pühendatud linnalisele liikumisele, samas puuduvad (väga erineval astmel) peaaegu kõigil linnadel ja piirkondadel vajalikud vahendid, et piisaval määral linnalisse liikumiskeskkonda investeerida.

6.20   Kuigi komisjon näeb oma tegevuskavas ette analüüsida tulevasi rahastamisvajadusi alates 2010. aastast, jätkates samal ajal programmi CIVITAS (9) rahalist toetamist, oleks komitee eelistanud ametlikuma kohustuse võtmist täiendavate vahendite eraldamiseks, jätmata samas hooletusse võimalusi rahastada kasvõi osaliselt linnalist liikumiskeskkonda linnade teemaksude süsteemist või parkimistasudest laekuvate tulude kaudu. Komitee teeb ettepaneku luua linnalise liikumiskeskkonna edendamiseks eraldi rahastamisvahend.

6.21   Oma 1998- aasta teatises „Kodanikevõrgustiku arendamine” kavatses komisjon toetada säästvaid kohalikke ja piirkondlikke transpordisüsteeme ning tahtis uurida, kuidas tagada, et nende transpordisüsteemide edendajad võtaksid arvesse juurdepääsetavuse tingimusi. Komitee oleks väga huvitatud selle uuringu tulemustest.

6.22   Komitee on seisukohal, et prioriteetsuse astme asemel peaks tulevaste ühenduse fonde puudutavate õigusaktide 2013. aasta läbivaatamise käigus muutma ühenduse rahastamisvahendite eraldamise linna ühistranspordile sõltuvaks tingimusest rakendada linnalise liikumiskeskkonna kavasid ja pidama rangelt kinni piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsetavuse kriteeriumist.

17. meede –   linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskuse loomine

6.23   Komitee toetab liikumiskeskkonna vaatluskeskuse loomist virtuaalse platvormina, kuna heade tavade vahetamine peaks puudutama linnalise liikumiskeskkonna kõiki aspekte, sh piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsetavus.

---

(1)  ELT C 168, 20.7.2007, lk 77.

(2)  ELT C 224, 30.8.2008, lk 39; ELT C 317, 23.12.2009, lk 1.

(3)  (2008/2217(INI)), raportöör Gilles Savary.

(4)  Direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta; direktiiv 2202/49/EÜ keskkonnamüra kontrollimise kohta.

(5)  KOM(2009) 279 lõplik.

(6)  ELT C 255, 27.9.2010, lk 110.

(7)  ELT C 255, 27.9.2010, lk 110; ELT C 224, 30.8.2008, lk 39; ELT C 168, 20.7.2007, lk 77.

(8)  ELT C 317, 23.12.2009, lk 1.

(9)  CIVITAS (City Vitality Sustainability) on ühenduse teadus- ja uuendustegevuse programm linnatranspordi valdkonnas.

---