21.1.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 21/49

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta”

KOM(2009) 519 lõplik

2011/C 21/09

Pearaportöör: Gerd WOLF

Euroopa Komisjon otsustas 7. oktoobril 2009 vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta”

KOM(2009) 519 lõplik.

Komitee juhatus tegi 3. novembril 2009 käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioonile.

Arvestades töö kiireloomulisust (kodukorra artikkel 59) määras komitee täiskogu 463. istungjärgul 26.–27. mail 2010 (27. mai istungil) pearaportööriks Gerd Wolfi ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 168, erapooletuks jäi 3 liiget.

1.   Kokkuvõte ja soovitused

1.1   Komisjoni esitatud energiatehnoloogia strateegilises kavas (SET-Plan) käsitletakse praegu kõige olulisemaid meetmeid, mille abil saavutada elutähtsad ja omavahel seotud kliimakaitse ja energiavarustuskindluse eesmärgid, samuti säilitada Euroopa rahvusvaheline konkurentsivõime. Komitee toetab täielikult välja pakutud investeeringuid ja meetmeid.

1.2   Sest vaid erakordsete ühiste jõupingutustega võib õnnestuda kogu meie energiasüsteemi – varustamine, muundamine, tarbimine – suunamine ja ümberseadistamine vastavalt nendele eesmärkidele.

1.3   Selleks tuleb arendada vähese süsihappegaasiheitega energiatootmise ja –kasutamise tehnoloogiat ja meetodeid, mis suudaksid olemasoleva tehnoloogiaga ka rahvusvaheliselt konkureerida.

1.4   Komitee on siiski äärmiselt mures selle pärast, et komisjon, liikmesriigid ja eraettevõtted alahindavad ikka veel tohutult selleks vajalikke kulutusi. Komitee soovitab seepärast tungivalt töötada välja komisjoni, liikmesriikide ja majandussektori ühiselt kantav, piisav ja ka tulevases ELi eelarves kinnistatud rahastamiskontseptsioon. Seni tuleks mobiliseerida muud rahastamisvõimalused. Eelkõige tuleks kõik liikmesriikide CO2-sertfikaatidest saadavad tulud suunata ainuüksi kõnealusele eesmärgile. Sama kehtib võimaliku tulevase süsinikumaksu tulude kohta.

1.5   Sest komitee peab energia- ja kliimaprobleemi elulisuse tähtsuse ja samuti sellest sõltuva konkurentsiolukorra tõttu vastukäivaks koguda energiamajandusest kliimakaitse eesmärgil maksulisi lisasissetulekud ja siis need teistele eesmärkidele suunata.

1.6   Investeeringud vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogiasse annavad võimaluse innovatsiooniks, majandusdünaamikaks, püsivaks kasvuks ja töökohtadeks. Seda enam, et kasutatav ja taskukohane energia on meie majanduse ja elustiili eliksiir. Selle tasuvus on ülemaailmses plaanis Euroopa konkurentsivõime jaoks otsustav tegur. Seepärast on vajalikud energiatootmise ja -kasutamise jätkusuutlikud vormid.

1.7   Selles kontekstis rõhutab komitee elektrienergia erilist tähtsust. Siiski soovitab komitee pöörata suuremat tähelepanu ka energiakasutusele väljaspool elektrienergiasektorit ja otsida innovaatilisi teaduslikke lähenemisviise, sest siiani on seal suurim osakaal fossiilsete energiaallikate kasutamisel.

1.8   Komisjoni koordineerimisülesande täitmiseks tuleks asjaomaste osalejate nõusolekul luua ka vastavad teadus- ja arendustegevuse programmistruktuurid. Komisjon vajab omaltpoolt kogenud, rahvusvaheliselt tunnustatud ja pühendunud eksperte, kes on erialaselt tegevad ja kes samastavad end täielikult oma koordineeritava programmi eduga.

2.   Komisjoni teatis (sisu tugevalt lihtsustatud ja lühendatud)

2.1   Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava peab looma ELi energia- ja kliimapoliitika tugisamba tehnoloogiavaldkonnas.

2.2   Energiatehnoloogia strateegilise kava põhielement on ELi teekaardid ajavahemikuks 2010–2020, millele peab järgnema tehnoloogia arendamine, mis paiskab õhku vähe süsihappegaasi (vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia). Koos rahastamiskava ja jaotusega tööstuse ja avaliku sektori vahel esitatakse need komisjoni talituste töödokumendis (1).

2.3   Komisjoni teatis hõlmab muu hulgas järgmist:

2.3.1

Euroopa tööstusalgatused, nimelt — tuuleenergia — päikeseenergia — elektrivõrk — säästev bioenergia — CO2 kogumine, transport ja säilitamine — säästev tuumalõhustamine — kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogia.

2.3.2

Energiatõhusus – arukate linnade algatus (Smart Cities).

2.3.3

Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liit. See hõlmab uurimisinstituutide ja kõrgkoolide ühisprogramme.

2.3.4

Täiendavad eesmärgid hõlmavad järgmist: — muud tehnoloogilised võimalused, nt avamerel arendatava taastuvenergia (muu kui tuuleenergia) tootmine, energia salvestamine, tuumaenergiarajatiste kasutusea pikendamine ja tuumajäätmete probleemi lahendamine; — tuumasünteesienergeetika, eriti ITERi projekt; — alusuuringud, nt vahetult päikesevalgusest saadav mootorikütus; tahkisvalgusallikad ja praegustest akudest kümme korda rohkem elektrit salvestavad akud; — teadus- ja uurimistöö tippkeskuste kaasamine. Ka ühtekuuluvuspoliitika alusel tehakse sellesse investeeringud; — rahvusvaheline koostöö.

2.3.5

EL peaks energiatehnoloogia strateegilise kava jaoks vajalikud investeeringud tõstma praeguselt 3 miljardilt eurolt aastas 8 miljardile eurole aastas.

2.3.6

Vähemalt 50 % Euroopa heitkogustega kauplemise uue süsteemi enampakkumise tuludest tuleb reinvesteerida riiklikul tasandil kliimakaitsesse, sealjuures peab osa neist minema keskkonnahoidliku tehnoloogia väljatöötamisse.

2.3.7

Avaliku sektori rahaliste vahendite maksimaalse motiveeriva ja võimendava mõju saavutamiseks tuleb kasutada eri rahastamisviise.

2.4   Seega teeb komisjon nõukogule ja parlamendile ettepaneku:

—	toetada tehnoloogia teekaarte aastateks 2010–2020;

—	nõustuda asetama olemasolevates ühenduse programmides rõhu Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava algatuste toetusele;

—	kutsuda liikmesriike üles suurendama jõupingutusi vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia rahastamise toetamiseks,

—	kiita heaks rahastamisvahendite kavandatud tugevdamine, et aidata kaasa Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava finantseerimisele;

—	toetada komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga sellekohast kavatsust;

—	nõustuda toetama käimasolevaid ja uusi rahvusvahelisi tehnoloogiaarendusele suunatud algatusi.

3.   Komitee üldised märkused

3.1   Kopenhaageni kliimakonverents. Komitee tunnustab ELi ja liikmesriikide jõupingutusi Kopenhaageni kliimakonverentsi eduka lõpptulemuse nimel. Komitee näeb sõnastatud eesmärgis piirata kliimamuutust 2 °C-ga esimest märki kliimakaitse huvide tõsisest teenimisest. Seda enam avaldab komitee kahetsust selle üle, et konverentsil ei saavutatud tahteavaldustest kaugemale minevaid ja osalejate jaoks siduvaid kokkuleppeid.

3.1.1   Probleemi tõsidust alahinnatakse. Vaatamata maailma rahvastiku ja sellega koos „energianälja” jätkuvale suurenemisele (2) ja tohutule järelejõudmisvajadusele, piiratud fossiilsetele primaarenergiaallikatele (3) ja Euroopa suurenevale ekspordisõltuvusele alahindavad paljud poliitikud ja muud osapooled ilmselgelt ikka veel tugevalt energia- ja kliimaprobleemi tõsidust ja selleks vajalikke investeeringuid – olgu selle põhjus siis probleemi mõjude avaldumine alles pikas perspektiivis, kliimamudelite ebakindlus, majandushuvid, kardetav elukvaliteedi langus, kartus vajalike investeeringute ees või siis see, et vähem kriitiliselt suhtutakse eeldatavatesse kliimamuutustesse asjaomaste piirkondade jaoks.

3.1.2   Ressursside säästmine. Konkurentsivõimelise vähese süsihappegaasiheitega energiatehnoloogia (4) arendamine aitab muu hulgas kaasa fossiilsete primaarenergiaallikate piiratud ressursside aeglasemale kasutamisele, aitab mõjutada nende hinnakujundust ja suurendab seeläbi ka säästvust. Sest vaid nii on võimalik pikendada fossiilsete energiaallikate kasutamisaega ja tõhusamalt valmistuda sellele järgnevaks ajaks. Kes praegu ei tegutse, seda tabab see hiljem seda raskemalt.

3.1.3   Järeldus: vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia. Seda tungivamalt on vaja jõuliselt ja suuremate jõupingutustega arendada välja või täiustada vähese süsihappegaasiheitega energiatootmise või -kasutamise tehnoloogia ja meetodid sel viisil, et need suudaksid seni kasutatava tehnoloogiaga rahvusvaheliselt konkureerida. Sest globaalsel tasandil võib täheldada, et vähese süsihappegaasiheitega energiakasutuse tehnoloogiat rakendatakse vaid siis märkimisväärses ulatuses, kui see on asjaomaste osalejate jaoks finantsiliselt atraktiivne.

3.1.4   Võimalus 30 % vähendamise eesmärgiks. Mainitud tehnoloogia ja meetodite arendamise tungivus suureneb veelgi, kui kasutust leiaks ka komitee toetatav võimalus suurendada CO2 heitkoguste vähendamise künnist 30 %-ni (5) (kui on täidetud vastavad rahvusvahelised tingimused).

3.1.5   Võimalik on tarbimise täiendav kasv. Rahvusvahelise Energiaagentuuri võrdlusstsenaariumi (6) järgi on eelolevatel aastakümnetel oodata ka fossiilsete primaarenergiaallikate, eriti söe kasutamise pidevat suurenemist. Sellekohaselt (Rahvusvaheline Energiaagentuur) võib vaid suurimate jõupingutustega (7) õnnestuda selle suundumuse peatamine, nii et fossiilsete energiaallikate kasutamine saavutaks oma lae juba 2020. aastal ja langeks seejärel jälle järk-järgult, et asendada see järjest enam vähese süsihappegaasiheitega energiatehnoloogiaga.

3.2   Teadus- ja arendustegevus – energiatehnoloogia strateegiline kava. Seepärast on otsustava tähtsusega teadus- ja arendustegevus. Komisjoni esitatud energiatehnoloogia strateegiline kava peab sellese andma olulise panuse. Kava hõlmab ka selle jaoks ühenduse eelarvest ettenähtud finantseerimisosa.

3.2.1   Teadus- ja arendustegevus – rahvusvahelised jõupingutused ja konkurents. Kopenhaageni kliimakonverentsil sai taas kinnitust, et ka need riigid, nt USA ja Hiina, kes ei toetanud kohustuslikke lepinguid, eraldavad siiski märkimisväärseid vahendeid teadus- ja arendustegevusse punktis 3.1.2 nimetatud eesmärkide jaoks. Samas näitab see aga seda, et Euroopal on võimalik juhtpositsiooni hoida vaid oluliselt suuremate jõupingutustega teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

3.2.2   Investeerimisprogramm innovatsiooni, dünaamika ja töökohtade jaoks. Investeeringud vastavasse teadus- ja arendustegevusse pakuvad lisaks suurepäraseid võimalusi innovatsiooni, majandusliku dünaamika, püsiva kasvu ja töökohtade jaoks. Seda enam, et kasutatava ja taskukohase energia kättesaadavus on meie majanduse ja elustiili eliksiir. Ilma majandustingimuste jaoks piisava energiavarustuseta ähvardab meie majandust, sotsiaalsüsteeme ja ühiskonda üldiselt kokkuvarisemise oht. Seepärast on vajalikud energiatootmise jätkusuutlikud vormid.

3.3   Heakskiit. Sellest tulenevalt tervitab komitee komisjoni algatust ja teatises pakutud meetmeid kui olulist ja otsustavat sammu. Komitee kutsub nõukogu, parlamenti, komisjoni ja liikmesriike, aga ka tööstust ja sotsiaalpartnereid üles tegema kõik mis nende võimuses, et vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamine ja kasutamine jõuliselt ellu viia ja eraldada rahalised vahendid selleks vajaliku teadus- ja arendustegevuse investeeringute jaoks.

3.3.1   Piisav ulatus ja rõhuasetus on küsitavad. Komitee ei pea enda ülesandeks analüüsida käesoleva arvamuse raames üksikasjalikult, kas komisjoni töödokumendis (8) esitatud finantsraamistik ja selle jaotus on nimetatud eesmärkide jaoks piisav. Seepärast soovitab komitee veel kord kontrollida, kas projektide rõhuasetused on õiged ja kas kogukulud vastavad seatud ülesannete olulisusele. Lisaks tuleks peale piisavat käivitusaega kindlaks teha, kas meetmetel on mõju, ning vajadusel vaadata läbi ja laiendada vastavalt finantskava.

3.3.2   Rahastamisprobleem. Komitee rõhutab, et vaid erakordsete jõupingutustega on võimalik tulevastel aastakümnetel kogu meie energiasüsteem – varustamine, muundamine, tarbimine – suunata ja ümberseadistada vastavalt kliimakaitse, kindla energiavarustuse ja säästvuse seotud eesmärkidele, ja et selleks vajaliku teadus- ja arendustegevuse kulutusi alahinnatakse tugevalt. Arvestades ainuüksi USA teadus- ja arendustegevuse vastavate kulutuste ulatust kahtleb komitee, kas ettenähtud investeeringutest piisab, et laiemas plaanis ja vajaliku survega edukalt läbi viia sedavõrd ulatuslikke arengud, rääkimata turuliidriks saamisest.

3.3.3   Ulatuslik rahastamiskontseptsioon. Komitee soovitab seepärast tungivalt töötada välja komisjoni, liikmesriikide ja majanduse ühiselt kantav, piisav ja ka ELi tulevases eelarves kinnistatud rahastamiskontseptsioon.

3.3.4   Täiendavate rahastamisallikate kasutuselevõtt – energiatarbimise kulud kui mõõdupuu Selle jaoks ja senikaua tuleks võtta kasutusele täiendavad rahastamisvõimalused, seda nii ühenduse kui ka eeskätt liikmesriikide tasandil. Komitee tervitab asjaolu, et ka Euroopa Investeerimispank on osalemisvalmidust üles näidanud. Sealjuures tuleb vajalike investeeringute mõõdupuuks võtta praegused energiatarbimise kulud: oluline protsendimäär sellest tuleks kasutada tuleviku kindlustamiseks! Siinkohal viitab komitee oma arvamusele energiatõhususe tegevuskava kohta (9).

3.3.4.1   Tulud CO2 heitkogustega kauplemisest ja võimalikust süsinikumaksust. Lisaks tuleks liikmesriikide CO2 heitkogustega kauplemise tulusid (10) kasutada täies ulatuses ja ainult (11) vähese süsinikdioksiidiheitega energiatehnoloogia arendamiseks. Arvestades kliima- ja energiaprobleemi ulatust, peab komitee vastuoluliseks kõnealustest tuludest teiste eemärkide jaoks rahalisi vahendeid eraldada. Kõnealune soovitus kehtib samavõrra ka võimaliku tulevase süsinikumaksu tulude kohta. Sellest tulenevalt kutsub komitee ka liikmesriike üles seda soovitust arvestama.

3.3.4.2   Raha ei tohi mujale suunata. Sest komitee peab energia- ja kliimaprobleemi elulisuse tähtsuse ja samuti sellest sõltuva konkurentsiolukorra tõttu vastukäivaks koguda energiamajandusest kliimakaitse eesmärgil maksulisi lisasissetulekuid ja siis need teistele eesmärkidele suunata.

3.3.4.3   Reservi kvoodid. Komitee tervitab komisjoni kavatsust kasutada 300 miljonit ELi saastekvooti heitkogustega kauplemise süsteemi uute osalejate reservist süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning innovaatiliste taastuvate energiaallikate toetamiseks. Need kvoodid tuleb liikmesriikide kaudu ümber jagada ühenduse tasandil kehtestatud kriteeriumide alusel väljavalitud näidisprojektidele (12).

3.3.5   Luua innovatsiooni stiimuleid. Lisaks viitab komisjon oma arvamusele ühenduse innovatsioonipoliitika kohta, (13) milles esitatud soovitused kehtivad eriti ka jätkusuutliku energiatehnoloogia kohta.

3.3.6   Arendamise ja rakendamise eristamine. Lisaks soovitab komitee teha sealjuures selget vahet kulusäästliku vähese süsinikdioksiidiheitega energiatehnoloogia vajalikul väljaarendamisel ja edasiarendamisel ning selle olulisel laial rakendamisel või turu hõlvamisel.

3.4   Piiratud prognoositavus. Kogemus on näidanud, et ka energia- ja kliimapoliitika valdkonnas on tulevased arengud ja nende mõjud pikaajaliselt vaid piiratud määral prognoositavad. Seepärast ei tuleks praegu teha piiravaid valikuid 2050. aastaks vajaliku tehnoloogia osas. Pigem tuleks kõiki perspektiivikaid võimalusi analüüsida, et saavutada varustuskindluse, konkurentsivõime ja kliimakaitse pingeväljas võimalikult tõhusalt aastaks 2050 ja sealt edasi seatud eesmärgid. Juba 2020. aasta on verstapost, mis võimaldab kontrollida, kas vähemalt selleks ajaks seatud eemärk on saavutatud.

3.4.1   Arendustegevuse temaatiline ulatus. Seepärast tervitab komitee komisjoni välja pakutud, kasutusküpseks arendatava tehnoloogia ja meetmete temaatilist ulatust, et luua nii tingimused kogemustel põhinevale ja paindlikule tegutsemisviisile nende rakendamisel ja vältida ennatlikke otsuseid.

3.4.2   Alusuuringud. Komitee tervitab asjaolu, et komisjon tõstab ennekõike esile ka piisavate alusuuringute tähtsust ja vajalikkust. Vaid nii on võimalik luua alus põhimõtteliselt uutele teadmistele ja nendest tulenevatele kontseptsioonidele.

3.4.3   Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liit. Samuti tervitab komitee ettepanekut luua Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liit. Komisjon tagab sealjuures avatud koordineerimise meetodi kasutamise ja eriti kaasrahastamise toetajate poolt liikmesriikides või tööstuses vastavalt osalemisreeglitele.

3.4.4   Energiatehnoloogia strateegilise kava võimendav mõju. Ettenähtud finantsraamistiku kontrollimisel tuleks tähelepanu pöörata sellele, kas energiatehnoloogia strateegilise kava kaudu kasutada olevatest ühenduse vahenditest piisab, et saavutada soovitud võimendav mõju liikmesriikide ja tööstuse vajaliku osalemise osas.

3.5   Prioriteetide seadmine rakendamisel. Siiski tuleks arendatava tehnoloogia ja süsteemide rakendamisel tõsta kliimakaitse kõrval palju tugevamalt esiplaanile olulised põhimõtted, nagu varustuskindlus ja tasuvus (nt СО2 vältimise kulud), sh piirkondlikud ja globaalsed aspektid (energiapakkumine päikese, vee või tuule puhul, vahemaad, toorainetarnijate huvid jne). Vastavalt sellele ei tohiks esialgse turutoetuse vahendite puhul nõuda või eritoetuste kaudu eelistada spetsiifilist tehnoloogiat.

3.6   Elektrienergiasektori tähtsus. Suur osa väljapakutud tehnoloogiast ja meetmetest puudutab elektrienergia tootmist või kasutamist. Kuigi elektrienergiasektor hõlmab praegu vaid umbes 19 % Euroopa energiaturust, (14) peab komitee õigustatuks pakutud teadusuuringute ja arendustegevuse meetmete teatavat koondumist elektrienergiale, sest sellel on vältimatu roll kõigis igapäevaelu, tehnoloogia ja majanduse valdkondades. Ambitsioon elektrifitseerida võimalikult ulatuslikult kogu maismaatransport (elektriautod, raudteekaubavedu) ja – elektri ja soojuse koostootmise kõrval – pöörduda ka hoonete kütmises soojuspumpade ja maasoojusenergia kaudu rohkem elektrilise abitehnoloogia poole (pumbad, kompressorid), suurendab elektrienergia rolli veelgi.

3.6.1   Taastuvate energiaallikate otsustav roll. Komitee kinnitab taas, et arendatavate vähese süsihappegaasiheitega energiatehnoloogiate puhul on taastuvatel energiaallikatel otsustav roll. Komitee märgib rahuloluga, et viimastel aastatel on taastuvenergia osakaal elektrienergia tootmises eeskätt tuuleenergia ulatusliku väljaarendamise kaudu kasvanud oodatust rohkem.

3.6.2   Euroopa elektrivõrgud. Seega toetab komitee vastavate elektrivõrkude ja selleks vajaliku tehnoloogia (nt arukad võrgud) väljatöötamist Euroopas, et paremini tasakaalustada üha suurenevaid pakkumiste kõikumisi Euroopas ja võimalusel transportida Euroopasse ka Aafrika päikeseelektrijaamade elektrienergiat.

3.6.3   Salvestustehnoloogiad, tippkoormusenergiaga varustajad ja varuelektrijaamad. Sellest ilmselt siiski ei piisa ilmastiku ja päeva- ja aastaaegade kõikumisest sõltuvate taastuvate energiamuundurite edasiarendamisel kindla ja vajadusele vastava elektrienergiavarustuse tagamiseks. Seepärast tuleks edasi uurida ka innovaatilisi paikseid salvestustehnoloogiaid (nt õhurõhk, vesinik). Sama oluline on arendada äärmiselt tõhusaid ja samas odavaid tippkoormuse katmise võimsusi. Veel aastate eest oli tippkoormuse katmise võimsus vältimatult vajalik, et baaskoormusenergiat täiendades tulla toime kõikuva nõudlusega, eriti nõudluse ja tarbimise tippaegadega. Praegu ja järjest rohkem tulevikus on selle ülesanne ka kompenseerida enamike taastuvate energiaallikate kõikuvat pakkumist varuelektrijaamadega. Seepärast on selle arendamisel ja kättesaadavusel eriline tähtsus.

3.6.4   Süsteemlahendused. Eespool nimetatud eri energiatehnoloogiate süsteemse sidumise tõttu tuleks täiendav raskuspunkt asetada süsteemsete probleemide uurimisele, sellega seotud varustuskindluse küsimusele ja võimalike lahenduste väljatöötamisele.

3.6.5   Lisakulud. Sealjuures tuleb kõikuvate energiaallikate võrgustiku-, reguleerimis-, salvestus- ja varusüsteemide kulud võtta arvesse ka majanduslikus koguarvestuses, samuti nagu on komitee juba nõudnud väliskulude sisestamist nt tuumaenergia ja fossiilsete energiaallikate eri kasutusvormide puhul (15).

3.6.6   Energiasalvestid mobiilseks kasutamiseks. Siinkohal on olulised põhjalikumad alusuuringud, et – loodetavasti – jõuda täiesti uut laadi lähenemisviisideni saavutamaks märgatavalt suuremat salvestustihedust, suuremat tsüklite arvu või kasutusiga ja võimsust. Teatud tingimustel võiks elektrisõidukite akusid kasutada osaliselt ehk isegi salvestitena kõikuvate energiaallikate jaoks.

3.6.7   Baaskoormusenergiaga varustajad. Otsustav roll on siiski baaskoormusenergiaga varustajatel kui elektritootmise „tööhobustel”. Seepärast on oluline

—	kujundada kliimahoidlikult söeressursi kasutamist, eriti suurema tõhususe ja/või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kaudu;

—	täiendavalt parandada tuumaenergia (tuumalõhustamine) kasutatavust kõigi sektorite (ohutus, lõppladustamine, levik, ressursikasutus, varude tagamise suutlikkus) edasi arendamisega;

—	arendada võimalikult tõhusaid gaasielektrijaamu;

—	arendada jõuliselt edasi pikas perspektiivis paljutõotavat aatomituumade ühinemise tehnoloogiat (fusioon);

—	püüelda ka baaskoormusenergiaga varustajate puhul vastavalt võimalikult suure reguleeritavuse poole, et ka nemad oleks võimalik kaasata omavahel ühendatud reguleerimissüsteemidesse.

3.7   Energiakasutuse raskuskese asub väljaspool sektorit. Siiski on energiakasutuse raskuskese lõpptarbija kaudu väljaspool elektrienergiasektorit. See puudutab suurt osa tööstuslikust kasutusest (nt keemia või teras), peaaegu kogu transporti ja peaaegu kogu hoonete kütmist. Seepärast soovitab komitee sellele problemaatikale oluliselt rohkem tähelepanu pöörata. Seega oleks eriti oluline arendada siinkohal uusi teaduslikke lähenemisviise, mis läheksid kaugemale „energiatõhususe”, „energia säästmise” ja „elektrifitseerimise” määratlustest. Vaid siis, kui ka kõnealusele valdkonnale leitakse sobivad lahendused, on võimalik tõepoolest saavutada kliimaalased eesmärgid.

3.7.1   Meretransport ja õhutransport. Komitee ei näe mere- ja õhutranspordi kategoorias ka pikaajaliselt võimalust loobuda fossiilsete või keemiliste energiaallikate kasutamisest (16). Siinkohal on eriti oluline parandada tõhusust, puhastada heitgaase muudest mürgistest gaasidest, toota keemilise energia kandjaid (nt vesinik ja selle ühendid) elektri ja päikeseenergia abil ning arendada ehk ka (laevatransport (17)) süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kasutamist.

3.7.2   Tööstuslikud protsessid, keemia ja teras. Sama raskeks osutub ilmselt fossiilsete energiaallikate täielik asendamine tööstuslikes protsessides, eriti keemia- ja terasetööstuse puhul (18). Seepärast soovitab komitee otsida intensiivsemate teadusuuringute ja arendustegevuse kaudu uut laadi lahendusi.

3.7.3   Biotehnoloogia ja biomass. Komitee juhib tähelepanu biotehnoloogia innovaatilise arendamise märkimisväärsele potentsiaalile, samuti selle tähtsusele energiatootmise ja siinkohal käsitletavate eesmärkide jaoks. Siiski tuleks pikas perspektiivis nappi ning toiduainete ja toorainega varustamisega konkureerivat ressurssi – biomassi (tähelepanu tuleb pöörata väetamisega seotud kasvuhoonegaasidele, nagu NO2! (19) kasutada peamiselt neis valdkondades, kus ei ole muid alternatiive.

3.7.4   Hoonete soojusisolatsioon. Väga oluline aspekt on energia säästmine hoonete sektoris. Siin on veel märkimisväärne arengupotentsiaal (ja kasutuspotentsiaal!) hoonete soojakao vähendamisel. Seda tuleks rohkem arvestada СО2 vältimise meetmete prioriteetide seadmisel.

4.   Komitee erimärkused

4.1   Ühenduse ülesanded ja subsidiaarsus. Energiatehnoloogia strateegiline kava hõlmab esmajoones ühenduse ülesandeid, mis on kõnealuste tehnoloogiate arendamiseks vajalikud või mõttekad. Seepärast peaks tegemist olema riigiüleste ülesannetega või ülesannetega, mille lahendamisel on oluline roll riigiülesel koostööl, mis loob Euroopa lisaväärtust.

4.2   Rahastamiskava ja põhipunktide seadmine. Seega peaks kontrollima rahastamiskava ja seal ettenähtud põhipunktide piisavust eespool nimetatud kriteeriumideks.

4.3   Veel kord: arendustegevus ja rakendamine. Samuti tuleks kontrollida, kas rahastamiskava teenib tõepoolest põhipunktidele vastava uute tehnoloogiate ja süsteemide arendamise huve. Tingimata tuleks vältida energiatehnoloogia strateegilise kava kaudu energiatehnoloogiate subsideerimist nende laialdases kasutusulatuses.

4.4   Sidumine juba olemasolevate programmidega. Komitee soovitab energiatehnoloogia strateegilises kavas väljatoodud kliimaalane teadus- ja arendustegevus siduda juba olemasolevate teadusuuringute ja arendustegevuse 7. raamprogrammi programmide ja projektidega, nt tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (FET) programmi Tuletorniprojektidega (TRANS E: flagship projects). Eriti puudutab see energiatehnoloogia strateegilise kava neid valdkondi, kus keskpikas perspektiivis ei ole järgmise kümne aasta jooksul edu oodata.

4.5   Rahvusvaheline koostöö. Kasutatavate vahenditega optimaalse tulemuse saavutamiseks soovitab komitee (20) püüelda eeskätt vajalike suurprojektide (nt ITER) puhul rahvusvahelise koostöö poole strateegiliste partneritega, et mitte ainult jagada mitme vahel kulutusi ja tööjõukulusid, vaid et saavutada ka laiem teadmistebaas ja kõrgem innovatsioonipotentsiaal.

4.6   Komisjoni roll. Komisjoni koordineerimisülesande täitmiseks peaks komisjon asjaomaste osalejate nõusolekul looma ka vastavad teadus- ja arendustegevuse programmistruktuurid. Omaltpoolt on komisjonil vaja projektiametnikena kogenud, rahvusvaheliselt tunnustatud ja pühendunud eksperte, kes on erialaselt tegevad ja kes samastavad end täielikult oma koordineeritava programmi eduga.

4.7   Mõistmine, kaasamine ja tunnustamine – teave ja läbipaistvus. Kõigi seni nimetatud meetmete edu eeldus on kodanike, eriti nende kodanike, keda kavandatavad meetmed puudutada võivad, täielik ja avatud teavitamine ning nende kaasamine sobival viisil otsustusprotsessidesse koos poliitika, tööstuse ja teiste osalejatega. Olulisim vahend mõistmise ja tunnustuse saavutamiseks on täielik teavitamine, kaasamine ja läbipaistvus.

4.8   Komitee varasemad arvamused. Komitee juhib tähelepanu sellele, et on siin käsitletavate teemade kohta koostanud juba arvamusi, kus on välja toodud käesolevas arvamuses lühidalt mainitud väidete üksikasjad. Eelkõige juhib komitee tähelepanu alljärgnevatele arvamustele.

—	INT/146 „Vajalik uurimistöö ohutu ja säästva energiavarustuse nimel” (21)

—	TEN/299 „Ehitiste energiatõhusus - lõppkasutajate panus” (22)

—	TEN/311 „Rangemate keskkonna- ja energiapoliitiliste nõudmiste võimalik positiivne ja negatiivne mõju Euroopa tööstuse konkurentsivõimele” (23)

—	TEN/332 „Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava” (24)

—	TEN/398 „Keskkonnahoidliku majanduse suunas: majanduskriis kui võimalus uue energiaajastu alguseks” (25)

—	TEN/340 „Säästev elektritootmine fossiilkütustest” (26)

—	TEN/404 „Euroopa energiapoliitika mõju VKEdele” (27)

—	NAT/391 „Kliimamuutustealased rahvusvahelised läbirääkimised” (28)

—	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee RESOLUTSIOON kliimamuutuste kohta „Tagasiteed ei ole”, Kopenhaagen, 7.–18. detsember 2009.

---

(1)  SEK(2009) 1296, 7.10.2009.

(2)  Rahvusvahelise Energiaagentuur hinnangutel kasvab ülemaailmne energiatarbimine 2050. aastaks 50 %.

(3)  Konservatiivsete hinnangute kohaselt on aastaks 2050 ära kasutatud pool fossiilsetest ressurssidest.

(4)  Erand süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia.

(5)  KOM(2010) 2020 „EUROOPA 2020. AASTAL”.

(6)  Rahvusvaheline Energiaagentuur „World Energy Outlook 2009 – Reference Scenario”.

(7)  Rahvusvaheline Energiaagentuur „World Energy Outlook 2009 – the 450 Scenario”.

(8)  SEK(2009) 1296, 7.10.2009.

(9)  ELT C 10, 15.1.2008, lk 22.

(10)  Nt saastekvootide enampakkumise tulu kauplemisperioodil 2013–2020.

(11)  Samas kui komisjon teeb teatises ettepanku eraldada sellest vaid 50 % ja mitte ainuüksi teadus- ja arendustegevusele (vt punkt 2.3.6).

(12)  See hõlmab ka maasoojusenergiat.

(13)  INT/509, ELTs veel avaldamata.

(14)  EUROSTAT – 2009. aruanne.

(15)  ELT C 175, 28.7.2009, lk 1; ELT C 120, 16.5.2008, lk 15.

(16)  Välja arvatud erikasutused sõjalises valdkonnas.

(17)  Kui ei taheta lubada tuumaenergiat.

(18)  Kuivõrd fossiilseid energiaallikaid kasutatakse, siis pakub ka siinkohal süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine võimalust atmosfääri koormuse vähendamiseks.

(19)  Atmos. Chem. Phys. Discuss., 7, 11191–11205, 2007.

(20)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitlev Euroopa strateegiline raamistik”, ELT C 306, 16.12.2009, lk 13.

(21)  ELT C 241, 7.10.2002, lk 13.

(22)  ELT C 162, 25.6.2008, lk 62.

(23)  ELT C 162, 25.6.2008, lk 72.

(24)  ELT C 27, 3.2.2009, lk 53.

(25)  ELTs seni avaldamata.

(26)  ELT C 77, 31.3.2009, lk 49.

(27)  ELTs seni avaldamata.

(28)  ELT C 77, 31.3.2009, lk 73.

---