21.1.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 21/66

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta – Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa”

KOM(2010) 193 lõplik

2011/C 21/12

Pearaportöör: Wolfgang GREIF

5. mail 2010 otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta – Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa”

KOM(2010) 193 lõplik.

Komitee juhatus tegi 27. aprillil 2010 käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioonile.

Arvestades töö kiireloomulisust määras komitee täiskogu 463. istungjärgul 26.–27. mail 2010 (27. mai istungil) pearaportööriks Wolfgang Greifi ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 134, vastu hääletas 9, erapooletuks jäi 12 liiget.

1.   Järeldused

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

—	väljendab kahetsust selle üle, et nõukogu ja komisjon määrasid suuniste vastuvõtmisele nii tiheda ajakava, mis praktiliselt ei võimalda pidada tõelist arutelu organiseeritud kodanikuühiskonna ja riikide parlamentidega;

—	on arvamusel, et suunistest ei selgu piisavalt, et praeguse kriisi tõttu peaks tööpuuduse vastu võitlemine olema ELi ja liikmesriikide poliitikas kesksel kohal;

—	kiidab heaks keskendumise väiksemale hulgale suunistele, ent peab suuniseid liiga üldiseks ja tagasihoidlikuks, et olla tõhusaks tegutsemise juhendiks, mille tagajärjel kannatab üleeuroopaline lähenemisviis;

—

leiab, et tööturgu käsitlevates poliitilistes soovitustes on selgelt liiga palju rõhku asetatud pakkumisele (nt tööalase konkurentsivõime tõstmine), ning nõuab aruka, tulevast majanduskasvu ja uuendustegevust soodustava ning täiendavate töökohtade loomisele kaasa aitava nõudluse mõjutamise poliitika suuremat arvessevõtmist;

—	väljendab muret selle pärast, et täieliku tööhõive eesmärki (mis oli kesksel kohal eelmistes suunistes) uutes suunistes enam ei mainita;

—	väljendab hämmeldust selle üle, et suunistes ei sisaldu mitte mingisuguseid konkreetsemaid viiteid töö kvaliteedile, ning teeb ettepaneku koondada suunised 8 ja 9 ühte ning lisada selle eest eraldi suunis töö kvaliteedi edendamiseks;

—	tervitab rõhu asetamist teadmiste kolmnurgale ja kvalifikatsioonitaseme tõstmisele. Sellegipoolest oleks komitee soovinud, et noorte töötuse vastu võitlemisele ning puudega inimeste hariduse ja täiendkoolituse edendamisele oleks seatud ambitsioonikamaid eesmärke;

—	kritiseerib asjaolu, et üldkokkuvõttes ei ole piisavalt tähelepanu pööratud võrdõiguslikkuse poliitikale (nt naiste võimaluste edendamine);

—	tervitab selgesõnaliselt „sotsiaalse kaasatuse edendamise ning vaesuse vastu võitlemise” käsitlemist eraldi suunises, millega seoses tuleks aga rohkem tähelepanu pöörata laste ja noorte vaesusriski vähendamisele;

—

on arvamusel, et vaesusriski vähendamiseks on vaja tervet rida stabiilseid ja usaldusväärseid näitajaid, millega mõõta ja jälgida edusamme. Näiteks peaks selliste näitajatega saama mõõta ka sissetuleku ja ostujõu omavahelist suhet ning sissetulekute jaotust (Gini indeks), kuid ei seata kahtluse alla vaesusriski määra tavapärase suhtelise vaesuse näitajana;

—	leiab, et teksti tuleks lisada selgesõnalisemad lõigud ebaproportsionaalselt suures vaesusohus olevate inimrühmade (nt üksikemad, sisserändaja taustaga inimesed, väikse pensioniga eakad inimesed, puuetega inimesed) kohta.

2.   Taustteave: kriitika komisjoni ja nõukogu määratud tiheda ajakava kohta

2.1   Euroopa Komisjon esitas 27. aprillil 2010 ettepaneku liikmesriikide uute tööhõivepoliitika suuniste kohta. Kõnealused suunised moodustavad koos majanduspoliitika üldsuunistega koondsuunised strateegia „EL 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” rakendamiseks. Euroopa Ülemkogu jõudis 25.–26. märtsil 2010 kokkuleppele uues strateegias, mis on kavas formaalselt vastu võtta juunis.

2.2   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on mitmel korral heaks kiitnud integreeritud ja mitmeaastase lähenemisviisi ELi tulevikustrateegiale ja alati rõhutanud, et parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna laiaulatuslik kaasamine ELi ja liikmesriikide tasandil on poliitika kooskõlastamise edu üks tähtsaim alustala ning see peab olema tagatud kõigis etappides (1).

2.3   Seetõttu kutsuski komitee oma ELi 2010. aasta järgset strateegiat käsitlenud arvamuses üles kõrvaldama struktuurilised tõkked, mis takistavad riiklike parlamentide tõhusat kaasamist ning tõelist dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega (2). Selle põhjuseks oli muu hulgas tõik, et konsulteerimised suuniste koostamise ja uuendamise kohta ei andnud juba aastaid rahuldavaid tulemusi.

2.3.1   Komitee on selle üle kahetsust väljendanud mitmes suuniste kohta koostatud arvamuses ning komisjonil ja nõukogul selgesõnaliselt palunud muuta ajakavasid, eriti neil aastail, mil tehakse koordineerimise raames strateegilised otsused. Tagada tuleb kõigi asjaomaste ühiskondlike ja poliitiliste osapoolte tõhus kaasamine poliitika kujundamise protsessi liikmesriikide ja ELi tasandil.

2.4   Seda enam väljendab komitee kahetsust, et ka käesoleval aastal, mil võetakse ELi 2020. aasta strateegia raames vastu majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava uued, 10 aastaks mõeldud prioriteedid, määrasid nõukogu ja komisjon nii tiheda ajakava suuniste vastuvõtmiseks. Kõnealune ajakava ei võimalda praktiliselt pidada tõelist arutelu organiseeritud kodanikuühiskonna ja riikide parlamentidega.

2.5   Sel taustal sedastab komitee, et ülimalt lühikese tähtaja tõttu nõukogu otsuse ettepaneku avaldamise ja otsuse vastuvõtmise vahel ei ole tal endal võimalik korraldada tavapärasel viisil nõupidamisi komitees esindatud eri huvigruppide vahel. Komitee on seega sunnitud väljendama oma seisukohta omamoodi kiirmenetlust kasutades.

2.6   Seetõttu on komitee solidaarne kõigi osapooltega, kes pooldavad koondsuuniste vastuvõtmise vastavat edasilükkamist, eriti olukorras, kus ELis on koostamisel liidu üldine arengustrateegia järgmiseks kümneks aastaks.

2.6.1   Juhul kui otsuse vastuvõtmine lükkub mõne kuu võrra edasi, mida komitee selgesõnaliselt tervitaks, jätab komitee endale õiguse vaatamata käesolevas arvamuses esitatud märkustele ja soovitustele väljendada eraldi omaalgatuslikus arvamuses üksikasjalikult oma seisukohta kavandatud suuniste osas, tuginedes piisavalt laiaulatuslikule arutelule.

3.   Üldmärkused kavandatud suuniste kohta

3.1   Majandus- ja finantskriisi tagajärjel seisab Euroopa järgmistel aastatel vastamisi äärmiselt pingelise tööhõiveolukorraga. Hiljutistes uuringutes lähtutakse sellest, et tarvis on tervet aastakümnendit, et luua uuesti praegustel kriisiaastatel kadunud rohkem kui 10 miljonit töökohta (3). Seetõttu peab tööpuuduse vastu võitlemine olema ELi ja liikmesriikide poliitikas kesksel kohal. Sellele tuleks komitee arvates suunistes pöörata senisest palju rohkem tähelepanu.

3.1.1   Kokkuvõttes vähendati ettepanekus kavandatud suuniste arv praeguselt kaheksalt neljale, mis peaksid komisjoni kavade kohaselt muutmatult edasi kehtima 2014. aastani. Komitee kiidab põhimõtteliselt heaks kõnealuse suuniste koondamise ja mitmeaastase tsükli, ent nendib, et tekst jääb mitmeski kohas väga üldsõnaliseks ja ei ole piisavalt täpne. Komitee kardab, et seetõttu võivad suunised kujuneda vaid piiratud ulatuses tõhusaks tegutsemise juhendiks liikmesriikide jaoks. Igal juhul on komitee selgel seisukohal, et väiksem arv suuniseid eeldab seda selgemaid ja usaldusväärsemaid näitajaid, et suuta mõõta ja jälgida tehtavaid edusamme. See puudutab konkreetsetele sihtrühmadele suunatud meetmeid, ent samuti ja eelkõige vaesuse vastast võitlust.

3.2   Lisaks napib esitatud tööhõivepoliitika suunistes kvantitatiivseid eesmärke, v.a viited ELi järgmisele kolmele põhieesmärgile, mis on liikmesriikidele aluseks oma konkreetsete eesmärkide kindlaksmääramisel:

—	suurendada 20–64-aastaste naiste ja meeste tööhõivemäära kokku 75 %-le;

—	vähendada koolist väljalangevuse määra 10 %-ni ning suurendada kolmanda taseme või sellega samaväärse haridusega 30–34-aastaste inimeste osakaalu vähemalt 40 %-ni;

—	vähendada allpool riiklikku vaesuse piiri elavate eurooplaste arvu 25 % võrra ning päästa seega vaesusest 20 miljonit inimest.

3.2.1   Komitee arvates kannatab selle tagajärjel märkimisväärselt üleeuroopaline lähenemisviis. Komitee kahtleb, kas kõnealune konkreetsete tööhõivealaste eesmärkide sõnastamise peaaegu täielik jätmine liikmesriikide hooleks muudaks tõepoolest siduvamaks ühiste eesmärkide täitmise.

3.3   Komiteel on teatud raskusi aru saada kõhklemisest üleeuroopaliste eesmärkide sõnastamisel, oli ju komitee 2010. aasta järgse strateegia üle peetud aruteludega seoses palunud mitte loobuda käimasoleva strateegia ühistest eesmärkidest, ent samas ka sõnastada nendest kaugemale ulatuvad ambitsioonikamad eesmärgid, arvestades konkreetset lähteolukorda ELi eri liikmesriikides (4).

3.3.1   Seda silmas pidades on komitee arvukates arvamustes teinud ettepanekuid mõõdetavate eesmärkide lisamise kohta tööhõivepoliitika suuniste raames, muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse, noorte tööhõive, ebapiisava sotsiaalse kindlustatusega töökohtade vastase võitluse, vaesuse vastase võitluse (ka töötavate inimeste hulgas) ja puuetega inimeste tööhõive kohta (5).

3.4   Selged eesmärgid, nagu pikaajaliste töötute taasintegreerimine tööturule, noortele töö- või kutseõppekoha pakkumine lühikese aja jooksul, sobivate lastehoiuasutuste loomine töö- ja perekonnaelu ühitamiseks, meeste ja naiste palgaerinevuste vähendamine jne, on seni olnud oluline osa ELi tööhõivestrateegiast ning need tuleb komitee arvates säilitada ja vajadusel tuleb neid tugevdadagi.

3.5   Komitee suhtub kriitiliselt asjaolusse, et kavandatud tööhõivepoliitika suunistes on üldkokkuvõttes pööratud vähe tähelepanu võrdõiguslikkuse poliitikale ja naiste võimaluste edendamisele. Kui soovitakse oluliselt vähendada vaesusriski Euroopas, siis tuleb seada ambitsioonikaid eesmärke ja algatusi, et vähendada soolisi stereotüüpe, tööturul valitsevat diskrimineerimist ja sooliste palgaerinevuste struktuurilisi põhjusi ning kõrvaldada tõkked, mis takistavad naiste juurdepääsu teatavatele kutsevaldkondadele ja piiravad naiste ettevõtlikkust (6). Esitatud suunised kõnealustele eesmärkidele eriti kaasa ei aita.

4.   Konkreetsed märkused ja ettepanekud nelja tööhõivepoliitika suunise täiendamiseks

4.1   7. suunis: Tööturul osalemise suurendamine ja struktuurse tööpuuduse vähendamine

4.1.1   Komitee toetab põhimõtteliselt ELi eesmärki suurendada 20–64-aastaste naiste ja meeste tööhõivemäära 2020. aastaks 75 %-le. Tegemist on äärmiselt ambitsioonika eesmärgiga, kuna suurendati mitte ainult taotletavat üldmäära, vaid samas jäeti välja (võrreldes senise eesmärgiga) ka 15–19-aastaste noorte vanuserühm. Komitee tõstatab küsimuse, miks jäeti noored tööhõive kogumäära arvutamisest välja.

4.1.2   Sellega seoses nendib komitee samuti, et praeguse ligi 24 miljoni töötuni ulatuva rekordilise tööpuuduse tingimustes ei seisne probleemid tööturgudel mitte tööjõu kui sellise, vaid kvalifitseeritud tööjõu ja vabade töökohtade tohutus puuduses teatud liikmesriikides. Seetõttu tuleks tööturul osalemise määra suurendamiseks ja töökohtade loomiseks kaaluda ka arukate meetmete ja tööhõivemudelite kasutamist töö paremaks jaotamiseks.

4.1.3   Just nimelt tööpuuduse dramaatiliselt kõrge taseme tõttu ei tohi poliitikas piirduda töötajate „tööalase konkurentsivõime” tõstmisega. Pigem tuleb tulevikus rohkem tähelepanu keskmesse asetada tulevikku suunatud investeeringud teadus- ja arendustegevuse, hariduse, infrastruktuuri, tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas, et luua töökohti ja suuta tõhusalt mobiliseerida tööhõivepotentsiaali.

4.1.4   Sellega seoses väljendab komitee ka muret selle pärast, et täieliku tööhõive eesmärki (mis oli kesksel kohal eelmistes suunistes) uutes suunistes enam ei seata. Räägitakse vaid struktuurse tööpuuduse likvideerimisest ja tööturult kõrvaljäämise vähendamisest. Komitee arvates tuleks kõnealune suunis igal juhul läbi vaadata, pöörates erilist tähelepanu tööhõivele.

4.1.5   Selleks, et võimalikult vältida seda, et just valitsevas kriisiolukorras suureneks veelgi tööotsijate arv, ning et tööpuudus ei kinnistuks struktuursena, peavad kõik uued koondsuunised moodustama makromajanduslikult tasakaalustatud kogumi, milles ühendatakse pakkumisele suunatud majanduspoliitika nõudlusele suunatud majanduspoliitikaga.

4.1.5.1   Ent esitatud suunistes, eriti kõnealuses suunises, ei ole see komitee arvates lõppkokkuvõttes tagatud. Tööturgu puudutavate poliitiliste soovituste osas pööratakse selgelt liiga palju tähelepanu pakkumise aspektile (vt tööalase konkurentsivõime tõstmine). Seda tuleks tasakaalustada, võttes senisest rohkem arvesse arukat nõudluse mõjutamise poliitikat, mis soodustab tulevast majanduskasvu ja uuendustegevust ning aitab kaasa täiendavate töökohtade loomisele.

4.1.6   Samuti puudub viide sellele, et majanduskasvu taastamist tööturu stabiliseerimiseks tuleks toetada eelkõige sisenõudluse (era- ja avaliku sektori investeeringud) tugevdamise kaudu. Puudub ka selgitus, et majanduslikku tõusu toetavad meetmed ja investeeringud tööhõive tagamisse peavad jätkuma piisavalt kaua, et vältida tööpuuduse edasist suurenemist. Sellega seoses saab komitee arvates nõustuda kriisist väljumise strateegia või konsolideerimiskavadega – majanduspoliitilistes suunistes esitatud kujul – üksnes tingimusel, et arvesse võetakse majanduskasvu ja tööhõivega seonduvat.

4.1.7   Liikmesriikidele esitatud soovituse osas kaasata Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud turvalise paindlikkuse põhimõtted tööturupoliitikasse tuleb märkida, et suunises ei leidu mingisugust viidet sellele, et töökohtade kvaliteet peab olema turvalise paindlikkusega samaväärne põhimõte, nagu seda on komitee mitmel korral nõudnud (7).

4.1.8   Lisaks palub komitee selgitada seda, et inimeste innustamine töökoha otsimisele tuleks tagada eeskätt tööturuasutuste tõhusate teenuste pakkumise teel ja vähem nn stiimulite kaudu töötushüvitiste osas. Seetõttu teeb komitee ettepaneku jätta esimese lõigu viimasest lausest välja järgmine tekst: „millega kaasneb töötute selge õigus ja kohustus aktiivselt tööd otsida”. Eriti praeguse kriisi kontekstis oleks komitee arvates kohane loobuda soovitustest karmistada töötuskindlustuse kõlblikkustingimusi.

4.2   8. suunis: Tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu arendamine ning töökohtade kvaliteedi ja elukestva õppe edendamine

4.2.1   Kuigi komitee hindab kõrgelt, et töökohtade kvaliteet on vähemalt ära mainitud suunise pealkirjas, on ta hämmelduses selle üle, et edaspidi ei järgne ühtegi täpsustust (nt sellistes küsimustes nagu töötajate tervise edendamine, äraelamist tagav sissetulek, tööaja korraldamine ja ülipika tööaja vältimine, töö- ja perekonnaelu ühitamine). Komitee oleks samuti oodanud, et kvaliteetsete töökohtade nõudmist oleks tihedamalt seotud turvalise paindlikkuse strateegiaga, rõhutades nii sisese kui ka välise turvalise paindlikkuse tähtsust, kuna kriisiolukorras on kõige paremini toime tulnud just nimelt paindlikud sisetööturud.

4.2.2   Kuna kõnealuse kavandatud suunise sisu kattub paljus järgmise, üheksanda suunise omaga, võiks tõsiselt kaaluda kahe suunise koondamist ühte, et vältida kattuvusi. Seevastu tuleks lisada eraldi suunis töökohtade kvaliteedi edendamise kohta.

4.2.2.1   Komitee on korduvalt märkinud, et eriti siis, kui seatakse kvantitatiivne eesmärk tööhõivemäärade suurendamiseks, tuleb pöörata erilist tähelepanu tööhõive kasvu kvalitatiivsele mõõtmele, kuna tööhõive mis tahes hinna eest (ebakindlad töösuhted, vaesed töötajad jne) ei saa olla küsimuse lahendus.

4.2.3   Sellega seoses kordab komitee oma nõudmist taastada kvalitatiivsed tööhõive-eesmärgid, mis kadusid suuremas osas viimastel aastatel Lissaboni strateegia läbivaatamisel (nn Laekeni näitajad kvaliteetsete töökohtade loomise mõõtmiseks) (8).

4.2.4   Sellega seoses teeb komitee ettepaneku jälgida süstemaatiliselt vastloodud töökohti kvaliteedi seisukohast ja soovitab pöörata tähelepanu Euroopa sotsiaalpartnerite ühiselt määratletavatele Euroopa tööturu väljakutsetele (9). Nende hulka kuulub muu seas tõik, et tööõigus peab soodustama stabiilsete lepingute sõlmimist ning kõigile töötajatele – sõltumata sõlmitud lepingu liigist – tuleb tagada asjakohased kaitse-eeskirjad ja töösuhete kindlus.

4.3   9. suunis: Tulemuste parandamine haridus- ja koolitussüsteemide kõikidel tasemetel ja kolmanda taseme hariduse omandajate arvu suurendamine

4.3.1   Komitee arvates aitab „heade töökohtade” loomise poliitika, mille hulka kuuluvad ka üldise ja kutsealase koolituse ja täiendkoolituse ning ka elukestva õppe valdkonna ambitsioonikad eesmärgid, oluliselt kaasa majanduskasvule ja tootlikkuse suurenemisele. Seetõttu kiidab komitee kõnealuse küsimuse prioriteediks seadmise heaks.

4.3.2   Sarnaselt eelmisega leidub ka kõnealuses suunises viiteid tööturult kõrvalejäämise ohus olevaid noori hõlmavale näitajatele. Selleks, et vähendada noorte arvu, kellel ei ole tööd ning kes ei omanda üld- või kutseharidust, tuleb liikmesriikidel võtta sihipäraseid meetmeid, et hoida ära koolist väljalangemist. Kõnealune keskse tähtsusega küsimus tuleks komitee arvates veel selgemini esile tõsta, nt selliste ambitsioonikate eesmärkide säilitamise kaudu nagu:

—	noorte tööpuuduse vähendamine vähemalt 50 % võrra;

—	maksimaalselt neljakuune tähtaeg tööd või väljaõppevõimalust otsivate noorte aktiveerimiseks.

4.3.3   Komitee tuletab meelde, et ELi 2020. aasta strateegias seatud 75 %-lise tööhõivemäära eesmärgi saavutamine eeldab ka asjakohaste tööhõivealaste meetmete rakendamist puuetega inimeste kasuks, kes moodustavad 16 % tööeas olevast elanikkonnast. Komitee tervitabki kõnealuse elanikkonnarühma selgesõnalist lisamist 7. ja 10. suunisesse. Peale selle oleks komitee arvates teretulnud, kui 9. suunisesse lisataks puuetega inimestele mõeldud kaasav haridus ja koolitus.

4.4   10. suunis: Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine

4.4.1   Komitee tervitab selgesõnaliselt „sotsiaalse kaasatuse edendamise ning vaesuse vastu võitlemise” käsitlemist eraldi suunises. Komitee näeb selles kinnitust oma mitmel korral esitatud nõudmisele, mille kohaselt on Euroopas suureneva sotsiaalse ebavõrdsuse taustal tarvis võtta ühiseid meetmeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks. Selleks läheb vaja tervet rida eri sihtrühmadele suunatud meetmeid. Komitee arvates tuleks suunises pöörata rohkem tähelepanu eelkõige laste ja noorte vaesusriski vähendamisele, seades selleks konkreetsed eesmärgid.

4.4.2   Ka vaesusriski vähendamisel on vaja tervet rida stabiilseid ja usaldusväärseid näitajaid, millega saab mõõta ja jälgida tehtavaid edusamme. Komitee tegutseb selle nimel, et vaesusriski määra tavapärase suhtelise vaesuse näitajana ei seata kahtluse alla. Komitee hinnangul oleks mõttekas lisaks välja töötada täiendavad näitajad, mille abil näiteks mõõta ka sissetuleku ja ostujõu omavahelist suhet ning sissetulekute jaotust (Gini indeks). Ent sellega ei tohi mitte mingil juhul kaasneda keskse eesmärgi nõrgendamine.

4.4.3   Komitee kiidab heaks liikmesriikidele antud soovituse keskenduda vaesuse vähendamiseks ühiskonna- ja majanduselus täieliku osalemise edendamisele ja tööhõivevõimaluste laiendamisele.

4.4.3.1   Sellega seoses ühineb komitee komisjoni hiljutise uuringu järeldustega, mille kohaselt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses tuleb prioriteediks seada ka meetmed töötajate vaesuse vastu (10). Komitee teeb ettepaneku tagada äraelamist tagav sissetulek ja sellega seoses võidelda ka madalapalgaliste töökohtade arvu suurenemise vastu. See hõlmab muu hulgas järgmist:

—	vähendada ebakindlate töösuhete osakaalu püsivate, sotsiaalselt kindlustatud töösuhete kasuks;

—	tagada sotsiaalkindlustuskaitse õppimise ja tööleasumise ajavahemike vahel;

—	edendada aktiivse tööturupoliitika tõhusaid kontseptsioone täiendõppe soodustamiseks ja töökohtade loomiseks, eelkõige inimeste jaoks, kes on puuduliku hariduse tõttu tööturult kõrvale jäänud;

—	asetada esikohale noorte tööpuuduse vastu võitlemine ja tööturult kõrvale jäänud inimeste integreerimine.

4.4.3.2   Kõik nimetatud punktid tuleks lisada kõnealusesse suunisesse või omistada neile rohkem osatähtsust. Sellega seoses kordab komitee oma hiljuti esitatud ettepanekut miinimumsissetulekut ja asendussissetulekute süsteeme käsitlevate eesmärkide kohta.

4.4.4   Vaesuse vastu võitlemisega peavad kaasnema eelkõige ka tööhõive- ja haridusalased meetmed ebaproportsionaalselt suures vaesusohus olevate inimeste kasuks (nt üksikemad, sisserändaja taustaga inimesed, väikse pensioniga eakad inimesed, puuetega inimesed). Oleks olnud soovitav lisada teksti selgesõnalisemad lõigud ja eesmärgid kõnealuste inimeste integreerimise kohta ühiskonda ja tööturule.

4.4.5   Komitee peab positiivseks, et on mainitud sotsiaalmajanduse väärtuslikku rolli töökohtade loomisel ja kindlustamisel ning vaesuse vastases võitluses ning et liikmesriike kutsutakse selgesõnaliselt üles sotsiaalmajandust aktiivselt edendama. See on kooskõlas komitee nõudmisega kasutada täiel määral ära sotsiaalmajanduse võimalusi, eriti seoses töökohtade loomisega sotsiaalteenuste vallas.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2005. aasta arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, mis põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 128”, KOM(2005) 141 lõplik – 2005/0057 (CNS), raportöör: Henri Malosse (ELT C 286, 17.11.2005) ning 13. veebruari 2008. aasta arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, mis põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 128”, KOM(2007) 803 lõplik/2 (V osa) – 2007/0300 (CNS), raportöör: Wolfgang Greif (ELT C 162, 25.6.2008, lk 92).

(2)  ELT C 128, 18.5.2010, lk 3.

(3)  Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop, 2010): Skills supply and demand in Europe: medium-term forecast up to 2020 („Oskuste pakkumine ja nõudlus Euroopas: keskpika aja prognoos 2020. aastani”), lk 35 jj.

(4)  ELT C 128, 18.5.2010, lk 3.

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

30. septembri 2009. aasta arvamus teemal „Töö ja vaesus: hädavajaliku tervikliku lähenemisviisi väljatöötamine”, raportöör: Nicole Prud’homme (ELT C 318, 23.12.2009, lk 52);

1. oktoobri 2009. aasta arvamus teemal „Seosed võrdõiguslikkuse, majanduskasvu ja tööhõivemäära vahel”, raportöör: Béatrice Ouin (ELT C 318, 23.12.2009, lk 15);

1. oktoobri 2009. aasta arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine. Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis””, KOM(2009) 200 lõplik, raportöör: Ionuț Sibian (ELT C 318, 23.12.2009, lk 113).

(6)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. septembri 2005. aasta arvamus teemal „Naiste vaesus Euroopas”, raportöör: Brenda King (ELT C 24, 31.1.2006) ning 12. juuli 2007. aasta arvamus teemal „Esmatähtsate kategooriate tööhõive (Lissaboni strateegia)”, raportöör: Wolfgang Greif (ELT C 256, 27.10.2007). Vt ka võrdõiguslikkuse aruanne, KOM(2009) 694.

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. aprilli 2008. aasta arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu””, KOM(2007) 359 lõplik, raportöör: Thomas Janson, kaasraportöör: Christian Ardhe (ELT C 211, 19.8.2008) ning 4. novembri 2009. aasta arvamus teemal „Lissaboni strateegia pärast 2010. aastat”, pearaportöör: Wolfgang Greif, CESE 1722/2009, punkt 3.4.3.

(8)  ELT C 128, 18.5.2010, lk 3.

(9)  Key challenges facing European labour markets: Joint analysis of European Social Partners („Euroopa tööturu ees seisvad võtmeküsimused – Euroopa sotsiaalpartnerite ühisanalüüs”), 2007, lk 61–62.

(10)  Working poor in Europe („Töötajate vaesus Euroopas”), Eurofoundi uuring, 2010.

---

---